Geograafia kordamine 8.klass (7)

GEOGRAAFIA EKSAM
8. klass

PILET 1

1. Loodus ja inimetgevus. Peamised keskkonnaprobleemis maailmas: kasvuhooneefekt . osoonikihi hõrenemine, happevihmad , kliima soojenemise probleem.

GLOBAALSED KESKKONNAPROBLEEMID

• Õhu saastumine , kliima soojenemine, osoonikihi hõrenemine
  

Õhk on eriti saastunud suurlinnades. Inimese majandustegevus ja tihenev liiklus põhjustavad sageli looduse reostumist. Suurte tehaste lähedal reostuvad õhk ja veekogud. Õhusaaste tekitab kasvuhooneefekti, mille tagajärel tõuseb keskmine tmpetatuur ja muutub maailma kliima.
KASVUHOONEEFEKT – Tööstustest, elumajade korstendest, vulkaanisuitsust, autode heitgaasidest tekib nn kasvuhoonegaaside kiht. See koosneb süsihappegaasist CO2, vingugaasist CO, veeaurust H2O, SO2, NO4. Päikesekiired pääsevad läbi kasvuhoonegaaside kihi sisse, aga välja enam ei saa. Tõimub ülemaailmne kliima soojenemine.
OSOONIKIHI HÕRENEMINE – 30-50 kilomeetri kõrgusel taevas on osoonikiht (O3 – osoon ). Osiinikiht kaitseb päikeselt tuleva ultraviolettkiirguse eest. Külmutusseadmetest tulevad freoonid lõhuvad osoonikihti. Tekivad osooniaugud , millest tuleb läbi palju ohtlikku UV-kiirgust. Esimesed osooniaugud avastati Antarktise kohal.
HAPPEVIHMAD – Õhku sattunud mürgised gaasid moodustavad vihmaveega kokku puutudes happeid. Nii tekivad happevihma pilved . Happevihmade tagajärjel muutuvad looduslikud veekogud ja muld happeliseks ,  metsad hukkuvad. Vihmavees sisalduvad happed lagundavad ehitusmaterjale, põhjustavad inimeste ning loomade haigestumist. Kõige kurvemad on happevihmade tagajärjed okaspuudele. Happevihma põhjustavad eelkõige inimtekkelised saastegaasid, mis veega reageerides moodustavad vastavalt väävel- (H2SO4) ja lämmastikhappe HNO3 .

• Siseveekogude ja merede reostumine
  

Siseveekogusid ja meresid reostavad eelkõige suured keemiatehased. Kõige rohkem on reostunud Pärsia laht, Põhja meri, Mehiko laht, Reini jõgi, Doonau jõgi, Volga jõgi.

• Ehitustegevuse laienemine, jäätmete hulga kasv
  

Tallina ümbrus on täis ehitatud, luuakse palju uusi tehaseid. Tehased toodavad palju prügu, tekivad prügimäed ja loodusele ohtlikud keeminlised reaktsioonid. Inimesed viskavad prügikotid metsa alla. Loodus reostub. Nnew York ’is on suured prügisaared. Praht viiakse laevadega merre.

• Rahvaarvu kiire kasv, loodusressursside vähenemine
  

Maailmas on praegu 6,5 miljardit inimest. Kõige rohkem elab inimesi Hiinas ja Indias. Indiad kasvabki rahvaarv kõige kiiremini. Tekib näljahäda, maa-ala jääb rahvale väikeseks. Eestisse hakkab tulema inimesi lõunapoolsetest liikidest. Maailmas on nii palju inimesi, et loodusressursid vähenevad. Aafrikas sõditakse karjamaade pärast.

• Ülekarjatamine, ülepüük merel, muldade vaesumine , vee puudus → KÕRBETE PEALETUNG
  
• Bioloogilise mitmekesisude vähenemine
  

Loomade elupaigad vähenevad. Loomad ja taimed surevad välja.
2. Kordinaatide määramine ja vahemaade mõõtmine kaardil.
Geograafilised koordinaadid - geograafilisest laiusest ja geograafilisest pikkusest koosnev arvupaar, mis näitab asukoha maakera pinnal.
jagunevad:

• geograafiline laius-loetakse ekvaatorist põhja ja lõuna suunas. (pl.-põhjalaius, ll.-lõunalaius.) Geograafilised laiused kirjutatakse rööbikute otste juurde.
  
• geograafiline pikkus - loetakse lääne või ida suunda ip(idapikkus)., lp.(läänepikkus) Geograafilised pikkused kirjutatakse meridiaanide juurde.
  

PILET 2

1. Tähtsamad maadeavastused . Geograafilised uuringud tänapäeval.

Tähtsamad maadeavastused:

• Esimesed maaeuurijad olid vanad kreeklased.
  
• EROTOSTHENES – arvutas välja üpris õige Maa ümbermõõdu
  
• KLAUDIOS PTOLEMAIOS – antiikaja kuulsaim geograaf, kes pidas Maad kerakujuliseks. Koostas esimese maailmakaardi.
  
• LEIF ERIKSON – viiking , kes jõudis aastal 1000 Põhja-Ameerikasse
  
• CHRISTOPH KOLUMBUS – itaallane, kes sõitis merd hispaania lipu all. 1492. aastal taasavastas Ameerika.
  
• AMERICO VESPUCI – sai aru, et Kolumbus oli jõudnud uude maailmajakku.
  
• FERNAO DE MAGALHAES – esimene ümbermaailmareis aastatel 1519 - 1522
  
• JAMES COOK – otsis lõunamandrit ja tõestas, et Austraalia ei ole lõunamanner.
  

MAADEUURIJAD EESTIST:

• ADAM VON KRUSENSTERN – esimene Vene ümbermaailmareisi juht 1803 – 1806 Maetud Tartu toomkirikusse.
  
• BELLINGSHAUSEN – esimene Antarktika ekspeditsioon aastatel 1819 – 1821 . Aastal 1820 jõudis esimesena Antarktise ranniku lähedale . Sündis Saaremaal Lahetaguse mõisas. Surnud ja maetud Kroonlinnas.
  
• MIDDENDORFF – uuris Sibeerit ja igikeltsa
  

GEOGRAAFIA on teadus, mis uurib maailma eri piirkondade loodust, seal elavate inimeste elukeskkonda ning inimese ja looduse vastastikuseid seoseid .
GEOGRAAFID õpivad tundma ja vaatlevad ümbritsevat keskkonda. Neid huvitavad nii loodusnähtused kui ka inimtegevus, maakera regionaalsed erinevused ja see, mis neid põhjustab. Uuritakse maapinda, kivimeid, õhku ja vett, biosfääri. Küsitletakse inimesi ja analüüsiatkse andmeid.
LOODUSGEOGRAAFIA tegeleb loodusnähtuste uurimisega, mis kirjeldab ja selgitab eluta ja eluslooduse olemust, looduses toimuvaid protsesse ja nähtusi ning loodusnähtuste omavahelisi seoseid.
INIMEGEOGRAAFIA tegeleb inimeste uurimisega ja uurib inimtegevuse eripära erinevates regioonides.
GEOGRAAFILISTES UURIMISTES toetutakse järjest enam moodsa tehnoloogia abile. Tundlikud ja keerulised mõõteriistad mõõdavad eluta ja eluslooduses toimuvaid nähtusi, registreerivad kõiki muutusi. Ümber maa tiirlevad satelliidid pildistavad maakera pinda kuni ruutmeetrise täpsusega. Tehnoloogia võimaldab teha kaarte igast maailma piirkonnast . Kasutatakse ka digitaalkaarte. Kogutakse andmeid rahvastiku ja majanduse, maakasutuse ja geograafiliste objektide kohta. Nendest andmetest moodustatakse geograafiline infosüsteem – GIS. Seal esitatakse infot arvuti abil.
2. Passaadid , mussoonid , orkaanid , tornaadod ja nende peamised esinemisalad.
PASSAADID
Ekvaatori poole puhuvaid tuuli nimetatakse passaatideks. Need puhuvad aasta läbi samast suunast ning on enam-vähem ühesuguse tugevusega. Maa pöörlemise tõttu ei puhu passaadid otsejoones põhjast lõunasse, vaid puhuvad põhjapoolkeral kirdest edelasse ja lõunapoolkeral kagust loodesse. Loomade ränne Aafrikas!
Orkaan (tõlkes suur tuul) ehk taifuun ehk troopiline tsüklon on ulatuslik väikestelt laiustelt pärit madalrõhkkond, mis toob endaga kaasa tugeva tormi. Orkaan on torm , kus tuulekiirus ületab 32 m/s ehk umbes 115 km/h. Orkaanid tekivad ookeanide kohal, kus sooja vee tõttu on intensiivne aurumine . Orkaanis on tuulte tugevus 12 palli. Orkaani läbimõõt on 1000 km. Tuuled puhuvad väljast sisse, tõusvad õhuvoolud. Orkaani silmas (50 km) valitseb vailus, kõige tugevamad tuuled on orkaani seinas. Atlandi ja Vaikne ookean, Ameerika, India.
Orkaan Katrina Mehhiko lahel hävitas New Orleansi linna, suur üleujutus.
Mussoon on püsiv ja suure ulatusega tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale.
Mussoon tekib seepärast, et maismaa ja meri soojenevad erineva kiirusega ning erineval määral.

• Suvemussoon – Suvel on maismaa soojem, mistõttu kujunevad seal välja tõusvad õhuvoolud, mis moodustavad püsiva madalrõhkkonna. Meri on külmem, seal kõrgrõhkkond. Seetõttu toimub pidev õhuvool merelt maale, mis toob endaga kaasa ookeanivee aurustumise tõttu suure niiskusesisaldusega õhu, mis põhjustab tugevaid sademeid.
  
• Talvemussoon – Talveperioodil on asi vastupidine . Maa kohal on kõrgrõhkkond, külm. Mere kohal on madalrõhkkond, soe. Maa on külmem kui meri, mistõttu puhuvad tuuled maalt merele , jättes talveperioodil mussoonkliimaga alad sademeist ilma.
  

Mussooni ja briisi tekkepõhjused on sarnased, kuid mussoon on briisist tunduvalt ulatuslikum ja püsivam nähtus.
Mussooniks nimetatakse ka aastaaega , mil tuul merelt maale puhub , tuues kaasa niiske kliima.
Tuntuim mussoonist haaratud piirkond on Lõuna- Aasia .
Mussoone liigitatakse ka sõltumata nende suunast troopilisteks (Lõuna-Aasia) ja parasvöötmelisteks (Jaapan, Korea, Venemaa).
Tromb ehk tornaado on väikese läbimõõduga, kuid väga intensiivne õhupööris, mille keskmes on õhurõhk tunduvalt väiksem normaalrõhust.
Teadlased kasutavad tavaliselt terminit "tornaado". Vastupidiselt laialt levinud arvamusele ei ole tromb tornaadost väiksem. Eksitus tuleneb ilmselt sellest, et USA-s kasutatakse sõna tornado, Euroopas aga tavaliselt "tromb" Et Euroopa trombid on reeglina oma Ameerika "ametivendadest" väiksemad, siis on tekkinud arusaamine trombist kui väikesest tornaadost või tornaadost kui suurest tormist. Tegelikult on need sõnad sünonüümid.
Tornaadode tugevust mõõdetakse Fujita-Pearsoni skaalal. Kõige nõrgem on F0, kõige tugevam F5. Viimane viib isegi asfaldi tee pealt minema. Tornaado korral on kõige ohutum varjuda keldrisse.
Tornaadode allee kulgeb mööda Missisippi , Missouri jõetrasse Suurel Tasandikul, mis on avatud lõunast lähtuvatele soojadele õhumassidele ja põhjast tulevatele külmematele õhumassidele. Nende kohtumisel tekivadki tornaadod.
Vesipüks on tornaado vee kohal. See on 100 kuni 600 m läbimõõduga ümber madala rõhu keskme pöörlev keeristuul. Tornaado peab puudutama otsaga maad. Meil tuntud trombide nime all. Saab sündida, kui merepinna temperatuur on soojem tavalisest ja veepinnal sattuvad tuuled puhuma vastupäeva (eeldus tsüklonaalse ehk tõusva õhusüsteemi tekkeks). Teke seotud ka äikesega, mis tekib, kui atmosfäär on ebastabiilse kihistusega. See tähendab, et soe õhk on allpool ja pinnalt uus õhk hommikul soojenedes ei saa hakata tõusma koheselt. Kulub veidi aega ja energia kogumist. Ja lõpuks tõuseb see õhk, mis peab olema juba piisavalt kuum ja kerge, äkitselt väga kõrgele, kuna ülevalt on ebastabiilne atmosfäär eriti külm. Tuulte väli paneb tõusva õhuvoolu pöörlema ja nii tekibki kiirelt pöörlev ja tolmuimejana töötav pilv. Madala rõhuga keskmega haarab ta endaga kaasa kõike, mis teele ette jääb.

