Teaduse areng 1920-1930 aastatel Angela Savenkov 9.klass Lauka Põhikool Teaduse areng Eestis Eesti keel- teaduse-ja ametikeel Teadusvaldkonnad: Eesti ja läänemeresoome keelte uurimine, ajalugu, arheoloogia ja etnoloogia Kuulsad isikud: Ludivig Puusepp, Paul Nikolai Kogerman, Hans Roland Võrk, Robert Johannes Livländer Teadustööde tegemise kohad Teaduskeskustes: Tartu Ülikoolis, Tallinna Tehnikaülikool Muud asutustes: Eesti Rahva Muuseumis, Riigi Keskarhiivis, Loodusvarade Instituudis Ludvig Puusepp 21. november 1875 a. Kiiev- 19. oktoober 1942 a. Tartu Arst, neurokirurgia rajaja 1920- Tartu Ülikool, neuroloogia osakond 1921- närvikliiniku rajamine 1923- Eesti Neuroloogide Seltsi esimees Paul Nikolai Kogerman 5
bakterioloog Karl Schlossmann (19851969), 4) Humanitaaridest A. Saareste ja G. Ränk. 5)Astronoom Ernst Öpik (18931985), sõdadevahelise Eesti ilmselt silmapaistvaim teadlane. Loodusteadlastest avas sõja eel uue perspektiivika suuna Theodor Lippmaa (18921943), kes paraku hukkus Tartu pommitamisel. Lippmaa biotsönooside teooria on aga oluline alus tänapäevasele taimeökoloogiale. Tähtsamad leiutajad (teadlased) Keemik Paul Nikolai Kogerman (1891-1951) Rajas Eesti põlevkivikeemia P. Kogerman avaldas 187 teaduslikku ja publistsistlikku tööd, põhikooli- ja ülikooliõpikuid, juhendas 20 magistri- ja kandidaaditööd ning 3 doktoritööd Neurokirurg Ludvig Puusepp (1875-1942)
kiiresti. Kokkuvõte · Inimese haistmiselundiks on nina. · Haistmine on lõhnade tajumine ja eristamine haistmiselundi abil. · Inimese haistmiselund paikneb ninaõõne ülaosas. Kodus · Teha selgeks teemaga seonduvad mõisted. · Osata seletada, kuidas tekib haistmisaisting. Kasutatud kirjandus: · Aul, J. 1976. Inimese anatoomia. Tallinn "Valgus". · Kokassaar, U., Martin, M., Toom, M. 1999. Bioloogia 9. klassile. Avita. · Lepp, A., Lepp-Kogerman, E., Maimets, O., Rooks, G., Ulp, K. 1974. Inimese anatoomia I. Tallinn "Valgus". · Mattila, R., Nyberg, T., Vestelin, O., Leinonen, M. 1994. Bioloogia 9. klassile. Tallinn "koolibri".
paljusus, lahtiütlemine vananenud tõekspidamistest ja põhimõtetest ning julge eksperimenteerimine. Uus realisim tõrjus kõrvale varasema uuenduslikkuse ja eksperimentaalsuse. Kirjanduselus valitse luule, mõjutas Siuru rühm. Kirjandus: A.H. Tammsaare, Heiti Talvik, Betti Alver, Bernard Kangro. Kunstielu:Konrad Mägi, Nikolai Triik, Ado Vabbe, Kristjan Raud, Eduard Viiralt. Teadus: Oskar Öpik(astronoomia), Ludvig Puusepp(arst), Paul Kogerman(keemia), keeleteadlased: johannes aavik, johannes-voldemar veski, soome-ugri: Andrus Sääriste, Julius Mägiste, Hans Kruus(ajalugu). TeaterjaMuusika: Aino Tamm,Mart Saar, Hugo Laur, Karl Menning, Paul Pinnat. Muutused hariduselus: mindi üle emakeelsele õppele, lihtsustati koolisüsteemi, töötati välja uued õppekavad, võeti kasutusele uued õpikud, ehitati hulk koolimaju, aidati kaasa rahvusmeelse õpetajaskonna kujunemisele.
