viis neile süüa, andis raha ja andis teada et demokraatiaga jäävad nad vabaks. Hiljem hakkati ka seda enda riigis tegema millega piirati ka demokraatlike kodanike õigusi, see idee aga hüljati. Reaganoomika Tema uus majanduspoliitika andis ettevõtlusele suurema vabaduse, maksud vähenesid ja üldse enamuste piirangute tühistamist. Tema ideoloogias oli ka uuesti nsvl surve alla panna koos kommunismiga. Seda ideoloogiat ja uut reformi kutsuti Reaganoomikaks Pidurduspoliitika Vietnami sõda 1960-1970 oli sõda koreas kus oli oht et kommunism hakkab levima taas, seega läks USA sinna appi kus nad said järkjärgult lüüa ja kaotused olid suured, USAs sai surma üle 50k inimese ja 300k haavata. USA tuli kaotajana välja. Rahvas kaotas usu ja kehv majandus tegi selle hullemaks. 3. Miks oli usa sõja vastu, too näiteid. Ilmselt on küsimuses vihjatud peale vietnami aegset aega seega julgen arvata et üks põhjus oli see et inimesed olid
Ameerika hääl -raadiojaam, mis edastas eesti k saateid, rääkis tõtt muust maailmast pärast II ms kuni praeguseni Berliini müür -Jagas kaheks ida- ja lääne Berliini 1961 Põhjamaad -Rootsi, Taani, Norra + Soome, Skandinaavia, Island Trumani doktriin -USA annab sõjalist abi riikidele keda ähvardab kommunismi oht 1937 Berliini blokaad -NSVL plokeerib lääne berliini muust maailmast 1947-49 Pidurduspoliitika -USA välispoliitika suund kommunismi pidurd. 1950-ndad Uus idapoliitika -SLV poliitika 60-ndad, koostöö NSVL ja SDV Sotsiaalne turumaj. -SLV sisepoliitika pärast II ms Vaba-Euroopa -raadiojaam, mis edastas tõtt NL inimestele 1945-praeguseni Maailmapank -rahvusvaheline rahandus org. (annab laene, IMF) pärast II ms Makartism -1950-ndad Pingelõdvestus -sõmitakse võidurelvastumist vähendavaid kokkuleppeid 60, 80-ndad
1970.a majanduskriisi põhjustas: · üleküllastumine pikaajaliste tarbekaupadega · energiakriis-nafta hinna tõus Majanduskriisi tulemused: · energiasäästlikud tootmisvõtted · väiksemad asjad · infoühiskond- teave USA tunnused: · dollar tunnustatud valuuta · majanduslik õitseng USA poliitilised probleemid ja lahendused: · 1940.a vasakpoolsete rünnak(ohustab USA-d lõpetati) · Mustanahalised(1960.a seadus mis parandas nende elu) · USA pidurduspoliitika(USA lõpetas, sest see vähendas nende uhkust) USA sisepoliitika: · demokraatlik · täidesaatev võim- president · seadusandlik võim- Kongress(esindajate koda ja senat) Reaganoomika · ettevõtluse riiklik reguleerimise vähendamine · maksude alandamine · piirangute tühistamine ettevõtetele Vietnami sõja põhjus: · USA soovis kommunismi levikut tõkestada · USA lähtus nn. Doominoteooriast Makartism · kommunistide tagakiusamine USA-s
ABC- relvad- aatomi-, bioloogilised- ja keemilised relvad. Pingelõdvendus- pärast Külma sõda vastasseisu lühiajaline rahunemine. Majanduslik integratsioon- Eri riikide majanduspoliitika ühtlustamine ja majanduslik koostöö.Teerajajaks olid Pr. Ja Saksamaa kes soovisid sel moel vältida tulevikus sõja puhkemist Lääne-Euroopas. Heaoluühiskond- ühiskond, kus on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest vastutab peamiselt valitsus. Pidurduspoliitika-Kommunismi leviku pidurdamise viis USA poolt Makartism-Ameerika Ühendriikide kõrgemate riigiametnike süüdistamine ebalojaalsuses. Watergate’i afäär- USA president Nixoni parlamendikaaslased panid pealtkuulamisaparaadid demokraatide peakorterisse Watergate’i hotelli, Nixon pidi presidendi kohalt tagasi astuma. „Tähtede sõda”-hiiglaslik programm, mille eesmärgiks oli luua USA-le ja tema liitlastele