PILET 3

1. Maailma jagumemine regioonideks: mandrid , ookeanid, kliimavöötmed, maailmajaod , kultuurialad.

MANNER – maakoore osa, mis enamasti ulatub üle maailmameie taseme ning mille ehitusse kuulub graniitkest.

Euraasia , Aafrika, Põhja-Ameerika, Lõuna-Ameerika, Austraalia, Antarktis
MAAILMAJAGU – suur maismaa-ala, mida iseloomustab sealsete rahvastele omane kultuur ja olustikulised iseärasused.
Euroopa, Aasia, Aafrika, Ameerika, Austraalia ja Okeaania , Antarktika
MAAILMAMERI – veteväli, mille moodustavad kõik omavahel ühenduses olevad ookeanid ja mered .

OOKEANID

Vaikne ookean, Atlandi ookean, India ookean, Põhja-Jäämeri
Mandrid
Maailmajaod
Ookeanid
Põhja-Ameerika
Ameerika
Vaikne ookean
Lõuna-Ameerika
Aafrika
India Ookean
Aafrika
Euroopa
Atlandi ookean
Euraasia
Aasia
Põhja-Jäämeri
Austraalia
Austraalia ja okeaania
AntarktiS
AntarktiKA
TUNDA KAARDILT!
KLIIMAVÖÖDE – vöötaoline ala ümber maakera, mille piires on soojus - ja niiskus tingimused enam-vähem ühesugused.

Arktiline kliimavööde –

• 1 aastaaeg
  
• Polaarjoonte ja pooluste vahel.
  
• Mõõdetud kõige madakam temperatuur –89.3 oC Vostoki uurimisjaamas.
  
• Laskuvad õhuvoolud, puhuvad tugevad tuuled.
  
• põhiliseks loodusmaastikuks on külmakõrbed : jääliustikud, jääväljad
  
• Põhja jäämeri, Gröönimaa, mõningad Ameerika ja Euraasia saared.
  

Lähisarktiline kliimavööde –

• Talv väga külm. Suvi lühike ja jahe.
  
• Talvel arktilised õhumassid, kuid suvel parasvöötmeõhumassid.
  
• Loodusmaastikuks tundra , üldiselt lage , tasane ala, vahel ka mägisem reljeef. Puhmad
  

Parasvööde –

• 40´ndatel laiuskraadidel ja polaarvöötmete vahel.
  
• 4 aastaaega ja muutuv.
  
• Eristatakse merelise ja mandrilise ning ülemineku kliima valdkondi.
  
• Metsad, stepid , poolkõrbed, kõrbed.
  
• Põhjapool okasmetsad, segametsad siis lehtmetsad , stepid (rohumaad). Selle vöötme lõunaosas on kõrbed ja poolkõrbed.
  

Lähistroopiline kliimavööde –

• Üleminekuala troopika ja parasvöötmete alal.
  
• paljudes kohtades on mereline lähistroopika, hästi niiske kliima. Euroopas nn. vahemereline kliima.
  
• Suvel palav , kuiv, Talvel pehme, ja vihmane.
  
• Suvel troopiline õhumass, aga talvel parasvöötmeõhumass.
  
• Laialehelised jaigihaljad metsad, põõsastikud.
  
• See jaguneb Kuivaks ja niiskkeks lähistroopiliseks kliimaks .
  

Troopiline vööde –

• Kuiv troopiline kõrbekliima ( sahara ja araabiamaades)
  
• Levik Sahara-Araabiamaad, Punane meri, Pärsia laht...
  
• Kesk-Ameerika saarestik ja rannikualad on niiske troopika.
  
• Kuiva troopika maastikud on kõrbed ja poolkõrbed.
  
• Loomadest 1 küüruga kaamel , antiloobid.
  
• kuumarekord +58oC, kõrbes liivatormid, miraaz .
  
• 30´ndatel laiuskraadidel
  
• Kõrgrõhkkonna tõttu laskuvad õhuvoolud. Temperatuuriamplituud kuni 25oC.
  

Lähisekvatoriaalne kliimavööde –

• 2 aastaaega
  
• Suvi palav ja vihmane, Talv kuiv ja palav.
  
• Loodusmaastikeks savannid , rohumaad üksikute puudega ja põõstega. Metsatukad. Tüüpiline savann tasane ala.
  
• Gepardid , hüäänid, leopardid , raisakotkad, jaanalinnud jne.
  
• Kui päike on seniidis siis valiseb ekvatoriaalne õhumass ja kujuneb niiske aastaaeg.
  
• Kuival aastaajal kannavad passaattuuled troopilise õhu, mis põhjustavad kuiva.
  

Ekvatoriaalne vööde –

• 1 aastaaeg – suvi.
  
• Suvi on palav, väga niiske, Seal on palav,väga niiske ja vihmane.
  
• Ekvatoriaalsed vihmametsad .
  
• Hommikuti selge, päikesepaiste, lõunal tekivad tõusvad õhuvoolud ja hakkab sadama.
  
• 5-10´ndatel laiuskraadidel.
  

KULTUURIREGIOON – suur piirkond, kus elavid inimesi ühendavad sarnased väärtushinnangud, mõtlemisharjumused ja tegevusviisid.

• Euroopa – ristiusu piirkond
  
• Venemaa – õigeusu piirkond
  
• Põhja-Aafrika ja Edela-Aasia – valge rass , muhameedi usk, araabia kultuur
  
• Saharast lõuna poole jääv Aafrika – must rass, neegrite kodumaa, ürgvana kultuur, inimkonna häll, kuid praegu majanduslikult kõige vaesem ala
  
• Anglo-Ameerika – inglise keelne Ameerika (USA, Kanada )
  
• Ladina-Ameerika – USA-Mehiko piirist lõunasse, räägiatkse keeli, mis tulnud ladina keelest (portugali keel, hispaania keel)
  
• Hiina
  
• India
  
• Jaapan
  
• Kagu-Aasia
  
• Autraalia
  
• Okeaania
  

2. Euraasia reljeef.
Euraasia on kõuge suurem manner ning tema pinnamood on mitmekesine. Ühtlasi võime vaadelda eriilmelise reljeefiga piirkondi. Euroopa osa, Lääne- Siber ja Kaspia- Araali piirkond on tasasema ja madalama reljeefiga, ehkki leidub ka mitmesuguses vanuses mäestikke. Järgnevalt nimetan ja näitan ning iseloomustan selle piirkonna pinnavorme.
Euraasia mandri lõuna-, kesk- ja idaosas näeme aga rohkem kõrgemaid reljeefivorme. Muidugi ei puudu ka madalikud, alamikud , tasandikud.

PILET 4

1. Ekvatoriaalne vihmamets .

VIHMAMETSADE LEVIK

Vihmametsad levivad ekvatoriaalsetel aladel. Esineb kolm põhilist kohta: Brasiilia – Amazonase jõgikond, Aafrika – Kongo jõgikond, Guinea laht, Malai saarestik.

VIHMAMETSADE KLIIMA

Ekvatoriaalsetes vihmametsades valitseb palav ja niiske ekvatoriaalne kliima, kus aastaaegu pole võimalik eristada. Kuude keskmised õhutemperatuurid on +25 oC või enam ja aastas langeb sademeid 2000 – 6000 mm.
Temperatuuri ööpäevane käik:
Hommikul selge, lõunaks palav ja lämbe, pärastlõunal metsik paduvihm äikesega. Õhtul selgineb, öösel ka, kuid jahedam.
VIHMAMETSADE TAIMESTIK
Ekvatoriaalsed vihmametsad on maailma liigirikkamaid ja vanemaid ökosüsteeme. Kuigi nad katavad vaid 6% maakera pinnast, elab seal üle poole kõigist taime- ja loomaliikidest. Kuna aastaaegade vaheldumist ei ole, siis võivad erinevad taimed ühtaegu õitseda ja vilju kanda.
Vihmametsades esineb kuni meetrise läbimõõduga eredavärvilisi õisi, millest mõned avanevad otse puutüvel. Rohkesti on liaane, kes väänduvad piki puutüvesid kuni kõrgemate latvadeni. Arvukalt kasvab teistest taimedest toituvaid parasiittaimi ja seente abil lagunevast orgaanilisest ainest toituvaid kõdutaimi ehk saporofüüte. Puudeokstel ja tüvedel kasvab mitmeid teisi taimi, näiteks sõnajalgu, orhideesid ja isegi kaktuseid, keda taolise eluviisi tõttu nimetatakse epifüütideks.
Ookeanide rannikuil ning jõgede deltas, mille tõusulaine perioodiliselt üle ujutab, on mõned taimed kohastunud eluks soolases ja vesises keskkonnas. Need on mangroovtaimed, mis moodustavad tiheda võsa – mangroovtihniku.
RINDELISUS
Vihmametsas on taimed rindeliselt. Kõige kõrgemale ulatuvad 30 – 40 meetri kõrgused vihmavarjukujulise võra ja suhteliselt vääikeste lehtedega puud. Kaks madalamat puurinnet ulatuvad 20 – 30 meetri kõrgusele. Puud on varju ja niiskuslembelised ning kehvemate valgustingimuste tõttu suuremate lehtedega. Puude all varjus katab maapinda vaid õhuke lehepuru ja rohttaimestik peaaegu puudub.
VÄÄRISPUUD
Kogu maailma mööblitööstustes hinnatakse kõrgelt ekvatoriaalsetest vihmametsadest pärit väärispuitu. Hinnalisemad puuliigid on punane puu, eebenipuu , tikkapuu, viigipuu jt.
KULTUURTAIMED
Ekvatoriaalsetes vihmametsades kasvab palju söödavaid taimi ja taimi, mille vilju kasutame maitseainetena, näiteks apelsin , mandariin ja sidrun , banaan, ananass , kookospähkel, mango, kohv, mitmesugused vürtsid, piprad, kakao , kardemon, ingver , kaneel, vanill . Siinsete taimede õli ja ekstrakt on tähtis tooraine ravimite valmistamisel.
VIHMAMETSADE MULLASTIK
Vihmametsade all on kujunenud peamiselt keemisliselt murenenud lähtekivimile punasevärvilised ferralliitmullad. Igapäevased tugevad hoovihmad uhuvad mulla ülemistest kihtidest toitained välja. Ferralliitmullas sisaldavad vähe huumust.

