2. Kirjutage järgmine 1739. aasta piiblist 2. Moosese raamatust pärinev lõik ümber tänapäevase kirjaviisi reeglite järgi. Ja rahwas nurrisesid Mosesse wasto ja ütlesid: Mis peame joma? Ja ta kissendas Jehowa pole, ja Jehowa näitis temmale ühhe pu, ja ta heitis sedda siñna wette, ja se wessi sai maggusaks: seälsammas teggi Ta temmale ühhe seädmisse ja kohto-seädusse, ja seälsammas kiusas Ta tedda. Ja ütles: Kui sa wöttad öiete Jehowa omma Jummala sanna kuulda ja tehha, mis öige on temma silma ees, ja temma käskude pole omma körwa pöörda ja keik ta seädmissed piddada: siis ei tahha minna ei ühteainust neist többedest so peäle panna, mis ma ollen Egiptusse-rahwa peäle pannud; sest Minna ollen Jehowa, sinno arst. (2Ms 15: 2426) Rahvas nurises Moosese tegude üle ja küsis: ,,Mida me peame jooma?" Inimesed pöördusid Jehoova poole. Jehoova näitas neile ühte puud ning heitis selle vette ja vesi sai magusaks. Veekogu
(Söhn), 3. rõhulise lahtise silbi pikk täishäälik kirjutatakse ühe tähega. ramat ´raamat`, ku `kuu`, hole `hoole`, 4. Rõhulise lahtise silbi lühikest kaashäälikut märgib järgneva kaashääliku kirjutamine kahe tähega: sigga `siga`, temma `tema`, tulli `tuli´, 5. rõhulise kinnise silbi pikk täishäälik kirjutatakse kahe tähega: saan, meel. Se taewane wallitseja kül läkkitab omma ilma, ja sellega ka többed; agga monnikord saab innimenne többiseks omma enese sü läbbi, kui temma liaste sööb ehk joob, kui temma ei katta omma ihho ni paljo kui tarwis on külma wasto, ehk kui temma ösel wägga külmaks jääb; sest nisugguste kombede läbbi lähhäb ihho nörkaks et temma ei joua wasto piddada kui kurjad ilmad tullewad. (õpik lk 85) -rõhulise lahtise silbi pikk täishäälik kirjutati ühe tähega
“ August võtsõ tõsõgi ratta vällä. „Panõ hopõn ette, rattaq vankri pääle ja sõidat mul takan!“ Konstaabli jalgrattaga iin, August hobõsõga takan ja niimuudu terve Kärnä külä igä peremehe ja popsi poolõ. Kõigiga tegi konstaabli juttu, kül maast ja ilmast, ja egas küsümäta jäetü, et mis tuu Juurõ August sul takan sõit? „A August. No August vii Kribulõ varastõt vahtsit vankrirattid tagasi.“ P.S Kohanimeq ja inemiste nime omma muudõtu, selle et mi külan viil inemise elässe, kelle esä noid rattid ostsõ. Lugu om kirjä pantu Oskar Leoki mäletämise järgi ja joba 15 aastat tagasi. Küläl om kah uus nimi, vanstõ oll Kärstna , nüüd Antsu (Saarõ Evar tiid). Ja lugu om vana, juhtu inne tõist ilmasõta. Kroonmäe Aivar 5061253 [email protected]
Kas ongi sihti olemas, mis ära tasub (1:51)? Kas ta mind rahustab, mind teadjaks muudab? Kas ütleb, milleks surm ja milleks sigi (1:51)? Kes juhatab meid tõelises tões (1:51)? Ning mõtted jällegi rüsivad ringi (1:86). Hing vastust, jah, vastust vajab, kuid mõistatus endiselt püsib (1:87). Mul vaja rutata om laulda ommi laule: võip olla lähäne ma toole aole, kon mino liha lähäp kõige liha tiid. Vast ka mo laulu´ läävä kõige papre tiid (2:42). Mu värsi´ omma säänest vanna muudu, ei ole sõnnu rikkalt tagavarass, ka riimgi egäkõrd ei ole paras nii kuidas kehvä valla kiil om luudu (2:110). Sa veerid ja veerid neid ridu ning silpideks kokku loed (1:85). Sa haarad, kuid enam sul pole pidet (1:85) ning kaks korda pimedam paistab tee (1:85). Nüüd endassegi piilu, vaata varju, mis kõnnib kõrval (1:91)! Ja mõõda oma viljasalve rikkust (1:91)! Aeg küps, et teeksid endale bilanssi (1:91). Kuid juba miski mus kaandus, miski mus tardus ja suri,
Kultuurimaja oli ilusti kaunistatud ja orel oli ilusti valgustatud. Esinejatel olid seljas tavalised riided ja valgustus ei olnud kõige parem. Esitati teoseid erinevatelt heliloojatelt, nagu näiteks Bach, Motzart, Händel. Ka mitte nii kuulsate heliloojate looming oli esitatud, nagu näiteks John Stanly, Jacques Arcadel ja veel teisigi. Kõik lood olid kirjutatud minooris ja suurel osa oli ilma laulu saateta. Esinejad ja esitused oleks võinud omma natukene rõõmasmeelsem ja hooksam. Kontsert tundus kuidgi ühekülgne, kohati tundus see kuidas kultuuri keskuse saal kaunistatud oli huvitavam kui kontsert ise. Oleksin oodanud, et kontsert tuleb rõõmsameelsem ja sõmboliseerivam seda mis on meile jõulude juures kõige tähtsam, kuid pettusin. Esinejad olid head kuid mulle ei meeldinud loode valik.
