★1976, “Tähelepanu! Marssal tuleb!” SÜNNIPÄEVAKS AUNIMETUS "Väljapaistvate teenete eest Kommunistliku Partei ja Nõukogude riigi ees kommunismi ehitamisel, riigi kaitsevõime kindlustamisel ja suurte teenete eest võitluses saksa fašistlike vallutajate vastu rindel Suure Isamaasõja aastatel seoses 60. sünnipäevaga". BREŽNEVI KÕNED ★“Real Russian Bear” ★Mahalugeja ★Ranged juhtnöörid kõnede kirjutamisel Peale kongressil peetud kõnet sõimab Brežnev oma abilist: "Tellisin teilt veerandtunnise kõne, oli aga tunniajaline!" Abiline õigustab ennast: "Aga te käskisite mul ju kõne esitada neljas eksemplaris!" Näide SISEPOLIITIKA ★KP kontroll (raadio, ajakirjandus, välismaailm) ★kommunistlikud lasteorganisatsioonid(oktoobrilap sed, pioneerid, kommunistlikud noored) ★dissitentlus->vaimnesandistamine MAJANDUS ★ 1965 Kossõgini majandureform ○ ettevõtete iseseisvus -> majandus elavnes ★ Defitsiit ★ Brežnevi pakid
režiimid pole jätkusuutlikud ning tahes tahtmata varisevad nad mingil hetkel kokku – kas siis sisemiste vastuolude tõttu või välise surve tõttu. Ka Nõukogude Liit polnud selles suhtes erand – rohkem huvi pakub aga küsimus, kuivõrd on kokkuvarisemises süüdi ajastu ja riigijuhi roll. Üldlevinud on arvamus, et Nõukogude Liidule said saatuslikuks Gorbatšov ja tema reformid. Millisesse rolli aga Nõukogude Liidu ajaloos panna temale eelnenud Leonid Brežnev ja tema 18-aasta pikkune valitsemisaeg? Oma kirjatöös püüan analüüsida Brežnevi aega, samal ajal kõrvutades seda valitsenud ideoloogiaga. Kuna vaadeldav teema on üpris lai, siis võtan tähelepanu alla olulisemad sisepoliitilised ja välispoliitilised arengud. 1964. aastal peale Hruštšovi langust tõusis võimule kollektiivne juhtkond, kus ajapikku Brežnev juhiks ja otsustajaks tõusis. Nõukogude Liit oli aga selleks ajaks jõudnud
ülestõusu 1956. a. ning paigutas Kuubale Nõukogude tuumaraketid, tekitades sellega 1962. a. oktoobris olukorra, kus umbes nädala jooksul seisis maailm tuumasõja veerel. SURM: 1964. a. oktoobris kukutasid vandenõulased eesotsas Leonid Brežneviga Hruštšovi võimult. Erandlik oli aga see, et Hruštšovi ei tapetud, vaid saadeti pensionile. Oma elu viimased aastad elas ta tagasitõmbunult oma Moskva korteris või Moskva-lähedases riiklikus suvilas BREŽNEV Nimi: Leonid Iljitš Brežnev (1964-1982) Päritolu: Dnipropetrovski oblast Ukraina Majandus: 1960. aastate teisel poolel NSV Liidu majanduse areng elavnes. Selleks andsid tõuke ümberkorraldused, mille keskmeks oli 1965. aasta majandusreform. Reformi põhisuunad esitas Kossõgin ja neis oli kavas suurendada ettevõtete iseseisvust eesmärgiga välja jõud sotsialistliku isemajandamiseni. Ettevõtete edukust taheti hakata hindama mitte valmistatud toodangu järgi, vaid realiseeritud lõpptoodangu alusel. 1967
tsensuur ja õnnestu ideoloogia Otsustati järelevalve jõuga NSVL lõpetada. kehtesta Kommunistlik Brežnev u partei Brežnevi doktriini juhtrolli taheti doktriin reformida Eraettevõtlus riigi kontrolli all Lokaalsed sõjad Sõda Aeg Osapooled Olulisemad Tulemused sündmused
Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei peasekretärid 12.klass Lapsepõlv Sündis Kamenskojes (Ukraina, hetkel Dneprodzeržnis) 19.detsembril 1906 Pärit metallurgiatööliste perekonnast Esiklaps, peale Leonidi oli peres veel vend Jakov ja õde Vera Elas vaesuses: nooremad said vanema riided, paljajalu käidi lumeni Oli hinnatud sõber, koolikaaslane, Leonid Iljitš Brežnev Haridus Brežnev alustas kooliteed 1913. aastal - kihelkonna kool 2 aastat - gümnaasium 7 aastat Kooliperiood oli raske - kannatas vaesuskompleksi all - karmid karistused iga kaebuse eest, mis koolis esitati 1923. aastal astus Leonid maaparandustehnikumi (Kurskis), mille järel sai ta põllumajandusosakonna juhataja asetäitja kohale Poliitilise karjääri algus Kollektiviseerimise kõrgajal sõitis Leonid Uuralitesse, kus ta valiti Sverdlovski ringkonna Bisertski rahvasaadikuks
töötahe, väetis sai otsa jne. -1962 Kuuba kriis -Hruštšov pahandas nomenklatuuri: 1)Laitis kunsti 2)Muutis ametnike valitsusaja tähtajaliseks -Hruštšovi valitsuaega mahtus: 1)Juri Gagarini lend kosmosesse 2)Inimeste parem elatustase 3)Hruštšovkade rajamine-eluasemed, et võimaldada inimestele elukoht 4)Kehtestati vanaduspension 5)Utoopilisus -1964-kukutati Hruštšov võimult. -1964-1985- Stagnatsioon Suurema osa Stagnatsioonist oli võimul Brežnev. -1964-1982- Brežnev oli ülemnõukogu presiidiumi esimees. -Sai võimule, kuna ta oli piisavalt tundmatu (hea maskott, kelle varjus saab tegutseda) -Lasi omale omistada igasugu aurahasid ja -märke, marssali tiitli. -Müüs naftat--> saadud tulu eest osteti lääneriikidest kokku aineid, mis olid NL vajaka. Brežnevi aega iseloomustab: 1)Gigantomaania 2)Tühi käigul töötamine 3)5-aastaku plaanid 4)NL kaotas arenguvõime; Suurenes keskvõimu osakaal majanduses 5)Muutis nomenklatuuri tähtajatuks
Pärast II MS võitu, oli NSVL küllaltki hävinud, kaotati palju ressursse. Kümned tuhanded tehased olid hävinud. Valitses defitsiit tarbe- ja toidukaupadest. 1953. a peale Stalini surma võtsid tema koha üle 3: L. Beria, G. Malenkov, N. Hruštsov. Lõpuks jäi Hruštsov üksi valitsema ja hakkas kritiseerima Stalini isikukultust, tegusid. 1963. a asendatakse Hruštsov veretu riigipöörde käigus, saadetakse pensionile. Võim läheb 3 mehe kätte, kellest on oluline ainult 1 – L. Brežnev (võimule 1964. a). Tema aega tuntakse kui stagnatsiooniaega (seisakuaeg); ta pööras tagasi sulaaja reformid. NSVL ja idabloki lagunemine Brežnev püsib võimul liiga kaua (1982ni). Tema võimuaeg oli seisakuaeg NSVLis. Stagnatsiooni väljendumine Ei suudetud toota piisavalt tarbekaupu – valitses defitsiit. Riigis lokkasid korruptsioon, ringkäendus, varimajandus Partei kõrgemad juhid (nomenklatuur) olid huvitatud ainult oma positsiooni
sõjad ehk teiste sõnadega: 2 ja ½ sõda. See tähendab, et USA ja ta liitlased võivad pidada korraga 2 keskmist ja 1 väikest sõda. Lokaalse sõja näide oli Vietnami sõda, see oli nö “keskmine sõda”. II Nõukogude Liit (1950.-60. aastatel) Sisepoliitika 1950. aastate lõpp-1960. aastate algus oli nn Hruštšovi sulaaeg (räägitud § 26 juures). Peale Hruštšovi tagandamist sai NLKP Keskkomitee uueks juhiks Leonid Brežnev, oli sellel kohal 1964-1982 (surmani). Esialgu püüdis ka Brežnev ellu viia uuendusi, ent peale 1968. aastat, eriti aga 1970. aastatel valitses stagnatsioon (ehk seisak) nii majanduses kui vaimuelus. Majandus NB! NSV Liidu majanduse eripärad: valitses plaanimajandus, viisaastakute süsteem. Kogu majandus – tööstus, kaubandus, transport, maa jne. – oli natsionaliseeritud ehk kuulus riigile. Teine maailmasõda (NSV Liidu kõnepruugis Suur Isamaasõda) mõjus majandusele raskelt.
