Augusto Pinochet Sissejuhatus Täispikk nimi: Augusto José Ramón Pinochet Ugarte Sünd:25.nov.1915 Surm:10.dets.2006 (91.a.) Tšiili riigijuht aastatel 1973-1990 Tuntud kui diktaator, kes sai võimule läbi sõjaväelise riigipöörde. Lõpetas Santiagos sõjakooli ja 1951 aastal kindralstaabiakadeemia ning oli elukutseline sõjaväelane(auastmelt kindral) On kirjutanud geograafia- ja poliitikateoseid. Perekond Abikaasa: Maria Lucía Hiriart Rodríguez Kaks poega: Augusto Osvaldo Pinochet Marco Antonio Pinochet Kolm tütart: Inés Lucía Pinochet María Verónica Pinochet
Maaimajaod: Ameerika(koos saartega) Aafrika Euroopa Austraalia ja okeaania Antartika Aasia 10 suuremat riiki Ameerikas: Pindala järgi Kanada Ameerika Ühendriigid-Washington Brasiiilia-Brasiilia Argentina-Buenos aires Mehhiko-Mexico Peruu-Lima Colombia-Bogota Boliivia-Sucre Venezuela-Caracas Tšiili-Santiago Rahvaarvu järgi Ameerika Ühendriigid-Washington Brasiilia-Brasiilia Mehhiko-mexico Colombia- Bogota Argentiina- Buenos aires Peruu-Lima Venezuela-Caracas Tšiili-Santiago Ecuador-Quito Guatemala-guatemala Aafrika Pindala järgi Alžeeria-Alžiir Kongo Demokraatlik Vabariik-Kinshasa Sudaan-Hartum Liibüa-Tripoli Tšaad-N’Djamena Niger-Niamey Angola-Luanda Mali-Bamako Lõuna-Aafrika-Pretoria, Kaplinn, Bloemfontein Etioopia- Addis Abeba Rahvaarvu järgi Nigeeria-Abuja Etioopia-Addis Abeba Egiptus- Kairo Kongo Demokraatlik Vabariik-Kinshasa Lõuna-Aafrika-Kapplinn, Pretoria, Bloemfontein Tansaania- Dodoma Kenya- Nairobi Alžeeria-Alžiir Sudaan-Har...
keskmisest kõrgem, keskmisest madalamal on aga näiteks Ecuador ja Boliivia (Uus maailma atlas, 2010). Kõige suurem SKT Andide piirkonnas on Colombial, järgnevad Tšiili, Peruu, Ecuador ja Boliivia. Inimese kohta on SKT suurim Tšiilis, madalam on Colombias, Peruus, Ecuadoris ja Boliivias. (The World Factbook, 2016) Inimarengu indeksi poolest kuuluvad Andide riigid üldiselt kõrge arengutasemega riikide hulka, väga kõrge arengutasemega on Tšiili ning keskmise arengutasemega Boliivia (List of Latin American countries by Human Development Index, 2016). 5 3. Rahvastik ja asustus Keeruline on öelda, kui palju elab täpselt Andides inimesi. Küll aga on Andides mitmeid suuri linnu ja kolmandik kõigist Lõuna-Ameerika inimestest elab Andides (Andes, 2016). Rahvaarv on languses, sest laste arv naise kohta on pidevalt vähenenud. Kui 1960. aastatel
RESSURSIRIKKAD, KUID VAESED RIIGID SAMBIA, TSIILI, MEHHIKO, INDONEESIA, ALZEERIA 1.ÜLDISELOOMUSTUS Saime ressursirikkad, kuid vaesed riigid. Need riigid asuvad kõik lõunapoolkeral. Riigid on rikkad erinevate rauamaakide poolest. Näiteks Sambias leidub kulda, hõbedat ja vaske, Alzeerias leidub aga uraani. Mehhikos leidub Sambiale sarnaselt hõbedat. Idoneesias aga kulda, nikklit, ja vaske. 2.ARENGUTASEME NÄITAJAD Arengu taseme näitajaid on erinevaid. Meie uurisime inimeste keskmist eluiga, SKT, suremusi, sündimusi, inimikusuremusi ja laste arvu naise kohta. Samuti uurisime erinevaid põllumajandus, tööstus ja teenindussektorite kaalu ühiskonna majanduses. Lisaks otsisime nende riikide inimarengu, õnne ja Gini indekseid. 2.1.KESKMINE OODATAV ELUIGA Joonis 1 Keskmine oodatav eluiga on kõigis viies riigis kolmekümne aasta jooksul tõusnud. 1980. aastal oli kõige kõrgem keskmine oodatav eluiga Alzeerias, 2015. aast...
KÜLMA SÕJA LÕPP. GEOPOLIITILISED MUUDATUSED KÜLMA SÕJA LÕPP • DETSEMBRIS 1991 SAADETI NSVL LAIALI • MANTLIPÄRIJAKS: SRÜ- SUVERÄÄNSETE RIIKIDE ÜHENDUS • TEGELIKULT VENEMAA. UKRAINA JA KASAHSTAN LOOBUSID TUUMARELVAST • LUBAS TÄITA NSVL SÕLMITUD LEPINGUID (EI PEA KINNI: EI TUNNUSTA TARTU RAHU) • VENEMAA PRESIDENDIKS SAI JELTSIN • TEGI REFORME- MAJANDUSE OLUKORD KATASTROOFILINE. KORRUPTSIOON. OLIGHARID (BEREZOVSKI, HODORKOVSKI) • JELTSIN MÄÄRAS PEAMINISTRIKS PUTINI(KGB)- ÜMBRITSES ENNAST SEMUDEGA • PUTIN: 20. SAJ SUURIM GEOPOLIITILINE KATASTROOF OLI NSVL LAGUNEMINE • NSVL TULEB TAASTADA • MAAILM: KÜLMA SÕJA VÕITIS LÄÄS (USA) MUUTUSED KAARDIL • PÕHJA-IIRIMAA. VASTUOLU PROTESTANTIDE(INGLASTE, KEDA ON ROHKEM) KATOLIIKLASTE(IIRLASED) VAHEL. TERRORISM- IRA. SEES INGLISE SÕJAVÄGI • 1998 A SÕLMITI LEPING OLUKORRA NORMALISEERIMISEKS (IRA LOOVUTANUD RELVAD) SUHTELISELT RAHULIK PRAEGU TŠIILI • 70NDATEL VÕITSID VAL...
ROHTLAMULLAD KATI AAVIK KP-13B PROTSESSID • SOOSTUMINE- Liigniiskus toob kaasa mulla õhusisalduse vähenemise, kahjustab mikroorganismide elutegevust. • GLEISTUMINE- Toimub pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas. • TURVASTUMINE- Lagunemata või poollagunenud orgaaniline aine kuhjub mulla pinnale. KASUTAMINE • Kasutatakse mitmesuguste söödakultuuride kasvatamiseks. TÜÜBID • Harilik • Tüüpiline • Leostunud • Karbonaatne • Lõuna LEVIK • Mustmullad on levinud Euraasia Lõunaosas. • Põhja-Ameerikas on mustmullad USA ja Kanada piiril. • Lõuna-Ameerikas on nad Argentina lõunaosas ha Tšiili lõunaosas eelmäestikutes. TÄNAN!
