Üldajalugu 20. sajandil (1)

AJALOO RIIGIEKSAMIKS 2009 ÜLDAJALUGU 20. SAJANDIL MIHKEL HEINMAA | RÜG | APRILL 2009
UUE SAJANDI ALGUS
Suurriikide huvid Suurbritannia ­ soov säilitada liidri roll kõiges Euroopas. Venemaa ­ soov saada ülemvõim Balkanil ning Mustal merel. Samuti kontroll Konstantinoopoli ja Dardanellide üle. Prantsusmaa ­ soov vähendada Saksamaa kasvavat mõjuvõimu ning saada tagasi väärtuslik Elsass -Lotringi piirkond. Samuti huvide kokkupõrge Saksamaaga Aafrikas. Saksamaa ­ soov saavutada võim mandri Euroopas ja soov kolooniaid ümber jagada Austria-Ungari ­ vajadus tugevdada huve Balkanil, ning võidelda siseriikliku rahvuslusega. Itaalia ­ Huvid Aafrikas ­ Liibüa. Türgi ­ seista vastu Itaalia ja Venemaa survele Jaapan ­ soov võtta üle Saksamaa kolooniad Aasias. USA ­ soov saavutada mõjuvõim Lõuna-Ameerikas, ning majanduslikud huvid seal samas. Panama riik ja kanal . Säilitada tihedad kaubandussuhted Suurbritanniaga.
Liidublokkide kujunemine 1879 ­ Saksamaa + Austria-Ungari + 1882 Itaalia 1893 ­ Venemaa + Prantsusmaa | 1904 ­ Prantsusmaa + Suurbritannia ­ ANTANT | 1907 ­ GB + RUS
Rahvusvahelised kriisid Ameerika ­ Hispaania sõda ( 1898 ) Inglise ­ buuri sõda (1899- 1902 ) Lõuna-Aafrikas. (buurid on kohalikud hollandi asunikud ) Bokserite ülestõus Hiinas (1900); Riigipööre Hiinas (1911) Vene ­Jaapani sõda (1904-1905) Pidevad vastasseisud Balkanil
Majandus Sisemajanduse kogutoodangud suurenesid, levis liberalism . Riigid ja ettevõtted põimusid ja muutusid üksteisest sõltuvateks. USA ja Saksamaa kiire areng ning Suurbritannia taandumine. Prantsusmaa arenes aeglaselt, säilitades agraalse iseloomu.
Ühiskondlikud liikumised Levisid marksistlikud ja sotsialistlikud ideed ning nende erivormid : revisionistid seadsid eesmärgiks sotsialismi saavutamise rahumeelselt järk-järguliste reformide teel; Vene enamlased soovisid võimu revolutsiooniga ja proletariaadi diktatuuri kehtestamist; anarhistid olid üldse mõttetud mehed. Samuti laines naisõiguslus, antisemitism. Rassism oli tavaline.
Teadus ja tehnika Autode konveiertootmine ( Ford T; Ford; 1908), õhulaevad (Ferdinand Zeppelin ; 1900), lennuk (vennad Wrightid 1903), raadio (Marconi?, Popov ?, Tesla?), sünteetilised värvid, raskekuulipildujad, kiirlaskerelvad, kaevikud , miinipildujad, kvantmehhaanika, erirelatiivsusteooria, freudism .
Kultuur 1901 ­ hakatakse välja andma Nobeli preemiaid. Arhitektuuris jätkus juugend, tuli ekspressionism ja läks üle funktsionalismiks. Kujutavas kunstis ­isme jätkus: juugend (Gustav Klimt); ekspressionism (Edvard Munch ); fovism (Henri Matisse); naivism (Henri Rousseau ); kubism ( Pablo Picasso). Tuntuimateks heliloojateks kujunesid Debussy, Schönberg, Strauss. Ameerikas arenes kiiresti filmikunst. Algas spordi populaarsuse kiire tõus. 1896 toimusid esimesed moodsad olümpiamängud. Võidukäiku jätkas moodne jalgpall. Sellegi poolest jäi sport amatöörlikuks. ESIMENE MAAILMASÕDA (28.juuni 1914 ­ 11.november 1918)
Maailmasõja puhkemise peamiseks põhjuseks olid 20.sajandi aluseks teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, millele aitasid kaasa järgmised asjaolud: Ohu alahindamine ­ sõda ei peetud võimalikuks, ega pööratud pingetele tähelepanu Sõda romantiseeriti ­ kujutelm, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia
Sõja ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28.juunil 1914
Saksamaa õhutusel kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja, vastuseks kuulutas Serbia toetaja Venemaa välja mobilisatsiooni, mida Saksamaa võttis kui sõjakuulutust. Saksamaa esitas Venemaale ja Prantsusmaale ultimaatumi, mis nõudis mobilisatsioonikäsu tühistamist. Seda ei tehtud ja Saksamaa kuulutas 1. augustil sõja Venemaale ja seejärel Prantsusmaale, tungides ühtlasi kallale Belgiale. Belgia neutraliteedi rikkumine sundis sõtta astuma Inglismaad.
Saksamaa sõjaplaani nimetati Schlieffeni plaaniks, mis nägi ette Prantsuse kiiret purustamist (Belgia kaudu Pariisi kaarega kotti ajamine 39 päevaga) ja seejärel vägede paiskamise itta Venemaa vastu. Prantsuse sõjaplaan, plaan 17, nägi ette piirikindlustuste rajamine saksa piiri vastu, jättes tähelepanuta Belgia piiri. Suunatud Elsass-Lotringi hõivamisele ja sealtkaudu sissemarsile Saksamaale.
Kronoloogia: *A-U kuulutas sõja Serbiale *Mobilisatsioonid RUS ja FRA *1. aug. 1914. GER kuulutab sõja RUSile ja siis FRAle *2. Aug 1914 GER hõivab ilma suurema vastupanuta Luksemburgi *4. aug 1914 GER tungib Belgiasse, mis sunnib sõtta astuma GB *17.aug 1914 RUS alustab sissetungiga Ida-Preisimaale. *GER sunnib RUS Preisimaalt lahkuma *21.-25. Aug 1914 toimunud nn piirilahingus (BEL|FRA) said FRA-GB väed lüüa *23. aug 1914 astub Antandi pool sõtta Jaapan, vallutades GER alad Vaiksel ookeanil * Sakslased loobuvad Schliefeni plaanist, mis nägi, et Pariisi kaarega ründamist ­ otsustati rünnata otse. *23.aug-2.sept 1914 Tannenbergi lahing, millega sakslased peatavad venelaste pealetungi *5.sept-12.sept 1914 FRA arme GB abiga peatab GER edasitungi Marne'i lahingus. Algas kaevikusõda. *Nov 1914 astub teljeriikide poolel sõtta Türgi. Avanesid uued rinded : Inglismaal tuli hakata sõdima Mesopotaamias ja Egiptuses ning Venemaal tekkis rinne Kaukaasias . *veeb. 1915 ­ GER alustab allveesõda. GB ja IRL ümbritsevad mered kuulutatakse sõjatsooniks *aprill 1915. GER väed kasutavad esmakordselt Ypres 'i lahingus mürkgaase. *ITA jookseb Antandi poolele üle *23.mai 1915 ITA kuulutab sõja A-Ule, avades sellega uue rinde * Bulgaaria astub sõtta Keskriikide poolele. Serbia väed purustatkse. *aprill 1915-jaanuar 1916 - Gallipoli dessant GB poolt, et saada kontrolli alla väinasid musta mere ja vahemere vahel. GB saab lüüa. *21.veeb -18.dets 1916 GER rünnakud Verduni kindlusele. Tinglik GER lüüa saamine. Enneolematult suured kaotused mõlemal poolel. *31.mai ja 1.juuni 1916 ­ Jüüti merelahingud *1.juuli-18.nov 1916 Somme'i lahing. Inglased võtavad kasutusele tankid . Edu ei saavutanud keegi. *6.aprill 1917 ­ USA astub sõtta. *24.okt 1917 ­ GER hävitab Caporetto lahingus ITA väed *3. Märts 1918 ­ Bresti rahu GER ja RUS vahel *21.märts 1918 ­ algas Teine Somme'i lahing. Sakslased saavutasid suurte kaotustega edu. *18. Juuli 1918 ­ Liitlasväed löövad GER Pariisi kaitsel teises Marne'i lahingus tagasi. *8.aug 1918 ­ GER saab Amiensi lahingus hävitavalt lüüa. *3. Nov. 1918 ­ A-U kapituleerus. * Revolutsioon Saksamaal ­ Keiser kukutatakse, kuulutatakse välja vabariik nn Weimari Vabariik *11. Nov. 1918 ­ GER kirjutab alla Compiegne 'i vaherahule.