Väike Prints Raamatu jutustaja kohtub Väikese Printsiga esmakordselt pärast lennuõnnetust, mille käigus ta kukkus Sahara kõrbes alla. Ta leidis Väikese Printsi hommikul enda kõrvalt, palumas, et lendur talle lamba joonistaks. Lendur sai aru kui eriline Prints on, kuna tema ainukesena tundis tema lapsena joonistatud pildilt ära boamao, kellel oli elevant kõhus. Pärast lamba joonistamist sai jutustaja teada, et Väike Prints elab ühel väikesel asteroidil nimega B612, kus oli palju ahvileivapuu seemneid, millel ei tohtinud lasta suureks kasvada, ja kus kasvas üks lihtsameelne, kuid nõudlik roos, kelle märkused panid Printsi ta kodust lahkuma. Esimesena külastas Väike Prints planeeti kus elas maailmavalitsejast kuningas, kes rõõmustas väga lõpuks ühte alamat märgates, ning rääkis pidevalt, et võim põhineb mõistusel. Teisene külastas Prints uhkeldajat, kes tundis kaugelt ära oma imet...
Puhja köstri ja kooliõpetaja Käsu Hansu 1708. aastast pärinev kaebelaul „Oh! ma waene Tardo Liin”. See räägib Tartule Põhjasõjas Vene vägede läbi osakssaanud kannatustest, mida autor tõlgendab kui Jumala karistust linnakodanike patuelu eest. Wiis head jutto Ühhe Öppetaja ja usklikko Tallopoia wahhel : Nende Juhhatamisseks üllespandud, Kes süddamest püüdwad uskudes ja Jummalat Jesusse nimmel palludes pühha kirja luggemissest omma hingele tössist kasso sada 18. saj viimasel veerandil ilmus aga juba mahukaid õpetliku sisuga juturaamatuid Fr. W. Von Willmann „Juttud ja teggud“, mis sisaldas valikut rahvusvaheliselt levinu valmidest ja mõistujuttudest. Eesti kirjanduse ajaloo esimesi suursaavutusi on täieliku eestikeelse Piibli „Piibli Ramat / se on keik se Jummala Sanna...”(1739) F. G. Arvelius „Üks Kaunis Jutto –ja Öppetuse- ramat“ (1. osa 1782, 2
tabada õige hetk ja enda andest kinni krabada. Kui lased aga oma võimaluse mööda ei pruugi sa seda mitte kunagi avastada. Kui sul on aga õnne ning esimesel korral see sul ei õnnestu võib tulla neid kordi veelgi, aga nendeksgi pead sa olema valmis. Kuid kuidas saab muutuda üks anne koormaks ? Maailmas elab miljardeid inimesi ning neil kõigil on oma anne. Kuid kui paljudest me tegelikult oleme teadlikud ? Paljud võivad kasutada omma annet ainult enda lõbuks ja rahuldamiseks, nad ei taha jagada seda kogu maailmaga. Jagades seda kogu maailmaga võib saada sellest koorem. Vägagi suur koorem täiesti oleneb milline on sinu anne. Usun et keegi ei tahaks et tema annet mida ta oli siiamaani kasutanud niisama enda aja sisustamiseks ja enda ja enda lähedast tuju heaks tegemisele hakkatakse taga nõudma. Muidugi mõne ande puhul võib see olla hea, aga on ka selliseid mis võiks parem jääda oma lõbuks
esitus ja päevakajalisus kuulub lahutamatult tänapäeva rahvalaulikuks kutsutud Contra loomingu juurde. Laiemalt tuntuks saigi ta pärast esinemist Vahur Kersna juhitud Hommiku- TV saates. „...laian laastun ma kiruta luuletusi. Aga jah, alates tollest, kui Kersna mu üles korjas, veidikene võeti hoogu, aga siss nakati tellmä tasapisi ka proosat ja kolumne ja midä kõikõ. Ta nigu lumepallina veeresi. [...] Nüüd om mul on arvutin üts nimekiri, fail päälkirjaga “Mida teha”. Sääl omma mul poolelioleva plaani ja tüü. Mõni võtt või-olla viis minutit aigu, mõni või aigu võtta ka viis aastat. Tegelt omgi minu unistus, et kunagi võiss tuu dokument tühäss saia. Siis oless järsku vabadus ütskõik millega tegelda. A tuu nõud ilmselt oma kümme aastat küll...“ Margus Konnula hakkas lugema neljaselt: „Kui kooli läksin, olin vana lugeja, mitu raamatut päevas.“Esimese raamatu kirjutas ta 2. või 3. klassi poisina kahasse omavanuse linnasugulasega mereröövlitest