1. Türgi - Ankara 2. Jaapan - Tokyo 3. Hiina - Peking 4. Venemaa - Moskva 5. Mongoolia - Ulaanbaatar 6. India - Delhi 7. Bangladesh - Dhaka 8. Indoneesia - Jakarta 9. Tai - Bankok 10. Pakistan - Islamabad 11. Afganistan - Kabul 12. Iraan - Teheran 13. Iraak - Bagdad 14. Saudi-Araabia - Ar-Riyadh 15. Iisrael - Jeruusalemm 16. Kanada - Ottawa 17. USA - Washington 18. Mehhiko - Mexico 19. Brasiilia - Brasilia 20. Argentina - Buenos Aires 21. Tšiili - Santiago 22. Peruu - Lima 23. Boliivia - La Paz 24. Egiptus - Kairo 25. Liibüa - Tripoli 26. Alžeeria - Alžiir 27. Maroko - Rabat 28. Sudaan - Hartum 29. Tansaania - Dodoma 30. Kenya - Nairobi 31. Kongo DV - Kinshasa 32. LAV - Pretoria 33. Austraalia - Canberra 34. Uus-Meremaa - Wellington
Brasiilia naaberriigid on Colombia, Guyana, Suriname, PrantsuseGuajaana, Peruu,Boliivia, Argentiina, Paraguay ja Uruguay. Brasiilial on maismaapiir kõikide Lõuna-Ameerika riikidega peale Ecuadori ja Tšiili. Brasiilias voolavad Lõuna-Ameerika suurimad jõed Amazonas ja Paraná jõgi. Brasiilia ulatub nelja kliimavöötmesse. Need on ekvatoriaalne, lähisekvatoriaalne, troopiline ja lähistroopiline kliima. Viimast on väga vähe, üksnes riigi lõunaotsas. Peaaegu 58% Brasiilia pindalast on kaetud metsaga. Palju kasvab kohalikke puuvilju: ananasse, banaane, mangosid, guajaave, annoonasid jt. Brasiilia rahvastik kujunes eri päritolu inimeste kooselus ja tihedas suhtlemises
Seebikivi Naatriumhüdroksiid Marmor Kaltsiumkarbonaat Tšiili salpeeter Naatriumnitraat Punane rauamaak Raud III oksiid Rubiin Alumiiniumoksiid Magnetiit triraudtetraoksiid Lillatera Kaaliumpermanganaat Keedusool Naatriumkloriid Lubjakivi Kaltsiumkarbonaat Lubjavesi Kaltsiumhüdroksiidi vesilahus Raudvitriol Raud II sulfaat Dolomiit Kaltsium-ja magneesiumkarbonaat Kips kaltsiumsulfaat Boksiit Alumiiniumoksiid Katlakivi kaltsiumkarbonaat Kustutatud lubi kaltsiumhüdroksiid Kustutamata lubi kaltsiumoksiid Pesusooda Naatriumkarbonaat Söögisooda Naatriumvesinikkarbonaat Safiir Alumiiniumoksiid Potas Kaaliumkarbonaat Rauatagi Triraudtetraoksiid Karbonaat Süsihappe sool Mõrusool Magneesiumsulfaat Kriit Kaltsiumkarbonaat Glaugr...
Saksamaa Alguses kolooniaid polnud Tänapäeva Namiibia, Tansaania, Kameruni alad + veerand Uus-Guinead Itaalia Kolooniaid polnud Liibüa, Somaalia, tänapäeva Eritrea Hispaania Mingid Maroko alad, Peruu, Lääne-Sahara, Kanaarid Tšiili, Uus-Hispaania, tänapäeva Mehhiko alad, Kuuba, Filipiinid Portugal Brasiilia, Angola, mingi Angola, Mosambiik Aafrika edelaranniku riba, Guinea-Bissau Belgia Ei olnud Kongo Holland Madalmaade India, Suriname Madamaade India + pool Uus-Guinead, Suriname
ning eriti Põhjameri. Tuntuim naftarikas piirkond on Pärsia laht (60%) Norra: Gaasiekspordija – 2, nafta – 7 1/3 eelarvest 140 inimest Olulised tehnoloogiad Arktika: 90 miljardit barrelit naftat, umbes 1700 triljonit kuupjalga maagaasi ja 44 miljardit barrelit Kivisüsi Merealuseid kivisöe leiukohad – 100, toodetakse – 70 Jaapan (30%) UK (10%), Kanada, Türgi, Tšiili, Hiina Mineraalsed maavarad Merepõhja maavarasid sisaldavad rannikupuisted, s.o mitmesuguse kuju ja vormiga kuhjekehad rannavööndis (näiteks barrid), kus leidub kasulikke mineraale. 20–30%-ni looduslikult rikastatud raskete mineraalide kihid. kontsentratsioonid rannasetetes 80–95% Haruldasemad on kulla, teemandi, plaatina ja kassiteriidi tööstuslikud maardlad.
aastal. Inglise piraat ja meresõitja. Madruse pojana läks varakult merele, suundus 1565 Lääne-lndiasse, kus aastani 1572 osales orjakaubanduses ning röövretkedes Hispaania kolooniatesse. Sai 1577 nn kuninglikuks piraadiks (moodustas kuninganna Elizabethi heakskiidul 5 alusest laevastiku häirimaks hispaanlaste kaubandust Vaiksel ookeanil). Ise juhtis 120-tonnist Pelicani (1578 nimetas selle Magalhãesi väinas ümber Golden Hindiks), millega jätkas reisi üksinda piki Peruu ja Tšiili rannikut, röövides Valparaísot, Limat, Lõunamere kuulsaimat laeva Cacafuegot. Tagasi Inglismaale pöördus ümber Hea Lootuse neeme (olles seega sooritanud pärast Fernão de Magalhãesi teise ümbermaailmareisi ajaloos). Francis Drake'i röövretk Lõuna-Ameerikas 1581 külastas kuninganna Elizabeth teda laeval Deptfordis ja lõi ta rüütliks (kuigi oli varem kaalunud ka tema hukkamist). Võitles 1585–89 Hispaania kolooniate ja Võitmatu Armaada vastu.
kuumuse tõttu vedelas olekus.Seda kivimite sulamassi kutsutakse magmaks. ● Magma avaldab seestpoolt maakoorele meeletut survet. Seda võib võrrelda tuhandete tonnide lõhkeaine plahvatusega. ● Magma võib tungida läbi maakoore maapinnale. Sellist nähtust nimetatakse vulkaani purskeks. ● Välja voolavat sulakivimit nimetatakse laavaks. Kõige kõrgem vulkaan Kõrgeim vulkaan on OJOS DEL SALADO. ● Asub Tšiili ja Argentiina piiril. ● See on 6891m kõrgune. ● Vulkaan on aktiivne. Suurim vulkaan On TAMU MASSIF ● Asub Jaapanist 1600km kaugusel idas. Selle tipp asub 2000m sügavusel vee all ning jalam 6400m sügavusel. ● On 450x650km lai ja 4km kõrge. ● Vulkaan oli aktiivne kriidiajastul umbes 144 miljonit aastat tagasi. Aktiivseim vulkaan On ETNA ● Asub Itaalias Sitsiilia idaranniku lähedal.
