Nõukogude noorteorganisatsiooni d Organisatsioonid · Oktoobrilapsed · Pioneerid · Komsomol · EÕM · EÜE Oktoobrilapsed · 7-10 aastased · kandsid viisnurkseid oktoobrilaste märke · Oktoobrilapsed koondusid tähekestesse. Ühte tähekesse kuulus 7 oktoobrilast · Igal tähekesel oli tingimata punane lipp, omad reeglid ja seadused, oma deviis. Pioneere tervitasid nad saluteerides. · Oktoobrilapsed korraldasid samuti tähekoondusi. Koondustel mängiti, meisterdati ja õpiti juurde uusi teadmisi. Oktoobrilastel olid omad ametid nagu pioneeridelgi - komandör, loodusesõber, meistrimees, raamatusõber, spordisõber, mängujuht, sanitar. · Oktoobrilastena valmistusid lapsed end ette pioneeriks saamisele. Pioneerid · 10-14 aastased · Pioneer peab olema eeskujuks teistele lastele. · Pioneerid koonduvad pioneerirühmadesse keda juhib
ja kuulutati välja vabariik. Tegemist oli esimese demokraatliku riigiga Saksamaa ajaloos, mille eluiga jäi aga lühikeseks ja 1933. aasta jaanuaris pärast Adolf Hitleri võimuletulekut see lagunes. 16. Hitlerjugend- Noorteliit, kuhu kuulusid saksa lapsed, kellele suruti peale Natsionaalsotsialistlikku mõtteviisi. 17. Pioneerid- on Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei lasteorganisatsiooni liige. 18. Oktoobrilapsed- on Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei lasteorganisatsiooni liikmed. 19. Antisemitism- antisemiidid on juudi vihkajad, seda oli ka A.Hitler. 20. "Mein Kampf"- Minu võitlus on Adolf Hitleri raamat. Teose eesmärk oli natsionaalsotsialismi kujunemisloo ja eesmärkide esitamine. Isikud: 1. Stalin- oli Nõukogude Liidu juht. 2. Mussolini- oli Itaalia peaminister ja diktaator aastail 19221943. 3. Hitler- oli Austriast pärit Saksamaa poliitik. Alates 1921
klassi lõpetamist tuli õpinguid jätkata kas üldhariduslikus keskkoolis või kutsekoolis. Kõrghariduse nõukogustamine väljendus eelkõige senise ainesüsteemi asendamist kursuste süsteemiga, mis kitsendas oluliselt üliõpilaste iseseisvust ja valikuvabadust . Selle aja noortele oli hariduse omandamine tunduvalt lihtsam, kättesaadavam, lausa kohustuslik ja mis kõige olulisem tasuta. Vaba aega sisustati noortele poolkohustuslikus korras kommunistlikesse noorsooühingutesse, oktoobrilapsed , pioneerid ja kommunistlikud noored, astumisega ja selle raames võimaldati ühingu liikmetele reisimist teistesse liiduvabariikidesse ja töö- ning puhkelaagreid. Väga palju tehti sporti ja käidi võistlustel. *Tänapäeva noorteorganisatsioonid on näiteks Noorkotkad, Kodutütred ja gaidid. 2. osa *Millal ja missuguse koolis õppisite?Kuidas te sinna kooli üldse saite? Lõpetasin Rapla I Keskkooli 1987. aastal, läksin sinna kooli kuna see oli käige lähemal.
