reformimist. Majanduslik ja poliitiline reformi perestroika läbiviimine algas Nõukogude Liidus 1987. aastal. Perestroika viis üldiste vabaduste suurenemiseni, koos glasnosti ehk avalikustamisega kaotati tsensuuri ja see viis sõnaja poliitiliste vabaduste suurenemiseni. Gorbatsov kutsus üles ka teisi Varssavi pakti maid sellega ühinema. Sündmuste areng viib 1989 idabloki riikides uue korra loomiseni ja Nõukogude Liidu lagunemiseni. Poola Kommunistliku Partei juht Jaruzelski oli reformi meelne ja toetas Gorbatsovi ideed ja hakkas perestroikat ka Poolas läbi viima. 1980 loodud sõltumatu Solidaarsuse oli 1980 aastate alguses nõudmisi esitanud ja Nõukogude vägede sisstungi kartuses Jaruzelski poolt kehtestatud sõjaseisukorraga vaigistatud. poleks mõtet olnud. Saadi aru, et sellega on hiljaks jäädud. 1989 alustas Jaruzelski Solidaarsusesga ümarlaua kõnelusi Poola tuleviku üle. Valimistel otsustati korralda Poolas vabad valimised. Poole
Kuu aega enne seda tegi valitsus julgema liigutuse võttes maha traataia, mis asus Austria ja Ungari piiril. Nõukogude Liit ei teinud selle peale midagi. Kuigi reisimine polnud siiski täielikult vaba, hakkas raudne eesriie lahti harunema. Poola: ümarlauarevolutsioon Kommunismi kokkuvarisemine Ida-Euroopas sai alguse just Poolast. Sõltumatu ametiühinguliikumine Solidaarsus oli esimene, kes 1980. aastate alguses kinda poksiringi viskas. N Liidu invasiooni kartuses oli kindral Jaruzelski sunnitud 1981. aastal kehtestama sõjaseisukorra, kuid protestivaim jäi küdema. 1989 kaalus Jaruzelski taas sõjaseisukorra kehtestamist, kuid tabas targa poliitikuna ära, et rong on lootusetult läinud. Jaruzelskil tulnuks niisugusel juhul tugineda partei vanameelsele tiivale ja see oleks tähendanud enesetappu. See oleks tähendanud ka Gorbatsovi reetmist, sest tema pidas N Liidus armutut võitlust just samasuguste vanameelsetega
nende arvates õhutas see opositsiooniliikumisi ja oleks võinud lõppeda kommunistlike valitsuste langetamistega. Euroopas tugevneski opositsiooniliikumine ja jälgiti NSVL-s toimuvat. Pärast Laulvat revolutsiooni levisid arvamused, et NSVL ei suuda isegi mitte oma kasutuses oleval territooriumil korda hoida. Kommunistliku reziimi langemine Poolas Ulatuslik streikide laine Poolas, kus sooviti lammutada täielikult kommunistlikud reformid. Streikite lõpetamiseks oli Jaruzelski sunnitud pöörduma Solidaarsuse juhi Walesa poole, kes seadis streikide lõpetamise tingimuseks ümberlauakõneluste alustamise. Ümberlauakõnelused lõppesid kokkuleppega, et Jaruzlavil säilib presidendiameti koht ja lubati korraldada osaliselt vabad valimised. Toimunud valimistel saavutas Solidaarsus võidu ja Jaruzlav oli sunnitud määrama peaministriks T.Mazowieki, kes oli esimene mittekommunist. Solidaarsuse valitsemisega astus Jaruzelski presidendiametist tagasi ja Poola uueks
töötingimused. Sündis ametiühingukoondis Solidaarsus. Iseseisvate ametiühingute teke Poolas näitas nõukogude süsteemi nõrgenemist. See kokkuleppe aitas kaasa poliitilise elu aktiviseerumisele, meedia vabanes tsensuuri alt. Kommunistliku süsteemi lagunemine hirmutas Moskvat ja asuti võtma ette samme, et asja täielikku lagunemist Poolas takistada. Poola kommunistide partei etteotsa pandi rahva seas pop poiss Wojciech Jaruzelski, vaatamata sellele Solidaarsuse võidukäik jätkus. NSV Liit pani Jaruzelski valiku ette: ta kas surub Solidaarsuse ise maha või tulevad Poola NSV Liidu tankid asja korda ajama. (Tegelikult oli tegemist santaaziga, et toob tangid kohale, aga Jaruzelski ei teadnud siis, et NSV Liit ei julgenud rünnata.) Seega 13. sept 1981 kehtestas kindral Jaruzelski Poolas sõjaseisukorra ja kuulutas Solidaarsuse tegevuse lõpetatuks. Väga paljud vahistati, sh Walesa, Solidaarsus läks põranda alla.
See andis Kesk- ja Ida-Euroopa rahvastele märku, et aeg on kommunistlik diktatuurivalitsus kukutada. Kommunistliku reziimi langemine Poolas: Esimese hoobi sai kommunistlik süsteem Poolas. Solidaarsus oli lääneriikide toel aina tugevnenud. NSV Liidu nõrgenemisest julgust saanud poolakad ei leppinud aga enam kommunistliku süsteemi reformimisega, vaid soovisid selle täielikult lammutada. 1988-1989 tabas Poolat ulatuslik streikide laine, mis halvas kogu majanduse. Jaruzelski pöördus Solidaarsuse juhi Lech Walesa poole, kes seadis streikide lõpetamise tingimuseks ümarlauakõneluste alutamise poliitiliste reformide teostamiseks. 1989. a aprill lõppesid ümarlauakõnelused, kus Jaruzelski säilitas presidendi koha, kuid lubas korraldada osaliselt vabad valimised. Juunis 1989 toimunud valimistel saavutas Solidaarsus võidu ning peaministriks määrati selle esindaja T. Mazowiecki. Poola oli saanud endale esimese mittekommunistist valitsusjuhi.