MAAVÄRINAD 12. klass Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. ERISTATAKSE: • tektoonilist maavärinat; • vulkaanilist maavärinat; • langatusvärinat; • tehnogeenset maavärinat. TEKTOONILISED MAAVÄRINAD Kivimite purunemisel ehk murrangute tekke tulemusena tekivad tektoonilised maavärinad. VULKAANILISED MAAVÄRINAD Vulkaanilised maavärinad kaasnevad vulkaanipurskega. LANGATUSVÄRINAD • Langatusvärinad – suurte koobaste sisevarisemine. • Langatusvärinad toimuvad maa-alustes koobastes ja kaevandustes, mille kokkuvarisemine on põhjustatud seismilistest lainetest. TEHNOGEENSED MAAVÄRINAD Tehnogeenset maavärinat põhjustab inimtegevus (nt. veehoidlate surve, maa- alune tuumaplahvatus, seismiliseks mõõdistamiseks või muul eesmärgil korraldatud lõhkelaengu plahvatus). • Tõugete lähtekohta nimetatakse maavärina koldeks ehk hüpotsentriks, seal vabanenud energia põhjustab lõhesid ...
LÄMMASTIK Tähtsamad lämmastikuühendid: Lämmastik on väga tähtsaks keemiliste ühendite moodustajaks. Ühendites on lämmastiku oksüdatsiooniaste –3 kuni +5. Lämmastikuühendeid kasutatakse väga suurtes kogustes väetistena, aga ka lõhkeainete valmistamisel, orgaanilises sünteesis, nitrovärvide tootmisel jm. Tähtsamateks lämmastikuühenditeks on: Ammoniaak (NH3) – värvusetu, terava lõhnaga, õhust kergem gaas, lahustub hästi vees. Ammoniaagi vesilahust nimetatakse ammoniaakhüdraadiks ning tema 5%-line vesilahus on nuuskpiiritus. (NH3 ∙ H2O), mida kasutatakse minestuse korral. Lämmastikhape (NHO3) – tugev hape, värvuseta, terava lõhnaga, vedelik. Ammoniumsoolad Lämmastikoksiidid Soolad – (nitraadid) K-, Na-, Ca- ja NH4 – sooli nimetatakse ka salpeetriteks. Lämmastik looduses: Lämmastik on õhu peamine koostisosa, õhus on lämmastikku ligikaudu 78% ja 21 % hapnikku. Lämmastikku leidub mineraalides...
Vask Vask oli üks esimesi inimkonna poolt enim kasutatavaid metalle, kuna seda leidus kergesti maagist ja sellel on üsna madal sulamistemperatuur. Esimest korda avastati ja kasutati vaske umbes 10, 000 aastat tagasi. Oma suure kasutamise ajaloo on saanud vask pronksi sulami leiutamisest, milleks kasutati vase ja tina sulamit. Sellest hiljem valmistati relvi, ehteid, raha jne. Vaske leidub looduses peamiselt siiski ühenditena, näiteks sulfiidina või rohelise malahhiidina. Tähtsamad vase leiukohad on Escondida- Tšiilis ja Cananea-Mehhikos. Vaske toodetakse sulfiidsetest maakides, mis sisaldavad vasepüriiti. Maak rikastatakse, sulatatakse vasekiviks ja hiljem põletatakse sellest välja kahjulikud lisandid. 10 kõige suurimat vaske tootvat riiki on: Tšiili, Hiina, Peruu, Ameerika Ühendriigid, Demokraatlik Vabariik Kongo, Austraalia, Venemaa, Zambia, Kanada ja Mehhiko. Puhtal kujul kasutatakse vaske igapäeva e...
Avamerepüük – kala töödeldakse koheselt ning see annab suurema osa kalatoodangust Ookeanipüük - suured kaasaegse tehnikaga kalapüügilaevad (USA, Jaapan, Venemaa jt.) Kalakasvatus e. akvakultuur – kaasaegne võimalus toodangut suurendada, kasvatades kalu meres ja/või mageveekogudes 4. Nimeta suuremaid kalapüüdjaid riike ja iseloomusta kalakaubanduse põhisuundi. Suurimad kalapüügiriigid on Hiina, Peruu, Jaapan, india, USA, Indoneesia, Tšiili, Venemaa jt. 1(3 püütud kalast jõuab maailmaturule. Aasia rigid on suurimad kalapüüdjad ja nende töötlejad. Arenenud riigid on suurimad väljavedajad. 5. Selgita kalavarude vähenemise põhjusi ja too näiteid kalandusega seotud keskkonnaprobleemidest. Milliseid abinõusid rakendatakse maailmamere kalavarude kaitseks? Suurem osa kalapüügipiirkonda ja 70% kalaliikidest kannatavad ülepüügi all. Ülepüüki on
oleneb selle elemendi rohkusest pinnases. Aine levik maal (2) • Kõige sagedamini võib leida molübdeeni molübdeniidist, wulfeniidist, ja CaMoO4 (Powellite). • Molübdeen Aine levik maal (3) • Wulfeniit • CaMoO4 (Powellite) Aine levik maal (4) • Mineraali hoiused asuvad Alaskal, Californias, Colorados, Oregonis, Utah`s, Washingtonis, Lõuna Ameerikas, Hiinas ja veel mõningas kohas. • Kõige suuremad molübdeeni tootjad on Ameerika Ühendriigid, Hiina, Tšiili, Peruu ja Kanada. • Alates augustist 2009 on tonni molübdeeni väärtus 30.000 eurot Aine levik maal (5) Maailma molübdeeni varude jaotus. Aine levik maal (6) • Hiinas, Tšiilis ja Ameerika Ühendriigis asub 84,5% maailma Molübdeeni varudest. Aine levik maal (7) Ameerika Ühendriigid, Tšiili ja Hiina tootsid aastal 2013 76,9% maailma molübdeeni varudest. Kuidas saadakse? • Vaba molübdeeni saadakse maagi särdamisel, mille
1. USA- Washington 45. Türgi- Ankara 2. Kanada- Ottawa 46. Iraan- Teheran 3. Mehhiko- Mexico 47. Pakistan- Islamabad 4. Gröönimaa- Nuuk 48. Afganistan- Kabul 5. Kuuba- Havanna 49. Türkmenistan- Asgabat 6. Haiti- Port- au- Prince 50. Usbekistan- Taškent 7. Panama- Panama 51. Kõrgõstan- Bižkek 8. Venezuela- Caracas 52. Tadžikistan- Antana 9. Colombia- Bogta 53. Nepal- Katmandu 10. Guyana- Georgetown 54. India- New Delhi 11. Suriname- Paramaribo 55. Hiina- Peking 12. Pr. Guajaana- Gayenne 56. Mongoolia- Ulaanbaatar 13. Ecuador- Quito 57. Põhja- ja Lõuna- Korea - Pyongyang 14. Peruu- Lima 58. Birma- Naypyidaw 15. Bra...
