MUSTMULLAD Mustmullad Mustmullad on rohtlatele iseloomulikud huumuserikkad mustjaspruunid mullad. Mustmulla profiil Kõduhorisont Huumushorisont Sisseuhtehorisont Mustmuldade tekkimist soodustavad: 1. Kaltsiumiühendite poolest rikkad savikad ja lubjarikkad setted. 2.Võrdse aastase sademete hulga ja aurumisega ning lühikese niiske ja pika kuiva perioodiga soe kliima. 3.Tasakaalustatud veereziim. 4.Tasane pinnamood. 5.Rikkalik rohttaimestik. Mustmuldade leviku piirkonnad Mustmullad on levinud Euraasias (Ungaris, Bulgaarias, Austrias, Tsehhis, Slovakkias, Balkani poolsaarel, Moldovas, Ukrainas, Mongoolias, Hiinas, Venemaa lõunaosas). Põhja-Ameerikas on mustmullad USA ja Kanada piiril. Lõuna- Ameerikas on nad Argentiina lõunaosas ja Tsiili lõunaosas eelmäestikutes. Mustmuldade kasutamine Mustmuldadele on iseloomulikud kõrge poorsus, suur toitelementide sisaldus ja hea struktuur, mille tõttu on
suletud (tihe puistu), poolavatud (üksikute puudega) kui avatud (pargiaasad, vaatesektorid) alade ja ehitatud objektide koostoimest. Seega on pargi lahutamatud osad ka puudeta alad ja ehitised. Pargi ruum koosneb avatud väljakutest-pargiaasadest ja suletud, st liitunud võrastikuga puistuga aladest. Parkides on kahte tüüpi avatud alasid: esindusväljakud (esi- ja tagaväljak) ja pargiaasad. Nii avatud kui suletud alasid katab rohttaimestik (muru- või niidutaimed), mis on erinevate kasvutingimuste tõttu erineva koosseisuga ja vajab seetõttu ka vastavat hooldust. Pargi rohttaimede liigiline koosseis on välja kujunenud aastate jooksul ning oleneb eelkõige mullastikust, puude liigilisest koosseisust ja valgustingimustest. Puud ja põõsad on pargiruumi ühed olulisemad kujundajad neil on pargis samaväärne tähtsus. Park ilma põõsasteta ei ole toimiv kooslus.
Kuiv rohi põleb aga kiiresti ning tulejoon liigub väledat edasi. Maapinnal elavad sisalikud, maod ning putukad, kes tule eest põgeneda ei jõua, hukkuvad leekides. Kuid ega paremini ei pruugi minna ka neil, kes tulest siiski pisut kiiremad on. Huvitava nähtusena esineb siin selline pilt, kus põlengute juurde kogunevad suured linnuparved, kellele tulekahjust paanikasse sattunud põgenevad roomajad ja putukalised on kerge saak. Selliste põlengute tagajärjel taastub rohttaimestik kiiresti, kannatavad peamiselt puud. Savannides esinevate muldade punakaspruun värvus on tingitud neis sisalduvast raua- ja alumiiniumiühenditest.
kõvapuiduliste (hardwood) lehtmetsade nimetust samas eelpool toodud tähenduses, sest laialehiste lehtpuude puit on tunduvalt tugevam ja leiab kasutamist tarbepuuna kõige mitmesugusemal viisil, sellal kui pehmepuidulised sobivad eeskätt kütteks. Võsaülased salumetsa all. Saluilmelisteks võib kõnealuseid segametsi nimetada sellepärast, et neile on iseloomulik lopsakas rohttaimestik, nn. alustaimestik. Enamik saluilmeliste metsade alustaimestiku liikidest (imekannike, jänesekapsas, kevadine kurelääts, laanelill, leseleht, lillakas, longus helmikas, maasikas, mitmeaastane seljarohi, naat, soo- koeratubakas, ussilakk, võsaülane jt.) kasvavad ka teistes
*Erinevate nimedega rohtlad: Euraasias on Steppi, Ungaris Pusta, Põhja-Ameerikas on Preesia, Lõuna-Ameerikas Pumpa ja Aafrikas on Veld 6. Rohtla kliima *Valdavalt parasvööde (lõuna osas) (v.a Pumpa, Veld ja Austraalia kagu osa, mis on lähistroopises) *Neli aastaaega *Talv -5*C…+5*C, suvi 15*C…25*C *Sajab 200-400mm aastas *Sajab valdavalt kevadel 7. Rohtla mullad Mustmullad. Maailma viljakamad mullad. Huumus võib olla kohati 2 meetrit. Rohttaimestik annab rohkesti taimejäänuseid. Soodne mõju ka rohketel mullabakteritel ja selgrootutel. Auramine ja sademete hulk on tasakaalus.
mõju mulla tekkele. vastus-lehtmets-pruunmullad (viljakas) okasmets-leetmullad (väheviljakas) rohtla-mustmullad (kõige viljakam) lehtmets-kiire aineringe,pakshuumuse horisont,palju mikroorganisme,viljakad mullad ,sest mikroorganismidele hea elukoht ja sajab palju ning kõdunevat materjali on üsna palju. okasmets-aeglane lagunemis protsess,vihmavesi uhtub pealmise viljaka kihi alla ning peale jääb väheviljaks õhuke hele kiht. rohtlad-rohttaimestik annab palju taimejäänuseid mis kõdunevad kiiresti,paks huumuse horisont (kuni 20 m) ,mullabakterid ja selgroogsed kobestavad mulda,puid pole ,sest vihma sajab vähe. 3.keskkonnaprobleemid nendes loodusvõõndites. vastus- lehtmets-tõõstustejääkainete tõttu tekivad happevihmad,kesk- euroopas on õhu saastatuse tõttu metsa seisund halb,liigasustus ,raiutakse liiga palju metsa,veekogude saastatus okasmets- kuna auramine on sademetest väiksem on soostumine suur,
Looniit 1) Looniidu rohttaimestik on üsna kidur, kuid väga liigirikas. Seal kasvab palju käpalisi ning muid haruldasi õistaimi, samuti samblaid ja samblikke. Looniit on rikas ka haruldaste putukate poolest. Loopealsetel kõige sagedamini esinev puittaim on kadakas, kuid seal leidub ka arukaske, mändi sarapuud, pihlakat, pooppuud, türnpuud, kibuvitsa, põõsasmaranit jt. Hiiumaal esineb ka väga haruldasi hõredaid lookaasikuid, kus kased on kõverad, jändrikud ja pitmetüvelised.