sõjad ehk teiste sõnadega: 2 ja ½ sõda. See tähendab, et USA ja ta liitlased võivad pidada korraga 2 keskmist ja 1 väikest sõda. Lokaalse sõja näide oli Vietnami sõda, see oli nö “keskmine sõda”. II Nõukogude Liit (1950.-60. aastatel) Sisepoliitika 1950. aastate lõpp-1960. aastate algus oli nn Hruštšovi sulaaeg (räägitud § 26 juures). Peale Hruštšovi tagandamist sai NLKP Keskkomitee uueks juhiks Leonid Brežnev, oli sellel kohal 1964-1982 (surmani). Esialgu püüdis ka Brežnev ellu viia uuendusi, ent peale 1968. aastat, eriti aga 1970. aastatel valitses stagnatsioon (ehk seisak) nii majanduses kui vaimuelus. Majandus NB! NSV Liidu majanduse eripärad: valitses plaanimajandus, viisaastakute süsteem. Kogu majandus – tööstus, kaubandus, transport, maa jne. – oli natsionaliseeritud ehk kuulus riigile. Teine maailmasõda (NSV Liidu kõnepruugis Suur Isamaasõda) mõjus majandusele raskelt.
inimestel ei olnud eriti huvi tööd teha. Hruštšov oli aga harimatu, matslik; eiras haritlaste vajadusi ning oli ropu kõneviisiga. 1964. a. saadeti ta pensionile ja algas jälle üks võimuvõitlus. o Võimule tahtsid: Aleksei Kossõgin (Ministrite Nõukogu Esimees), Nikolai Podgornõi (Ülemnõukogu Presiidiumi Esimees) ja Leonid Brežnev (NLKP KK 1. sekretär). o Võitis Brežnev :D. NSV Liit Brežnevi ajal (1964-1982) - Stagnatsioon Sotsiaalpoliitikas o Tugevdati tsensuuri o Lõpetati Stalini-aja ja isikukultuse kritiseerimine o Taaselustati reparatsioonid (teisitimõtlejate tagakiusamine) o Kasvas korruptsioon o 1960. kujunes välja dissidentide (teisitimõtlejate) liikumine – Kritiseeriti
VÕIDURELVASTUMINE, LIIDUD, PINGELÕDVENDUS RELVASTUMINE • KÜLMRELVAD JA TULIRELVAD • TULIRELVAD: PÜSSID,KUULIPILDUJAD, SUURTÜKID(KAHUR, HAUBITS, MORTIIR), MIINID, RAKETID, TANKID • MASSIHÄVITUSRELVAD. I MAAILMASÕDA • ABC-RELVAD: TÄHESÕDADE PROGRAMM- RELVAD KOSMOSESSE (RAKETID, LASERID)- KALLIS. • REAGAN- KURNATA NL VÄLJA. ÕNNESTUS. • NL LAGUNES • SÕJALISED LIIDUD: NATO, SEATO, CENTO, ANZUS(ANZUK) • VLO-LAGUNENUD PINGELÕDVENDUS • KÜLM SÕDA • VASTASSEIS KUNI 70NDATENI • RIIGIJUHTIDE VIISID: 1966 DE GAULLE KÄIS MOSKVAS (BREŽNEV) • DETENTE /DENTANT/ • SLV MILLY BRANDT- KANTSLER, HELMUT SCHMIDT- SÕLMITAKSE IDALEPINGUD: SLV TUNNUSTAB SDV • ODER-NEISSE PIIR (SDV-POOLA PIIR) • LÄÄNE-BERLIIN • NIXON- USA PRESIDENT. LÕPETAS VIETNAMI SÕJA • PINGEPOLIITIKA- SUHETE PARANDAMINE HIINA JA USA VAHEL • 1985 NSVL ETTEOTSA GORBATŠOV • PERESTROIKA, KA VÄLISPOLIITIKAS • UUS VÄLISMINISTER ŠEVARDNADZE: • 1. TIPPKOHTUMIS...
madal. 3. Kuidas muutusi poliitilised olud Nõukogude Liidus Brežnevi ajal? V:1980 a-te alguses oli kõikehõlmav kriis. Tavaliseks said majanduslikult põhjendamatud gigantprojektid. 4. Miks on 1980. aastate esimese poole võimusüsteemi Nõukogude Liidus hakatud nimetama gerontokraatiaks? Selgita näidete abil. V:Sest kõik NL juhid olid vanemad inimesed. Neil polnud uusi ideid. Nt Leonid Brežnev, Juri Andropov, Konstantin Tšerneko. (Surid kõik (v.a Brežnev) kiiresti peale ametisse tulekut.) Iseloomusta Karotamme, Käbini ja Vaino poliitika põhisuunda EKP Keskkomitee esimese sekretärina. V:Nikolai Karotamm-oli kohe peale sõda, püüdis natuke arvestada kohalike liiduvabariigi vajadustega aga see ei meeldinud Moskvale ning ta kukutati. (1944-1950) Johannes Käbin-kuulekas Moskva käskude täitja, ta polnud äärmuslik venestaja
1902 taasasutati partei Londonis ning jagunes kaheks tiivaks: bolševikeks ja menševikeks. Esimeste juhiks sai Vladimir Lenin, teiste etteotsa tõusis aja jooksul Georgi Plehhanov. 1917. aastal partei legaliseerus kuid lõhestatus jäi püsima. Parteijuhid 1918–1924 Vladimir Lenin 1922/1924–1953 Jossif Stalin, peasekretär 1953–1964 Nikita Hruštšov, esimene sekretär 1964–1982 Leonid Brežnev, alates 1966 peasekretär 1982–1984 Juri Andropov 1984–1985 Konstantin Tšernenko 1985–1991 Mihhail Gorbatšov, pidi 23. augustil 1991 peasekretäri kohast loobuma. Organisatsioon Partei kõrgeimaks organiks oli partei kongress. Selle istungitel moodustati partei juht - NLKP KK I sekretär ja tähtsaim juhtorgan: Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee ja Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo.