Kirjutas oratooriumi ,,Hiiob". Cyrillus Kreek helilooja, dirigent, muusikapedagoog. Kirjutas reekviemi ,,Reekviem". Kristjan Palusalu maadleja. Võitis Berliini Olümpiamängudel 2 kuldmedalit. Paul Keres maletaja. On 5-kroonisel, võitnud palju maleturniire. A.H. Tammsaare kirjanik. Kirjutas 5-köitelise romaani ,,Tõde ja õigus", 25-kroonise peal Ernst Öpik astronoom (tegutsenud ka heliloojana). Üks Eesti Astronoomiakoolkonna rajaja. Paul Kogerman keemik. Eesti põlevkivikeemia rajaja. Ludvig Puusepp neurokirurg, arst, arstiteadlane. Rajas neurokirurgia. Marie Under luuletaja. Kuulus Siuru rühmitusse. Heiti Talvik luuletaja. Luuleühingu Arbujad liige. Betti Alver luuletaja. Eesti Kirjanikkude Liidu ja luuleühingu Arbujad liige. Henrik Visnapuu luuletaja, dramaturg, kirjanduskriitik. Osales erinevates kirjanduslikes koguteostes, kuulus Siuru rühmitusse. Hugo Raudsepp kirjanik
Keerukas rõivamood asendus lihtsa, geomeetrilise joonega. Lühemad ja lokkis juuksed. Meestel:fraki asemel smoking. Hariduselu:venekeelne õppetöö asendati eestikeelsega. 6-kl koolikohustus, varasema seisusliku haridussüst. asemele loodi ühtluskool, ühtlustati õppekavad, laiendati koolivõrku, ehitati koolimaju, trükiti õpikuid, pandi tugev alus kutseharidusele. EV Tartu Ülikool, Tlna Tehnikaülikool, muusika- ja kunstikoolid. Teadlased: Ernst Öpik,Paul Kogerman, Ludvig Puusepp muusikud: Evald Aava, Artur Kapp ja Cyrillus Kreek Näitlejad: Paul Pinna, Ants Lauter kirjanikud:Ernest Hemingway, Erich Maria Remarque, W.Somerset Maugham, A.H.Tammsaare, August Mälk, Hugo Raudsepp Kunstnikud: Jaan Koort, Eduard Viiralt, Anton Starkopf luuletajad:Marie Under, Betti Alver, Heiti Talvik, Henrik Visnapuu Sportlased: Paul Keres, Kristjan Palusalu.
TEADLASED Erna Villmer "Estonia" lavajõud Ernst Öpik asrtonoom Ants Lauter "Estonia" lavajõud Paul Kogerman põlevkivikeemik Paul Sepp Draamateatri eesotsas Ludvig Puusepp neurokirurg Liina Reiman Draamateatri näitleja Teodor Lippmaa botaanik Aleksander Teetsov Draamateatri näitleja Edgar Kant majandusgeograaf Ruut Tarmo Draamateatri näitleja
Arvustus Käisin vaatamas Gregory Rose "Surmatantsu" Niguliste kirikus 30.10.2011. Esines Eesti Filharmoonia Kammerkoor. Osades olid Raier Vilu (Surm), Henry Tiisma (Jutlustaja), Raul Mikson (Paavst), Hideyuki Nishimura (Keiser), Kristine Muldma (Keisrinna), Tiit Kogerman (Kardinal), Andreas Väljamäe (Kuningas). Esitati Reekviemi ja tundmatu saksa keskaja autori teoseid. Üldmeeleolu oli võimas, meeliülendav ja oli tunda, et publik nautis kontserti. Riietus oli peamiselt must ning maani. Osad lauljatest olid riietatud sarnaselt maaliga "Surmatants" kujutatule. Surm ise oli riietatud musta, valge sall üle õla visatud ja peakattele joonistatud kolp, mida on näha selja tagant. Lava paiknes tellingute peal, lava all
Draamateater, Vene teater, Tartu-Vanemuine, Pärnu-Endla, Viljand-Ugala. · kunstielu- K.Mägi, N.Triik, Eesti kunstimuuseum, Kunstihoone, tartus ühing Pallas. tekkis uus põlvkond-graafika(Eduard Viiralt) · Hariduselu- üleminek emakeelsele õppele, 6 klassi kohustuslik, 5 klassi Gümnaasiumi 1930.a liiga palju õpetajaid.1934-37 haridusreformid kutsehariduse populaarsuse jaoks tuntud teadlased:Paul Kogerman, Oskas Öpik, 1919 Eestikeelne Tartu Ülikool taasavati · 6) EESTI II MAAILMASÕJA AJAL · (MRP, baaside leping, umsiedlung) MRP-23.august 1939.a ( vene, saksa) selle salajase protokolliga jagati omavahel ära ida-euroopa:vene huvisfääri läksid ida-poola, Soome , eesti, läti, bessaraabia. Saksamaale läksid ülejäänud Poola alad ja Leedu.Lõpuks sai Venemaa ka Leedu. Baaside leping-1939. a 28.sept, vene viis väed eestisse, kaotasime suveräänsuse.olulisim