Poola. Tehastevaheline streigikomitee esitas võimudele 21 nõudmist. 31. aug kirjutas valitsus sellele alla, tagati õigus ühineda ametiühingutesse, tõstis töötajate palka, lubas paremaid töötingimusi. Sündis ametiühingukoondis Solidaarsus. Poliitiline kriis Poolas 1980-81: Nõukogude süst lagunemise oht tekitas Kremlis hirmu. 1980 okt nõudis NLKP KK poliitbüroo Poola juhendajatelt ,,kontrrevolutsiooni" peatamist ja ,,korra" jaluleseadmist. Poola kompartei eesotsas olev Jaruzelski pandi valiku ette: kas ta surub AÜ-d ise maha või tulevad Poolasse NSVL tankid. 13. dets 1981 kehtestas Jaruzelski Poolas sõjaseisukorra ja kuulutas Solidaarsuse tegevuse lõpetatuks. Tegelikult suruti nad lihtsalt põranda alla. LÄÄS VÕIDAB KÜLMA SÕJA Uus strateegia külma sõja võitmiseks: Reagani plaan: USA pidi takitsama NSVL võimutsemist Kesk- ja Ida-Euroopas momg toetama võitlust kommunismi
1. NSVL-i nõrgenemise põhused:*stagnatsioon süvenes veelgi *Kadus uuenduslikkus *Täisvõimsusel töötas vaid sõjatööstus *majandussüsteem oli ennast ammendanud *kaupade puudus ehk defitisiit * 2. Kriis Poolas 1980: Poola kommunistlik juhtkond oli kaotamas kontrolli olukorra üle. 13. dets kehtestas Jaruzelski sõjaseisukorra, kuulutas Solidaarsuse tegevuse lõpetatuks. 3. Reagani poliitika: USA pidi takistama NSVL-i võimutsemist keks-ja ida-euroopas, ning toetama võitlust kommunismi vastu. Läänel tuli NSV Liit majanduslikult nurka suruda, lõigati ära nafta ja gaasi sissetulek. Uus, kõrgtehnoloogiline relvastumise laine. 4. NSVL kaotas külma sõja, sest :Majandus oli pankrtois, relvastus nõudis tohutiud ressursse, NSV L jäi üha rohkem maha USAst, hädasti vajati reforme
Gdanski kokkulepped aitasid kaasa pol elu aktiviseerumisele, meedia vabanes tsensuuri alt Solidaarsusega ühines pea kogu tööliskond, u 10 mln in, Poola juhtkond kaotamas kontrolli nõukoguliku süsteemi lagunemine tekitas Kremlis hirmu, kardeti ametiühingute levikut NSVL-i Poola juhtidelt nõuti “kontrrevolutsiooni” peatamist ja “korra” jaluleseadmist esialgu polnud kasu, Poola kompartei etteotsa rahva seas populaarne kindral Jaruzelski, kuid Solidaarsuse võidukäik jätkus NSVL pani Jaruzelski valiku ette, kas surub ametiliikumise ise maha või tulevad Poola NSVL tankid hiljem selgus, et tegelikult poleks NSVL julgenud Poolat rünnata 13. dets 1981 – Jaruzelski kehtestas sõjaseisukorra ja kuulutas Solidaarsuse tegevuse lõpetatuks vangistati üle 10 000 ametiühinguaktivisti, k.a. Walesa
rahulikul teel. Sotsialismileeri riigid olid poliitilisteks muudatusteks erinevalt valmis, see sõltus algul eelkõige nende juhtide uuendusmeelsusest. Enamik idabloki juhte olid vanameelsed ega kiirustanud reformidega. Moskva perestroikapoliitikaga läksid esimestena kaasa Poola ja Ungari. Poolas viisid läbirääkimised opositsioonilise ametiühingukoondisega Solidaarsus 1989. aasta suvel selleni, et peaministriks sai mittekommunist. 1990. aastal astus presidendiametist tagasi kindral Jaruzelski ning uueks presidendiks valiti suure häälteenamusega Solidaarsuse juht Lech Walesa. 1989. aasta sügisel kõrvaldati rahvaliikumise survel võimult ka Tsehhoslovakkia ja Bulgaaria vanameelsed liidrid. Tsehhoslovakkias on hakatud seda protsessi nimetama sametrevolutsiooniks, sest kommunistlik partei taandus vägivalda kasutamata. Inimõiguste eest võitleja Vaclav Havel sai presidendiks, kelle eestvedamisel hakati üles ehitama demokraatiat.
1. Märgi ära õige(d) vastus(ed): 1970. aastatel oli NSV Liidu poodides kaupade puudus ehk defitsiit kaupade küllus 2. Märgi ära õige(d) vastus(ed): Kindral Jaruzelski kehtestas Poolas sõjaseisukorra ja kuulutas "Solidaarsuse" tegevuse lõpetatuks 13. jaanuaril 1981 11. detsembril 1981 13. detsembril 1981 3. Märgi ära õige(d) vastus(ed): NSV Liidu ja Ühendriikide peamiseks võistlustandriks kujunes 1970.-80. aastail Afganistan Pakistan Uzbekistan Hiina 4. Märgi ära õige(d) vastus(ed): Leonid Breznev suri septembris 1982 augustis 1982 novembris 1982 5. Märgi ära õige(d) vastus(ed): NSV Liidus uueks liidriks sai 1985. aastal Nikita Hrustsov
Ida-Euroopas ja Nõukogude Liidus. 31. augustil 1980 kirjutasid valitsuse esindajad ja Walesa alla kokkuleppele, mis tagas õiguse ühineda vabadesse ametiühingutesse, tõsta töötajate palka ning tagada nende paremad töötingimused. Nii sündis ametiühingukoondis Solidaarsus (solidarnosc). Video: http://www.youtube.com/watch? v=7D4GQ0w04YU Solidaarsuse tegevus 13. detsembril 1981 kehtestas kindral Wojciech Jaruzelski Poolas sõjaseisukorra ja kuulutas Solidaarsuse tegevuse lõpetatuks. Vangistati üle 10 000 ametiühingu aktivisti, kaasa arvatud Lech Walesa. Kuid see ei takistanud Solidaarsuse tegevust, vaid surus selle põranda alla. Lühike ametiühingu tegevus suutis siiski anda Nõukogude võimule saatusliku hoobi. Kasutatud allikad http://www.diplomaatia.ee/artikkel/poola-solidaarsus https://www.google.ee/search?q=SOLIDAARSUS+P http://www.sw.org
Poola. Tehastevaheline streigikomitee esitas võimudele 21 nõudmist. 31. aug kirjutas valitsus sellele alla, tagati õigus ühineda ametiühingutesse, tõstis töötajate palka, lubas paremaid töötingimusi. Sündis ametiühingukoondis Solidaarsus. Poliitiline kriis Poolas 1980-81: Nõukogude süst lagunemise oht tekitas Kremlis hirmu. 1980 okt nõudis NLKP KK poliitbüroo Poola juhendajatelt ,,kontrrevolutsiooni" peatamist ja ,,korra" jaluleseadmist. Poola kompartei eesotsas olev Jaruzelski pandi valiku ette: kas ta surub AÜ-d ise maha või tulevad Poolasse NSVL tankid. 13. dets 1981 kehtestas Jaruzelski Poolas sõjaseisukorra ja kuulutas Solidaarsuse tegevuse lõpetatuks. Tegelikult suruti nad lihtsalt põranda alla. LÄÄS VÕIDAB KÜLMA SÕJA Uus strateegia külma sõja võitmiseks: Reagani plaan: USA pidi takitsama NSVL võimutsemist Kesk- ja Ida-Euroopas momg toetama võitlust
Sai algus ametiühingukoondis Solidaarsus. 5. Poliitiline kriis Poolas 1980-1981 5.1 Gdanski kokkulepe kui pol. Elu aktiviseerija, meedia vabanemine tsensuuri alt. Kommunistlik juhtkond kaotamas kontrolli. 5.2 Oktoober 1980 nõudis NLKP KK poliitbüroo Poola juhtidelt "kontrrevolutsiooni" peatamist, "korra" jaluleseadmist. 5.3 Kompartei etteotsa rahvalemmik kindral W. Jaruzelski, ent Solidaarsuse võidukäik jätkus. 5.4 13.12 1981 kehtestas Jaruzelski sõjaseisukorra ja kuulutas Solidaarsuse tegevuse lõpetatuks. Üle 10tuh ametiühinguaktivisti vangistamine, ka Walesa. Kommunistliku partei juhtkonnale saadeti tagasi mln parteipiletit, puhkesid ülemaalised stiihilised streigid, mille sõjavägi maha surus. 5.5 Solidaarsuse tegevuse jätk "põrandaall". § 44. LÄÄS VÕIDAB KÜLMA SÕJA 1. Uus strateegia külma sõja võitmiseks 1