KOMMUNISTLIK SÜSTEEM NSVL TRIUMVIRAAT Ministrite Nõukogu esimees Aleksei Kossõgin (1904-1980), Ülemnõukogu Presiidiumi esimees Nikolai Podgornõi (1903-1983), NLKP Keskkomitee 1.sekretär Leonid Brežnev (1906-1982). NSVL LEONID BREŽNEVI AJAL Tööviljakus ja toodete kvaliteet oli madal. Toodangu kasv saavutati seoses uute tehaste ja loodusvarade kasutuselevõtuga, mitte tööviljakuse arvelt. Riigi põhiliseks sissetulekuallikaks oli loodusvarade müük. Lõpetati Stalini ja isikukultuse kritiseerimine. Kasvas ideoloogiline surve ning tugevdati tsensuuri. Alustati uuesti poliitiliste kohtuprotsesside pidamist
aastad NSVL- is lootuse ja optimismi aastateks. Tundus, et ideaalselt toimiv kommunism on tõesti saavutatav, „kuldsed kuuekümnendid“ jõudsid ka NSV Liitu. Suurenesid isikuvabadused, inimesi ei saadetud enam kergekäeliselt vangilaagritesse, see tõi kaasa ka avastuse suurenemise. Tekkis hulk kommuniste, kes olid veendunud kommunismi toimimise võimalikkuses, kommunism levis laialt ka noorte seas. Sulaperioodiks nimetati Hruštšovi valitsusaega. 10. Leonid Brežnev – võimulolek, üldiseloomustus 1964. aastal tuli NSVLis võimule. Brežnev oli märksa vähem emotsionaalne kui Hruštšov. Ta oli palju karmikäelisem ja ka paindumatum juht. NSV Liit liikus tagasi karmikäelises poole. Repressioonid suurenesid, mässumeelsust ja vabameelsust ohjeldati, piirati majandust. Tema võimul olekuajal algas stagnatsioon e. seiskus igasugune areng ja algas seisak. Igasugused muutused suruti maha, see aga vaid suurendas vastumeelsust
vaieldamatu NSV liider. Mikojan leiab, et pärast 1957. aastat hakkas Hruštšov “ennast täis minema” ning kõik pidid temaga ühel meelel olema. 1958.aasta alguses astus tagasi Ministrite Nõukogu esimehe kohalt Nikolai Bulganin. Tema asemel sai selle koha Hruštšov. 1964. aastal korraldasid aga temaga rahulolematud kommunistliku partei ladviku liikmed Leonid Brežnev, Juri Andropov riigipöörde, kukutasid ta 1964. aasta NLKP KK oktoobripleenumil. Partei ja riigijuhiks sai tema endine liitlane Leonid Brežnev. Hruštšov elas oma viimased aastad personaalpensionärina (sisuliselt koduarestis) ning kuni Mihhail Gorbatšovi valitsemise alguseni oli ta ametlikult maha vaikitud. Pensionipõlves kirjutas Hruštšov mälestused, mis salaja välismaale toimetati ja
KRIISID SOTSIALISMILEERIS Moskva poliitika ja kriisid: • Ungari ülestõus, http://www.youtube.com/watch?v=LVdQ9PK9Q5o • Praha kevad, http://www.youtube.com/watch?v=tq2ASftlNP8 • Poola kriisid, solidaarsus.http ://www.youtube.com/watch?v=peT3-xSzj08 TŠEHHOSLOVAKKIA 1968 BREŽNEVI DOKTRIIN 1968 KUNI 1989 Brežnevi doktriin oli Nõukogude Liidu välispoliitiline doktriin alates Praha kevadest 1968. aasta augustis kuni 1989. aastani. NLKP KK peasekretär Leonid Brežnev ütles oma kõnes Poola Ühinenud Töölispartei 5. kongressil 13. novembril 1968, et Nõukogude Liit takistab edaspidi kõigi vahenditega mõne riigi võimalikku väljaastumist Varssavi Lepingu Organisatsioonist ja katseid kõigutada kommunistide võimumonopoli ühes või teises riigis.