muusikapäevad Haridus Eestikeelne õppekava Uued õppekavad Moodsad koolimajad Kuueklassiline koolikohustus Eestikeelsed kooliõpikud Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikum Teadus Peamised teaduskeskused: Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool Erilist tähelepanu pöörati eesti keele, kirjanduse, ajaloo ja geograafia edendamisele Eesti tuntuimad teadlased astronoom Ernst keemik Paul Kogerman Öpik 05.12.1891 – 27.07.1951 22.10.1893 – 10.09.1985 Eesti põlevkivikeemia rajaja Eesti astronoomia- Kirjasõna Üldkättesaadavad eestikeelsed trükised Rohkesti ilukirjandus ja populaarteaduslikke väljaandeid Ajalehed ja ajakirjad Eesti ilukirjanduses valitseval kohal proosa, realistlik romaan Populaarsed Eesti kirjanikud Anton Hansen August Mälk Tammsaare Kõrgelt tunnustatud kirjanikud
üliõpilaskanditaatide valikut ning seejärel üliõpilaste arv langes. Lisaks oli veel TTÜ, Tartu Kõrgem Kunstikool, Riigi Kõrgem Kunstikool. Teadus TÜ kujunes oluliseks teaduskeskuseks, uuele elule äratati teadusseltsid (Õpetatud Eesti Selts, Loodusuurijate Selts jt) ja loodi hulk samasihilisi asutusi (Akadaamiline Emakeele Selts jm). 1938. asutati Eesti Teaduste Akadeemia, mille tegevusaeg jäi üsna lühikeseks. Osad Eesti teadlased omandasid maailmanime, näiteks E. Öpik ja Paul Kogerman. Põhiline tähelepanu pöörati rahvusteadustele, suurimate saavutusteni jõuti eesti keele, ajaloo, geograafia ja botaanika uurimisel. Tegeleti palju eesti keele korrastamisega ja uurimisega. 1932-1927 valmis ''Eesti Entsüklopeedia'' Kirjandus 1917. aastal ilmus areenile ''Siuru''. 1920. a esimesel poolel domineeris poeesia, eelistatuim kirjandusvool oli uusromantism, kuid kümnendi keskel uusromantism asendus uusrealismiga, esikohale tõusis proosa. 1930
dets.1919 Tartu Ülikool avati eesti keelsena · rahvusteaduses 1932-1937 8-köiteline ,,Eesti Entsüklopeedia" · kirjanduses 1930.aastad psühholoogilise realismi kujunemine (A. H. Tammsaare ja Karl Ristikivi) · muusikas 1928 Eesti esimene ooper Eevald Aava ,,Vikerlased" · spordis 1920.aastatest hakkasid eestlased olümpiamängudel osalema, tuues kuulsust Eestile 8. Väljapaistvad tegelased: · Ernst Öpik- astronoom · Paul Kogerman- põlevkivikeemik · Ludvig Puusepp- neurokirurg · Teodor Lippmaa- botaanik · Edgar Kant- majandusgeograaf · Johannes Aavik- eesti keele uuendaja · Johannes-Voldemar Veski- õigekeelsuse korrastaja · Andrus Saareste- eesti murrakute uurija · Oskar Loorits- rahvaluule uurija · Julius Mark ja Julius Mägiste soome-ugri võrdleva keeleteaduse uurijad · Harri Moora- tuntuim eesti arheoloog · Hans Kruus, Hendrik Sepp ja Peeter Tarvel- ajaloolased
· Mait Metsanurk-kirjanik · Gustav Suits-luuletaja · Hugo Raudsepp- kirjanik · Bernard Kangro-luuletaja · Evald Aava-muusik · Artur Kapp-muusik · Konrad Mägi-kunstnik · Nikolai Triik-kunstnik · Ado Vabbe-kunstnik · Eric Adamson-kunstnik · Aino Bach-kunstnik · Eduard Ole-kunstnik · Jaan Vahtra-kunstnik · Eduard Viiralt-graafik · Jaan Koort-skulptor · Anton Starkopf-skulptor · Oskar Öpik-astronoomia · Ludvig Puusepp-arstiteadus · Paul Kogerman-keemia · Johannes Voldemar Veski-keeleteadlane · Andrus Saareste- (soome-ugri) luuleteadlane · Julius Mägiste (soome-ugri) luuleteadlane · Hans Kruus-toimetaja KUTSELIIDUD · Eesti Kirjanikkude Liit · Eesti kujutavate kunstnike keskühing · Eesti Näitlejate Liit · Eesti Õpetajate Liit KÕRGKOOLID JA RAHVUSTEADUSED · Tartu Ülikool (teaduskeskus) · Tartu Kõrgem Kunstikool · Tartu Kõrgem Muusikakool · Tallinna Tehnikum · Tallinna konservatoorium
Uuele elule äratati teadusseltsid: Õpetatud Eesti Selts, Loodusuurijate Selts, Eesti Arstide Selts. Loodi Akadeemiline Emakeele Selts, Akadeemiline Ajaloo Selts, Akadeemiline Põllumajanduslik Selts. · 1938. a. asutati Eesti Teaduste Akadeemia, mille ülesanne oli teaduste edendamine ja teadusuuringute kooskõlastamine. · Eesti Vabariigis tegutsenud teadlastest omandasid maailmamaine astronoom Ernst Öpik, põlevkivikeemik Paul Kogerman, neurokirurg Ludvig Puusepp, botaanik Teodor Lippmaa, majandusgeograaf Edgar Kant. · Pöörati suurt tähelepanu rahvusteadustele nagu eesti keel, ajalugu, geograafia ja botaanika. · Eesti keele uuendajana tegi suure töö ära Johannes Aavik, õigekeelsuse korrastamisel Johannes- Voldemar Veski, eesti murrete uurimisel Andrus Saareste. Soome-ugri võrdleva keeleteaduse alal paistsid silma Julius Mark ja Julius Mägiste, rahvusluule uurijana Oskar Loorits.