aabitsajutud" (Tiritamm, 2007). Õunapuude kasvatamise temaatika räägib meile ka põlvkondade kestvusest. Martin Lutheri (1483-1546) viimsepäeva õunapuu istutamise loosung ütleb, et tulevik on veel ees. Arveliuse Jaagu ja Mari õunaseemne lugu räägib laste kasvamisest õunapuuga ja Luce Mardi ja Liisa õunapuust saadava tulu jutustus ütleb, et puu kasvab edasi ka pärast vanarahva surma järgmistele põlvedele, jutustuse lõpus on kirjutatud nii: ,,Mart maggab jubba ammo omma armsa Lisoga haudas, agga temma ouna puudöitswad ja kandwad igga aasta, et agga lust on nähha. Mardi poeg, kes nüüd perremehheks on, harib neid, ja kus üks neist ärrakuiwab, senna panneb ta warsti ühte noort, sest ta tunneb kül mis suur kasso temmal sest ouna pu aiast tulleb, ja tännolikko süddamega kidab temma omma issa, kes temmale ühte nisugust suurt rikkust murretsenud mis iggawesseks ajaks selle perrele kassuks on." (Luce 1807 : 24)
kuulub lahutamatult tänapäeva rahvalaulikuks kutsutud Contra loomingu juurde. Laiemalt tuntuks saigi ta pärast esinemist Vahur Kersna juhitud Hommiku-TV saates. ,,...laian laastun ma kiruta luuletusi. Aga jah, alates tollest, kui Kersna mu üles korjas, veidikene võeti hoogu, aga siss nakati tellma tasapisi ka proosat ja kolumne ja mida kõike. Ta nigu lumepallina veeresi. [...] Nüüd om mul on arvutin üts nimekiri, fail päälkirjaga "Mida teha". Sääl omma mul poolelioleva plaani ja tüü. Mõni võtt või-olla viis minutit aigu, mõni või aigu võtta ka viis aastat. Tegelt omgi minu unistus, et kunagi võiss tuu dokument tühäss saia. Siis oless järsku vabadus ütskõik millega tegelda. A tuu nõud ilmselt oma kümme aastat küll..." Margus Konnula hakkas lugema neljaselt: ,,Kui kooli läksin, olin vana lugeja, mitu raamatut päevas." Esimese raamatu kirjutas ta 2. või 3. klassi poisina kahasse omavanuse linnasugulasega
tänapäeva rahvalaulikuks kutsutud Contra loomingu juurde. Laiemalt tuntuks saigi ta pärast esinemist Vahur Kersna juhitud Hommiku-TV saates. ,,...laian laastun ma kiruta luuletusi. Aga jah, alates tollest, kui Kersna mu üles korjas, veidikene võeti hoogu, aga siss nakati tellmä tasapisi ka proosat ja kolumne ja midä kõikõ. Ta nigu lumepallina veeresi. [...] Nüüd om mul on arvutin üts nimekiri, fail päälkirjaga "Mida teha". Sääl omma mul poolelioleva plaani ja tüü. Mõni võtt või-olla viis minutit aigu, mõni või aigu võtta ka viis aastat. Tegelt omgi minu unistus, et kunagi võiss tuu dokument tühäss saia. Siis oless järsku vabadus ütskõik millega tegelda. A tuu nõud ilmselt oma kümme aastat küll..." Loomingust Contra on tuntud eelkõige luuletajana. Tema luulele on iseloomulik tõukumine uuema rahvalaulu (vemmalvärss, lorilaul) traditsioonidest, see on lõbus ja laululine, säravalt