VIHMAMETSADE LOOMASTIK

Vihmametsa iseloomustab suur elupaikade mitmekesisus ja loomastik on nagu taimestik erakordselt liigirohke. Loomade vahel valitseb väga tugev konkurents , et ellu jääda ja selleks piisaval hulgal toitu leida. Palju on erinevaid liiki imetajaid , linde, roomajaid, putukaid, kalu. Loomad ja linnud on lärmakad ja värvikirevad.
Anakonda – maailma suurima madu
Taapir – väikese liikuva londiga kabjaline
Kapibaara – maailma suurim näriline
Tõmmukaiman – elab Amazonase alamjooksul , kasvab 4,5 m pikkuseks
Gorilla – suurim inimahv
Aara – suur papagoi

INIMTEGEVUS

Ekvatoriaalne kliima ei ole inimesele tervislik. Sellepärast see ongi suhteliselt hõredalt asustatud. Vihmametsade põliselanikud on tõrjutud enamjaolt mandrite ja saarte siseosadesse. Nad rändavad ringi, kütivad toidu hankimiseks, kalastavd, korjavad metsa ande. Külad asuvad kundlasti veekoguse ääres. Seal, kus maa on harimiskõlblik, tegeletakse maaviljelusega. Kasvatatakse tera- ja juurvilja .
Hinnalise väärispuidu jahil on tööstusriikide puidufirmad. Nad kasutavad võimsaid masinaid ja see rikub vihmametsade loodust. Vihmametsade pindala on tohutu kiirusega kahanenud.
Vihmametsad on maailma looduse väga oluliseks komponendiks. Nad puhastavad vett, neelavad atmosfäärist süsihappegaasi ning ladestavad selle oma juurtesse, tüvedesse, okastesse, lehtedesse. Seega mõjutavad vihmametsad oluliselt Maa kliimat, pidurdades kasvuhooneefekti ja ühtlustades veeringet.
2. Põhja- ja Lõuna-Ameerika reljeef.

PILET 5

1. Savannid.
ASEND
Savannid paiknevad lähisekvatoriaalsetel aladel, kus valitseb mussoonkliima. Savannid on välja kujunenud 10. ja 20. laiuskraadide vahemikus. Savann jääb vihma- ja lähisekvatoriaalsete mussoonmetsade ning kõrbe vahele. Suurimad savannid on levinud Aafrikas ja Ameerikas, vähem leidub neid Aasias ja Austraalias.
TAIMESTIK
Taimkattes valitsvad kõikjal 1-2 meetri pikkused kõrrelised. Neil on tihe ja tugevasti põimunud juurestik , mis imab endasse niiskuse ja võimaldab üle elada põuaperioodi. Hõredalt kasvavate puude lai juurestik haarab toitaineid suurelt territooriumilt . Levinud on akaatsiad , palmid, pudelpuud. Nii palmid kui ka kõrrelised taluvad hästi põlenguid ning suudavad püsima jääda või kiiresti taastuda. Kuivemates savannides kaktused , piimalilled, ogedega põõsastikud
Savannid on rohtlad , millest osa on täiesti ilma puudeta, osas kasvavad vaid üksikud puud ning mõnel pool leidub parkmetsalisi hõredaid puistusid. Puude arvukus sõltub niiskustingimustest, põlengute sagedusest ja inimmõju ulatusest.
Ahvileivapuu – ehk baobab Aafrika savannides on maailma üks jämedamaid puid.
Akaatsia – vihmavarjukujuliselt laiuva võraga tüüpiline savannide puu
Purpur -hiidhirss – ehk elevandirohi võib kasvada kuni 5 meetri kõrguseks.
Sõrmrohi – kasvab kõikjal, kus piisavalt soe.
Kulturtaimedena kasvatatakse maisi, riisi, hirssi, bataati (magus kartul) maniokki, nisu. Suurtes istandustes kasvatatakse puuvilla , sisalit, teed, kohvi, maapähklit jm.
KLIIMA
Savannis jaguneb aasta kaheks enamvähem võrdse pikkusega aastaajaks – niiskeks ja kuivaks. Temperatur on aastaläbi ühtlane.

• Suvi – siis on savannis palav ja vihmane. Valitsevad ekvatoriaalsed õhumassid. Mussoonid ekvaatorilt toovad kaasa suurel hulgal sademeid.
  
• Talv – siis on savannis palav ja kuiv. Loomad rändavad ringi niisket piirkonda otsides .
  

Savannide kliimat mõjutavad mussoonid, nende tagajärel võivad tekkida üleujutused. Õhk mutub värskeks ja savann hakkab haljendama.

MULLASTIK

Savannides valitsevad nagu vihmametsaski ferralliitmullad. Niiskel aastaajal katab neid sageli vesi, kuid kuival aastaajal kuivavad mullad läbi. Ferralliitmullad on punast värvi. Savannides on mulal rohukamar ja huumusekiht. Rohukamar trmbitakse sõraliste poolt katki. Seetõttu praegu lausaline kõrbete pealetung. Hävinev taimkate ei saada liivade liikumist takistada.
LOOMASTIK
Savannide ligirikkas loomastikus on arvukalt rohusööjaid imetajaid. Paljud neist liiguvad ringi karjadena ning on omakorda toiduks arvukatele kiskjatele. Savannide lahutamatuks osaks on arvukate termiitide mitme meetri kõrgused kuhilad.
Termiidid – prussakate sugulased, kes toituvad peamiselt puidust ja orgaanilistest jäänustest.
Koala – elab Austraalias, sööb vaid eukalüptilehti
Emu – suur lennuvõimetu lind
Sebra – tüüpiline savannide loom
Lõvi – elab peamiselt Aafrikas
Hüään – pikkade jalgadega hundisuurune kiskja
Aafrika elevant – nüüdisaja suurim maismaaloom
Must ninasarvik – elab Aafrikas, ei ole tegelikult must.
Gnuud – sõralised, kes rändavad ringi karjadena

INIMTEGEVUS

Aafrika savannid on ühed vanimad asulad. Rannikualadele on kerkinud tänapäeval aga suured linnad ja linnadtumise käigus on savanni põlislanikke vähemaks jäänud. Üheks tuntumaks põliselanike hõimuks on masaid . Põlluharimisega tegeletakse vähem ja põllukultuuride saagikust vähendavad sagedased põuad. Kohaliku rahva peamised toiduviljad on mais, maniokk, bataat . Suurtes istandustes kasvatatakse puuvilla, sisalit, teed, kohvi, maapähklit jm. Kuival ajal tegelevad naised põhiliselt vee hankimisega. Mehed otsivad tööd kiiresti kasvavates linnades. Masaise traditsioonilise tegevuse küttimisega tegelevad vähesed.
Viimaste aastakümnete jooksul on maastike ilme savannide ja kõrbevööndi piirimail tugevasti muutunud. Liigse karjatamise tõttu on rohttaimestik hävinud la kõrb laieneb savannialadele.

SERENGETI RAHVUSPARK

Serengeti rahvuspark Tansaanias on üks suuremaid ja tuntumaid savannide kaitsealasid. Serengeti suurimaks väärtuseks on tema rikkalik loomastik. Rahvuspargi tähtsamad asukad on gnuu -antiloobid.
2. Hoovused maailmameres, nende liigitus ja mõju kliimale.
Hoovus – on suur veehulk, mis liigub ookeanis piisavate tuulte mõjul kindlas suunas.
Hoovuse laius on 100 km ja rohkemgi , pikkus tuhandeid kilomeetreid.
Hoovuste teke:
Hoovus on suure koguse merevee horisontaalne ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine, mis on põhjustatud püsiva suunaga tuultest ja vee soolsuse- või temperatuurierinevustest. Vett panevad liikuma peamiselt tuuled ja pooluste lähedal toimuv vee jahtumisest tulenev vajumine . Tuuled suudavad vett mõjutada vaid kuni 100 m sügavuses. Maa pöörlemine ja sellest tulenev Coriolisi efekt on põhjuseks hoovuste kõveratele liikumisteedele.
Peamine tähtsus:
Hoovused segavad maailmamere vett ühtlasemaks ja ühtlustavad maakera kliimat. Kannavad kaladele toitaimeid, blanktonit.
Liigitus temperatuuri järgi:

• soe hoovus – vesi soojem kui ümbritsevatel merealadel. Muudab rannikualade talved soojemaks, soodustab sademete teket.
  
• Golfi ehk Põhja-Atlandi hoovus
  

Algab ekvatoriaalsetest vetest passaattuulte mõjul. Salvestab seal tohutus koguses päikeseenergiat ning kannab selle soojushulga Põhja-Atlandile välja. Hoovus kulgeb meie lähistesse vetesse ning Barentsi merre ja Teravmägedeni.
Tänu hoovusele on jäävaba Skandinaavia poolsaare rannik Gola poolsaareni välja. Jäävaba ka enamus Barentsi merd.
Islandi-Skandinaavia vaheliste vete kohal soodustab Põhja-Atlandi hoovus tsüklonite teket. Talvet toovad need soojemat õhku ka meie aladele. See soojem õhk aitab tagasi tõrjuda ida poolt peale pressivat talvist pakast, pehmendades seega meie talveilma. Suveperioodil meile jõudvad tsüklonid leevendavad aga kagust, idast ja lõunast tulla võivaid troopilisi kuumalaineid.

• Külm hoovus – vesi ümbritsevatest aladest külmem. Lähtuvad polaaralade poolt. Nenede seas ka kõige pikem hoovus Läänetuulte hoovus. Külm hoovus muudab suved jahedamaks ja kuivemaks, ei soodusta sademete teket
  

Labradori hoovus põhjustab jahedat ilma Põhja-Ameerikas ja selle tõttu ulatub Põhja-Ameerikas tunravöönd kaugemale lõunasse kui mujal, sest seal on Labradori hoovuse tõttu jahe; Peruu hoovus tekitab kõrbe Lõuna-Ameerika rannikule

PILET 6

1. Kõrbed
LEVIK
Kõrbevöönd on kujunenud peamiselt 20ndate ja 30ndate laiuskraadide vahemikus. Kõrbed hõlmavad ligikaudu veerandi kogu maailma pindalast.
Mandrite siseosades, niiskete õhumasside liikumist takistavate mäestike varjus ning troopiliste alade külmade hoovuste lähedal esineb kõrbeid ka tublisti põhja ja lõuna pool oma põhilist levikuala.
Maailmas on palju eriilmelisi kõrbeid. Maailma kuivemad kõrbed on:

• Atacama – Lõuna-Amerikas Vaikse ookeani rannikul
  
• Namibi – Lõuna-Aafrikas.
  

Seal valisevad kuivad idatuuled ja rannikust mööduvad külmad hoovused ei võimalda sademete teket.

• Surmaorg – Californias
  
• Patagoonia kõrb – Argentiinas
  

Tekkinud mäestike ja mägismaade varjus, mis takistavad niiskust toovate õhumasside liikumist.

• Suure Nõo kõrb – USAs
  
• Gobi kõrb – Mongoolias
  

Asuvad parasvöötmes, mandrite siseosades, kaugel niiskete õhumasside tekkekohtadest ja liikumisteedest.
KLIIMA
Kõrb on ala, kus sademete hulk on alla 250 mm aastas. Õhk kõrbes on väga kuiv, taevas pilvitu, sademeid langeb väga harva.

• Sahara kõrb – Põhja-Aafrikas
  
• Araabia poolsaare ja Austraalia kõrbed
  

Asuvad põõrijoonte piirkonnas, kus aasta läbi valitseb kõrgrõhkkond. Kuna laskuv õhk muutub üha soojemaks, siis puuduvad eeldused sademete tekkeks.
Kõrbevööndis on temperatuuri ööpäevane ja aastane kõikumine üsna suur. Mandrite siseosade parasvöötmete kõrbetes esineb talvel isegi käredat pakast. Lund langeb seal vähe, maa külmub sügavalt.