Laienesid kultuurikontaktid välismaaga – võõrkeeltsesse tõlgiti eesti kirjanduse teoseid, olümpiamängudel tõid eestlased koju 19 medalit. Tekkis rohkesti uusi koore ja orkestreid. Haridus: loodi 6 – klassiline koolikohustus, haridustaseme tõstmiseks, pandi alus kutseharidusele. 1.detsembril 1919 avas uksed Eesti Vabariigi Tartu Ülikool. Teadus: 1938. aastal asutatu Eesti Teaduste Akadeemia, mitmed Eesti teadlased saavutasid ülemaailmse kuulsuse ( Ernst Öpik – astronoom, Paul Kogerman – keemik, Ludvig Puusepp – neurokirurg) Kirjasõna: Koostati Eesti Entsüklopeedia. Marie Under - luuletaja/kirjanik Hendrik Visnapuu – luuletaja/kirjanik Kunst: 1918 aastal loodi Tartus ühing nimega Pallas. 1934.aastal valmis Kunstihoone, Eesti Kunstimuuseum. Teatri – ja filmikunst: Teatrielus keskuseks kujunes Tallinn rahvusteater Estonia, Teatri alal tegelevaid inimesi koondas Eesti Näitlejate Liit. Esimene täispikk film esilinastus 1924
Suurt tähelepanu pöörati eestikeelsele kõrgharidusele, ilma milleta polnud rahvuskultuuri ja rahvusriigi püsimine mõeldav. 1. detsember 1919 avas uksed Eesti Vabariigi Tartu Ülikool; hiljem lisandusid Tallinna Tehnikaülikool ning kõrgemad muusika- ja kunstikoolid Tallinnas ja Tartus. 1938. aastal asutati Eesti Teadusete Akateemia, mille ülesandeks oli teaduste edendamine, saavutuste tutvustamine ja rahvusvaheliste sidemete avardamine. Mitmed Eesti teadlased (Ernst Öpik, Paul Kogerman, Ludviga Puusepp) saavutasid ülemaailmse tuntuse. Erilist tähelepanu pöörati rahvusteaduste eesti keele, kirjanduse, rahvaluule ja ajaloo, arheoloogia ning geograafia edendamisele.Tänu avardunud kirjastamisvõimalustele muutsid eestikeelsed trükised üldkättesaadavaks. Plahvatuslikult kasvas mitmesuguste ajalehtede ja ajakirjade arv, kusjuures enamik neidt oli sunnatud kindla lugejaskonna rühmahuvide ja maitse raduldamisele. Eesti
Rakvere Kutsekeskkool *Sinu nimi* Tööriiete hooldus Referaat Juhendaja: *Sinu juhendaja* Sisukord: 1. Tiitelleht 2. Sisukord 3. Plekkide eemaldamine Üldtoed ja vahendid plekkide eemaldamiseks 4. Vahendid plekkide eemaldamiseks, nõuanded plekkide eemaldamiseks 5. Nõuanded plekkide eemaldamiseks, hooldusmärgid 6. Pesupesemisained, pesu kuivatamine 7. Pesu kuivatamine, pesu triikimine 8. Pesu triikimine, plekieemaldusjuhend 9. 5 plekki ja nende eemaldamine 10. Koka tööriiete lühiiseloomustus 11. Kokkuvõte ja kasutatud kirjandus Plekkide eemaldamine Ü ldtoed ...
