Adam Johann von Krusenstern (venepäraselt Ivan Fjodorovits Kruzenstern ( ); 19. november 1770 Hagudi 24. august 1846 Kiltsi) oli baltisaksa päritolu Vene meresõitja, admiral (1842). Adam Johann von Krusenstern sündis pere seitsmenda lapsena Hagudi mõisas 1770. Õppinud 12. eluaastani kodumõisas, asus Adam Johann õppima Tallinna Toomkooli ja seejärel Kroonlinna Kadetikorpusesse. Lõpetanud kooli 1788, viis teenistus ta juba samal aastal Vene- Rootsi sõtta (17881790). Aastail 17931799 täiendas ta end Inglismaal ning viibis merereisidel Atlandi, India ja Vaiksel ookeanil. Adam Johann von Krusensterni eestvedamisel sai teoks esimene Vene ümbermaailmareis purjelaevadel Nadezda ja Neva
Adam Johan von Krusenstern Adam Johann Krusenstern (1770 1856), silmapaistev vene meresõitja, sündis Raplamaal Hagudis. 1801. a. omandas ta Kiltsi ja Vorsti mõisa. Aastail 18031806 juhatas ta esimest vene ümbermaailmareisi laevadel
Adam Johann von Krusenster n (17701846) Elulugu Adam Johann von Krusenstern sündis 19. 11. 1770. ja tema elutee lõppes kahjuks Kiltsis 04. 09. 1846 Tulevane mereväeohvitser ja maadeavastaja sündis Hagudi mõisas. · Adam Johann von Krusenstern sündis pere seitsmenda lapsena Hagudi mõisas 1770. Õppinud 12. eluaastani kodumõisas, asus Adam Johann õppima Tallinna Toomkooli ja seejärel Kroonlinna Kadetikorpusesse. ·Lõpetanud Mereväe Kadetikorpuse 1788 viis teenistus ta juba samal aastal VeneRootsi sõtta. · Aastail 1793 99 täiendas Krusenstern end Inglismaal ning viibis merereisidel Atlandi, India ja Vaiksel ookeanil.
Adam Johann von Krusenstern - 19. november 1770 Hagudi mõis 24. august 1846 Kiltsi mõis) oli baltisaksa päritolu Vene meresõitja Adam Johann von Krusenstern sündis pere seitsmenda lapsena Hagudi mõisas 1770. Õppinud 12. eluaastani kodumõisas, asus Adam Johann õppima Tallinna Toomkooli ja seejärel Kroonlinna Kadetikorpusesse. Lõpetanud kooli 1788, viis teenistus ta juba samal aastal Vene- Rootsi sõtta (17881790). Aastail 17931799 täiendas ta end Inglismaal ning viibis merereisidel Atlandi, India ja Vaiksel ookeanil. Adam Johann von Krusensterni eestvedamisel sai teoks esimene Vene ümbermaailmareis purjelaevadel Nadezda ja Neva.
Adam Johann von Krusenstern Adam Johann von Krusenstern sündis 19. 11. 1770. ja tema elutee lõppes kahjuks Kiltsis 04. 09. 1846. Tulevane mereväeohvitser ja maadeavastaja sündis Hagudi mõisas. Lõpetanud Mereväe Kadetikorpuse 1788 viis teenistus ta juba samal aastal Vene-Rootsi sõtta (1788 - 90). Aastail 1793 - 99 täiendas Krusenstern end Inglismaal ning viibis merereisidel Atlandi, India ja Vaiksel ookeanil. Admiral Krusensterni (vene ürikuis Ivan Fjodrovits) elu kõrghetked möödusid esimese Vene ümbermaailmareisi juhatajana 07. 08
Kadetikorpusesse. Lõpetanud kooli 1788, viis teenistus ta juba samal aastal Vene-Rootsi sõtta (17881790). Aastail 17931799 täiendas ta end Inglismaal ning viibis merereisidel Atlandi, India ja Vaiksel ookeanil. Eelkõige sai Krusenstern tuntuks enda ümbermaailmareisiga, sest just tema eestvedamisel sai teoks esimene Vene ümbermaailmareis purjelaevadel Nadezda ja Neva. Viimase komandör oli kaptenleitnant Juri Lisjanski (17731837). 7. augustil 1803 Kroonlinnast alanud ekspeditsiooni eesmärk oli Vaikse
Seal ostsid nad väga odavalt indiaanlastelt kokku kasusnahku ja uuesti laevadel ning paatidel, põhjapõtradel ja hobustel, talvel ja suvel, sõideti koju. Mitme aasta pärast jõudsid nad karusnahkadega Peterburi ja müüsid need seal 600 korda kallimalt maha. Kuid, kui kaupmehed arvutasid kasumit, siis nägid, et reis polnud sugugi kasulik, sest teel olles kulus enamus nende rahast. Mida teha? Ja siin jõudis kaugetest maadest tagasi kapten Ivan Fjodorovits Krusenstern. Tema pakkus Vene- Ameerika kompaniile uut teekonda Ameerikasse jõudmiseks: kas ümber Aafrika või ümber Lõuna-Ameerika. Krusensterni ennast eriti kompanii rahad ei huvitanud. Tema oli elukutseline meremees, kes armastas merd ja reisimist. Ta unistas saada kuulsaks meresõitjaks, nagu komandör Bering, kaptenid James Cook või Laperus. Kuid esialgu ei saanud noorest kaptenist meresõitjat, vaid sõjaväelane. 1788.a. sõdis ta rootslaste vastu, kuid 1793.a