ligi 10 miljonit inimest. Poola kommunistlik juhtkond oli kaotamas kontrolli olukorra üle. Nõukoguliku süsteemi lagunemine tekitas Kremlis hirmu, sest võis karta sõltumatu ametiühinguliikumise levikut NSV Liitu. Oktoobris 1980 nõudis NLKP KK poliitbüroo Poola juhtidelt ,,kontrrevolutsiooni" peatamist ning ,,korra" jaluleseadmist. Esialgu polnud sellistest nõudmistest eriti kasu. Poolakompartei etteotsa seati rahva seas populaarne kindral Wojciech Jaruzelski, kuid Solidaarsuse võidukäik jätkus. Nüüd pani NSV Liit Jaruzelski valiku ette: ta kas surub ametiühinguliikumise ise maha või tulvavad Poolasse Nõukogude tankid. Hilejm on selgunud, et tegemist oli santaaziga ehk tegelikult poleks NSV Liit ilmselt söandanud Poolat rünnata, kuid Jaruzelski seda ei teadnud. 13. detsembril 1981 kehtestas kindral Jaruzelski Poolas sõjaseisukorra ja kuulutas Solidaarsuse tegevuse lõpetatuks
o Peeti Ida-Euroopa murdekujuks o Vaba ametiühingu koondis ''Solidaarsus'' (ei allunud kommunistlikule parteile) Võitles tööliste eest ja hinnatõusu vastu Juht: L. Walesa (hiljem Poola president, enne elektrik) o Edward Gierek- PÜTP peasekretär 1970-1980 Üritas välislaenude abil Poola majandust elavdada, tulemuseks suur välisvõlg ja kaupade hinnatõus o Wojciech Jaruzelski pandi ametisse Giereki asemel PÜTP peasekretär 1981-1989 1989-1990 Poola president. Kehtestas 1981 sõjaseisukorra, Vene sõdurid ootasid käsku Poola piiril Poolasse sisse minna, sest kui kuskil on kommunism ohus... · 1982 november suri Breznev o Koolis oli vaba päev o Otseülekandes kukkus kirst auku (2 haudalaskjat) · Breznevi asemel sai riigijuhiks endine KGB juht J.Andropov (1982-1984)
USA toetus nõukogudevastastele liikumistele NSVL-i ja USA peamiseks võitluskhaks oli kujundenud Afganistan. USA varustast vastupanuvõitljaid e modzaheede moodsate relvadega ja õpetas neid välja. NSVL-i soomuskopterite vastu saadeti afgaanidele Stingeri rakette. Reagan toetas ka Poolat aidates põranda alla läinud Solidaarsusel rasked hetked vastu pidada ja seejärel uuesti jalule saada. Poola vastupanuliikumist aitas ka USA välispoliitiline toetus. Ühendriikide survel oli Jaruzelski sunnitud vabastama mitmeid Solidaarsuse eest karistatud inimesi. Poola hakkas liikuma kaksikvõimu poole: üks võim kommunistidel ja vaimne võim Walesal ja Johannes Paulus II. Ühendriigid hakasid senisest tõhusamalt toetama vastupanuliikumist ka mujal maailmas, mis tõi kaasa kommunistide võimu kukutamisele ja raudse eesriide hukutamisele. Ühendriikide majandussõda NSV Liidu vastu Reagan takistas NSVL-il gaasijuhtme ehitamist Siberist Euroopasse, keelates USA-l müüa
a avalikult Breznevi doktriinist,teatades,et annab igale rahvale võimaluse ise oma tee valida. · Kesk-ja Ida-Euroopas tugevneski opositsiooniliikumine.Baltimaade laulev revolutsioon näitas,et NSV Liit on nõrgaks jäänud.See andis Kesk-ja Ida-Euroopa rahvastele märku,et aeg on kommunistlik diktatuurivalitsus kukutada II Kommunistliku reziimi langemine Poolas · Poola kommunistliku juhtkonna algatatud reformid ei andnud tulemusi,mistõttu diktaator Jaruzelski hakkas Solidaarsusega kontakte otsima. Poolakas ei leppinud enam kommunistliku süsteemi reformimisega, vaid soovisid selle täielikult lammutada. · 1988-1989 a tabas Poolat ulatuslik streikide laine, mis halvas kogu majanduse. Streikide lõpetamiseks oli Jaruzelski sunnitud pöörduma Solidaarsuse juhi Walesa poole, kes seadis tingimuseks ümarlauakõneluste alustamise poliitiliste reformide teostamiseks. · 1989a
10) 1. august 1975 10) President Nixoni külastus Moskvasse 5. LÜNKTEKST 1) Kommunismi mõjuvõimu laienemise tulemuseks oli terve maailmasüsteem, mida võib ka .................................................................. nimetada. 2) ..............................................................................................aitasid kaasa poliitilise elu aktiveerumisele, meedia vabanes tsensuuri alt. 3) Streikide lõpetamiseks oli Jaruzelski sunnitud pöörduma Solidaarsuse juhi Lech Walesa poole, kes seadis streikide lõpetamise tingimuseks ...................................................................... alustamise poliitiliste reformide teostamiseks. 4) Oktoobris 1989 algasid paljudes Ida-Saksamaa linnades meeleavaldused, millel nõuti vastse opositsioonirühmituse........................................... legaliseerimist. 5) 1989. aasta viimastel päevadel valiti Tsehhoslovakkia presidendiks populaarne teisitimõtleja
tõusid esile juhid, kes rahvale meeldisid. Samuti tekkisid erimeelsused kommunistlikes parteides ning tekkisid reformimeelsed jõud. 2. Võrrelge sotsialismi kokkuvarisemist Kesk-ja Ida-Euroopa riikides. Millest sõltus reformide kiirus ja edu erinevates riikides? Poolas viisid läbirääkimised opositsioonilise ametiühingukoondisega Solidaarsus 1989. aasta suvel selleni, et peaministriks sai mittekommunist. 1990. aastal astus presidendiametist tagasi kindral Jaruzelski ning uueks presidendiks valiti suure häälteenamusega Solidaarsuse juht Lech Walesa. 1989. aasta sügisel kõrvaldati rahvaliikumise survel võimult ka Tšehhoslovakkia ja Bulgaaria vanameelsed liidrid. Kommunistlik partei taandus vägivalda kasutamata (sametrevolutsioon). Inimõiguste eest võitleja Vaclav Havel sai presidendiks, kelle eestvedamisel hakati üles ehitama demokraatiat. Teistmoodi arenesid aga sündmused Rumeenias, kus valitses isepäine diktaator Nicolae Ceausescu
levitamine Lääne informeerimiseks inimõiguste rikkumisest). Sahharov Tuumafüüsik, kes oli vastupanu üks juhtidest, (omaalgatuslik trükiste levitamine Lääne informeerimiseks inimõiguste rikkumisest). Ulbricht Honecker Saksa DV vanameelne liider, kes astus massiliikumise survel ametikohalt maha ning sellega kaasnes Berliini müür. Gierek Poola kommunist, poliitik, riigijuht; kava majandusarengu kiirendamiseks ja tööstuse moderniseerimiseks Lääne laenudega Jaruzelski Partei sekretär, oli nii parteiaparaadi kui NLKP surve all. Walesa Poola president, ametiühinguliikumise Solidaarsus organiseerija. Nagy Liberaal, kes sai pärast Stalini surma peaministriks. Kadar Ungari vanameelne liider, kes eemaldati 1989 Töölispartei esimese sekretäri kohalt. Novotny Tsehhoslovakkia parteijuht, tugines sotsialismimudelile. Dubcek Tsehhoslovakkia parteijuht, kes üritas teostada inimnäolist sotsialismi.