TAIMESTIK

Kõrbevööndis kasvavad peamiselt põõsad ja poolpõõsad, mis on osalt igihaljad, osalt heitlehised. Nende lehed on väikesed ning tihti asendunud okastega . Kõrbetaimed sisaldavad sageli tugevalõhnalisi eeterlikke õlisid.
Paljudel kõrbetaimedel on väga sügavale ulatuv ning hargnenud juurestik, mis võimaldab vett kätte saada.
Osa taimi koguvad niiskel ajal vee oma vartesse, lehtedesse, viljadesse, juurtesse ning kasutavad seda põuaperioodil – sukulendid .
Enamik taimi on lühealised.
Viigikaktus – lapikute lihakate vartega, kasvab looduslikult Põhja- Ameerkas .
Aaloe – palsude lihakate viljadega.
Hall-kevadik – lühieataim Aasia lähistroopilistes kõrbetes.
Suuresarveline piimalill – 2 meerti kõrgune, kaktusesarnane, haruline .
Velviitšia – haruldane Namibi kõrbe taim. Kasvab kogu elu kahe pika lehena, mis otsast narmendavad ja suurenevad.
Türkmenistani magun – pärit Aasiast.
Tääkliilia – Ameerika levinud kõrbetaim.
Saksauul – kõva puiduga , kasutatakse kütteks.
Mugulnurmikas – savikõrbete madal kõrreline.

MULLASTIK

Mullas sisaldavad vähe huumust ja on seetõttu ühtlaselt helehallid. Tugeva päikesekiirguse toimel tõuseb osas muldades maasisene vesi pinnale ja aurub. Selle tulemusena ladestub mulla pinnale ja ülaossa rohkesti sooli.

LOOMASTIK

Loomad on kohastunud eluks veevaeses keskkonnas. Loomadele on iseloomulik öine eluviis, päevase kumuse eest otsivad nad varju maa sees. Loomad on enamasti heledavärvilised ja jäävad liiva taustal märkamatuks. Nad on väikese kahaga, ent pika sabaga ja sageli ladestuvad sabasse või küüruesse rasvad .
Paljudd loomad jäävad suveune. Paljudel suduvad higinäärmed, see-eest on aga neil soolanäärmed, et eritada organismist saalo niiskust kaotamata.
Väga hästi on kõbeeluks kohandunud roomajad : maod, kilpkonnad , varaanid. Neil on vettpidav nahk, nad munevad kõvakoorelisi mune, nende ihusoojus sõltub otseselt päikesekiirgusest.
Paljud linnud pesitsevad harvadel vihmaperioodidel.
Kaevurkilpkonn – kühmulise ja madala kilbiga
Karakal – liivakõrbe kaslane
Sarvik-lõgismadu – elab kuumades kõrbetes
Väike-kõrbehiir – suurte kõrvade ja väga pika sabaga ja üikkade jalgadega
Kõrbe-kivitäks – levinud kõrbelind
Skorpion – ruljas saba, mille tipus on mürgiastel
Kõrbeiguaan – toitub taimedest

INIMTEGEVUS

Kõrb on üks hõredama asustusega loodusvööndeid. Elutingimused on väga ebasoodsas. Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida kõrberiikide jõukuse allikaks on suured nafta - ja gaasivarud. Maavarade leiukohtadesse ongi tekkinud suuremad kõrbeasulad.
Kõrbe põliselanikud – beduiinid Saharas, hotendotid ja bušmanid Namibi kõrbealadel, aborieenid Austraalias.
Tegeletakse taime- kui ka loomakasvatusega. Datlid on nende põhiline toit. Ruurem osa kõrberahvaid tegeleb rändkarjakasvatusega. Peamine koduloom on kaamel, kelelt beduiinid saavad pima ja liha, nahast ja villast tehakse riietusesemeid. Kaamel on kõrbetes liiklisvahendiks. Karja suurus näitab beduiini rikkust.
Kõrbeloomade ja kõrbetaimede kohastumused kuuma ja kuiva kliimaga :
Loomad:

• öine eluviis – kui päeval on väga kuum, siis varjavad loomad annast sügavates urgudes, kus on jahe. Toidujahile minnakse öösel.
  
• kõigusoojased loomad – nad vajavad elutegevuseks väga vähe vett. Kõrbes on kuiv ja nad elavad seal väga hästi ära.
  

Taimed:

• kõrbetaimed õitsevad ja viljuvad kiiresti, neil on lihakad või puitunud varred, kitsad lehed või astlad, pikad juured.
  
• Kaktused säilitavad vett oma lihakad varres, mis on nagu veemahuti.
  
• Mõnedel on paksud pisikeste lehtedega või hoopis lehtedeta lihavd varred.
  
• Teistel on lehed kokku rullunud või asteldeks muundunud.
  
• Osa taimi on katud tiheda pehme karvastikuga.
  
• Leidub lühikeseks ajaks allu ärkavaid värvirikkaid rohttaimi.
  
• Paljudel taimedel on väga pikad sügavale tungivad juured, mis ulatuvad niiskemate pinnakihtideni põhjavee lähedale.
  
• Mõnedel on hästi arenenud pindmine juurestik, mis võimaldab vähest niiskust mullast kiiresti ja kergesti kätte saada.
  

2. Euraasiat ümbritsevad mered ja lahed .

PILET 7

1. Vahemereline põõsastik ja mets. Vahemeremaad .

ASEND JA KLIIMA

Vahemerelised põõsastikud ja metsad levivad piirkondades, kus valitseb kuiv ja päikesepaisteline suvi ning jahe ja vihmane talv. Kõrgekasvulised nahkjate lehtede ja asteldega põõsastikud vahelduvad hõredate tammemetsadega.
Vahemerelised metsad ja põõsastikud levivad 30-ndate ja 40-ndate laiuskraadide vahemikus, Vahemere ümbruses ning mandrite läänerannikul - Californias ja Tšiilis, Lõuna-Aafrika ja Austraalia edelarannikul.
TAIMESTIK
Siinses elustikus esineb rohkesti haruldasi ja väga piiratud levikuga taimeliike. Paljud taimed taluvad hästi põuda. Ülekaalus on enamasti igihaljastest liikidest koosnevad põõsastikud, näiteks salvei, rosmariin , oleander, mis sisaldavad eeterlikke õlisid.
Vööndi katkendliku levila tõttu on vahemerelise taimkatte liigiline koosseis ja välisilme erinevatel mandritel erinev. Sellele on kaasa aidanud kõrged mäestikud ja ulatuslikud kõrbed. Nii kasvab Tšiili keskosas üle 1500 taimeliigi , mis on omased just sellele regioonile. Näiteks kasvavad seal palmid ning arvukad kaktused. Aafrikas Kaplinna ümbruse 6000 taimeliigist on enamik levinud just sellel maa-alal. Nendest on tuntumad prootead. Väga paljud meie toalilled pärinevad just Lõuna-Aafrikast.
Vahemerelisest vööndist on pärit vanad põllukultuurid: nisu, oder, lina, porgand. Siinses maastikupildis annavad tooni oliivi -, viinamarja- ja viigipuuistandused.

MULLASTIK

Vahemerelised põõsastikud on levinud mitmesugustel erodeeritud ning toitainetest vaesunud muldadel. Nende säilimist soodustavad kitsede karjatamine ning sagedased põlengud.

LOOMASTIK
Vahemerelise vööndi loomastikus leidub vähe sellele vööndile omaseid loomaliike . Enamasti on tegemist ka naabervööndites elutsevate või veelgi laiema levikuga loomadega . Näiteks elavad Sardiinia saarel Vahemeres mägilambad ehk muflonid, kellel on sihvakad ja kõrged jalad ning kooldunud sarved; Austraalias elavad kängurud, kes on taimetoidulised hüpates liikuvad loomad; Põhja-Ameerikas elutsevad ida-vöötoravad, kes kraabivad oma uru kivi või mahalangenud tüve alla.
INIMENE VAHEMERELISES VÖÖNDIS
Vahemereline vöönd on oma peamisel levikualal, Vahemere ümbruses, maailma üks tihedama inimasustusega piirkondi. Siin tekkisid ja saavutasid oma võimsuse Egiptus, Kartaago , Vana-Kreeka ja Vana- Rooma . Aastatuhandeid kestnud tihe asustus, maaharimine ja karjakasvatus on kujundanud Vahemere ümbrusse poollooduslikud maastikud. Metsade raiumise, puude põletamise ja karjakasvatuse tagajärjel tekkinud maastikke Vahemere ümbruses nimetatakse erinevalt.
Kogu Vahemere maade kultuurmaastikus vahelduvad ulatuslikud karjamaad õlipuusaludega. Lähistroopilise kliimavöötme kuumad ja põuased suved on sobivad viinamarja kasvatamiseks. Sellepärast on vahemeremaad maailma tuntumad veinitootjad. Samas on suvine kuivus maaviljeluse probleemiks. Ülekarjatatud aladel kannavad sademevesi ja tuul mulla ära, muutes need kiviseks ja viljatuks. Valmistatakse veini, kuivatatakse ja konserveeritakse puu-ja aedvilja . Oliividest pressitakse toiduõli, neid kasutatakse ka söögiks, puidust aga valmistatakse tarbeesemeid. Vahemere maad on ka üks ihaldatuim suvituspiirkond. Siia on rajatud kuurorte. Suur osa Vahemere maade majandusest ja rahvastikust on seotud turismi ja puhkemajandusega.
HISPAANIA
KREEKA
ITAALIA
MONACO
2. Põhja- ja Lõuna-Ameerikat ümbritsevad mered ja lahed.

PILET 8

1. Parasvöötme rohtlad.

ASEND JA KLIIMA

Rohtlad on suured tasased või madalate küngastega maa-alad, mida katavad rohttaimed ja üksikud puud või puudesalud väikeste veekogude ääres.
Rohtlad kannavad maailma eri osades erinevaid nimetusi: Euraasias stepp , Põhja-Ameerikas preeria , Lõuna-Ameerikas pampa.
Parasvöötme rohtlad levivad mandrite siseosades ja rannikuil, mida uhuvad külmad hoovused. Need on sellised alad, kus sademeid langeb aasta jooksul vähem kui jõuaks auruda. Seetõttu on seal kliima kuiv. Rohtlas sajab vähe 350-550mm, ja sademed jaotuvad aasta jooksul ebaühtlaselt. Enamik langeb talvel lumena ja varakevadel hoovihmadena. Suved on kuumad ja kuivad, kohati isegi põuased.
ROHTLA TAIMESTIK
Rohtlavööndi iseloomulikeks taimedeks on kuivalembesed tihedapuhmikulised kõrrelised. Euraasia steppides kasvavad stepirohud, stepi- aruhein ja sale haguhein; preeriate kõrgrohustus habehein, preeria-ja piisonirohi. Kõik nad on võimelised säilitama vajalikku niiskust kuivaperioodil . Koos kõrrelistega kasvavad seal veel poolpõõsad (taimed, mille maapealne osa on rohtne , maa-alune aga puitunud). Neist enam levinud on pujuliigid.
Kõrreliste ja puhmikute vahel kasvavad samblikud ja lühiealised õistaimed ( pojengid , kullerkupud, tulbid ). Väikesel maa-alal kasvab koos palju taimeliike, kuna taimed kasvavad ja õitsevad eri aegadel ning kasutavad vett ja toitaineid mulla erinevast sügavusest

ROHTLA MULLASTIK

Parasvöötme rohtlad levivad savikatel ja lubjarikastel setetel – lössil. Rikkalik rohttaimestik annab igal aastal rohkesti taimejäänuseid, mis ladestuvad mullapinnale või mulda. Niisketel perioodidel lagundavad neid mikroorganismid. Kuivuse ja lubjarikkuse tõttu tekivad püsivad huumusained, mis muudavadki rohtlamullad huumusrikkaks. Siinsed mullad on mustjaspruunid, mistõttu neid nimetatakse mustmuldadeks. Kõrge viljakusega mullad sobivad kultuurtaimede kasvatamiseks ja seetõttu on enamik parasvöötme rohtlatest põllustatud. Seal kasvatatakse nisu, maisi, päevalille jt söödakultuure.
ROHTLA LOOMASTIK
Parasvöötme rohtlate loomastik on üsna liigivaene. Suurem osa neist on pisiimetajad ja närilised, kes elavad urgudes ja toituvad stepitaimedest. Stepitasandike põllustamise tagajärjel on mägialadele taandunud saiga antiloop. Ameerika preeriate looduskaitsealadel võib kohata veel piisonikarju. Euraasia stepi ja metsastepi üks omapärasemaid loomi on pimerott . Ta on pime ja sabata maa-aluse eluviisiga loom, kes närib oma käike mulda ja on seega parim mustmuldade kobestaja . Rohtlates leidub ka arvukalt roomajaid.