aastal ja Nikita Hruštšovi võimuletulekut, kuid ainult lühikeseks ajaks. Tekkis nn Hurštšovi sula, mille ajal pöörati tähelepanu vajadusele arendada Nõukogude Liidus põllumajandust, elamuehitust, kergetööstust ja tarbimissfääri. Kuid NSVL jätkas oma mõjuvõimu laiendamist: 1953 Ida-Berliini ülestõus, 1956 Poola ülestõus, Ungari ülestõus, Suessi kriis, 1961 Berliini müür, 1962 Kuuba kriis. Parteiladvik kõrvaldas Hruštšovi 1964. aastal ja NSVL.i uueks juhiks sai Leonid Brežnev. Algas nn stagnatsiooniperiood. Majanduses püüti varjata mahajäämust Läänest: tööstus 40% USA tasemest, põllumajandus 15%. Erandiks sõjatööstus, mida arendati eelisjärjekorras. Välispoliitikas jätkati senist suunda: 1968 Tšehhoslovakkia, Brežnevi doktriin, 1979 sissetung Afganistani. Oli ka paranemist: strateegilise relvastuse piiramiseks sõlmiti 1972 SRP 1 ja 1979 SRP 2, pingelõdvenduspoliitika sümboliks sai Helsingi protsess (nõupidamised idabloki ja
ka USA pingelõdvenduspoliitikat pooldama. Isikud: Jossif Stalin- Winston Churchill Harry Truman Konrad Adenauer Willy Brandt Charles de Gauelle esMao Zedong Kim Il Sung, Imre Nagy, Fidel Castro, John F. Kennedy, Nikita Hruštšov, Alexander Dubček, Leonid Brežnev, Richard Nixon, Roland Reagan, Lech Walesa. Mõisted: külm sõda, kuum sõda, pingelõdvendus, võidurelvastumine, ABC-relvad, bipolaarne maailm, esimene-, teine- ja kolmas maailm- arengumaad e kolmanda maailma riigid (esimene maailm- turumajanduslikud lääneriigid, teine maailm- sotsialistlikud riigid). mitteühinemisliikumine, Trumani doktriin, Marshalli plaan, Vastastikuse
Nõukogude Liit Nikita Hruštšov Leonid Brežnev Mihhail Gorbatšov (sulaaeg) (stagnatsioon) (perestroika) Võimuloleku aeg 1953–1964 1946-1982 1985 - 1991 Peamised Hruštšov algatas terroriohvrite Sõjalise võimsuse kasv. Perestroika - teoks said mitme
Ajaloo kontrolltöö Sündmused õiges järjekorras: 1. II MS lõpp 2. Churchilli kõne Fultoni ülikoolis 3. Trumani doktriin 4. Berliini blokaad 5. NATO loomine 6. Hiina RV väljakuulutamine NLKP sekretärid: 1. Suur terror, kollektiviseerimine, industrialiseerimine, II MS lõpp – Stalin 2. Sulaaeg, erinevad kampaaniad, Berliini müüri ehitamine, Kuuba kriis – Hruštšov 3. Praha kevad, neostalinism – Brežnev Kaks Saksamaad: 1. Demokraatlik, föderatsioon, orientatsioon Läände – Saksa LV 2. Unitaarriik, kommunistlik diktatuur, sõltuvus NSVL – Saksa DV Mõisted: 1. forsseeritud (raske)tööstuse eelisarendamine – industrialiseerimine 2. Nõukogude Liit, tema satelliitriigid ja teised sotsialistlikud maad külma sõja ajal – sotsialismileer 3. põllumajanduslike ühisettevõtete – kolhooside ja sovhooside – sundloomine – kollektiviseerimine 4
ehitas Berliini müüri ja viis Vene raketid Kuubale, kuid samas vabastasin miljoneid GULAG-i vange. Pärast II MS üritasin ka aidata Ukraina majandust, kui see kukkus kahjuks kokku ja tõi kaasa näljahäda. Räägitakse, et mulle olevat omane lihtne, kuid osaliselt labane käitumine. Näiteks 1960. aastal ÜRO Peaassambleel haarasin jalast kinga ja tagusin sellega vastu kõnepulti. 1964. aastal korraldasid minuga rahulolematud kommunstliku partei liikmed Leonid Brežnev ja Juri Andropov riigipöörde ja pärast seda juhtis NSVL L. Brežnev. Elasin viimased aastad sotsiaalpensionärina ja olin maha vaikitud. Surin 14. oktoobr 1964. Aleksander Solskjdd: Minu kirjanikukarjäär sai alguse sulaajal, kui Hruštšov avalikustas minu esimese teose "Üks päev Ivan Denissovitši elus". See tõi endaga kaasa palju tähelepanu ja kriitikat, kuna oli esimene raamat, mis rääkis ilustamata elust vangilaagrites. Hiljem kirjutasin
1956-1964 valitses NSV Liitu Sulaaeg – pehmendas re žiimi vägivallapoliitikat ja kaotas mõned ühiskonna erivaldkondades kehtinud piiranguid Lubas vangilaagrites olevad inimesed vabastada Lubas küüditatud koju Majanduskasv – suhtles sotsiaalsete ja demokraatlike riikidega Tsensuuri pehmendamine Maisipoliitika – ämbrisse astumine (Maisi „kasvatamine“ NSV Liidus) 1964 tagandati valitsusest ja pandi koduaresti Leonid Brežnev: 1964 – 1982 valitses NSV Liitu Seisakuaeg ehk stagnatsioon (kõikides ühiskonna valdkondades) Kehtestas rangemaid reegleid, hakkas majanduse allakäik Kehtestas käsumajanduse ja plaanimajanduse Majandus (millise majanduspoliitikaga oli tegemist Nõukogude Liidus) – Käsumajandus ja plaanimajandus Kollektiviseerimine – (ehk sundkollektiviseerimine) oli Nõukogude Liidus ja mõningates teistes maades korraldatud aktsioon, mille eesmärgiks oli eraomandi
Lõunavietnamlased jäid Usa abita ning said lüüa, Saigon alistus ja kehtestati kommunistlik režiim. 6)Praha kevad, Brežnevi diktriin Aastal 1968 tekkis Tšehhoslovakkias tõsine rahulolematus. Uus juhtkond kuulutas välja uue kursi. Sotsialismi alustalad jäid paika aga lisati juurde väikeettevõtlus, kaotati tsensuur ja ideoloogiline järelvalve. 1968. Sündmusi hakati kutsuma Praha kevadeks. Moskva otsustas eksperimendid jõuga lõpetada. Sõjavägede teele saatmise puhul kuulutas Brežnev, et NSV Liidul on õigus kaitsta sotsialismi. See avaldus läks ajalukku Brežnevi doktriinina. 8) Thatcherism Suurbritannias 1979. aastal sai Suurbritannia peaministriks Margaret Thatcher, kes lubas sotsialismi võimutsemisele lõpu teha. Ta kuulutas välja kokkuhoiupoliitika, kärpis sotsiaalprogramme. See aga tekitas protestilaine. Thatcher surus Alamkojas läbi Ametiühingute õigusi piiravad seadused. Inflatsioon vähenes ja raha väärtus stabiliseerus
Kõigepealt avaldati need ajakirjas Novõi Mir. Hruštšovi tagandamine Ta võeti ametist maha oktoobripleenumil 1964. aastal. Enne seda oli kujunenud Hruštšovi-vastane vandenõu. 1964. a okt oli ta koos Mikojaniga Pitsundas suvitamas. Ta kutsuti Moskvasse põllumajandusküsimuste lahendamise ettekäändel. Pleenumil süüdistati teda kollektiivse juhtimise printsiipide rikkumises, suhete halvendamises Hiinaga jpm. Hruštšovi asemel sai NLKP KK peasekretäriks L.I. Brežnev, (Hruštšovi ajal oli Brežnev olnud NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimees, nüüd ta vabastati sellest ametist ja ÜN Presiidiumi esimeheks nimetati Mikojan, kes oli ametis 1964- 1965, seejärel sai selle ametikoha Podgornõi). Ministrite Nõukogu esimeheks nimetati Kossõgin. Hruštšovi surm Suri 1971. aastal. Pere ootas, kas toimuvad riiklikud või perekondlikud matused. Seejärel saabus teade, et riiklikke matuseid ei korraldata. Hruštšovi
Fidel Castro- Kuuba valitseja, kes oli USA-vaenulik. John Kennedy- USA senaator, kes oli uue põlvkonna esindaja, valiti USA presidendiks. Lyndon B. Johnson- USA president, eesmärgiks suure ühiskonna loomine. Nikita Hruštšov- NL juht, kes mõistis hukka isikukultuse, üritas normaliseerida suhteid teiste riikidega. SULA. Bulganin- Ministrite Nõukogu esimees NL-s, kelle Hruštšov tagandas. Aleksei Kossõgin- Ministrite Nõukogu esimees Leonid Brežnev- NLKP Keskkomitee esimene sekretär, kelle juhtimisel NSVL hiljem lõpliku mandumiseni jõudis. Üritas taastada stalinistlikku terrorit. Ho Chi Minh- Põhja- Vietnami valitsuse esindaja, kes pooldas soda Lõuna- Vietnamis. Richard Nixon- USA president, kes alustas Vietnami sõja vietnamiseerimist. Pol Poth- Kambodža diktaator, kes tegi genotsiidi omaenda rahva vastu. Antonin Novotny- Tšehhoslovakkia president, kes kes sunniti tagasiastuma.
