Klaid Melnikov EESTI MEHED II MAAILMASÕJAS- EESTI LEEGION Referaat Karksi-Nuia, 2012 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Eellugu ja Eesti Leegioni moodustamine................................................................4 Leegioni väljaõpe ja Narwa pataljon*.....................................................................5 Idapataljonid ja julgestusgrupid.............................................................................. 8 Eesti sõjakangelased............................................................................................ 10 Lõpetuseks........................................................................................................... 12 Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 13
Sõjaväe baasil, saadeti Venemaale. 20.juuli 1941- üldmobilisatsioon. Põhja-Eestis. Umbes 32000 meest viidi tööpataljonidesse. Tööpataljonid- ehitusväeosad, sunnitöölaagri sarnased 1942. sügis- 8. eesti laskurkorpus. Pool korpusest hukkus, viidi tagalasse. Uuesti rindele alles 1944. 1945. aastal osales Kuramaa lahingutes. Saksa armee Esimesed vabatahtlikud olid metsavennad. Olid Saksa vägede koosseisus. Idapataljonid- alguses kasutati julgestusteenistuseks, hiljem Punaarmee vastu. Politseipataljonid- Vahiteenistuses, võistluses partisantidega Eesti SS-leegionid asendati osaliste sundmobilisatsioonidega. Kõrgem juhtimine sakslastele, madalamad olid eestlaste 1944- Üldmobilisatsioon. Põhiosa piirikaitserügementidesse, osad leegioni täitmiseks. Soome Armee 1941- Erna luuregrupp, tegutses Suvesõja päevil, koosnes Talvesõja ajal põgenenud eestlastest
aasta sügiseks 27000-meheline, peamiselt eestlastest koosnev 8. eesti laskurkorpus. Saksa armeesse mindi sõja algperioodil vabatahtlikult, eelkõige soovist maksta kätte Nõukogude okupatsiooni ajal kogetu eest, kuid järk-järgult läks Saksa väejuhatus üle sundmobilisatsioonidele. Esimeste vabatahtlikena tegid Saksa vägede koosseisus kaasa metsavendade salkadest moodustunud üksused. Sõjaväe võimude alluvuses olid nn idapataljonid, politseivõimudel politseipataljonid. Kuna 1942.-l aastal ei andnud vabatahtlike värbamine Eesti SS-leegionisse tulemusi, sest natsliku Saksamaa poliitika tekitas eestlastes suurt pahameelt, asendati see osaliste sundmobilisatsioonidega. 1944. aasta 31. jaanuari üldmobilisatsiooni toetasid ka eesti rahvuslikud ringkonnad kartes Punaarmee naasmist. 1944. aasta suvel osalesid moodustatud leegion ja piirikaitserügemendid lahingutes Punaarmee vastu, andes tõhusa panuse Eesti kaitsmisesse
Kuigi Saksa võimud tegid selle tegutsemisele mitmesuguseid takistusi, oli Omakaitse siiski suhteliselt iseseisev ja omas vaba voli ise oma asju korraldada. Eesti Politseipataljonide loomine algas 1941. aasta augustis. Mehi värvati vabatahtliku teenistuslepingu alusel üheks aastaks teenistusega väljaspool Eesti piire. Hiljem pikendati lepingud automaatselt kuni sõja lõpuni. Politsepataljone rakendati osaliselt vahiteenistuses, osaliselt võitluses partisanidega ja osaliselt rindel. Idapataljonid formeeriti sõjaväevõimude alluvuses. Esialgu kasutati neid julgestusteenistuseks Saksa rinde tagalas, hiljem aga lahingutes Punaarmee vastu. ÜLDMOBILISATSIOON 31.jaanuaril 1944 kuulutas Eesti Omavalitsus välja üldmobilisatsiooni. See hõlmas kõiki 1904-1923 sündinud mehi, hiljem võeti teenistusse ka 1926-1928 sündinud poisid. Sõjaväeteenistusse mindi nüüd meelsamini, sest kardeti Punaarmee naasmist. Kokku mobiliseeriti sellel ajal 40 000-50 000 meest
