Teisel pool 1882 Keskriigid ehk Kolmikliit (Saksamaa, A-U, Itaalia). Itaalia läks 1915 üle Antanti poolele. Venemaa tahtis massiga Saksamaad, SB tahtis ainult rahastada, Prantsusmaa ehitas kaitse Saksa piirile ja ei arvestanud et Saksa läbi Blegia tuleb, Saksa lendas läbi Belgia Prantsusmaale enne kui Venemaa seda teeb. Tähtsaimad lahingud Marne'i lahing (sept 1914)- Sakslased ründavad Pariisi, kuid nende sõjaplaan ei toimi, algab kaevikusõda. Ypres'i lahing (märts 1915)- Sakslased kasutasid esimest korda gaasi Verdumi lahing (1916-10 kuud)- Kaevikusõda, mõttetu passimine, peaaegu mln langenut Jüüti lahing (nov 1916)- Saksa vs SB. Sõja ainus suur merelahing. Mõlemad kuulutavad enda võidu. Somme'i lahing (1916)- Võeti tankid kasutusele Cambrai lahing (1917)- Esimene moodsa sõja lahing. Nii SB kui Saksa kasutasid tanke. Uuendused sõjapidamises Tankid, gaas, allveerelvad, kaevikusõda, lennukid, miinipildujad.
mõjusfäärideks. 2) Euroopa tsivilisatsiooni, mille mõte oli isikuvabadus, demokraatia ja eraomand, esitleti kui ainuvõimaliku tsivilisatsioonivormi. 2. Millest võis olla tingitud üldine vaimustus sõja puhkemisest ? 20 sajandi algul oli levinud kujutelm, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav. Arvati, et sõda kestab ainult lühikest aega ja eikujune eriti laastavaks. 3. Millest oli tingitud pikaleveninud positsioonisõda ( kaevikusõda ) ? Alates septembrist 1914 algas positsioonisõda – kaevikusõda. Sõjategevus jäi pikaks ajaks paigale; rinne oli mõlemalt poolt tugevasti kindlustatud; sõdivad pooled rajasid kaevikute ja kindlustuste süsteemi, mida pidevalt täiustati; kindlustused moodustasid sügavuti 2 - 3 kaitseliini, igas tavaliselt 3 kaevikuterida. Väga vähe liiguti edasi, pigem oldi koguaeg paigal. 4. Kuidas kannatas sõjas tsiviilelanikkond ? Too näiteid.
10.Taheti maid suurendada ja see ajas suhted pingeliseks. 11. Saksamaa tahtis vallutada Inglismaad ja nad mõlemad otsisid omale abistavaid riike 12. 1882 Inglismaa, Prantsusmaa ja Itaalia loodi, et astuda vastu Saksamaale. 13. 1907 Saksamaa, Venemaa ja Austria- Ungari loodi, et astuda vastu kolmikliidule. 14.Austri-Ungari kuulutas Serbiale sõja 1914. 15.1917 Venemaa riigipöördega. 16.Ferdinandi tappmine 17.Desameerimine: relvitustamine, positsioonisõda: kaevikusõda, Balkani püssirohukelder: Balkani ja oli selline nimi kuna see oli ärev pingekolle. 18.Somme: Võeti kasutusele esimest korda tangid ja lennukid. Ypres: Kasutati esimest korda gaasi Verduni. 19.Kuna Venemaal toimus riigipööre 20.1917, et Venemaad vallutada. 21.Kaevikusõda, kuulipildur, kaitserajatised, ja uued väeliigid 22.Tulid uued masinad ja tehnika sõja pidamises ja tagajärjed olid sõjakoledused üle elanud inimesed ja tohutul hulgal surnuid. 23
10.augustil kuulutas Prantsusmaa sõja Austria-Ungarile 12.augustil kuulutas Suurbritannia sõja Austria-Ungarile 1914.aasta - Läänerinne 1914.aasta - Läänerinne Augustis tungis umbes miljon Saksa sõdurit läbi Belgia Prantsusmaale Nende edasi-tung peatati MARNE jõel Rinne stabiliseerus 1914.aasta - Idarinne Venemaa sundis austerlased taganema Galiitsias (tänap. Lääne-Ukrainas) Sakslased purustasid Vene väed TANNENBERGI lahingus Positsioonisõda (kaevikusõda) Algas 1914.a sügisel. Eeldused: Mõlemal poolel miljonilised armeed Tööstus, mis suudab hiigelarmeesid pidevalt varustada relvade, laskemoona, toidu ja riietega Uut tüüpi relvad: kuulipildujad, kaugelaskekahurid Uut tüüpi kaitserajatised: kaevikud, betoonpunkrid, okastraat Briti sõdurid Saksa sõdurid Vene sõdurid Austria-Ungari sõdurid Big Bertha, mis võis tulistada kuni 25 km kaugusele Sama, originaalsuuruses Niipalju sõja mõttekusest 1915
lahingud – Marne’i ja Tannenburgi, sh tulemused. Bel, Fra, UK. Läänerinne SAKSAMAA Idarinne (liitlane A-U) Venemaa oli vaenlane Marne’i lahing: Saksa väed olid saavutanud edu ja olid Pariisi lähedal, Prantsuse valitsus evakueerus, Briti väed andsid Saksa vägedele löögi, mis mõjutas neid terve edaspidise sõdimise jooksul. Tekkis positsiooni e kaevikusõda tervel läänerindel. (Kaevikusõda: sõjategevus rindel on pikaks ajaks paigale jäänud tugevasti kindlustatud positsioonidel. Nt läänerindel 1914 – 1918 märts) Tannenbergi lahing: Venemaa esialgne plaan oli anda löök Austria-Ungarile, Prantsusmaa aga nõudis, et alustataks pealelööki Ida-Preisimaal. Venemaa ei jõudnud piisavalt pealetungi ette valmistada ning saksa armee lõi pealetungi tagasi (pealik Hindenburg), purustades vene armee ning sundides neid Ida-Preisimaalt lahkuma.