Aleksandr Solzenitsõn - oli üks tuntumaid vene kirjanikke ja dissidente Andrei Sahharov -vene füüsik ja ühiskonnategelane, dissident Johannes Paulus II - Ta on ainus paavst, kes on külastanud Eestit. Ainus slaavlasest paavst Wladyslaw Gomulka - poola kompartei juht Edward Gierek sai poola kompartei juhiks peale W. Gomulkat Lech Walesa aastast 1978 organiseeris ning juhtis Ida-Euroopa esimest sõltumatut ametiühinguliikumist "Solidaarsus" Wojciech Jaruzelski poola kompartei juht, sõjategelane Ronald Reagan - 1980. aastal sai Reaganist kõigi aegade vanim USA presidendikandidaat. Vaclav Havel -Ta oli Tsehhoslovakkia president aastail 19891992 Nicolae Ceausescu -oli Rumeenia kommunistlik diktaator 1965. aastast 1989. aasta detsembrini. Edgar Savisaar --1988 Rahvarinde üks asutajaid Boriss Jeltsin -oli Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik, Venemaa Föderatsiooni esimene president (1991 1999).
elektrik Lech Walesa. 1980. a augustis Gdanski laevatehase 17k töölist alustasid streiki. 31. aug 1980. a valitsuse esindajad ja Walesa kirjutasid alla kokkuleppele, millega tagati õigus ühineda ametiühingutega, tõsteti töötajate palku, media vabanes tsensuurist. 10.1980 nõudis NLKP KK Poola juhtidelt korra jaluleseadmist. Poola kom.partei etteotsa seati kindral W. Jaruzelski, kes kehtestas 13.12.1981 Poolas sõjaseisukorra, misjärel arreteeriti Solidaarsuse juhid ning keelustati nende tegevus. 1982 Brežnevi surma järel asub juhiks Juri Andropov. 1984 ta sureb ning valitakse järglaseks Konstantin Tšernenko. 1985 Tšernenko sureb ja positsiooni võtab üle Mihhail Gorbatšov. Ta hakkab läbi viima reforme perestroika plaani järgi, et tuua NSVL stagnatsioonist välja. Osa perestroikast oli glasnost e avalikustamine. Uutes tingimustes hakkas saama
Lühiajaliselt NLKP peasekretär pärast Stalini surma, hukati L. Beria pärast võimuvõitluse kaotamist Hrustsovile. Üks Stalini potentsiaalseid mantlipärijaid. Tema kätte kuulus võim pärast Beria hukkamist, kuid G. Malenkov võimuvõitluses jäi siiski peale Hrustsov (1955. aastal). Poola Solidaarsuse juht alates 1980, 1989 koostöö Jaruzelskiga, võidukas 1989 valimistel, Poola (2.) president L. Walesa 1990-1995. W. Jaruzelski Viimane kommunistliku Poola juht kuni 1989. 1989 sai lühikeseks ajaks presidendiks. Tsehhoslovakkia. Kuni 1989 dissident. 1989-1993 Tsehhoslovakkia president, 1993-2003 Tsehhi president. V. Havel Suri 2011 detsembris. N. Ceausescu Rumeenia kompartei juht, president kuni 1989. Hirmuvalitsus. Hukati 25. dets 1989. Kommunistliku Bulgaaria viimane juht (1989-1990). Uuendusmeelne. Lühikest aega 1990. aastal ka president P
Rahvas sai tuult tiibadesse ja aastatel 1988-1989 tabas Poolat ulatuslik streikide laine, mis halvas kogu majanduse. Nende lõpetamiseks alustati Lech Walesa poolt ümarlaukõneluste alustamise poliitiliste reformide teostamiseks. Kõneluste tulemustema jäi Jaruzelskile presidendi koht kuid ta lubas korraldada vabad valimised. Valimistel võitis Solidaarsus ja peaministriks sai T. Mazowiecki, kes oli esimene mittekommunistist valitsusjuht. 1990. aastal astus Jaruzelski presidendikohalt tagasi ning uueks valiti Lech Walesa. Ka Ida- Saksamaal hakkas rahvas vastu kommunistlikule süsteemile. 1987.-1988. aastal hakkasid idasakslased põgenema Lääne-Saksamaale, eriti just pärast Ungari ja Austria piiri avanemist. 1989. aasta oktoobris algasid Ida- Saksamaal meeleavaldused ja 9. novembris tungisid meeleavaldajad Berliini müüri juurde ja tungisid külma sõja sümbolist läbi. Sellele järgnes ka läbimurre
araabia maade naftaembargo, siis NSV Liidu avarustest leiti suured naftamaardlad. Nafta ja gaasi eest saadud raha kasutati toiduainete ja tarbekaupade ostmiseks Läänest. Raske olukord majanduses oli sotsialistliku maailma puudujääkide märgiks. Algas stagnatsioon. Kuigi poliitiline olukord oli 1970. aastatest rahulikum, jätkusid rahulolematused sotsialismimaades. 1980. aastal hakkas Poola kommunistlik juhtkond kontrolli kaotama. Rahva seas populaarne kindral Wojciech Jaruzelski pandi kompartei etteotsa ja teda sunniti rahva seas levivat vabameelsust maha suruma. 1981. aastal kehtestas ta sõjaseisukorra. Puhkesid ülemaalised rahvarahutused, mis suruti maha sõjaväe abiga. Üle saja inimese sai surma. Ülestõus suudeti küll maha suruda, aga Nõukogude võimu autoriteet sai löögi. Kerkis küsimus, kui vabameelsuse levik oli võimalik Poolas, kas see on võimalik ka mujal. 1980. aastate keskel hakkas olukord NSV Liidus pehmenema. Algas perestroika,
Lech Walesa oli selle eesotsas, esitas ka poliitilisi nõudmisi. Streigid üle kogu Poola.31. august 1980. kirjutasid valitsuse esindajad ja Walesa alla kokkuleppele, mis tagas õiguse ühineda vabadesse ametiühingutesse, tõstis töötajate palka ja tagas paremad töötingimused. Sündis ametiühingukoondis Solidaarsus. Poolas sai juhiks Jaruzeski ja NSVL pani ta valiku ette, et kas ta surub maha ametiühinguliikumise või tulvavad Poolasse Nõukogude tankid. 1981. Jaruzelski kehtestas sõjaseisukorra ja lõpetas Solidaarsuse tegevuse sellega. Streigid taaskord. Solidaarsus oli nüüdsest põranda all. USA plaanid NSVLi hävitamiseks: 1) Takistada NSVL võimutsemist Kesk- ja Ida-Euroopas ja võitlema kommunismi vastu kogu maailmas. 2) NSVL tuli majanduslikult nurka suruda, lõigates ära NSVLi sissetulekuallikad loodusvarade müügist ja relvakaubandusest. 3) Uus, kõrgtehnoloogiline võidurelvastumine