28. juuni 1919 ­ Sõlmitakse Versailles 'i rahuleping Saksamaaga Rahutingimused: *Saksamaa armee ei tohtinud olla suurem, kui 100 000 meest, ei tohtinud olla lennuväge, ega allveelaevu. Kehtestati piirangud laevastikule. *Saksamaa pidi maksma reparatsioone, mille suurus jäeti kinnitamata. *Saksamaa pidi tagastama Prantsusmaale Elsass-Lotringi; lisaks loovutama alasi Taanile , Belgiale, Leedule, Poolale ja Tsehhoslovakkiale. *Liitlased hõivasid 15 aastaks Reini jõe piirkonna, kuulutades vasak kallas ja paremast kaldast 50 km demilitariseeritud piirkonnaks .
(1922 kukutavad ülestõusnud (rahulepingu tingimuste vastased) Türgis sultani ja kuulutavad 1923 välja vabariigi, mille presidendiks saab Mustafa Kemal (aka Atatürk). Uuenenud Türgil õnnestus rahuleping üle vaadata ja saavutas leebemad tingimused. Atatürgi reformid aga viisid Türgi Euroopasse)
VENE KEISRIRIIGIST NÕUKOGUDE LIIDUNI
Veebruarirevolutsioon Revolutsiooni ajendiks sai Petrogradi vilets varustamine toiduainetega. Rahutused kasvasid üle avalikuks vastuhakuks, sõjavägi läks ülestõusnute poolele üle. Nikolai II üritas revolutsiooni maha suruda rindelt toodud vägedega, kuid need kas läksid ülestõusnute poolele üle või peeti kinni. Keiser kirjutas 3.märtsil 1917 alla aktile, millega ta loobus troonist ja andis võimu Ajutisele Valitsusele.
Ajutine valitsus lubas oma deklaratsioonis tagada demokraatlikud vabadused ning kokku kutsuda Asutava Kogu, mis pidi otsustama Venemaa edaspidise riigikorralduse. Suurenev segadus tuli kasuks enamlastele, kes lubasid rahvale rahu, leiba ja maad. Lenin alustas kampaaniat Ajutise Valitsuse vastu, nõudes Venemaa viivitamatut väljaastumist sõjast ning võimu üleandmist nõukogudele.
Oktoobripööre 25.oktoobril 1917 võtsid enamlastele alluvad väeüksused Petrogradi oma kontrolli alla, suuremat vastupanu neile ei osutatud. Riigipööre ei toonud võimu kogu Venemaal, erilist ohtu kujutas peagi valitav Asutav Kogu, mille valimisi enamlased ära jätta ei söandanud. Valitud esindusorgan võttis enamlaste vastase hoiaku ja viimased ajasid Asutava Kogu 6.jaanuaril sõjaväe abiga laiali.
Kodusõda (1917-1923) Vastupanu nõukogude võimule algas selle eksisteerimise esimesest päevast peale. Intensiivne kodusõja periood Venemaal algas mais 1918. Venemaa väljaastumine sõjast sundis Antanti enda kontrolli alla võtma vene sadamad, et need sakslaste kätte ei langeks , algas liitlaste interventsioon ja otsene sekkumine kodusõtta. Antant püüdis toetada ja varustada vene valgekaartlasi, kes seisid keisrivõimu taastamise eest. 1919 tegid valged Antandi toel mitu katset kodusõda võidukalt lõpetada, lähenedes mitmel korral ohtlikult Moskvale ja Petrogradile. 1920 aasta lõpuks oli valgete kätte jäänud vaid Krimmi poolsaar. 1920-22 hõivas Punaarmee Aserbaidzaani ja Armeenia , kukutas Gruusia valitsuse, vallutas suurema osa Kesk- Aasia , puhastas valgetest ja jaapanlastest Kaug-Ida.
1922 ühendati Vene NSFV, Ukraina NSV, Valgevene NSV ja Taga-Kaukaasia NFSV Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liiduks, kus ametlikult olid kõik liiduvabariigid võrdsed, kuid tegelikult tähendas see Vene impeeriumi taastamist punases kuues keskusega Moskvas.
MAAILM KAHE MAAILMASÕJA VAHEL
Versailles'i rahulepinguga pandi alus Rahvasteliidule, mis põhines USA presidendi Wilsoni neljateistkümnel teesil, mille järgi oleks pidanud toimuma Euroopa ülesehitamine. 1922 sõlmisid Venemaa ja Saksamaa Rapollo lepingu, mis sätestas Versailles' vastase koostöö.
Weimari vabariigist Kolmanda Riigini: Pärast revolutsiooni ja keisri kukutamist Saksamaa kuulutati Saksamaa demokraatlikuks vabariigiks, kus kõrgeima võimu kandjaks oli Riigipäev. Reparatsiooni kulud ei lubanud Saksa majandusel jalgele tõusta, mistõttu noorel demokraatial puudus kindel jalgealus. 1923 algas Saksamaal hüperinflatsioon. USA rahandusministri Dawesi ettepanekul vähendati reparatsioonikoormat ja USA andis Saksamaale nende tasumiseks isegi laenu, misjärel hakkas Saksamaa majandus kosuma. Vabariigis püüdsid pidevalt võimu haarata Kominterni juhtimisel kommunistid , kellega aga saksa töölised kaasa ei läinud. Ülemaailmne majanduskriis räsis tugevalt ka Saksamaad, luues soodsa pinnase diktatuurile. Weimari vabariigiga rahulolematud hakkasid koonduma Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteisse, mida juhtis Adolf Hitler . Juba 1923 aastal üritasid natsid Münchenis võimu haarata. Hitler mõisteti vangi, kus ta kirjutas oma programmi tutvustava teose ,,Mein Kampf ". 1930 aasta Riigipäeva valimistel suurendasid nad oma osakaalu mitu korda ja 1933 aasta valimistel olid nad juba suurim saadikurühm. 1933 lasi Hitler end riigikantsleriks nimetada. Pärast Riigipäevahoone süütamist haaras Hitler võimu, ettekäändega võitluseks kommunismi vastu. 1933 aasta märtsis loobu Riigipäev võimust ja annab Hitlerile erakorralised volitused . Hitleri Saksamaal võeti majandus riigi kontrolli alla ja seda hakati juhtima nelja-aasta plaanide kaudu. Riigi ülesandeks sai ka rassilise puhtuse tagamine. 9-10.november 1938 Kristallööl algas ulatuslikum ja radikaalsem juutide tagakiusamine . Loodi salapolitsei Gestapo, mis allus Hitleri võimu tugisambale SS'le ('kaitsemalev'). Teisitimõtlejaid jälitati, arreteeriti ja paigutati koonduslaagritesse.
Fasistlik Itaalia Itaalia oli küll võidelnud võitjate poolel, kuid Versailles'i rahulepingu järgi oli ta justkui kaotaja. See tekitas palju meelehärmi, millele sekundeeris madalseis majanduses. Kaosest üritasid kasu lõigata kommunistid. Kommunistide vastu astus välja endisi sõdureid ja töötuid ühendanud fasistide liikumine, mida juhtis Benito Mussolini . Mussolini lubas taastada korra ja muuta Itaalia sama võimsaks, kui oli Rooma impeerium . Mussolini nimetati peaministriks 1922 aastal peale edukat mustsärklaste sissemarssi Rooma . 1925 aastaks oli demokraatlik riigikorraldus likvideeritud ja duce'le anti piiramatu võim. Majandus võeti riigi kontrolli alla, riik organiseeriti kutsekogude ja korporatsioonide kaudu. Kuigi Itaalia paistis Mussolini ajal äärmiselt imposantne , oli tema majanduslik olukord halvem kui enne fasistide võimuletulekut. Itaalia fasism ei olnud rassistlik ega kuigi verine.