sõjalisel teel. 14. Selgita! *Hallsteini doktoriin 19501960. selle järgi oli Saksa LV ainus Saksa riik ning Saksa rahva esindaja. *Doominoteooria selle järgi tooks kas või ühe IndoHiina riigi ala kaotamine kaasa ka teistest selle regiooni aladest ilmajäämise. *Neegriliikumine liikumine, kus neegrid võitlesid oma õiguste eest, saavutamaks valge nahavärviga inimestega samad õigused. *Pidurduspoliitika *Pingelõdvendus riikidevaheliste (USA ja NSVL) suhete parandamine. *Raudne eesriie NSVL aladel toimunud eraldumine muust maailmast. *Trumani doktoriin 1947. Harry Trumani seisukoht, et riigi välispoliitika juhtmõte peab olema vabade rahvaste toetamine sise ja välissurve vastu. *Marshalli plaan 1947. George Marshalli kava, mis nägi ette Euroopa taastamise ning USA ulatusliku abi sõjas kannatanud Euroopa riikidele. *NATO 1949
o Tekkisid sõjalised blokid: NATO USA ja 12 lääneriiki 1949 Varssavi lepingu organisatsioon 1955 · VMN vastastikuse majandusabbi nõukogu o Sotsialisti maade majanduskoostöö organsisatsioon Lääneriigid USA: · H. Truman (1945-1953) o Üleminek sõja-ajalt rahuajale o ,,beebibuum" üle terve maailma sünnib väga palju lapsi o Pidurduspoliitika kommunismi leviku pidurdamine o Makartism McCarthy spioonide ja kommunistide otsimis kampaania Rosenbergide süüasi mees kes töötas tuumafüüsika keskuses ja lekitas salajasi valemeid NSV liidule (mõisteti süüdi rahuajal sõja reeglitega) · D. Eisenhower (1953-1961) o Tagasitõrjumispoliitika doomino teooria (kagu aasias, vietnam
Rahvusvaheline Valuutafond (IMF). Arengu tulemusena jõuti heaoluühiskonda esimesena sai see teoks Põhjamaades kõige ennem Rootsis. 3. Lääneriikide tegevus demokraatia laiendamiseks, majanduse taastamiseks ja stabiliseerimiseks: Marshalli plaan, Maailmapank, IMF, heaoluühiskonnani pürgimine, sotsiaalne turumajandus, sotsiaalne õiglus 4. 8 USA Külma sõja aegset presidenti: 1) Harry Truman (1945-1953) Korea sõda, pidurduspoliitika, Trumani doktriin-USA asub kommunismi vastu, tuumapommid Jaapanile. Demokraatlik partei. 2) Dwight D. Eisenhower (1953-1961) lubas ikestatud rahvaste vabastamiseks aktiivseid samme astuda, kuid see jäi ainult lubaduseks. Vabariiklane 3) John F. Kennedy (1961-1963) kuulutas välja „uute rajajoonte“ poliitika (ameeriklased peavad rajama õiglasema ühiskonna, kaotama vaesuse, jõudma kosmosesse-nihutama inimkonna rajajooni)
Reaganoomika Reagan/Reagani majanduskava, mis hõlmas ettevõtluse riikliku reguleerimise vähendamist, ettevõtjatele kehtinud piirangute tühistamist, maksude alandamist jne. Marshalli plaan Truman/USA kava mis nägi ette Euroopa taastamist ja abi andmist sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Trumani doktriin Truman/Trumani seisukoht, et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise- kui välissurve vastu. Pidurduspoliitika - USA välispoliitika suund kommunismi pidurdamiseks Atendaat Dallases 1963 tapeti Dallases tollane USA president John Kennedy Watergate afäär Nixon/ presidendivalimiste kampaania ajal jäid tollase vabariiklasest presidendi R.Nixoni mehed vahele, paigaldades pealtkuulamisseadmeid Demokraatliku Partei peakontorisse Watergate hotellis. Vietnami sündroom Nixon/Vietnamis võidelnute hingeline kriis ,,Tähtede sõda" Reagan/ USA katse luua kosmosesse kaitsekilp tuumarakettide vastu.