• Poola: 1989.a. kaasati Poolas sõltumatu ametühingukoondis “Solidaarsus” ümarlauakõnelustesse, mille otsuste alusel alustati poliitilisi reforme: 1989.a. suvel toimunud vabadel valimistel saavutas võidu “Solidaarsus”; seniste võimudega saavutatud kompromissi alusel läks peaministri koht “Solidaarsuse” esindajale (esimene mittekommunistist peaminister Ida-Euroopas oli T.Mazowiecki) ning senine kommunistlik diktaator Jaruzelski sai esialgu presidendiks; 1990.a. valiti “Solidaarsuse” liider L.Walesa Poola presidendiks. • Tšehhoslovakija ja Bulgaaria :Analoogiliselt Poolale käisid sündmused ka Bulgaarias ja Tšehhoslovakkias (kus toimus nn. sametrevolutsioon; sealseks eripäraks oli ka Tšehhoslovakkia rahumeelne lagunemine kaheks riigiks 1992.a. 31.detsembril- Tšehhi ja Slovaki vabariikideks). •Rumeenia Rumeenias kaasnes demokratiseerimisprotsessiga ka vägivald- sealne kommunistlik diktaator N
aastal Poolas rahutused. Uus Poola liider Edward Gierek püüdis majandust kaasajastada, kuid see ei andnud loodetud tulemusi. Elukalliduse tõus põhjustas Poolas 1980. aastal uue rahutuse laine. Keskseks valitseva režiimi vastaseks jõuks kujunes ametiühingukoondis Solidaarsus eesotsas Lech Wałęsaga. Solidaarsus muutus omamoodi alternatiivseks võimuorganiks. Sisekriisi lahendamiseks kehtestas uus valitsusjuht kindral Wojciech Jaruzelski, 1981. aastal Poolas sõjaseisukorra. Nii tõkestati Varssavi pakti vägede sisseviimine Poolasse. Riigi sisepoliitiline olukord jäi aga ka järgnevaltel aastatel pingeliseks. Praha kevad. Kommunistliku režiimi kehtestamisele Tšehhoslovakkias eelnes terav sisevõitlus. 1948. aastal toimus kommunistlik riigipööre: võimult kõrvaldati president Eduard Beneš, Tšehhoslovakkia kuulutati rahvademokraatlikuka vabariigiks ning võeti
tagasi* Isikud: Andrei Sahharov Nõukogude akadeemikust teisitimõtleja, kes pagendati sundasumisele Gorkisse* Aleksandr Solzenitsõn Nõukogude kirjanikust teisitimõtleja, kes saadeti NSV Liidust välja* Lech Walesa Elektrik, kes tõusis treigi eesotsa ning esitas majanduslike nõudmiste kõrval ka poliitilisi. 1990 Poola president* Johannes Paulus II 1978 aastal valitud peapiiskop kadrinal Karol Wojtyla Rooma paavst* Wojciech Jaruzelski Kindral, kes sai Poola kompartei eesotsa* Vaclav Havel - Tsehhi kirjanik ja poliitik. Ta oli Tsehhoslovakkia president aastail 19891992 ja Tsehhi Vabariigi president 1993 2003* Nicolae Ceasescu - Rumeenia kommunistlik diktaator 1965. aastast 1989. aasta detsembrini. Ta lõi enese ümber isikukultuse* Kazimira Prunskiene Valisus Leedus* Ivars Godmanis - Läti poliitik, Läti Tee esimees. Ta oli Läti peaminister aastatel 19901993 *
Sotsialismileeri riikides suurenes rahulolematus ning hakkasid tekkima massiliikumised, Moskva uuendus-poliitikaga läksid esimestena kaasa Poola ja Ungari. Poola-1989.a. aprillis andis Poola valitsus opositsioonile õiguse riigiasjades osaleda. Tühistati Solidaarsuse tegutsemiskeeld. Juunis 1989 toimunud Seimi valimiste tulemusel sai Poola peaministriks Solidaarsuse esindaja T. Mazowieck, kes oli esimene mittekommunistlik valitsusjuht Ida-Euroopas. 1990.a. astus Jaruzelski presidendiametist tagasi ja presidendiks valiti "Solidaarsuse" juht Lech Walesa. Poola presidendiks 1990- 1995. Tsehhoslovakkia-1989.a. sügisel kõrvaldati võimult Tsehhoslovakkia vanameelsed liidrid. ·Tsehhoslovakkias on hakatud seda protsessi nimetama sametrevolutsiooniks, kuna kommunistlik partei taandus vägivallata. Kommunistlik partei astus lihtsalt kõrvale. 1990.a. sai Vaclav Havelist demokraatliku Tsehhoslovakkia president kuni 1992. 1992.a
valmistoodang suur välisvõlg Lääne majanduslangus ja nõudluse vähenemine sõnavabaduse piiramine, mis pingestas suhteid katoliku kirikuga 1978 paavstiks poolakas Karol Wojtyla Johannes Paulus II 1980 hinnatõus ajendas streigi Gdanski laevatehases, juhiks elektrik Lech Walesa Streigi levik mujale, streigikomiteed juhtis a/ü koondis Solidaarsus L. Walesa (vasakul) d) Uueks parteijuhiks Wojciech Jaruzelski (1981-90): senine kaitseminister erakorraline seisukord streikide ja Solidaarsuse keelustamine sellega välditi VLO vägede sissetoomine W. Jaruzelski 6. Ungari RV a) Kommunistide võimuletulek: pikaajaline ja terav poliitiline võitlus (1945-48) valimistel said kommunistid lüüa, kuid nende kätte läksid Sise- ja Julgeolekuministeerium 1948 ainuparteiks UTP (Ungari Töörahvapartei), mille juhiks stalinist Matyas Rakosi rakendati N
NSVL maj oli end ammendanud, töövilj väga mad, põl.maj ei pööratud piisaval täh, kolh.kord ei mot in töötama, elatustase madal, rah.olematud in, tõsteti kaupade hindu a palgad jäid mad (+def), Brez ei teg riigi prob, agress v.pol (Afg, Nic) Poola 80. üritati hindu tõsta aga palgad ei kasv, puhk tööliste streik, juhiks Walesa. W raj liikumise Solidaarsus. Jaruzelski kuulut. Sõj.seisukorra ning lõpetas S teg. vangistas W Afg 79-89. NSVL oli huvit komm. lev, strat asukoht, nafta. NSVL maj olukord halvenes, raiskas oma ressursse, NSVL viis sõjaväe 1989 Afg välja. SAH akad, füüsik, diss, osales tuumapommi proj ja vesinikpommi väljatöötamisel SOLZ kirj, diss, oma kirjanduses krit NSVLi ja Stalinit-läks vangi J.P II Krakovi peapsk, kardinal Karol Wojtyla. Valiti 1978 Rooma paavst. Võttis endale paavstina nime. Vab idee lev. Atentaat (KGB)