Sandurid liivatasandikud, mis on tekkinud liustikujõgede delta aladele. Rannavallid merepõhjast tormilainega rannale heidetud liivast, kruusast või klibust koosnevad kaarekujulised pinnavormid. Luited tuule toimel kujunenud liivakuhjatis. Jäärakud ehk ovraagid on järsuveerulised, suhteliselt sügavad ja lühikesed uhtorud, mis on tekkinud ajutiste vooluvete toimel kergesti ärauhutavate settee või muldadega kallakpindadel, millel looduslik rohttaimestik on hävinud. Karst nähtus, mida põhjustab pinna- ja põhjavesi. Kurisu lehtri- või liuakujulised karstivormid, kuhu neeldub pinnavesi. Soot jõesängist eraldunud ja kinnikasvavaks järvikuks muutunud loge lammil. Kõrgustikud on suurepindalalised, ümbrusest kõrgemad lauskmaa osad, millel esineb mitmesuguseid kõrgendikke, nõgusid, orge jt väiksemaid pinnavorme. Lavamaad e. platood on ümbrusest kõrgemad tasandikud, mida enamasti ääristavad astangud.
Kõrreliste eripära on selles,et varred hakkavad hargnema maa ligidalt. Tipust söömine neid taimi ei kahjusta. Intensiivne söömine kõrvaldab nende konkurente. Nii tekib rikkaliku toidu, kuid väheste varjevõimalustega elupaik. Preeria taimed on võimelised säilitama vajalikku niiskust kuiva perioodil. Peale kõrreliste kasvavad preerias veel ka poolpõõsad. (Taimed, mille maapealne osa on rohtne, maa-alune aga puitunud). Preeria Mullastik Preeria mullad on väga viljakad. Rikkalik rohttaimestik annab igal aastal rohkesti taimejäänuseid, mis ladestuvad mullapinnale või mulda. Niisketel perioodidel lagundavad neid mikroorganismid. Kuivuse ja lubjarikkuse tõttu tekivad püsivad huumusained, mis muudavadki preeriate mullad huumusrikkaks. Siinsed mullad on mustjaspruunid, mistõttu neid nimetatakse mustmuldadeks. Kõrge viljakusega mullad sobivad kultuurtaimede kasvatamiseks ja seetõttu on enamik preeriatest põllustatud. Siin kasvatatakse nisu, maisi, päevalille jt. söödakultuure
http://bit.ly/1TVWClU Rohtlate muld on viljakas Peamiseks mullatüübiks on mustmuld, mis on maailmas kõige viljakam muld. Nende tekkimist soodustavad kaltsiumiühendite poolest rikkad savikad ja lubjarikkad setted (löss), võrdse aastase sademete hulga ja aurumisega ning lühikese niiske ja pika kuiva perioodiga soe kliima, tasakaalustatud veereziim, tasane pinnamood ja rikkalik rohttaimestik. Hääbunud taimede jäänused ladestuvad maapinnale, nende juurte jäänused jäävad mulda. Niiskel aastaajal toimub kiire taimejäänuste lagundamine mikroorganismide ja seente mõjul, nendest tekib huumus. Kuiva perioodi jooksul lagundamine aeglustub ja toimub orgaaniliste ainete kuhjumine ehk kamardumine. Lubjarikkus soodustab püsivate huumusainete moodustamist, see muudab mustmulla huumuserikkaks.
Tingimused sajab rohkem kui aurub, laskuv veevool mullas, lahustuvate ainete ümberpaiknemine allapoole, ülemised horisondid vaesestuvad lahustuvatest ainetest, alumised rikastuvad. Horisondid erinevad teravalt. Esineb tuhakarva leethorisont. Metsavööndis on veel mitmeid leetumistunnustega mullatüüpe (leedemuld, leet-gleimuld, näivleetunud muld, pruunmuld, rendsiina, gleimuld). Mustmullad arenevad parasvöötme rohtlas. Tingimused kuiv kliima, rikkalik rohttaimestik ja suur kogus surnud orgaanismide jäänuseid, lähtekivim sisaldab palju sooli. Huumushorisondi tüsedus ulatub isegi 80 100 cm ni. Hallmullad esinevad kõrbetes. Tingimused väga kuiv kliima, vähene või olematu taimkate (vähe organismide jäänuseid), sooldumine (kergestilahustuvad soolad kogunevad soolahorisonti. Ferraliitmullad esinevad troopikas. Tingimused suur niiskus ja palju soojust, tüse murenemiskoorik, suure hulga orgaanilise aine kiire mineraliseerumine ja
Fifth level Mullastik Maailma viljakamad mullad(Rohtlates s.h ka Pampas) Rohtlas levivad eelkõige mustmullad mullad, mis rohke orgaanilise aine ja kaltsiumühendite poolest on mustjaspruunika värvusega. Need on väga huumuserikkad, kuna taimestik on liigirikas ja maapinnale langeb igal aastal rohkesti taimejäänuseid. Mustjasmulla huumushorisont võib ulatuda kuni kahe meetrini ja sealne huumusesisaldus on kohati üle 20%. Rohttaimestik annab rohkesti taimejäänuseid. Huumuskiht paks (kuni 2 m). Soodne mõju ka rohketel mullabakteritel ja selgrootutel. Taimetik Kevadel, kui lumi muutub sulamisveeks ja sajab hoovihma, hakkavad arenema ja õitsema rohttaimed. Kuna suvi on kuum ja vett vähe, peavad taimed paari kuu jooksul valmima. Selliseid taimi nimetatakse efemeerideks. Pampa kliima on sobiv kuivalembeliste tihedapuhmikuliste kõrreliste kasvuks. Need taimed on kuuma suvega hästi kohastunud, kuna põua saabudes
EKVATORIAALNE VIHMAMETS: Kliimavööde: ekvatoriaalne Kliima: palav ja niiske, aastaaegu ei saa eristada, temp. Suvel kõrgem kui talvel, keskmine temp. +25C, keskmine sademete hulk aastas 2000mm. Riigid: Brasiilia, Indoneesia, Libeeria. Mullad: ferralliitmullad Taimed: kolm rinnet: 1)30-40m, väiksed lehed, vihmavarjukujuline võra 2)20-30m, suuremad lehed, varju- ja niiskuslembelised 3)lehepuru, rohttaimestik puudub, kõik on kaetudd epifüütidega. Tüüpilised taimed: kakaopuu, hiidbambus, viigipuu, amasoonase viktooria, mangroov taimed, kautsukipuu. Loomad:mitmekesisus Tüüpilised loomad: aara(papagoi), gorilla, tõmmukaiman, kapibaara, jaaguar, anakonda, taapir. Inimeste tegevusalad: küttimine, kalastamine, metsaandide korjamine, maaviljelus. SAVANN: Kliimavööde: lähisekvatoriaalne Kliima: kaks aastaaega (niiske, kuiv), Temp. Talvel madalam, kui suvel, talvel sajab vähem.