o Hakati normaliseerima suhteid Ida-Saksamaa, NSV Liidu ja ka teiste sotsialismimaadega. o 1970. aastal sõlmiti NSVL ja Poolaga nn idalepingud, mis tunnistasid SDV idapiiriks Oder- Neisse jõge. o Poolat külastas ka tolleaegne Saksamaa kantsler Willy Brandt, kes läks ajalukku Varssavi Geto mälestusmärgi ees põlvitamisega. o 1972. aastal tunnustati Ida-Saksamaad. o Aasta hiljem külastas Brežnev tolleaegset SDV pealinna, Bonni, et allkirjastada mitmeid koostöölepinguid majanduse ja kultuuri vallas, mis tõid endaga kaasa ootamatult kiire kaubavahetuskasvu. Pingelõdvendus – o Algatati 1960. aastate lõpul Ameerika tolleaegse presidendi R. Nixoni eestvedamisel, kui Lääneriigid mõistsid vajadust hingetõmbeajale. o Euroopa ja USA hakkasid otsima viise kuidas siluda suhteid NSVL-ga.
partei juhile ja tema liitlastele ehk jänestele. Tšehhoslovakkias oli tekkinud rahulolematus riigi presidendi A. Novotnyga. Parteid asus juhtima Dubcek, kes kuulutas välja uue kursi ehk inimnäolise sotsialismi. NSV Liidu juhtkond ei saanud kudiagi lubada, et tema võimualal asub piirkond, kus igaüks võib mõelda ja öelda, mida tahab. Niisiis otsustati tšehhoslovakkide eksperiment jõuga lõpetada. Sõjaväe saatis teele Brežnev, kuulutated, et NSV Liidul on õigus ja kohus kaitsta sotsialismi kõikjal ning et NSV Liit kavatseb teha seda ka tulevikus. Sellest tekkis Brežnevi doktriin. Kõik olid lootnud, et nõukogude režiim muutub aja jooksul mõistlikumaks kuid paraku nii see polnud. 1991 1991. aastal iseseisvusidd mitmed riigid, nende hulgas ka Eesti. Nõukogude Liit hakkas lagunema
lähikonda ja seal oli tal kindel funktsioon- lõbusa tooni vajadusel pidi tantsima ja lõbustama seltskonda. Hruštšovi alahinnati, saab Beriale ja Malenkovile saatuslikuks. Tuumiku puhul Stalin väga järgis, et nad tervikuna liiga tugevaks ei muutuks, ise oli initsiaatoriks sellele, et nad omavahel konkureeriksid ja rivaalitseksid. Võimuvõitlus on ka seotud ennekõike tuumikuga. Reserv oli B.Aristov, L.Brežnev, M.Pervuhhin, M.Saburov, D.Ustinov, N.Kossõgin. Vastukaaluks vanale kaardiväele ja tasalülitamaks tuumiku mõjukust oli reserv. Nemad olid mingil moel Stalinile silma jäänud sõja ajal või vahetult sõjajärgsel perioodil. Nende esile toomine pidi märku andma vanematele olijatele, et ka järeltulev põlvkond on olemas. Tegelikult reserv jaguneb ka kaheks- ühelt poolt tegemist puhtalt parteitegelastega- Brežnev ja Aristov. Ülejäänud on seotud
ühendanud Siberit ja Euroopat. 4.Miks NSV Liit kaotas külma sõja? NSV Liit kaotas suure osa oma rahvusvahelisest autoriteedist ning seisis vastamisi käärimisega nii kodus kui ka võõrsil. Riigis vallandus sisepoliitiline kriis. Nõukogude majandus oli pankrotis, relvastus neelas tohutuid ressursse, Ühendriikidest jäi aga NSV Liit aga üha enam maha. Reagan tekitas segadust NSV Liidu liidrites, sest ta osutus sama järjekindlaks kui Kremli juhtkond. Brežnev oli pikalt haige, seega polnud tõsiselt võetav. Juri Antropov üritas karmide juhtimisvõtetega uut hoogu arengule anda, mõistmata, et käsumajandus on end ammendanud. Lk 131 1.Mida tahtis Gorbatšov NSV Liidus muuta? Miks ei õnnestunud tal majandust reformida? Tahtis majandussüsteemi liberaliseerida (ettevõtete suurem iseseisvus, erasektori arendamine) ja samuti tahtis panna aluse avalikustamispoliitikale ja sõnavabaduse avardumisele. Ei
ja inimesed kartsid riigikorda. Paljud saadeti Siberisse. Hruštšov pehmendas režiimi, vägivallapoliitikat ja kaotas mõned ühiskonna eri valdkondades kehtinud piirangud. Tema valitsemis aega nimetati sulaajaks. Sulaajal pöörati tähelepanu vajadusele arendada Nõukogude Liidus põllumajandust, elamuehitust, kergetööstust ja tarbimissfääri. Nõukogude riigi sise- ja välispoliitika liberaliseerimine mõjutas kõiki eluvaldkondi, sealhulgas ka kultuuri. Brežnev püüdis esialgu teha palju uuendusi ja ümberkorraldusi, kuid loodetud edu jäi saavutamata. Liidu sisepoliitilises elus tugevnesid aja jooksul tagurlikud poliitilised jõud. 1970. Aastatel ilmnes järjest selgemalt, et kehtiv poliitiline režiim on maandunud, ega suuda enam normaalselt toimida. Tekkis stagnatsioon. 2. Isikukultus – Liidri, enamasti riigipea tõstmine teistest kõrgemale.
KORDAMISKÜSIMUSED TEEMABLOKI „KAHEPOOLUSELINE MAAILM“ KOHTA (TEEMAD 37-42) 1.Seletage mõisted: détente, stagnatsioon, Helsingi protsess, Watergate’i skandaal détente – pingelõdvendus, võidurelvastumise pidurdamine. Stagnatsioon - seisak, soikumine, peatumine, tardumine, liikumatus. Helsingi protsess – Helsingis toimunud Euroopa julgeoleku ja koostöönõupidamine Watergate’i skandaal - suur poliitiline skandaal, mis toimus Ameerika Ühendriikides 17. juuni 1972 2.Kirjeldage erinevate osapoolte eesmärke suhete normaliseerimisel pingelõdvenduse käigus. 3.Brežnevi valitsemisaega on NSV Liidus nimetatud ka pidulikuks paigalmarsiks. Millest selline väljend tekkis? Tema valitsemisajal oli kõik seisakus, soikus, peatunud, tardunud, liikumatu. Midagi ei arenenud edasi. 4.Kas kahe üliriigi konkurents tasakaalustas või pingestas olukord maailmas? Põhjendage oma seisukohta. 5.Millised rahvusvahelise lepped näitasid pingesei...