a klass KUULSAD JA EESTIGA SEOTUD MAADEAVASTAJAD Praktiline ülesanne 2016 SISUKORD SISUKORD SISSEJUHATUS MAAILMA MAADEAVASTAJAD 1.1 Bartolomeu Dias (1450-1500) 1.2 Christoph Kolumbus (1451-1506) 1.3 Vasco da Gama (1460-1524) 1.4 Fernão de Magalhães (1480-1521) 2. EESTIGA SEOTUD MAADEAVASTAJAD 2.1 Otto von Kotzebue (1787-1846) 2.2 Fabian Gottlieb von Bellingshausen (1778-1852) 2.3 Adam Johann von Krusenstern (1770-1846) 2.4 Ferdinand von Wrangell (1797-1870) 2.5 Alexander Theodor von Middendorff (1815-1894) KOKKUVÕTE KASUTATUD MATERJALID LISAD 2 SISSEJUHATUS Valisin selle teema, sest geograafia on mulle alati huvi pakkunud, eriti maadeavastajad, sest tänu nendele on maailma geograafia nii kaugele arenenud. Töö eesmärgiks on uurida, milline roll on Eestist pärit maadeavastajatel maailma geograafias,
nn 3. ,,Rjurik" veebruar 1846 Tallin n Milline neist maadeavastajaist elas Rannule kõige lähemal? ... - Reasta need maadeavastajad sünniaja järgi. ...1. Adam Johann von Krusenstern, 2. Fabian Gottlieb Benjamin BELLINGSHAUSEN 3. Otto von Kotzebue 4. Karl Ernst von Baer 5. Alexander Theodor von Middendorff 6. Eduard von Toll 7. Ferdinand Friedrich Georg Ludwig von Wrangell Kirjelda, milline on praegu ilm Bellingshauseni vaatlusjaamas Antarktikas...- Vii kokku maadeavastaja pilt ja nimi tabelis. Kirjuta õige number tabeli viimasesse lahtrisse.
Kui Eesti oli Vene keisririigi koosseisus, said mitmed siinsed aadlikud oma tegudega maailmakuulsaks. Saaremaal sündinud meresõitja Fabian Gottlieb von Bellingshausen juhatas aastatel 1819-1821 kaugele lõunapoolkerale suunduvat merereisi ja avastas seal Antarktise mandri. Hiljem oli ta Vene laevastiku kõrgeim juht- admiral. Bellingshauseni nimi on muu hulgas antud ühele Antarktise merele ja neemele Sahhalini saarel. Adam Johann von Krusenstern oli meresõitja, maadeavastaja, loodusteadlane ja maakaartide joonistaja. Ta sündis Rapla lähedal Hagudis, juhatas aastatel 1803-1806 esimest Vene ümbermaailmareisi, võitis hiljem merelahinguid ja oli Vene laevastiku admiral. Krusenstern suri Virumaal ja on maetud Tallinna Toomkirikusse. Tema nime kannavad näiteks väin Jaapani ja Kamtsatka poolsaare vahel, üks liblika- ja üks taimeliik ning Kuu kraater.
EESTIMAALT MAADEUURIJAD F. G. Von Bellingshausen- Eestist pärit baltisakslane. Antarktika avastamisega seotud. Laevakapten ja meresõitja. Vene tsaari teenistuses. J. F. Parrot- arst, tartu ülikooli rektor, Käis Püreneedes, Kaukasusel. Esimene Eurooplane Ararati mäel (Noa laev!). 5165 m. K. E. von Baer- loodusteadlane, lõpetanud Tartu ülikooli. Baeri seadus (Kui jõgi voolab L-P, siis kulutab paremat kallast ja vice versa). Uuris Arktika saart Novaja Zemja, Lapimaad ja Peipsi-Pihkva järve. J. von Krusenstern- 1803 juhatas Vene esimest ümbermaailmareisi. Baltisakslane. F. von. Wrangel- 1817-1819 ümbermaailmareis. Avastas Wrangli saare Põhja-Jäämeres. Otto von Kozebue- purjetas Vaiksel ookeanil, avastas 400 saart, läbis Loodeväila. Eduard von Toll- Avastas P-Jäämeres Uus-Siberi saarestiku. Jäi kadunuks P-Jäämere ekspeditsioonis.
3. Fernão de Magalhães (1519-1522) Üritas leida läänepoolset teed Vürtsisaarteni Indoneesias. Kuid ta hukkus maailmareisil. 4. Vasco da Gama (1497-1499) On tuntud kui esimene eurooplane, kes Euroopast Indiasse purjetas. 5. Marco Polo (1271-1295) Reisis onu Maffeo ja isa Niccològa mööda Siiditeed Hiinasse. Selle aja vältel külastas ta paljusid Hiina piirkondi. Tagasi purjetas ta ümber Aasia lõunaosa ja tuli Pärsia kaudu kodumaale. 6. Adam Johann von Krusenstern (1803-1806) Tema eesmärgiks oli uurida Vaikset Ookeani. Mis tal ka õnnestus. (Ta oli eestlane). 7. Fabian Gottlieb von Bellingshausen (1819-1821) Ta juhtis 18191821 Antarktika-ekspeditsiooni ja on üks kolmest esimestena Antarktikat näinud mehest. 8. Alexander Theodor von Middendorff (1842-1845) Middendorff osales 1840. aastal Karl Ernst von Baeri ekspeditsioonis Koola poolsaarel. Aastatel 1842-1845 juhtis suurt uurimisretke Põhja-Siberisse ja Kaug-Itta.