VIINAMARI Mareli Nielson Valga Gümnaasium,11.A 15.Veebruar 2016 Viinamarjade levik Viinamarjade levik maailmas on küllaltki suur, kuna on arendatud sorte nii sooja kui külma, kuiva ja niiske ning viljaka ja kehva pinnase jaoks. Viinamarjade peamiseid tootjariigid: Tšiili, Argentiina, Prantsusmaa, Hispaania, Hiina, Itaalia, Türgi, India, Iraan http:// www.mapsofworld.com/world-top-ten/world-top-ten- grape-producing-countries-map.html Ühtedeks suurimateks ettevõteteks on The Ciatty Company ja Sun-World Toitumisalane teave ja kasutamisvõimalused Kõige rohkem kasutatakse Hulk koguse kohta: 100 g Kaloreid (kcal) 66 viinamarju veini Lipiidide 0,4 g
Inimene ja maailmameri 1. Põhja-Ameerika manner(Mehhiko laht), Lõuna-Ameerika manner(Libra naftamaardla) 2. Suessi kanal - on kanal Egiptuses Suessi maakitsusel, mis ühendab Vahemerd Punase merega. Kanali pikkus on 163 km[1]. Kanali Vahemere-poolses otsas asub Port Saidi linn ja teises otsas Suessi linn. Suessi kanali keskjoont loetakse piiriks Aasia ja Aafrika vahel. Panama kanal - Panama kanal on laevatatav kanal Kesk- Ameerikas, mis läbib Panama maakitsuse, ühendades Vaikset ja Atlandi ookeani. Kanali pikkus on eri andmetel 71–82 km. Kieli kanal - 98,7 km pikkune kanal, mis ühendab Põhjamerd Läänemerega. Kanali läbimisega lüheneb laevade teekond umbes 280 meremiili (519 km). Kanali keskmine sügavus on 11 m ning laius on vahemikus 102–214 m. 3.Jaapan, Põhjameri ja Lõuna-Ameerika lääneosa(Peruu-Tšiili rannikuala). Sest seal ...
TERAVILJAD JA TOOTED Teravili on peamiselt kõrreliste sugukonda kuuluvaid kultuuritaimi, mida kasvatatakse tärklise- ja valgurikaste viljade – teriste ehk terises olevate terade - saamiseks. TERAVILJADE LIIGID Kõrrelised, sealhulgas rukis, nisu, oder, kaer, mais, riis, hirss, sorgo, tritikale (nisu ja rukki hübriid) ja metsik riis (tuskaroora vesiriis). Mittekõrrelised, näiteks tatar (taralised), rebashein (rebasheinalised) ja kinoa ehk tšiili hanemalts (hanemaltsalised) TERAVILJADE AJALUGU • Alates põllumajanduse tekkimisest 10. aastatuhandel enne meie aega • Teraviljakasvandus näitas riigi majandustaset • Esimesed teraviljad, mis kodustati, olid nisu ja oder • Antiikaja tähtsaim leivavili oli nisu, oder ja rukis • Kõige lihtsam teraviljaliik on spelta nisu VILJATERA EHITUS TOITAINETE SISALDUS • Valku tavaliselt 8-15% • Nisu, rukki, kaera ja odra valk võib põhjustada tsöliaakiat
Tehased), kus toodeti mitmesuguseid kohalikust toorainest tehtud veine. Põltsamaa Felix on Eestis kõige vanem puuvilja- ja marjaveinide tootja. 1920ndal aastal tehti veinide valmistamisega algust ning Esimese Vabariigi lõpuks tunti ja hinnati neid jooke kõrgelt nii kodumaal kui ka piiri taga. Tänapäeval on veini valik väga suur, on nii tavalisi kui mahe veine. Paiku kust veine tuleb on palju: Itaalia, Prantsusmaa, Saksamaa, Tšiili, Ameerika, Lõuna-Aafrika. Veine on väga palju erinevad, on kuivasid, magusaid, kergeid, puuviljaseid. Põltsamaa Felixil on samuti lai valik tooteid: Põltsamaa Tõmmu, Põltsamaa Punane, Põltsamaa Kuldne, Põltsamaa Lossivein, Põltsamaa Lossivein, Põltsamaa Lossivein, Põltsamaa Kirsisuudlus, Põltsamaa Vaarikamusi, Põltsamaa Fest Classic, Põltsamaa Klassikaline Glögg, Põltsamaa Kuldne 2005, Põltsamaa Glögg 4,5%, Põltsamaa Õunasiider.
Troopilised Andid Koostaja: Jaanus Talts 10. klass Andid Asukoht Lõuna- Ameerika lääneosa. Läbib Panamat, Ecuadori, Colombiat, Boliiviat, Peruud, Tšiilit ja Argentiinat. Laius ja pikkuskraadid 32°39′10″S 70°0′40″W Kõrgus Kõrgeim tipp Aconcagua – 6959 m. Igilume olemasolu Ekvaatoril algab 4500 m. kõrguselt, troopilises vöötmes 6 km. kõrguselt. Andides on kõrgusvööndilisus. Seal on palju aktiivseid vulkaane ja tihti esineb maavärinaid. Andid on rikkad maavarade poolest. Seal leidub naftat, maagaasi, vaske, tina, hõbedat, kulda, plii- ja tsingimaaki jm maavarasid. Andid on Lõuna-Ameerika mäestik, mille ahelikud kulgevad mandri läänerannikul ligikaudu 7000 km pikkuselt . Andid on maailma pikim mäestik. Andide mitmed tipud on rohkem kui 6000 m kõrgused (näiteks Ojos del Salado, Illampu, Jerupaja, Aconcagua), kõrgeim neist on Aconcagua (6959 m). Andid on noor alpikurrutusse kuuluv ...