INIMTEGEVUS

Parasvöötme rohtlad on pika aja vältel olnud tugevasti mõjutatud inimtegevusest. Stepitasandikud on olnud sobivateks aladeks rändkarjakasvatajate hõimudele. Stepivööndi põhjaosas ja metsastepis, kus levivad huumusrikkad mullad, on mitmete sajandite kestel tegeldud maaviljelusega. Siin kasvatatakse maisi, nisu, otra , päevalille. Suured põllumassiivid on aja jooksul huumusest vaesunud ja kevadised vihmasajud on uuristanud maapinda uhtorge. Erosiooni tõttu on vähenenud nii looduslike taimekoosluste all olev kui ka maaviljeluseks sobivate alade pind. Kunstlik niisutus põhjustab aga muldade sooldumist. Seega on halvenenud rohtla ökosüsteemide normaalne talitus. Langenud on teravilja saagikus. Toiduvilja vähenemine mõjutab aga inimeste elukvaliteeti. Paljudes stepivööndi piirkondades leidub tööstuslikult tähtsaid maavarasid (kivisüsi, rauamaak , värvilised metallid). Maavarade leiukohtadesse on kujunenud suured tööstusasulad, kus sulatatakse maagist metalli ja valmistatakse sellest põllutöömasinaid, tööstusseadmeid jpm.
2. Aafrikat, Austraaliat ja Antarktist ümbritsevad mered ja lahed.

PILET 9

1. Parasvöötme okasmets .

ASEND JA KLIIMA

Taiga - ehk okasmetsavöönd on noor loodusvöönd, kuna tekkis viimase 10000 aasta jooksul pärast viimast mandrijäätumist. Nii Euraasias kui ka Põhja-Ameerikas hõlmab see ulatuslikke igikülmunud alasid. Taigavööndis on jahe ja niiske suvi ning külm talv. Taigavööndi erinevates osades kõigub tº ja sademete hulk tugevasti. Polaaralade naabruses, kõrgmäestikes, Euraasia mandri siseosas ning Põhja-Ameerikas Alaska poolsaarel ja Kanada arktilises saarestikus on talved eriti karmid ning maa aasta läbi külmunud. Pinnas võib olla igikülmunud mõnest meetrist kuni mitmesaja meetri sügavuseni. Sellist igikülmunud pinnast nimetatakse igikeltsaks. Sellest haaratud territoorium - kirsmaa - võtab enda alla ligi 25% maismaast.

TAIMESTIK

Taigavööndi maastikele annavad ilme okasmetsad ja sood . Okasmetsades domineerivad mänd, kuusk , nulg ja lehis. Lisandub ka lehtpuid ( kask , haab). Taiga okaspuudel on kooniline võra, et lume raskuse all mitte murduda ning peenikesed okkad. Lehised kasvavad peamiselt lausalise igikeltsaga aladel. Okaspuud jaotatakse tumedaokkalisteks (kuusk, nulg) ja heledaokkalisteks (mänd, lehis, seedermänd). Tumetaiga on “tume” okaste tumerohelise värvuse tõttu ning sellepärast, et mets on tihe ja varjuküllane. Tihedad võrad kaitsevad metsa madalamaid rindeid külma, tuule ja aurumise eest. Vähese valguse tõttu on põõsa- ja rohurinne nõrgalt arenenud ning liigivaene. Heletaiga kasvab liivastel ja soistel aladel ning lausalisel igikeltsal. Mets on hõre ja valgusküllane. Seal kasvab rohkesti puhmaid ja samblikke. Lehisetaiga muutub sügisel värvirohkeks. Heletaiga levikualal esineb sageli suuri metsapõlenguid.

MULLASTIK

Nõrgalt arenenud rohustuga okasmetsade all kujunevad leedemullad. Kuna sademeid langeb rohkem, kui auruda jõuab, siis imbub vee ülejääk pinnasesse. Maasse imbuv vesi kannab sügavamale taimedele vajalikke huumus - ja toitaineid ning mulla ülaossa tekib tuhkjashall toiteainevaene leedehorisont ehk väljauhtehorisont. Selle alla kujuneb tumedamat värvi sisseuhtehorisont, kuhu jäävad pidama pealmistest kihtidest ärakantud ained.

LOOMASTIK

Loomastikku võib pidada suhteliselt liigivaeseks arvestades taigavööndi suurust. Iseloomulikumad asukad on paksu karvkattega kiskjad ( pruunkaru , hunt), kes jahivad suuri ja väikesi taimetoidulisi imetajaid. Veekogude ääres elavad koprad, kes langetavad suuri puid, paisutavad jõgesid ja muudavad ühtlasi suurte maa-alade veerežiimi. Linnud taigavööndis toituvad käbide seemnetest (v.a. röövlinnud), enamik rändlinde on putuktoidulised.

SOOD

Taigavööndi teiseks suuremaks taimkatte tüübiks on puis - ja lagesood, mis tekivad jõgede lammidel, nõgude soostumisel või järvede kinnikasvamisel. Puissoos kasvab hõredalt puid: rabades mände, madalsoodes kaski ja leppi. Erilise soode tüübi moodustavad igikeltsaaladele kujunenud kühmsood ehk palsad. Need on künkliku pinnaga sood, kus turbast küngaste tuumikuks on jää. Talvel puhub tuul lume küngastelt lohkudesse, mistõttu palsade pind muutub taimedele talumatuks kasvukohaks.

INIMENE OKASMETSAVÖÖNDIS

Metsavööndi põhjapoolses ja mandrite sisemusse jäävas osas on karmid talved ja jahedad suved. Siberis, okasmetsade levikualal, on maapind haaratud igikeltsast, seetõttu on tingimused inimtegevuseks ja -asustuseks rasked. Läänest itta hõreneb inimasustus , asulad on väiksemad ning paiknevad harvemini kui lõuna poole jäävatel aladel. Põllukultuuride kasvatamisekssobivaid maid leidub vähe. Taigarahva peamiseks tegevusalaks on metsandus , jahindus ja kalandus ning loomakasvatus . Maavararikastes piirkondades lisandub maavarade kaevandamine. Kuna taigavööndis leidub palju kiirevoolulisi energiarikkaid jõgesid, siis on nii Põhja-Ameerikas kui ka Euraasias ehitatud arvukalt hüdroelektrijaamu. Rannikurahvad on läbi aegade tegelenud vaala-, hülge- ja kalapüügiga ning mereandide kogumisega.
2. Euraasia saared ja saarestikud .

PILET 10

1. Tundra.

TUNDRA ASEND JA KLIIMA

Tundra asub lähisarktilises kliimavöötmes, kus talvel valitseb arktiline, suvel parasvöötme õhumass. See loodusvöönd esineb vaid põhjapoolkeral, kuna lõunapoolkera vastavail laiustel (65-75°) on meri ja Antarktise mandri jääkõrbed. Talvel puhuvad tuuled valdavalt pooluse suunast, tuues kaasa eriti külma ja kuiva õhku. Temperatuur püsib -15 kuni -20 °C piires, kuid on paiguti väga erinev. Madala temperatuuri mõjul külmub maa talvel sügavalt ning selle alumised kihid ei sula suvelgi. Nii tekib igikelts ehk kirsmaa. Suvel tungib tundraaladele soojem ja niiskem parasvöötme õhumass. Öö­päeva keskmine temperatuur tõuseb 10-15 soojakraadini. Suvi on tundras lühike. Sademeid tuleb aastas 150-400 mm (vähem kui Eestis), kuid needki põhjustavad pinnase liigniiskust. Madala temperatuuri tõttu on auramine maapinnalt väi­ke, pinnasesse imbunud vesi aga ei pääse igikeltsa tõttu sügavale.
TUNDRA TAIMESTIK
Tundrataimed on kohastunud elama lühikese jaheda suve ja pika polaarpäeva tingimustes. Kogu kasvuperioodi jooksul peavad nad taluma suurt õhuniiskust, öökülmi ja vahel lundki. Lühikese suve tõttu peavad tundras kasvavad õistaimed õitsema kiiresti. Külmematel suvedel ei jõuagi paljudel tundravööndi taimedel seemned valmida.
Tundravööndi põhjaosas kasvavad põhiliselt  samblad ja samblikud ning madalad rohttaimed. Lõuna poole liikudes sambla ja rohurinne tiheneb järjest. Kuivematel kivistel ja liivastel aladel kasvavad murakas, sinikas ja pohl. Madalamaid ja niiskemaid kohti katavad tarnad ja jõhvikas.
Veelgi edasi minnes kohtab kanarbikku, vaevakaski ja kääbuspajusid. Tundra ja metsavööndi piiril on aga siirdeala, mida nimetatakse metsatundraks. Siin kasvab juba ka selliseid puid nagu siberi kuusk, lehis ja kidur mänd.

TUNDRA LOOMASTIK

Loomaliike, kes aasta läbi tundras elavad, on suhteliselt vähe: väike näriline lemming, valgejänes ja polaarrebane ning põhjapõder, keda Lapimaal kutsu­takse poroks ja Kanadas karibuuks. Lindudest esineb lemminguid jahtiv lumekakk ja lumepüü. Suvel koguneb tundrasse pesitsema aga hulgaliselt veelinde: hanesid, parte, hahkasid, luiki ja paljusid teisi. Mereäärsetel kaljudel peavad linnulaatu lagled, ännid, algid, kaljukajakad ja muud merelinnud . Neist on tähelepanuväärseim püstjalt lapiku nokaga jässakas lunn, keda kireva peasulestiku tõttu põhjamaa papagoiks hüütakse. Nuhtluseks tundras nii ini­mestele kui loomadele on kihulased - neid lendab siin kevadel ja suvel tihe­date parvedena. Tundravööndit ongi parem külastada suve lõpul või sügise algul, kui marjad on valmis, kihulasi vähem ja looduse värvid muutuvad kirevamaks.