Rapla Vesiroosi Gümnaasium Otto von Kotzebue Referaat Nimi: Klass:8b Rapla 2011 O. von Kotzebue. Repro EAM 1.Eluaastad Otto von Kotzebue elas aastatel 1788-1846 2.Elulugu Arktika uurija Otto von Kotzebue on August von Kotzebue poeg esimesest abielust. Tema kasuemaks sai 1794. a Christina von Krusenstern Järlepalt, kelle kaudu tekkinud lähedased sidemed Adam Johann von Krusensterniga suunasid ka Otto von Kotzebue pilgu merele. Seitsmeaastaselt sai temast Peterburi Mereväe Kadetikorpuse õpilane ja 15-aastaselt tegi ta koos Krusensterniga kaasa esimese Vene ümbermaailmareisi. Elu lõpuaastail elas Otto kodumõisas Triigil, mis jääb üsna Juuru kihelkonna piiri lähedale. Koolihariduse jagamist tõendavad andmed pärinevad aastast 1761. Meresõitja-maadeavastaja Otto von Kotzebue
19.04 külastasin Eesti Meremuuseumit, mis asub Paksus Margareetas. Muuseumis võis näha nii lühiajalist kui ka neljakorruselist püsiekspositsiooni , mis lõi hea ettekujutluse Eesti merendusest ning kalandusest. Olles mereäärse rahvana, on merel on olnud alati suur majanduslik, aga kindlasti ka kultuuriline roll meie elus. Läänemeri on olnud läbi aegade eestlaste töö, toidu, kultuuri ja traditsioonide allikaks ning seetõttu tuleb meil seda väärtustada. Muuseumiskülastuse käigus tekkis hea ettekujutlus eesti merekultuuri algusaegadest tänapäevani. Iga sündmuse kohta, mis Läänemerel toimus, leidus mitmeid detailseid eksponaate ja kirjeldusi. Uurides ekspositsiooni, saab väita, et eestlaste merekultuur on tihtipeale olnud mõjutatud meie naaberriikide ja rahvaste poolt, kuna Läänemeri ning selle kallas on olnud läbi aegade heaks strateegiliseks positsiooniks. Sain teada, et Eesti merekultuur on oma alguse saanud 18. sajan...
1) põhjused 2) eeldused 3) varasemad maadeavastajad enne 15.saj. 4) Nimetage 5 tuntud maadeavastajat koos avastatud paigaga omal valikul (15.-17. sajandist). 6. Maadeavastuste mõju Euroopa arengule (vt. õpikust) 7. Eestiga seotud Vene kuulsad maadeavastajad: Fabian Gottlieb von Bellingshausen , sünd. Saaremaal 1778, surnud Kroonlinnas 1852, uuris Antarktika vetevälju, oli sõitnud ümber Antarktika , panemata küll kordagi jalga jäisele kontinendile. Adam johann von Krusenstern: baltisakslane, sünd. 1770 Hagudis, surnud 1846 Kiltsis Virumaal. Juhtis esimest Vene ekspeditsiooni, mis ületas ekvaatori ning seilas ümber maailma. Uuris Kamtsatka poolsaart. Ferdinand v.Wrangel: ümbermaailmareis, Põhja-Jäämeri; Johann Friedrich Parrot: Alpid, Püreneed, Kaukaasia; Karl E. v. Baer: Novaja Zemlja, Lapimaa...; veel E.v.Toll, Al. V. Middendorff jt. 8. Al-Idris Araabia geograaf 1154.a. mainis esmakordselt maailmakaardil Tallinna, seda Kolõvani nime all.
2. Eesti alad kandis esimesena kaardile Ibn 2. Esimese eurooplasena purjetas ümber Aafrika Battuta. Indiasse Vasco da Gama. 3. Meretee ümber Euraasia Atlandi ookeanist 3. Arvatavasti Orkney saari nimetas THULEks Vaiksesse ookeani on Loodeväil. antiikaja maadeavastaja Hanno. 4. I ümbermaailmareisi juhiks oli Adam von 4. Lõunapooluse esimesed vallutajad olid James Krusenstern. Cook ja Roald Amundsen. 5. Esimesena kirjeldasid uusi maid 5. Eesti rahvusest maadeavastajad tegutsesid kaupmehed, sõjamehed ja rändavad 19. sajandil. usukuulutajad. 6. Itaalia kaupmees Marco Polo kirjeldas 6. Marco Polo on Portugali maadeuurija, kes põhjalikult Hiinat. kirjeldas 13. sajandil Aafrikat. 7
riigitegelane ja sõjaväelane kindralfeldmarssal (1732), Venemaa keisririigi krahv (1728). Baltisakslased teadlastena • Eesti- ja Liivimaa aadlikud töötasid Venemaa keisririigi Keiserlikus Peterburi Teaduste Akadeemias ning teaduse edendajatena: Fabian Gottlieb von Bellingshausen, Alexander von Bunge, Johann Friedrich von Eschscholtz, Gregor von Helmersen, Alexander von Keyserling, Otto von Kotzebue, Adam Johann von Krusenstern, Alexander Theodor von Middendorff, Eduard von Toll, Ferdinand von Wrangel. Fabian Gottlieb Benjamin von Bellingshausen sündis 20. september 1778 Lahetaguse mõis. Ta oli baltisaksa meresõitja, Venemaa admiral. Ta juhtis 1819– 1821 Antarktika- ekspeditsiooni ja oli üks kolmest Antarktikat esimesena näinud mehest. Baltisakslased sõjaväelastena • 1723. aastal andis Peeter I välja ukaasi “Liivi-
Teisel korrusel oli palju erinevaid kaarte, tabeleid ning plaate. Klaasi tagant sai lugeda mitmeid erinevaid fakte. Näiteks laevad, mis võtsid osa Christoph Kolumbuse esimesest ekspeditsioonist : ,,Santa Maria", ,,Nina" ja ,,Pinta". Selle kõrval paiknesid kuulsad maadeavastajad, nagu Christoph Kolumbus (1451-1505), Vasco de Cama (1469-1527) ning Fernao de Magalhaes (1480-1521). Nende kõrval paiknesid pildid Eestist pärit meresõitjatest ning maadeuurijatest, nagu näiteks A.J.v Krusenstern, F.G Bellingshausen, O.v Kotzebue, F.v Wrangel ning E.Toll. Natuke eemal sellest sai lugeda, et Põhjasõja (1700-1721) tulemusena ühendati Eesti ala 1710. aastal Vene riigiga, mis lõi soodsad tingimused rahulikuks meresõiduks ning sadamate väljaarendamiseks. Kolmas korrus oli kõige põnevam. Sealt sain teada, et Eesti- ja Liivimaa talurahva vabastamine pärisorjusest 1816. aastal ja 1819. aastal lõi eeldused kapitalistlike suhete arenemiseks ka laevanduses
....................11 11. Henry Hudson........................................................................11 12. Willem Barents.......................................................................12 13. William Baffin.........................................................................12 14. Abel Janszoon Tasman..............................................................12 15. James Cook...........................................................................13 16. Adam Johann von Krusenstern.....................................................13 17. Fabian Gottlieb von Bellinghausen................................................14 18. Otto von Kotzebue...................................................................14 19. James Clark Ross.....................................................................15 20. David Livingstone...................................................................15 Kokkuvõte.........................................................................