Nõukogude Liit Seistes silmitsi tugevneva rahulolematusega, olid kommunistid sunnitud 1921 otsustavalt muutma senist röövellikku majanduspoliitikat. Uus majanduspoliitika sai tuntuks lühendi NEP järgi. Viidi läbi rahareform , lubati eraettevõtlus, toiduainete riigile andmise kohustus asendati kindla suurusega maksuga. NEPi tingimustes hakkas majandus taastuma, kuid kommunistide jaoks oli see vaid ajutine lahendus ja esimesel võimalusel tuli see likvideerida . 1924 suri Lenin. Leni soovis enda järglaseks Lev Trotskit, kuid kes ei suutnud end võimuvõitluses kehtestada. Uueks liidriks sai Stalin . 1927 õnnestus Stalinil Trotski ja tema toetajad partei juhtkonnast eemaldada. Stalini võimuletulekuga kaasnes tema isikukultus . Koheselt lõpetati NEP ja likvideeriti eraettevõtlus kõikjal. Võeti taas suund maailmarevolutsioonile, selleks alustati suurtööstuse eelisarendamisega ­ industrialiseerimisega . Majandus allutati rangele tsentraalsele juhtimisele. Hakati kehtestama viisaastaku plaane . Stalini majanduspoliitika ja jõuga talupoegade viljatagavara konfiskeerimine viis suure näljani 1932-33. Alustati sundkollektiviseerimisega, mis tähendas talumajapidamiste ühendamist ühismajanditesse ehk kolhoosidesse. Jõukamad talupojad kuulutati kulakuteks ja saadeti sunnitööle või Siberisse. Loodi ülemaaline sunnitöölaagrite süsteem - GULAG
Autoritarismi üleminek Suur kriis viis kriisi ka demokraatia. 1926 kukutati Portugalis vabariik, tuntum Salazari diktatuur 1932. 1926 sõjaväeline riigipööre Poolas, kindral Pilsudski juhtimisel (kes lasi 1920 okupeerida Vilniuse) ja Leedus. 1924 muutus autoritaarseks Albaania , 1929 Jugoslaavia . 1932 Austria, 1934 Eesti, Läti, Bulgaaria, 1936 Kreeka ja 1938 Rumeenia .
Ameerika Ühendriigid Ameeriklaste jõukus kasvas ja riik pidas end kõike saavutavaks. President Hoover seadis eesmärgiks vaesuse likvideerimise, mis näis täieliku majandusliku liberalismi tingimustes täiesti võimalik. Võeti vastu nn kuiv seadus, mis tõi kaasa organiseeritud kuritegevuse plahvatusliku kasvu. Siis tabas Ühendriike majanduskriis. 1932 valiti presidendiks Franklin Delano Roosevelt , kelle reformikava ,,New Deal" aitas riigi kriisist välja tuua. Roosevelt tõstis makse ja suurendas järsult Ühendriikide riigivõlga. Riik asus toetama uute töökohtade loomist ning organiseerima hädaabitöid. Seadusega kehtestati miinimumtöötasu ja tööpäeva maksimaalne pikkus. Hakati maksma töötutele abiraha ja muid toetusi. Põllumajanduses kehtestati tootmispiirangud. Välispoliitikas ajasid Ühendriigid isolatsioonipoliitikat, püüdes maailmas toimuvast eemale hoida.
Inglismaa: Suurbritannia loovutas oma juhtpositsiooni ja vaevles pikalt hääbuvast söetööstusest tingitud probleemide käes. 1923 moodustati esimest korda pahempoolne valitsus. Majanduskriisist väljus inglismaa kiiremini, võimaldades oma positsioone veidi tugevdada. 1937 kuulutas Iirimaa end iseseisvaks. Suuremat iseseisvus hakkasid taotlema ka teised asumaad . 1931 võttis parlament vastu Westminsteri statuudi, mis muutis senised dominioonid sise- ja välisasjades täiesti suveräänseks, pannes aluse Briti Rahvaste Ühendusele. Ülemaailmne majanduskriis (1929-1933) Põhjused: Ületootmine põllumajanduses. Tehnika kiire areng vähendas tööjõu vajadust, mis suurendas töötute hulka. Aktsiakursside järsk kukkumine New Yorgi börsil ("must neljapäev" ja "must teisipäev" 1929.a. oktoobris ). Majanduskriis levis ahelreaktsioonina USA-st ka Euroopa riikidesse peale seda, kui USA otsustas Euroopast tagasi nõuda sinna antud laenud ning kehtestas kõrged tollimkasud. Suur majanduskriis tõi enesega kaasa sisepoliitilise olukorra teravnemise paljudes riikides ja aitas mitmel pool kaasa diktatuuride tekkimisele (näiteks natside võimuletulekule Saksamaal; autoritaarsete diktatuuride tekkele Eestis ja Lätis 1934.a.).
Versailles'i süsteemi lagunemine 1935 tühistas Saksamaa ühepoolselt Versailles'i lepingu, kehtestas üldise sõjaväekohustuse ning asus looma lennuväge ja sõjalaevastikku. Saarimaa elanikkond otsustas referendumil Saksamaaga taasühinemise. 1936 viis Hitler väed Reini demilitariseeritud tsooni. 1935-36 Itaalia- Etioopia sõda, Rahvasteliit seab Itaaliale sanktsioonid, millest pole tolku. Lääneriigid hakkasid ajama lepituspoliitikat , lootusega, et väheste järeleandmistega vaibuvad diktatuurid iseenesest. 1935 astub Saksamaa Rahvaste liidust välja. 1936 sõlmivad Saksamaa ja Jaapan Kominterni-vastase pakti Nõukogude Liidu vastu. 1936-39 Hispaania kodusõda. Itaalia ja Saksamaa toetasid Francot, NSVL Rahvarinde valitsust. Kõik kolm kasutasid Hispaaniat, et katsetada uusi relvaliike ja sõjapidamisviise. Franco võitis. 13.märtsil 1938 Austria liidetakse Saksamaaga ­ Anschluss 1938 septembris nõudis Saksamaa Tsehhoslovakkialt Sudeedimaad. Briti peaministri Neville Chamberlaini juhtimisel sõlmisid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa 29.septembril Müncheni kokkuleppe, mis kohustas Tsehhoslovakkiat loovutama Sudeedimaad ja Saksamaad säilitama ülejäänud Tsehhoslovakkia puutumatuse. 15. märtsil hõivab Saksamaa siiski Tsehhimaa ( Slovakkia eraldus päev varem) 23. märtsil 1938 hõivavad saksa väed Klaipeda piirkonna. 31. märtsil 1939 teatasid Suurbritannia ja Prantsusmaa, et on valmis Poola suveräänsust kaitsma, ning alustasid läbirääkimisi Nõukogude Liiduga, kuid Stalinil oli sõda vaja. 23.augustil 1939 sõlmivad Saksamaa ja NSVL mittekallaletungilepingu (aka Molotov -Ribbentropi pakt), mille juurde kuulus salajane lisaprotokoll, millega jaotati võimupiirkonnad Ida-Euroopas.
