Juhtiv partei Kommunistlik partei Rahvuslik fasistlik Natsionaalsotsialistlik partei Saksa töölispartei Diktatuuri algus 1918 1921 1933 Iseloomulikud Võim koondub ühe Mustsärklased, Võim koondub ühe jooned inimese kätte, rahvus oli peamine, inimese kätte, hirmuvalitsus, üheparteisüsteem, pruunsärklased, kollektiviseerimine, diktatuur, võim juutide soov teaostada koondub ühe või tagakiusamine, maailmarevolutsioon enama inimese rassilise puhtuse ja oma vaated peale kätte, ettevõtteid saavutamine, suruda, KGB, kontrollis riik, üheparteisüsteem,
Plaanimajandus-Majanduse plaanipärane arendamine ja suunamine riigi poolt.Igal ettevõttel, ent hiljem ka kultuuri-, tervishoiu-, teadus-, ja sotsiaalfääri asutusele koostati kohustuslik plaan Kollektiviseerimine-Talude vägivaldne ühendamine ühismajanditeks ehk kolhoosideks GULAG-Vangilaagrite süsteem Nõukogude Liidus NKVD-Sisejulgeoleku organ Nüukogude Liidus SS-Sisearmee Saksamaal kes tegeles koonduslaagrite ja natsijuhtide ihukaitsega Gestapo-Riiklik salapolitsei Saksamaal Pruunsärklased-Hitleri julgeoleku üksus, Hitleri toetajad Mustsärklased-Fasistide relvastatud salk Duce-Itaalia rahva juht Füürer- Saksa rahva juht Sõjakommunismi poliitika ja uus majanduspoliitika (NEP). Sõjakommunismi poliitika · Koustus anda riigile toitaineid · Toidlustussalgad · Ettevõtted riigistati · Transport, elamispind ja esmaabitabed tasuta · Lõpetati palkade maksmine Uus Majanduspoliitika (NEP) · Toiduainete riigile andmine osaliselt · Ülejäägid turule
NATSIONAALSOTSIALIST LIK SAKSAMAA RIIGIVÕIM • Tekkis Saksa Töölispartei, mis nimetati 1920. aastal ümber Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks ning esimeheks sai Adolf Hitler • Hitlerlased lõid relvastatud rünnakrühmad • Rünnakrühmlased ehk pruunsärklased hirmutasid juute ja kommuniste • Natsid kogusid kiiresti poolehoidu • 1933. aastal nimetati vabariigi kantsleriks Adolf Hitler • Valitses Natsionaalsotsialistlikpartei SISEPOLIITIKA • Natsionaalsotsialistid • Riigipäevahoone põleng • Üheparteisüsteem • Saksa Töölispartei • Riigipresident Hindenburg • Juutide tagakiusamine • Kolmanda riigi hirmuvalitsemine • Gestapo VÄLISPOLIITIKA • Välispoliitika muutus üha sõjakamaks
1. MÕISTED 1) JUHIKULTUS – riigijuhti tuleb igal võimalusel ülistada 2) KÄSUMAJANDUS – majandus, milles riik kontollib kogu majandussüsteemi 3) ÜHEPARTEISÜSTEEM – poliitiline süsteem, milles kontrollib üks partei poliitilist võimutäiust ning omab õigust luua valitsus. 4) TSENSUUR – riiklik järelvalve raamatute ja ajalehtede üle; ükski väljaanne ei või trükki minna enne kui vastavad ametnikud pole seda üle vaadanud 5) MAAILMAREOVOLUTSIOON – ülemaailma pidi töölisklass üles tõusma ja võtma võimu enda kätte 6) MUSTSÄRKLASED – fašistlid kes hakkasid kõikjal Itaalias relvastatud salke looma ning oma tunnusena kandsid musta särki 7) PRUUNSÄRKLASED – Hitleri julgeoleku üksus, Hitleri toetajad(kandsid pruuni rõivastust) 8) GESTAPO – riiklik salapolitsei Saksamaal 9) HITLERJUGEND - oli Saksamaal teise maailmasõja eel ja ajal eksisteerinud Natsionaalsotsialistliku ...
Laiendati ettevõtete tegevusvabadust. Punased- Valnlased kes kodusõda õhutasid. Valged- Vene kodusõja maha tahtsid rahustada. Induraliseerumine- Suurtööstuse arendamine. Plaanimajandus- Kõik toimub plaani alusel, mis on riigipoolt suunatud inimestele. Kollektromiseerumine- Talude vägivaldne ühendamine kolhoositeks. Sissetung eh. Intervetsioon- Välisriikude relvastatud sekkumine teistesse riikidesse. Hitler Junget- Organisatsioon mis oli mõeldud noortele. Mustsärklased- fasistid Pruunsärklased- Kõik kandsid pruune särke. Kolmas riik-Natsliku Saksamaa nmetus suur-saksamaale. Teljeriik- Jaapan, Saksamaa, Ungari, Itaalia, Hispaania. Ntsionaalso. Võimule tuleku põhjused? 1.Ei meeldinud kommunistid. 2. Majanduslikud raskused. 3. Versailles`s pettumine HITLERI VÕIMULE TULEK 33-45 HITLERI SAKSAMAA KOLMAS RIIK. Sündmused: 1. Pikkade nugadeöö 1934.aastal 30 juuni 6 2. Ühepartei süsteem Saksamaal- 1933a. 5 3.Münheri õllebutch- 1923a
juhtidega, majandus oli riigi kontrolli all, tagati rassiline puhtus Venemaa(NSVL):Kehtis üheparteisüsteem(kõik parteid peale kommunistliku, olid keelatud), Stalini isikukultus, võim ühe isiku käes, vägivaldne sisemajandus(talupoegadelt võeti jõuga kõik viljatagavarad ja vilja varjamise eest määrati surmanuhtlus) Olulisemad mõisted ja märksõnad: mustsärklased, marss Rooma, duce, Balilla, OVRA, korporatsioonid, pruunsärklased, Gestapo, Hitlerjugend, NEP, kulak, industrialiseerimine, kollektiviseerimine, NKVD, suur terror, GULAG Mustsärklased- Üle kogu riigi lõi Mussolini töötutest meestest oma partei relvajõud – vormi järgi hakkas rahvas neid kutsuma mustsärklasteks. Mustsärklased võitlesid kommunistide mõju all oleva töölisliikumisega, kurjategijatega ning vandaalitsejatega. Kõik see jättis mulje, et just fashistid on korra peamiseks tagatiseks.