vallandasid 1970. aastal Poolas rahutused. Uus Poola liider Edward Gierek püüdis majandust kaasajastada, kuid see ei andnud loodetud tulemusi. Elukalliduse tõus põhjustas Poolas 1980. aastal uue rahutuse laine. Keskseks valitseva režiimi vastaseks jõuks kujunes ametiühingukoondis Solidaarsus eesotsas Lech Wałęsaga. Solidaarsus muutus omamoodi alternatiivseks võimuorganiks. Sisekriisi lahendamiseks kehtestas uus valitsusjuht kindral Wojciech Jaruzelski, 1981. aastal Poolas sõjaseisukorra. Nii tõkestati Varssavi pakti vägede sisseviimine Poolasse. Riigi sisepoliitiline olukord jäi aga ka järgnevaltel aastatel pingeliseks. Praha kevad. Kommunistliku režiimi kehtestamisele Tšehhoslovakkias eelnes terav sisevõitlus. 1948. aastal toimus kommunistlik riigipööre: võimult kõrvaldati president Eduard Beneš, Tšehhoslovakkia kuulutati rahvademokraatlikuka vabariigiks ning võeti kurss
· 1989.a. kaasati Poolas sõltumatu ametühingukoondis "Solidaarsus" ümarlauakõnelustesse, mille otsuste alusel alustati poliitilisi reforme: 1989.a. suvel toimunud vabadel valimistel saavutas võidu "Solidaarsus"; seniste võimudega saavutatud kompromissi alusel läks peaministri koht "Solidaarsuse" esindajale (esimene mittekommunistist peaminister Ida-Euroopas oli T.Mazowiecki) ning senine kommunistlik diktaator Jaruzelski sai esialgu presidendiks; 1990.a. valiti "Solidaarsuse" liider L.Walesa Poola presidendiks. · Analoogiliselt käisid sündmused ka Bulgaarias ja Tsehhoslovakkias (kus toimus nn. sametrevolutsioon; sealseks eripäraks oli ka Tsehhoslovakkia rahumeelne lagunemine kaheks riigiks 1992.a. 31.detsembril- Tsehhi ja Slovaki vabariikideks). · Rumeenias kaasnes demokratiseerimisprotsessiga ka vägivald- sealne kommunistlik diktaator N
kokku rahulikul teel. Sotsialismileeri riigid olid poliitilisteks muudatusteks erinevalt valmis, see sõltus algul eelkõige nende juhtide uuendusmeelsusest. Enamik idabloki juhte olid vanameelsed ega kiirustanud reformidega. Moskva perestroikapoliitikaga läksid esimestena kaasa Poola ja Ungari. Poolas viisid läbirääkimised opositsioonilise ametiühingukoondisega Solidaarsus 1989. aasta suvel selleni, et peaministriks sai mittekommunist. 1990. aastal astus presidendiametist tagasi kindral Jaruzelski ning uueks presidendiks valiti suure häälteenamusega Solidaarsuse juht Lech Walesa. 1989. aasta sügisel kõrvaldati rahvaliikumise survel võimult ka Tšehhoslovakkia ja Bulgaaria vanameelsed liidrid. Tšehhoslovakkias on hakatud seda protsessi nimetama sametrevolutsiooniks, sest kommunistlik partei taandus vägivalda kasutamata. Inimõiguste eest võitleja Vaclav Havel sai presidendiks, kelle eestvedamisel hakati üles ehitama demokraatiat.
teistes riikides, 1989 detsember Rumeenias vallandus rahvaülestõus, mida maha suruda ei suudetud. Ceausescu arreteeriti ja mõisteti hukka koos tema naise Elenaga veel sama aasta lõpus. 1990 serbia presidendiks sai endine kommunistliku partei juht Slobodan Milosevic. 1990 veebruar Algasid ühinemisläbirääkimised kahe Saksamaa vahel. 1990 3. oktoober Kahe Saksamaa poliitiline ühinemine. 1990 Poolas astus presidendiametilt tagasi kindral Jaruzelski ning uueks presidendiks valiti Solidaarsuse juht Lech Walesa. 1991 Varssavi Lepingu Organisatsioon lõpetas oma tegevuse. 1991 märts korraldati rahvahääletus uue liidulepingu sõlmimiseks, kus ¾ hääletanutest pooldas endise suurriigi säilimist. Eesti, Läti, Leedu, Armeenia, Gruusia ja Moldiva boikoteerisid seda rahvahääletust. 1991 18. august võimule püüdis tulla Riiklik Erakorralise Seisukorra Kommitee (RESK) ja Gorbatsov suleti koduaresti. 1991 19
31. aug. 1980.a. kirjutasid valitsuse esindajad ja Walesa alla kokkuleppele, millega tagati õigus ühineda vabadesse ametiühingutesse, tõsteti tööliste palka ning tagati neile paremad töötingimused. Gdanski kokkulepped aitasid kaasa poliitilise elu aktiviseerumisele, meedia vabanes tsensuuri alt. 1980.a. oktoobris nõudis NLKP KK Poliitbüroo Poola juhtidelt korra jaluleseadmist. Poola kom.partei etteotsa seati kindral W. Jaruzelski, kes kehtestas 13. dets. 1981 Poolas sõjaseisukorra. Arreteeriti Solidaarsuse juhid ning keelustati selle tegevus. Tegevust jätkati illegaalselt põranda all.
teel. Sotsialismileeri riigid olid poliitilisteks muudatusteks erinevalt valmis, see sõltus algul eelkõige nende juhtide uuendusmeelsusest. Enamik idabloki juhte olid vanameelsed ega kiirustanud reformidega. Moskva perestroikapoliitikaga läksid esimestena kaasa Poola ja Ungari. Poolas viisid läbirääkimised opositsioonilise ametiühingukoondisega Solidaarsus 1989. aasta suvel selleni, et peaministriks sai mittekommunist. 1990. aastal astus presidendiametist tagasi kindral Jaruzelski ning uueks presidendiks valiti suure häälteenamusega Solidaarsuse juht Lech Walesa. 1989. aasta sügisel kõrvaldati rahvaliikumise survel võimult ka Tsehhoslovakkia ja Bulgaaria vanameelsed liidrid. Tsehhoslovakkias on hakatud seda protsessi nimetama sametrevolutsiooniks, sest kommunistlik partei taandus vägivalda kasutamata. Inimõiguste eest võitleja Vaclav Havel sai presidendiks, kelle eestvedamisel hakati üles ehitama demokraatiat.