poolpõõsad(taimed, mille maapealne osa on rohtne, maa-alune aga puitunud). Neist enam levinud on pujuliigid. Kõrreliste ja puhmikute vahel kasvavad samblikud ja lühiealised õistaimed(pojengid, kullerkupud, tulbid). Väikesel maa-alal kasvab koos palju taimeliike, kuna taimed kasvavad ja õitsevad eri aegadel ning kasutavad vett ja toitaineid mulla erinevast sügavusest Mullastik Parasvöötme rohtlad levivad savikatel ja lubjarikastel setete l- lössil. Rikkalik rohttaimestik annab igal aastal rohkesti taimejäänuseid, mis ladestuvad mullapinnale või mulda. Niisketel perioodidel lagundavad neid mikroorganismid. Kuivuse ja lubjarikkuse tõttu tekivad püsivad huumusained, mis muudavadki rohtlamullad huumusrikkaks. Siinsed mullad on mustjaspruunid, mistõttu neid nimetatakse mustmuldadeks. Kõrge viljakusega mullad sobivad kultuurtaimede kasvatamiseks ja seetõttu on enamik parasvöötme rohtlatestpõllustatud. Seal kasvatatakse nisu, maisi, päevalille jt.
Aktiivsete temperatuuride summa on 1000-4000 °C. Ukraina sademete hulk on umbes 500-1000mm aastas. Vegetatsiooniperiood 6 kuud ja seal on võimalik kasvatada 12. erinevat saaki. Ukrainas on viljakad huumuserohked mustmullad, mille tekkimist soodustavad kaltsiumiühendite poolest rikkad savikad ja lubjarikkad setted, võrdne aastane sademete hulk ja auramine ning lühikese, niiske ja pika, kuiva perioodiga soe kliima, tasakaalustatud veereziim, tasane pinnamood ja rikkalik rohttaimestik. Mõningates piirkondades on vajalik niisutamine. Ukrainas saab tegeleda põllumajandusega, sest 70% Ukraina pinnast hõlmavad madalikud, mis on soodsad põllumajandusega tegelemiseks. Leidub ka mägiseid alasid ja kõrgustikke, kus põllumajandusega tegeleda on keerulisem. 2. Majanduslikud eeldused põllumajandusega tegelemiseks. Kapital Aastast 1992 on Ukraina World Bank liige ( rahvusvaheline finatseerimise institutsioon), mis on omakorda EBRD (European Bank for Reconstruction and
· hooldusraieid, nagu o valgustusraie, o harvendusraie, o sanitaarraie; · kasvavate puude laasimist kallimate tüvede kasvatamiseks; · metsakaitsetegevust (uluki- või putukkahjustuste või taimehaiguste ennetamine); · metsakuivendust ehk metsamaaparandust. Loodusliku uuenduse ja kultuuri hooldamine Väikeste puukeste (kuni ca 5 a) hooldamise eesmärgiks on parandada nende valgus- ja toitetingimusi. Peamiseks konkurendiks on puudele selles staadiumis lopsakas rohttaimestik. Istutuse või külviga saadud puukeste (nt. mänd, lehis, tamm, aga ka suhteliselt hästi varju taluv kuusk) ümber kasvavat heina saab niita, kitkuda või maha tallata. Valgustusraie Valgustusraiet kutsutakse ka noorendike hoolduseks. Valgustusraie peamisteks eesmärkideks on kujundada puistu liigilist koosseisu ning parandada valgus- ja toitetingimusi. Valgustusraieid tuleb planeerida aegsasti, arvestades ka metsa kasvukohatüüpi ja eesmärgiks olevat puistu liigilist koosseisu
Loomadel oli suur osa taimeliikide kadumises ja ka uute liikide tekkimisel. Inimese saabudes siia maailma olid elamiseks vajalik elukeskkond tekkinud ja nad said tegeleda koriluse, jahipidamise ja kalapüügiga. Liikumiseks sobisid inimesele loomarajad. Kaugemale rannikust ei saanud minna, sest meri oli ees ja inimestel tuli asuda parematesse kohtadesse, kus oli metsa ja kus sai jahti pidada. Samuti leidus seal küllaldaselt puitu, mida inimene vajas kütteks. Kindlasti pidi rohttaimestik olema mitmekesine, sest inimene kasutab toiduks ja ka ravimiseks nii siis kui tänapäeval taimi. Kas loomad ja eriti suured rohusööjad elasid koos inimestega? Arvan, et kindlasti, sest inimene vajas loomi küttimiseks ja loomad tallasid radasid, mida mööda oli inimestel hea liikuda. Eestis oli suur tähtsus Emajõel, mis oli kunagi suur ja poolitas Eesti kaheks ning muutis inimeste keelt ja kombeid. Pikapeale jäid jõed ja järved väiksemaks, rahvad segunesid, vähenes kalapüük kuid
Võib öelda, et paljud inimesed ei pea vajalikuks parke hooldada ning jätavad kõik looduse hoolde. Kuid pargid hakkavad ajapikku metsastuma ning nende ilme muutub totaalselt, mistõttu on ka liikumine raskendatud. Selleks, et pargid ei võsastuks, tuleks kogu pargiala vähemalt kord kuus niita ning suvel tuleks pargi esinduslikumaid alasid (esi ja tagaväljak, muruplatsid) korduvalt niita. Ka suurte puude ümbert tuleks kindlasti lõigata vesivõsu ja kõrgem rohttaimestik, mis tavaliselt niitmisel kipuvad alles jääma. Minu arust tuleks parke pidevalt hooldada, et neid oleks hiljem kena vaadata. Igal sügisel ja kevadel tuleks lehed riisuda ning suvel murusid niita. Kuigi võsastumine ei ole veel väga suureks probleemiks kujunenud, tuleks selle ennetamiseks ikkagi midagi ette võtta. Ilusas hooldatud pargis on palju meeldivam aega veeta kui võsastunud pargis. Juba varasemal ajal olid parkidega seotud metsapargid ja mõisakalmistud. Üheks
Kuiv rohi põleb aga kiiresti ning tulejoon liigub väledat edasi. Maapinnal elavad sisalikud, maod ning putukad, kes tule eest põgeneda ei jõua, hukkuvad leekides. Kuid ega paremini ei pruugi minna ka neil, kes tulest siiski pisut kiiremad on. Huvitava nähtusena esineb siin selline pilt, kus põlengute juurde kogunevad suured linnuparved, kellele tulekahjust paanikasse sattunud põgenevad roomajad ja putukalised on kerge saak. Selliste põlengute tagajärjel taastub rohttaimestik kiiresti, kannatavad peamiselt puud. Savannides esinevate muldade punakaspruun värvus on tingitud neis sisalduvast raua- ja alumiiniumiühenditest. Taimestik Rohttaimedest on valdavaks vihmaperioodil kiiresti kasvavad kõrrelised. Põuaperioodil kuivavad nende maapealsed osad täielikult, säilivad vaid maasisesed juured ja alumistes lehetuppedes asuvad pungad. Suviste vihmade ajal kasvavad siinsed rohttaimed