seda punaseks katkuks. 1919a. Loodud Saksamaa Kommunistlik Partei oli aktiivne mässu korraldaja. Punaste põhivaenlaseks sai Saksa Töölispartei. See nim ümber Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisprateiks. Esimeheks sai Adolf Hitler. A. Hitler ·Sündis 20. aprillil 1889a. võõrastemaja s Gasthof zum Pommern. ·Suri 30. aprill 1945a Berliinis. Pruun katk. Relvastatud rünnakrühmad lõi Hitler. Nad kandsid pruune särke. Sellega seostes hakati neid nim. pruuniks katkuks. Pruunsärklased hirmutasin neid, keda nad pidasid oma vaenlasteks. Ehk siis juute ja kommuniste. Korraldasid tänavakaklusi punastega. Töölispartei. Saksa k.: Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei, lühendatult NSDAP. NSDAP oli valitsev poliitiline jõud. NSDAP Nürnbergi Tribunali otsusega kuritegelikuks organisatsiooniks ning sellesse kuulumine karistatavaks. Enamik NSDAP tippjuhtidest arreteeriti välja arvatud A.Hitler, kes sooritas enne II MS lõppu enesetapu Hitleri partei keelustati. 1923a
*1933. a kantsleriks Hitler; Riigipäevahoove põleng *1934. a ainuparteiks NST (NSSTP) *1935. a seadused, millega piirati juutide õigusi; hakkati rääkima Versailles'i lepingu tühistamisest; Inglise-Saksa mereväe kokkulepe Tekkimise põhjused: kaotatud sõda, võitjate üleolev suhtumine Saksamaasse, pettumus Versailles' süsteemis, majanduslik ebakindlus, poliitiliste erakondade omavaheline kempelemine, hirm kommunismi ees(nn punane katk) Pruunsärklased - võitlesid kommunistide ja juutidega Kolmas riik - natsliku Saksamaa nimetus Sõjaväestatud organistatsioon - SS Hitleri õpetus *Saksamaa rahvas pidi saama suureks *tühistada alandavad lepingud *sakslaste eluruumi laiendamine *uue korra loomine *rassilise puhtuse tagamine
Ainupartei Kommunistlik partei Rahvuslik Fasistlik 1919- (1917-1991…) Partei; mustsärklased Natsinaalsotsialistlik Saksamaa Töölispartei; pruunsärklased Juhikultus V.I.U.Lenin Benito Mussolini: Adolf Hitler- füürer Jossif Vissarjonovits duce Stalin- isake Dem.vabaduste ja Ausa kohtuta Kõik inimesed ja Juutide õiguste inimõiguste vangilaagrisse, klassihuvid tuleb piiramine(1935) piiramine GULAG- allutada rahvuslikele Sundsõjaväestamine,
Riigi ametlikuks nimeks sai Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik (VNSFV) ning pealinnaks Moskva. 1922. aastal moodustati Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit (NSVL). Kommunistide põhivaenlaseks kujunes 1919. aastal loodud Saksa töölispartei, mis üsna pea nimetati ümber Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks. Natside juhiks sai Adolf Hitler. Hitlerlased lõid relvastatud rünnakrühmi, mille liikmed kandsid pruuni särki. Pruunsärklased korraldasasid rünnakuid linnakvartalites, kommunistidega tänavakaklusi ja hirmutasid neid, keda nad peetsid oma vaenlasteks. Pärast Hitleri aastat vanglas olekut andis ta välja raamatu nimega ,,Minu võitlus" ja teenis sellega paljude inimeste poolehoidu. Natsionaalsotsialistides nähti jõudu, mis suudab pidurdada kommuniste. Seepärast toetasid Hitlerit nii töösturid, sõjaväelased kui ka keskklass. 1932. aasta
1921 parlamendis saavutas Mussolini võidu. 1922 määrati Mussolini peaministriks. 1925 kehtestati ühepartei süsteem. Duce- Itaalia rahva juht. Välispoliitika eesmärk: muuta Vahemeri Itaalia sisemereks. Ülisatati Vana-Roomat. Vallutati; Abessiinia, Albaania. Tast sai Saksamaa liitlane 1930. SAKSAMAA Punane katk- kommunism. 1919 loodi Saksamaa Kommunistlik Partei ja vastane Saksa Töölispartei, mis 1920 nim. Natsionaalsotsialitlikuks Saksa Töölispartei, erakonna esimees Htler.. Pruunsärklased- relvatatud rünnakrühmad. 1923 hitler korraldas Münchenis mässukatse ja läheb vangi. 1933 sai Hitler riigikantsleriks. Kolmas riik- natsliku saksamaa nimetus, mis lähtub arusaamast, et esimene riik oli Püha Rooma riik, teine 1870 a ühendatud Saksa Keisririik ja kolmas Hitleri juhitav Suur-Saksamaa. 1933 ühepateisüsteem milles oli süüdi kommunistid. Hitler muutus füreriks ehk juhiks. SS- sõjaväestatud organistatsioon. Getapo- salapolitsei.