Kirdeväila ta ei leidnud, kuid avastas 1596. aastal Karusaare ja Teravmäed) Enne 15.saj- Marco Polo( 1271-1274 mööda Siiditeed Hiinasse)Leifr Eiríksson ehk Leifr Õnnelik(jõudis esimese eurooplasena Põhja-Ameerikasse).Eestiga seotud Vene kuulsad maadeavastajad: Fabian Gottlieb von Bellingshausen , sünd. Saaremaal 1778, surnud Kroonlinnas 1852, uuris Antarktika vetevälju, oli sõitnud ümber Antarktika , panemata küll kordagi jalga jäisele kontinendile. Adam johann von Krusenstern: baltisakslane, sünd. 1770 Hagudis, surnud 1846 Kiltsis Virumaal. Juhtis esimest Vene ekspeditsiooni, mis ületas ekvaatori ning seilas ümber maailma. Uuris Kamtsatka poolsaart. Ferdinand v.Wrangel: ümbermaailmareis, Põhja-Jäämeri; Johann Friedrich Parrot: Alpid, Püreneed, Kaukaasia; Karl E. v. Baer: Novaja Zemlja, Lapimaa...; veel E.v.Toll, Al. V. Middendorff. Frangi riik- oli riik varakeskaegses Euroopas. Suures osas langeb Frangi riigi territoorium kokku tänapäevase Prantsusmaaga
17. Mis on koloonia ja miks neid rajati? Koloonia ehk asumaa on mingist riigist poliitiliselt ja majanduslikult sõltuv territoorium, mis pole selle riigi osa. Rajati selleks, et oleks ohutuid kaubateid ja kaugeid maid vallutada. 18. Millised on suhted kunagiste kolooniate ja nende emamaade vahel? Suhted on head ja on säilinud ühtekuuluvustunne ja majanduslik huvi mõlema kultuuri vahel. 19. Nimeta Eestist pärit maadeuurijaid. Adam von Krusenstern, Otto von Kotzebue, Fabian Gottlieb von Bellingshausen 20. Missugused jõud mõjutavad protsesse maa pinnal? Too näiteid. maakera pinnal tegutsevad loodusjõud tekitavad uusi pinnavorme ja hävitavad vanu. Nt mäestikke, kiltmaid, nõgusid 21. Kuidas mõjutavad pinnamoodi Maa sisejõud, kuidas välisjõud? Sisejõud on maavärinad, vulkaanid välisjõud on tornaadod, üleujutused 22. Kuidas on vulkanism ja maavärinad seotud mandrite triivi ja laamade liikumisega?