Venemaale. Sealsetes tööpataljonides pidid mehed tegema ränkrasket tööd ning esimese talvega umbes 8000 eesti meest. Saksa armeesse mindi sõja algperioodil vabatahtlikult, eelkõige soovist maksta kätte Nõukogude okupatsiooni ajal kogetu eest, kuid järk-järgult läks Saksa väejuhatus üle sundmobilisatsioonile. Esimeste vabatahtlikena tegid Saksa vägede koosseisus kaasa metsavendade salkadest moodustunud üksused. Sõjaväe võimude alluvuses olid nn idapataljonid, politseivõimudel politseipataljonid. Kuna 1942.-l aastal ei andnud vabatahtlike värbamine Eesti SS-leegionisse tulemusi, sest natsliku Saksamaa poliitika tekitas eestlastes suurt pahameelt, asendati see osaliste sundmobilisatsioonidega. 1944. aasta 31. jaanuari üldmobilisatsiooni toetasid ka eesti rahvuslikud ringkonnad kartes Punaarmee naasmist. 1944. aasta suvel osalesid moodustatud leegion ja piirikaitserügemendid lahingutes Punaarmee vastu, andes tõhusa panuse Eesti kaitsmisesse
22. Territoriaalses laskurkorpuses ja 8. Eesti laskurkorpuses, mille moodustasid eestlased kes oli tööpataljonides ellu jäänud. Saksa armeesse läksid paljud soovist kätte maksta Nõukogude okupatsiooni eest, algul vabatahtlikult, kuid hiljem võttis ka Saksamaa kasutusele sundmobilisatsiooni. Kõigepealt astusid Saksa poolele vabatahtlikult metsavennad, kes aitasid Saksa armeed Punaarmee väljatõrjumisega, mille õnnestumisel nad laiali ajati. Mõne aja pärast aeti kokku nn idapataljonid, alguses julgestuseesmärkidel Saksa rinde tagalas, hiljem ka otseselt sõjas Punaarmee vastu. Politseivõimud korraldasid vahtideks politseipataljone, kes võitlesid partisanidega või rindel. Kui Saksa olukord oli halvenenud, hakati vabatahtlikke värbama Eesti SS-leegionisse, millest ametlikult sai 20. Eesti SS-diviis, kuid ka Saksa poliitika vastu oli tekkimas pahameel ning esialgne entusiasm taandus. Seejärel läks kord jällegi
Eesti iseseisvuse taastamine ebaõnnestus kuna, Eestil polnud sõjalist jõudu taga, kuigi Johan Pitka üritas seda tekitada. NSVL ei hoolinud lääneliitlaste ega eestlaste tegemistest ja vallutasid alasid isegi siis, kui lääneliitlased oleks eestlastele appi tulnud. Riigi väed, milles võitlesid eestlased 1941- 1945. Punaarmee- korpusemehed ( hävituspataljonid, tööpataljonid, 8. Eesti laskurkorpus, 22. territoriaalne laskurkorpus) Saksa armee- leegionärid (idapataljonid, metsavennad, politseipataljonid, Eesti SS leegionid, piirikaitserügement) Soome armee- soomepoisid (200. Jalaväerügement, Erna luuregrupp) Eestlaste suhtumine sakslastesse muutus ( 1941. Suhtuti ühtmoodi ja 1943-1944 suhtuti teistmoodi) 1941. aastal lootsid eestlased, et sakslased lasevad Eestil taastada iseseisvuse ning nad ei okupeeri Eestit, nad on paremad kui kommunistid, vene okupatsiooni suhtumine oli sakslastesse palju vaenulikum 1943- 1944. Mõisteti ,et
Aasta talvel ülekurnatuse või haiguste tagajärjel. Saksa armeesse läksid eestlased sõja algperioodil vabatahtlikult, kuna taheti kätte maksta Nõukogude okupatsiooni ajal kogetu eest. Kuid järkjärgult läks Saksa väejuhatus üle sundmobilisatsioonidele ja eestlastele polnud see meelt mööda. Esimesteks vabatahtliteks olid metsavendade salkadest moodustunud üksused. Sõjaväevõimude alluvuses oli nn idapataljonid, poliseivõimudel politseipataljonid. 1942. Aastal hakati värbama vabatahtlikke Eesti SSleegionisse, kuid kuna SS oli omandanud halva maine, siis vabatahtlikke oli vähe. Kuna vabatahtlike värbamisel polnud soovitud tulemusi, siis asendati see osaliste sundmobilisatsioonidega. 1943. Aastal saadeti nö vabatahtlikena 19191925 aastal sündinud noormehed leegionisse. Kui Punaarmee lähenes Eesti piirile, kuulutas 31. Jaanuaril 1944 Eesti Omavalitsus