Avokaado TKHK Heidi Hanst KK14 Päritolu • Kariibi mere saaretelt • 10 maailma suurimat avokaadokasvatuseriiki: • Mehhiko, Indoneesia, USA, Colombia • Brasiilia, Tšiili, Dominikaani Vabariik • Peruu, Hiina ja Etioopia. • Euroopasse tuuakse peamiselt Argentiinast, • Tšiilist, Iisraelist. • Palju erinevaid sorte: Hass & Fuerte. • Hassil on tugev pruunjasmust koor, Fuertel on siledam, tumeroheline koor ning märgatavam pirnikuju. Avokaado • Avokaadopuu kasvab väga suureks, lehed on nahkjad umbes 30 cm pikkused. Õied on väikesed. • Avokaado vili on pirni-kujuline, 7-20 cm pikk ning kaalub 100g - 1kg. • Vilja sees on suur kõva seeme.
ARGENTIINA K E I T L I N P I R N , L I I S A T R I I N S E I , L A U R A E S TA , M I A R O S H N I M O DY , E R I K E VA L D M U S T J Õ G I GEOGRAAFILINE ASUPAIK • Asub Lõuna-Ameerikas. • Pealinn on Buenos Aires. • Naaberriigid on Urugay, Brasiilia, Paraguay, Boliivia ja Tšiili. • Pindala on 2 766 890 km. • Rahvaarv on 40 117 100. LOODUS • Mount Fitz Roy kõrgus merepinnast on 3405m, kuulub Andide mäestikku. • Rong pilvedesse Saltas-hakati kasutama 67- aastat tagasi, on 4220m kõrgusel. • Buenos Aires obelisk on 67.5 m kõrgune ajalooline monument. See on 79-aastat vana. TRADITSIOONID • Argentiina köök on kuulus oma asadode (grillipidude) poolest. • Tüüpilised road:
Peaaegu kogu juurdekasv on tulnud Hiina arvelt, kus tootmismaht on 1969. aasta 0,64 miljonilt tonnilt tõusnud 2011. aastaks 15,94 miljoni tonnini. 1.6 Eksport ja import Lõviosa toodetud pirnidest tarbitakse ja töödeldakse tootjariigis. Vaid ligi 12% maailma kogutoodangust läheb ekspordiks. 2008. aastal olid suurimad pirnide eksportijad Argentina (464,9 tuhat tonni), Hiina (446,7), Holland (312,2), Belgia (231,8), USA (169,2), LAV (165,7), Hispaania (155,7), Itaalia (136,1) ja Tšiili (133,3). Suurimad importijad olid aga Venemaa (382,0), Holland (176,5), Saksamaa (160,8), Brasiilia (139,8), Suurbritannia (138,3), Prantsusmaa (131,8), Itaalia (125,8), Mehhiko (87,5) ja Indoneesia (86,7). 5 2 KARTUL Kartul on maavitsaliste sugukonna maavitsa perekonda kuuluva hariliku kartuli (Solanum tuberosum) mugul. 2.1 Ajalugu ja levik
JALGPALL Ranno Vaarikmäe AJALUGU • VANIMAD ALLIKAD VÄIDAVAD, ET MÄNGU MÄNGITI JUBA 2. JA 3. SAJANDIST E.M.A. • SAI ALGUSE 1840. AASTAL. • SUURBRITANNIAS • EESTIS LOETAKSE JALGPALLI SÜNNIPÄEVAKS 6. JUUNI 1909. 1 MÄNGUREEGLID • MÄNGIJAD, VARUSTUS JA KOHTUNIKUD • MÕLEMAS VÕISTKONNAS PEAB OLEMA 11 MÄNGIJAT. • VÕISTKONNAD PEAVAD KANDMA ERINEVTAT VÄRVI VORME. • VÄRAVAVAHID PEAVAD OLEMA SELGELT ÄRATUNTAVAD • PALLI ÜMBERMÕÕT PEAB OLEMA 68-70 CM. • PALLI KAAL PEAB OLEMA MÄNGU ALGUSES 410-450 G. • MÄNGU JUHIVAD NELI KOHTUNIKKU. • KÕIK REEGLID JALGPALLIREEGLID.DOCX 2 MÄNGUREEGLID • MÄNGUVÄLJAK • PEAB OLEMA MURU- VÕI KUNSTKATTEGA RISTKÜLIKU KUJULINE. • VÄLJAKU PIKKUS 100-110M. • VÄLJAKU LAIUS 64-75M. • VÄLJAK ON TÄHISTATUD JOONTEGA, MIS PIIRAVAD VÄLJAKU ALASID. • VÄRAVA POSTIDE VAHE...
Filmi autor kõnetab plastikutootjaid, kes toodavad plastikut mitte mõeldes selle tagajärgedele. Plastikus ning penoplastis on BPA´d ning teisi mürgiseid aineid, seepärast tuleks kasutada metallist või paberist anumaid. Hirmus oli näha seda, et mereloomad võtavad oma toiduga kaasa plastikut, mis täidab nende organid ning nad ei saa enam toituda, mistõttu nad surevad. Tuleks mõelda korduvkasutusele, mitte ühekordsele kasutamisele.Soovitaksin seda teistele, kuna see film pani mind mõtlema plastiku kasutamise üle, usun, et see mõjutaks ka teisi. See film sobib igale vanusegrupile. Arvan, et selle on põhjustanud inimeste hoolimatus ning inimeste suurenenud arvukus. Minu arvates ei tohiks olla ühekordselt kasutatavad esemed olla hävimatust materjalist. Plastikpudelite tarbimist saaks asendada vee joomisega kraanist. Eelistan ise kraanivett, eriti kodus kuna olen harjunud selle ,,maitsega’’. Usun, et filmi vaatamine mõjutab minu valikuid tulev...
c veel kahte sinu enda poolt valitud näitajat Argentiinas on väiksem GDP. Argentiinas on väiksem HDI 2. Iseloomusta teedevõrku ( raudteed, maanteed) antud riigis Sisevedudes on olulised raudteed ja autoveondus, kuna teisi transpordivahendeid ei ole võimalik kasutada. Autotranspordi jaoks on teedevõrk tihe Atlandi ookeani ääres. Suuremaid maanteid ei ole eriti palju. Raudteid on riigis küllaltki palju, võrreldes teiste naaberriikidega. Tšiili, Paraguay ja Boliiviaga on Argentinal hea raudteeühendus. 3. Kas ja kuidas on arenenud veetransport a. Siseveeteed( jõed, kanalid), milleks kasutatakse? Jõetranspordil on mõnedes kohtades eluliselt tähtis osa sisetranspordist. Mõnedes kohtades pole jõetransporti vajagi. Kanalitega on ühendatud. b. Meretransport- suuremad sadamad, kas neid kasutatakse transiitvedudeks või riigisisesteks vedudeks
luuleuuendusliikumine Hispaanias ja Ladina- Ameerikas. Rajajaks 1919. aastal Madriidis luuletaja Guillermo de Torre (1900 – 1971). Esindajaid: Gerardo Diego (1896 – 1987), Jorge Luis Borges (1899 – 1986). Kreatsionism – samuti hispaaniakeelses maailmas avaldunud luulevool, kus luuletusega püüdi luua „uut tegelikkust“, nii et luuletus ei peegeldaks midagi reaalsusest, vaid võrsuks luuletaja loome-energiast nagu leht puuoksast. Voolu rajasid 1916. aastal Pariisis tšiili poeet Vicente Huidobro (1893 – 1948) ja prantsuse poeet Pierre Reverdy (1889 – 1960). Inglise 1. maailmasõja poeedid: Siegfried Sassoon (1886 – 1967); Wilfried Owen (1893 – 1918) Šokeeriv, realistlik sõja- (kaeviku-)luule.