detsember 1911. amundsen oli ka esimene mees põhjapoolusel. Teisena jõudis lõunapoolusele Robert Scott (ENG), kes sinna kahjuks suri. Sinna jõudis ta vaid kuu hiljem 17.jaanuar 1912. EESTIST PÄRIT MAADEUURIJAD : VON BAER- maailmakuulus loodusteadlane, kes aastal 1856 avastas, et lõunast põhja voolavatel jõgedel on parem kallas rohkem kulunud. VON TOLL uuris uus-siberi saari. Purustas sanitovi maa müüdi. VON KRUSENSTERN juhtis esimest venelaste ümbermaailmareisi 1803-1806a. 19.sajandi lõpul kuulus suurbritanniale suurim osa kolooniaid, seetõttu levis ka inglise keel ja kultuur. Teisel kohal oli koloniseerimisega prantsusmaa ning gröönimaa oli taani võimu all. Norra viikingid jõudsid IX ja X. sajandil P-ameerikasse, islandile, gröönimaale. Portugali muutis üheks võimsamaks riigiks meretee avastamine usasse. Portugali kuulsaim meresõitja oli magalhaes
Cano juhtimisel. Abel Janszoon Tasman 1603-1659 1642.-1644. a Hollandi meresõitja A.J.Tasman esimesena uuris Austraalia lähiümbrust, Uus-Meremaad, Tonga ja Fidzi saari. Tasmaania saar oli avastatud 24. novembril 1642, Abel Tasman nimetas maa Anthoonij van Diemenslandt'iks, kes oli tema reiside rahaline toetaja, hiljem saar sai nime Tasmaania. See oli "hiilgav ebaõnnestumine", sest tehti ring ümber mandri mandrit leidmata A.I. Krusenstern, F.G. Bellinshausen (1778-1852) , F. Wrangel, K.E. Baer ja A.T. Middendorf: meresõitjad ja maadeuurijad Eestist pärit maadeuurijad: · maailmaookeanide kaardistamine ja kirjeldamine (Lõunamerede atlas, I kd. 1823, II kd. 1826) · maailma esimesed ökoloogilis- geograafilised uurimused -- Siberi uurimisel, pakuvad huvi tänapäevalgi. · Venemaa põhjaalade uurimine. Venemaa etnograafia ja füüsilise antropoloogia uurimused
Toetudes oma teadmistele ja eeskujulikule teenistusele , avaldas ta muljet laevastiku viitsadmiral Hanõkovile , kes soovitas A . Krusensternil ta kaasa võtta ümbermaailma ekspeditsioonile . Aastail 1803 1806 saigi merereis teoks . Reisil täpsustati paljude saarte ja poolsaarte kaarte , ning mitmed geograafilised objektid said endale uued nimed . Näiteks Krusensterni avastatud neem Sahhalini saare lõunaosas hakkas kandma Bellingshauseni nime . Ekspeditsiooni lõpus kirjutas Krusenstern aruande , kus Bellingshausen sai kõvasti kiita . Lisaks ülendati ta leitnandiks ja pärast ekspeditsioonilt naasemist kaptenleitnandiks . Ta purjetas mitmete laevade komandörina ka Läänemerel. 1890 . aastal võttis Bellingshausen Rootsi laevastikuga osa merelahingust Suursaare ja Seiskäri lähedal . Pärast lühiajalist teenistust Riias määrati Bellingshausen Musta mere laevastikku , kus ta osales lahingus Kaukaasia rannikul , tegeles hüdrograafiaga , ning täpsustas merekaarte
Zizzle 11 klass 2012 Klassitsism 1. Milline on klassitsismi seos antiikkunstiga? Klassitsism on kunstistiil, mis pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid. Eeskuju võeti mitte ainult vanadelt kreeklastelt ja roomlastelt, vaid arvatavasti ka Vanast-Egiptusest. Klassitsismi ...
Kuu tagakülg on see-eest mandriline ja sellel on vaid kaks väheldast merd, mis hõlmavad kokku vaid 3% pindalast. Kuu esikülg on väga mereline ja tagakülg palju tasapinnalisem, seal on ainult kaks merd. Kuul lähimal vaatlusel on näha seal mitmeid mäeahelikke, orge, lõhesid ja kraatreid. Mägedele on nimed pandud Maal asuvate mägede järgi, nt Alpid, Kaukasus jms. Kraatritel on eelkõige teadlaste kuid ka mõnede muude tuntud isikute nimed .( Banachiewicz, Hartwig, Krusenstern, Mädler, Parrot, F.G.W. Struve, O.W. Struve) Kraatrite läbimõõdud ulatuvad mõnest meetrist mitmesaja kilomeetrini ja neid on väga palju. Meredes hõredamalt, mandri osas tihedamalt. Kraatrite põhjuseks on meteoriidid. Kui kraatri läbimõõt ületab 300 km siis ei nimetata seda neid enam kraatriks vaid basseiniks. Oma väiksuse tõttu Kuul praktiliselt puudub atmosfäär. sest ta ei suuda seda kinni hoida.
Talurahva omavalitsused kuni 19. saj etendas talurahva igapäeva elu keskset osa mõis. Mõisapiirkond oli ühtlasi ka kohtupiirkonnaks. Sajandi algul hakkas mõisa kõrvale kujunema aga talurahva kui seisuse omavalitsus- vallakogukond. Algselt väljendus kogukond mitmesuguste kohustuste kollektiivses kandmises. Keskseks institutsiooniks sai vallakohus. Vallakohtud lahendasid talupoegade omavahelisi tülisi, nõudsid sisse mõisakoormisi, karistasid pahategijaid, valvasid avaliku korra järele ning haldasid magasiaitu. Magasiaita koguti magasivili, millest sai hädaaegadel laenu võtta. Juhiks valiti Eestimaal talitaja ja Liivimaal kaks vöörmündrit. Vastutati koormiste eest: mõisakoormised (teorent, vakuraha), riiklikud koormised (pearaha, nekrutimaks), kogukondlikud koormised (teede korrastamine, kooli ehitamine, jne). 1866. aastal omavalitsusreform tõi kaasa tagajärjeks kogukondliku omavalitsuse vabastamise mõisnike eestkoste alt. See andis omaval...
Kontrolltöö kordamisküsimused Eesti kultuurilugu 1. Kuidas seletavad Kalev Wiik ja Ago Künnap eestlaste päritolu? Wiiki arvates on eestlased ja soomlased igipõlised eurooplased,kes saabusid siia kui jää hakkas sulama ja taganema,eestlased saabusid 12 tuh a tagasi ja soomlased 10 tuh a tagasi, lõunast,sest geneetikute arvates oli Musta mere põhjakaldal jääajal euroopa pelgupaik kus säilis karmides tingimustes taimestik,loomastik ja inimasustus. Künnap i arvates see teooria peab paika ja et eestlaste soomeugrikeelsed ja täielikult europiidsed esivanemad tulid samuti siia 12 tuh a tagasi pärast jää sulamist ja sellest ajast peale siin elanud ning oma soomeugrikeelt kõnelenud. 2. Kuidas on klassikaliselt seletatud eestlaste päritolu? Eestlaste soomeugrikeelsed ja natuke mongoiidsed esivanemad olevat asunud selle maalapile leame 7 tuh a eest kusagilt idast uuralist v lääne siberist 3. Eesti...