5)Saab alguse (40-60ndate aastatel võimsuse tipul) mustanahaliste probleem 6)Kiire tehniline põllumajanduslik areng=>odav tööjõu ülejäämine (mustanahaliste tööjõud)=> neegrigetode teke. -1945-1953 oli Usa presidendiks demokraatliku partei esindaja Harry Truman -H.Truman lasi luua kodanikuõiguste komitee,mis pidi välja selgitama, kas USA's on rassiline ja religioosne diskrimineerimine. -Trumani välispoliitika=pidurduspoliitika (kommunismi pidurdamine) -Trumani doktriin- sõjaline ja majanduslik abi neile riikidele, kelle iseseisvus on ohus= vastutus maailma demokraatia ees -Pärast Trumani sai presidendiks Dwight Eisenhower (ametis 1953-1961), vabariiklane. Välispoliitika: 1)Tagasitõrjumis poliitika-kommunistid tuleb omale võidetud positsioonidelt tagasi lüüa 2)Ida-Euroopa riigid olid USA südametunnistusel (Tegelikkuses selline välispoliitika ei toiminud) 3)Võimendus külm sõda 4)Lõpetati Korea sõda
http://www.abiks.pri.ee NSVL Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide liit Nürnbergi protsess kohtuprotsess sõjakurjategijate üle, pärast II ms Pakt poliitiliselt eriti tähtis rahvusvaheline leping Pariisi sõlmiti Varseill' rahu rahukonverents Patsifism maailmavaade, mis mõistab hukka sõjad Pidurduspoliitika USA välispoliitika suund kommunismi pidurd. 1950ndad Pingelõdvestus sõmitakse võidurelvastumist vähendavaid kokkuleppeid 60, 80ndad positsioonisõda (kaeviku sõda) sõda toimub ühe koha peal e.ühel rindejoonel Proletaarlased palgatöölised PVO Palestiina Vabastusorganisatsioon Põhjamaad Rootsi, Taani, Norra + Soome, Skandinaavia, Island Põhjamaade Nõuk
Iisrael ründas Egiptust Sekkusid Inglismaa ja Prantsusmaa Lahendus: USA ja NSVL diplomaatilline sekkumine USA- Iisraeli toetaja NSVL- araablaste toetaja Lääneriigid külma sõja ajal USA Pärast teist MS oli Ameerika president H.Truman (1945-1953) Sisepoliitika: üleminek sõjaajalt rahuajale a) Ettevõtterajamise toetus b) Soodustingimustel ülikool Välispoliitika: pidurduspoliitika Hirm kommunismi leviku ees- mekartism J. McCarthy Rosenburgide dünastia D. Eisenhower (1953-1961) Tagasitõrjumispoliitika „Doominoteooria“ SUURBRITANNIA Impeeriumi lagunemine 1947 India iseseisvumine PRANTSUSMAA 1946 IV Vabariik Parlamentaarne vbariik Impeeriumi lagunemine Vietnami iseseisvumie 1954 Alžeeria sõda SAKSA LIITVABARIIK 1949 see liit tekkis K.Adenaur 1949-1963 Sotsiaalne turumajandus
tööstustoodangust. Maaima erinevates regioonides oli USA-l üle 500 sõjaväebaasi, tema laevastik valitses merel. Kuni 1949. aastani olid ameeriklased aatomirelva ainuomanikud. Harry Truman, kes sai riigi presidendiks pärast F. D. Roosevelti surma 1945. aasta aprillis, kuulutas, et USA võtab endale läänemaailma liidri positsiooni. See tähendas lõplikku loobumist neutraliteedi- ja isolatsioonipoliitikast. Kommunismi leviku tõkestamiseks kuulutas Washington välja pidurduspoliitika, mille üheks olulisemaks sammuks oli nn Trumani doktriini teostamine. USA abistas riike, kus valitses kommunistliku pöörde oht, samas toetati kommunismivastast liikumist NSV Liidus ja sotsialismileeri maades. 1954. aastal jagunes Vietnam, nagu varem Korea, kaheks riigiks: NSV Liidu ja Hiina toetusel moodustatud Põhja-Vietnamiks ning USA ja Prantsusmaa mõju all olevaks Lõuna-Vietnamiks. Ka Vietnamis tekkisid poolte vahel teravad vastuolud. 1950