______________________________________________________________________ ________________ 7) Nimeta 1 maailmasõja lahinguid ning nende tulemusi. ______________________________________________________________________ ______________________________________________________________________ ________________ 8) Kes oli 1 maailmasõjas põhiline kaitsja ? ______________________________________________________________________ _______ 9) Mida tähendab väljend `'Kaevikusõda'' ? ______________________________________________________________________ ______ 10) Mis autasuga on tegemist ? Mille eest anti ? Mis riigi oma ? __________________________________________ __________________________________________ __________________________________________ KIRJUTA KOKKUVÕTE / KONSPEKT I maailmasõjast Töö number 2 1. Vasta küsimustele 1
4.augustil kuulutab Suurbritannia sõja Saksamaale. 5.augustil tungib Saksamaa Belgiasse. 6.augustil kuulutab Austria-Ungari sõja Venemaale Kolmikliiduga ühinevad 1914.aastal Türgi ja 1915.aastal Bulgaaria. Antantiga ühinevad 1914.aastal Jaapan, 1915.aastal Itaalia, 1916.aastal Portugal ja Rumeenia ning lõpuks 1917.aastal Kreeka ning USA. Uuendused: Võetakse kasutusele miinipildujad, mürkgaasid, tankid, zeppelinid, läänes toimub kaevikusõda. Esimest korda toimub üldmobilistatsioon ja sõjaga on haaratud kõik maailmajaod. TOTAALNE SÕDA õhus, vees, maal, vee-all. Sõjaplaanid: Schlieffeni plaan Saksamaa purustab Prantsusmaa enne kui Venemaa jõuab oma inimressursid mobiliseerida. Läänes on kaevikusõda ehk positsioonisõda suurtükid, kuulipildujad, miinipildujad, mürkgaasid, tankid. ÕHUSÕDA. Prantsusmaa sõjaplaan piir kindlustatud, Belgia kaudu tungib Saksamaa
Venemaa pidi arvestama sõjategevusega kahel rindel Saksamaa ja Austria-Ungari peaeesmärgiks oli saksa vägede purustamine Ida-Preisimaal, et kergendada Prantsusmaa olukorda läänerindel Suurbritannia kavatses oma eesmärgid saavutada liitlaste abiga, selleks finantseeris Prantsusmaad ja Venemaad Euroopasse planeeriti sõdima 70 tuhat meest 8. Sõjategevuse olulisemad sündmsed ja nende tähtsus Marney lahing 18. august 1914 läänerindel algas positsiooni- ehk kaevikusõda, vastamisi olid Saksamaa ja Prantsusmaa ning Suurbritannia. Saksamaal nurjus Schlieffeni Pariisi vallutamise plaan. Tannenbergi lahing aug 1914 saksa armee piiras sisse vene armee Ypres´i lahing aprill-mai 1915 sakslased kasutasid läänerindel esmakordelt mürkgaasi Verduni lahing veebr-dets 1916 prantslased suutsid kaitsta läänerindel Verduni linna sakslaste pealetungi eest. Somme'i lahing 24. juuni 26. november 1916. Prantsusmaa ja Inglismaa vs Saksamaa
5.-6. Sept. Marne’i lahing. Kolmikliidu poolel 1914 Sellega algab astus sõtta Türgi. positsioonisõda (rinne-720 km pikk) LÄÄNERINDEL MUUTUSETA 1915. algus Kujuneb välja Mai algus algas Saksa 1915.a. positsioonisõda- 1915. armee Gorlice veebruaris kaevikusõda. operatsioon alustas Saksamaa allveesõda. Mais 1915 uputas saksa allveelaev suure inglise
sõjakuulutus Venemaale, S. sõjakuulutus Prantsusmaale, 03.aug Suurbritannia sõjakuulutus Saksamaale. Sõda algab suure vaimustusega rahva hulgas. Antandi riikides levib suur saksa- vastasus. Ka paljud eestlased astuvad armeesse. Isegi paljud patsifistliku taustaga parteid tervitavad sõja algust. Käik( läänerinne) -Läänerindel üritavad sakslased purustada Prantsuse vägesid, enne kui Venemaa mobiliseeruda jõuab. Rindejoon stabiliseerub siiski ning algab positsioonisõda ehk kaevikusõda. Selles sõjas tekkis esmakordselt vajadus pika positsioonisõja järgi, ehitati tuhandeid kilomeetreid kaevikuid, punkreid, okastraattõkkeid jne. 1916 Verduni lahing hukkub umbes 1 miljon meest. Somme´i lahing hukkub umbes 1,3 miljonit meest. Idarinne- Saksamaa peatab Venemaa rünnaku Ida- Preisimaale. A-U väed saavad aga Venemaa käest rängalt lüüa. 1915 suudavad Saksamaa väed läbimurda, kuid Venemaa peajõude ei suuda purustada. 1916 Venemaa
AJALUGU ESIMENE MAAILMASÕDA Üldine: · 28.07.1914 kuni 11.11.1918 · sõdivad riigid jagunesid Antandiks (Venemaa, Prantsusmaa, Suurbritannia) ja Keskriikideks (Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi, Bulgaaria, Itaalia) · kaevikusõda · katsetati esimest korda keemiarelvi · toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt · tomusid 20. saj. esimesed tsiviilelanike massimõrvad · põhjuseks oli suurriikide vastuolud: võitlus turgude, tooraineallikate, kapitali ekspodi võimaluste, mõjupiirkondade ja asumaade pärast · Saksamaa eesmärk oli kaotada Suurbritannia ülekaal merel, võtta endale Prantsusmaa, Belgia ja Hollandi asumaad, vallutada Baltimaad, Poola, Ukraina
rahaliselt ja anda ka abiväge Prantsusmaale. Sõja ettekääne:28.juuni 1914 atendaat Austria-Ungari troonipärijale Serbias, mille peale Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja. Venemaa toetas Serbiat, Saksamaa aga Austria-Ungarit, seetõttu oli sõda vältimatu. Sõja käik 1914. Saksamaa ründas läbi Belgia Prantsusmaad. Toimus piirilahing. Septembris asusid Prantsusmaa ja Inglismaa vastupealetungile. Sellega nurjati välksõjaplaan. Algas positsioonisõda-kaevikusõda. 1915.a-Kasutasid sakslased gaasi. 1916.a. Verduni kindluse ründamine sakslaste poolt, see tõkestas tee Pariisi. Lahing kestis 10 kuud. Mõlemal poolel langes üle miljoni mehe. Kuid prantslased suutsid Pariisi kaitsta. 1916.a. Toimus Somme`i lahing. Kasutati esimest korda lennukeid ja tanke. Ei suudetud saksa rinnet purustada. Idarinne (1914-1917) Algul oli venearmee tugev. Hiljem purustati vene väed Tannenbergi lahingus. Edukamad olid vene väed Austria vastu,