TUNDRA MULLASTIK

Mullad on toitainetevaesed, pinnas liigniiske ja sageli soostunud. Igikelts ei võimalda sügaval mullal kujuneda ja kidur taimestik ei anna kuigi palju orgaanilisi jäänuseid, millest saaks tekkida huumus.
INIMTEGEVUS
Tundravöönd on inimasustuseks üks karmimaid piirkondi maailmas. Tundravööndit asustab palju väikesearvulisi põlisrahvaid, kes tegelevad küttimise, kalastamise ja põhjapõtrade karjatamisega. Põhjapõtradelt onnn tundrarahvad saanud liha ja piima, nahka rõivaste ja elamute soojustamiseks, sarvedest ja luudest tehti tööriisstu ja majapidamistarbeid. Talvel kasutatakse põtru kelgu ees.
Tundraalad on olnud sõjaväebaasid, vangilaagrid.
Rohkesti on tööstuse poolt tekitatud jälgi, mulle parandamine võtab tundras aega aastakümneid.
Tundrarahvaste folkloor ja kombestik on omapärane ja rikas. Au sees püsib šamanism – üleloomulike jõudude kultus.
2. Põhja- ja Lõuna-Ameerika saared ja saarestikud.

PILET 11

1. Jäävöönd. Arktika ja Antarktika.
JÄÄVÖÖNDI LEVIK
Jäävöönd on poolusi ümbritsev ala, kus maapind on kogu aasta jooksul kaetud lume ja jääga. Põhjapoolkeral on jäävöönd levinud peamiselt Põhja- Jäämerd katval paakjääl. Suuremad igilume ja- jääga kaetud saared on Gröönimaa, Teravmäed, Franz- Josephi maa, Novaja Zemlja põhjasaar ning Severnaja Zemlja saarestik. Lõunapoolkeral hõlmab jäävöönd peaaegu kogu Antarktise mandri ning mitmed lähikonda jäävad saarestikud.
JÄÄVÖÖNDI KLIIMA
Jäävöönd on polaaralade igilume ja igijää maastikuvöönd, kus õhutemperatuur on peaaegu kogu aasta vältel alla nulli. Sellest tulenevalt ei sula lumi ega jää seal  kunagi ära. Sademeid aga vähesel määral siiski esineb, mille tulemusena on seal tuhandete aastate jooksul   moodustunud hiiglaslike mõõtmetega igijää- ja igilumeväljad. Temperatuur tõuseb üle nulli vaid maksimaalselt kaheks kuuks aastas ja sedagi vaid maapinnalähedastes õhukihtides.
JÄÄVÖÖNDI TAIMESTIK
Jäävööndis leidub mikroskoopilisi vetikaid ja seeni, kes kasutavad ajutisi sulakuid, mis tekivad soojemate ilmade korral jää ja lume pinnale. Vetikakolooniate asupaiku tähistavad värvilised laigud lumel. Vetikad ja seened saavad mineraalseid toitaineid õhus leiduvast vähesest tolmust ja sooladest. Maailma elustikuvaeseim maismaa- ala on aga Antarktika mandrijääkilbi keskosa.
JÄÄVÖÖNDI LOOMASTIK
Kuna rohelisi taimi kui peamisi orgaanilise aine tootjaid on ülimalt vähe, on ka loomastik väga liigivaene. Loomastik toitub peamiselt mereandidest . Seal elavad jääkarud, kelle peamiseks toiduks on kalad ja hülged. Kalad on ka põhitoiduks veelindudele ,kes suvekuudel saarte rannakaljudel pesitsevad. Kalad ja vaalad saavad toitu planktonist, mille moodustavad mikroskoopilised vetikad ja veeloomad. Antarktika ranniku lähedal pesitsevad kinnisjääl keiserpingviinid. Adeeliapingviinid ehitavad kividest pesad jääst ja lumest vabadele pindadele .
Sinivaal – maailma suurim loom, kes kunagi Maal elanud. Teda võib kohata maailmameres Arktikast kinu Arktika jääväljadeni. Talve veedab soojemates vetes.
Keiserpingviin – suurim pingviin , kes on ligi meetri pikkune . Ta pesitseb Arktika talvel. Pojad kaetud udusulgedega .
Grööni hüljes – tumeda peaga laiguline hüljes.
Valgevaal – väikese ümara peaga vaal, kes kasvab kuni 6 meetri pikkuseks.
Morsk – suurim põhjapoolkera loivaline.
Jääkaru – suurim kiskjaline Maal
KÜLMAKÕRB
Külmakõrb ääristab kitsa ja katkendliku ribana jäävööndit. See on ala, kus suvekuudel tõuseb õhutemperatuur plusskraadidesse ja lumi sulab üheks- kaheks kuuks. Sajab vähe, suvekuudel peamiselt uduvihma, sageli esineb udu. Taimedest kasvavad seal vetikad, seened, samblikud, samblad ning üksikud rohttaimed.
INIMESED JÄÄVÖÖNDIS JA KÜLMAKÕRBES
Püsiv inimasustus jäävööndis üldiselt puudub. Gröönimaa külmakõrbes elavad aga inuitid , keda võib pidada maailma kõige karmimate kliimatingimustega kohastunud rahvaks. Nad on osavad kalastajad ja hülgekütid, kes varem elasid onnides ehk igludes ning kes liiguvad koerterakendis kelkudega. Nad ehitavad omapäraseid paate- kajakke. Trummitants on üks nende kultuuri atraktiivsemaid väljendusviise. Teine püsiasustusega piirkond on Norrale kuuluv Teravmägede saarestik ehk Svalbard. Seal käiakse kivisütt kaevandamas ning saarestikku kasutatakse ka teaduslike uurimustööde paigana.
Põhjapoolkera jäävöönd ja külmakõrb on jaotunud mitme riigi vahel. Antarktika ei kuulu aga ühelegi riigile. Antarktikasse ei ole lubatud paigutada sõjaväge ega korraldada militaarõppusi.
ANTARKTIS
Antarktis on USA-st poolteist korda suurem manner. Suurest kõrgusest üle merepinna (keskmiselt 2040 m) tulenevad erakordselt madalad õhutemperatuurid. Sise-Antarktise keskmine õhutemperatuur on -55°C. Loomastik on üsna liigivaene. Antarktise suurim maismaaloom, poole sentimeetri pikkune tiibadeta kärbes, elab seal kogu aasta. Anktartises kasvab väga vähe taimi- peamiselt samblikud ja samblad. Suvel külastab Antarktist ja tema rannikumeresid aga palju loomi, nii pingviinid , vaalad kui ka hülged, kes kõik tahavad osa saada külluslikust toiduvarust ning leida ohutuid pesitsus ja sigimispaiku. Antarktises ei ole alati valitsenud külm kliima. Enamik Antarktisest on kaetud mandrijääga. Nagu Gröönimaad, nii peitub ka Antarktises elu peamiselt vees, kus on tunduvalt soojem kui maismaal. Mitmesugused vaalad, loivalised ja veelinnud pole siinsetes vetes haruldased . Antarktist nimetatakse maailma külmkapiks, sest seal valitsevad tugevad tuuled ja sademeid langeb vähe. Tüüpilised linnud on pingviinid. Manner on kaetud jääkilbiga, mille all on ebatasane pinnamood.
Antarktises on ajutine rahvastik – kuni 10 000 teadlast 18 eri riigist. Nende huvid ulatuvad kosmoseuuringutest mikrobioloogiani ja nad kõik peavad kinni pidama Antarktika lepingust. Selle kokkuleppega on keelatud jää alla maetud väärtuslike maavarade kaevandamine ja mistahes sõjalised või tööstuslikud ettevõtted mandril . Suviti külastab Antarktist iga aastal kuni 10 000 turisti.
 
TÄHTSAMAD FAKTID: Pindala: 14 000 000 km²
Rahvaarv: püsiasustus puudub
Riikide arv: puudub, kuigi osad riigid nõudlevad endile osi sellest mandrist
Kõrgeim tipp: Vinson (4897 m)
Suurim šelfiliustik: Rossi šelfiliustik (192 000-208 000 km²)
Lõunapooluse asukoht: 1235 km lähimast rannikust
ARKTIKA
Arktikasse kuuluvad ka maailma suurim saar Gröönimaa, Põhja-Jäämere saared ning
Põhja-Ameerika ja Euraasia tundraalad. Seal kasvab palju samblikke, samblaid, puhmastaimi ja maadjaid põõsaid, rohttaimi on vähe. Karmide ja tuuliste talvede ning igikeltsa tõttu Arktikas puid ei kasva. Arktika lõunapiiriks peetakse metsatundrat. Arktika taimed on kohastunud madala temperatuuri ja lühikese kasvuperioodiga. Osa taimi fotosünteesib väga madalatel temperatuuridel .
Arktika pindalaks on üle 25 miljoni ruutkilomeetri ja suurem osa sellest on 2-4 meetri paksused jääalad Põhja-Jäämeres.
Maismaast katavad igijää ja igilumi umbes 35%. Maismaal võib esineda igikeltsa. Igikelts esineb igilume ja igijää all.
Arktiline kliima: Asub polaarvöötmes ja temperatuur on talvel alla -40 kraadi ja suviti üle 0. Sademed langevad peamiselt lumena. Sademetehulk ei ületa 100-200 mm/a. Esinevad tuuled ja tuisud . Huvitav nähtus on virmalised .
Elustik : Elustik on liigivaene, kuid äärmiselt omapärane. Taimestikku on ainult arktilistel saartel ja mererannikul. Jääväljadel taimi ei kasva. Taimedest kasvavad seal vetikad. Samblad, samblikud ja üksikud õistaimed. Näiteks polaarmagun.
Loomadest elavad Arktikas sinivaalad , merihobud ja hülged. Seal liiguvad ka jääkarud, kes on maailma suurimad kiskjad. Samuti elavad seal polaarrebane ja polaarhunt.
Lindudest on levinud hahad, polaarkajakad ja jääkaurid.
Inimtegevus: Püsiv inimasustus Arktikas puudub. Gröönimaal elavad inuitid, kes on osavad kalastajad ja hülgekütid. Teine püsiasustusega piirkond on Norrale kuuluv Teravmägede saarestik. Lühiajaliste töölepingute alusel käiakse seal kivisütt kaevandamas ja seda on kasutatud ka uurimustööde tegemiseks.
2. Aafrika, Austraalia ja Okeaania saared ja saarestikud.

PILET 12

1. Kõrgvööndilisus mägedes.
Loodusvööndite korrapärast vaheldumist ekvaatori ja pooluste vahel häitivad mitmed tegurid, millest kõige olulisem on pinnamood. Mäestike kliimat mõjutam nõlvade avatus erineva niiskuse ja soojusega õhumassidele.
Taimkatte ja kliimatingimuste seaduspärast vaheldumist erinevatel kõrgustel Andides kirjeldas juba 1807. aastal saksa teadlane Alexander von Humboldt , keda peetakse taimegeograafia rajajaks.
On teada, et kõrguse kasvades alaneb temperatuur keskmiselt 6 kraadi iga km tõusu kohta. See vastaks umbes 500 km pikkusele vahemaale piki tasandikku pooluste poole. Niiske õhk jahtub ja soojeneb aeglasemalt kui kuiv õhk. Seega võib ka aheliku erinevatel nõlvadel olla erinev temperatuur.
Sõltumata nõlvade suunast ilmakaarte suhtes väheneb kõrguste kasvuga aurumine, pikeneb lumekatte kestus, lüheneb taimede kasvuperiood . Kõigile neile muutustele reageerib ka taimestik.

• Kui põhjapoolkera tasandikel liikuda lõunast põhja, muutub päikesekiirguse hulk väiksemaks. Põhja pool polaarjoont esineb polaaröö ja –päev. Mägedes jääb öö ja päeva kestus samaks.
  
• Kõrgemal mägedes sajab küll rohkem, kuid vaid teatud piirini.
  
• Mäestikes on harilikult kaldpindu rohkem kui rõhtsaid. Vesi valgub järskudelt nõlvadelt kiiresti ära.
  
• Mäestike kivimiline koostis on kirevam kui tasandikel.
  