Geograafide edasised avastused selles vallas on seotud maailmamere süvikute ja kõrgmägede uurimisega. Üllatused pole siin kindlasti veel lõppenud. Eestist pärit kuulsad maadeuurijad Põhiliselt Vene ekspeditsioonidega on kuulsaks saanud paljud eestlased. Nad olid küll baltisakslased, kes said endale lubada paremat haridust ja jätkata karjääri riigiteenistuses. Tuntuim Eestist pärit meresõitja on Adam Johann von Krusenstern. Ta juhatas Vene esimest ümbermaailmareisi aastatel 1803-1806. Temaga koos ümber maailma reisinud Fabian Gottlieb von Bellingshausen sai hiljem tuntuks Antarktise avastajana ja esmakirjeldajana. Paljud eestlased osalesid reisidel, mida Venemaa pidas esmatähtsaks. Eelkõige viidi ellu uurimisreise Põhja-Jäämerel ja Siberis. Tuntud on A.T von Middensorf Taimõri uuringud. Eduard Toll jäi kadunudks koos oma meeskonnaga, otsides Sannikovi maad (mida tegelikult ei olnudki)
Many of them were carved from wood by the famous Tallinn wood carver Christian Ackermann in the 17th century. Among other functions, the church served as a burial ground for the rich and the noble. The church also features grave slabs, an oaken Baroque altar by Christian Ackermann and a number of monuments to famous people (e.g. Pontus de la Gardie, Karl Horn and Otto Uexküll, all Swedish military leaders; Admiral Samuel Greigh, a hero of Russo-Turkish sea battles; and Admiral Adam Johann Krusenstern, a Baltic German who was the first Russian citizen to sail round the world. The church organ, built in Germany in the 19th century, is one of few in Europe today with a specific romantic sound. Nowadays, the church has an Estonian Lutheran congregation and also serves as a concert hall. 3. Lower Town The Town Wall encircling the Lower Town is one of the greatest medieval treasures of Tallinn. It was
Nobility Club. The three-storey building replaces two medieval properties. In 1784 an amateur theatre began playing in a house situated in the same place and soon became a professional German City Theatre. The famous German writer August von Kotzebue (1761-1819), the life and soul of the theatre, lived in Tallinn for several long periods. (Otto von Kotzebue, the son of August von Kotzebue, accompanied explorer Adam Johann von Krusenstern on his Journey around the World of 18031806.) Estonian was heard from a theatre stage for the first time. Early in the 19th century city architect Carl Ludwig Engel (helped rebuild Helsinki and also built the palace at 8 Kohtu Street on Toompea) designed a sumptuous hall for the theatre, but it was destroyed in a fire. Another fire devastated the theatre in 1902, after which it moved out from Old Town. The premises came into the possession of the Puppet Theatre in 1955. In
Berdi teahases 1815 sõitis Peteburi-Kroonlinna vahel. -Eesti esimene puust kerega aurulaev ehitati 1842 aastal. Emajõe ääres Kabina mõisas (L-19,6 m,B-4,9 m ,v-10sõlme. Kaubaga sõites võttis laev puksiiri veel 114 tonnise praami Reisijate arv-150. 15.05.1843 sooritas esimese reisi Pihkvasse Reis kestis 12-14 tundi. 1852 22 septembril 1852 uppus Vasknarva lähedal. 1.6 RAHVUSVAHELISELT TUNTUD MERESÕITJAD EESTIST 1. Adam Johann von Krusenstern (venepäraselt Ivan Fjodorovitš Kruzenštern) sündis 19. november 1770 Hagudi mõisas Krusensternide pere seitsmenda lapsena († 24. august 1846 Kiltsi mõis). Baltisaksa päritolu noorest aadlikust kujunes ülemaailmse tuntusega meresõitja ning maailmarändur. Ta oli ka vene merelaevastiku admiral. Algselt omandas ta haridust (kuni 12. eluaastani) koduõpetajate juhendamisel oma kodumõisas. Seejärel asus Adam Johann õppima Tallinna Toomkooli ja hiljem Kroonlinna Kadetikorpusesse
Sisukord 1. Kuu andmed............................................................ lk 3 2. Kuu faasid ...............................................................lk 4 3. Kraatrid ..................................................................lk 5 4. Kuu siseehitus ..........................................................lk 7 5. Kuu tekkimine ..........................................................lk 8 6. Kuu asend maa suhtes .................................................lk 9 7. Kuu pind .................................................................lk 10 Kuu andmed Kuu on väike. Tema läbimõõt 3476 km on ligi 4 korda ja mass koguni 81 korda väiksem kui Maal. Raskusjõud on Kuu pinnal kuus korda maisest väiksem, st. iga asi kaalub Kuul kuus korda vähem kui Maal. Kui aga Kuud võrrelda teiste Päikesesüsteemi planeetide kaaslastega, siis näeb ta suhteliselt soliidne välja, ...