Rahvarinne- vasakjõudude ühendus-hoidis ära diktatuuri, reformid-puhkus, lühem töönädal Saksamaa demokraatlik (Weimari Vabariik 1919-1933) probleemid- terav sisepoliitiline võitlus, majandusraskused, kommunistide mõju, hüperinflatsioon, USA abi laenudena 1923 kommunistide ja natside mäss Hitler-1889 Autria, 1945 Berliin, 1932 saksa kodakondsus, 1933 kantsler pruunsärklased rünnakrühmad e. SA Reich-tuhandeaasta riik, vaenlased juudid rassiline puhtus- aaria rass, 1938 kristallöö, rassism-mustlaste, homode julgeolek Gestapo, hitlerjugend-noorteorganisatsioon NSDAP- Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei Itaalia- probleemid-välisvõlg, suur tööpuudus, kommunistide suur mõju 1919-võitlusliit endistest sõduritest 1921-Rahvuslik Fasistlik Partei mustsärklased- relvastatud salgad, lõid korda
· NÄITEKS: Saksamaa, Nõukogude Liit MÕISTED Interventsioon-välisriikide relvastatud sekkumine teise riigi siseasjadesse Industrialiseerimine-suurtööstuse arendamine Plaanimajandus-majanduse plaanipärane arendamine ja suunamine riigi poolt Kollektiviseerimine- ehk kolhoseerimine on talude vägivaldne ühendamine ühismajanditeks ehk kolhoosideks GULAG- laiaulatuslik vangilaagrite süsteem NKVD- SS-natside partei sõjaväestatud organisatsioon Gestapo- riiklik salapolitsei Saksamaal Pruunsärklased- Saksamaa natsistliku partei liikmed Mustsärklased- fasistide relvastatud salgad Duce- Itaalia rahva juht Füürer- Saksamaa rahva juht SÕJAKOMMUNISIMI POLIITIKA · Kehtestati toiduainete riigile andmise kohustus:talupojad pidid kõik vilja ülejäägid tasuta riigile andma · Riigis kehtestati üldine sunduslik töökohustus · Tööstusettevõtete riigistamine · Toiduainete ja tööstuskaupade tasuta jagamine elanikkonnale (normi järgi ja võimaluste korral)
Rahvused kuuluvad erinevatesse rassidesse- valge aaria rass (germaanlased kõrgeim kiht) peab valitsema teisi rahvaid. Alaväärtuslikud rahvad/rassid- peavad neid teenima (slaavlased). Hävitamisele kuuluvad hälbinud rassid (juudid, mustlased), ja inimesed (puuetega, homoseksuaalid). Võimule tuleku plaan: plaan tulla võimule läbi parlamendivalimiste- legaalne tee. Partei organisatsiooni ja propaganda väljatöötamine, Goebbels. Relvaüksused Mussolini kujul: SA- pruunsärklased, E. Röhm. SS- mustsärklased, H.Himmler. osalemine Reichstagi valmistel- üha enam kohti. 1930- murrang: majanduskriis, tööpuudus, pankrotid. 1937 a u 8 mln töötut. Saksamaa peatas reparatsioonide maksmise. Lagunevad valitsused, erakorralised dekreedid. Rahva rahulolematus, natsidel 107 kohta parlamendis. Seega riigi majanduskriis ja poliitiline kriis aitasid natsid võimule. Hitler: tulekahju Riigipäevahoones- kompartei keelustamine, arestid
summasid relvastuse tootmisele keelati streigid Riigipäev käis Hitleri ajal koos 12 korda, võttis vastu ainult 4 seadust, põhiliselt kuulati Hitleri kõnesid terror, vägivald, koonduslaagrid rassipuhtuse testid koostati keelatud raamatute nimekiri, olid keelatud autorid, kelle teoseid põletati avalikult repressiivaparaadi loomine: 1921 – loodi NSDAP toetuseks SA (rünnakrühm e. pruunsärklased. Ülesanne terroriseerida NSDAP vastaseid. Juht – Ernst Röhm. 30.apr.1934 - „pikkade nugade öö“- Hitler likvideerib SA juhtkonna (250 – 300 juhtivat tegelast tapeti, s.h.E.Röhm). Sel ajal oli SA – s 1 miljon meest. 1925 – eraldus SA-st SS – Hitleri ihukaitsevägi (parteisisene politsei). Pärast SA likvideerimist muutus SS natsipartei eliitorganisatsiooniks – mustsärklased. Kontrollis kogu riigi – ja politseiaparaati, oli natsliku poliitika peamine elluviija. ALGAS SS AEG
igasuguse parteisisese teisitimõtlemise mahasurumine. Industrialiseerimine- Suurtööstuse arendamine. Kollektiviseerimine- Talude vägivaldne ühendamine ühismajandiks, kolhoseerimine. Kolhoos- Põllumajandusettevõte , mille tootmisvahendid on kolhoosi liikmete ühisomand GULAG- Laiaulatuslike vangilaagrite süsteem SAKSAMAA 1919.a-loodi Saksamaa kommunistlik partei. 1920.a- tekkis Natsiosotsialistlik Saksa Töölispartei. Pruunsärklased- rünnakurühmlased 1923.a- Korraldasid Hiterlased Münchenis mässukatse , mis ebaõnnestus. ''Mein Kampf''- Hitleri sõnad '' Minu sõda'' 1932.a- Said hiterlased üle kolmandiku saadikukohtadest. 1933.a- Nimetas Saksamaa riigipresident vabariigi 15. kantsleriks Adolf Hitleri Kolmas Riik- Hitleri loodab Suur-Saksamaa 1924.a- Kevadel alustas vanglas Hitler ''Mein Kamfi'' kirjutamisega. 1933.a põleng- Riigipäevahoone põleng milles süüdistati kommuniste.