pealiskaudsemad. Vahetundidel jalutati paarikaupa mööda koridori. Tihti olid vanad mõisahooned ümber ehitatud koolimajadeks, kus olid säilinud keerdtrepid, võlvlaed ja aulates ümmargused tugisambad ornamentide ja kujutistega. Maakoolidel olid omad aiamaad, kus kasvatati juurvilju ja marju. Suvel käisid lapsed aias peenraid rohimas. Aiasaadusi kasutati hiljem õpilastele lõunasöögi valmistamiseks. Koolis oli palju leninlikku õppetust. Peaaegu kõik õpilased olid algul oktoobrilapsed, kes kantsis viisnurkset Lenini pildiga rinnamärki. Hiljem oldi pioneerid, kandes igapäev punast kaelarätti, mis oli kohustuslik. Eesti iseseisvus ja koolid muutusid tänapäevasteks
a Maha kommunistlik partei Gümnaasiumi lõpuklassi noored Tõmmati vardasse vabariigi aastapäeval sini-must-valge lipp Eesti korvpallivõistkond Mordva vangilaagris (sh Enn Tartu), vanglas või kanda rahvusvärve jne o 1970.aastatel- avalik vastupanu Kirjutati alla, jms avalikult · Kooliharidus o Riigi poolt paika pandud o Lapsed 7-10 aastased, väga soovituslikult Oktoobrilapsed (täht lapse näoga, märk) o 10-14 aastase olid Pioneerid (kaelarätt ja märk) o 14-28 Kommunistlikud noored (valik, kas lähed või ei, aga väga soovituslik, et läheks) (märk lipu kujuga) o Noorte suvepäevad, pidid asendama kiriklikku leeri o Närimiskumm, käis läbi mitme inimese, sest see oli siiski välismaa närimiskumm, Eestis hakati tootma esimesena NSVlis närimiskumme · Tallinna vana telemast 1955
Õpikud ja töövihikud olid õpilastele tasuta. Valitses defitsiit Head jalanõud või koolitarbed saadi tutvuste kaudu või saadeti välismaal elavate sugulaste poolt Sätendavate kleepekate või välismaa nätsu eest oleksid paljud lapsed olnud valmis ükskõik mida tegema. Poliitilised organisatsioonid Õpilased pidid kohustuslikus korras astuma erinevatesse organisatsioonidesse: 1. Oktoobrilapsed(14kl) 2. Pioneerid(47kl) 3. Kommunistlikud noored ehk komsomolid (alates 8 kl, 14 18a) Väideti, et liitumine nendega on vabatahtlik , kuid see ei olnud päris tõsi Raudne eesriie Eestlastel oli keelatud: läänemaailmaga suhtlemine välismaa muusika kuulamine Soome televisiooni vaatamine usk jõulude pidamine, olid näärid(01.01) eestiaegsetest tavadest kinnipidamine Õpilaste vaba aeg
Eesti "teiseks hümniks" kujunes Lydia Koidula "Mu isamaa on minu arm", mis peaaegu alati laulupeo lõpetas. Kirjanduselu oli stalinlike repressioonide tõttu tükk aega madalseisus, alles 1960. aastate alguses tuli peale uus põlvkond noori kirjanikke, kes "sula" ajal endale nime tegid. 1970. aastatel sai Eesti olulisimaks kirjanikuk Jaan Kross, kes kirjutas peamiselt ajaloolisi romaane. Noorte elu Noorsooühingud Oktoobrilapsed Pioneerid Kommunistlikud noord Tehti palju sporti Töö leidmine ENSV-s ei olnud tööd raske leida, tööd võimaldati lõigile. Pärast kooli lõppu kindlustati igale noorspetsialistile suunamiskirjaga ametikoht. NL-s taheti näidata, et tööprobleemi ei ole. Isegi joodikud ja muidu logardid sunniti tööle, et oma elatist välja teenida. Kolhoosid ja sohhoosid ja vabrikud vajasid alati töökäsi.