1930 teisel poolel majanduslik seis paranes Eestis. Kultuur, haridus 1920-1940 Haridus: Pöörati erilist tähelepanu just haridusele , kehtestati kuue klassiline koolikohustus , eesti keelsete õpikute väljaandmine uued koolimajad , haritumad õpetajad . 1919 detsembris pandi alus eesti keelsele kõrgharidusele, tartu ülikoolis. Uued kõrgkoolid , tallinna tehnika ülikool , kunsti ülikoolid . Teadus: Ülikoolid said teadustööde keskuseks, tuntud on Ernst Öpik astronoom, keemik Paul Kogerman , neurokirurg Ludvig Puusepp arenes arheoloogia ja geograafia .Esimene eesti entsüklopeedia 1930 tel. Kirjandus :Romaani kirjanikud , A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" August Gailit ,,Toomas Nipernaadi" A.Kivikas ,,Nimed marmortahvlil" M.Under Muusika : palju koore , Artur Kapp ,,Hiiob", Heino Heller , Cyrillus Kreek , Raimond Valgre , tantsuorkestrid Kunst: Kunstkool Pallas, Eduard Viiralt, Jaan Koort , Anton Starkopf , Nikolai Triik ,
1930. aastate lõpul seati kõrgkoolides sisse konkursseksamid, üliõpilaste arv veidi langes. Tartu ülikool kujunes juhtivaks teaduskeskuseks. Selle juures tegutses rida teadusasutusi ja -seltse. Botaanikaaed, tähetorn, kliinikud; Õpetatud Eesti Selts, Loodusuurijate Selts jt. 1938. aastal asutati Eesti Teaduste Akadeemia. Ülemaailmse tuntuse saavutasid nii mõnedki Eesti teadlased. Astronoomias Oskar Öpik, arstiteaduses Ludvig Puusepp, keemias Paul Kogerman jne. Aastail 1932-1937 valmis 8-köiteline Eesti entsüklopeedia. Keeleteadlased kajastasid eesti keelt ja normeerisid õigekeelsust. Johannes Aavik, Johannes-Voldemar Veski jt. Uuriti eesti murdeid ning soome-ugri keeli (Andrus Saareste, Julius Mägiste). Ajaloolased hindasid ümber baltisaksa ja vene uurijate varasemad tööd. Saavutuste kokkuvõtteks said kaks suurteost. ,,Eesti ajalugu" (toimetaja hans Kruus), ,,Eesti rahva ajalugu".
nagu Botaanikaaed, Zooloogia Muuseum, Tähetorn, arstiteaduskonna kliinikud. Äratati ülikooli juures tegutsenud teadusseltsid: Õpetatud Eesti Selts, Loodusuurijate Selts, Eesti Arstide Selts. Neile lisaks loodi veel samasihilisi asutusi. 1938 asutati Eesti Teaduste Akadeemia, mille ülesanneteks oli teaduste edendamine ja teadusuuringute kooskõlastamine. Teadlastest omandasid maailmamaine astronoom Ernst Öpik, põlevkivikeemik Paul Kogerman, neurokirurg Ludvig Puusepp, botaanik Teodor Lippmaa, majandusgeograaf Edgar Kant. Põhiline tähelepanu pöörati rahvusteadustele. Eesti keele uuendamisega, korrastamisega ja uurimisega tegid ära suure töö Johannes Aavik, Johannes-Voldemar Veski, Andrus Saareste. Tuntuim eesti arheoloog oli Harri Moora, ajaloolasteks Hans Kruus, Hendrik Sepp, Peeter Tarvel. 1932-1937 valmis 8-köiteline ,,Eesti Entsüklopeedia" Kirjandus
kunstiakadeemia ja konservatoorium ning põllumajandusakadeemia. o Eestis olid jagatud kõrgkoolid kahe keskuse vahel: Tartus tegutsesid Tartu ülikool, kõrgem kunstikool Pallas ning kõrgem muusikakool, Tallinnas tehnikaülikool, kõrgem kunstikool, konservatoorium ja kõrgem sõjakool. o Kõrgkoolid kujunesid peamisteks teaduskeskusteks. o Maailmamaine saavutasid paljud Läti, Leedu ja Eesti teadlased. Nt. eestlastest põlevkivikeemik P. Kogerman, astronoom E. Öpik , majandusgeograaf E. Kant, neurokirurg L. Puusepp. o Kirjandus Eesti o Eesti kirjanduselu elavnes 1917.a kui loodi noori luuletajaid koondav Siuru rühmitus. o 1920.aastate algul püsis esikohal peamiselt luule, proosas viljeledi peamiselt lühivorme, novellidega paistis silma F. Tuglas o Kümnendi keskel asendus uusromantism realismiga ning esikohale tõusis romaanizanr. Kulminatsioon A. H
JÜRI ULUOTSA VALITSUS (12. oktoober 1939 18. september 1944) · Jüri Uluots (kuni 21. juunini 1940 Peaminister · Ants Piip (suri 1. oktoobril 1942) Välisminister · August Jürima (suri 15. juunil 1942) Siseminister, Peaministri asetäitja · Albert Assor (suri 16. septembril 1943) Kohtuminister · Artur Tupits (suri 28. oktoobril 1941) Põllutööminister · Leo Sepp (13. detsembril 1941) Majandusminister · Paul Kogerman Haridusminister · Nikolai Reek (hukati 8. mail 1942) Sõjaminister · Nikolai Viitak (hukati 24. aprillil 1942) Teedeminister · Oskar Kask (hukati 13. aprillil 1942) Sotsiaalminister · Ants Oidermaa (mõisteti surma 2. juulil 1941) minister 1. Valitsus vabastati ametist Nõukogude Liidu nõudel 21. juunil 1940 ja järgnevalt kõik valitsuse liikmed arreteeriti Nõukogude okupatsioonivõimude poolt.