Lagedilt, Vaidast ja Arukülast. Jalgsi tihti kümne kilomeetri tagant üle soode ja rabade. Talvel käidi läbi tuisu ja pakase proovidel. Hoole ja armastusega õpiti ära hulk laule ning kevadel hakati juba varakult esinema. Algul kodu kirikus ja hiljem mujal. Juunikuus 1866. a. esines koor juba Tallinnas saksa laulupeol. Et seni tundmatu maakoor esines nõudliku linnapubliku ees küllalt hästi sellest kirjutab Jannsen ,,Eesti Postimehes" Ja vata nemmad on omma laulusi nivisipäraselt ärra laulnud, et teised innimesed, ka laulutundjad, sellega vägga hästi rahhul ollid ja sedda hurra hõiskamisega ülestunnistused". Koor omandas lühikese ajaga laialdase kuulsuse, esinedes peale kodukiriku ümbruskonna veel Tallinna kirikutes, Aleksandrikooli heaks korraldatud näitemüükidel, kuberneripidustustel, vallamajade õnnistamistel jne. Siit jõuameggi Jüri kihelkonna jaoks kahe tähtdaatiumini: Rae valla moodustamiseni 23. Novembril
lahutamatult tänapäeva rahvalaulikuks kutsutud Contra loomingu juurde. Laiemalt tuntuks saigi ta pärast esinemist Vahur Kersna juhitud Hommiku-TV saates. ,,...laian laastun ma kiruta luuletusi. Aga jah, alates tollest, kui Kersna mu üles korjas, veidikene võeti hoogu, aga siss nakati tellma tasapisi ka proosat ja kolumne ja mida kõike. Ta nigu lumepallina veeresi. [...] Nüüd om mul on arvutin üts nimekiri, fail päälkirjaga "Mida teha". Sääl omma mul poolelioleva plaani ja tüü. Mõni võtt või-olla viis minutit aigu, mõni või aigu võtta ka viis aastat. Tegelt omgi minu unistus, et kunagi võiss tuu dokument tühäss saia. Siis oless järsku vabadus ütskõik millega tegelda. A tuu nõud ilmselt oma kümme aastat küll..." Margus Konnula hakkas lugema neljaselt: ,,Kui kooli läksin, olin vana lugeja, mitu raamatut päevas." Esimese raamatu kirjutas ta 2. või 3. klassi poisina kahasse omavanuse linnasugulasega mereröövlitest
Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 1 Sissejuhatus..........................................................................................................................2 Elulugu.................................................................................................................................3 Tähtsus Eesti kultuuriloos.................................................................................................4 Kokkuvõte............................................................................................................................8 Kasutatud kirjandus............................................................................................................. 9 Sissejuhatus Kes meist poleks kuulnud seoses 19.sajandi rahvusliku liikumisega Johann Voldemar Jannse...
(kool) Mooste mõis Referaat Koostaja: (nimi) (Koht, aasta) Sisukord Ajalugu 1.1 16.sajand (lk 3) 1.2 18.sajand (lk 3) Perekonnad 1.3 Esimesed Nolckenid (lk 3) 1.4 Gustav von Nolckeni aeg (lk 4) 1.5 Axel von Nolckeni aeg (lk 5) 1.6 Eduard von Nolckeni aeg (lk 5) Mõisa-ala iseloomustus (lk 5) Mõisas asuv kool (lk 6) Mõisa paranormaalne pool (lk 6) Pildid (lk 7) Kasutatud kirjandus (lk 10) 2 1.7 1 Ajalugu 1.1 16.sajand Esmakordselt mainitakse kirjalikes allikates Moisekatzi( eesti k. Mooste) Kirumpää lossipiirkonda kuulunud külana, mille läänistas Poola kuningas Stefan Bathory 16. sajandi lõpus Võnnu maakohtunik Wilhelm Sturzile. Kuni Poola võimu lõpuni kuulus see küla tema pojale Caspar Sturzile. 1625. aastal kuningas Gustav Adolf läänistas Moisekatzi ja Kaugositzi (eesti k. Kauksi) mõisad Joachim Nicolaus von...