teel. Sotsialismileeri riigid olid poliitilisteks muudatusteks erinevalt valmis, see sõltus algul eelkõige nende juhtide uuendusmeelsusest. Enamik idabloki juhte olid vanameelsed ega kiirustanud reformidega. Moskva perestroikapoliitikaga läksid esimestena kaasa Poola ja Ungari. Poolas viisid läbirääkimised opositsioonilise ametiühingukoondisega Solidaarsus 1989. aasta suvel selleni, et peaministriks sai mittekommunist. 1990. aastal astus presidendiametist tagasi kindral Jaruzelski ning uueks presidendiks valiti suure häälteenamusega Solidaarsuse juht Lech Walesa. 1989. aasta sügisel kõrvaldati rahvaliikumise survel võimult ka Tsehhoslovakkia ja Bulgaaria vanameelsed liidrid. Tsehhoslovakkias on hakatud seda protsessi nimetama sametrevolutsiooniks, sest kommunistlik partei taandus vägivalda kasutamata. Inimõiguste eest võitleja Vaclav Havel sai presidendiks, kelle eestvedamisel hakati üles ehitama demokraatiat.
28A 1990 aastate algul lakkas eksisteerimast ka Varssavi Lepingu Organisatsioon VLA 1990 aastate keskpaigaks viidi kõikidest ida euroopa riikidest nõukogude väed välja 1989 aasta algul keelustasid tsehhoslovakkia ja isa-saksamaa lasterõivaste ja osa toiduainete ekspordi teistesse sotsialismileeri riikidesse nõukogude liit vastas külmikute ja pesumasinate väljaveo keeluga 1989 aasta suvel sai poolas peaministriks mitte kommunist 1990 aastal astus presidendiametist tagasi kindral Jaruzelski ning uueks presidendiks valiti suure häälteenamusega solidaarsuse juht Lech Walesa 1989 aasta sügisel kõrvaldati rahvaliikumiste survel võimult ka tsehhoslovakkia ja bulgaaria vanameelsed liidrid Tsehhoslovakkias on hakatud seda protsessi nimetama sametrevolutsiooniks, sest kommunistlik partei taandus vägivalda kasutamata. Inimõiguste eest võitleja Vaclac Havel sai presideniks. 1989 aastal nõudis ceausescu moskvalt ja teistel liitlasriikidelt sõjajõu kasutamist, et
28A 1990 aastate algul lakkas eksisteerimast ka Varssavi Lepingu Organisatsioon VLA 1990 aastate keskpaigaks viidi kõikidest ida euroopa riikidest nõukogude väed välja 1989 aasta algul keelustasid tsehhoslovakkia ja isa-saksamaa lasterõivaste ja osa toiduainete ekspordi teistesse sotsialismileeri riikidesse nõukogude liit vastas külmikute ja pesumasinate väljaveo keeluga 1989 aasta suvel sai poolas peaministriks mitte kommunist 1990 aastal astus presidendiametist tagasi kindral Jaruzelski ning uueks presidendiks valiti suure häälteenamusega solidaarsuse juht Lech Walesa 1989 aasta sügisel kõrvaldati rahvaliikumiste survel võimult ka tsehhoslovakkia ja bulgaaria vanameelsed liidrid Tsehhoslovakkias on hakatud seda protsessi nimetama sametrevolutsiooniks, sest kommunistlik partei taandus vägivalda kasutamata. Inimõiguste eest võitleja Vaclac Havel sai presideniks. 1989 aastal nõudis ceausescu moskvalt ja teistel liitlasriikidelt sõjajõu kasutamist, et
mine idabloki maades. Eesti Kongressi valimised, I istung. Hakkas eksisteerima VLO ja viidi välja kõikidest EKP kaheks lõhenemine. 1990 Ida-Euroopa riikidest Nõukogude väed. Esimesed demokraatlikud valimised. Presidendiametist loobus Jaruzelski ja uueks Otsus Eesti riiklikust staatusest võttis presidendiks sai Lech Walesa. Ülemnõukogu vastu. Slobodan Milosevic sai Serbia presidendiks. Võimule püüdis tulla RESK. Kolme Balti riiki korraldasid referendumi. Eesti, Läti, Ukraina ja Valgevene iseseisvumise
kohalike küsimuste andmise parteikomiteede käest rahvasaadikute nõukogude kätte. Kõik need muudatused ei täitnud oma eesmärke ja 1989 aastal hakkas G oma reforme ise kartma ning asus tagurlasi toetama. USA survel tegi G järelandmisi inimõiguste küsimuses. Vabastati enamik poliitvange, ning lubati NSV Liidust väljaränne. Sotsialistliku maailmasüsteemi lagunemine Poola. 1988-89 tabas Poolat ulatuslik streikide laine, mis halvas kogu majanduse. Streikide lõpetamiseks oli diktaator Jaruzelski sunnitud pöörduma Solidaarsuse juhi Walesa poole, kes seadis streikide lõpetamise tingimuseks ümarlauakõneluste alustamise poliitiliste reformide teostamiseks. Juunis 1989 toimunud valimistel sai Solidaarsus täieliku võidu ja poola sai esimese mittekommunistist peaministri. 1990 aasta presidendi valimistel sai võidu Walesa. Ungari. 1989 aastal said meeleavaldused, mis nõudsid ajaloo ümberhindamist ja Nõukogude vägede väljaviimist, nii laia
vallandasid 1970. aastal Poolas rahutused. Uus Poola liider Edward Gierek püüdis majandust kaasajastada, kuid see ei andnud loodetud tulemusi. Elukalliduse tõus põhjustas Poolas 1980. aastal uue rahutuse laine. Keskseks valitseva reziimi vastaseks jõuks kujunes ametiühingukoondis Solidaarsus eesotsas Lech Walsaga. Solidaarsus muutus omamoodi alternatiivseks võimuorganiks. Sisekriisi lahendamiseks kehtestas uus valitsusjuht kindral Wojciech Jaruzelski, 1981. aastal Poolas sõjaseisukorra. Nii tõkestati Varssavi pakti vägede sisseviimine Poolasse. Riigi sisepoliitiline olukord jäi aga ka järgnevaltel aastatel pingeliseks. Praha kevad. Kommunistliku reziimi kehtestamisele Tsehhoslovakkias eelnes terav sisevõitlus. 1948. aastal toimus kommunistlik riigipööre: võimult kõrvaldati president Eduard Benes, Tsehhoslovakkia kuulutati rahvademokraatlikuka vabariigiks ning võeti kurss sotsialistliku ühiskonna ülesehitamisele, mis kestis