KILIMANJARO

• Lääne pool ekvatoriaalne vihmamets
  
• Läänes heitlehine mets, idas okasmets.
  
• Bambusevõsa
  
• Kanarbikuline põõsastik
  
• Rohttaimed
  
• Igilumi
  

KORDILJEERID

• sammaskaktuste kõrb
  
• preeria
  
• männimets
  
• segamets
  
• okasmets
  
• alpi niidud
  
• igilumi
  

Millega tegeleb inimene mägedes?

Inimasustus mägedes on hõre. Mägirahvastel tuleb elatist hankida väga äärmuslikes tingimustes. Sellistes oludes on maaharimine raske ja liiklus takistatud. Põlluharimine on võimalik kuni 2 kilomeetri kõrgusel. Inimeste elatusallikateks on põhiliselt karjakasvatus, maavarade kaevandamine ja väikepõllundus.
Peruus elab Andides veerand Peruu elanikkonnast. Põliselanikud kannavad rahvariideid. Seal kasvatatakse tubakat, maisi, kohvi ja puuvilla.
Riigi lõunaosas Titicaca järve ääres elavad rahvad püüavad kala, kasvatavad kartulit ja karjatavad laamasid. Karjakasvatus on levinud 2-4 kilomeetri kõrgusel. Põliselanikud püüavad teenida ka turismiga ja käsitöötoodete müügiga.
2. Aafrika, Austraalia ja Antarktise reljeef.

PILET 13

1. Maailmameri: selle elustik, kasutamine inimtegevuses, keskkonnaprobleemid.
Maailmamere põhi :

• Mandrilava ehk šelf on mere või ookeaniveega üleujutatud mandriääreala.
  

Kuni 200 m.

• Mandrinõlv on ookeaninõkku järsult laskuv mandri serv. Kuni 2000 m.
  
• Ookeanipõhi on maailmamere põhjaosa, mis ulatub sügavamale kui 2000 m.
  

Maailmameri hõlmab 71% maakera pindalast. Selle kohal toimuvad peamised kliimat kujundavad protsessid.
Olenevalt maismaa ja mere jaotusest Maal, hoovustest, tuulte mõjust, aastaajast jm. tingimustest võib samal laiuskraadil asuvate merede iseloom olla üsna erinev. Kõige suuremat mõju maailmamere vööndilisusele avaldavad hoovused, eriti olulised mõjutajad on Lõuna-Ameerika ranniku lähedal kulgev Peruu ja Lõuna-Aafrika rannikuvetes asuv Benguela hoovus.
Ekvaatorilt poolustele liikudes muutub ookeanide pinnavee temperatuur aeglasemalt kui maismaa kohal valitsev õhutemperatuur. Vesi soojeneb ja jahtub tunduvalt aeglasemini kui maapind ning seepärast kõigub maailmamere pinnavee temperatuur nii ööpäeva kui ka aasta vältel vähem.
Ookeanides on päikesekiirgus kättesaadav vaid veepinna ülemistes kihtides ning sellest tulenevalt on valdav osa maailmamere faunast ja floorast koondunud samuti ülemistesse veekihtidesse.
Vaatamata väga ebasoodsatele tingimustele leidub aga elutegevust ka sügaval merepõhjas.
Mõned meretaimed on kohanenud eluks isegi kuni 10 kilomeetri sügavusel, mereloomi leidub 8 kilomeetri sügavuseni.
Teadlased pole tänini selgusele jõudnud, kui palju erinevaid elusolendeid ookeanis elab. Igal aastal avastatakse juurde sadu uusi taimi ja loomi, keda kunagi varem nähtud pole. Meredes leidub värvikirevaid loomi, keda esmapilgul võiks taimedeks pidada. Kilomeetrite sügavusel süvameres elavad kummalise välimusega kalad, kes suudavad neelata endast poole suuremaid loomi.
Meri on koduks väga paljudele taimedele ja loomadele. Suurem osa neist suudavadki ainult meres elada. Magevette sattudes enamik neist sureb. Lisaks sellele, et meredes elavad ainulaadsed loomad, on seal ka väga suur osa elustikust. Toon ühe näite. Euroopas elab umbes 750 kalaliiki, vast ainult 200 neist elab magevees .
Varasematel aegadel oli meresõit veelgi olulisem kui praegu. Väljapääsu pärast merele on peetud pikki ja veriseid sõdu. Väljapääs merele tähendas uusi kaubateid ja need omakorda suurt raha.
Kuigi uusi transpordivahendeid on tänapäevaks hulganisti lisandunud, toimub meritsi suur osa kaubaveost ka praegu. Kui varem saadi merest peamiselt ainult kalu, siis nüüdseks on inimene õppinud kasutama hulganisti uusi mereande.
Viimase saja aasta jooksul on nii veesügavusest kui kõrgmägedest leitud mereloomade fossiilide uurija tõestanud, et elu evolutsioonilised juured on meres. Umbes 3,2 miljardit aastat oli kogu maakera koondunud merre. Aegamööda arenes seal juhuslikust segust üherakulisest vetikatest , bakteritest ja mitmest miljonist tiirust ümber päikese välja keeruline ja mitmekülgne toiduahel. Elu jäi merega seotuks umbes 245 miljonit aastat tagasi, kui atmosfäär muutus hapnikurikkamaks.
2. Euraasia jõed ja järved.

PILET 14

1. Maailma rahvastik: rahvaarv, rassid , keeled, rahvastiku paiknemine ja asustustihedus.
Rahvaarv (mln in)

• Hiina – 1261
  
• India – 1030
  
• USA – 278
  
• Indoneesia – 228
  
• Brasiilia – 168
  
• Venemaa – 146
  
• Pakistan – 135
  
• Jaapan – 127
  
• Nigeeria - 107
  

TÄHTSAMAD KEELED, KUS RÄÄGITAKSE

• mandariinihiina – Hiina
  

• hispaania – Hispaania, Argentiina , Peruu, Tšiili, Boliivia,
  
• inglise – Inglismaa, USA, Kanada, India, Austraalia, LAV,
  
• hindi – India
  
• araabia – Põhja-Aafrika, Araabia poolsaar
  
• bengali – Bangladesh
  
• vene – Venemaa, Valgevene, Ukraina
  
• portugali – Brasiilia, Portugal , Mosambiik, Angola
  
• jaapani – Jaapan
  
• saksa – Saksamaa, Austria, Šveits
  
• prantsuse – Prantsusmaa, Madagaskar , Aafrika, Kanada
  

Rahvastiku paiknemine maal
Inimesed asuvad elama sinna, kus on soodsamad elutingimused, parajalt soojust, piisavalt vett ja viljakat mulda.
Tihedalt asustatud:

• Tihendama rahvastikuga piirkonnad on Ida- ja Lõuna-Aasia, Kagu-Aasia, Põhja-Ameerika idaosa ja Lääne Euroopa.
  
• rannikualad
  
• jõeorud
  
• viljakad tasandikud
  

Hõredalt asustatud:

• külmad alad
  
• kuumad ja kuivad alad (kõrbed)
  
• tihedad vihmametsad
  
• Antarktis, Gröönimaa, Aafrika, Aasia, Austraalia kõrbed, Amazonase madalik .
  

RAHVASTIKU TIHEDUS – inimeste arv ruutkilomeetri kohta määratud piirkonnas

• Ida-, Kagu- ja Lõuna-Aasia
  
• Lääne-Euroopa
  
• Põhja-Ameerika
  

Rahvastiku tiheduse järgi teame, millistes maakera osades ja riikides elab rahvast tihedalt, millistes väga hõredalt.On palju põhjuseid, mis mõjutavad rahvastiku paiknemist. Oma pika ajaloo jooksul on rahvastik koondunud eelkõige sinna, kus on soodsam kliima ja põllukultuuride kasvatamiseks sobilikum muld. Tänapäeval loodustingimused enam nii oluliselt ei mõjuata.
Rassid on inimeste rühmad, keda eraldatakse rassitunnuste järgi:

• nahavärv.
  
• näojoonte eripära.
  
• juuste värv ja kuju.
  

Põhirassid on:

• Europiidne ehk valge rass – heledad juuksed, heledam nahavärv; Põhja-Ameerika, Austraalia, Euroopa.
  
• Mongoliidne ehk kollane rass – kollane nahavärv, pilusilmad, tumedad juuksed; Aasia, Ameerika põliselanikud.
  
• Negriidne ehk must rass – tume nahk, lai nina, krässus juuksed, paksud huuled; Aafrika.
  
• Lõuna-Ameerikas on palju segaverelisi rasse:
  

mulatid – negriidide ja eurooplaste järeltulijad.
mestiitsid – eurooplaste ja indiaanlaste järeltulijad.
sambad – indiaanlaste ja neegrite järeltulijad.
2. Põhja- ja Lõuna-Ameerika jõed ja järved.

PILET 15

1. Rahvaarvu muutumine. Enamarenenud ja vähemarenenud riigid. Rahvastikupüramiidide võrdlus.
Rahvaarv muutub pidevalt sündimuse, suremuse ja rände tulemusena. Et teada saada, kas rahvaarv mingis piirkonnas kasvab või kahaneb, selgitatakse seal rahvastiku loomulik juurdekasv ja piirkonnaga seotud ränne.
IIVE – rahvastiku juurdekasv.
Rahvastiku loomuliku juurdekasvu leidmiseks on vaja teada laste arvu ehk sündimust ning surnud inimeste arvu ehk suremust . Sündimuste ja suremuste vahe ongi iive.
Kui sündide arv on suurem surmajuhtumite arvust, siis iive on positiivne ja rahvastik kasvab. Kui aga inimesi sureb rohkem kui sünnib, siis on loomulik iive negatiivne ja rahvastik kahaneb.
Selleks, et rahvastiku juurdekasvu võrrelda teiste riikidega, arvutatakse piirkonnas elusalt sündinud laste arv 1000 elaniku kohta. Sündimust mõjutavad paljud tegurid.

VAENE LÕUNA, RIKAS PÕHI

Enamik kõrgelt arenenud maid asub maakera põhjaosas, kaugel ekvatoriaalsetest piirkondadest. Vähem arenenud maad asuvad lõuna pool. Enam arenenud maid iseloomustab kõrgetasemeline ja tulemuslik majandus, kvaliteetne arstiabi , kõrge haridustase. Enamui inimesi on kolinud linnasesse, vaid võike osa rahvastikust elab maal. Üha rohkem inimesi töötab kaubanduses, teeninduses. Tänapäevased sidevahendid on levinud.
Vähem arenenud maad võivad olla väga erineval arengutasemel. Elanikkonnas on kõrgelt haritud inimeste kõrval ka täiesti kirjaoskamatuid. Rahvaarv kasvab kiiresti, arstiabi pole kättesaadav ning raskusi on toidu ja puhta vee hankinisega. Näljahäda. Enamik rahvast elab maal ja harib põldu algelisel moel. Nüüdisaegseid sidevahendeid kasuitavad vähesed.
Enamik maailma riikidest ongi vähem arenenud maad, need asuvad Aafrikas, Aasias, Ladina-Ameerikas ja Okeaanias . Vähem arenenud maid on vaja toetada.

RAHVASTIKU PÜRAMIID

Rahvastikupüramiid on diagramm, mille abil iseloomustatakse rahvastikku vanuse ja soo järgi. Rahvastikupüramiidi püstteljel kujutatakse rahvastikku vastavalt vanuserühmadele, rõhtteljele kantakse meeste ja naiste arv või nende osatähtsus protsentides kogu rahvastikust.
Mida laiem on püramiid vanusegrupi kohal, seda rohkem on kogu rahvastiku hulgas selles vanuses inimesi. Vähem arenenud maades meenutab rahvastikupüramiid tõelist püramiidi. Selle alus on lai (palju lapsi), kitseneb järsult ja üleval on väga kitsas (vähe eakaid). Iga järgmine vanuserühm on tavaliselt eelmisest väiksem. Kui aga kasvab eakate osatähtsus rahvastikus, siis muutub rahvastikupüramiis ülalt laiemaks. Riigis on keskealisi rohkem kui lapsi ja noori. Rahvastik riigis vananeb.
2. Aafrika ja Austraalia jõed ja järved.