SISSEJUHATUS Kes meist poleks kuulnud seoses 19.sajandi rahvusliku liikumisega Johann Voldemar Jannseni nime. Teda teatakse kui eestluse äratajat ja kirjanduse arendajat. Kaasmaalaste seas saavutas ta rahvamehe tuntuse ja hüüdnime Papa Jannsen juba oma eluajal. Ta sündis lihtsasse mõisaveski perekonda. Lapsepõlv oli tal isa surma tõttu raske, kuid ta rühkis edasi oma eesmärgi poole ning saavutas midagi suurt. Jannsen oli üks Eesti iseseisvuse rajajaist, olles eeskujuks paljudele teistele iseseisvuse eest võitlejatele, samas kui tal endal ei olnud eriti eeskujusid. Ometi süüdistati teda reetmises ja liigeses passiivsuses. Keegi ilmselt ei kahtle, et ta on olnud Eesti jaoks üks väga oluline inimene, kuid kuidas siiski kulges ta elutee ning mida ta tegi meie riigi ja kultuuri heaks, et me kõik temast midagi teame? ELULUGU Johann Voldemar Jannsen sündis 16. mail 1819. Vana- Vändra mõisa vesiveskis, möldri peres. Pärast isa surma 1826. aa...
Vaata, juut ei söö sellepärast haviliha, et rist on sees. See teadmine oli meil, et juut ei söö haviliha. Havi peas olevat ka veel vasar, naelu, nuga, mõõk, oda. Kristuse ristisurma juurde kuuluvad rist, vasar ja naelad (Tartu). Haug olevat kolmel korral noad valmis seadnud, et võrke katki lõikuda, ent Jumal lõiganud iga kord noad katki ja nii väidsed on praegu avi pää sisse jäänu (TartuMaarja). Ühe teisendi järgi on ristegi kolm: Havve kala pää seen omma väidse, mõõga ja oda, mida Kristuse ristisurma vainlaste tähis sinnä jo olevat algusest loodu. Ka olevat kolm luust ristikest löüdä, kats ilotut ja kolmas illus rist, nimelt keskmäne, havvekala lõpuste ligi. Pisikest risti või kaldristi, kirvetera, mõõka või oda meenutavaid luid on nii haugi kui teiste kalade peas, kuid haugi loperguse, pardinokataoliselt eenduva ninaga pea ülaosas leidub tõepoolest üsna suur ristikujuline luu. Rahvausundi
Tartu murre, Otepää murrak Referaat Tartu 2007 1. Sisukord 2. Sissejuhatus...............................................................................3 3. Tartu murre...............................................................................4 4. Tartu murde erijooned..................................................................7 5. Otepää murrak............................................................................8 6. Näpunäiteid tekstide lugemiseks.....................................................10 6.1 Otepää murdetekst.................................................................11 6.2 Otepää murdeteksti tõlge.........................................................13 7. Kokkuvõte...............................................................................15 8. Kasutatud kirjandus...........................................