Punane katk), nagu ka teisi maid, aga 1919. loodud Saksamaa Kommunistlik Partei oli eriti aktiivne mässude korraldaja. Punaste põhivaenlaseks sai samal ajal tekkinud Saksa Töölispartei, mis 1920. aastal nim. Ümber Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks. Selle esimeheks sai Adolf Hitler. Hitlerlased lõid relvastatud rünnakrühmad, mille liikmed kandsid pruuni särki. Seepärast hakati natsionaalsotsialismi seostama pruuni värviga ja seda hakati nim. Pruuniks katkuks. Pruunsärklased üritasid hirmutada oma vaenlasi (juudid, kommunistid) Nad ründasid juutide linnakvartaleid ja korraldasid punastega tänavakaklusi. Natsides nähti jõudu, mis suudab pidurdada kommuniste. Seepärast toetasid Hitlerit nii töösturid, sõjaväelased ning ka keskklass. Adolf Hitler Sündis 1889 Austrias. Vanemad surid varakult, poiss hankis elatist ehitusabilisena ja hiljem postkaartide maalijana. I MS algul astus Hilter vabatahtlikult sõjaväkke. Sõja lõpul sattus ta
· Tähtsamail kohal rahvus- natsionalistlik õpetus · Inimesed elavad ja surevad, kuid rahvus jääb · Kõik inimesed ja klassihuvid tuleb allutada rahvalikele huvide teenimisele, rahvuse areng on riigi tähtsaim ülesanne. 29.Itaalia vallutas 1930: · Abesiinia · Albaania · Ja teised alad 30.Natsipartei:PTK 8 31.Natside võimule tulek Saksamaal: Natsionaalsotsialistides nähti jõudu kes suudab pidurdada kommuniste.See pärast toetati Hitlerit. 32.pruunsärklased- rühm Saksamaal 33. Adolf Hitler: Austriast pärit Saksamaa poliitik. Alates 1921. aastast oli ta Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht, 1933. aastast riigikantsler ja 1934. aastast natsionaalsotsialismi ajal "füüreri ja riigikantslerina" samaaegselt Saksa Riigi valitsusjuht ja riigipea.Hitler oli karismaatiline kõnemees, keda peetakse üheks väljapaistvamaks riigijuhiks maailma ajaloos. Ta aitas luua sõjalis-
Kollektiviseerimine- eraomandusele tuginevate talumajapidamiste vägivaldset ühendamist ühismajanditesse ehk kolhoosidesse Kolhoos- põllumajandusettevõte, milles tootmisvahendid on kolhoosi liikmete ühisomand Kulak- rikkad talupojad GULAG- laiaulatuslik vangilaagrite süsteem Saksamaa 1919- loodi Saksamaa Kommunistlik Partei 1920- Saksa Töölispartei nimetati ümber Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks. Erakonna esimees Adolf Hitler. Pruunsärklased- Hiterlaste rünnakrühmad 1923- hiterlasid korraldasid mässu, nende partei oli mõnda aega keelatud, Hitler läks aastaks vangi ,,Mein Kampf" Hitleri kirjutatud raamat, milles on tema õpetuse põhimõtted 1932- parlamendivalimistel said hitlerlased üle kolmandiku saadikukohtadest 1933- Saksamaa riigipresident nimetas Adolf Hitleri viieteistkümnendaks kantsleriks Kolmas Riik- natsliku Saksamaa nimetus, mis lähtub arusaamast, et esimene riik oli
aktiivselt mässe korraldasid. 1929. aastal halvas majanduskriis nii Ameerika kui ka Euroopa majandused ning kõik riigid olid väga nõrgad. Saksa kommunistliku parteiga üheaegselt tekkis ja Saksa Töölispartei, mis 1920. aastal sai nimetuse Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei. Rahutusi ning ebakindlust oskas targalt ära kasutada selle partei esimees Adolf Hitler. Pruuni värvi särkide kandmine kommunistide punaste vastu tõi neile nimetuse pruunsärklased või pruun katk. Pruunsärklastes nähti kommunistide pidurdajaid ning seetõttu oli neil palju poolehoidjaid. Hitler võitis valimised, ning pärast Saksamaa riigipea surma tõusis ta ka presidendiks. Saksamaa diktaator pidas oma eesmärgiks rassilise puhtuse tagamist. Keelustati abiellumine juutidega, üritati hoida kurjategijas ning vaimuhaiged lapsi saamast. Enamuses uutes demokraatlikes riikides mindi samuti pärast majanduskriisi üle diktatuurile
omavaheline kemplemine, hirm kommunismi (punase katku) ees. Loodi Saksa Töölispartei, mis 1920 aastal nim. ümber Saksa Töölisparteiks. Erakonna esimeheks sai Adolf Hitler (1889-1945, sündis Austrias, töötas ehitustöölise abina ja postkaartide maalijana. I MS sai gaasimürgituse, tutvus poliitilise rühmitusega, millest hiljem sai natsionaalsotsialistlik partei, 1921 sai ta selle juhiks, ta suutis panna inimesi end kuulama.) Nad kandsid pruune särke (pruunsärklased, pruun katk). Kuna natsides nägid inimesed jõudu, mis peataks kommunismi, leidsid nad palju toetajaid. 1923 korraldasid natsid mässukatse ning nende partei keelustati mõneks ajaks, Hitler pandi aastaks vangi. Kui nad said uuesti tegutseda, kogusid nad üha uusi liikmeid, 1932 said nad parlamendivalimistes 1/3 saadikukohtadest, 1933 nimetas Saksa riigipresident vabariigi 15. kantsleriks Hitleri. Weimari vabariik asendati Kolmanda riigiga (natsilik Saksamaa).