6. TEADUS Eesti teadust täielikult välja ei suretatud. Silmapaistvamatest teadlastest väärivad nimetamist arheoloog Harri Moora, kes võttis olude sunnil enda kanda ka eesti etnograafiateaduse taaselustamise, ajaloolased Enn Tarvel ja Sulev Vahtre, folkloristid August Annist ja Eduard Laugaste, kunstiajaloolane Villem Raam, etnograaf Ants Viires, keeleteadlane Paul Ariste, matemaatik Jaan Sarv, keemik Paul Kogerman, füüsikateoreetik Harald Keres, arstiteadlane Mihkel Kask jpt. Astronoomias hoidis Eesti endiselt oma head mainet (Aksel Kipper, Charles Villmann, Uno Veismann jpt.), vananenud observatooriumi asemele ehitati Tartu lähedale Tõraverre uus. Folkloristide töö üheks tulemuseks oli rahvusvahelisel tasemel koostatud kapitaalne uurimus- väljaanne eesti vanasõnadest, rahvalaulude antoloogia jm (Vahtre 2000).
Haridustaseme tõstmisega kehtestati 6-klassiline koolikohustus, trükiti uusi õpikuid, laiendati koolivõrku. 1.detsembril 1919 avas uksed EV Tartu Ülikool. Hiljem lisandusid Tallinna Tehnikaülikool ning muusika- ja kunstikoolid Tallinnas ja Tartus. Peamiseks teaduskeskuseks kujunes Tartu Ülikool, kuid tähtsat teadust tehti ka teaduslikes seltsides. 1938.aastal asutati Eesti Teaduste Akadeemia. Mitmed Eesti teadlased saavutasid ülemaailmse tuntuse (astronoom Ernst Öpik, keemik Paul Kogerman, neurokirurg Ludvig Puusepp jt). Kuulsaimad proosakirjanikud olid A.H Tammsaare ja August Mälk. Hugo Raudsepp kirjutas rahvalikke komöödiaid. 1920.a tekkis Siuru rühmitus (Marie Under, Henrik Visnapuu jt) Hiljem ka teine luuletajate põlvkond, keda tunti Arbujatena. Muusikas Eevald Aava ooper „Vikerlased“, Artur Kappi oratoorium „Hiiob“. 1918. Asutati kunstiühing Pallas. Graafikutest tuntuim oli Eduard Viiralt, skulptoritest Jaan Koort ja Anton Starkopf
2001 L. Gavrilov, V. Tatarinov Anatoomia Tallinn ,,Valgus" 1985 I. Freiberg, E. Lausvee, K. Ulp Inimese anatoomia ja füsioloogia . Tallinn 1979 J. Aul Inimese anatoomia Tallinn ,,Valgus" 1976 G. Loogna Anatoomia atlas- Avita 1996 Koostanud M. Kolga 19 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2005 NS H.-P. Kingisepp Inimese füsioloogia TÜ 2001 A.Lepp, E.Lepp-Kogerman, O.Maimets, G.Rooks, K.Ulp Inimese anatoomia I - Valgus, Tallinn 1974 W. F. Evens Anatomy and physiology - © 1989 PRENTICE-HALL, INC. Koostanud M. Kolga 20 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2005
rahvusest õpetlastest oli lahkunud, nende juhtimisel töötanud teadusseltside tegevus ähvardas hääbuda. Uuele elule äratati ülikooli juures tegutsenud teadusseltsid: Õpetatud Eesti Selts, Loodusuurijate Selts, Eesti Arstide Selts, Akadeemiline Emakeele Selts, Akadeemiline Ajaloo Selts, Akadeemiline Põllumajanduslik Selts. 1938. aastal asutati Eesti Teaduste Akadeemia. Eesti Vabariigis tegutsenud teadlastest omandasid maailmamaine astronoom Ernst Öpik, põlevkivikeemik Paul Kogerman, neurokirurg Ludvig Puusepp, botaanik Teodor Lippmaa, majandusgeograaf Edgar Kant. Eesti keele uuendajana tegi suure töö ära Johannes Aavik, õigekeelsuse korrastamisel Johannes- Voldemar Veski, eesti murrete uurimisel Andrus Saareste. Kirjandus. Esimese maailmasõja aastail eesti kirjanduselus tekkinud seisakuperiood lõppes 1917. aastal, mil ,,Noor-Eesti" järglasena astus areenile ,,Siuru" rühm, koondades eesti