Kuiv rohi põleb aga kiiresti ning tulejoon liigub väledat edasi. Maapinnal elavad sisalikud, maod ning putukad, kes tule eest põgeneda ei jõua, hukkuvad leekides. Kuid ega paremini ei pruugi minna ka neil, kes tulest siiski pisut kiiremad on. Huvitava nähtusena esineb siin selline pilt, kus põlengute juurde kogunevad suured linnuparved, kellele tulekahjust paanikasse sattunud põgenevad roomajad ja putukalised on kerge saak. Selliste põlengute tagajärjel taastub rohttaimestik kiiresti, kannatavad peamiselt puud. Savannides esinevate muldade punakaspruun värvus on tingitud neis sisalduvast raua- ja alumiiniumiühenditest . Taimestik Rohttaimedest on valdavaks vihmaperioodil kiiresti kasvavad kõrrelised. Põuaperioodil kuivavad nende maapealsed osad täielikult, säilivad vaid maasisesed juured ja alumistes lehetuppedes asuvad pungad. Suviste vihmade ajal kasvavad siinsed rohttaimed
Paljud neist on asunud tööle rahvusparkide ja looduskaitsealasel jahiturismiarendamisel. Rahvusparkides saadakse tulu turismist ja erilubadega jahipidamisest. (4) Brasiilia ja Austraalia savannide sademetereziim teeb nendest aladest ideaalse karjakasvatus-piirkonna. Sinna on rajatud suuri karjafarme. (6) Keskkonnaprobleemid: Viimaste aastakümnete jooksul on maastike ilme savannide ja kõrbevööndi piirimail tugevasti muutunud. Liigse karjatamise tõttu on rohttaimestik hävinud ja kõrb laieneb savannialadele. See aga muudab savannielanike elu veelgi raskemaks, sest kasvav rahvahulk ei suuda end enam ära toita. (4) Väärtuslike jahitrofeede tõttu on suureks probleemiks salaküttimine, mis hoolimata karmidest karistustest on siiski üsna levinud.(6) Põuaperioodidel on probleemiks ka tulekahjud. (1) 9 Kokkuvõte: Savann on troopiline või lähistroopiline puisrohtla. Maailma eri paikades nimetatakse
Tingimused sajab rohkem kui aurub, laskuv veevool mullas, lahustuvate ainete ümberpaiknemine allapoole, ülemised horisondid vaesestuvad lahustuvatest ainetest, alumised rikastuvad. Horisondid erinevad teravalt. Esineb tuhakarva leethorisont. Metsavööndis on veel mitmeid leetumistunnustega mullatüüpe (leedemuld, leet- gleimuld, näivleetunud muld, pruunmuld, rendsiina, gleimuld). Mustmullad arenevad parasvöötme rohtlas. Tingimused kuiv kliima, rikkalik rohttaimestik ja suur kogus surnud orgaanismide jäänuseid, lähtekivim sisaldab palju sooli. Huumushorisondi tüsedus ulatub isegi 80 100 cm ni. Hallmullad esinevad kõrbetes. Tingimused väga kuiv kliima, vähene või olematu taimkate (vähe organismide jäänuseid), sooldumine (kergestilahustuvad soolad kogunevad soolahorisonti. Ferraliitmullad esinevad troopikas. Tingimused suur niiskus ja palju soojust, tüse
keskkonnatingimustes (erinevad ökoloogilised tegurid) ning tänapäeval käsitletakse metsa, kui kõigi tema koostisosade tervikut. Mets pole mitte vaid hulk puid ühel kasvukohal, vaid iseloomuliku taimestiku, loomastiku ja mikrokliimaga ökosüsteem. Metsa defineeritakse kui maastiku osa ja taimekooslust, mis on kujunenud puude koos kasvades, kus ilmneb puude vastastikune mõju üksteisele ja puude vastastikune seos kasvukoha ja ümbritsevate keskkonnateguritega (mullastik, õhkkond, rohttaimestik, loomastik). Sellest definitsioonist tulenevad peamised tunnused, mille alusel võib mingit puudekogumit nimetada metsaks: - puude omavaheline vastastikune mõju - mõju ümbritsevale keskkonnale. Esinevad erinevused vabalt kasvava ja metsas kasvavate puude vahel: - Vabalt kasvava puu võra on tunduvalt suurem, liigist olenevalt kas kerakujuline, püramiidjas, kooniline vms. Laiuv võra ulatub peaaegu maani, kusjuures oksad on jämedad. Metsas kasvaval
Puurindes kasvavad luhal tamm, hall lepp, haab, toomingas, sanglepp. Kasutatakse peamiselt loodusliku heinamaana.. Kui luhta ei niideta ega kasutata karjamaana, siis kasvab ta kiiresti kinni. Luha hooldamiseks on vaja seda niita igal aastal. 10. Looniit Enamasti on nad tekkinud sekundaarselt inimtegevuse mõjul varasematest loometsadest, esmatekkelisi looniite leidub tugevasti läbikuivavatel aladel. Mullakiht on liiga õhuke ning puud ja põõsad ei saa seal kasvada. Rohttaimestik on üsna kidur, kuid väga liigirikas. Seal 3 kasvab palju käpalisi ning muid haruldasi õistaimi, samuti samblaid ja samblikke. Taimedest on tüüpilised harilik ja valge kukehari, harilik koldrohi, kuldkann. Pärandkoosluste väärtus/// Puisniitude uurimise ja kaitse peamised põhjused. 1. Liigiline mitmekesisus. 2. Ohustatud ja kaitstavate liikide suur osakaal, kõrge liigirikkus. 3
Erinevad istutusmaterjali liiigid, paljasjuurdes ja potitaimed Metsakultuur rajatakse kas külvi või istutuse teel. Külvi eelistusetks on see et see on lihtsam, odavam, parem mehhaniseerida ja on tagatud juurte normaalsem areng. Istutamise eelised on aga seee et kordamineku tõenäosus on suurem ja uuenemine kiirem. Istutamist utleks eelistada kui on tegemist kuivade muldadega kus tingimused seemnete idanemiseks ja tõusmete arenguks on ebasoodsad, viljakatel muldadel kus rohttaimestik raskedab tõusmete arengut, niisketel ja märgadel, klmakahjustustele alluvatele muldadel, erosiooniohtlikel muldadel. Külvi aga võiks eelistada keskmise viljakusega värketel raiesmikel ja tugevalt kruusasel ja kivisel mullal. Eesti metsanduses istutatatkse peamiselt kuuske ja letpuid, mändi külvatatakse ja istutatatkse.Taimede metsade uuendamiseks kasvatatakse nii avamaataimlates kui katmikaladel. Suletud juurekavaga e
vagumuste madalamates osades, järvede ümber ning kohati väikeste metsasaludena voortel. Vooremaa servadel mõhnastike aladel leidub suuremaid metsamassiive. Laugenõlvalistel voortel põllumaa (48% territ.), nõgudes rohu- ja metsamaa. Metsi on protsendiliselt 38 % . Domineervaks on segametsad, aga voortel tihedaid kuusikuid. Vähemal määral kasvab puurindes koos männiga kuuske, kaske, tamme ja haaba. Alusmets, rohttaimestik ja samblarinne on aga rikkalikud, mis esinevad kusjuures koos nii nõmme-, laane-, salu-, palu- kui ka loometsa liigid. Teised mineraalmuldadel kasvavad Vooremaa metsad on enamasti kas salumetsad või liivased nõmmemetsad (Remmel 1978). Voortevahelistes vagumustes leidub ka soometsi. Järskudel voorenõlvadel, voorejalamitel ning voortevaheliste vagumuste kõrgematel osadel levivad kuivad või niisked aruniidud, mis püsivad metsatuina vaid niitmise ja karjatamise tõttu (Remmel 1978).