TEINE MAAILMASÕDA (1.september 1939 ­ 2.september 1945)
Kronoloogia
1939 september Detsember 1939 1 ­ Hitler tungib sõda kuulutamata kallale Poolale 14 ­ Nõukogude Liit visatakse Rahvasteliidust välja 3 ­ Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutavad Saksamaale Soomlasi saadab aasta lõpus Talvesõjas edu sõja, sõja kuulutavad ka Austraalia , India ja Uus Meremaa 1940 veebruar 4 ­ Jaapan teatab oma neutraliteedist Euroopas toimuva 5 ­ britid ja prantslased otsustavad teha dessandi Norra, suhtes. Sama teeb USA järgmisel päeval et takistada Saksamaa plaane seal. Operatsioon pidi 7 ­ Prantsusmaa hakkab võtma kaitsepositsioone algama 20. Märtsil Saksamaa piiril Märts 1940 17 ­ Nõukogude Liit ründab Poolat idast 12 ­ Soome ja NSVL sõlmivad Moskvas rahulepingu, 27 ­ Saksa ja Prantsuse armee on vastakutti vastavalt mille järgi tuli Soomel loovutada Karjala maakitsus ja Siegfriedi ja Maginot' liini taga anda Hankos Punaarmeele sõjaväebaas 28 ­ Eesti sõlmib Nõukogude Liiduga Baaside lepingu Aprill 1940 Oktoober 1939 Aprilli ja Mai vahel Katyni veresaun , kus hukati üle 3 ­ Briti väed koonduvad Belgia piirile oodates sakslaste 20 000 poola sõduri ja ohvitseri sissetungi läänes. 3 ­ Taani alistub Saksamaale 10 ­ Briti peaminister Chamberlain lükkab tagasi Hitleri 9 ­ Sakslased maabuvad Norras ja hõivavad Oslo. Algab rahuettepaneku, prantsuse peaminister teeb sama 2 brittide Norra kampaania. Sakslastel kulub kogu riigi päeva hiljem okupeerimiseks 3 kuud 31 ­ Saksamaa otsustab Prantsusmaad rünnata 14 ­ Murtakse Enigma kood Ardennidest, mitte läbi Belgia, mida eeldavad liitlased November 1939 30 ­ Nõukogude Liit ründab Soomet, alustades Talvesõda Mai 1940 (suuresti tänu leiutatud radarile) tagasi ja plaani täitmine Sakslaste välksõja algus kesk- maist peatatakse. 10 ­ Saksamaa tungib Belgiasse, Prantsusmaale, August 1940 Luksemburgi ja Hollandisse; Briti peaministriks saab 4 ­ Itaalia väed okupeerivad oma Ida-Aafrika kampaania Winston Churchill : käigus Briti Somaalimaa 16 ­ Churchill külastab Pariisi ja tõdeb, et Prantsuse sõda 26 ­ RAF pommitab Berliini ja Luftwaffe Londonit on sama hästi kui kaotatud ja Suurbritannia on selles September 1940 sõjas üksi jäänud. 1 ­ Saksamaa juudid saavad korralduse kanda 25 ­ briti ja prantsuse sõjajõudude taganemine ja identifitseerimiseks kollas taaveti risti. evakueerimise algus Dunkerque 'ist Inglismaale . 9 ­ Itaalia alustab Liibüast invasiooni (Briti) Egiptuse Evakueerimist püüab takistada Luftwaffe, kuid RAF vastu kaitseb rannajoont enam-vähem edukalt 16 ­ Itaalaste edasitung Aafrikas peatatakse Juuni 1940 22 ­ Jaapan okupeerib Vietnami 10 ­ Itaalia kuulutab sõja Prantsusmaale ning October 1940 Suurbritanniale; Norra kapituleerub 7 ­ Saksamaa tungib Rumeeniasse, takistamaks NSVL 13 ­ Saksamaa alistab Pariisi pääsu naftaväljadele 18 - Kindral De Gaulle loob liikumise Vaba Prantsusmaa 28 ­ Itaalia alustab sõda Kreekaga. ning jätkab võitlust Hitleri vastu November 1940 22 ­ Compiegne'i metsas sõlmivad Saksa ja 9 ­ Itaalia väed saavad Kreekas lüüa ja hakkavad Prantsusmaa vaherahu . Okupeerimata lõuna osas taganema moodustati nn Vichy valitsus eesotsas Petainiga 20 ­ Ungari asub Keskriikide poolele Juuli 1940 Detsember 1940 10 ­ algab nn võitlus Britannia pärast Luftwaffe ja RAF Inglased purustavad täielikud Itaalia väed Põhja-Aafrikas vahel 18 ­ Hitler allkirjastab Barbarossa plaani, alistamaks 16 ­ Hitler kinnitab Ühendkuningriigi alistamiseks plaani NSVLi Seelöwe (merilõvi). Hitleri õhurünnakud lüüakse 28 ­ Itaallased paluvad Saksamaalt abi Kreeka alistamiseks
1941 Veebruaris määratakse Kindral Erwin Rommel Saksa Aafrika Korpuse juhiks, kes surus Itaaliga võideles edasi tunginud britid tagasi 11. märtsil allkirjastab USA President Franklin Delano Roosevelt Lend Lease Akti, millega võimaldab liitlasriikidel saada sõjavarustust osta USAlt nii, et maksavad selle eest pärast sõda. 27. aprillil alistub Kreeka 29. juuni - Saksa väed ületavad NSV Liidu piiri. Saksa armee jagatud kolmeks grupiks : Nord Leningradi peale; Mitte purustama Valgevene Punaarmee üksused, ning siis Moskva peale; Süd pidi vallutama Ukraina. 1941. aasta sügiseks olid sakslased vallutanud Baltikumi, Valgevene ning suure osa Ukrainast 10. juulil algas Leningradi blokaad Septembri lõpul asusid Saksa väed Moskva all otsustavale pealetungile, kuid saabus sügis ja talv, mille jaoks ei olnud sakslased valmistunud. 6. detsembril alustas Punaarmee Moskva all vastupealetungi. Vaevaga suutsid sakslased rünnaku peatada. 7. detsembril ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Havail Pearl Harboris . USAle kuulutavad sõja ka Itaalia ja Saksamaa.
1942 12. mai ­ Punaarmee üritab Harkovi all rünnakut, saab hävitavalt lüüa. Juuli lõpuks jõudsid sakslased Volga jõeni ning Kaukasuseni 4-7. juuni ­ Midway lahing. Ameeriklased saavutasid võidu Jaapani laevastiku üle ning võtsid endale initsiatiivi Vaiksel ookeanil. 17. juulist kuni 2 veebruarini 1943 kestsid lahingud Stalingradi pärast. Algul sakslastele suhteliselt edukas, kuid pöördus peagi katastroofiks. 23. okt-5. Nov ­ El- Alameini lahing Egiptuses, kus briti väed asusid pealetungile, surudes Saksa-Itaalia väed Tuneesiasse. Samal ajal maabusid Ühendriikide väed ja võtsid Saksa-Itaalia väed piiramisrõngasse. Mais 1943 olid nad sunnitud alistuma ja lahingud Põhja-Aafrikas olid lõppenud. 1943 5. juulil asus Saksa armee idarindel nn Kurski kaarel pealetungile. Saksa armee kurnus välja ning Punaarmee lõi nad kaugele tagasi. 3. septembril maabusid Ameerika-Briti väed Itaalias. Mussolini kõrvaldati võimult. Uus valitsus palus vaherahu, mispeale sisenesid Saksa väed, kes seadsid Põhja-Itaalias taas pukki Mussolini. Sellegi poolest oli Itaalia maailmasõjast välja langenud. 28. nov-11.dets ­ Teherani konverents . Lääneriigid tunnustavad NSVL 1941 aasta piire , samas keeldusid lääneriigid Balti riikide annekteerimist õiguspäraseks tunnistamast.
1944 Punaarmee murrab läbi Leningradi blokaadi ja peatakse alles Narva all. 6. juunil maabus Normandias liitlasvägede dessant 22. juunil 1944 algas Punaarmee pealetung Mitte väegrupile, mis ümberpiirati ja purustati. Septembris sõlmis Soome vaherahu NSVlga ja väljus sõjast. 25. augustil vabastasid liitlasväed Pariisi. Sügisel okupeeris Punaarmee Rumeenia ja Bulgaaria ning lõid sakslased välja Jugoslaaviast.
1945 4-11. veeb ­ Jalta konverents, osalesid Stalin, Churchill ja Roosevelt. Otsustati ÜRO loomine. Liitlased lubasid Kesk-ja Ida- Euroopa maad NL mõju alla jääda ning pandi paika okupatsioonitsoonid Saksamaal. 1945 aprillis kapituleerub Königsberki garnison Sama aasta kevadtalvel alustati Saksamaa lõplikku purustamist. Selleks ajaks oli riik jäänud ilma liitlastest ning võimsad õhurünnakud purustasid Saksa linnu. Aprillis alistusid Itaalias viimased Saksa üksused. Samal kuul kohtusid Nõukogude Liidu ja lääneliitlaste väed Jalta konverentsil määratud joonel ­ Elbe jõel. 2.mai ­ Berliin alistub Punaarmeele 7. ­ 8. mail 1945 kirjutasid Saksa ülemjuhatuse esindajad (Hitler oli selleks ajaks enesetapu teinud) alla Saksamaa tingimusteta kapituleerumise aktile. Järgnevatel päevadel purustas Punaarmee viimased Saksa üksused Tsehhis. Sõda Euroopas oli lõppenud. 6.august ­ Tuumapomm Hiroshimale 9.august ­ Tuumapomm Nagasakile 2. september ­ Jaapan kapituleerub, Teine maailmasõda on lõppenud
1945-46 toimus Pariisis rahukonverents. Rahulepingud allkirjastati 10. Veebruaril 1947. Jaapaniga sõlmisid võitjariigid (va NSVL, Poola ja Tsehhoslovakkia) rahu 8. Septembril 1951 San Fransiscos.
MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA (1945-1955)
ÜRO hakkas välja töötama rahvusvahelisi seadusi, mis pidid kaitsma mitte ainult riike ja rahvusi, vaid ka igat inimest, pakkudes kaitset võimude omavoli eest. ÜRO juurde loodi majandusliku koostöö organid Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni - ja Arengupank (IBRD) ja Rahvusvaheline Valuutafond (IMF), samuti humanitaarkoostöö organid Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO), ÜRO Lastefond (UNICEF) ning ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon (UNESCO). Kõik see andis lootust, et tulevane maailmakorraldus rajaneb julgeolekul ja koostööl.
Külma sõja algus Külm sõda kujutas endast Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastaseisu, mis hõlmas kõik eluvaldkondi. 1947 kuulutas USA president Harry Truman välja doktriini, mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu, selle all peeti silmas kommunistide võimuhaardekatseid. Samal aastal kuulutas USA riigisekretär George Marshall välja ulatusliku abiandmisplaani sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Sotsialismimaadest võttis abi vastu ainult Jugoslaavia, mille tõttu sattus Moskvaga teravasse vastasseisu . Külma sõja alguseks loetakse Berliini blokaadi tekkimist. Algas võidurelvastumine
Berliini blokaad (24.juuni 1948 ­ 11.mai 1949) Pärast seda, kui Saksamaa läänepoolsetes okupatsioonisektorites oli toimunud rahareform ja algas okupatsioonisektorite ühendamine, otsustas Nõukogude valitsus liitlaste garnisonid Lääne-Berliinis välja tõrjuda. Selleks suleti kõik maismaaühendused. USA ja Inglismaa olid sunnitud oma vägesid ja kaht miljonit lääneberliinlast eluks vajalikuga varustama õhusilla kaudu. 324 päeva hiljem lõpetasid Nõukogude väed ebaõnnestunud blokaadi. Ühenduste ja organisatsioonide moodustamine: Seismaks vastu Nõukogude Liidu kasvavale agressiivsusele asutasid 12 riiki 1949 Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni. Saksamaa ja Prantsusmaa eestvõttel asutati 1952 Euroopa Söe- ja Teraseühendus arendamaks Euroopa majanduslikku ja poliitilist koostööd. Vastukaaluks Marshalli plaanile ning Lääne-Euroopa tihenevale koostööle asutas NSV Liit koos endast sõltuvate riikidega 1949 Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN). Kui NATOga liitus 1955 aastal Saksamaa, moodustati Varssavi Lepingu Organisatsioon .
Aasia: Hiinas algas kodusõda. Võim Hiinas läks kommunistide kätte ja 1. oktoobril 1949 kuulutas kommunistide liider Mao Zedong Pekingis välja Hiina Rahvavabariigi. Taivani saarel säilis Ühendriikide kaitse all Hiina Vabariik. India iseseisvus 15. Augustil 1947, samal päeval eraldus Indiast kahest osast koosnev Pakistan. Sellest päevast alates on India olnud maailma suurim demokraatlik riik. Kahepooluselises maailmas üritas India leida kolmandat teed. Jaapanis võeti sõjas kaotanud keisrit ei kukutatud. 1947 jõustus uus põhiseadus, mille järgi asendus absolutism konstitutsioonilise monarhiaga. Jaapan valis lääneliku tee. Lähis-Idas algas pidev konflikt, kui juudid asusid veel innukamalt ümber asuma oma ajaloolisele kodumaale , mida kohalikud araablased üldse ei soovinud. Türgi jätkas euroopalikke reforme ja liitus NATOga.
Demokraatlik maailm: Erakondade kõrval suurenes sõjajärgsel perioodil massiliikumist, sealhulgas ametiühingute mõju. Tänu Marshalli plaanile ja ÜRO organisatsioonidele taastus Euroopa demokraatlike riikide majandus kiiresti. Peagi jõudsid Põhjamaad heaoluühiskonda. Ameerika Ühendriigid loobusid isolatsionismist ja hakkas aktiivselt liitudes tööd tegema takistamaks kommunismi levikut. Sisepoliitikas väljendus see makartismina (senaator McCarthy järgi), mis kujutas endast kampaaniat kommunistide või nendega seotud isikute kõrvaldamiseks avalikest ametitest. Suurbritannia kaotas oma koloniaalimpeeriumi. Enamik asumaadest astusid siiski Briti Rahvaste Ühendusse, seega Briti valitsus säilitas mingisuguse mõju kolooniates, mida teised emamaad ei saavutanud. Prantsusmaal mõisteti Esimese maailmasõja kangelane Teise maailmasõja ajal Vichy valitsuse juht Petain surma. Vastupanuliikumise juht Charles de Gaulle moodustas Ajutise Valitsuse. 1946 aasta referendumil kiideti heaks uus põhiseadus, mille järgi oli uus riigikord parlamentaarne vabariik. Uus põhiseadus aga ei võimaldanud poliitikal Prantsusmaal stabiliseeruda. Sellele aitas kaasa ka koloniaalimpeeriumi algav lagunemine ning keskvalitsuse püüd seda takistada. Saksamaal algatasid liidumaade esindusorganid uue, kolme läänepoolset okupatsioonitsooni hõlmava põhiseaduse väljatöötamist. Põhiseadus jõustus 1949. Järgnenud Liidupäeva valimistel saavutasid võid parempoolsed kristlikud demokraadi ja kantsleriks sai Konrad Adenauer . Ludwig Erhardi juhtimisel alustati radikaalseid majandusreforme sotsiaalse turumajanduse nime all. Valitsus vabastas kontrolli alt hinnad ning toetas ettevõtjate vaba konkurentsi. 1948 aastal toimus rahareform, uueks rahaühikuks sai Saksa mark. Peagi sai Saksamaast kiireima majandusliku arenguga riik Euroopas, seda hakati nimetama Saksa majandusimeks.
Kommunistlik maailm: Idabloki riiklikku ja ühiskondliku korda iseloomustasid: Võim riigis oli koondunud ühe, kommunistliku partei kätte, mis ei pruukinud kanda aga kommunistliku partei nime. Kommunistlikule parteile oli allutatud kogu elu riigis. Tohutu võim oli julgeolekuorganeil. Majandus, nii tööstus kui ka kaubandus oli valdavalt riigistatud. Sõjaväestatus oli suurem kui maailmas keskmiselt, suuremad olid kulutused riigikaitsele, mistõttu elatustase oli madal. Nõukogude Liit. Pärast sõda alustas Stali koheselt nõudmiste esitamisega: Türgil nn Türgi Armeenia loovutamist ja sõjaväebaasi Dardanellides. Keeldus vägesid Iraanist välja viimast. Nõudis endale Liibüat, et luua tugipunkt Vahemerel. Majanduses suunas NL kogu jõu rasketööstuse arendamiseks . Laialdaselt kasutati sõdurite ja kinnipeetavate tasuta tööjõudu. Elatustase jäi äärmiselt madalaks Stalini surma järel, 5.märtsil 1953, läks suurim võim Lavrenti Beria kätte, kes mõistis riigi kiire moderniseerimise vajalikkust . Vabastati suur hulk vange, alustati suhete normaliseerimisega lääneriikidega, liberaliseeriti senist tsentraliseeritud juhtimist, anti rohkem õigusi liiduvabariikidele. See kõik ei meeldinud vanameelsetele. Beria arreteeriti 26.juunil 1953 ning lasti detsembris maha. Asemele tuli Hrustsov , kes küll tühistas mõned Beria reformid, kuid mõistis, et pääsu pole. Algas Hrustsovi sula Sotsialismileeri kujunemine Euroopas. Sotsialistlik pööre toimus kõikjal ühesuguse skeemi järgi: loodud ajutised valitsed annavad surve mõjul jõuministeeriumide juhtimise kommunistidele > veel enne valimis hakkasid ajutised valitsused tegema sotsiaalseid ümberkorraldusi > enne valimis loodi rahvarinne ­ erakondade ühendus, mis osales valimistes ühtse blokina > pärast valimis ühendati parteid ühtseks töölisparteid, kes seda ei soovinud, keelustati . > saavutanud kogu võimutäiuse, viisid kommunistid lõpule sotsialistlikud ümberkorraldused. Nii tehti Poolas, Tsehhoslovakkias, Rumeenias, Ungaris, Bulgaarias. Saksamaa okupatsioontsoonis loodi 1949 Saksa Demokraatlik Vabariik Korea sõda (25.juuni 1950 ­ 27.juuli 1953) Kommunistlik Põhja- Kore tungis NSVLi ja Hiina toetusel Lõuna-Koreale kallale ja vallutas suurema osa selle territooriumist. Kuna NSVLi esindajad boikoteerisid ÜRO julgeolekunõukogu koosolekuid, õnnestus USAl saada toetus saata ÜRO väed agressori peatamiseks. Kindral MacArthuri juhtimisel löödi kommunistide väed tagasi. Kui Põhja-Korea oli kokku varisemas sekkus Hiina. Rinne peatus 38. laiuskraadil , seal oli see kaks aastat, kuni sõlmiti vaherahu.