Geograafia kordamine 1) Maa siseehitus: Maa koosneb maakoorest (tahke, tard-, moonde- ja settekivimid), vahevööst (tahke ja plastiline) ja tuumast (tahke). 2) Mandriline ja ookeaniline maakoor Mandriline: vana (1,5 mld), paks (40 km), väiksema rihedusega, ei sukeldu, tekib pidevalt juurde, graniidikihiga. Ookeaniline: noor (200 mln), õhuke (7 km), tihe, sukeldub, hävineb ja uueneb, basaldikihiga. 3) Mineraalid, kivimid, maagid. Mineraal – looduslik tahke lihtaine, kindla kuju ja struktuuriga kristall, ligi 3600 liiki, tekivad tahkestumise käigus. Kivim – mineraalide tugevalt kokkutsementeerunud kogum. Tard-, moonde- ja settekivimid. Nt graniit, basalt. Maak – majanduslik kasu ja võimalus kasutada inimesel oma hüvedeks. 4) Kivimiringe Magma: kristalliseerumisel tardkivim. Tardkivim: murenedes setted, soojuse ja rõhu toimel moondekivim. Moondekivim: sulades magma. Settekivim: setted kivistuvad, ...
Ameerika mandrist. Rahvaarvult on Brasiilia samuti 5. kohal. Brasiilia on ainus portugalikeelne riik Ameerikas. Pealinn: Brasilia Pindala: 8 511 965 km2 Rahaühik: Brasiilia reaal (BRL) Rahvaarv: u. 199 miljonit Maismaapiiri pikkus on 14 691 km. See on maailma pikkuselt kolmas maismaapiir Hiina ja Venemaa järel. Brasiilial on maismaapiir kõikide Lõuna-Ameerika riikidega peale Ecuadori ja Tšiili. Brasiilia rannajoone pikkus on 7491 km (kõik Atlandi ookeaniga, pikkuselt 15. maailmas). Brasiilias on 26 osariiki. Loodus Paljude inimeste jaoks on Brasiilia eeskätt lõputute karnevalide ja muude pidustuste maa, kuid tegelikult on Brasiilia suurim rikkus looduslik mitmekesisus. Brasiilia – see on iga loodushuvilise jaoks tõeline paradiis. Brasiilia rannajoone pikkus on 7491 km (kõik Atlandi ookeaniga, pikkuselt 15. maailmas).
põhikliimavöötme - parasvöötme ja troopilise vöötme - vahele ning on nende kahe üleminekualaks. Mandrite sisealadel, kus sademete hulk on väike, asuvad lähistroopilises vööndis rohtlad, kõrbed ja poolkõrbed. Mandrite idapoolsed küljed on antud vööndis tavaliselt kaetud niiskete lähistroopiliste metsadega. Lisaks Vahemere ümbrusele leidub vahemerelisi metsi veel Põhja-Ameerikas California osariigis, Lõuna-Ameerikas Tšiili rannikul, Edela- ja Lõuna-Austraalias ning Lõuna- Aafrikas. Lähistroopilisse taimestikku kuuluvad igihaljad puud ja hõredad põõsastikud. Paljudes kohtades on looduslik taimestik asendatudkultuurmaastikuga. Kasvatatakse oliive, tsitruseid (sidruneid, apelsine, mandariine, greipe), kuivas lähistroopikas teepõõsad. Niisked lähistroopika metsad - Niisked lähistroopilised metsad paiknevad mandrite
Brasiilia *Asukoht Brasiilia hõlmab peaaegu poole Lõuna-Ameeriaka mandrist. Brasiilia kulgeb pikalt pikki Lõuna-Ameerika idarannikut ning Brasiiliale kuulub suur maismaa osa. Brasiilia jagab maismaapiiri Uruguayga lõunas; Argentina ja Paraguayga edelas, Boliivia ja Peruuga läänes, Colombiaga loodes, Venezuela, Suriname, Guyanaga põhjas. Brasiilial on piir iga riigiga Lõuna- Ameerikas välja arvatud Ecuador ja Tšiili. Maavarasid on Brasiilias palju ja see teeb sellest väga jõuka maa. Brasiilia on suuruselt viies riik maailmas peale Venemaad, Kanadat, Hiinat ja Ameerika Ühendriike. Brasiilia kogupind on 8 511 965 ruutkilomeetrit, sealhulgas 55 455 ruutkilomeetrit merepinda. Brasiiliat läbib kolm ajavööndit. Suuremad linnad Brasiilias on: Sao Paulo, Rio de Janeiro ja Salvador *Kliima Brasiilias on palju erinevaid ilmastikutingimusi, kuid suurem osa riigist on troopiline.
Põhjuseks programmi segasus, arusaadamatus. 1990ndate algusest on Tšiilis läbi viidud mitmed laiahaardelised reformid. Eesmärkideks on olnud valitsusstruktuuride detsentraliseerimine, valitsusfunktsioonide ülekandmine kolmandale sektorile, osalusdemokraatia parandamine, avalike institutsioonide moderniseerimine, läbipaistvama valitsuse saavutamiseks on moderniseeritud valimiste õiguslikku raamistikku (poliitilise kampaania kulutuste kontroll ja läbipaistvus). Tšiili on võtnud eesmärgiks lahendada ka pensionite rahastamise probleem. Uue süsteemi järgi on igal töölisel individuaalne pensionikonto, millel investeeritud raha ongi tulevikus pension.