Estofiil Eesti kultuurist ja keelest huvitunud baltisakslane,venelane jm Maailmarevolutsiooni id Enamlaste idee ,muuta kogu maailm kommunistlikuks Vald Talupojad,kes elasid ühe mõisa piires (vabanes 1866 mõisa alt) Autonoomia Omavalitsus,riigi mingi piirkond saab omavalitsuse Konservatism Pol.õpetus,mis pooldab vanade põhimõtete säilitamist Positsioonisõda Kaevikusõda,sõjategevus on pikaks ajaks paigale jäänud Urbaniseerumine Linnastumine Mobilisatsioon Sõjaväekohustuslike meeste kutsumine sõjaväkke(aastakäikude kaupa,tavaliselt sõja eel) tsepeliin Jäiga kerega õhulaev
4. Kes olid Paul von Hindenburg ja Erich Ludendorff? Paul von Hindenburg- (2. oktoober 1847 2. august 1934) oli Saksamaa sõjaväelane (feldmarssal aastast 1914) ja riigitegelane, president aastatel 19251934. Erich Ludendorff- 9. aprill 1865 20 .detsember 1937) oli Saksa kindral Esimeses maailmasõjas, Liège lahingu ja Tannenbergi lahingu võitja. 5. Selgita mõiste positsioonisõda? Kaevikusõda, sõjategevus pikaks ajaks paigale jäänud rinde tugevasti kindlustatud ja pidevalt täiustatavail positsioonidel; vastandiks on manööversõda 6. Mille poolest on oluline Verduni lahing? Dateeri see. :Toimumisaeg 21. veebruar 16. detsember 1916 Murdsid läbi prantslaste esimesed kaitseliinid. Lootus Prantsuse armee verest tuhjaks lasta ei täitunud. Sakslaste kandsid hoopis ise suuremaid kaotusi. 7.Miks on oluline Somme'i lahing? Dateeri see. :Toimumisaeg 1
murda, kuid löödi suurte kaotustega tagasi. Mõlemad pooled kaotasid lahingus 1,3 miljonit meest. 4) Ypres’i lahing (aprill 1915.a.)- Sakslased kasutasid mürkgaasi, üritades selle toetusel inglaste kaitsest läbi tungida. Inglased kandsid küll raskeid kaotusi, kuid suutsid sakslaste rünnaku tagasi lüüa. 5. Mille poolest erines sõjategevus idarindel läänerindest? Läänerindel algas esmakordselt positsioonisõda(kaevikusõda), esmakordselt kasutati mürkgaasi. 6. Kuidas muutusid Esimese sõja ajal?: • riigi roll majanduses- Suurenes riigi osa majandusse, majanduselu hakati reguleerima, riiklike tellimuste eest tasuti riigikassase, väikeettevõtted laostusid. Riigi käes kontroll ressursside jaotamise üle, suurenes maksukoormus, suurenesid sotsiaalsed pinged ja vastuolud. • inimeste väärtushinnangud- Traditsiooniline peremudel sattus tõsisesse kriisi
asumaad ja suurriigiseisundi. Briti impeerium saavutas oma suurima ulatuse. Itaaliast sai suurriik. Märgatavalt tugevdas oma seisundit USA. Kindalsti poleks ka Eesti praegu just selline ja võibolla poleks me isegi mitte iseseisvad kui poleks toimunud esimest maailmasõda. Kindlasti andis esimene maailmasõda väga suure tõuke tehnika arengule, esmatähtis oli muidugi arendada sõjalist tehnikat ja sidevahendeid, leiutati kaevurmasin(kaevikusõda),tuulelohed, tankid, roomikud. Inimesed olid innustatud tehnikat arendama ja nad püüdsid koguaeg saada paremaks, et võita vastest. Tänu toonasele side- ja raadiovahendite arendamisele ning leiutamisele on kindlasti just tänapäevane tehnika arenenud just nii kaugele. Tööstus arenas metsikult, kindlasti mõjus algselt see areng hästi vaid tootjatele mitte tarbijatele, sest tekkis keemiatööstus. Toodeti kaupasid, mis ei olnud enam
kaotanud riikide esindajad kutsuti pariisi alles rahulepingutele allakirjutamiseks. Saksamaa pidi loovutama mõned alad belgiale, taanile, leedule, poolale. Saksamaa pidi vähendama sõjaväge, keelati omada lennuväge ja allveelaevu. Relvastuse täienemine- arenes lennuvägi (lennukid varustati kuulipildujatega, pommidega), kasutusele võeti tankid Mille poolest erines positsiooni sõda manöövrist-positsioonisõda - kaevikusõda; sõjategevus jäi pikaks ajaks paigale; rinne oli mõlemalt poolt tugevasti kindlustatud. Sõdivad pooled olid rajanud kaevikute ja kindlustuste süsteemi, mida pidevalt täiustatakse ja uuesti ehitatakse. Kindlustused sügavuti- 2-3 kaitseliini, igas 3 kaevikuterida. Manööversõda - püsiva rindejoone puudumine, lahingutegevus laial rindel ja suures sügavuses ning olukorra kiire ja ootamatu muutumine. Üksikute lahingute pidamine. F. Ferdinard- 28. juuni 1914
Ajend: Austria- Ungari troonipärija tapmine. Tappis Serbia üliõpilane. Tulemused: Euroopa riikide piirid muutusid drastiliselt. Purunes neli impeeriumi: Saksamaa, Austra-Ungari, Venemaa ja Osmanite riik. Suured inimkaotused, tehnika areng, muutused ühiskonnas (naised, pessimism). Aeg: 28.07.1914-11.11.1918. 2. Muutused sõjapidamises 3 näidet, muutused ühiskonnas positiivsed/ negatiivsed. Muutused sõjapidamises: Sõjalennukid, tankid, mürkgaas, positsioonisõda ehk kaevikusõda. Positiivsed muutused: naiste iseseisvumine. Meestega võrdsete õiguste saamine, mitmed rigid kehtestasid iseseivuse. Negatiivsed muutused: füüsiliselt ja vaimselt kurnatud, elutustase langes, levisid epideemiad. 3. Inimsusvastane kuritegu, genotsiid: rahvuse, rassi või usulistel põhjustel ühe rühma hävitamine 4. Armeenia genotsiid- sisu, miks kõik riigid ei tunnusta, miks see teema põhjustab veel täna pngeid. Peetakse esimeseks kaasaaegseks genotsiidiks
· Lisanduvad: USA, Belgia, Jaapan, Itaalia, Rumeenia, Tsernogooria. · Kolmikliit Saksamaa, Austria Ungari. · Lisanduvad: Türgi, Bulgaaria. Sõjaplaanid · Saksamaa purustada kiiresti Prantsusmaa ja seejärel suunduda idapoole. · Venemaa pealetung austerlastele ja siis kaitsetegevus sakslaste vastu Poolas ja Kuramaal. · Inglismaa- pakkus oma laevastikku ja rahalist abi. Uuendused sõjapidamises · Kasutatakse Ypri all esimest korda keemiarelva · Hävituslennukid · Tankid · Kaevikusõda Põhjused: 1) Teravnenud vastuolud maailma suurriikide vahel eriti Inglismaa ja Saksamaa vahel 2) Ohu alahindamine usuti, et sõda võib olla vaid lokaalne, kuna suur sõda kahjustaks rahvusvahelist majandust, poliitikud bluffisid kergekäeliste sõjaliste ähvardustega (Maroko kriisid) 3) Sõja romantiseerimine 4) Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine
Tannenbergi lahing: Venemaa<->Saksamaa, 27-30.08.1914, Venelased hävitati. Ypres´i lahing: Saksa<->Inglismaa, 1915/1917?, saksa kasutas mürkgaasi kuid inglased suutsid rünnaku tagasi lüüa. Verduni lahing: Saksa Prantsusmaa, juuli-dets. 1916, verduni kindlust ei suudetud võita. Somme´i: Inglise-prantsuseSaksa, 1.juuli 1916, tankidega läbitungimine ebaõnnestus. Cambrai:InglismaaSaksa, 1917, (suurtükituld kasutati hiljem,aga) läbimurd ei õnnestunud. Positsioonisõda e. Kaevikusõda- sõjategevus on pikaks ajaks paigale jäänud, tugevasti kindlustatud positsioonidel(läänerindel muutusteta) Manööversõda- püsiv rindejoon puudus, laialdane lahingutegevus, olukorra kiire ja ootamatu muutumine, üksikute lahingute pidamine Tehnilised uuendused: - Gaasi kasutamine, - Kuuli- ja miinipildujad, automaatkäsirelvad, kauglaskesuurtükid, - Tankide kasutamine (Somme'i lahing 1916), ei omanud erilist sõjalist kasutegurit, - Autode levik, -
aprillil 1917. aastal (Wilson) Itaalia (kuningriik) Jaapan (kuningriik) Keskriigid: Saksamaa (Hohenzollernite dünastia) Austria Ungari (Habsburgide dünastia) Türgi (Osmanid) Bulgaaria (Ferdinand I) Olulisemad muutused sõjapidamises 1) Võeti kasutusele sõjalennukid 2) Võeti kasutusele tankid (1916. aastal Somme´i lahingus) 3) Võeti kasutusele mürkgaas 4) Positsioonisõda ehk kaevikusõda 5) Propaganda kasutamine (tegelikult kasutati natuke ka varem) Olulisemad lahingud 1) 1914. aastal Tannenberg´i lahing 2) 1914. aastal septembris Marne´i lahing 3) 1916. aastal Somme´i lahing 4) 1916. aastal Jüüti merelahing 5) 1916. aastal Verdun´i lahing (hakklihamasin) 6) 1917. aastal Ypres´i lahing Esimese maailmasõja tulemused 1) Võitsid demokraatlikud riigid, demokraatia laienemine pärast esimest maailmasõda.
organisatsioon,mille eesmärk oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö, Wilsoni 14 punkti, Demilitariseeritud tsoon- on maa-ala, kus sõjaväe tegevus ei ole lubatud., Reparatsioon-Sõjakahjude osaline või täielik hüvitamine kaotajariigi või-riikide poolt sõja võitnud riigile või riikidele. Rahuleping-Sõda on läbi,püsiv leping, Vaherahuleping-sõlmitakse mingiks ajaks, Positsioonisõda- kaevikusõda, sõjategevus pikaks ajaks paigale jäänud rinde tugevasti kindlustatud ja pidevalt täiustatavail positsioonidel; vastandiks on manööversõda.Atentaat- on tuntud inimese (tavaliselt võimukandja või poliitiku) mõrv või mõrvakatse enamasti poliitilistel põhjustel, kuid mõrval võivad olla ka usulised, ideoloogilised või sõjalised motiivid. Atentaadi eesmärgiks võib olla ka materiaalse kasu saamine. Compaigne rahuleping-Sõjategevus lõppes pärast seda,kui Saksamaa ja
Imperalism - suurriikide poliitika, mille eesmärgiks on oma mõju suurendamine kogu maailmas Antant - Venemaa, Prantsusmaa, Suurbritannia Kolmikliit/Keskriigid -Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia Teadusrevolutsioon - etapp 16.,17 sajandil, mil arenesid teadus ja teadmised Kapitali eksport - vähem arenenud maadest viidi loodusressursse jms. arenenud tööstusriikidesse (odavam jms) Positsioonisõda - mõlemad osapooled asuvad tugevalt kindlustatud positsioonidel (kaevikusõda jne) "Kadunud sugupõlv" mõiste sõjas osalenud põlvkonna kohta. Tähistab mehi, kes ei suutnud sõjas naastes kohaneda normaalse eluga, väärtushinnangud olid purustatud, ümbritsevasse suhtuti passiivselt, oldi pettunud demokraatias, psüühiliselt haiged. Piiramatu allveesõda - kaubalaevade ette hoiatamata uputamine allveelaevade poolt Patsifism - sõjavastane, vägivalda eitav liikumine Sovinism e marurahvuslus - oma rahvuse teistest paremaks pidamine (eriti suurriikide poolt)
(Kolmikliiduga sõjas osalenud riigid) Kolmikliit – Saksamaa, AustriaUngari ja Itaalia liit, et teha koostööd Venemaa kallaletungi korral. mobilisatsioon – sõjaväekohuslaste tegevväkke kutsumine propaganda – mingite vaadete või õpetuse sihikindel kuulutamine ja selgitamine neile suurema poolehoidjate hulga võitmiseks. positsioonisõda – kaevikusõda, vastandiks on manööversõda manööversõda – püsiva rindejoone puudumine, lahingutegevus laial rindel ja suures sügavuses ning olukorra kiire ja ootamatu muutumine (militaarstrateegia, mis propageerib vaenlase seljatamist läbi nende otsustamisvõime halvendamise šoki ja segaduse abil)
Pariisile. Pr valitsus evakueerus. Pr lahing Ida-Preisimaal. Vene ei ja Abr väed andsid Joffre juhtimisel jõudnud piisavalt ette löögi Saksa vägedele, nurjates valmistada ning saksa armee, nende sõjaplaani ning mujutades eesotsas Hindenburg´iga, lõi sõja edasist käiku. Kogu lääner pealetungi tagasi, purustades tekkis positsioonisõda e Vene armee ning sundides neid kaevikusõda, rindepikkus oli 720km. Ida-Preisim lahkuma. Joseph Joffre- Pr armee ülemjuhataja. 1915 Ypres’i lahing (22.04). Antandi Gorlice lahing (02.05). riikide väed proovisid läbi murda Saksamaa proovis otsustada lääner, see ei läinud läbi. Sakslased sõja saatust idarindel, kuhu piirdusid läänerindel kaitsega. 22.04 koondati 54% Keskriikide kasutasid sakslased lahingus kloori jõududest, eesmärk oli Vene
Prantsusmaa plaan: tugevate kindluste ehitamine Prantsuse-Saksa piirile, Belgia piir jäeti kindlustamata kuna sealt lööki ei oodatud. Venemaa plaan: arvestas sõjategevusega kahel rindel saksamaa ja austria vastu. Eesmärk saksa vägede purustamine Ida - Preisimaal et kergendada liitlase Prantsusmaa olukorda läänerindel. Inglismaa plaan: lootis teiste abile, toetas liitlasi rahaliselt, mehi sõtta taheti saata 70 000. TOIMUSID POSITSIOONISÕJAD. Positsioonisõda kaevikusõda, sõjategevus pikaks ajaks paigale jäänud rinde tugevasti kindlustatud ja pidevalt täiustatavail positsioonidel, vastandiks on manööversõda. Sõjategevus läänerindel algas Saksa vägede ootamatu sissetungiga Belgiasse ja Luksemburgi, kuid Belgia kindlused osutusid visa vastupanu. 1914. september Marne'i lahing Prantsusmaal (nurjati sliffeni plaan) 1915. aprill Ypres'i lahing Belgia (sakslased kasutasid esimest korda gaasi) 1916