PILET 16

1. Rahvastiku ränne ja selle põhjused.
RÄNNE ehk migratsioon on püsielukoha vahetus ja kuulub geograafiliste nähtuste hulka, mida uurivad rahvastikugeograafid.
Viimastel aastakümnetel on kasvanud inimeste hulk, kes kolivad maalt linna, lootes mugavamat elu ja tasuvamat tööd. Ränne ühe riigi piires on siseränne, mis mõjutab asutuse arengut – külad maapiirkondades hääbuvad ja linnad kasvavad.
Välisränne jaotub emigratsiooniks, mille puhul inimesed lahkuvad riigist, ja immigratsiooniks, kui inimesed saabuvad riiki.
Liigitus põhjuste järgi:

• Vabatahtlik ränne – keegi kolib paremasse korterisse kõrvaltänaval või läheb naaberriiki ülikooli. Enne senisest elukohast lahkumist hindab aga inimene uue elupaiga eeliseid. Tihti on nendeks parem elamis-, töö- ja õppimisvõimalused.
  
• Sunniviisiline ränne – sageli ei ole inimestel võimalik jääda oma elukohta kas sõja, poliitilise tagakiusamise, küüditamise, näljahäda või loodusõnnetuse tõttu. Sundrände korral peavad inimesed maha jätma oma kodupaiga. Nad võivad leida ajutise või püsiva elukoha kas samas riigis või on sunnitud lahkuma oma kodumaalt .
  

(suurküüditamised Eestis – 1941. aastal 14. juuli 10 000 inimest viidi Siberisse
1949. aastal 25. märts 20 000 inimest viidi Siberisse.)

• vabatahtlik-sunniviisiline ränne – põgenetakse sõja eest.
  

Peamised rändevoolud läbi aegade:

• Hispaanlased ja portugaallased – Ladina-Ameerika
  
• Inglased, iirlased – Põhja-Ameerika
  
• Orjakaubandus – aafriklased Ameerikasse
  
• Eurooplaste massiline väljaränne – USA, Kanada, Austraalia
  
• Hiinlased – Kagu-Aasia, Põhja-Ameerika
  
• Alates 1960. aastatest rände sihtmaad muutusid. Suur hulk inimesi läks Euroopa vaesematest piirkondadest rikkamatesse: Iirimaalt Suurbritanniasse, Portugalist ja Hispaaniast Prantsusmaale, Itaaliast ja Türgist Saksamaale, Soomest Rootsi. Praegu elab Euroopas umbes 15 miljonit immigranti.
  
• Kariibi mere regioonist, Mehhikost ja Kagu-Aasiast – Põhja-Ameerikasse. Praegu kolib USA-sse igal aastal vähemalt miljon inimest.
  

Migratsiooni reguleerivad riikide kehtestatud piirangud. Mujalt pärit inimestel on raske Euroopa Liidu liikmesriiki elama asuda , selleks on neil vaja elamisluba .
Rändest võib olla kasu nii lähte- kui sihtmaale. Riigis, kus elanikud ära kolivad, väheneb tööpuudus. Hästi koolitatud tööjõu sisserännet riiki nimetatakse “ajude sissevooluks”. Kõrgelt haritud inimeste väljaränne ehk “ajude väljavool” on probleemiks.
Et teada saada rahvaarvu tegelikku muutumist riigis või linnas, on vaja lisaks loomulikule iibele arvestada ka rännet. Kui mingisse piirkonda rändab sisse rohkem inimesi, kui lahkub , siis seal on rändesaldo positiivne. Kui väljarändajaid on rohkem kui sisserändajaid, siis on rändesaldo negatiivne.
Oma kodumaalt pagenud inimesi nimetatakse pagulasteks.
2. Tsüklonid ja antitsüklonid, nende mõju Eesti kliimale erinevatel aastaaegadel.

TSÜKLON

Tsüklon on madalrõhuala. Tuuled puhuvad väljaspoolt sissepoole. Keskmes on tõusvad õhuvoolud. Läbimõõduks ca. 1000 km.

• Suvel toovad (tavaliselt läänekaartest) tuulist, jahedamat ja vihmast ilma.
  
• Talvel toovad tuulisemat, soojemat ja sademeterikkamat ilma. Talvel mõnukord läänetsüklonite võimutsemine kuu ja rohkemgi: lumi kaob, ilm soojeneb, pungad puhkevad.
  

Enamasti liiguvad tsüklonid üldises läänevooluus läänest itta, Põhja-Antlandilt Euraasia mandri kohale. Tsükloni eesosas valitsevad kagu-ja lõunatuuled, mis toovad sooja õhku.
Tsüklonis valitsevad tuulesuunad ja ka õhutemperatuur (eriti talvel) oleneb meie jaoks sellest, kus osume tsükloni keskme suhtes. Selle järgi ka ilmaennustused.
Atmosfääri frondid on erisuguste õhumasside kokkupuutepiir. Frondi nimi tuleb sellest, kumb õhumass peale tungib.
Reeglina sisaldab tsüklon nii sooja kui ka külma fronti.
Antitsüklon ehk kõrgrõhkkond.
Tuulte suund seespoolt väljapoole. Antitsüklon on tsüklonist suurem. Keskmes laskuv õhuvool.

• Suvel tulevad antitsüklonid idast, kagust ja lõunast. Toovad kaasa pilvitu ja sooja ilma.
  
• Talvel tulevad antitsüklonid põhjast, kirdest ja idast. Toovad kaasa külma, päikesepaistelise, tuuletu ilma.
  

Mõnikord tulevad nii tsüklonid kui antitsüklonid suvalisest suunast.

PILET 17

1. Linnad. Linnastumine . Linnastumisega kaasnevad probleemid.

Linna määratlemine

Linn on füüsiline, majanduslik, poliitiline ja kultuuriline nähtus.
Füüsilise määratluse järgi on linn tihedalt täis ehitatud keskkond ja ulatub sinna, kus tihe ehitus lõpeb. Majanduslikult on linn paik, kus asuvad pangad, poed ja ettevõtted. Poliitilis-halduslikult on linna määramine lihtne. Linna halduspiirid on märgitud kaartidele. Linn on eelkõige kultuuriline nähtus. Linnas sünnivad uued moed ja kultuurid.

Linnastumine

Linnastumise käigus kolib järjest rohkem inimesi linna. Linnastumist esineb palju ja seda on mõjutanud tehnoloogia areng. Kiire linnade kasv algas koos tööstuse arenguga 200 aastat tagasi. Esimesed tööstuslinnad tekkisid Inglismaal ja Kesk-Euroopas söe kaevandamise piirkondades.
Varem oli kesklinnas palju ettevõtteid, kuid nüüd on need kolinud linnakeskustest eemale ja seal on kohvikud , kinod, restoranid .

Esimesed linnad

Esimesed linnad tekkisid 7000 aastat tagasi Mesopotaamias, Tigrise ja Eufrati jõe orgudes. Vanaaja linnade elanike arv jäi tavaliselt alla 25 000.
Hiljem kujunesid linnad kaubateede ristumiskohta, jõesuudmetesse ja mererannikule rajatud sadamate ümber.

PROBLEEMID

Tänapäeva linnaelu probleemid on saastunud keskkond, kallis elu ja suurtes linnades ajakulu , sest on suured ummikud. Linnas elab lähestikku palju inimesi ja seetõttu ei tunta naabreidki. Sajad tuhanded linnaelanikud on sunnitud elama agulites, kus elumajad on halvas korras, puudub puhas joogivesi, kanalisatsioon , levivad haigused.
2. Kivimite liigitus: tardkivimid , settekivimid , moondekivimid , nende levik looduses.
Tekke järgi jagunevad kivimid:
tardkivimid

• SÜVAKIVIMID – tekkinud magma aeglasel jahtumisel ja tardumisel maakoores. Vanuseks 2-4 miljardit aastat
  

Graniit on heledavärviline kivim , mis koosneb kvartsist, päevakivist, vilgust ja vähesest hulgast mineraalidest . See moodustub magma aeglasel jahtumisel maapõues. Kui ülalpool asuvad kivimid erodeeruvad, satub graniit lõpuks maapinnale. Lõuna-Dakotas asuva Mount Rushmore´i küljel on graniidist välja raiutud Ameerika Ühendriikide presidentide büstid. Graniit on levinuim kivimtüüp maakoore pindmises osas.
Graniit Eesti aladel ei paljandu , aga paljandub Soomes. Eesti aladel rändrahnudena.
Graniidi ja teiste süvakivimite lagunemisel ongi tekkinud liiv, mille põhikoostisosa on kvartsiit .

• PURSKEKIVIMID – tekkinud vulkaani putsete tulemusena, laava kiirel tardumisel maapinnal.
  

Nt: basalt (laavast), tuff , pimss
settekivimid - setete tihenemisel ja kõvastumisel (tsementeerumisel) tekkinud kivim .

• KÕVAD SETTEKIVIMID
  

Lubjakivi – ehk paas ehk paekivi
Dolomiit – lubjakivi eriliik, veidi peenema ehitusega.
Põlevkivi – lubjakivi vahekihtideks vetikatest kivim, Kirde-Eestis
Mergel – pude lubjakivi
Sinisavi – tsemendi tooraine
Kivisüsi – puitsõnajalgadest
Liivakivi – tekkinud devonis. Põltsamaalt lõuna poole pinnakatte all. Liivakivi on tsementeeritud liivast koosnev settekivim . See koosneb kokkusurutud liivaosakestest. Mõnikord on liivakivi tuule poole kauniteks looduslikeks vormideks voolitud. Muistsed egiptlased tahusid 4000 aastat tagasi liivakivist välja Suure Sfinksi. Liivakivist koosneb suur osa Eesti aluspõhjast. Suurem osa Eesti all lasuvast Devoni ladestust koosneb liivakivist.
Nimetatud kivimid on tekkinud kamdriumis, ordoviitsiumis, siluris. Vanus seega umbes 500-600 miljonit aastat.
moondekivimid- tekivad tardkivimitest või settekivimitest kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes.
Nt: liivakivikvartsiit, graniitgneiss, lubjakivi marmor
Moondekivim on kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moondunud kivim. Kõrge rõhk ja temperatuur tähendavad numbriliselt väljendatuna 300 MPa (megapaskal) ja 200°C. Moondekivimid on üks kolmest suurest kivimite rühmast. Levinud moondekivimiteks on näiteks kvartsiit, gneiss, amfiboliit , kilt ja marmor. Reeglina on moondekivimeile omane suunatud ehk direktiivne tekstuur, mis väljendub selles, et kivimid näevad välja vöödilised, kihilised, kildalised või muul moel orienteeritud.
Marmor
Marmor (kreeka marmaros 'särav kivi') on karbonaatkivimite moondel tekkinud moondekivim. Kui kivim satub suure kuumuse kätte ja tohutu rõhu alla, võib marmor muutuda, mille käigus üks kivim muutub hoopis teiseks. Marmor oli algselt liivakivi, settekivim, kuid muutus seejärel moondekivimiks. Üks India prints ehitas oma naisele marmorist hauapalee Taj Mahali. Eesti moondunud aluskorra kivimeis leidub väheses koguses marmorit .