Kuu Kuu on Maa looduslik kaaslane. Ta on Maale lähim taevakeha .Kuu tiirleb ümber Maa mööda elliptilist orbiiti, mille ekstsentrilisus on 0,0549.Orbiidi kalle ekliptika suhtes on 5,1454°. Kuu vähim kaugus Maast on 356 410 km ja suurim kaugus 406 700 km. Keskmine kaugus on 384 000 km. Kuu kiirus orbiidil on 1,03 km/s. Kuu tiirleb ümber Maa ja näitab meile ainult ühte ja sama külge. Tal ei ole atmosfääri, mis hoiaks püsiva temperatuuri nagu Maal. Kuu temperatuur muutub põletavast 1150C (kui Kuul on päev) jäise -1600C-ni (kui kuul on öö). Vee puudumise tõttu ei saa taimed ja loomad seal elada. Kuu pinda katavad laiad tasandikud, neid piiravad kõrged mäed ja lõhestavad rohked kraatrid. Need kraatrid on moodustunud meteoriitidega kokkupõrke tagajärjel. Ainult mõned neist on vulkaanilist päritolu. Kuu ise ei tekita valgust. Me näeme Kuud helendavana sellepärast, et ta toimib tohutu suure päikesevalgust peegeldava peeglina. Kuu külgetõmbejõud...
sulandamine Eestis) · baltisaksa ja vene teadlased - ülikool rahvusvaheliselt tuntud - Friedrich Georg Wilhelm Struve o Astronoom o Maakera kuju ja suurus - Karl Ernst von Baer o Loodus- ja arstiteadlane - Nikolai Pirogov o Välikirurgia o Eetri kasutamine narkoosiks o Kipslahas - Nikolai Lunin o Arstiteadlane o Vitamiinide kirjeldus ja süstematiseerimine - Wemer Zoege von Manteuffel o Kirurg o Operatsiooni kummikindad - Adam Johann von Krusenstern o Esimene Vene ümbermaailmareis - Alexander Theodor von Middendorff o 19. Saj tuntuim Eesti aladega seotud isik o zooloog o Siberi ekspeditsioon · Rahvusliku kutselise kultuuri kujunemine - Baltisakslaste eeskuju - Eesti keel: Mihkel Veske, Karl August Hermann - Rahvakultuur (etnoloogia) : Jakob Hurt, Matthias Johann Elsen - Kirjandus: Fr. R. Kreutzwald ("Kalevipoeg" monument väljasurevale keelele), Andrus Saal (seiklusjutud; uuenduslik) - Muusika: Miina Härma ("Tuljak"), Rudolf Tobias
mäeahelikud oma maiste analoogide nimesid nagu Alpid, Karpaadid, Juura, Kaukasus, Apenniinid jt. Apenniinides asub meie kaaslase kõrgeim mägi Bradley, mis tõuseb 8800 meetrit üle Kuu keskmise pinna (merepinna analoog Kuul). Kraatritele on aga pandud tuntud isikute nimed, eelkõige teadlaste omad, kuid leidub ka riigi- ja usutegelaste, kirjanike, kosmonautide jt. nimesid. Teiste hulgas on ka mitmeid Eestiga seotud teadlaste nimelisi kraatreid nagu Banachiewicz, Hartwig, Krusenstern, Mädler, Parrot, F.G.W. Struve, O.W. Struve Kuu nähtaval küljel, Golitsõn, Lenz, Orlov ja Ostwald tagaküljel. Kuu kraatrite läbimõõdud ulatuvad mõnest meetrist mitmesaja kilomeetrini ja neid on tohutult palju. Ainuüksi Kuu nähtavalt poolelt on leitud umbes 17000 üle 3,5-kilomeetrise läbimõõduga kraatrit. Kraatrid ei paikne Kuul ühtlase tihedusega. Meredes on neid hõredamalt, mandritel aga tihedalt. Eriti tihedalt on kraatritega kaetud Kuu valdavalt mandriline tagakülg
Introduction Tallinn, the capital city of the Republic of Estonia and of the Harju county, is a town in North Estonia on the coast of the Gulf of Finland. It has nearly half a million inhabitants and covers an area of almost 160 sqkm. It is also an important economic and cultural centre and one of the main ports in the Baltic States. Tallinn is one of the oldest cities on the Baltic Sea. It is unique for its well-preserved architecture from the 13-15 centuries. In contrast to the ancient town-walls and towers, Tallinn of today offers modern hotels, restaurants, sport and cultural centres. Every five years national song and folk dance festivals take place in Tallinn. The yachting regatta of the 1980 Moscow Olympic Games was held at Pirita. History Tallinn means in English "Danish town". The place is believed to have been settled by Finno-Ugric people about 2500 BC. It was first marked on a map of the world by the Arab geographer al-I...
Saaremaa Ühisgümnaasium Kuu kui Maa kaaslane Referaat Autor: Sander Tiit 9A Juhendaja: Arne Loorpuu Kuressaare 2010 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1. MIS ON KUU JA MILLEST SEE KOOSNEB?....................................................................4 1.1. Faktid Kuust....................................................................................................................4 1.2. Kuu kraatrid ja mäed........................................................................................................6 1.3. Kuu pinnaehitus.......................................................................................