Folkloristide pääsesid matemaatikud, keemikud ja füüsikud. tippsaavutusteks on uurimuslik väljaanne eesti Eesti teadus jäi kodumaal siiski alles ja vanasõnadest (Arvo Krikmann jt.) ja arenes kõigele vaatamata edasi. Nimetamist rahvalaulude antoloogia (Ülo Tedre). väärivad matemaatik Jaan Sarv, keemik Paul Ideoloogilise surutise eest Venemaalt Tartu Kogerman, arstiteadlane Mihkel Kask, botaanik suhteliselt vabameelsematesse oludesse Hans Trass, majandusteadlane Uno Mereste. pagenud Juri Lotman rajas ülikooli juures nn. Tähelepanuväärsed olid eesti astronoomide TartuMoskva semiootikakoolkonna ja kujunes (Aksel Kipper, Charles Villmann, Uno maailma üheks autoriteetsemaks semiootikuks. Veismann) saavutused
Ants Viires etnograaf Paul Ariste keeleteadlane. Paul Ariste rajas eesti fennougristikakoolkonna ning õpetas välja palju Nõukogude Liidu soome-ugri rahvaste seast pärit keeleteadlasi. Ta oli üle kuuekümne väitekirja juhendaja. Paul Ariste oli ka tuntud polüglott. Ta alustas keele õppimist alati selle keele foneetika põhjalikust tundmaõppimisest. Jaan Sarv matemaatik. Pani aluse eestikeelsele matemaatikaharidusele. Uuris geomeetria ja aritmeetika aluseid. Paul Kogerman keemik, Eesti põlevkivikeemia rajaja Harald Keres füüsikateoreetik, eesti füüsik ja akadeemik Mihkel Kask arstiteadlane Juri Lotman üks maailma autoriteetsem semiootikateadlane. Lotman alustas vene kirjanduse uurijana, jõudes 1970.1980. aastatel kultuurisemiootika põhialuste väljatöötamisele. Ühendades endas kultuuriloo sügava tundmise ja isikupärase teoreetilise mõtlemise, andis Juri Lotman ainulaadse panuse 20. Sajandi humanitaaria arengusse.
Koolielu reformimine käis pidevalt. Tugevdati kutseharidust. Kõrgharidus 1919 muudeti Tartu Ülikool eesti keelseks. Tallinna Tehnikaülikool. Kõrgemad muusikakoolid Tallinnas ja Tartus,. Kõrgemad kunstikoolid Tallinnas ja Tartus. Kõrgem sõjakool Tallinnas. (Vaesemad poisid, tasuta) Kultuurkapital Loodi kultuuri riiklikuks toetamiseks. Teadus Tähtsale kohale kerkisid rahvusteadused.(eesti keeleteadus, eesti ajalugu) Tähtsamad teadlased: Ernst Öpik (astronoom) Paul Kogerman (keemik, lõi põlevkivi keemia, tuli kasuks sest arreteeriti Siberis, kuid venelastel oli ka vaja põlevkivi) Johannes Aavik (keeleteadlane, eesti keele uuendus) Harri Moora ( rahvusliku arheoloogia rajaja, tema ajal hakkavad linnustes väljakaevamised, hakkab muinasaja uurimine) Usuelu Riigikirik Eestis puudus. Tähtsamaks religioonideks olid luteri usk ja õigeusk. Tekkis muinasusul põhinev taarausk. Ehitisi Eesti Vabariigi ajast Tartu, kaitseliidu 1930 Pärnu, rannahotell
Gümnaasiumilõpetaja sai otse ülikooli astuda. Tasuta sai õppida Õpetajate Seminaris. Koolielu reformimine käis pidevalt. Tugevdati kutseharidust. Kõrgharidus 1919 muudeti TÜ eestikeelseks. Tallinna Tehnikaülikool. Kõrgemad muusikakoolid Tallinnas ja Tartus. Kõrgemad kunstikoolid Tallinnas ja Tartus. Kõrgem Sõjakool. Loodi kultuurikapital riiklikuks toetamiseks. Teadus Tähtsal kohal rahvusteadused. Ernst Öpik (Astronoomia) Paul Kogerman (Keemia) Johannes Aavik (Eesti keel) Harri Moora (arheoloog) Usuelu Riigikirik Eestis puudus. Tähtsamateks religioonideks olid luteri usk ja õigeusk. Tekkis muinasusul põhinev taarausk. Ehitisi EV ajast Tartu sõjaväe.. Pärnu.. J.Laidoneri nimeline politseinike sanatoorium Haapsalus. Tallinn Urla maja Raadio 1924 anti eetrisse esimene eesti raadiosaade. 1926 alustati igapäevaste programmiga. Teater Paul Pinna Vivi Laid Film
Pasha Zusmanovich Akad.tee 21 Pavel Suurvarik II 129 620 3002 Peep Palumaa Akad.tee 15 - 229 620 4410 Peep Pitk Akad.tee 15-260 620 2833 Peeter Puusemp V 412 620 3052 Petr Kuban Akad.tee 15 Pille Pata Akad.tee 15 - 238 620 4433 Piret Michelson Akad. tee 15 - 234 620 4434 Piret Puusemp V 410 Piret Tiigimägi Akad.tee 15 620 4443 Priit Kogerman Akad.tee 15-234 620 4337 Priit Pruunsild Akad.tee 15-241 620 4444 Raavo Josepson II 106 620 3008 Raivo Vilu Akad.tee 15 - 258 620 2804 Reet Järving Akad.tee 15 - 316 620 4388 Reet Rumvolt Akad.tee 15 - 217 620 4430 Regina Saar Akad.tee 15-256 Rein-Karl Loide II 122 620 3007 Richard Tamme Akad.tee 15 - 231 620 4442