Samamoodi hävitati ka mustlasi. Nad tapeti täielikult ja see etniline grupp lakkas olemast. Kõige rohkem hukati sõjavange, 15000. enamik nendest suri vangilaagris nälja, haiguste ja halbade elutingimuste tõttu. Suvesõja ajal osales u 1500 eestlast Saksa sõjaväe koosseisus võitluses Punaarmee vastu. Omakaitse asendas Kaitseliitu ja oli mõeldud Eesti puhastamiseks Punaarmeeriismetest ja sõjaliselt oluliste objektide valvamiseks. Uued vabatahtlikest koosnevad väeosad-idapataljonid ja politseipataljonid. Augustis 1942 kuulutati välja Eesti SS-leegioni asutamine, mis aga ei osutunud kuigi populaarseks. Kuna vabatahtlike värbamine ähvardas läbi kukkuda, kuulutas Eesti Omavalitsus märtsis 1943 välja noormeeste sundvärbamise ja osalise mobilisatsiooni. Sundvärbamise ja mobilistasiooni tulemusel kasvas leegionäride arv 1944aasta alguseks 11 000 meheni ja neist moodustati 20.Eesti SS-diviis. 1943a. saadeti leegioni esimene allüksus- pataljon Narva-rindele
eestlased. Aastavahetusel 1942/43 peetud lahingutes langes pool korpuse koosseisust hukkunute ja haavatutena, ligi 2000 meest andsid end sakslastele vangi. Korpus viidi tagalasse ja toodi uuesti rindele 1944. Märtsis 1945 osales lahingutes Kuramaal. METSAVENNAD tegid kaasa Suvesõjas Saksa vägede koosseisus Eesti pinnal. Pärast Eesti vabanemist saatsid sakslased laiali, varsti algas aga vabatahtlike värbamine uutesse väeosadesse. IDAPATALJONID esialgu julgestuseks Saksa rinde tagalas, hiljem osalesid lahingutes Punaarmee vastu POLITSEIPATALJONID moodustasid politsevõimud, rakendati vahiteenistuses, võitluses partisanidega, rindel. EESTI SS-LEEGION 1942 vabatahtlike värbamine, kuid vähesed soovisid minna võitlema Saksamaa eest. SS oli omandanud halva maine kui repressioonide teostaja. Vabatahtlike värbamisel polnud tulemusi, see asendati osaliste sundmobilisatsioonidega. 1943. saadeti
Moodustati eksiilvalitsuse Eesti mehed 2MS rinnetel Punaarmee 1941 mod hävituspataljonid metsavendluse vastu 22. territoriaalne laskurkorpus NSVL poolel 20 jul 1941 üldmobilisatsioon Tööpataljoni d ehitusväeosad, kuhu koondati ebausaldusväärsed mobiliseeritud nagu sunnitöölaagri 8. eesti laskurkorpus rahvusväeosad 1945 uus sundmobilisarsioon Saksa armee Sinna midni soovist maksta kätte venelastele Metsavenad Nn idapataljonid kasut julgestusteenistuseks Politseipataljonid vahiteenistus, partisenide vastu, os rindel 1942 värbati Eesti SS-leegioonisse osaliste sundmobilisatsioon 20. Eesti SS-diviis 31 jan 1944 üldmobilisatsioon, kui NSVL tungis Eestisse Piirikaitserügement kuhu koondati Soome armee 1941 Erna luuregrupp 1943 ulatuslik põgenemine 1944 jan mod 200. Jalaväegrupp ülemkas Eino Kuusela
vabatahtlikult?.....................................3 Miks eelistati Saksamaad üle Venemaa?..........................................4 Sakslased osutusid okupantideks......................................................6 Eesti üksuste loomine.......................................................................6 Idapataljonid................................................................. ....................7 Politseipataljonid........................................................... .................10 Eesti lennuüksused................................................................ .........11 Mobilisatsioon................................................................ ................12 Eesti leegion.......................................................................... ..........13 Väljaõpe.........