Turbaliigid: MS turbad metsa(puu), metsamäre(puurohu+puusambla), märe(rohusambla,sambla,rohu), SS turvas, R turvas(alljaotused samamis MS). Vähelagunenud turvas <24%, keskm.lag 25-44%, hästi üle 45%. Turbalasund- soo turba mass tervikuna. Lasundi turbavaru arvestatakse tonnides või m3. Turbalasundi väliskontuur 30cm.Eestis määratud 55 liiki turvast. SOODE ÜLDINE LIIGITUS. Madalsoo: soo esimene arenguetapp, põhjaveetoiteline. Lopsakas taimestik, kasvab mets, rohttaimestik. Rohurindes angervaks, ubaleht; puurindes sookask, kuusk. Puhmarinne puudub.MS jagatakse loduks ja tarnamadalsooks. Tasane mikroreljeef. Siirdesoo: soo teine arenguetapp, toitub põhjaveest ja sademetest. Esineb nii ms kui r taimi. Sookask, mänd,kadakas, paju, soovõhk, villpea, jänesvill. Iseloomulik puhmarinne. Kestab lühikest aega. Mikroreljeef on mätlik,iseloomulik põõsa ja rohurinne. Mulla viljakus väheneb. Raba e kõrgsoo: toitainetevaesel pinnasel niiskuslembesed taimed
Savannide kliimat mõjutavad mussoonid. Mussoonvihmade tagajärjel tekivad üleujutused, mis jätavad miljoneid inimesi peavarjuta ja hävitavad põldudel toiduvilja. Mullastik Vihmade perioodilisus peegeldub ka mullatekkeprotsessis. Vihmaperiooldil (suvel) orgaaniline aine laguneb ja vesi uhub muldi. Kuiva perioodil (talvel) aga mulla mikroorganismide tegevus niiskuse vähesuse tõttu aeglustub ja lopsakas rohttaimestik ei lagune täielikult. Muldadesse ladestub huumus. Kuivematel aladel kunuvevad punapruunid savannimullad, niiskematel aladel, ekvatoriaalsete metsade naabruses aga kõrgrohusavannide punamullad. Savannis on ferralliitmullad. Niiskel ajal katab seda peamiselt vesi ja kuival ajal kuivab muld läbi moodustades lateriitkihi. Vaid vähesed puud suudavad oma juured sealt läbi puurida. Taimestik
Need on mangroovtaimed, mis moodustavad tiheda võsa mangroovtihniku. RINDELISUS Vihmametsas on taimed rindeliselt. Kõige kõrgemale ulatuvad 30 40 meetri kõrgused vihmavarjukujulise võra ja suhteliselt vääikeste lehtedega puud. Kaks madalamat puurinnet ulatuvad 20 30 meetri kõrgusele. Puud on varju ja niiskuslembelised ning kehvemate valgustingimuste tõttu suuremate lehtedega. Puude all varjus katab maapinda vaid õhuke lehepuru ja rohttaimestik peaaegu puudub. VÄÄRISPUUD Kogu maailma mööblitööstustes hinnatakse kõrgelt ekvatoriaalsetest vihmametsadest pärit väärispuitu. Hinnalisemad puuliigid on punane puu, eebenipuu, tikkapuu, viigipuu jt. KULTUURTAIMED Ekvatoriaalsetes vihmametsades kasvab palju söödavaid taimi ja taimi, mille vilju kasutame maitseainetena, näiteks apelsin, mandariin ja sidrun, banaan, ananass, kookospähkel, mango, kohv, mitmesugused vürtsid, piprad, kakao, kardemon, ingver, kaneel, vanill
kasvukohatüübid). Ekstreemsetes kasvukohtades ei suuda lehtpuud uueneda ja seal puuliikide vaheldust ei saa ka toimuda. Männi asendumisel lehtpuudega viljakamates tüüpides ei ole põhjuseks mitte hiliskülmad ja päikesepõletus, vaid erinev kasvukiirus noores eas ja konkurentsivõime rohttaimede suhtes. Lehtpuud on esimestel kasvuaastatel palju kiirema kasvuga kui mänd ja nende edasist kasvu ja arengut ei suuda rohttaimestik takistada nii oluliselt kui seda männi puhul. Kui mänd ikkagi uueneb rohttaimedega kaetud alal siis kiirekasvuliste lehtpuudega ei suuda valgusnõudlik mänd ikkagi konkureerida. Lehtpuud võivad antud alal jääda valitsema pikemaks ajaks, või asenduda hiljem isegi kuusega, sest mänd valgusnõudliku liigina ei suuda uueneda vana metsa turbe all. Varajase noorendike hooldamise, lehtpuude väljaraiumise ja hilisemate hooldusraietega on võimalik kujundada männi puhtpuistu.