Itaalia sisemereks. Pärast väeteenistuskohustus, Rahvasteliidust astuti välja. vallutamist kuulutati loodi võimas armee. Itaalia riik impeeriumiks. 6.Totalitaarsele riigile iseloomulikud jooned ja näited NSVLst, Itaaliast ja Saksamaast. Juhikultus Kurvad elulood; Führer, Duce, Koba Propaganda Hirmutamine vaenlasega, mustsärklased, pruunsärklased, juutide tagakiusamine, juhi võimu näitamine. Üks partei NSDAP, kommunistlik, fasistlik Üks ideoloogia Natsionaalsotsialism, kommunism, fasism Sala ja SS, Gestapo; KGB; OVRA julgeolekuteenistused Majandus allutatud Plaanimajandus, sõjalise võimsuse tõstmine; Kollektiviseerimine ; Ettevõtteid riigile kontrollis riik, korporatsioonid.
Korrigeeriti maailmarev teostamise strateegiat riigi relvastumine ja Punaarmee ettevalmistamine pealetungisõjaks. Natsionaalsotsialistlik saksamaa Saksamaad hirmutas kommunism, mida nimetati ka punaseks katkuks. Punaste põhivaenlaseks sai kommunistliku parteiga samal ajal tekkinud Saksa Töölispartei, kelle esimeheks sai Adolf Hitler. Rünnakrühmad kandsid pruuni särki. Natsionaalsotsialismi hakati seostama pruuni värviga ja nimetati pruuniks katkuks. Pruunsärklased üritasid hirmutada juute ja kommuniste, sest nad pidasid neid oma vaenlasteks. Hitlerit toetasid töösturid, sõjaväelased ja keskklassi esindajad. Natsid koguvad poolehoidu. 1923 korraldasid hitlerlased Münchenis mässukatse. Peale seda oli partei mõnda aega keelatud. Kui natside partei sai jälle tegutseda, hakkas ta kiiresti poolehoidjaid koguma. Hitler määrati vabariigi kantsleriks. Weimari vabariik asendati aegamööda Kolmanda riigiga. Diktatuuri kujunemine:
vabariigi ajastu oli siis, Hindenburg oli president nt. Enne Hitlerit. No ja sellega saigi algus natside võimuletulek, sest sakslased ei saanud aru, miks nad kaotasid sõja, tekkis viha oma valitsuse vastu jne, käidi õllekeldrites joomas ja arutamas poliitika üle, seal oli ka Hitler ning ta hakkas seal pihta oma kõnedega jne, ühesõnaga ta populaarsus kasvas, tal tekkisid toetajad, nt. jõukad poliitikud, siis SA ehk pruunsärklased, need olid nn löömamehed, kes jõuga aitasid asja levitada ja lõpuks loodi oma partei ehk NSDAP (Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei), ja Hitler tuli ausalt võimule valimistel, ta sai Saksamaa kantsleriks ning nn joppas, Hindenburg suri vanadusse samal aastal ja 1933 Hitler kuulutab ennast füüreriks. Need kõik töötud pandi tööle, eriti sõjategevusse, tehti Saksamaa kiirteed jne. Ühesõnaga Hitler täitis oma lubaduse, et töötus kaotatakse. Kuid sisepoliitikas nt.