kodanikud. Mehi kasutati füüsiliselt rasketel töödel. Toitlustamine, varustamine ja arsti abi olid allpool arvestust. 8. eesti laskurkorpus - Moskva otsustas luua uued Eesti rahvusväeosad. Sellest oli ligi 90% eestlasi. Korpus viidi tagalasse, kuna peetud lahingutes langes pool korpuse kooseisust hukkunute ja haavatutena ning ligi 2000 meest andsid end sakslastele vangi. Saksamaa relvajõud II maailmasõja: Idapataljonid neid kasutati esialgu julgestusteenistuseks saksa rinde tagalas, hiljem aga lahingutes punaarmee vastu. Politseipataljonid need rakendati osaliselt vahiteenistuses, osaliselt võitluses partisanidega ja osaliselt rindel. Eesti SS-leegion SS oli omandanud halva maine kui repressioonide teostaja okupeeritud maades. Kuna vabatahtlike värbamisel polnud soovituid tulemusi, siis asendati see osaliste sundmobilisatsioonidega.' 10. Mõisted Mannerhein Vene tsaariarmee kindral
kodanikud. Mehi kasutati füüsiliselt rasketel töödel. Toitlustamine, varustamine ja arsti abi olid allpool arvestust. 8. eesti laskurkorpus - Moskva otsustas luua uued Eesti rahvusväeosad. Sellest oli ligi 90% eestlasi. Korpus viidi tagalasse, kuna peetud lahingutes langes pool korpuse kooseisust hukkunute ja haavatutena ning ligi 2000 meest andsid end sakslastele vangi. Saksamaa relvajõud II maailmasõja: Idapataljonid neid kasutati esialgu julgestusteenistuseks saksa rinde tagalas, hiljem aga lahingutes punaarmee vastu. Politseipataljonid need rakendati osaliselt vahiteenistuses, osaliselt võitluses partisanidega ja osaliselt rindel. Eesti SS-leegion SS oli omandanud halva maine kui repressioonide teostaja okupeeritud maades. Kuna vabatahtlike värbamisel polnud soovituid tulemusi, siis asendati see osaliste sundmobilisatsioonidega.' 10. Mõisted Mannerhein Vene tsaariarmee kindral
kaitsmine, sõjavangide valvamise, metsadesse jäänud punaarmeelaste kinnipüüdmise ning Eesti territooriumil pead tõstva partisaniliikumise vastu võitlemise. Julgestusgrupid reorganiseeriti pärast nende sisulist hääbumist idapataljonideks. Eesti julgestusgruppidesse jäänud meestest formeeriti kolm idapataljoni, mis kandsid numbreid 658, 659 ja 660 ning 657. üksik idakompanii. Administratiivselt allusid idapataljonid iga armee peakorteri juures asuvale idaüksuse ülemale. Neis pataljonides võitles 1942. aasta lõpul kuni 15 000 meest. Idapataljonide viimased ülemad olid: Alfons Rebane Georg Sooden Erich (Heinrich) Ellram 1942. aasta augustis kuulutasid Saksa võimud välja Eesti Leegioni asutamise ning mõne aastakäigu meeste sundmobilisatsioon egiidi ,, Kaitse oma kodumaad!" all. Meestele oli valik.
