Piraatlus peab olema tegu aktiga väljaspool mingi riigi territoriaalmerd (kui sees siis kriminaal kuritegu). Tegu peab olema isikliku kasu saamise eesmärgil toime pandud. Piraatluse korral peab alati olema tegu kahe laevaga, üks piraatide alus ja teine rünnatav alus. Riigid on kohustatud piraatlust maha suruma. Piraate tuleb karistada. Merepõhi Majandusvööndi peab rannikuriik välja kuulutama. Mandrilava eksisteerib rannikuriigil ibso facto e iseenesest. St ei pea selle kohta seadust vastu võtma ega välja kuulutama. RV kohtustatuudi 59 ART ütleb, antud kohtuotsus on kohustuslik antud osapooletele, see pole pretsedent. Need kohtuotsused on õiguslike probleemide lahendamisel abiallikad. Põhiallikad on konventsioonid, sellised mida osapooled sõnaselgelt tunnustavad, millega nad on ühinenud või ratifitseerinud. Kolmandaid osapooli leping ei kohusta.
b)mandriline/mandriline tekivad mäeahelikud, maavärinad 3)LIUGSERVADEGA San Andrease murrang Calinfornias MAAKOORE AEGLASED KÕIKUVLIIKUMISED (Kerkimine või vajumine) Kõikuvliikumised on maa sisejõudude poolt põhjustatud liikumised, mis ei ole seotud laamade kokkupuutealadega. EESTI GEOLOOGILINE EHITUS OOKEANI PÕHJA RELJEEF 1 mandrilava e self mandrilava on mandrite veealune järk ehk madalmeri, mille sügavus ei ole üle 200 meetri.kõik maailmamerest kaevandatavad maavarad paiknevad selfi aladel. 2- mandrinõlv mandrilava järsk üleminek ookeani põhjaks. 3- ookeani põhi (tasase, lainja pinnamoega) moodutab ookeanist kõige suurema osa. 3a süvikud tekkinud ookeanilise laava liikumisel mandrilise alla.Paiknevad valdavalt mandrite lähedal. 3b- vulkaanilised saared/mäed.tekkinud nn kuumapunkti piirkonnas. 4
Madalik- abs.h jääb alla 200m Alamik- allpool maailma mere taset Lauskmaa- künklik tasandik, kus asuvad künkad, orud, madalikud ja nõod Kiltmaa- kõrgtasandik, kus abs.h on üle 500m Mäestik- paralleelsete mäeahelike ja nendevaheliste nõgude ning orgude rühm Mägismaa- mägise pinnamoega ala, kus korrapäratult paiknevad mäeahelikud vahelduvad kõrgtasandikega Mandrilava e self- Maailmamere veega üle ujutatud mandri servaala sügavusega enamasti kuni 200m, mandrilava laius võib ulatuda paarisajast meetrist kuni tuhande kilomeetrini Mandrinõlv- mandri ja ookeani geoloogiline piir, kus ookeaninõgu muutub järsult sügavaks Süvik- üle 6000m sügavune pikk ja kitsas nõgu maailmameres, mis on tekkinud ookeanilaama sukeldumise kohta Erosioon- pinnase ärakanne tuule, liustike, voolu- ja vihmavee mõjul Luide- tuule kuhjatud liivast pinnavorm, mis asub enamasti rannikul või kõrbes Seenkalju- pealt laiem ja alt kitsam(seene kujuga) pinnavorm, mis on
Lahed- suhteliselt väike maismaasse lõikuv ookeani- või mere osa. Lahe hüdroloogiline reziim on põhiveekogu omast erinev. Abajas- sügavale maasse ulatuv väike madal laht. Väin merekitsus, kitsas veeala, mis ühendab maailmamare osi (merd ookeaniga, meresid või mereosi) või eraldab saari üksteisest või mandrist. Mõnd väina nimetatakse kurguks (Hari Kurk ja Voosi Kurk), mõnda väravaks (Kara väravad). Mandrit ääristab madalaveeline mandrilava ehk self, mis mandrinõlva kaudu laskub mandrijalamiks. Süvaookeanis, mis asub mandrijalamil, on ahelikke, mägesid ja tasasepõhjalisi nõdusid. 2 Mandrilava, mandrinülv ja mandrijalam Rannikualad paikenevad mandrilava piiril. Rannikualad- meresid ja lahti ääristav vöönd. Lainetuse mõjule alluvat maapinnavööndit nimetatakse
KARA MERI 1) Kara meri on Põhja Jäämere osa. 2) Kara meri on ääremeri , ta asub Euraasia mandri ääres ja teda ümbritsevad Novaja Zemlja saar, Severnaja Zemlja saar, Taimõri poolsaar, Jamali poolsaar. 3) Kara mere pindala on 880000 km², keskmine sügavus on 110 meetrit ja soolsus on umbes 30 35 . Mandrilava on Kara merel kitsas. Kõige sügavam koht on 620 meetrit. 4) Kara merre läheb PõhjaAtlandi hoovus. 5) Kara meres on palju kala sorte nt. siig, lest jpt. ja palju taimi. 6) Kara meri erineb teistest meredest sellepärast, et see on üle poole aasta jääs. 7) Kara mere rannikul paikneb Venemaa. 8) Kara mere rannikul on sadam nimega Dikson ja seal meres leidub gaasi. 9) Kara merre on uputatud palju tuumareaktoreid. Kasutatud kirjandus: · et.wikipedia.org · entsüklopeediad "ENE" ja "Eneke" · Miksike.ee