tööstustoodangust. Maaima erinevates regioonides oli USA-l üle 500 sõjaväebaasi, tema laevastik valitses merel. Kuni 1949. aastani olid ameeriklased aatomirelva ainuomanikud. Harry Truman, kes sai riigi presidendiks pärast F. D. Roosevelti surma 1945. aasta aprillis, kuulutas, et USA võtab endale läänemaailma liidri positsiooni. See tähendas lõplikku loobumist neutraliteedi- ja isolatsioonipoliitikast. Kommunismi leviku tõkestamiseks kuulutas Washington välja pidurduspoliitika, mille üheks olulisemaks sammuks oli nn Trumani doktriini teostamine. USA abistas riike, kus valitses kommunistliku pöörde oht, samas toetati kommunismivastast liikumist NSV Liidus ja sotsialismileeri maades. 1954. aastal jagunes Vietnam, nagu varem Korea, kaheks riigiks: NSV Liidu ja Hiina toetusel moodustatud Põhja-Vietnamiks ning USA ja Prantsusmaa mõju all olevaks Lõuna-Vietnamiks. Ka Vietnamis tekkisid poolte vahel teravad vastuolud. 1950
tööstustoodangust. Maaima erinevates regioonides oli USA-l üle 500 sõjaväebaasi, tema laevastik valitses merel. Kuni 1949. aastani olid ameeriklased aatomirelva ainuomanikud. Harry Truman, kes sai riigi presidendiks pärast F. D. Roosevelti surma 1945. aasta aprillis, kuulutas, et USA võtab endale läänemaailma liidri positsiooni. See tähendas lõplikku loobumist neutraliteedi- ja isolatsioonipoliitikast. Kommunismi leviku tõkestamiseks kuulutas Washington välja pidurduspoliitika, mille üheks olulisemaks sammuks oli nn Trumani doktriini teostamine. USA abistas riike, kus valitses kommunistliku pöörde oht, samas toetati kommunismivastast liikumist NSV Liidus ja sotsialismileeri maades. 1954. aastal jagunes Vietnam, nagu varem Korea, kaheks riigiks: NSV Liidu ja Hiina toetusel moodustatud Põhja-Vietnamiks ning USA ja Prantsusmaa mõju all olevaks Lõuna-Vietnamiks. Ka Vietnamis tekkisid poolte vahel teravad vastuolud. 1950
tööstustoodangust. Maaima erinevates regioonides oli USA-l üle 500 sõjaväebaasi, tema laevastik valitses merel. Kuni 1949. aastani olid ameeriklased aatomirelva ainuomanikud. Harry Truman, kes sai riigi presidendiks pärast F. D. Roosevelti surma 1945. aasta aprillis, kuulutas, et USA võtab endale läänemaailma liidri positsiooni. See tähendas lõplikku loobumist neutraliteedi- ja isolatsioonipoliitikast. Kommunismi leviku tõkestamiseks kuulutas Washington välja pidurduspoliitika, mille üheks olulisemaks sammuks oli nn Trumani doktriini teostamine. USA abistas riike, kus valitses kommunistliku pöörde oht, samas toetati kommunismivastast liikumist NSV Liidus ja sotsialismileeri maades. 1954. aastal jagunes Vietnam, nagu varem Korea, kaheks riigiks: NSV Liidu ja Hiina toetusel moodustatud Põhja-Vietnamiks ning USA ja Prantsusmaa mõju all olevaks Lõuna-Vietnamiks. Ka Vietnamis tekkisid poolte vahel teravad vastuolud. 1950
alla üheks riigiks 1956 - Suessi kriis - lõpeb sellega, et kanal jääb Egiptusele, Inglismaa, Prantsusmaa tõmbavad tagasi. Pärast seda kaotas Inglismaa jõu. 1956 Ungari ülestõus Imre Nagy Ungari tahtis väljuda Varssavi Lepingu organisatsioonist Tulemus: NSVL sõjaväe sissetund Ungarisse Läänemaailm II MS järel USA H.Truman (1945-53) ● majanduse üleviimine rahuajale ● meeste demobiliseerimine (sõjaväest lahtilaksmine) ● pidurduspoliitika ● makastism ● Rosenbergide süüasi D.Eisenhower (1953-1061) ● tagasitõrjumispoliitika UK - Suurbritannia ● Impeeriumi lagunemine ● 1947 India vabanemine ● Rahvaste Ühendus Prantsusmaa ● C.de Gaulle ● 1946-1958 IV Vabariik - parlamentaarne riik ● 1946-1954 Vietnami sõda ● Alžeeria sõja algus Saksamaa ● 1945-1949 4okupatsioonitsooni ● demilitariseerimine ● demonteerimine ● demokratiseerimine ● denatrifitseerimine
annaabi.ee 