Esimene lastele määratud ilmaliku värsiraamatu avaldamise au näib kuuluvat aga Johann Voldemar Jannsenile, kellelt 1865. aastal ilmus „Eesti Laste-Rõõm. Hea lastele pühhade kingitusseks“. Jannseni ettekujutlus lasteluulest on ebamäärane ja selles peegeldub omaaegse lastekirjanduse väljakujunematus ning teoreetiliste arusaamade algelisus. Enamik Jannseni luuletustest jutustab loomaperedest või lastest ja loomadest („Sultan ja lapsed, „Jännes omma lastega“, „Polla ja Miista“). Tema lastevärsside ülim eesmärk on õpetlikkus – usinuse, headuse, tasakaalukuse, töökuse ning karskuse sisendamine ning nende vastandite häbiposti naelutamine. Ometi pole Jannseni luuletused lastele mingi kuiv moraalilugemine, vaid enam lopsaka rahvapärase keelepruugiga isalik elutarkus, milles ei puudu ka huumor ja poeetilise maailmakujutuse alged. 19. saj keskpaigas on märgatav huvi tekkimine lastekirjanduse vastu. Ilmusid esimesed
nõukogude aega. Miks see nii paistab ja kas seda oleks teie meelest võimalik muuta? Ma ei ütleks muud, kui seliine mulje jääb neile, kelle jaoks on ainult nõukogudeaegsed humoristid humoristid. Neil tõesti ei tule. Aga on ju naljategijaid küll - Pehmed ja Karvased on korralik huumor, Sakala ja Võrumaa Teataja huumorileheküljed on heal tasemel. Kasvõi Bluusivennad oli ju huumor Kuna oles võimalik kullelda sinu uut tseedeed või lindisalvestit? noo omma sellise asja mis lätt võromaa nuurile mehille pääle. Sinnu tsiteeritas ikk päris pallo. Olet võromaa 10 meestelle pallo andnu. Kas uusi viisijuppõ või salme ka tule, kasvai paprepääl pisukõsõ raamatuna. Nuu umma hää asja kaasa võtta koskile ja lukke naile kes asjast ei maad ei mütsü mõista. Moment ei ole raamatut tuleman, a ku valla päsess, küll sis naid tule - materjaali om
moodustatud liitsõnu: emmaemma (’emaema’) ja emmaihhus (’emaihus’). Seda esines ka Helle, Hupeli, Quandti, Willmanni ja Arweliuse tekstides. Näiteks Hupel on kirjutanud õpetussõnu järgnevalt: Kui lapse emma, ehk se naene kes emma assemel on, se am, ennast wihhastab, kui temma roppo ello armastab, kui temma jodik on, ehk wägga külmaks saab, siis piim lähhäb kibbedaks ja pahhaks ning se laps kedda temma immetab, tunneb siis wallo; üks tru emma ehk am, kes ei tahha heamelega omma last surretada ehk haigeks tehha, hoidko ennast keige wihha, roppo ello ja wina jomisse eest. Piiblitekstis esineb see jumalaema tähenduses, muudes tekstides üldiselt ema kui lapsevanema tähenduses (koos sellega kirjutatakse ka isast ja lastest), näiteks Uue Testamendi tekstinäites Agga temma jure tullid temma Emma ja Wennad. 19. sajandi tekstides esineb ema Schüdlöffeli ja Kreutzwaldi kirjutistes. Schüdlöffeli 1844
Ta ei pea enam selle 23-aastase naise pärast võitlema ning tema südamesse tuleb tüdimus. Siis näeb kuningas uuesti nüüd juba üheksateistkümneseks saanud Anne'i, kes on 7 kolm aastat tagasi kardinali soovitusel õukonnast minema saadetud, kuid tohib nüüd juba mõnda aega jälle kuninga õuedaam olla. Siiamaani ei ole kuningas talle rohkem tähelepanu pööranud kui oma naise ülejäänud kolmesajale ilusale hoovipreilile. Nüüd hakkab ta omma hinges Anne'iga tegelema, teda õe Maryga võrdlema. Ja vaata vaid! Anne on teistsugune, täiesti teistsugune kui Mary, see rumalalt koketne väike naine, kelle omal ajal Francois I võttis tema lapselikus, neiulikus kogenematuses ja pärast seda põlastavalt hooraks nimetas. Nõnda langes Mary juba küpse viljana Henry sülle. Kuid tema neli aastat noorem õde Anne näib selles asjas täiesti teistsugune olevat. Ta