Kasvama hakkas loomakasvatuse tähtsus. Spetsialiseeruti piimakrjale ja peekonile. Halbadeks külgedeks olid vähene mehaniseeritus, tõuloomade ja sordiseemne vähesus, elektri puudumine küladest, maavalduse killustatus. TÖÖSTUS. Likvideeriti kõigepealt Veneajal loodud Eestile mitte vajalikud hiigel ettevõtted. Valitsus toetas eriti agaralt ettevõtteid, mis kasutasid Eesti toorainet. Kujunes küttuse- ja keemiatööstus, mis põhines põlevkivil. Rajajaks Kogerman. 42 Kasutama hakkati rohkesti puidumaterjali. Seda nii puidutööstuses (Luteri vineeri ja mööbli vabrik) kui ka tselluloosi- ja paberivabrikus (Tallinna ja Räpina paberi vabrikud). Puidutööstuse ühe osana kujunes välja ka tikkutööstus. Kergetööstus (Narva Kreenholmi manufaktuur, Tallinna puuvillamanufaktuur). Kui Venemaa oma turud 1922 aastal Eestile sulges, pidi tööstus hakkama turgu überjaotama
TEADUS Omariikluse taastamise alguses oli teadus üsna viletsas seisus, kuid asja parandasid teadusseltsid nt: Õpetatud Eesti Selts, Loodusuurijate Selts ja Eeesti Arstide selts jne. Nad korraldasid rahvusvahelisi konverestse ja andsid välja ajakirju. 1938 asutati Eesti Teaduste Akadeemia mille ülesanne oli teaduse edendamine ja teadusuuringute kooskõlastamine. Maailmamaine omadasid eestlased: Ernst Öpik (astronoom), Paul Kogerman (põlevkivikeemik), Ludvig Puusepp (neorokirurg), Teodor Lippmaa (botaanik), Edgar Kant (majandusgeograaf) Põhilist tähelepanu pöörati rahvusteadustele- eestikeele, ajaloo, geograafia ja botaanika uurimisel. Eestikeele uuendajad olid Johannes Aavik, õikeelsuse korrastamisel Johannes-Voldemar Vesk, eesti murrete uurimisel Andrus Saareste, soome-ugri keeleteaduses Julius Mark ja Julius Mägiste, rahvaluule uurijana Oskar Loorits.
Pasha Zusmanovich Akad.tee 21 Pavel Suurvarik II 129 620 3002 Peep Palumaa Akad.tee 15 - 229 620 4410 Peep Pitk Akad.tee 15-260 620 2833 Peeter Puusemp V 412 620 3052 Petr Kuban Akad.tee 15 Pille Pata Akad.tee 15 - 238 620 4433 Piret Michelson Akad. tee 15 - 234 620 4434 Piret Puusemp V 410 Piret Tiigimägi Akad.tee 15 620 4443 Priit Kogerman Akad.tee 15-234 620 4337 Priit Pruunsild Akad.tee 15-241 620 4444 Raavo Josepson II 106 620 3008 Raivo Vilu Akad.tee 15 - 258 620 2804 Reet Järving Akad.tee 15 - 316 620 4388 Reet Rumvolt Akad.tee 15 - 217 620 4430 Regina Saar Akad.tee 15-256 Rein-Karl Loide II 122 620 3007 Richard Tamme Akad.tee 15 - 231 620 4442 Riina Aav Akad
4. Feneis, H., Dauber, W.: Pocket Atlas of Human Anatomy, 4th edition. Thieme, Stuttgart, New York 2000. 5. http://biomedicum.ut.ee/arpa/pa/arstiteadused/loengumaterjale/VIIISuda.pdf 6. http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/18253/unearterid.html 7. http://www.kliinikum.ee/kopsukliinik/images/stories/konspektid/kopsuhaigused/hingamiselun dite_anatoomia_ja_fysioloogia.pdf 8. Kingisepp, P-H.: Inimese füsioloogia, Tartu 2011. 9. Lepp, A., Lepp-Kogerman, E., Maimets, O., Rooks, G., Ulp, K.: Inimese anatoomia I, II. Valgus, Tallinn 1974. 10. Lepp, A.: Siseelundid. Tartu 2000. 11. Nienstedt, W., Hänninen, O. jt: Inimese füsioloogia ja anatoomia. Medicina 2001. 12. Kaitseväe side-eeskiri. 13. N. L. Caroline Emergency Care in the Streets 1991. 14. Sepura tarkvara V7.2 kasutusjuhend 2007. 15. Teede- ja sideministri 31. oktoobri 2002. a määrus nr 71. 16. The Merck Manual of Diagnosis and Therapy (16th edition) 17
annaabi.ee 