vallandasid 1970. aastal Poolas rahutused. Uus Poola liider Edward Gierek püüdis majandust kaasajastada, kuid see ei andnud loodetud tulemusi. Elukalliduse tõus põhjustas Poolas 1980. aastal uue rahutuse laine. Keskseks valitseva reziimi vastaseks jõuks kujunes ametiühingukoondis Solidaarsus eesotsas Lech Walsaga. Solidaarsus muutus omamoodi alternatiivseks võimuorganiks. Sisekriisi lahendamiseks kehtestas uus valitsusjuht kindral Wojciech Jaruzelski, 1981. aastal Poolas sõjaseisukorra. Nii tõkestati Varssavi pakti vägede sisseviimine Poolasse. Riigi sisepoliitiline olukord jäi aga ka järgnevaltel aastatel pingeliseks. Praha kevad. Kommunistliku reziimi kehtestamisele Tsehhoslovakkias eelnes terav sisevõitlus. 1948. aastal toimus kommunistlik riigipööre: võimult kõrvaldati president Eduard Benes, Tsehhoslovakkia kuulutati rahvademokraatlikuka vabariigiks ning võeti kurss sotsialistliku ühiskonna ülesehitamisele, mis kestis
vallandasid 1970. aastal Poolas rahutused. Uus Poola liider Edward Gierek püüdis majandust kaasajastada, kuid see ei andnud loodetud tulemusi. Elukalliduse tõus põhjustas Poolas 1980. aastal uue rahutuse laine. Keskseks valitseva režiimi vastaseks jõuks kujunes ametiühingukoondis Solidaarsus eesotsas Lech Wałęsaga. Solidaarsus muutus omamoodi alternatiivseks võimuorganiks. Sisekriisi lahendamiseks kehtestas uus valitsusjuht kindral Wojciech Jaruzelski, 1981. aastal Poolas sõjaseisukorra. Nii tõkestati Varssavi pakti vägede sisseviimine Poolasse. Riigi sisepoliitiline olukord jäi aga ka järgnevaltel aastatel pingeliseks. Praha kevad. Kommunistliku režiimi kehtestamisele Tšehhoslovakkias eelnes terav sisevõitlus. 1948. aastal toimus kommunistlik riigipööre: võimult kõrvaldati president Eduard Beneš, Tšehhoslovakkia kuulutati rahvademokraatlikuka
vallandasid 1970. aastal Poolas rahutused. Uus Poola liider Edward Gierek püüdis majandust kaasajastada, kuid see ei andnud loodetud tulemusi. Elukalliduse tõus põhjustas Poolas 1980. aastal uue rahutuse laine. Keskseks valitseva reziimi vastaseks jõuks kujunes ametiühingukoondis Solidaarsus eesotsas Lech Walsaga. Solidaarsus muutus omamoodi alternatiivseks võimuorganiks. Sisekriisi lahendamiseks kehtestas uus valitsusjuht kindral Wojciech Jaruzelski, 1981. aastal Poolas sõjaseisukorra. Nii tõkestati Varssavi pakti vägede sisseviimine Poolasse. Riigi sisepoliitiline olukord jäi aga ka järgnevaltel aastatel pingeliseks. Praha kevad. Kommunistliku reziimi kehtestamisele Tsehhoslovakkias eelnes terav sisevõitlus. 1948. aastal toimus kommunistlik riigipööre: võimult kõrvaldati president Eduard Benes, Tsehhoslovakkia kuulutati rahvademokraatlikuka vabariigiks ning võeti kurss sotsialistliku ühiskonna ülesehitamisele, mis kestis
Gorbamaania ● Gorbatšovi-vaimustus Läänes; ● Gorby saiake; RAHVUSVAHELISED KONFLIKTID 5.04.2018 ● Sisekonfliktid- Mägi-Karabahhi Konflikt 1987 (Armeenia ja Asebaidžaani konfliktid on tänapäevani jõus) Hakkab sõda, sest ausamba nägu on Armeenia poole; Sotsialismileeri lagunemine ● Brežnevi doktriin–NSVL loobus sellest Poola ● Jaruzelski- esimene, kes nägi, et vägivallaga asja ei saa; ● 1989 toimuvad ümarlaua läbirääkimised (laua diameeter pidi olema suurem kui sülitamise maailmarekord) Valitsus „Solidaarsus“ ● Põhisaavutus oli see, et Poolas olid vabad valimised ● Poolat hakkas valistema Mazowiecki ● 1991 sai Poola presidendiks Walesa Ungari ● 1989 vabad valimised Poola eeskujul (kommunistlik partei kaotas) ● Riigipiiride avamine (uus riigiotsus); Tšehhoslovakkia
sotsiaalabi paraneb. 76' põhiseaduse reform, teravdatud hoiak kiriku ja intellektuaalide pihta. 78' Johannes Paulus II sai esimene mitteitaallasest paavst alates 15 sajandist. 80' Väiksest streigist Gdanskis sai suur üleriigiline mäss peamiselt lihahindade tõstmise tõttu. 10 miljonit inimest osales umbes. Lech Walesa juhtis (sai nobeli rahupreemia 83'). Okt 80' registreeritakse Solidaarsus, kui vabade ametiühingute liit. 81' 13 Dets sõjaseisukord Kommunistliku presidendi Jaruzelski poolt. Kehtestati sõjaline seisukord ja keelustati Solidaarsus. 83' tühistati sõjaseisukord. 89' "Ümarlauakõnelused" ja kommunistlik partei oli sunnitud lubama vabu valimisi. Solidaarsuspartei võit eesotsas Walesaga. Mazowiecki sai esimeseks mittekommunistlikus peaministriks. Aasta hiljem sai Walesast president. Ehk siis, 89 dets Poola Vabariik ja dets 90' Walesa presidendiks. Pärast ühte ametiaega sai endise kommunistliku partei liikme Kwasiniewski käest lüüa valimistel.
Sotsialismileeri riigid olid poliitilisteks muudatusteks erinevalt valmis, see sõltus algul eelkõige nende juhtide uuendusmeelsusest. Enamik idabloki juhte olid vanameelsed ega kiirustanud reformidega. Moskva perestroikapoliitikaga läksid esimestena kaasa Poola ja Ungari. Poolas viisid läbirääkimised opositsioonilise ametiühingukoondisega Solidaarsus 1989. aasta suvel selleni, et peaministriks sai mittekommunist. 1990. aastal astus presidendiametist tagasi kindral Jaruzelski ning uueks presidendiks valiti suure häälteenamusega Solidaarsuse juht Lech Walesa. 1989. aasta sügisel kõrvaldati rahvaliikumise survel võimult ka Tsehhoslovakkia ja Bulgaaria vanameelsed liidrid. Tsehhoslovakkias on hakatud seda protsessi nimetama sametrevolutsiooniks, sest kommunistlik partei taandus vägivalda kasutamata. Inimõiguste eest võitleja Vaclav Havel sai presidendiks, kelle eestvedamisel hakati üles ehitama demokraatiat.
annaabi.ee 