Sõja piirkonnad Põhiline sõjategevus on siiski Euroopas. 2 põhilist rinnet: 1)läänerinne- saksamaa, prantsusmaa, belgia piir. Läänerinne on püsiv, suuri muutusi ei toimu. 2)idarinne- saksamaa, venemaa, austria. Idarinne on liikuv rinne, ei toimu paigalseisu. Liigub järjest ida poole. 3) sõda merel ,atlandil (saksamaa-inglismaa) , vahemerel (inglismaa- türgi vahel) Olulisemad lahingud * Marni 1914- prantslased peatavad sakslaste sissetungi, algab kaevikusõda * Gallipoli 1915- inglased üritavad türgilt edutult vallutada. Mustamere väinad *verdun 1915- sakslaste ebaõnnestunud soov läbi murda prantsuse kaitseliidust *soome 1915 inglaste ebaõnnestunud soov läbi murda saksa kaitseliinist. Tankide kasutusele võtt * Ypres- positsiooni lahingud, gaasi kasutusele võtt Kriis Venemaal * langesid 6mln. Põhjustavad rahutusi sõjaväes- suur hulk langenuid * majandus kaos- tööjõu ja tooraine puudus, transpordi ja kütusekriis, nälg
Pariisist põhja poolt ja seejärel läänest ning Prantsuse armee koos pealinnaga kotti haarama. Inglismaal iseseisev sõjaplaan puudus, üritas oma eesmärgid saavutada koostöös teiste Antanti riikidega 5) Nimeta Versaille lepingu 3 punkti 1)Saksamaa kaotab kolooniad 2)Saksamaa kaotab ligi 10% oma territooriumist 3) Sõjahüvitiste ehk reparatsioonide maksmine 6) Mis on positsioonisõda ja kelle vahel see toimus? alates septembrist 1914 algas positsioonisõda ehk kaevikusõda - sõjategevus jäi pikaks ajaks paigale; rinne oli mõlemalt poolt tugevasti kindlustatud. Sõdivad pooled olid rajanud kaevikute ja kindlustuste süsteemi, mida pidevalt täiustati ja uuesti mehitati. Kindlustused sügavuti - 2-3 kaitseliini, igas 3 kaevikuterida. 7) Nimeta I MS võitjad ja kaotajad Võitjad: USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia jt. Kaotajad: Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi, Bulgaaria 8) Millised impreeriumid lagunesid I MS järel? Saksa, Vene, Austria-Ungari, Türgi
4) Revolutsioonide laine Euroopas laostas armeed ja tagalat. 8. Miks oli I maalimasõda uut tüüpi sõda. 1) I maailmasõda oli uut tüüpi sõda, sest vastamisi olid miljonilised armeed. Nende varustamine relvadega, laskemoonaga, mundritega ja toiduga oli võimalik ainult arenenud industriaalühiskonnas. 2) Uute relvariikide kasutuselevõtt: kuulipildujad (peam. Maxim), lennuvägi, tankivägi, autod, õhukaitsesuurtükivägi, gaasid. 3) Tehnilised uuendused: kaevikusõda, välikindlustusvööndid, kaitseliinid, telefoni- ja raadioside. 4) Sõda andis tõuke meditsiini kiireks arenguks. 5) Avanes inimeste maailmapilt, silmaring. 9. Versailles rahulepingu tingimused. Versailles süsteem. Esimese maailmasõja järgseid rahulepinguid ja nendest tulenevaid riikidevahelisi suhteid on hakatud nimetama Versailles' süsteemiks. VERSAILLES' SÜSTEEM Versailles´ lepingud sõlmiti Pariisi rahukonverentsil 28 juunil 1919 a. võitnud riikide ja Saksamaaga.
Compiegne'i vaherahu- lõpetab I maailmasõja sõjategevuse 11.11.1918 Rahvasteliit: *Versaille's leping *Kollektiivne julgeolek *Agressorite talitsemine *USA kõrvale jäämine Ülevaade lahingutest (aeg, osapooled, tulemus/tagajärjed): *Tannenbergi lahing- 17.08-2.09 1914 saksa vs vene, 1 saksa armee suutis vastu panna vene 2le armeele. *Marne'i lahing 02.09.1914, sakslased 35km kaugusel Pariisist, kuid kaotasid. Kaevikusõda *Ypres'i lahing- aprill 1915, sakslased kasutavad mürkgaasi inglaste vastu, Ing võit *Gallipoli lahing- 25.04.1915-09.01.1916, pr ja ing üritasid üle võtta Istanbuli selleks et tagada meretee Venemaale *Somme'i lahing juuli-nov 1916, Ing-Pr vs Saksa (15.09.1916 tankid 1. korda ing), mõlemal poolel kokku kaotati 1,3 mln meest, edu ei saanud kumbki *Jüüti merelahing sügis 1916, Saksa vs Ing, sakslased kuulutavad end võitjateks *Verduni lahing 21vebr-11dets
Keda võib pidada I maailmasõja võitjateks ja keda kaotajateks? Esimene maailmasõda, mida esialgselt teati ka lihtsalt maailmasõja nime all, sai tuntuks kui kaevikusõda; sõda, kus kasutati esimest korda keemiarelvi; sõda, kus toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt; sõda, kus toimusid XX sajandi esimesed tsiviilisikute massimõrvad. Esimene maailmasõda ehk esimene sõda, mis hõlmas endas suurt osa maailma maadest, vältas 28. juunist 1914 kuni 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks (Suurbritannia, Prantsusmaa ja Venemaa liit 1907-1917) ja Keskriikideks (Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria liit)
tekkel nägid lepingud ette blokke tervikuna ``mängu`` astumist. Peale sõda lõppu kaotaja oli küll terve blokk, aga võitjate puhul oleks korrektsem rääkida eraldi riikidest. Peakaotaja oli keskriikide blokk Austria-Ungari, Bulgaaria, Türgi ja Saksamaaga selle keskel. Vaatamata kord edukale, kord edutu sõjategevusele varises see lõpude lõpuks kokku. Kaotuse põhjuseks võiks olla Schlieffeni plaani läbikukkumine Marne`i lahingu tagajärjel ja sellele järgnev kaheaastane kaevikusõda ning liitlase Itaalia kaotamine. Sõja venimise tõttu kiirvõit Läänerindel ebaõnnestus ning see ei lubanud jõudude koondamist Venemaa vastu. Sõdimine kahel rindel läks laastavaks ja kurnavaks ning nõudis palju nii füüsilisi, kui ka moraalseid resursse, millest riik aja jooksul hakkas tühjaks minema. 1918. aastal vaimustavad kuid lõpuks edutud pealetungid, Antandi järjest paremini töötav (suuresti ülemereliste liitlaste arvel) sõjatööstus ja pidevalt