Eesti Laskurdiviisist, 249. Eesti Laskurdiviisist ja 1. Üksikust Eesti Tagavara Laskurpolgust ning mitte-eestlastest komplekteeritud Punaarmee 9. Diviisist. Punaarmee 8. Eesti Laskurkorpuse formeerimise aluseks oli 25. septembril 1942 antud NSV Liidu Riikliku Kaitsekomitee (GKO) käskkiri Uurali Sõjaväeringkonnas Eesti Laskurkorpuse moodustamiseks. Korpus osales lahinguis 125 päeva, neist Velikije Lukis 39, Eesti vallutamisel 69 ja 17 päeva Kuramaal. IDAPATALJONID Saksa sõjaväe eriüksused Teises maailmasõjas, moodustati peamiselt okupeeritud alade elanikest. Eestis formeeriti 1943 658., 659. ja 660. idapataljon. Üksuste tegevus lõpetati 1943. aasta kevadel. POLITSEIPATALJONID elanikest lepingulisel alusel vabatahtlikest moodustatud ja 1943.–1944. aasta vahetusel politseipataljonideks ümbernimetatud väeüksused. Enamus nendest väeosadest formeeriti
21. oktoobril lahkus Punaarmee Hiiumaalt 2.detsembril lahkus Punaarmee Osmussaarelt Saksa okupatsioon Eesti kuulus riigikomisariaat „Ostland“ koosseisu Eesti kindralkomissariaadina, nukuvalitsusena töötas Eestu Omavalitsus Hjalmar Mäe- omavalitsuse juht Eestlased Punaarmees 22. territoriaalkorpus(endine Eesti kaitsevägi) osales rindel 1941 suvel 8.Eesti laskurkorpus 1942-1945 (komandör Lembit Pärn) Eestlased Soome armees Jalaväerügement 200 „soomepoisid“ Eestlased Saksa armees Idapataljonid Politseipataljonid Eesti Leegion 20.SS-diviis Piirikaitserügemendid 1944. aasta lahingud Lahingud Narva jõel Veebruar-aprill 9.märts 1944-Tallinna pommitamine Juuli-august Sinimägede lahingud Punaarmee pealetung 17.septembril otsustasid Saksa väed Eesti maha jätta Eesti vabariigi rahvuskomitee Iseseisvuse taastamise katse Eeldus lootus Atlandi harta põhimõtetele Õiguslik alus: Vastavalt 1938.a põhiseadusele oli viimane seaduslik peaminister Jüri Uluots presidendi kohusetäitja J
2.dets lahkus Punaarmee Osmussaarelt Saksa okupatsioon Eesti kuulus riigikomissariaat “ostland” koosseidu Eesti kindralkomissariaadina Nukuvalitsusena töötas Eesti Omavalitsus Hjalmar Mäe- omavalitsuse juht. Eestlased Punaarmees 22. terriotoriaalkorpus (endine Eesti kaitsevägi) osales rindel 1941.a. Suvel 8. Eesti laskurkorpus 1942 - 1945 (komandör Lembit Pärn) (L.P) Eestlased Soome armees Jalaväerügement 200 “soomepoisid” Eestlased Saksa armees Idapataljonid Politseipataljonid Eesti Leegion 20.SS-diviis Piirikaitserügemendid 1944.aasta lahingud Lahingud Narva jõel veebruar-aprill 9.märts 1944- Tallinna pommitamine JUuli-august Sinimägede lahingud Punaarmee pealetung 17.sept otsustasid Saksa väed Eesti maha jätta Teise Nõukogude okupatsiooni algus 11.01.18 Lahingud jätkusid Saaremaal ja Hiiumaal. Oktoobri algul lahkusid sakslased Hiiumaalt. Saaremaal jätkusid lahingud kuni 24-25novembrini.
annaabi.ee 