väheneda: 400–500 miljonit seemet hektari kohta. Kuigi haava seemnete arv ületab mitu korda mõne teise metsapuu oma, näeme looduses siiski väga harva seemnest kasvanud noori haabu. Varem peeti selle põhjuseks haavaseemne halba idanevust. Tegelikult idaneb värskelt valminud haavaseeme hästi (85–100%). Ent imepisikesed seemned annavad väga nõrku tõusmeid, kes võivad hävida isegi tugevas vihmavalingus. Eriti ohtlik on pisikestele tõusmetele aga lopsakas rohttaimestik: lendkarvakestega seemned ei jõua maapinnani. Seetõttu võib haavaseemikuid leida üksnes lõkkeasemetelt või mujalt, kus teisi rohttaimi pole. Asjaolu, et raiestikud on sageli kattunud haavavõsaga, tuleneb selle liigi erakordselt heast võimest paljuneda juurevõsudest. Juurevõsu moodustub peamiselt peenematel ja noorematel maapinnalähedastel juurtel. Kõige rohkem võsusid tekib ühe-kahe sentimeetri sügavusel, harva aga juurtel, mis asuvad sügavamal kui kolm sentimeetrit
Luua ümbrus on metsade poolest kõige mitmekesisem. Suurema massiivina leitakse siit varjurohket salumetsa, kus lisaks valitsevale kuusele kasvab puurindes ka tamme, saart, jalakat ja vahtrat. Luua metsade lõunaservas olev Ehavere nõmm on salumetsale lähedane sürjamets, mis on kõikjal Eestis seotud eelkõige lubjarikaste seljakutega. Vähemal määral kasvab puurindes koos männiga kuuske, kaske, tamme ja haaba. Alusmets, rohttaimestik ja samblarinne on aga rikkalikud, mis esinevad kusjuures koos nii nõmme-, laane-, salu-, palu- kui ka loometsa liigid. Kõrvaolev Nava nõmm on samas aga tunduvalt vaesema liigilise koostisega palumets, kus lisaks männile on puurindes esindatud vähesel määral kuuske ja kaske, hõredas alusmetsas annab ilmet ka pihlakas. Luua metsade lääneserval leidub 8 sõnajalgaderikast mätlikku sanglepalodumetsa. Teised mineraalmuldadel kasvavad
56. Turvastumine. turvastumine-liigniiskes õhuvaeses keskkonnas taimejäänuste kogunemine mulla pinnale või pindmisesse horisonti lagunemata või pooleldi lagunenud kujul,mis väljendab turba või turvastunud toorhuumusliku horisondi olemasolu. 57. Kamardumine. rohttaimede jäänuste ja mikroobse orgaanilise aine muundumisel tekkinud huumuse akumuleerumine mulla ülemisse kihti mineraalse osaga tugevasti seotud kujul. Tekkimiseks on vajalik rikkalik rohttaimestik ja parasniisked tingimused. Peegeldub huumushorisondi tekkes. Esineb kõigis parasniisketes muldades, v.a. männikud (roht-taimestik praktiliselt puudub) 58. Leostumine. Veeslahustuvate soolade ja karbonaatide eemaldumine mullast 59. Muldade klassifikatsiooni põhimõtted. mullatüüp- ühte tüüpi mudasid iseloomustab teatud kindla mullatekkeprotsessi suund
Leetunud mullad levivad metasavööndis. Tingimused sajab rohkem kui aurub, laskuv veevool mullas, lahustuvate ainete ümberpaiknemine allapoole, ülemised horisondid vaesestuvad lahustuvatest ainetest, alumised rikastuvad. Metsavööndis on veel mitmeid leetumistunnustega mullatüüpe (leedemuld, leet- gleimuld, näivleetunud muld, pruunmuld, rendsiina, gleimuld). Mustmullad arenevad parasvöötme rohtlas. Tingimused kuiv kliima, rikkalik rohttaimestik ja suur kogus surnud orgaanismide jäänuseid, lähtekivim sisaldab palju sooli. Hallmullad esinevad kõrbetes. Tingimused väga kuiv kliima, vähene või olematu taimkate sooldumine . Ferraliitmullad esinevad troopikas. Tingimused suur niiskus ja palju soojust, tüse murenemiskoorik, suure hulga orgaanilise aine kiire mineraliseerumine ja huumust ei kogune mulda. 40. Miks on muld oluline elusale loodusele? Mulla ja inimese suhted.
Mullatekke elementaarprotsessid:Iseloomustamine käib neljapunktilise kava alusel: 1.mullatekkeprotsessi olemus 2.selle toimumiseks vajalikud tingimused 3.selle peegeldumine mullaprofiilis 4.kombineerimine teiste protsessidega I Orgaanilise aine akumulatsiooniprotsessid:1.Kamardumine rohttaimede jäänuste ja mikroobse orgaanilise aine muundumisel tekkinud huumuse akumuleerumine mulla ülemisse kihti mineraalse osaga tugevasti seotud kujul. Tekkimiseks on vajalik rikkalik rohttaimestik ja parasniisked tingimused. Peegeldub huumushorisondi tekkes. Esineb kõigis parasniisketes muldades, v.a. männikud. Tähistame A-tähega 2.Kõduhorisondi teke seisneb metsa- või rohumaade maapealse varise akumuleerumises mulla pinnale lagunemata või poollagunenud kujul. Vaja on parasniiskeid tingimusi ja halvasti lagunevat taimset materjali. Kombineerub kamardumisega toimub segunemine ülemiste horisontidega. Peegeldub kõudhorisondi tekkes. Tähistame O-tähega. 3
maksimumiga talvel, talved pehmed(mõned miinuskraadid) Keskkond: muld on suure läbipesemise tõttu keskmiselt viljakas ja vajab väetamist, laialehiste metsade levikuala(pöök), tugevasti kultuuristatud(teravilja ja karjakasvatus) Kuiv kesklaiuste kliima: 35-55N õhutemperatuuri suur aastane amplituud, sademeid vähe (500mm) maksimumiga suvel Keskkond: mustmullad,suur toitainete sisaldus, produktiivne rohttaimestik, puud üksikult väga vähe, palju närilisi, kunagi viljakad rohumaad tänapäeval üles haritud ja teravilja all Niiske kontinentaalne kliima: 30-55N, Euroopas 45-60N suur aastane temperatuuri amplituud,talved külmad, muutlik ilmastik, sademete maksimum suvel, talv kuivem. Keskond: looduslikus taimkattes laialehised metsad,segametsas ja põhja pool ka okasmetsad, aktiivne põllumajandus. Boreaalsete metsade kliima: 50-70N mandriline kliima pika külma talvega ja
teatud tingimustes ning tänapäeval käsitletakse metsa kui kõigi tema koostisosade tervikut. Mets pole mitte vaid hulk puid ühel kasvukohal, vaid iseloomuliku taimestiku, loomastiku ja mikrokliimaga ökosüsteem. Mets on maastiku osa ja taimekooslus, mis on kujunenud puude koos kasvades, kus ilmneb puude vastastikune mõju üksteisele ja puude vastastikune seos kasvukoha ja ümbritsevate keskkonnateguritega (mullastik, õhkkond, rohttaimestik, loomastik). Sellest definitsioonist tuleneb peamine tunnus, mille alusel võime mingit puudekogumit nimetada metsaks ja selleks on puude vastastikune mõju. Puude võrastiku tekkimisel (võrade liitumise tulemusena) tekib võrastiku all eriline mikrokliima: muutuvad valgus, soojus- ja niiskustingimused. Võrastiku liitumiseks peavad puud saavutama teatud kvantitatiivsed suurused, mille tulemusel tekib uus kvaliteet, uus ökosüsteem - mets. Metsakeskkonna tekkimisega muutub selle ala geol.,
koostamisega. üksteisele ja puude vastastikune seos kasvukoha ja üherindelised, viljakatel muldadel kaherindelised Metsatööstus esindab tehnilist ja tehnoloogilist ümbritsevate keskkonnateguritega puistud. suunda. Tegeleb probleemidega, mis on seotud (mullastik,õhkkond, rohttaimestik, loomastik). Puistu on üherindeline e. lihtpuistu kui puudel on puidu varumise ja töötlemisega. Sellest definitsioonist tulenevad peamised enamvähem ühesugune kõrgus ja nad Eestist metsasus 51,8 tunnused, mille alusel võib mingit puudekogumit moodustavad ligikaudu ühtlase võrastikutasapinna.