1. Suur tööpuudus (6 milj töötut) 2. Ettevõtete pankrotid 3. Sotsiaalsüsteemi ülekoormus 4. Pidev valitsuste vahetumine (aastas 2-3 valitsust) Kasvas Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) ja Saksamaa Kommunistliku Partei populaarsus sakslastel oli valida: · Punane või pruun katk NSDAP · Loodi 1919 · 1921 sai partei juhiks Adolf Hitler · Partei oli oma poolsõjaväeline rühmitus SA (strumabteilung) ehk pruunsärklased Adolf Hitler · Algselt saksamaal üsna tundmatu · 1923. Aastla üritas Münchenis korraldada riigipööret. Prast seda oli vanglas, kus kirjutas raamatu ,,Mein Kanpf" (minu võitlus) · Raamatus esitas eesmärgi: o Versailles lepingute tühistamine o Demokraatia, juutluse, kommunistlik kõrvaldamine Hitleri võimuletulek · 1932. Aastal Riigipäeva valimistel sai NSDAP suurima toetuse · 30.jaanuaril 1933 määras Hindenburg Hitleri riigikantseleriks
NSVL ei olnud eraomand lubatud (kõik oli riigistatud). Saksamaal oli lubatud. Püüeldi autarkia (täieliku sõltumatuse) poole. Natsipartei sai alguse Austrias. Idealoogia rõhutab saksa rahvuse ülimuslikkust (aaria rass) ja et saksa rass peab valitsema maailma. Rassipuhtuse teooria ja saksa rassi kui ülemrassi teooria. Vallutuspoliitika põhjuseks oli vajadus tagada sakslastele eluruum. NSDAP – natsionaal sotsialistlik saksa töölispartei. Saksa rahvusel ei olnud kihte. 1921 – SA (Pruunsärklased). Rünnakrühmlased a la saksa sõjaväe tuumik (wermaht). Ülesandeks rünnata kõiki poliitilisi vastaseid. 1925 – luuakse SA sees SS (kaitsemalev). Ülesandeks partei sisekontroll. Natsi idealoogia põhi elluviia Teise maailmasõja ajal – kõige hirmsam organisatsioon. 1933 – SS alluvusse loodi Gestapo. (19.11.13) Kinnisvara on liikuvvara, vallasvara aga ei ole. Erastamisreformi ja maareformi abil hinnati kinnisvara rahasse ümber ja seejärel jagati see... EVP...
ning pärast Kapp-Putschi saadetakse Vabakorpused laiali. Sõjaväelased hakkavad moodustama oma parteisid. 1919. aastal loodi Baieris Natsionaal- Sotsialistlik töölispartei (NSDAP). 1921. aastal valitakse Hitler selle partei juhiks. Nende algne mõjupiirkond on Lõuna-Saksamaa. Partei loob ka oma rünnakrühmad - SA (Ernst Röhmi juhtimisel). SA haakab kasutama saksa koloniaalmundreid (liivakarva pruunikad), ning selle järgi saavd nimetuse pruunsärklased. Parteil on oma ajaleht Vökischer Beabachter, mis ilmus iga päev (see näitab, et lugejaskond on suur). Selle toimetaja oli A.Rosenberg, keda peetakse ühtlasi ka ideoloogia loojaks. 1923. aastal Ruhri kriis: prantslased okupeerivad Ruhri piirkonna ja Sakslased vastavad passiivse vastupanuga, mille peale vallandus hüperinflatsioon Saksamaal. Tulemus: pankrotide laine, majanduslik langus, ning musta turu õitseng. Rahulolematuse tõttu hakkavd 1923. aastal äärmused jälle mässama. 3
valitsema teisi rahvaid. · Alaväärtuslikud rahvad/rassid peavad neid teenima (slaavlased). · Hävitamisele kuuluvad hälbinud rassid (juudid, mustlased) ja inimesed (homoseksuaalid) Tegevus võimulepürgimisel: · Plaan tulla võimule läbi parlamendivalimiste legaalne tee · Partei organisatsiooni ja propaganda väljatöötamine Goebbels · Relvaüksused Mussolini eeskujul : SA pruunsärklased E. Röhm. SS H. Himmler · Osalemine Reichstagi valimistel üha enam kohti · 1930 murrang: majanduskriis, tööpuudus, pankrotid. · 1932. a u 8 mln töötut. Saksamaa peatas reparatsioonimaksed. · Lagunevad valitsused, erakorralised dekreedid. · Rahva rahulolematus. Natsidel 107 kohta parlamendis · Seega riigis majanduskriis ja poliitiline kriis. · 1932. Riigipäeva valimised natsidel 230 saadikukohta sotsialistidel 133, kommunistidel 89 · 1932. a presidendivalimised
30. jan. 1933. a. Sai Saksamaa kantsleriks A. Hitler Hitleri ja NSDAP (Hitleri partei) saksamaal oli seletatav suure tööpuudusega Kohe võimule saades alustas Hitler suurte ümberkorraldamisega plaan luua täiesti uutmoodi toimiv riik (III Reich) Hitleri ümberkorraldused Kommunistide arreteerimised Katoliiklaste tagakiusamised Loodi natskikud löögirühmad (SA pruunsärklased, SS mustsärklased) Töölised koondati Saksa töörindesse (DAF) Majanduses viidi sisse plaanisüsteem, mille järgi võimud otsustasid mida ja kui palju toota Kõikjal viidi sisse juhtprinitsiip nt. Igal organisatsioonil oli oma füürer 30. juuni 1934. a. Pikkade nugade ööl hävitas Hitler oma konkurendid ka natsiparteis (E. Röhm ja SA) Augustis 1934, peale Hindenburgi surma ühendas Hitler presidendi ja kantsleri