Berliini ülestõus 1953. aastal NSVLis puhkenud võimuvõitlust püüdsid sakslased ära kasutada, et vabaneda võõra võimu alt. Juunis alustasid Ida-Berliini ehitustöölised streiki, mis kasvas üle massimeeleavalduseks. Rahutused haarasid kogu Ida-Saksamaa. Kuulutati välja sõjaseisukord, tänavatele toodi tankid ja meeleavaldused aeti jõuga laiali.
KAHEPOOLUSELINE MAAILM (1955-1980)
Euroopa: Ühendatud Kuningriik. Brittidel tuli leppida koloniaalimpeeriumi järkjärgulise kadumisega. 1952 katsetati tuumarelva ja 1956 üritati jõuga takistada Egiptusel Suessi kanali riigistamist. Impeeriumi lagunemisega asusid paljud briti eluviisi hindavad koloniaalelanikud emamaale, mis tõi kaasa rassiprobleemid ka Inglismaal. Probleemiks jäi/sai ka Põhja-Iirimaa küsimus. Suurimaks probleemiks oli aga ,,inglise haigus" ­ väga madal majanduse kasvutempo. Probleeme lisas 1973 aaastal ühinemine Euroopa Majandusühendusega, mil briti kaubad osutusid Euroopa turul konkurentsivõimetuteks. 1979 tuli võimule Margaret Thatcher, kes kärpis tugevalt sotsiaalkulutusi, ning sulges või erastas kahjumiga töötavad riigiettevõtted. Üle riigi algasid streigid , kui valitsus tagasi ei astunud . Thatcheri valitus muutus populaarseks pärast Argentiinaga edukalt maha peetud Falklandi sõda. 1980 keskpaigast algas Inglismaal majanduskasv . Prantsusmaa. Prantsusmaa neljas vabariik ei suutnud ennast eriti kehtestada. Lagunev impeerium ja noorsoorahutused pingestasid olukorda veelgi. Eriti vastumeelne oli prantslastele Alzeeriast loobumine, mida ei peetutki enam kolooniaks, vaid emamaa meretaguse alana . 1956 algas Alzeerias sõda. Impeeriumimeelsed nõudsid de Gaulle võimulepanekut, millega Rahvuskogu nõustuski. De Gaulle seadis tingimuseks presidentalismi sisseseadmise. 1958 aastal kuulutati välja Prantsuse V Vabariik. Gaulle aga tegutses ootustele otse vastupidiselt. Prantsusmaa lasi iseseisvuda enamikel oma asumaadel ja 1962 iseseisvus ka Alzeeria. Kuuekümnendad olid prantsuse majandusele erakordselt edukad . 1960 sai valmis tuumapomm ja 1966 lahkus Prantsusmaa NATO sõjalisest organisatsioonist. Saksamaa Liitvabariik Okupatsioonireziim lõppes 1951. 1955 liitus NATOga. 1957 oli SLV Euroopa Majandusühenduse asutajaid. SLV ei tunnustanud oma idanaabrit SDVd pidades seda ajutiselt okupeeritud territooriumiks. Samuti ei tunnistanud ta SDV idapiiri . 1969 sai liidukantsleriks Willy Brandt . Brandt muutis idapoliitikat ja SLV tunnustas SDVd ning sõjajärgseid piire. Itaalia tegi läbi tormilise arengu ja muutus viie- ja kuuekümnendail agraalmaast tööstusriigiks. Franco juhitud Hispaaniagi tegi läbi majandusliku tõusu. Hispaania loobus oma koloniaalvaldustest ja Franco hakkas 1960ndate lõpul astuma samme poliitilise elu liberaliseerimiseks.
1957 kirjutati Roomas alla lepingutele, milledega loodi Euroopa Aatomienergiakoondis ja Euroopa Majandusühendus. Asutajaliikmeid oli kuus: BRD, FRA, ITA, BEL, NED, LUX.
Ameerika Ühendriigid 1957 kuulutas president Eisenhower välja doktriini, mille järgi ameeriklastel tuli aidata Aasia rahvaid, keda ähvardas kommunistide võimu kehtestamine. Viiekümnendate lõpul algas kosmose võidujooks, milles esialgu oli USA selgelt NSVLi sabassörkija. 1960 presidendiks valitud Kennedy seadis eesmärgiks rajada õiglasema ühiskonna, kaotada vaesuse, jõuda kosmosesse. Berliini müür ja Gagarini kosmoselend olid ameeriklastele suureks pettumuseks. Ameerika võidab võidujooksu kuule 1969 aastal. 1963 lasti Kennedy maha ja tema asemele astus Johnson, kes jätkas umbes sama joont, kuit võttis eesmärgiks ka ühiskonna tasakaalustamise. Esile tõusis neegrite õiguste eest võitlev Martin Luther King . Kümnendi lõpul tehtud põhiseadusparandused parandasid neegrite olukorda. Kuuekümnendate lõpuks sai majandusbuum otsa. Seitsmekümnendate majandusraskused surusid alla ka noorterahutused. Ameeriklased suundusid vähe säästlikumale eluviisile. Hakati vähendama tuumaarsenali. Nixoni Watergate 'i afäär. 1980 saab presidendiks Ronald Reagan , kes vähendas riiklikke kulutusi ning makse. 1983 algas taas majanduskasv. President otsustas vastu astuda Nõukogude Liidu mõju kasvule maailmas ja hakkas suurendama kaitsekulutusi
Nõukogude Liit Hrustsovi võimeltulekuga algas Nõukogude Liidus sula. Mõisteti hukka Stalini isikukultus ja hakati normaliseerima suhteid lääneriikidega. NSVLi mainet hoidsid kõrgel teadlaste ja inseneride saavutused. 1957 oktoobris lennutati orbiidile Sputnik ja 12.aprill 1961 Juri Gagarin kosmoses. Majanduses paranes olukord veidi, kuid Hrustsovi maisivaimustus sundis hakkama teravilja sisse ostma kulla eest. 1964 Hrustsov kõrvaldati riigi juhtimisest. Breznevi valitsusajast ei kujunenud mitte ainult seisak vaid ka taandareng. Põllumajanduses suur kriis millest välja tulla ei olnud enam võimalik. Suhted läänemaailmaga püsisid halvad. Praha kevade ajal kuulutas Breznev , et NSV Liidul on õigus ja kohustus kaitsta sotsialismi, edaspidi tunud kui Breznevi doktriin . 1975a. toimunud Helsingi tippkohtumisel hakati NSVl´ilt nõudma inimõiguste järgimist. Levisid dissidentide liikumised. Kõikjal valitses defitsiit, eriti toidukaupade. 1980. aastal, mis oli tähtaeg kommunismi jõudmiseks, algas süsteemis kriis.
Ungari ülestõus (1956) Sula kehtestamise ja Moskva võimu nõrgenemisel liberaliseeris mõne võrra Ungari. 1956. aasta 23. oktoobril tulid Ungari üliõpilased tänavaile meelt avaldama, nõudes enam poliitilisi vabadusi. Järgnevatel päevadel ühines nendega ligi 200 000 inimest. 4. novembril surusid Nõukogude väed ülestõusu maha, mille käigus hukkus tuhandeid inimesi.