● Bürokraatia, väga palju paberimajandust. ● Miski ei olnud väga kooskõlas, ühel ehitusplatsil polnud kraanat aga oli palju telliseid, teises 2 kraanat, aga telliste puudus. 4. Miks on 1980. aastate esimese poole võimusüsteemi Nõukogude Liidus hakatud nimetama gerontokraatiaks? Selgita näidete abil. Nõukogude liitu juhtisid vanaininimesed, kõigil olid töökohad kindlustatud ja olid olnud juba 30a seal samal positsioonil. Brežnev ise oli vanaks jäämas ja andis riigi juhtimise üle oma lähikondlastele. Iseloomusta Karotamme, Käbini ja Vaino poliitika põhisuunda EKP Keskkomitee esimese sekretärina. Karotamm: Püüdis arvestada liiduvabariigi vajadustega ja oli kriitiline paljude asjade üle, mis tehti nagu küüditamised. Käbin: Kuulekam Moskvale kui Karotamm, aga, mitte äärmuslik venestaja. Ajas mõõdukat laveerimispoliitikat. Vaino: Väga venemeelne, hakkas kohe pihta venestamisega. 1
Nsvl kuna tänu sellele tugevnes tema positsioon kolmandas maailmas ja võidurelvastumises. Milliste riikide vahel oli konkurents ka pingel ajal?teaduses ja tehnikas- nsvl jõudis enne kosmosesse usa aga kuule. 3. Kes olid ja milliste sündmustega seotud: Willy Brandt-Lääne-saksamaa liidukantsler, tegi kahetsusžestiVarssavi ülestõusu ausamba juures. Richard Nixon-ameerika ühendriikide president, tegi visiidi moskvasse Leonid Brežnev-NSVL JUHT, käis visiidil prantsusmaal ja usas. Urho Kaleva Kekkonen-Soome president, Helsingi protsessi ettevalmistustes etendas ta suurt rolli vahendajana lääneriikide ja nsvl vahel. Anvar Sadat-Egiptuse president, tunnistas iisraeli õigust olemasolule. Homeini-pariisist põgenenud usujuht, juhtis vastuhakku iraanis Margaret Thatcher-suurbritannia peaminister, viis oma otsused karmi käega ellu ning teda kutsuti raudseks leediks.
investeeringud Eur satelliitriikidesse, tihenes kult ja teadualane suhtlemine, turism) ; õõnestas idablokki seest poolt, ebaotstarbekad laenud viisid Ida-Eur sotsialistlikud riigid läänest sõltuvusse ja tekitasid majandusprobleeme. -Külma sõja taasägenemine(1979-1985): USA väljatõmbumine Vietnamist oli NL võit ; NL ehitas üles oma tuumajõud, 1980 oli saavutanud USAst ülekaalu, NL jõud koos satelliidi Kuubaga saavutasid kontrolli Angoolas, Etioopias, Afganistanis ; Brežnev uskus, et võib teha, mida tahab ; Moskva agressiivsuse kasv välispoliitikas ja tahtmatus alustada kasvõi osalistki desarmeerimist ; NL vägede sissetung Afganistani 1979, ametisse pandi Moskva meelne valitsus, alustati pikka ja kurnavat sõda kohalike partisanidega ; vastastikune olümpiamängude boikoteerimine ; 1980 alguses teravnes sisepoliitiline olukord Poolas, sõltumatu ametiühingukoondi „Solidaarsus“ nõudis
Väga ebaõnnestunud president. v.a Camp David 1979 Egiptuse ja Iisraeli, kus Egiptus ei rünnanud enam Iisraeli. *NL tungis Afgaani, Carter väitis, et see on ohtlikum hetk Külma Sõja ajal. *Iraan noorte massiliikumine Teheranis- kaks saatkonna töötajate pantvangi võtmist. 2 kriis 1979, kestis 144 päeva. Diplomaandid vabastati alles siis kui Regan võimule tuli. Põhimõtted: inimõigused, relvastuse kontroll ja piiramine. Brežnev ja NL:kommunistlikud ideed, ühtsus maailmas. Parteidele (KP) toetus välismaal. Kümnendi teine pool, osaliselt pingelõdvendus. Miks? Uued relvad, maailma häving (MAD mutually ashuered desruction) Koostöö on võit kõigile. Uued liidrid (Stalin/Truman & Nixon/Brežnev) 70ndate Kambodža: Prantsusmaa koloonia. Kuningriik, elavad khmeerid- suur rahvus. Kui USA Vietnamist 75ndal väed välja viis, jäi ta Punaseid khmeere toetama. Vietnam ja Kambodža on vaenlasriigid- Pol Pot vihkas Vietnami
1957-1969 NSVL’i kosmonautika kuldajastu. Juri Gagarini kosmoselend 12.4.1961. 1959 tegi Hruštšov visiidi Ameerikasse, pidas kõnet ÜRO’s. Muutus järjest ettearvamatumaks, närvilisemaks ja sallimatumaks. Stalinisti jooned lõid välja. 1964 sundis parteiladvik teda valitsusohjad käest andma. Ministrite Nõukogu esimeheks sai Aleksei Kossõgin, tegelikku võimu omava NLKP Keskkomitee esimese sekretäri koha sai Leonid Brežnev. Improvisatsioonid lõppesid. Berliini müür: Moskva jaoks oli alandav, et Lääne-Berliin oli väravaks, mille kaudu idasakslased pidevalt läände läksid. 13.8.1961 rajasid NSVL sõjaväelased ühe ööga Berliini müüri. Kuuba kriis 1962: 1959 tuli võimule Castro kes kehtestas diktatuuri. Surmaavaldus likvideriti, alustati pahempoolseid ümberkorraldusi, suhted USA’ga halvenesid. USA ei
suhtumine. Ideoloogilised pinged tõusevad. Dubček asendati 1969 vanameelse G.Husakiga. Brežnevi doktriin- kestab kuni 1989.a. Gorbatšov kuulutas, et NL ei sekku enam Ida-Euroopa siseküsimustesse. NSV Liit deklareeris, et juhul kui mõnes ida-Euroopa riigis on sotsialistlik süsteem hädaohus, siis on NL püha kohus sekkuda ja seal kord taastada. Märk, et NSV Liiduga kooskõlastamata reformid lämmatatakse kasvõi relvajõul. Leonid Brežnev- NL valitseja. Tuli 1964.a. riigipöördega võimule. Kukutas Hruštsovi-valitses kuni surmani. Süsteem muutus jäigaks, noori valitsusse ei lastud. Brežnevi valitsuse ajal NL-s geronotokraatia. Sinatra doktriin- NL lubas sõltumatust, kõigil oma tee. F.Sinatra „My way“ laulu järgi. 7. Detente(pingelõdvendus)- oli külma sõja poliitikas suundumus 1970. aastate alguses, millega Lääne demokraatlikud riigid üritasid parandada