Punaste põhivaenlaseks sai kommunistliku parteiga samal ajal tekkinud Saksa Töölispartei, mis 1920. aastal nimetati ümber Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks. Erakonna esimeheks sai Adolf Hitler. Hitleri pooldajad lõid relvastatud rünnakurühmad. Rünnakrühmlased kandsid pruuni särki. Nii hakati natisonaalsotsialismi seostama pruuni värviga ning seda hakati nimetama pruuniks katkuks. Pruunsärklased hakkasid hirmutama neid, kes paistsid nende vaenlastena ehk siis juute ja kommuniste. Nad ründasid linnakvartaleid, kus elasid juudid ja korraldasid punasärklastega tänavakaklusi. Natsides nähti ja tajuti jõudu, mis suudab pidurdada kommuniste. See oligi pühjuseks, miks Hitleri toetasid nii töösturid, sõjaväelased kui ka keskklassi esindajad. Algselt suhtuti neisse küll, kui lärmakatesse ja sõjakasse kampa. 1923. aastal
· Tähtsamail kohal rahvus- natsionalistlik õpetus · Inimesed elavad ja surevad, kuid rahvus jääb · Kõik inimesed ja klassihuvid tuleb allutada rahvalikele huvide teenimisele, rahvuse areng on riigi tähtsaim ülesanne. 29.Itaalia vallutas 1930: · Abesiinia · Albaania · Ja teised alad 30.Natsipartei:PTK 8 31.Natside võimule tulek Saksamaal: Natsionaalsotsialistides nähti jõudu kes suudab pidurdada kommuniste.See pärast toetati Hitlerit. 32.pruunsärklased- rühm Saksamaal 33. Adolf Hitler: Austriast pärit Saksamaa poliitik. Alates 1921. aastast oli ta Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht, 1933. aastast riigikantsler ja 1934. aastast natsionaalsotsialismi ajal "füüreri ja riigikantslerina" samaaegselt Saksa Riigi valitsusjuht ja riigipea.Hitler oli karismaatiline kõnemees, keda peetakse üheks väljapaistvamaks riigijuhiks maailma ajaloos. Ta aitas luua sõjalis-tööstusliku kompleksi, mis
Friedrich Ebert Paul von Hindenburg ● Weimari vabariigi aegsel Saksamaal loodeti Versailles süsteemi muutmist. ● Suur hulk sõjaväelasi ihkas revanši. Suur majanduskriisi mõju SM-le 1. Suur tööpuudus(6miljonit töötut) 2. Ettevõtete pankrotid 3. Sotsiaalsüsteemi ülekoormus 4. Pidev valitsuste vahetumine NSDAP Loodi 1919 1921 sai partei juhiks Adolf Hitler. Parteil oli oma poolsõjaväeline rühmitus SA ehk pruunsärklased. ADOLF HITLER (1889-1945) ● Algselt Saksamaal üsna tundmatu ● 1923.üritas Münchenis korraldada riigipööret. Pärast seda oli vanglas, kus kirjutas raamatu Mein Kampf (Minu võitlus) ● Raamatus esitas eesmärgi: 1. Versailles lepingute tühistamine 2. Demokraatia, juutlus, kommunismi kõrvaldamine Hitleri võimuletulek ● 1932.aasta Riigipäeva valimistel sai NSDAP suurima toetuse. ● 30.jaanuaril 1933 määras Hindenburg Hitleri riigikantsleriks
■ Tänu varasematele kokkulepetele sai ta vähendatud karistuse (9 kuud) ● 1920. aastatel taastus Saksa majandus, laenates raha ameeriklastel ● Saksa juutidel ähvardati ära võtta kodakondsus ning maalt välja saata. ● Natsid propageerisid juudivastasust avalikult ○ Rahva seas levis uskumus, et vägivald ongi poliitika vajalik osa ○ Natsidel oli oma sõjaline jõud, pruunsärklased, mis pidi parteid kaitsma. ● Natside plaan Euroopat juhtida oli kummaline ○ Hitlerile ei meeldinud komiteekohtumised ning ta jäi alati hiljaks ○ Partei juhtimine üldse oli kaootiline ○ Hitler ei arvanud ka, et partei juhte peaks valima. ● Partei entusiasmist hoolimata ei saanud natsid kuidagi võimule ○ 1928. aasta valimistel hääletas 97,4% riigist nende vastu
Suur hulk sõjaväelasi ihkas revanši. Suur majanduskriisi mõju Saksamaale 1. suur tööpuudus (6 mln töötut) 2. ettevõtete pakrotid 3. sotsiaalsüsteemi ülekoormus 4. pidev valitsuse vahetumine kasvas Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) ja Saksamaa Kommunistliku Partei populaarsus sakslastel oli valida: puane või pruun katk NSDAP Loodi 1919 1921 sai partei juhiks Adolf Hitler Partei oli oma poolsõjaväeline rühmitus SA (Sturmabteilung) ehk pruunsärklased Adolf Hitler (1889-1945) Algselt saksamaal üsna tundmatu 1923 üritas Münchenis korraldada riigipööret. Pärast seda oli vanglas, kus kirjutas raamatu „Mein Kampf“ (Minu võitlus) Raamauts esitas eesmärgi: versailles lepingute tühistamine demokraatia, juutluse ja kommunismi kõrvaldamine hitleri võimuletulek 1932 a Riigipäeva valmistel sai NSDAP suurima toetuse 30.jaanuaril 1933 määras Hindenburg Hitleri riigikantseleiks Veebruaris süttis Riigipäevahoone