3. AUSTRIA-UNGARI HABSBURGID 4. SAKSAMAA- HOHENZOLLERNID I Ms osales esimest korda suurel hulgal sõdureid. Esimeses maailmasõjas langes 9miljonit inimest ja toimusid esimesed 20.saj tsiviilisikute massimõrvad. Kasutati esimest korda keemiarelva, tanke ja toimus esimene pommitamine lennukitelt. Esimeses Maailmasõjas oli kaks põhilist rinnet : Lääne ja idarinne, aga sõjategevus toimus ka kolooniates ja Balkani poolsaarel. Esimene maailmasõda on tuntud kui kaevikusõda. Esimese maailmasõja põhjused: 1. Sisepoliitilised põhjused- 1.1 Naitsionalism, imperialism- ühe riigi võimu laiendamine,militarism- esikohal sõjaline võimsus. 1.2 Riikide sotsiaalsed probleemid. 1.3 panslavism- kõikide slaavlaste ühendamine 2. Välispoliitilised-2.1 väljakujunenud suurriikide blokkide süsteem, 2.2- väiksemad liidud- Vene-Serbia, SB-Belgia.2.3 Balkani küsimus2.4 Elsass-Lotringi küsimus (Prantsusmaa ja Saksamaa) 2
Ajaloo KT 1. 20. sajandi algusele iseloomulikud jooned. Progress – lennundus areneb, paremad elamistingimused, uued võimalused meelelahutuses Euroopa-keskne maailmakäsitlus – Euroopa suurriikidel on palju kolooniaid, Euroopa alahindas teisi riike ja rahvuseid Pessimism – edasiminekut ei toimu – naistel puudub valimisõigus, riiklikud sotsiaaltoetused puuduvad, vabaturumajandusega kaasnesid majanduskriisid – riik ei sekku majandusse, linnastumise tase kõrge, eriti industriaalriikides 2. Oska näidata vastuolusid 20. sajandi alguses. Majanduse areng oli maailmas ebaühtlane, suured erinevused arenenud suurriikide ja nende koloniaalriikide vahel, nt Suurbritannia ja tema asumaad Aafrikas Suurriikide vahelised vastuolud – võitlus asumaade pärast, näiteks Inglismaa ja Prantsusmaa Erinevad ühiskondlikud liikumised: ...
Ajaloo KT 1. 20. sajandi algusele iseloomulikud jooned. Progress – lennundus areneb, paremad elamistingimused, uued võimalused meelelahutuses Euroopa-keskne maailmakäsitlus – Euroopa suurriikidel on palju kolooniaid, Euroopa alahindas teisi riike ja rahvuseid Pessimism – edasiminekut ei toimu – naistel puudub valimisõigus, riiklikud sotsiaaltoetused puuduvad, vabaturumajandusega kaasnesid majanduskriisid – riik ei sekku majandusse, linnastumise tase kõrge, eriti industriaalriikides 2. Oska näidata vastuolusid 20. sajandi alguses. Majanduse areng oli maailmas ebaühtlane, suured erinevused arenenud suurriikide ja nende koloniaalriikide vahel, nt Suurbritannia ja tema asumaad Aafrikas Suurriikide vahelised vastuolud – võitlus asumaade pärast, näiteks Inglismaa ja Prantsusmaa Erinevad ühiskondlikud liikumised: ...
faktist, et maailmas on hetkel ainult üks suur paharet, kellele lääneriikide ja meie tähelepanu keskendunud on. Sellegipoolest on Eesti kaitsepoliitilised sammud näidanud, et vähemalt selles aspektis oleme me selge positsiooni valinud. Erinevalt 1939. aastast ei ole me üksi, me ei looda neutraalsuse kaardi peale ning teame selgelt, milleks idanaaber võimeline on. Mida Ukraina ja Venemaa konflikt meile näitab on see, kuidas sõja olemus on tublisti muutunud. Kaevikusõda on ammune minevik, praegu seisame silmitsi veniva partisanisõjaga. Samamoodi ei kuulutata enam aumehelikult üksteisele sõda nagu seda saja aasta eest diplomaatiliste esinduste kaudu tehti. Kuigi agressor ja ohver on kõigile teada, on rahvusvahelise õiguse järgi tegutsemine raskendatud. Iga väiksemgi diplomaatiline aps või jõu näitamine annab teisele poolele koheselt eelise ja võimaluse see meediakanalite kaudu enda propagandamasina jaoks tööle panna. Kui 20
sajandi esimesed tsiviilisikute massimõrvad. Kuid kes jäid suures I maailmasõjas võitjateks ja kes kaotajateks? Peale sõja lõppu oli kaotajaid terve blokk. Peakaotaja oli keskriikide blokk Austria-Ungari, Bulgaaria, Türgi ja Saksamaaga selle keskel. Vaatamata kord edukale, kord edutu sõjategevusele varises see lõpude lõpuks kokku. Kaotuse põhjuseks võiks olla Schlieffeni plaani läbikukkumine Marne`i lahingu tagajärjel ja sellele järgnev kaheaastane kaevikusõda ning suure liitlase Itaalia kaotamine. Sõja venimise tõttu kiirvõit Läänerindel ebaõnnestus ning see ei lubanud jõudude koondamist Venemaa vastu. Sõdimine kahel rindel läks laastavaks ja kurnavaks ning nõudis palju nii füüsilisi, kui ka moraalseid resursse, mis muutus riikide jaoks saatuslikuks. Antandi järjest paremini töötav, täna suurele liitlaskonnale, sõjatööstus ja pidevalt saabuvad värsked väed murtsid täielikult võitlusvaimu ning sügisel
*4.august 1914 Saksamaa sissetung Belgiasse *21-25 august 1914 piirilahing Prantsuse-Inglise väed said Sakslaste poolt lüüa *5-6 september 1914 Marne'i lahing- Saksa väed said Prantsuse ja Briti vägede käest lüüa Sõjategevus idarindel(1914) *17 august 1914 Venemaa sissetung Ida-Preisimaale *vene vägede edukas tegevus Austria-Ungari vastu *1914 sügisel tõid Sakslased vägesid idarindele ja alustasid Austria-Ungariga pealetungi Varssavile sõjategevus 1915-1917 *positsioonisõda e kaevikusõda. (ehitati välja 2-3üksteisele järgnevat kaevikute liini, jalaväe jaoks rajati kindlustatud punkrid) *1915 aprillis kasuasid Saksa väed Ypres'i juures mürkgaasi Inglise kaitse vastu, kuid Saksa väed löödi siiski tagasi. *sõtta astusid Itaalia ja Bulgaaria *1915 üritasid Inglased haarata oma kontrolli alla Musta mere ja Vahemere vahelisi väinasid. Türklased aga peatasid Inglaste edasitungi. *2.mai 1915 Saksa armee Gorlice operatsioon venelaste vastu