Suessi kriis (1956) 1952 toimus Egiptuses riigipööre ja 1956 aastal riigistas Gamal Abdel Nasseri juhitud valitsus inglastele kuulunud Suessi kanali. See tõi kaasa konflikti lääneriikidega. NSVL toetas Nasserit relvadega. 1956 mahitas Inglismaa Iisraeli Egiptust ründama. Iisraeli poolel asusid siis sõtta Suurbritannia ja Prantsusmaa. ÜRO nõudel lahkusid GB ja FRA, mõni kuu hiljem ka Iisrael.
Berliini müür (1961) Lääne-Berliin oli väravaks, mille kaudu idasakslased pidevalt läände valgusid. 1961 otsustas Hrustsov selle värava sulgeda. 13. augustil rajasid Nõukogude sõjaväelased peaaegu ühe ööga Berliini müüri, mis Lääne-Berliini tihedalt sulges. Müürist sai külma sõja sümbol, mis mõjus NSVLi mainele väga halvasti, näidates, et sotsialismileer kujutab endast vaid hiiglaslikku vanglat.
Kuuba raketikriis (1962) 1955 aastal toimus Kuubal kommunistlik revolutsioon, mille tulemusena sai võimule Fidel Castro . USA vastas majandusembargoga, oli ju tegemist endise USA kolooniaga, samuti kardeti kommunismi levimist antud religioonis. Kriis tekkis 1962, kui Nõukogude liit paigaldas Kuubale tuumaraketid. Natuke enne seda oli USA teinud sama Kreekas ja Türgis. Tekkis oht, et puhkeb tuumasõda, kuna USA laevastik ei lubanud Nõukogude liidu omal Kariibi merelt lahkuda. Siiski suudeti raketikriis rahulikult lahendada. USA tunnustas Castro võimu, Kuuba jäi kommunistlikuks. USA viib raketid Kreekast ja Türgist ning NSVL Kuubalt.
Vietnami sõda ( 1959 -1975) 1954 puhkes kodusõda demokraatliku Lõuna ja kommunistliku Põhja vahel. Nõukogude liidu osalus jäi kogu konflikti vältel tagasihoidlikuks ­ Põhjavägesid toetati vaid varustusega. Initsiatiivi said kommunistid. Demokraatide poolel sekkus ka USA, algul tarnis varustust, 60. alguses osaleti sõjategevuses juba otseselt. Paraku kujunes sellest USA suurim sõjaline katastroof. Suutmata sõdida rasketes looduslikes oludes, hakkasid USA väed kandma raskeid kaotusi. Ei aidanud ka armee isikukoosseisu suurendamine . Kõige selle tulemusena tekkis USAs kodaniku liikumine, millega hakati nõudma Vietnami sõja lõpetamist. Kurikuulsateks said USA inimsusevastased kuriteod ja vihmametsade napalmiga maha põletamine.
Praha kevad (1968) Sarnaselt Ungariga tekkinud demokraatlikud meeleolud, mis kasvasid üle massimeeleavaldusteks. 1968. aasta varasügisel puhkenud rahutuste käigus hakkasid tsehhid nõudma endale suuremaid vabadusi ja õigusi. Otsesematest avaldustest hoiduti, kuna taheti vältida Ungaris toimunut. Sellest hoolimata oli kriisi mahasurumine verisem, kuna Praha tänavatel liikunud inimmassid hakkasid vastu ka tankidele. Lõpp oli sarnane Ungarile, toimus ulatuslik partei puhastus ja inimeste arreteerimine.
Helsingi protsess Pingelõdvenduse sümboliks Euroopas kujunes Euroopa julgeoleku ja koostöönõupidamine ehk Helsingi protsess. Tegutseti konsensuse alusel ­ küsimus otsati ära vaid siis kui kõik osapooled sellega nõus olid. 1.augustil 1975 allkirjastasid 33 Euroopa riiki ning USA ja Kanada lõppdokumendi pealkirjaga ,,Rahu, julgeoleku ja koostöö nimel". NSVL saavutas Läänelt tunnustuse pärast Teist maailmasõda Euroopas toimunud poliitilistele ja territoriaalsetele muudatustele. VASTASSEISU LÕPP (1980-1991)
Nõukogude Liidu nõrgenemine Afganistani sõda (1979-1989) ­ Afganistanis algas kodusõda, mida NSVL püüdis enda huvides ära kasutada ja niigi sotsialistlik maa täielikult endale allutada. NSVL lootis riigi kiiresti allutada, kuid enne kodusõjas omavahel võidelnud koondusid nüüd koos okupantide vastu ja algas sissisõda, mille võitmine käis NSVL'le üle jõu. Lääneriigid boikoteerisid 1980 aasta Moskva olümpiamänge. Sõda Afganistanis kurnas NSV Liitu poliitiliselt, majanduslikult kui ka moraalselt. Nõukogude maa nõrgenemisele aitas kaasa ka poolakast Johannes Paulus II valimine paavstiks, kellest sai Kesk- ning Ida- Euroopa rahvaste mõjukas eeskõneleja. Solidaarsuse loomine ­ augustis 1980 alustasid Gdanski laevatehase 17 000 töölist ühe vallandatud ametiühingu liidri toetuseks streiki, nõudes ühtlasi palga tõstmist. Streigi etteotsa tõusis Lech Walesa, kes majanduslike nõudmiste kõrval esitas ka poliitilisi. Mõne päevaga levis streik üle Poola. 31.augustil 1980 kirjutasid valitsuse esindajad ja Walesa alla kokkuleppele, mis tagas õiguse ühineda vabadesse ametiühingutesse, tõstis töötajate palka ning tagas neile paremad töötingimused. Sündis ametiühingukoondis Solidaarsus .
Lääs võidab külma sõja Reagan kujundas Ühendriikide uue strateegia, mis pidi viima ,, kurjuse impeeriumi" likvideerimiseni 1. USA pidi takistama NSVLi võimutsemist Kesk- ja Ida- Euroopas ning toetama võitlust kommunismi vastu kogu maailmas. USA toetas Afganistani sõjas vastupanuliikujaid moodsate relvadega ning õpetas neid välja. Toetati Poola Solidaarsust, kui too oli sunnitud põranda alla minema moodsa side- ja trükitehnikaga. 2. USA pidi NSVLi majanduslikult nurka suruma , lõigates ära tema tulud loodusvarade ja relvamüügist. Takistati uue gaasijuhtme ehitust Euroopasse. USA hakkas naftahindu alla suruma. Piirati kõrgtehnoloogia eksporti NSV Liitu. Kokkuvõttes viis USA majandussõda NSV Liidu 1980 aastate keskpaigaks pankrotti . 3. USA pidi NSV Liidule peale suruma uue, kõrgtehnoloogilise võidurelvastumise laine. Ameeriklased alustasid utoopilist Tähesõdade programmi, mis pidi looma kosmilise kaitsekilbi lääneliitlaste kohal strateegiliste ründerelvade vastu. 1980 aastate keskpaigaks sai selgeks, et Ühendriigid on võidujooksu võitnud.
Perestroika 1985 aasta märtsis saab partei peasekretäriks Mihhail Gorbatsov . Ta oli veendunud, et riik vajab ümberkorraldusi, kuid uskus sügavalt kommunistlikesse ideedesse ja seda, et sama teevad paljud. Nõukogude Liit hakkas otsima võimalusi suhete parandamist, kuid Reagan, nähes, et tema taktika toimib, tugevdas veelgi oma strateegia elluviimist. Gorbatsov seadis oma peamiseks ülesandeks majandusliku arengu kiirendamise. Selles tuli sotsialistlikku ühiskonda täiustada selle ümberkujundamise ehk perestroika abil ­ majandusmuudatuste programm. Perestroika kõrvale ilmus glasnost ehk avalikustamine . Selle all mõeldi infovabadust, teabe kättesaadavust kõigile, arvamuste vabadust ning 20.sajandi ajaloosündmuste ümberhindamist. Kuna algatatud reformid oodatud tulemusi ei andnud, otsustas Gorbatsov alustada ulatuslikumaid poliitilisi reforme, eesmärgiga nõrgendada uuendustele vastu töötavat parteiaparaati. 1988 surus G läbi kava, mis nägi ette presidentaalse valimissüsteemi kehtestamise, mitme kandidaadiga valimised uude esindusorganisse ­ Rahvasaadikute kongressi ­ ning kohalike küsimuste andmise parteikomiteede käest rahvasaadikute nõukogude kätte. Kõik need muudatused ei täitnud oma eesmärke ja 1989 aastal hakkas G oma reforme ise kartma ning asus tagurlasi toetama. USA survel tegi G järelandmisi inimõiguste küsimuses. Vabastati enamik poliitvange, ning lubati NSV Liidust väljaränne.