Korraldas 1923 Münchenis riigipöördekatse -õllekeldriputS Süüdistus riigireetmises 5 a vanglat. Partei keelustati. Istus ära peaaegu aasta Dikteeris vanglas Rudolf Hessile raamatu "Minu võitlus" /"Mein Kampf" ilmus 1925 Natside võimuletulek Uus strateegia - plaan tulla võimule läbi parlamendivalimiste. Partei organisatsiooni ja propaganda väljatöötamine Goebbels. Relvaüksused Mussolini eeskujul : SA pruunsärklased E. Röhm. SS H. Himmler Osalemine Reichstagi valimistel üha enam kohti. 1930. a natsidel 107 kohta parlamendis Hitleri nimetamine kantsleriks 1932. a presidendivalimistel kandideeris Hitler presidendiks jäi Hindenburgile alla. 1932. Riigipäeva valimiste järel said natsid 230 saadikukohta sotsialistid 133, kommunistid 89 Poliitilise kriisi süvenemine ja natside populaarsuse kasv. 30
· Äärmusparempoolsed kerkisid esile isegi Inglismaal. Briti Fasistide Liit Saksa natsionaalsotsialism · Nationalsozialismus · Eelkäija 5.01.1919 asutatud Saksa Töölisparteina . · Esimene esimees Anton Drexler; Adolf Hitler sai esimeheks 28.07.1921. · Algusest peale pan-natsionalistlik, Versailles' süsteemi vastane, antisemiitlik, antimarksistlik, antiparlamentaristlik, antimonarhistlik. · Asutas paramilitaarseid üksusi. SA "pruunsärklased"; SS "mustsärklased" algselt Hitleri ihukaitse. · 1923-1924 istudes vanglas pärast Müncheni õlleputsi vanglas kirjutas Hitler "Mein Kampf'i" · Üks esimesi Hitleri kaaslasi oli ka Rudolf Hess. Põgenes mais 1941 Inglismaale. · 1920. aastate algul liituvad paljud hilisemad tuntumad natsid, nagu Hermann Göring, Joseph Goebbels, Heinrich Himmler. · Sünkretistlik: ühendas endas parem- ja vasakideoloogiate elemente.
Ta muutus ägedaks ja hakkas ise koosolekutel kõnesid pidama. 1921 aastal sai temast partei juht ehk fürer. Lud oli Adolf Hitleri (sünd. Schikelgruber) koodnimi. Hitler oli Austerlane, kes tahtis olla sakslane. Ta oli läbikukkunud kunstnik. I maailmasõja ajal teenis välja nooremkaprali auastme. Peale põrutada saamist hakkas ta Baieri staabis nuhiks. 1921 - Hitler koos Röhmiga asutasid SA rünnakrühmlased ehk pruunsärklased. Nende tegevuse eesmärk oli sotsialistide segamine ja pidev tülitamine. 1923 Müncheni õllekeldri puts - Hitleri üritas koos Hindenburgiga SA-meestele toetudes võimule tulla. Mäss suruti maha. Hitler mõisteti kuueks kuuks vangi. Seal istus ta ühes kongis Rudolf Hessiga. Vanglas istudes kirjutas ta valmis "Mein Kampfi." Kirjutas selles, et Saksa rahvus on välja valitud aaria raasist ja võib teisi rahvaid orjastada jne. 1923 - Kommunistide mässukatse Hamburgis.
kultus. Miks ühiskonna eliit kelleks arste toona peeti läks kaasa fasistliku ideoloogiaga. Küsimus oli ilmselt ühiskonna biologiseerituses. Natsiideoloogiat käsitlesid asjassepuutuvad ise, kui tervishoidu/hügieeni. Natsism pidanuks olema rakendusbioloogia, Hitler ,,saksa rahva arst" või siis ,,poliitika Robert Koch". Natsionaalsotsiaalistliku Tööparteiga (NSDAP) liitus 45% saksa arstkonnast, 26% arste kuulusid SA-sse (Sturmabteilung NSDAP rünnakrühmlased, nn ,,pruunsärklased"), 7% SS-i (Schutzstaffel NSDAP sõjaväestatud organisatsioon). Need arvud on kordades suuremad kui teiste kutsealade esindajate vastavad näitajad. Põhjus sellele oli eeskätt kutse sees kujunenud konkurents juudisoost kolleegidega, arstkonna patriootilisus ning natsionaalsotsialismi biologiseeritus, so eugeenika. Saab öelda, et meditsiinikutse toona elas läbi moraalse kollapsi mitte ainult need, kes läksid libedale teele polnud selles süüdi,
Miks ühiskonna eliit kelleks arste toona peeti läks kaasa fasistliku ideoloogiaga. Küsimus oli ilmselt ühiskonna biologiseerituses. Natsiideoloogiat käsitlesid asjassepuutuvad ise, kui tervishoidu/hügieeni. Natsism pidanuks olema rakendusbioloogia, Hitler ,,saksa rahva arst" või siis ,,poliitika Robert Koch". Natsionaalsotsiaalistliku Tööparteiga (NSDAP) liitus 45% saksa arstkonnast, 26% arste kuulusid SA-sse (Sturmabteilung NSDAP rünnakrühmlased, nn ,,pruunsärklased"), 7% SS-i (Schutzstaffel NSDAP sõjaväestatud organisatsioon). Need arvud on kordades suuremad kui teiste kutsealade esindajate vastavad näitajad. Põhjus sellele oli eeskätt kutse sees kujunenud konkurents juudisoost kolleegidega, arstkonna patriootilisus ning natsionaalsotsialismi biologiseeritus, so eugeenika. Saab öelda, et meditsiinikutse toona elas läbi moraalse kollapsi mitte ainult need, kes
annaabi.ee 