Brasiilia analüüs geograafiliste kaartide põhjal Riigi pindala: 8 511 965 km² Rahvaarv: 202,656,788 (2014) Pealinn: Brasília Riigikord: presidentaalne vabariik Rahaühik: Brasiilia reaal (BRL) Brasiilia asub Ameerika maailmajaos Lõuna-Ameerika mandril. Riigi äärmuspunktideks on põhjas- 6°, lõunas- 34°, idas- 35° ja läänes- 74°. Brasiilial on maismaapiir kõikide Lõuna- Ameerika riikidega peale Ecuadori ja Tšiili. Seega naaberriikideks on Prantsuse Guajaana, Suriname, Guyana, Venezuela, Colombia, Peruu, Boliivia, Paraguay, Argentiina ja Uruguay. Brasiiliat ümbritseb Atlandi ookean, merepiir tekib Aafrika edelapoolsete riikidega. Brasiilia on üldjoontes mägine maa, põhjaosa on suhteliselt tasane (osaliselt hõlmab riik põhjas Gujaana mägismaad), lõunapoole liikudes muutub maa mägisemaks. Riigi põhjaosa hõlmab Amazonase madalik. Kõrgemad mäed asuvad lõunaosas, need on Brasiilia mägismaal
vesiviljeluse mahust. Järgnevad India, Filipiinid, Indoneesia ja teised Ida-Aasia riigid. Teine kiiresti arenenud vesiviljeluse piirkond on mõõdukas kliimavöötmes paiknevad arenenud riigid (Norra, Suurbritannia, Hispaania, Kreeka, aga ka lõunapoolkera parasvöötmes olev Tšiili). Seal toetub kalakasvatus industriaalsetele tehnoloogilistele meetoditele ja laiale ostujõulisele turule, mis tarbib kallist, kuid kõrgesti hinnatud kala. Norra ja Tšiili kuuluvad nii kogutoodangult kui toodangu väärtuselt maailmas vesiviljelussaaduste tootjate esikümnesse. Toodangu maht: 48% kalad; 23% vetikad; 1% kahepaiksed, roomajad, veeselgrootud ; 22% limused; 6% vähilised. 2. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. Eestis kasvatatakse : vikerforell, vähk, tuur, triipahven, siig, tilaapia, karpkala, angerjas, paalia, linask, meriforell, koha, jõeforell, lõhi, haug, tõugjas
vitamiinirikas Kasvab ekvatoriaalses, lähisekvatoriaalses ja lähistroopilises kliimas. Öökülmade ajal võivad viljad, sealhulgas ka toored, puu otsast alla kukkuda. Puude kastmise vesi ei tohi olla soolane, sest see vähendab saaki Avokaadole on omane järelvalmimine: vili kasvab suureks puus, kuid küpseda võib ka pärast korjamist Riikidest on maailma suurimad avokaadokasvatajad Mehhiko, Indoneesia, USA, Colombia, Brasiilia ja Tšiili Jalapeno Jalapeno on hariliku paprika kibedaviljaline sort Pärit on Mehhikost. Samuti kasvatatakse ka Texases, New Mexicos, Hispaanias, Indias jne Jalapeno on valgusnõudlik. Ideealne kasvutemperatuur on 25-30 kraadi, sest siis tärkavad taimed juba 5-7 päevaga. Vili valmib 70–80 päevaga. Vajab hea läbilaskvusega, huumuserikast mulda. Ei meeldi pidevalt niisked mullad. Kasvab hästi ka Eestis
Madalaim 22 (juuni 1993) Kodus Võõrsil Esimene kohtumine Argentina – Brasiilia 3:0 (Buenos Aires, 20. september 2014) Suurim võit Brasiilia – Nicaragua 14:0 (Mexico, 17. oktoober 1975) Suurim kaotus Uruguay – 6:0 (Viña del Mar, Tšiili, 18. september 1920 Saksamaa – 7:1 Belo Horizonte, Brasiilia, 8. juuli 2014) Maailmameistrivõistlused Kvalifitseerunud 20 (kõigil) (esmakordselt1930) Parim tulemus Võitja: 1958, 1962, 1970,1994 ja 2002 AJALUGU Brasiilia jalgpall sai alguse 19. sajandi lõpus Briti võõrtööliste eestvedamisel.
KORDAMISKÜSIMUSED – VESI JA VEEGA SEOTUD PROBLEEMID 1. Kirjeldage ühte veega või veekogudega seotud konflikti maailmas 3p. "tursasõda" Islandi ja Suurbritannia vahel, tuunikala kriis Ecuadori, Peruu ja Tšiili suhtes 2. Kuidas aitan kaasa maailma veevarude säästmisele? 5p. panen jooksva vee hammaste pesul kinni panen jooksva vee dušši all käies kinni ei pese nõusid jooksva vee all kui wc pott on kahesüsteemiline siis kaustan neid nii nagu peab väldin suviti muru kastmist põhjaveega 3. Nimetage šelfialadelt ammutamise piirkondi 1) nafta 4p. Mehhiko laht Põhjamere all Lõuna-Hiina meri Pärsia laht 2) maagaas 4p. Pärsia laht Lõuna-Hiina meri Põhjamere all Mehhiko laht 4
Energeetilised maavarad Kivisüsi Šelfi ülemises osas leidub ka kivisütt, jt maavarasid, mille leiukohad on jätk mandri rannikualade leiukohtadele. Merealuseid kivisöe leiukohti on teada üle 100, sütt toodetakse umbes 70-s Jaapan toodab umbes 30% ja Suurbritannia umbes 10% söe kogutoodangust merealustest leiukohtadest. Praegu kaevandavad sütt merepõhjast Jaapan, Suurbritannia, Kanada, Türgi, Tšiili, Hiina Jaapanis toodetakse veealustes söekaevanduses ligi 50% kogu riigi söe- toodangust, Tšiilis 84% . Suurbritannias asub maailma suurim veealune söekaevandus. Jaapani söekaevurid ootavad sisenemist veealusesse kaevandusse Taiheiyo Coal Mining Company Kushiro Põhja Hokkaido saarel, 28. detsember 2001. CREDIT: REUTERS / KIMIMASA MAYAMA Ka rauamaagikaevandusi, mille šahtid ulatuvad maismaalt šelfi alale, on enam kui 100. Mõni kaevanduskäik ulatub
................................................................................17 2 SISSEJUHATUS Brasiilia Liitvabariik1, portugali keeles República Federativa do Brasil. on riik Lõuna- Ameerikas (joonis 1). Brasiilia naaberriigid põhjas Prantsuse Guajaana, Suriname, Guyana, Venezuela, loodes Kolumbia, Ecuador, läänes Peruu, Boliivia, edelas Tšiili, Paraguay ja lõunas Argentina, Uruguay. Idapoolt ümbritseb Brasiiliat Atlandi ookean. Brasiilia pindala on 8,515,770 km², see teeb Brasiiliast pindala poolest suurima riigi Lõuna-Ameerikas ja maailmas asetub ta pindala poolest viiendal kohal. Riigi pindalast 61.9% on mets. Riigi pealinnaks on Brasilia ning seal elab 4,235,000 inimest (2016 aasta seisuga). Riigi keeleks on portugali keel ja rahaühikuks Brasiilia reaal (BRL). Joonis 1. Brasiilia kaart. Allikas: CountryWatch.com (06.03
3.6 Kinoa Kinoa, kunagine inkade püha vili, ilmus meie mahetoodete riiulitele mõni aeg tagasi ja need, kes selle "sabaga" seemne kasutamise ära on õppinud, vaimustuvad selle heast maitsest. Igapäevaelus ei tea me, et paljud maltsad (Atriplex), sh ka hanemalts (Chenopodium) või rebashein (Amaranthus), on kõik ühe suure, 2000-liigilise rebasheinaliste (Amaranthaceae) sugukonna taimed. Tänapäeval kasvatatakse tšiili hanemaltsa ehk siis selle seemneid, kinoad, Colombiast Tšiili ja Argentinani, aga ka Põhja-Ameerikas. Tšiili hanemaltsa õisikud on tihedad ja püstised, arenedes varre tipmiste lehtede kaenlas. Toiduks kõlbavad süüa ka lehed, kuid rohkem hinnatakse seemneid, kuna nende plussiks on vähene gluteenisisaldus ja rohkesti aminohappeid. Kinoad keedetakse nagu riisi, kuid enne keetmist neid leotatakse kibeda maitse eemaldamiseks paar tundi külmas vees
Rahvusvahelised ettevõtted 1. Defineeri mõiste: Mikroökonoomika- majandusharu, mis uurib üksikute ja etevõtete majanduslikku käitumist Makroökonoomika- majandusharu, mis analüüsib majandussuhteid riigi tasandil Kapital- väärtus, mis loob uusi väärtusi Kvootidega kehtestatakse teatud kaupade sisse- ja väljaveole kindel koguseline piirang Embargod- teise riigiga majandusliku suhtlemise keeld Globaliseerumine- maailmastumine 2. Mis on globaliseerumise eeldusteks? Koloniaalsüsteemi lagunemine Majanduskoostöö Uued side- ja infotehnoloogiad Transpordi areng Spetsialiseerumine Riigi kohanemisvõime Veo- ja sidekulude odavnemine 3. Mis on globaliseerumise iseloomulikud jooned? Kiire liikumine (tooraine, inimesed, info) Tööstusriigid ...