sellega muutub metsas ka maapinnal elutsev linnustik ja loomastik rikkalikumaks. Alustaimestiku metsakasvatuslik ja majanduslik tähtsus: *Alustaimestik avaldab mõju mullatekkeprotsessile. * Alustaimestik mõjutab metsa looduslikku uuenemist, kui rohttaimi on palju ja kamardumine tugev, siis ei saa maapinnale langenud seemned piisavalt niiskust ja ei idane. Kõrrelised (eelkõige metskastik) takistavad loodusliku uuenduse teket ja arengut. Samuti võib tihe, lopsakas rohttaimestik takistada kultiveeritud või vegetatiivselt tekkinud puittaimede kasvu ning arengut. * Osa metsa alustaimestiku liike annavad söödavaid marju, mis on oluline metsa kõrvalkasutuse seisukohalt. * Alustaimestiku koosseisus on mitmeid olulisi ravim- ja meetaimi. * Alustaimestikul on tähtis osa erosiooni vähendajana, seda eriti nõmmemetsades ja metsades mis kasvavad vahelduva reljeefiga aladel. * Suur on alustaimestiku tulekaitseline tähtsus
19. Istutus ja külv kui metsakultiveerimise meetodid. Külv eelised on: lihtsam, odavam, parem mehhaniseerida, on tagatud juurte normaalsem areng. Külvi võiks eelistada: keskmise viljakusega värsketel raiesmikel kuni rohttaimestiku tekkimiseni; tugevalt kruusasel ja kivisel mullal, kus istutamine on raske. Istutamine eelised: kordamineku tõenäosus on suurem ja uuenemine kiirem. Istustamist võiks eelistada: kuivadel muldadel, kus rohttaimestik raskendab tõusmete arengut; niisketel ja märgadel muldadel; erosiooniohtlikel muldadel. Istutatakse 3 liiki taimi seemikud, istikud, heistrid. 20. Metsakultuuride algtihedus, puuliigi valik, hooldamine. Algtihedus selle määrab istutus- või külvikohtade arv hektaril. Algtihedus oleneb: puuliigi bioloogilistest omadustest; kasvukohatingimustest; maapinna ettevalmistamise viisist ja kvaliteedist; istutusmaterjalide vanusest.
soodustavad mull-tüüpi kõdu moodustumist – mõjutab metsa looduslikku uuenemist (kamardumine) – oluline metsa kõrvalkasutuse seisukohalt (marjad: metsmaasikas, mustikas, pohl, sinikas, murakas, jõhvikas) – alustaimestiku koosseisus mitmeid ravim- ja meetaimi – tähtis osa erosiooni vähendajana, seda eriti nõmmemetsades ja metsades mis kasvavad vahelduva reljeefiga aladel – suur on alustaimestiku tulekaitseline tähtsus. Lopsakas rohttaimestik vegetatsiooniperioodil vähendab tuleohtu – indikaatoriks, mis annab informatsiooni kasvukohatingimuste kohta Metsakasvatuslik iseloomustus Okaspuud Harilik mänd Pinus sylvestris Kuni 40(50)m kõrgune puu, läbimõõt 1-1,5m. Võra koonusjas, vanemas eas muutub vihmavarjutaoliseks. Tüvi silinderjas, vähese koondega, puistus kasvavad puud kõrgelt laasunud. Koor sile, keskm. 100 a. vanuselt hakkab tekkima korp. Oksad korrapärastes männastes. Okkad kahe kaupa, 4-7 cm pikad,
Külvi eelised: o Lihtsam o Odavam o Parem mehhaniseerida o On tagatud juurte normaalsem areng Istutamise eelised: o Kordamineku tõenäosus suurem o Uuenemine kiirem Istutamist tuleks eelistada järgmistel juhtudel: o Kuivadel muldadel, kus tingimused seemnete idanemiseks ja tõusmete arenguks on ebasoodsad. o Viljakatel muldadel, kus rohttaimestik raskendab tõusmete arengut o Niisketel ja märgadel, külmakahjustustele alluvatel muldadel. o Erosiooniohtlikel muldadel. Külvi tuleks eelistada: o Keskmise viljakusega värsketel raiestikel kuni rohttaimestiku tekkimiseni. o Tugevalt kruusasel ja kivisel mullal, kus istutamine on raske. Peamiselt istutatakse 3 liiki istutusmaterjali: o Seemikud o Istikud o Heistrid
puuliigi ja kultiveerimismeetodi valik. Metsakultuur rajatakse kas külvi või istutuse teel. Külvi eelised - lihtsam, odavam; on tagatud juurte normaalsem areng. Istutamise eelised - kordamineku tõenäosus on suurem ja uuenemine kiirem. Istutamist tuleks eelistada järgmistel juhtudel: 1) kuivadel muldadel, kus tingimused seemnete idanemiseks ja tõusmete arenguks on ebasoodsad; 2) viljakatel muldadel, kus rohttaimestik raskendab tõusmete arengut; 3) niisketel ja märgadel, külmakahjustustele alluvatel muldadel; 4) erosiooniohtlikel muldadel. Külvi võiks eelistada: 1) keskmise viljakusega värsketel raiesmikel kuni rohttaimestiku tekkimiseni; 2) tugevalt kruusasel ja kivisel mullal, kus istutamine on raske. Istutatakse 3 liiki istutusmaterjali (taimi): Seemikud - 1-2-aastased, seemnest kasvanud puutaimed. Kasvatatud külvidest puukoolis
kinnistumisel."Klassikalised nõmmed" on seotud atlantilise niiske kliimaga, tekke eelduseks on toitainetevaene, happeline muld ja suur suhteline õhuniiskus. Nõmmerohumaid on kasutatud karjamaadena. Nende saagikus väga väike. Pärandkooslusteks saab neid pidada tinglikult, sest püsivad pikka aega samasugustena ka looduslike tegurite, eeskätt põlemise ja tallamise toimel. *Kuivad nõmmerohumaad- Enamasti luidetel leede- ja leetunud liivmuldadel. Rohttaimestik liigivaene ja kidur, rohkesti kserofiilseid samblaid ja samblikke. Rohustu moodustab harva kamarat. *Niisked nõmmerohumaad- Toitainevaestel leetunud, gleistunud leetunud ja leetunud gleimuldadel, põhjaveetase suhteliselt maapinnalähedane. Rabastumise tunnusena ilmuvad taimekooslusse puhmad: kanarbik, pohl, sinikas, kukemari, samblaist karusammal ja soovildik. Nõmmlood Nõmme- ja loorohumaade vahepealsed (nn. looanaloogid, nimetatud ka rannikusürja niitudeks)
mõttes (üle 10º C). Et aktiivne vegetatsioon toimub enamasti temperatuuril üle 10º C, siis nimetatakse nende temperatuuride summat G. Seljaninovi järgi aktiivseks temperatuuride summaks kitsamas mõttes. Fotosünteesiks kulutab mets 2...3 ja transpiratsiooniks 1,4...1,5 korda rohkem kiirgust, kui kulutavad rohttaimedega kaetud alad. Vähem kulub metsas energiat füüsikalisele auramisele ja turbulentsele soojusvahetusele. Seega kasutab mets soojusenergiat ratsionaalsemalt kui rohttaimestik. Puittaimede soojanõudlikkuse määramiseks on neid püütud kasvatada erinevates temperatuuritingimustes, kuid puuliikide pika kasvuperioodi ja suurte mõõtmete tõttu on see üsna raske. Hinnatavaid andmeid liikide soojanõudlikkuse kohta annavad temperatuuritingimustega seostatud fenoloogilised vaatlused looduses. Soojanõudlikkuse ja külmakindluse üle saab otsustada ka liikide geograafilise leviku järgi.