idas Venemaa vastu. AustriaUngari sõjajõud tuli koondada kahte ossa, millest väiksem osa suunatakse Serbia ja suurem Venemaa vastu. Sõjategevus läänerindel algas 2. augustil 1914. aastal. See toimus Saksamaa ja PõhjaPrantsusmaa vahel. Sõda algas Saksa vägede ootamatu sissetungiga Luksemburgi ja Belgiasse. Kuigi Saksa armee hõivas enamiku Belgiast ja osa Prantsusmaast, kuid peagi rindejoon stabiliseerus. Vastaspoolte sõjaväed kaevusid maasse, algas positsiooni ehk kaevikusõda. Selles kasutati enamasti kahureid, kuulipildujaid, hiljem ka sõja käigus leiutatud miinipildujaid, mürk gaase ja tanke. Sõdurid olid seal hädas nii täide kui ka rottidega. Saksa väed paisati tagasi Prantsuse armee poolt. Nii nurjati Saksamaa välksõja plaan. Kättemaksuks lasid Saksa sõdurid mitmel pool belglasi külade viisi maha. Sõjategevus idarindel algas 17. augustil 1914 alustasid kaks Vene armeed sissetungi IdaPreisimaale. Sakslastel
Sõdivad riigid: Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia, hiljem USA Sõja ajal võeti kasutusele uusi relvi: kuulipildujad, suurekaliibrilised suurtükid, maamiinid, allveelaevad, ristlejad, torpeedod ja meremiinid Saksamaa tungis neutraalsesse Belgiasse. Belgia kangelaslik vastupanu. 10 päeva päästsid Prantsusmaa. Inglismaa kuulutas sõja Saksamaale. Briti väed Prantsusmaale Saksa vägede peatamine Marne'i jõel 25 km kaugusel Pariisist. Algas positsiooni e kaevikusõda. Sõjategevus jäi pikaks ajaks paigale. Positsioonisõda ehk kaevikusõda- See tähendab, et vastased on hõivanud kaitsepositsioonid, peamiselt kaevikud- kus sõdurid on kaitstud käsitulirelvade ja suurel määral ka kaudtule eest.Oli vaja palju mehi. Samuti ka head varustust. Ehitati välja 2-3 kaevikute liini koos kuulipildujatepesade ja suurtükipositsioonidega. Jalaväe jaoks punkrid Ypresi lahingus (1915) kasutati esmakordselt gaasi
Suurbritannia saksamaa Prantsusmaa Austria-Ungari Venemaa Türgi itaalia Bulgaaria jaapan portugal kreeka rumeenia USA (1917) ... Austria- ungari serbiale algas 1 maailmasõda järkjärgult astusid sõtta teised riigid 1914 saksamaa vallutas enamiku belgiast ja osa prantsusmaas peagi rindejoon seiskus Algas postsiooni e kaevikusõda st rinne seisis paigal kuid langesid miljonid mehed ning sõja käigus leiutatud miinipildujaid mürkgaase ja tanke Algas uut moodi võitlus õhusõda Idarindel said austerlased venelastelt lüüa.siiski keskriikidel õnnestus tungida kaugele vene aladele algas kaevikusõda suurbritannia üritas saksamaa alistada blokaadiga allveesõja abil Suurbritanniasse ei lastud laevusakslased hävitasid ka sõjalaevad vaida ka kauba ja reisi laevad
vastaste hävitamine. Tapeti Nikolai II ja tema perekond. Monopolid hiigelettevõtted, mis tekkisid tootmise ja kapitali koondumise tulemusena. Antisemitism termin, mida kasutatakse tähistamaks vaenulikkust juutide suhtes, mis tuleneb vastumeelsusest nende religioossele, kultuurilisele või etnilisele taustale Sufrazetid inglise naisõiguslased, kelle tegevuse tulemusena said naised valimisõiguse. Reparatsioonid kahju hüvitamine sõja võitjale. positsioonisõda kaevikusõda, kus ilma pealetungita tulistati vastase positsioone Versailles' süsteem pariisi rahukonverentsil rahulepingutega loodud uus poliitiline korraldus. Bresti rahu Venemaa leping keskriikidega, mis andis osa venemaa valdusi Saksamaale. Eestis algas Saksaokupatsioon, mis kestis I MS lõpuni. Rahvakomissaride Nõukogu esimene nõukogude valitsus eesotsas Leniniga. Maailmarevolutsiooni idee bolzevike soov muuta kogu maailm kommunistlikuks.
julmad juutidega, Armeenias toimus Türgi vägede poolt etniline puhastus. Sõjast tagasi tulnud mehed ei suutnud normaalse eluga kohaneda. Sõjas osalenud põlvkonda on nimetatud ,,kadunud sugupõlveks". 7. Sõjatehnika areng Mereväes täiustati allveelaevu, lennukid muutusid kiiremaks ning manööverdamisvõimelisemaks, leiutati tankid (inglased). 8. Mõisted Positsioonisõda kaevikusõda, sõjategevus pikaks ajaks paigal, rinne tugevasti kindlustatud, täieneb pidevalt Manööversõda - püsiva rindejoone puudumine, lahingutegevus laial rindel ja suures sügavuses ning olukorra kiire ja ootamatu muutumine. Üksikute lahingute pidamine. Välksõda sõda, mille vallandajad taotlevad kiiret võitu (mõne nädala või kuu jooksul). Kurnamissõda mõlemad osapooled loodavad vastase välja kurnata ning vastupanust loobuma sundida
1. august 1914 Saksamaa kuulutas Venemaale sõja. 2. august Saksamaa okupeeris Luxembourgi. 3. august Saksamaa kuulutas Prantsusmaale sõja. 4. august Suurbritannia kuulutas Saksamaale sõja. 21. august Saksamaa okupeeris Belgia. 21. 25. August Piirilahing Sakslased jõudsid Pariisi. Jacques Jaffre koondas vägesid, otsustas sakslastele anda vastulöögi. 5.-12. September Marne'i lahing. Sakslased löödi tagasi. Läänerindel algas kaevikusõda ehk positsioonisõda. Kaevik kaitsekraav. August 1914 Venemaa ründas Ida-Preisimaad. 29. August 1914 Tannenbergi lahing. 3. September 1914 Lvov (Lviv) Austria-Ungari väed suruti Karpaadidesse. 23. August 1914 Sõtta astus Jaapan. Sakslaste vastu. Jaapanlased vallutasid Saksamaa Aasia ja Okeaania kolooniad. 29. Oktoober 1914 - Sõtta astus Türgi. Meredel olid Antantile probleemiks Saksa allveelaevad. 1915 ja 1916 1915 alguse probleemid:
ungari välja vaid türgi ja bulgaaria. Läänerindel üritasid sakslased ellu viia kindralstaabi ülema A von Sclicffeli sõjaplaani seda nimetatigi Sclicffeli plaaniks. Selle kohaselt pidi saksa armee purustama prantsusmaa enne, kui venemaa jõuab oma inimressursid mobiliseerida. Seda teha ei õnnestunud. Saksa armee hõivas küll enamiku Belgiast ja osa Prantsusmaast. Kuid peagi rinne eos stabiliseerus. vastaspooled kaevusid maasse. Algas positsiooni ehk kaevikusõda selles kasutati peamiselt suurtükke kuulipildujaid, hiljem ka sõja käigus leiutatud miinipildujaid mürkgaase ja tanke. Kaevikute kohal käis sootuks uutmoodi võitlus-õhusõda. Rinde joon ei muutunud kuigivõrd peaaegu sõja lõpuni, ehkki iga maalapi pärast valati ohtralt verd. Nii langes 1916 aastal 10 kuuses verduni lahingus umbes 1000 000 meest. Ligi neljakuuses somma lahingus langes ligi 1,3 miljonit meest, ilma, et kumbki pool oleks midagi märkimisväärset saavutanud.