Vase tootmise viimane järk koosneb vase sulatamisest ja valamisest valuplokkideks, varbadeks, kangideks ja valtstoorikuteks. Valtstoorikud on vaseplokid, mida kasutatakse vasktorude ja – torustike valmistamiseks. (Leelo Laurits jt, 2004) 9 5. Skeem iseloomustab viimasena kirjeldatud vase tootmise viisi. 2.4. Peamised tootjariigid Vaske tootvaid riike on maailmas palju, kuid 2013. aasta seisuga kuuluvad esikümnesse Tšiili, Hiina, Peruu, USA, Austraalia, Venemaa, Sambia, Kongo DV, Kanada ja Mehhiko. Need riigid toodavad aastas üle 500 000 tonni vaske. (List of countries by copper production, 2014) Kuulsamad firmad, mis kaevandavad vaske, on Codelco, Freeport-McMoRan, BHP Billiton, Xstrata, Rio Tinto, Anglo American, Grupo Mexico, Glencore International, Southern Copper Corp ja KGHM Polska Miedz (Top 10 Copper Producing Companies, 2012). 2.5. Kasutamine 2009
Prantsusmaa, Saksamaa Liitvabariik jne.), kes tuginesid ameeriklaste sõjalisele ja majanduslikule toele tõrjumaks tagasi NSV Liidu ja teiste sotsialistlike riikide ekspansioonikatseid. Kõigile neile olid iseloomulikud: Üldjuhul oli nende puhul tegemist demokraatlike ja turumajandusele orienteeritud riikidega. Samas toetasid USA ja tema liitlased ka neid diktatuuririike ja mittedemokraatlikke liikumisi, mis olid suunatud sotsialismileeri vastu (näiteks Tšiili, Pakistan jne.). Koloniaalimpeeriumite lagunemine Teise maailmasõja järel hakkasid lagunema ka senised koloniaalimpeeriumid ning kumbki osapooltest üritas kas säilitada oma mõju neis (näiteks Inglismaa ja Prantsusmaa) või laiendada sinna oma mõjusfääri (näiteks NSV Liit, Hiina RV või USA). Sellega seoses tõmmati külma sõtta ka arengumaad e. Kolmanda maailma riigid. Seetõttu toimus maailma jagunemine vastandlikeks leerideks osaliselt ka arenguriikides.
Seejärel loodi uusi projekte, millest oleks kohalikele kasu. Renoveeritud kiriku ruume kasutati kui pühakoda, lasteaeda, kunstigaleriisid, teatriruumi ja kogukonnaruumi. Kiriku ümber rajati ka tervisekeskus. Paljudest algatatud projektidest on arenenud iseseisvad ettevõtted - lasteaed, kunstistuudio (Tapscott, 2011, 37). Bromley by Bow Centre tekkeloos oli mitmeid tähtsaid inimesi, kes mängisid suurt rolli uute projektide populariseerimises, näiteks Tšiili skulptor Santiago Bell, kohalikud kunstnikud Frank ja Margy Creber, Sheenagh McKinlay, Paula Haughney, kohvikuettevõtja Sue Fox ning lastehoiu pioneerid Yvonne Begley ja Steve Goode (History, 11.10.2020). Alates 1990. aastast hakati Bromley by Bow Centre’i reputatsiooni ehitama ja mainet muutma. Bromley By Bow Centre´le loodi uus struktuur. See põhines ettevõtluse ja loovuse tipptaseme ideaalidel ja ka usul kõigi inimeste võimekusse. Hakati näiteks pakkuma professionaalseid
eed Lähistroopiline Korgitamm, Kreeka, Metsamaade suurus ≠ metsamaade % 3- 12 kuni 200 miili Avaookean küpress Itaalia, Milles seisneb metsade tähtsus? meremiili territ.vetest Tšiili Puiduvaru (küttepuit, paberipuit, mööbli jaoks) rannikust edasi Parasvöötme Pöök, tamm Saksamaa •Ökoloogiline (loomade/taimede igasugune vaba laevasõit, vaba lehtmets (sega) , USA elukeskkonnaks) tegevus maavarade laevasõit, Tšehhi, •Metsaannid (marjad, seened jne)
60 Trinidad ja Tobago 0 2 0 2 61 Nigeeria 0 1 3 4 62 Austria 0 1 2 3 63 Iirimaa 0 1 2 3 64 Serbia 0 1 2 3 65 Alžeeria 0 1 1 2 66 Bahama 0 1 1 2 67 Kolumbia 0 1 1 2 68 Kõrgõzstan 0 1 1 2 69 Maroko 0 1 1 2 70 Tadžikistan 0 1 1 2 71 Tšiili 0 1 0 1 72 Ekvador 0 1 0 1 73 Island 0 1 0 1 74 Malaisia 0 1 0 1 75 Singapur 0 1 0 1 76 Lõuna-Aafrika Vabariik 0 1 0 1 77 Sudaan 0 1 0 1 78 Vietnam 0 1 0 1 79 Armeenia 0 0 6 6 80 Hiina Taipei 0 0 4 4 81 Afganistan 0 0 1 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