TÖÖLEHT: Piret Tali ,,Pioneer Viru tänavast. Stagna-aja koolilood" 1. Seleta mõistete tähendusi: tuusik, suure vaevaga saadud luba, et kuhugi puhkama sõita, või pioneerilaagrisse saada Artek, pioneerilaager eeskujulikele pioneeridele oivik, eeskujulik õpilane (pioneeri)malev, noortele pioneeridele esimese töökogemuse saamiseks (suvel) pilotka, pioneeri müts oktoobrilaps, esimesest kuni kolmanda klassini enne pioneeriks saamist olid oktoobrilapsed patseerimine, mõttetult ringi kusagil käimine patseerimine, öösel magaja näo hambapastaga määrimine venestamine, vene keelele eelisseisundi andmine,vene kommete ülevõtmine seflus, õpilased sügisel kolhoosis tööl ÜKT, ühiskondlik kasulik töö köögitoimkond, sööklas lauakatmine ja koristamine pioneeride maja, pioneerid kogunesid seal ja said ülesandeid, töö tegemiseks, huviringid, mängud
Saksamaal käsitletakse elanikke rahvusena. Toodi saksa rahvust esile. Kuid Nõukogude Liidus oli tähtis kuuluda töölisklassi. Saksamaaal taastati väeteenistuse kohustus ning noorteühendused olid pooleldi sõjaväes. Nõukogude Liidus valmistati ette noorsood, et saaks neid viia maailma revolutsiooni. Riik kontrollis nii Saksamaal kui ka Nõukogude Liidus noosooliikumisi. Saksamaal olid noorsooliikumisteks Jungvolk, Hitler-Jugend ja Bund Deutscher Mädel. Nõukogude Liidus olid nendeks oktoobrilapsed, pioneerid ja komsomolid. Inimesi kaasati valitsuse poolt juhitud Organisatsioonidesse. Saksamaal kaasati NSDAP-sse ja Saksa Töörindesse. Nõukogude Liidus aga Kommunistlikku parteisse ja aametiühingutesse. Saksamaa ja Nõukogude Liit on vägagi sarnased. Nii Saksamaal kui ka Nõukogude Liidus olid nii majandus kui ka kultuurielu riigi kontrolli all. Mõlemas riigis oli totalitaarne riigikorraldus. Mõnevõrra erines neil ühiskond
1918 Vabadussõda Venemaa vastu, võit 2.II 1920 rahuleping, Nõukogude Liit tunnustab Eesti iseseisvust 1920 Eesti Vabariigi põhiseadus Demokraatlik riigikord 1.XII 1924 kommunistide riigipöördekatse Kaitseliidu moodustamine vapsid 1938 presidendiks K. Päts Nõukogude periood II Maailmasõda 1939 Peale sõda Eestis nõukogude võim Punane riigilipp, rubla Kolhoosid 25.III 1949 massi- küüditamine Siberisse, kulakud 1953 suri J. Stalin, sulaperiood 1964 L. Breznev Oktoobrilapsed, pioneerid, komnoored Majandusliku olukorra halvenemine Vene keele osatähtsuse tõstmine Pagulased välismaal, dissidendid 1985 M. Gorbatsov Eesti taasiseseisvumine 1988 ärkamisaeg, Rahvarinne, laulev revolutsioon 23.VIII 1989 Balti kett 20.VIII 1991 Eesti kuulutamine iseseisvaks riigiks 20.VI 1992 Eesti kroon, sent Võim kuulub rahvale, demokraatia Riigikogus 101 liiget Presidendid L. Meri, A. Rüütel, T. H. Ilves Lipp sini-must-valge
Nõukogude Liit väärtustas pühade ja tähtpäevade tähistamist, näiteks naistepäev oli riiklik püha. Kui riigipea suri, peeti üleliidulist püha ning lapsed ei pidanud sel päeval kooli minema. Koolis õpetati peamiselt NSVL ajalugu ja seda NSVL-i seisukohalt. Noored said palju kuulda kiidulaulu Nõukogude korra ja Lenini kohta. Laste usaldust hakati taotlema juba noorena, luues neile mitmeid toredaid organistatsioone, kus propageeriti kommunismi ja NL-i korda. Nii olid noored alguses oktoobrilapsed, seejärel pioneerid ja vanemana komsomolid. 20. sajandi teisel poolel valitses Nõukogude Liidus gerontograatia ning see mõjutas kindlasti riigi arengu- ja uuenduste tahet. Olukorda riigis ei parandanud ka stagnatsiooniaeg. Sellest hoolimata on Venemaast arenenud praeguseks üks maailma mõjuvõimsamaid ja kardetumaid riike, kuid erilistest inimestest ja tegudest ei tule seal riigis vist kunagi puudu.