7. Kuidas sõjategevus pearinnetel mõjutasid teineteist vastastikku: idalääs , lääsida Kõige enam mõjutasid nii lääne- kui ka idarinne Saksamaad, kes sõdis mõlematel rinnetel. Läänerindel sõdisid Saksamaa ja tema liitlased Prantsusmaa, Belgia, Suurbritannia ja USA-ga. Idarindel pidi Saksamaa koos Austria-Ungariga sõdima Venemaaga. Samas mõjutasid ka Venemaaga toimunud sündmused Prantsusmaad, kuna Venemaa oli siiski sõjas ju Prantsusmaa liitlane. Positsioonisõda ehk kaevikusõda sõjategevus rindel pikaks ajaks paigale jäänud tugevasti kindlustatud positsioonidel (nt läänerindel muutusteta 1914- märts 1918) Manööversõda püsiva rindejoone puudumine, lahingutegevus laial rindel ja suures sügavuses ning olukorra kiire ja ootamatu muutumine. Üksikute lahingute pidamine. KOLMIKLIIT EHK KESKRIIGID 1882 ANTANT 1907 Saksamaa Prantsusmaa Austria-Ungari Inglismaa
majandus ja suured purustused *Impeeriumide lagunemine ja väikeriikide tekkimine *Jõuvahekordade muutumine maailmas (Tugevnesid Prantsusmaa, Inglismaa ja USA, suurriigiks Itaalia) *Lääne tsivilisatsiooni põhiväärtuste ja moraali allakäik *Demokraatia kriis ja üleminek diktatuuridele paljudes Euroopa riikides *Ebaõiglased rahulepingud tekitasid uusi vastuolusid, sillutades teed uuele maailmasõjale Positsioonisõda kaevikusõda; sõjategevus jäi pikaks ajaks paigale; rinne oli mõlemalt poolt tugevasti kindlustatud. Sõdivad pooled olid rajanud kaevikute ja kindlustuste süsteemi, mida pidevalt täiustatakse ja uuesti mehitatakse. Manööversõda - püsiva rindejoone puudumine, lahingutegevus laial rindel ja suures sügavuses ning olukorra kiire ja ootamatu muutumine. Üksikute lahingute pidamine. Industriaalühiskond (tööstusühiskond)- suudab varustada armeed laskemoona,
· Saksamaa välksõja plaan oli tungida läbi Belgia Prantsusmaale ja see kohe purustada, seejärel suunata kõik jõud Venemaa vastu. · Prantsusmaa lootis tugevatele kindlustustele Prantsuse-Saksa piiril · Venemaa põhieesmärk oli saksa väed purustada, et kergendada Prantsusmaa olukorda. · Inglismaa lootis teiste riikide abile, selleks toetas ta rahaliselt oma liitlasi Venemaad ja Prantsusmaad. Positsioonisõda läänerindel: · Positsioonisõda - kaevikusõda pikaks ajaks paigale jäänud ja tugevasti kindlustatud rindel · Marne'i lahing 1914, pariisi lähistel. Prantslaste vastupealetung sakslaste vastu, Saksa väed paisati tagasi, nurjati välksõja plaan. · Ypres'i lähedal 1915, sakslased kasutasid esimest korda gaasi, ohvriks üle 15000 inglise sõduri, hiljem kasutasid gaasi ka inglased · Verduni lahing 1916, Verduni kindlus. mõlemal poolel langes üle miljoni mehe, Prantslased suutsid end sakslaste eest kaitsta.
· Idarinne o Saksamaa o Austra-Ungari Venemaa(kõigi vastu) · Balkani rinne o Austria-Ungari serbia vastu · Kaukaasia rinne o Venemaa Türgi vastu · Lähis-Ida rinne o Suurbritannia Türgi vastu 1914 läänerinne · Saksamaa tungis läbi Belgia Prantsusmaale · Seialgu on Saksamaa edukas. · Marne'i lahingus peatati saksamaa pealetung · Kujunes välja positsiooni- ehk kaevikusõda 1914 Idarinne · Sõjategevus algab Venemaa rünnakuga saksamaa vastu eesmärgiga kergendada prantslaste olukorda · Erinevalt läänerindest kujuneb idarindel manöövrisõda. · Suurim lahing Tannenbergi lahing, mis lõppes venemaa lüüasaamisega. Paul von Hindenburg: saksa vägede juht Tannenbergi lahingus. 1915 Sõtta astusid: · Itaalia atanti poolt · Bulgaaria keskriikide poolt o Bulgaaria sõttaastumine tähendas Serbia kokkuvarisemist
võimelistemaks. · Tankit- täiesti uued asjad, neid hakkas tootma Suurbritannia, et vaenlase okastraat hävitada ja sealt läbi saada. Vastased õppisid tanke hävitama ja seepärast ei hakanud neid ise tootma kuna pidasid neid mõttetuteks relvadeks. Liitlased, aga täiustasid neid veel mis andis neile sõja lõpuks Saksa vägede ees olulise eelise. · Mürkgaas, sõdurivarustus, kuulipilduja,kaevikusõda (maas oli kraav mille seinad oli betoonist, et see ei variseks, sõjamehed olid seal sees, suurtükipesad samuti. Peal oli soomuskuppel. Mis tegi võimalikuks positsioonisõja? Arenenud sõjatehnika, jõud olid võrdsed. Industriaalühiskond suutis armeesid varustada söögi ja joogiga . Algus: Venemaa asus toetama A-U surve alla sattunud Serbiat. Saksamaa õhutusel kuulutas A-U Serbiale sõja, vastuseks kuultas Venemaa välja mobilisatsiooni.
annaabi.ee 