oma maiste analoogide nimesid nagu Alpid, Karpaadid, Juura, Kaukasus, Apenniinid jt. Apenniinides asub meie kaaslase kõrgeim mägi Bradley, mis tõuseb 8800 meetrit üle Kuu keskmise pinna (merepinna analoog Kuul). Kraatritele on aga pandud tuntud isikute nimed, eelkõige teadlaste omad, kuid leidub ka riigi- ja usutegelaste, kirjanike, kosmonautide jt. nimesid. Teiste hulgas on ka mitmeid Eestiga seotud teadlaste nimelisi kraatreid nagu Banachiewicz, Hartwig, Krusenstern, Mädler, Parrot, F.G.W. Struve, O.W. Struve Kuu nähtaval küljel, Golitsõn, Lenz, Orlov ja Ostwald tagaküljel. Kuu kraatrite läbimõõdud ulatuvad mõnest meetrist mitmesaja kilomeetrini ja neid on tohutult palju. Ainuüksi Kuu nähtavalt poolelt on leitud umbes 17000 üle 3,5-kilomeetrise läbimõõduga kraatrit. Kraatrid ei paikne Kuul ühtlase tihedusega. Meredes on neid hõredamalt, mandritel aga tihedalt. Eriti tihedalt on kraatritega kaetud Kuu valdavalt mandriline tagakülg
kõrgemate käsknikega, vasallid, linnad - Riia, Tallinn ja Tartu; igal seisusel oli ainult üks hääl ning otsused pidid olema ühehäälsed Tuntud baltisakslasi Struve - astronoom, maa kuju, suurus Baer - loodus- ja arstiteadlane, avastas munaraku Pirogov - välikirurgia, kipslahas Lunin - arstiteadlane, vitamiinid Manteuffel - kirurg, operatsioonil kummikindad (tema juhatusel rajati Kuradisild) Krusenstern - esimene ümbermaailmareis Middendorff - zooloog, Siberi ekspeditsioon 7. Usk Muinasusund Põhiolemus Uurimisega seotud probleemid Säilinud elemente puudub ühtne süsteem (s.t. kirjalikke ülestähendusi soomlaste “viro” piirkondlikult suured alates 19. saj. tähtpäevad (hingedepäev,
Sisukord: Kuu kui põhjus lk 3 Kraatrid lk. 4 Kuu pind lk. 6 Kuu siseehitus lk. 7 Kuu tekkimine lk. 7 Tähtsamad Apollo lennud lk. 9 Apollo 11 lk. 10 Apollo 12 lk. 12 Apollo 13 lk. 20 Kuul käinud inimesed lk. 24 Kasutatud kirjandus lk. 25 1 2 Kuu kui põhjus Kuu on meile lähim taevakeha. Ta asub nii lähedal, keskmiselt vaid 384 400 km kaugusel, et iga inimene võib sealt palja silmaga näha sama palju detaile kui astronoom maapealse teleskoobiga Marsil. Kuna Kuu orbiit on küllalt piklik, siis muutub tema kaugus Maast piirides 356 410 km kuni 406 700 km. Sellega kaasnevat Kuu näiva...
Koostas esimese maailmakaardi. · LEIF ERIKSON viiking, kes jõudis aastal 1000 Põhja-Ameerikasse · CHRISTOPH KOLUMBUS itaallane, kes sõitis merd hispaania lipu all. 1492. aastal taasavastas Ameerika. · AMERICO VESPUCI sai aru, et Kolumbus oli jõudnud uude maailmajakku. · FERNAO DE MAGALHAES esimene ümbermaailmareis aastatel 1519 - 1522 · JAMES COOK otsis lõunamandrit ja tõestas, et Austraalia ei ole lõunamanner. MAADEUURIJAD EESTIST: · ADAM VON KRUSENSTERN esimene Vene ümbermaailmareisi juht 1803 1806 Maetud Tartu toomkirikusse. · BELLINGSHAUSEN esimene Antarktika ekspeditsioon aastatel 1819 1821. Aastal 1820 jõudis esimesena Antarktise ranniku lähedale . Sündis Saaremaal Lahetaguse mõisas. Surnud ja maetud Kroonlinnas. · MIDDENDORFF uuris Sibeerit ja igikeltsa GEOGRAAFIA on teadus, mis uurib maailma eri piirkondade loodust, seal elavate inimeste elukeskkonda ning inimese ja looduse vastastikuseid seoseid
- ,,Kogu Venemaa imperaator" Venemaa keisririik - Näljahäda ja katk 1709-1711. Hukkus üle poole Eesti-ja Liivimaa elanikkonnast, veidi vähem sai kannatada Kuramaa Venemaa aken läände - Peeter rajas 1703.aastal uue pealinna Sankt-Peterburgi - Venemaa impeeriumi laienemine ja kiire areng tagasi baltisakslastele 18-19.saj peaaegu piiramatud karjäärivõimalused. Baltisakslased jäid ROMANOVITE dünastiale ustavaks 20.sajandini - Adam Johann von Krusenstern (ümbermaailmareis), Fabian Gottleib von Bellingshausen (Antarktika), Karl Ernst von Baer(embrüoloogia), August von Kotzebue (kirjanik) - Maapäev (kõrgeim otsustusõigusega instants). Juht: Liivimaal maamarssal, Eestimaal peamees. Võimuperiood kestis kolm aastat. Tähtsaim ülesanne: esindada rüütelkonna huve. Täidesaatev organ oli maanõunike kollegium, mis koosnes 12 maanõunikust, eluaegsed.
abi ikkagi saada. Materjalid, mis sinna esitati, pidid olema vene keeles. Asjaajamine oli Peterburis väga kallis. Püüti selles suunas, et kohtuasjad ei läheks provintsist välja. Ainult äärmine juhus, kui asi Peterburgi läks. Eestimaal suudeti seda kokkulepet rohkem täita. Õiguskorraldus. 18. sajandil jääb kehtima varasem, Rootsiaegne õiguskorraldus, mis kujunes välja 17. sajandil. Philipp Crusius von Krusenstern. Tema abiline Caspar Mayer. 1650. aastal panid kokku kuueköitelise Eestimaa rüütli- ja maaõigus. Liivimaal tegi sama töö ära 1640. aastatel Engelbrecht von Mengden. Tema tööks oli viieköiteline Liivimaa seadustekogu, seda on nimetatud ka Liivimaa maaõiguseks. See saabki kohtumõistmise aluseks. Rootsi võimud ei kinnitanud neid seadusi 17. sajandil, seda ei tee ka Vene võimud, samas ei tee takistusi nende seadustekogude kasutamisele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