8. klassi lõpetamist tuli õpinguid jätkata kas üldhariduslikus keskkoolis või kutsekoolis. Kõrghariduse nõukogustamine väljendus eelkõige senise ainesüsteemi asendamist kursuste süsteemiga, mis kitsendas oluliselt üliõpilaste iseseisvust ja valikuvabadust. Selle aja noortele oli hariduse omandamine tunduvalt lihtsam, kättesaadavam, lausa kohustuslik ja mis kõige olulisem tasuta. Vaba aega sisustati noortele poolkohustuslikus korras kommunistlikesse noorsooühingutesse, oktoobrilapsed, pioneerid ja kommunistlikud noored, astumisega ja selle raames võimaldati ühingu liikmetele reisimist teistesse liiduvabariikidesse ja töö- ning puhkelaagreid. Väga palju tehti sporti ja käidi võistlustel. Seda kõike kompenseerisid rajoonikomiteed ja asutuste ametiühingud. Perekonna eelarvest see ei läinud. ,,Raudse eesriide" tõttu oli reisimine välismaale komplitseeritud. Kapitalistlikesse heaoluriikidesse reisimiseks tuli läbida toutu bürokraatlik kadalipp
Gestapo natsliku Saksamaa riiklik salapolitsei SS Kaitsemalev (tegeles koonduslaagritega ja natsijuhtide ihukaitsega). Weimari vabariik Saksamaa 19191933, kuni Hitleri võimule tulekuni. Esimene demokraatlik riik Saksamaa ajaloos. Hitlerjugend Noorsooliit Saksamaal, kus toimus noorte kasvatamine. Pioneerid Nõukogude liidu noorteorganisatsioon, kuhu kuulusid 1014aastased noored. Kes kõik pidid kandma punaseid kaelarätte. Oktoobrilapsed Nõukogude liidu noorteorganisatsioon, kuhu kuulusid 710 aastased lapsed. Antisemitism juudivihkaja, neid leidus Saksamaal, kuna seal taheti saavutada rassilist puhtust. ,,Mein Kampf" Hitleri kirjutatud raamat, kus olid tema põhimõtted, nt, et Saksamaa peab saama jälle suureks, tugevaks ja jõukaks. Alustas 1924 aasta kevadel vanglas. 2. Isikud. Stalin NSVLi juht.Tuli vastu tahtmist võimule Venemaal 1922. Diktaator. Jossif Dzungasvili, lasi
1960 → NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimees 1964 → NLKP Keskkomitee peasekretär - algas stagnatsioon ehk seisak Oli võimul kuni surmani 10. novembril 1982 Brežnev riigijuhina Leonid oli neostalinist → ei kiitnud heaks Hruštšovi Stalini isiku kultuse paljastamist ja hakkas rahvast tagasi raamidesse suruma Välismaailmaga suhtlemise valvamine ja piiramine Teisitimõtlejate repressioon Lastele maast madalast kommunistlikku ideoloogia sisendamine (oktoobrilapsed, pioneerid) Suur panustamine sõjatööstusesse, mille tagajärjel tekis tarbekaupade defitsiit Välispoliitikas jätkus külm sõda ja võidurelvastamine ← Juri Vladimirovitš Andropov Lapsepõlv Sündis 15.juunil Mineraljnõje Vodõ lähistel Nagutskoyes Venemaal Pärit raudteelase perekonnast Pärit rikkamast kasaka-aadli Haridus 1936. aastal lõpetas Rõbiniski Veetransproditehunikumi Samal aastal alustas õpinguid Petrozavodski Riiklikus Ülikoolis