Moskvas saadi aru, et väitku tšehhid mida tahes, tsensuuri ja ideoloogilise järelevalve kaotamine viiks lõppkokkuvõttes vääramatult nõudmiseni lahti öelda kui mitte sotsialismist, siis vähemalt NSV Liidu ülemvõimust. Ja see võiks käivitada ahelreaktsiooni ülejäänud satelliitriikides. Niisiis otsustas NLKP kõrgem juhtkond tšehhide-slovakkide eksperimendi jõuga lõpetada. Sõjavägede teele saatmise puhul kuulutas Leonid Brežnev, et NSV Liidul on õigus ja kohus kaitsta sotsialismi (st nõukogulikku režiimi) kõikjal ning et NSV Liit kavatseb seda teha ka tulevikus. See avaldus läks ajalukku kui Brežnevi doktriin. NSV Liidu sekkumist nõudsid ka teiste sotsialismiriikide liidrid, kes kartsid rahulolematuse kasvu oma territooriumil ning olid seetõttu valmis oma vägede Praha kevade lämmatamises kaasa lööma. Ainsana keeldus sellest Rumeenia. Prahasse sisenesid tankid
kasutuselevõttu olukorras, kus tööviljakuse kasv jäi tagasihoidlikuks käsumaj ei soosinud in ettevõtlikkust, kadus uuenduslikkus majsüsteem end ammendanud, päästis juhus: naftakriisi ajal avastati NSVL-s naftamaardlad, nafta- ja gaasidollarite eest osteti Läänest tarbekaupu ning toiduaineid → säilis näilik maj stabiilsus, sisuline mahajäämus suurenes, täisvõimsusel töötas vaid sõjatööstus stagnatsioon ka vaimuelus ja poliitikas – Brežnev enda heaolust huvitatud, tegelik võim armeel ja julgeolekuaparaadil defitsiit muutunud püsivaks, kaupade hankimiseks tutvused → korruptsioon, “letialune kaubandus” dissidendid – protest sissetungi vastu Tšehhoslo-sse 1968. a; 1970-ndatel tugevnes nende liikumine järjest, levis omaalgatuslike väljaannete koostamine ja levitamine, kuulsamad dissidendid saadeti maalt välja, ülejäänud pandi vangi ja muserdati perekondasid
vastu, sest kõike sõjas toimuvat kajastati täpselt, ilustamata.Samuti oli vietkonge tohutult palju. 40. Praha kevad- tähistab liberaliseerimisperioodi Tšehhoslovakkias 1968. aastal. 1968.aprillis kuulutas partei uus juhtkond eesotsas Alexander Dubcekiga välja ulatuslike reformide kava. Praha kevade reformid nägid ette riikliku plaanimajanduse täiustamist turumajanduslike reeglitega ning sõnavabaduse kehtestamist, sealhulgas tsensuuri tühistamist. Brežnevi doktriin- Brežnev kuulutas, et NSVL on õigus ja kohus kaitsta sotsialismi kõikjal ja teeb seda ka tulevikkus. Indira Gandh- 1966.aasal sai peaministriks Nehru tütar. Jätkas isa poliitilist joont. HIINA: 42. Suurhüpe- 5aasta plaanid tuli täita 1 aastaga ja 20 aasta plaan 5 aastaga. Mao Zedong kuulutas välja 1966.a suure ploretaarse kultuurirevolutsiooni: algas hävituskampaania, purustati kloostreid, koole, kirjandust, kunstiteoseid, teadlasi saadeti koonduslaagritesse, kõikjale pandi Mao skulptuure
Prantsusmaa - NSV Liidu suhete paranedes alustasid ka teised lääne suurriigid tasapisi kõrgematasemelisi kontakte nõukogude riigijuhtidega. President Richard Nixoni (1969-1974) salajase visiidi järel Pekingisse 1972 paranesid USA ja Hiina RV suhted. Kuna 1960.aastatest alates olid Hiina RV- NSV Liidu suhted madalseisus, sundis see NSV Liidu liidreid otsima kontakte läänega. USA- NSV Liidu tippkohtumised (1972-1973 Leonid Brežnev Ameerikas ja R.Nixon Moskvas) viisid strateegilise relvastuse piiramise lepingute (SRP-1) sõlmimiseni 1972 kahe riigi vahel. Lepe hõlmas kontinentidevahelise tuumarelvastuse piiramist mõlemalt poolt 2400 tuumalõhkepeani. 1973 alustati SRP-2 leppe ettevalmistumisega, millega oleks strateegilist relvastust vähendatud mõlemalt poolt 2250 ühikuni. SRP-2 sõlmimine hakkas eeskätt
2. Välispoliitika „paindlik reageerimine“ John Glenn- esimene ameeriklane, kes lendab kosmosesse 22.nov 1963 Kennedy atendaat L.Johnson (1963-1969) „suur ühiskond“- sotsiaalreformid Neegriliikumise tippaeg M.L. King- neegriliikumise juht, Vietnami sõda NSVL Nikita Hruštšov (1953-1964) 1956- Stalini tegevuse hukkamõistmine „Sula“ Uudismaade ülesharimine Maisikasvatuse tippaeg NSVL Seitseaastak- majandusarenguplaan Juri Gagarin- NSVL esimene ametlik kosmonaut Leonid Brežnev(1964-1982) Lääne-Euroopa 1960. Aastatel Suurbritannia Impeeriumi laguneminne Aafrika riikide iseseisvumine P-Iirimaa küsimus Katoliiklased Inglastest ja šotlastest protestandid IRA- Iiri Vabariiklik armee The Beatles Prantsusmaa IV Vabariigi kriis, Alžeeria sõda 1958 V Vabariik- presidentaalne vabbariik C. De Gauelle (1958-1969) Eviani rahuleping 1962 Alžeeria sõja lõpp Tuumariik- Pr ajab iseseisvalt välispoliitikat
Robert Kennedy R.Kennedy Lyndon Johnson (1963-69) Johnson “Suur ühiskond” ● Ulatuslikud sotsiaalreformid Neegriliikumise kõrgaeg Nõukogude Liit Nikita Hruštšov (1953-64) Hruštšov Sula-aeg Vägivallapoliitika lõpetamine Stalini kuritegude hukkamõistmine Juri Gagarin- esimene NVSL kosmonaut Gagarin Seitseaastak 1964 Vabastati Hruštšov ametist Leonid Brežnev (1964-1982) Brežnev INDIA, HIINA, INDONEESIA 20.2.18 India ● 1947 India iseseisvumine; ● Senine Briti India jagati kaheks: ○ Hindude riik– India; ○ Islamiusuliste riik– Pakistan; Mohammad Ali Jinnah ● üks riigi rajajatest; ● Pakistan (roheline lipp on islamiusuliste jaoks tunnustatud); Jawarharlal Nehru ● India esimene peaminister;