Sotsialistliku maailmasüsteemi lagunemine Poola. 1988-89 tabas Poolat ulatuslik streikide laine, mis halvas kogu majanduse. Streikide lõpetamiseks oli diktaator Jaruzelski sunnitud pöörduma Solidaarsuse juhi Walesa poole, kes seadis streikide lõpetamise tingimuseks ümarlauakõneluste alustamise poliitiliste reformide teostamiseks. Juunis 1989 toimunud valimistel sai Solidaarsus täieliku võidu ja poola sai esimese mittekommunistist peaministri. 1990 aasta presidendi valimistel sai võidu Walesa. Ungari. 1989 aastal said meeleavaldused, mis nõudsid ajaloo ümberhindamist ja Nõukogude vägede väljaviimist, nii laia ulatuse, et valitsus oli sunnitud järele andma. Juulis 1989 rehabiliteeriti 1956 aasta revolutsiooni märter Imre Nagy. 1989 avati piir Austriaga. Valitsus kirjutas alla lepingule opositsiooniga, mille järgi muudetakse põhiseadust ja kuulutatakse välja vabad valimised. Berliini müüri langemine . 1987-88 hoogustus idasakslaste põgenemine Lääne-Saksamaale, mis hoogustus veelgi pärast seda, kui Ungari avas piiri Austriaga 1989. 9.novembril 1989 tungisid meeleavaldajad läbi Berliini müüri. Järgnesid muudatused poliitikas: opositsioon legaliseeriti, kommunistliku partei monopol kaotai ning algasid ettevalmistused vabadeks valimisteks. Pärast Berliini müüri langemist hoogustus vastupanu Tsehhis. Sametrevolutsiooniga loodi 1989 detsembris valitsus, mida kontrollis opositsioon ja presidendiks valiti populaarne teisitimõitleja Vaclav Havel . Saksamaa taasühinemine. Veebruaris 1990 alustatud läbirääkimised lõppesid majandus-, sotsiaal- ja valuutaliidu moodustamisega 1. juulil 1990, SDVs hakkas kehtima Liitvabariigi rahaühik, Saksa mark. Ühinemist ei soosinud kõik riigid. NSVL soovis näha ühendatus Saksamaad neutraalse riigina, mitte NATO liikmesriigina, eriti skeptiline oli Suurbritannia. Veebruaris 1990 leppisid USA, NSVL, GB, ja FRA kokku, et läbirääkimised Saksamaa ühendamiseks hakkavad toimuma valemi 2+4 järgi ­ kõigepealt lepivad kokku sakslased ise ja seejärel kooskõlastavad Teise maailmasõja võitjariikidega. Septembris kirjutati Moskvas kokkulepetele alla ning 3.oktoobril Saksamaa taasühines. Rahvusvahelise õiguse järgi ei ühinenud mitte kaks Saksa riiki, vaid taasühendati Saksa rahvas ja selle territooriumid ( liidumaad ehk Länder) ühise Saksamaa alla. Riigiõiguslikult räägitakse Liitvabariigi põhiseaduse mõjualuse territooriumi laiendamisest, poliitiliselt aga DDR liitmisest Liitvabariigiga.
Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu lagunemine 11.märtsil 1990 kuulutas Leedu Seim iseseisvuse taastatuks, Läti ja Eesti kuulutasid välja üleminekuperioodi. Moskva alustas majandusblokaadiga. 1990 aastal suurenes Gorbatsovi peamise rivaali Boriss Jeltsini mõju. 13. jaanuaril 1991 ründasid Nõukogude sõjaväeüksused Vilniuse teletorni kaitsnud rahvamassi. Kavatseti rünnata parlamendihoonet, kuid selle kaitseks oli kogunenud tohutu rahvahulk. 20. jaanuaril 1991 ründasid Lätis impeeriumimeelsed siseministeeriumihoonet. Eestisse agressioon ei jõudnud, kuna maailma reageering oli suhteliselt tugev, lubades lõpetada majandusliku abi Nõukogude Liidule. Jeltsin sõlmis Tallinnas sõpruslepingud Vene Föderatsiooni ja Balti liiduvabariikide vahel ja kutsus sõjaväelasi mitte alluma kuritegelikele korraldustele. 1991 aasta märtsis korraldati NSVLi säilitamise küsimuses üleliiduline referendum , millele ¾ vastas jaatavalt, kuid kõik iseseisvusmeelsed liiduvabariigid boikoteerisid seda. Baltimaades korraldati referendumid iseseisvusküsimuses. Juunis 1991 valiti Jeltsin Venemaa presidendiks, kelle korraldusega lõpetati riigiametites kommunistliku partei tegevus. Gorbatsov üritas Liitu koos hoida liidulepingu abil, mis samuti sisuliselt ebaõnnestus. Vanameelsed püüdsid riiki suunata vanadesse rööbastesse tagasi. G oli läinud Krimmi puhkama ja seda ära kasutades moodustati võimu ülevõtmiseks Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee (RESK). 19.augusti hommikul teatas RESK, et on võimu üle võtnud, kuulutati välja sõjaseisukord ja esinduskogud saadeti laiali. Riigipööre oli halvasti organiseeritud. Vastuhaku etteotsa tõusis Venemaa president Jeltsin, kes kuulutas RESK'i tegevuse seadusevastaseks ja riigipöörajad kurjategijateks ning teatas, et kogu Venemaa territooriumil kehtib Vene NFSV presidendi võim. Baltimaad eirasid RESK'i korraldusi ning valmistusid kaitseks. 20.augustil kuulutas iseseisvuse välja Eesti, päev hiljem Läti. Jeltsin tunnustas koheselt iseseisvumist. 21.augustil alustati rünnakut Riias Ülemnõukogu hoonele, Pihkvast toodud dessantväelased üritasid vallutada Tallinna teletorni. Moskvasse saabusid Jeltsinile ustavad üksused, RESK lagunes. 8.detsembril 1991 allkirjastasid Venemaa, Ukraina ja Valgevene juhid avalduse Nõukogude Liidu laialisaatmise ja Sõltumatute Riikide Ühenduse loomise kohta. Gorbatsov loobus 25.detsebril ametlikult võimust ja andis selle üle Jeltsinile.
MAAILM AASATUHANDE VAHETUSEL
Lahesõda (1990-1991) Põhjuseks Araabia maailmas juhtivale positsioonile pürgiva Iraagi diktaatori Saddam Husseini rünnak Kuveidi vastu ning selle liitmine Iraagiga. ÜRO mõistis selle hukka ja sanktsioneeris rahvusvaheliste relvajõudude loomise USAga eesotsas. Liitlasvägede sõjaplaani ,,Kõrbetorm" järgi tuli kõigepealt saavutada täielik kontroll õhus ning purustada sealt Iraagi sõjaline võimsus. Siis pidid maaväed andma läängi Iraagi vägedele ning vabastama Kuveidi. Mõne päevaga oli Iraagi armee löödud. Husseini võimu aga ei kukutatud, kuna eelistati stabiilsust määramatusele.
Balkan Pärast Jugoslaavia liitriigi lagunemist keeldusid serblased tunnustamast endiste liiduvabariikide piire riigipiirina, püüdes eraldad neist serblastega asustatud alad ning liita need Serbiaga. Algas etniline puhastus, mille tagajärjeks oli kodusõda Horvaatias ja Bosnias, mis olid esimesed järgnevas pikas sõdade reas.
Euroopa integreerimine NATO laienemine: 1999 ­ Poola, Tsehhi , Ungari; 2004 ­ Eesti, Bulgaaria, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia ; 2009 ­ Albaania, Horvaatia. Euroopa Liit: 1995 ­ Soome, Austria, Rootsi; 2004 ­ Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Tsehhi, Slovakkia, Sloveenia, Malta, Küpros; 2007 ­ Rumeenia, Bulgaaria.