Aasta-aastalt ametlikud tulemused- valimas käis alati 99,99% valijatest ning neist hääletas poolt 99,99%. Võimude lahususe printsiip sisuliselt puudus. Täidesaatva aparaadi ja kohtuvõimu esindajad istusid ka valitavates organites *Noorsoo-organisatsioon - Eestimaa Leninlik Kommunistlik Noorsooühing (ELKNÜ), üleliidulise ÜLKNÜ regionaalorganisatsioon. Sinna võisid kuuluda noored vanuses 14-28. 10-14 aastased kuulusid pioneeriorganisatsiooni 7-9 aastased olid oktoobrilapsed. *Ametiühingud olid töötajatele kohustuslikud, tegelesid põhiliselt vaba aja sisustamise, tuusikute, korterijärjekordade, autoostulubade jms. Veel olulisemaid momente: 40-te II poolel luuakse ENSV riiklik sümboolika(ka teistes LV-des) 1950. aastal kurikuulus EK(b)P VIII pleenum, seal kulmineerunud võimuvõitlus rahvus- ning juunikommunistide ja teiselt poolt Venemaalt tulnud kommunistide vahel lõppes viimaste võiduga. Ühtlasi algas nn
· Loodi kommunistlik Punaarmee ja sõjaväekohustus. · Inimesed olid näljas(1932-1933), sest nõudlus oli liiga suur, aga enamus kergetööstuse toodangust oli suunatud Punaarmee toitmiseks. Agressiivne välispoliitika: · Soovisid maailma muuta ühtseks nõukogude vabariikide föderatsiooniks. · Loodi Komitern, mis ühendas maailma kõiki kommuniste. · Ühiskonna aktiivsuse tõstmine ,,ühiste" eesmärkideni jõudmiseks. (Oktoobrilapsed,pioneerid,komsomolid- ettevalmistus parteisse astumiseks). 8-aastaselt hakkas ideoloogiline kasvatus. · Kõik teised riigid olid välisvaenlased Indiviidi huvide allutamine riigi huvidele: · Esmajärgulised olid sõjatööstuse huvid. · Inimestel ei olnud võimalus enam ise äri teha, sest erasektor kaotati totaalselt. · 1932-1933 valitses rahva seas kõige hullem näljahäda, kuna suur osa kergetööstusest oli suunatud
üle, hakkas partei liikmete vahel intriige tekitama. Likvideeris tugevad konkurendid. Mängleva kergusega muutis oma seisukohti. 1927- Stalin tuleb võimule, tema toetajaks sai Molotov. Seoses Stalini võimule tulekuga algas S. Isikukultus. Stalinit hakati pidama suureks juhiks, igas linnas tema skulptuur, ajalugu kirjutati ümber. Käivitati propaganda, kommunistlikud noorsooorganisatsioonid: algklassides- oktoobrilapsed; pkool- pioneer, keskk.- kommunistlikud noored. Lapsi innustat vanemate järgi nuhkima. Stalini võimule tulek tähendas NEP-i lõppu. Keelas eraomandil baseeruvad ettevõtted. Eraomand oli kuritegu. Tööstuses toimus industrialiseerimine, Stalin leidis, et peamine rõhk rasketööstusele. Relvatööstus. Rasketööstusega sündis maailmarevolutsiooni idee. Tööstust hakati arendama viisaastakuu plaani järgi. Riiklik plaan tuli igal juhul täita- Bresneri ajal
ning ka ,,liiga haritud inimeste" hävitamine. Selle repressioonilaine kulminatsiooniks oli 1937. Aasta · Stalini jaoks kujunes GULAG oluliseks vahendiks nõukogude rasketööstuse ülesehitamisel · Hirmu kõrval vajas võim ka entusiasmi. Selleks tõhustati inimeste ideoloogilist töötlemist. Kaheksandast eluaastast algas iga nõukogude inimese ideoloogiline kasvatamine laste- ja noorsoo- organisatsioonides oktoobrilapsed, pioneerid, komsomol. · Sõjamajandust, sõjalisele korrale allutatud ühiskonda, terrorit ja kõrvulukustavat propagandat vajati ainult tulevase sõja jaoks. Ülim eesmärk oli endiselt maailmarevolutsioon, maailma muutmine ühtseks sotsialismileeriks. Aastail 1917-1933 lootis nõukogude juhtkond saavutada Komiterni abil, 1930. aastate keskpaiku aga olid põhilootused seotud juba tulevase suure sõjaga Kokkuvõtteks Stalinliku majanduspoliitika põhijooned:
Seevastu ei meeldinud isale reaalained, sest nende selgeks saamiseks pidi rohkem vaeva nägema. Selle asemel oleks isa meelsamini teiste poistega väljas palli tagunud. Vahetunnid kestsid kümme minutit. Selle aja sees mängiti palli ja jalutati ringis. Suitsetamine oli keelatud ja sellest keelust keegi üle ei astunud. Koolis peeti palju erinevaid üritusi. Suured päevad olid jõulupeod, kevadpeod ja spordipäevad. Koolis tegutsesid kolm erinevat osganisatsiooni. Need olid oktoobrilapsed, pioneeri algorganisatsioon ja komsomoli algorganisatsioon. Nendesse kuulumine oli kohistuslik. Organisatsioonides õpetati hästi õppima ja käituma. Need, kes sinna ei kuulunud, nende pihta vaadati kohe "halva pilguga". See, kes kuulus organisatsiooni, 7 tunti ära järgmiselt: pioneeril oli kaelas punane kaelarätt, oktoobrilapsel ja komsomolil oli rinnas Lenini peaga mark. Koolis oli ka palju huvialaringe, näiteks muusika ja kunstiring
Rahvamajandusnõukogud · Loodi 1960 aastate algul eesti majanduse juhtimiseks o Oli aeg kui peaaegu kogu eesti tööstust juhiti Eestist Vastupanuliikumine · Koolinoorte vastupanu rühmad o Noored pidid koguma relvi, planke, koolis kirjutati kirjandeid kindlatel teemadel, käekirja kontrolliks, korraldama vastupanu tähtpäevadel · 1970 aastatel avalik vastupanu o Paljud vangi pandud noored moodustasid korvpalli meeskondi Oktoobrilapsed: · Pidid kandma kindlaid märke · 7-10 aastased Poineerid: · 10-14 aastased o Kandsid lenini märki ja kaelas oli pioneeri rätt o Olid kindlad reeglid, kohustuslikum, rangem Kommunistlikud noored: · Peale 14 eluaastat o Rangelt soovitatav Noorte suvepäevad: · nn võsaleer o Noored läksid metsa kuulama loenguid jne. Tallinna vana telemast 1955: · Alustas Tallinna televisioon (kaugnägemine), selleks püstitati mast
Haljala algkool 1020 (foto: www.haljala.edu.ee 13 __________________________________________________________________________ 19 http://www.hot.ee/vaikal/ajalugu_3.htm Nõukogudeaegse koolikasvatuse lahutamatuks osaks oli internatsionalistlik kasvatus, mida iseloomustavad ilmekalt propakanda plakatid, oktoobrilapsed, pioneerid ja ka õpetuse sisu koolitunnis. Ajaloo õpikud olid kohandatud võimu nõuetele ja nn ,,sõjalise kasvatuse" tunnist polnud pääsu kellelgi. Klassivahe tekkimise Koolivorm kui koolielu kohustuslik element. üheks takistuseks oli kohustuslik koolivorm. Õpetuse sisu ja vorm oli kuni Eeskujulik Eesti vabariigi taasiseseisvumiseni pioneer