Eesmärk: liikmesmaade majanduse integreerimine ja vastastikuse koostöö suurendamine. Moskva sai parema kontrolli nende riikide üle. Varises kokku majanduslangusega sotsialistlikes riikides. Külm sõda jätkub Ülestõusude mahasurumine Ida-Euroopas( SDV, Poola, Ungari) Kuuba kriis ja selle rahumeelne lahendamine Berliini müür Pingelõdvenduse algus Abi Vietnamile jt. ÜRO kõne kingaga… 5. NSV Liit L.Brežnevi valitsemise ajal (sise - ja välispoliitika, pingelõdvendus) Brežnev valitses 1964-1982. Tema ajal oli tööviljakus ja toodete kvaliteet madal. Toodangu kasv saavutati alles siis, kui võeti kasutusele uued tehased ning loodusvarade kohad. Riigi põhiline sissetulek oli loodusvarade müümine. Kasvas ideoloogiline surve ning tugevdati tsensuuri. Alustati teisimõtlejate tagakiusamist. 1970ndatel kasvas stagnatsioon ehk seisak majanduses ja teistes eluvaldkondades. Inimeste elatustase jäi madalaks ning puudus oli nii toiduainetes kui
suhtumine Stalinisse oli muutunud. seega sada inimest, keda “töödeldi” - Poliitbüroo liige, kaitseminister Dmitri kutsuti vestlusele, hoiatati, ähvardati, Ustinov oli veendunud, et tõelist vallandati, vaevati, jäeti ilma kurja nõukogude rahvale ei teinud korterist vms. mitte Stalin, vaid hoopis Hruštšov Kompromisskandidaadina partei isikukultuse hukkamõistuga. liidriks tõstetud Leonid Brežnev n.-ö. Brežnevit ennast, kes nii jäigal iseseisvus 1970. aastate alguseks. positsioonil ei olnud, võib Ustinoviga Tegemist oli küll leebete maneeride ja võrreldes pidada mõõdukaks sõbraliku olemisega inimesega, kes neostalinistiks. Võimuladviku aga ei osutunud kaugeltki liht- jagunemine eri suundadesse polnud sameelseks, vaid, vastupidi, omas
aastate keskel alanud majanduslik tõus jätkub ning kõik probleemid lahendatakse. Kuid juba 1960. aastate algul sai selgeks, et need lootused on alusetud. Samal ajal süvenes partei juhtkonnas (ja ühiskonnas laiemalt) rahulolematus Hruštšovi tegevusega. 1964. aasta oktoobris organiseerisid Hruštšovi vastased vandenõu ja kõrvaldasid ta võimult. Hruštšovist sai üleliidulise tähtsusega pensionär. Ta suri 1971. aastal. Hruštšovi järglaseks parteijuhi kohal sai Leonid Brežnev ning Ministrite Nõukogu esimeheks nimetati Aleksei Kossõgin. Partei juhtkond püüdis esialgu läbi viia mitmeid uuendusi ja ümberkorraldusi, kuid loodetud edu jäi saavutamata. Aja jooksul tugevnesid Nõukogude Liidus tagurlikud poliitilised jõud, eriti pärast 1968. aasta Tšehhoslovakkia sündmusi. Loobuti Stalini kuritegude kritiseerimisest ning karmistati kontrolli ühiskonnas. Avalikult suurt juhti siiski õigeks ei mõistetud. 1970
Nõukogude perioodi alguses lühendeid nii palju ei olnud, ajapikku tekkis ametkondlikke lühendeid juurde. Kui NSVLis oli mingil ajal üle 50 ministeeriumi, siis oli ka lühendeid palju. Nõukogude ajastu sotsiaalse etiketi elemendid. Vormiriietus annab välist infot nii inimese kui ka ajastu kohta. Autasude süsteem devalveerus nõukogude perioodi jooksul. See, kes sai ordeni 1930ndatel ja see, kes 1972ndatel ei olnud ühiskonnas samal tasemel. Devalveerumise taga võib olla ka Brežnev ise, sest talle endale meeldis palju autasusid saada (mitte ainult NSVLi autasud). Kuna Brežnevile jagati autasusid lahkelt, hakati neid ka ühiskonnas laiemalt jagama. Ka varjatumad kihistused – nomenklatuuri pool. Need olid salajased ametikohtade loetelud, mida aeg ajalt üle vaadati ja täpsustati. Pealekaebused. Kompartei liikmetel kohustus ühiskonna mädapaiseid avada. Pealekaebused tekkisid tavaliselt inimsuhete probleemidest.
87' INF-i lepingule allakirjutamine (tuumalõhkepeadega keskmaarakettide likvideerimise kohta). 91' 31.03 Varssavi pakti sõjalise organisatsiooni likvideerimine, 01.07.91' VLO ametlikult laiali. NL (66-90) 67' toeatab Iisraeli kriisis araablasi. 68' Brežnevi doktriin (ühe kom riigi suveräänsus on võimalik vaid kogu sotsiaalse süsteemi raames) . 68' sissetung Tšehhoslovakkiasse. 69' vahejuhtum Hiina piiril. 72' Nixon külastab NL-i, koostööleping. Brežnev SLV-s , koostööleping. 76-88 inimõigusliikumised surutakse maha. Dets 79' NL-i vägede invasioon Afganistaani. 82' Brežnev sureb, Antropov tuleb. 84 Andropov sureb, Tšernenko tuleb. 85 sureb ja Gotbatšov tuleb. Veebr. 86' perestroika ja glasnost (avalikustamine). 26.04.86 Tšernobõl. 88' NL-i vägede lahkumiine Afganistaanist, jõuab lõpule 89'. 90' Balti riigid kuulutavad sõltumatuks. 15.03.90' Gorba valitakse
üleliidulisse sõjatööstuskompleksi, mille ettevõtete iseloomust ja toodangust ei teadnud Nõukogude Eesti juhtkond suurt midagi. Hea näide Moskva poolt juhitud salajasest tööstusest oli Ida-Viru- maa sõjatööstuse seisukohalt tähtsasse uraanitoodangupiirkonda asutatud Sillamäe tehas ja kinnine linn, kuhu mujalt Nõukogude Liidust toodi S U L A S T S TA G N AT S I O O N I N I J A V E N E S T A M I S E N I Uued võimumehed: Hruštšov ja Brežnev Jossif Stalini surm 1953. aasta 5. märtsil tähendas pöördepunkti Nõukogude ajaloos. Nüüd Eesti naistöölised kompvekivabrikus teatati, Stalini etallNõukogude valvsa pilgu Liidul 1940. aastal. Juba on juulis
annaabi.ee 