Hingamine lakkab temperatuuril üle 50 kraadi. Puud hingavad nii päeval kui öösel. Fotosünteesiks kulutab mets 2-3 ja transpiratsiooniks 1,4-1,5 korda rohkem soojuskiirgust, kui kulutavad rohttaimedega kaetud alad. Vähem kulub metsas energiat füüsikalisele auramisele ja turbulentsele soojusvahetusele. Seega kasutab mets soojusenergiat ratsionaalsemalt kui rohttaimestik. Puittaimede soojanõudlikkuse määramiseks on neid püütud kasvatada erinevates temperatuuritingimustes, kuid puude pika kasvuperioodi ja suurte mõõtmete tõttu on see üsna raske. Hinnatavaid andmeid erinevate liikide soojanõudlikkuse kohta annavad temperatuuritingimustega seostatud fenoloogilised vaatlused looduses. Soojanõudlikkuse ja külmakindluse üle saab otsustada ka liikide geograafilise leviku järgi.
D) ei kuulu solumisse. Mullatekke elementaarprotsessid: a. mullatekkeprotsessi olemus b. toimumiseks vajalikud tingimused c. peegeldumine mullaprofiilis d. kombineerimine teiste protsessidega 1. Orgaanilise aine akumulatsiooniprotsessid 1. Kamardumine rohttaimede jäänuste ja mikroobse orgaanilise aine muundumisel tekki-nud huumuse akumuleerumine mulla ülemisse kihti mineraalse osaga tugevasti seotud kujul. Tekkimiseks on vajalik rikkalik rohttaimestik ja parasniisked tingimused. Peegeldub huumushorisondi tekkes. Esineb kõigis parasniisketes muldades, v.a. männikud (roht- taimestik praktiliselt puudub) 2. Kõduhorisondi teke seisneb metsa- või rohumaade maapealse varise akumuleerumises mullapinnale lagunemata või poollagunenud kujul. Vaja on parasniiskeid tingimusi ja halvasti lagunevat taimset materjali. Kombineerub kamardumisega toimub segunemine ülemiste horisontidega. Peegeldub 0-horisondi tekkes. 3
a. mullatekkeprotsessi olemus b. toimumiseks vajalikud tingimused c. peegeldumine mullaprofiilis d. kombineerimine teiste protsessidega 1. Orgaanilise aine akumulatsiooniprotsessid 1. Kamardumine - rohttaimede jäänuste ja mikroobse orgaanilise aine muundumisel tekki- nud huumuse akumuleerumine mulla ülemisse kihti mineraalse osaga tugevasti seotud kujul. Tekkimiseks on vajalik rikkalik rohttaimestik ja parasniisked tingimused. Peegeldub huumushorisondi tekkes. Esineb kõigis parasniisketes muldades, v.a. männikud (roht- taimestik praktiliselt puudub) 2. Kõduhorisondi teke - seisneb metsa- või rohumaade maapealse varise akumuleerumises mullapinnale lagunemata või poollagunenud kujul. Vaja on parasniiskeid tingimusi ja halvasti lagunevat taimset materjali. Kombineerub
Tingimused sajab rohkem kui aurub, laskuv veevool mullas, lahustuvate ainete ümberpaiknemine allapoole, ülemised horisondid vaesestuvad lahustuvatest ainetest, alumised rikastuvad. Horisondid erinevad teravalt. Esineb tuhakarva leethorisont. Metsavööndis on veel mitmeid leetumistunnustega mullatüüpe (leedemuld, leet- gleimuld, näivleetunud muld, pruunmuld, rendsiina, gleimuld). Mustmullad arenevad parasvöötme rohtlas. Tingimused kuiv kliima, rikkalik rohttaimestik ja suur kogus surnud orgaanismide jäänuseid, lähtekivim sisaldab palju sooli. Huumushorisondi tüsedus ulatub isegi 80 100 cm ni. Hallmullad esinevad kõrbetes. Tingimused väga kuiv kliima, vähene või olematu taimkate (vähe organismide jäänuseid), sooldumine (kergestilahustuvad soolad kogunevad soolahorisonti. Ferraliitmullad esinevad troopikas. Tingimused suur niiskus ja palju soojust, tüse
Tugev Üle 3 m/min Üle 1,5 m Üle 2 m 14 Metsatulekahjud. Alton, H., Kiil, A. D. Lk 111, 113, 115. 15 Metsatulekahjud. Alton, H., Kiil, A. D. Lk 110-111. 16 Metsatulekahjud. Alton, H., Kiil, A. D. Lk 113. Tabel 3. Püsiv pinnatuli.17 Põlemise intensiivsus Põlemise iseloomustus Nõrk Rohttaimestik hävib, ära põleb lagunemata ja nõrgalt lagunenud kõdu. Keskmine Põleb ka poollagunenud kõdu. Puujuurte ümbert põleb kõdu mineraalmaani. Tugev Kõdu põleb kõikjal mineraalmaani. Üksikud puud kukuvad ümber
annaabi.ee 