kiriku legaliseerimise algaastatel toimunud suundumusega Rooma impeeriumis - paganlike kommete murdmiseks püstitati uued pühakojad endiste templite või pühade hiite kohale, kus rahvas oli harjunud käima. Üritused pidid olema “sisult sotsialistlikud, vormilt rahvuslikud”. Eelmainitute kõrval oli veel teisigi, mis ei olnud aga otseselt kiriklike tegevuste väljatõrjumiseks ette nähtud, näiteks pidulikud initsiatsiooniriitused organisatsiooni (kool, oktoobrilapsed, pioneeriorganisatsioon, komsomol, armee) astumise puhul, samuti aga ka passi kättesaamise puhul, kooli õpetamise puhul (mis mõnel pool seoti noorte suvepäevadega), ka töölevõtmise puhul (“töölisklassi ridadesse astumine”), tööjuubelid jne. Peamine võitlustanner tavandite puhul oli pikaajaliste kiriklike traditsioonide pärusmaal: leer, pulmad, matused ja surnuaiapühad. Kirikliku järelkasvu katkestamise olulisimaks vahendiks said esmakordselt 1957. aastal
Seda võimalust kasutati ära. 1934. aastal kasutas seda ära Konstantin Päts. 5) Kaasa aidanud tegur kasutati ära tolle aja massiteabevahendeid. Peamine oli raadio, kus tehti esinemisi. Selle kaudu sai pidada kõnesid ja kutsuda inimesi end toetama. Totalitaarse ühiskonna tunnused (mõned seletused): Valitsus jälgib elanike igapäevaelu Saksamaal Gestapo, Venemaal NKVD Riik kontrollib monopoolselt noorsooliikumisi Saksamaal Hitlerjugend, Venemaal oktoobrilapsed , pioneerid ja kommunistlikud noored. Vaba aja riiklik organiseerimine puhkekodud, laagrid. Tuusikud eeskujulikele töötajatele. Kinoskäigud, spordivõistlused, teatriskäigud. Mõjuvõimsa paramilitaarsed organisatsioonid poolsõjaväelised organisatsioonid. Almavü sai tegeleda langevarjuhüpetega, sai püssi laskma õppida jms. Inimesi valmistati põhimõtteliselt ette sõjaks.
Ülemnõukogu presiidiumi esimehed: Aleksei Müürisepp Artur Vader Ministrite nõukogu esimees Valter Klauson 1956 muutused: Siberist naasmine Süsteemiga leppimine Elujärje paranemine Balti soojuselektrijaam Punane Kunda Rahvamajandusnõukogud- kohaliku tööstuse juhtimine Vastupanuliikumine Koolinoorte vastupanurühmad 1970 aastatel- avalik vastupanu Eestlaste korvpallivõistkond Mordva vangilaagris Oktoobrilapsed 7-10 aastased Koolikohustus: 1950ndad- 7klassi 1960ndad- 8klassi 1970ndad- kohustuslik keskharidus Pioneerid 10-14 aastased Kommunistlikud noored al 15 aastased Noorte suvepäevad- kirikliku leeri asemel Kiriku tähtsus ühiskonnas langes Eestisse jõudis närimiskumm Tallinna vana telemast Mootorlaev Vanemuine- 1965 Tallinn-Helsingi Hotell „Tallinn“ Välismaa turist võis ainult Tallinnas ööbida Idabloki nõrgenemine
a.-d. 188 kolhoosi Vastupanuliikumine ● Koolinoorte vastupanurühmad (salajane); ● 1970. aastatel - avalik vastupanu (kirjutad nime alla, avalik); ● Eestlaste korvpallivõistkond Mordva vangilaager (vangilaagris rohkem vabadust); ● Balti apeel 1979 (avalik vastupanu) - avalik pöördumine ÜRO poole(pidev jälgimine riigi poolt, jälitamine); IGAPÄEVAELU JA HARIDUS 22.03.2018 ● Oktoobrilapsed -> esimese kolme klassi õpilased; ● Pioneerid -> kuni 14.aastastele ● Kommunistlikud noored-> ● Kohustuslikud noorte organisatsioonid ● Üleminek kohustuslikule keskharidusele 1970. Aastad ● Tegutses 6 kõrgkooli - ülikool oli 5 aastat (TRÜ, EPA, TPI, TPedl, TRK, ERKI) ● Noorte suvepäevad - võitlus kirikliku leeriga vms ● Nõukogude Lääs - Kõrge elustandard, Läänemaailma lähedus ● Välismaa standardi tunnused:
annaabi.ee 