maaelu, põllumajanduse või isegi omandi -ja maksupoliitika küsimustes. Kõigepealt hoiti kokku üldriiklike huvide juures muidu oleks kõige vajalikum jäänudki saamata. Mul oli Unole matusepäevaks üks mulgi luuletaja ja kunstniku värsilugu. Vabandan kui selles on mälu või kirjavigu: Inemese jagava puid ja maid Üle ilma kostab kära Ja siis kõrrage seisad Sia kääpaveeren ja Ennäe imet kik mahuve ära Äi mingit kära Iis ja perenimi Sünni ja surma aig (h)avvakirä omma kige ausampe kirä. Vabandan, olen vaid üks kaheksandik verd mulk. (Heldur Petersoni kirjalikud mälestused, veebruar 2013) 5. Uno Antonist ajakirjanduses Ajaleht "Sakala" 10. märtsil 1990. Eesti Riigiarhiivis asuvad Maaelukomisjoni koosolekute protokollid, kus on kindlasti ka Uno ettepanekuid ja seisukohti kirja pandud, kuid need protokollid asuvad Tallinnas Madara tänaval Riigiarhiivis ja nendega saab kohapeal tutvuda. Uno Anton Olen sündinud 1942.a
1907 Vene-Inglise liit Rahvusvahelised kriisid 1905 I Maroko kriis Prantsusmaa tahtis kehtestada kontrolli Maroko üle. Saksamaa oli selle vastu ja ähvardas sõjalise sekkumisega Konflikt lahendati rahvusvahelise konverentsi kokkutulemisega 1908 Bosnia kriis 1908 liitis Austria-Ungari endaga Bosnia Venemaa ja Serbia olid selle vastu Saksamaa toetas Austria-Ungarit 1911 I Maroko kriis Prantsusmaa laiendas oma võimu Marokos Saksamaa saatis Maroko rannikule omma sõjalaeva, ähvardades sõjaga. Tänu Suurbritannia sekkumisele, kriis lahendati Prantsusmaa sai õiguse Marokole, Saksamaale anti vastutasuks osa Prantsuse Kongot. 1911 Tripolitaania sõda Itaalia hõivas Liibüa Balkani sõjad I Balkani sõda 1912-1913 Serbia Bulgaaria Montenegro Kreeka Türgi kaotas II Balkani sõda 1913 Bulgaaria kaotas Kreeka Rumeenia Türgi Serbia Montenegro 28. juuni 1389 said serblased Kosova lahingus lüüa Balkani sõdade tulemused
Sissejuhatus sotsioloogiasse Õpik Hess, B.B., Markson, E.W. & Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2001. Eksam: 6.jaanuar või 13.jaanuar (korduseksam 27.jaanuar). Valikvastustega enamjaolt. Referaat. Tähtaeg 18.detsember. Teaduslikust artiklist I loeng 2.09.14 (ptk 1) MIS ON SOTSIOLOOGIA? Mis on teadus? Sotsioloogia mõiste: ühiskonnateadus (eesti keeles). Mõiste võeti kasutusele August Comte (1798- 1857) poolt 19.sajandil socius (kaaslane, kaaslus, seltskond) logos (õpetus, teadmine) =õpetus inimeste koos-olemisest Teadused kõige üldisemalt jagunevad: loodusteadusteks (sh. täppisteadused) ja sotsiaalteadusteks (sh humanitaarteadused). Sotsioloogia kuulub sotsiaalteaduste alla. Sotsiaalteadused on näiteks: sotsioloogia, psühholoogia, majandusteadus, politoloogia, õigusteadus, ajalooteadus, kultuuriantropoloogia (etnoloogia), inimgeoraafia, keel...
YMM3731 Matemaatiline analu¨u¨s I 2007/08 ~o.-a. su¨gissemestril 3,5 AP 4 2-0-2 E S Dots. Lembit Pallas TTU¨ Matemaatikainstituut V-404, tel. 6203056 e-post: [email protected] K¨asitletavad teemad on toodud punktide kaupa. Neid punkte tuleb vaadelda ka kui kollokviumide ja eksami teooriak¨ usimusi. 1. Funktsiooni m~oiste ja esitusviisid 2. Funktsioonide liigitamine (paaris- ja paaritud funktsioonid, perioodilised funktsioo- nid, kasvavad ja kahanevad funktsioonid) 3. P¨o¨ordfunktsioon 4. Liitfunktsioon 5. Jada piirv¨aa¨rtus 6. Funktsiooni piirv¨aa¨rtus ¨ 7. Uhepoolsed piirv¨aa¨rtused 8. L~opmatult kasvavad ja l~opmatult kahanevad suurused 9. Piirv¨a¨artusteoreemid 10. L~opmatult kahanevate suuruste v~ordlemine 11. Funktsiooni pidevuse m~oiste. Tarvilik ja piisav tingimus funktsiooni pidevuseks 12. Elementaarfu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