Jaava meri Asub Vaikses ookeanis ja on saartevaheline meri Indoneesia saarestikus. Jaava meri piirneb lõunas Jaava saarega, põhjas Kalimantaniga ja läänes Sumatraga. Idas külgnneb Bali meri, loodes Karimata väina kaudu seoses Lõuna-Hiina merega. Mere pindala on 320 tuhat km². Jaava mere vesi on magedam kui ookeanis,sest sademed ületavad aurumist. Mere soolsus on umbes 32. Keskmine sügavus 111m, suurim sügavus 1272m. Vee temperatuur 27-29° C. Mandrilava on valdavalt lai. Leidub arvukalt korallrahusid. Kala peamiselt tuun ja toimub ka pärlipüük. Jaava mere rannikud on üldiselt asustatud. Jaava saar on asustatud väga tihedalt ja Jaava mere kaldal on seal neli miljonilinna: Banteni provintsis Tangerang, Jakarta provintsis Jakarta, Kesk-Jaaval Semarang ja Ida- Jaaval Surabaya. Lõuna-Sulawesi pealinn Makassar on samuti miljonilinn. Lõuna- Kalimantani pealinn Banjarmasin pole palju väiksem. Enamik Jaava läheduses olevaid
Mandrilava ehk šelf on mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud. Maavarad Läänemeres Liivamaardlad Eesti rannikumeres Meremuda maardlad Nafta ja maagaas (Poola, Leedu) Energeetilised maavarad Nafta ja maagaasi merealune varu moodustab 60–70% kogu maailma varust. ekspluateeritakse enamasti neid, kus vee sügavus on alla 200 m. Tähtis naftapiirkond on ka Venezuela laht, samuti Mehhiko ja Guinea laht ning eriti Põhjameri. Tuntuim naftarikas piirkond on Pärsia laht (60%) Norra: Gaasiekspordija – 2, nafta – 7 1/3 eelarvest 140 inimest Olulised tehnoloogiad Arktika: 90 miljardit barrelit naftat, umbes 1700 triljonit kuupjalga maagaasi ja 44 miljardit barrelit Kivisüsi Merealuseid kivisöe leiukohad – 100, toodetakse – 70 Jaapan (30%) UK (10%), Kanada, Türgi, Tšiili, Hiina Mineraalsed maavarad ...
Norra meri Norra meri on Põhja-Jäämere ehk Arktika ookeani osa. See on ääremeri. Norra merd ümbritsevad Teravmäed, Island, Fääri ja Shetlandi saared, Jan Mayeni saar ja Skandinaavia poolsaar. Sügavus on kuni 3960 meetrit. Keskmine sügavus on 1383 meetrit. Mere pindala on 1 380 000 km² ning soolsus 35. Norra mere rannajoont iseloomustavad sügavad kitsad lahed, mida nimetatakse fjordideks, samuti suur hulk saari ja saarestikke. Mandrilava on kitsas. Norra hoovus on hoovus Norra meres, osa Golfi hoovusest. Hoovab kirdesse Suurbritanniast Skandinaavia poolsaareni ja edasi mööda Skandinaavia looderannikut. Vesi ei külmu, sest seda läbib Põhja- Atlandi hoovus. Norra rannikul on tavaliselt tõusu ja mõõna veetaseme vahe mõni meeter. Norra rannikult ja avamerest võib leida tuhandeid süvaveekorallide elupaiku. Norra meres elavad ka vaalalised. Norra meri erineb teistest selle poolest, et seal on nafta puuraugud
http://www.abiks.pri.ee Vaikne ookean52,9%; Atlandi ookean24,8%; India ooeken20,8%; Põhja jää meri1,5; Liustik75%; põhjavesi24%; mullavesi 1% Alamjooks -voolukiirus väikseim, tek settetesandik Dalmaatsiar. -rannikutüüp Aadria mere ääres, kus parall-lt rannaj on rohkesti pikklike saari ja pools. Depressioonilehter e -põhjavee liigse kasutamise tulem põhjavee tase alaneb ja tekib dl. alandus Fjordr. -fjordid-kitsas kõrgete kallastega käänuline ja hargnev merelaht, tekkinud mere siiset. ruhiorgu Jõe lang -jõe kahe punkti absol-te kõrguste vahe Keskjooks -voolukiirus väiksem, küljeerosioon Laguunr. -merelaht, mille maasäär on merest eraldunud Limaanr. -laht,on moodust jõeoru suudmesse vajuval rannikul Maailmam tähtsus -mõjutab maa soojusreziimi, ...
2.3 Mis on pinnavesi? Pinnavee moodustavad kõik veekogud. Nt mered, jõed, ojad, tiigid, lumesulamisveed. 2.4 Kust saavad jõed oma vee? Jõed saavad oma vee vihmaveest, lume sulamise veest või põhjaveest. 2.5 Mis on jõe langus? Jõe lähte ja suudme kõrguste vahe meetrites. 2.6 Mis on jõe lang? Jõe veetaseme langus meetrites. 3. Millele on joonisel viidatud? rannikumadalik rannajoon mandrinõlv mandrilava veealune kanjon 4. Nimeta vähemalt 3 rannikutüüpi. -) fjordrannik -) deltarannik -) laguun 5. Nimeta kõik ookeanid. Vaikne ookean, Atlandi ookean, India ookean, Põhja-Jäämeri, Lõuna-Jäämeri.
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/4/4f/Greenland_42.74746W_71.57394N.jpg http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/e/e0/Antarctica_6400px_from_Blue_Marble.jpg Vatnajökull on Islandi jäämüts < Jalamiliustik Liustikukeel > Sandurtasandik Google Earth satelliidipilt Vatnajökulli liustikust Islandil Šelfiliustik ujub mandrilava kohal meres Ekströmi • Šelfiliustik kinnitub mäe- šelfiliustik või mandriliustiku külge – Toetub šelfile või ujub meres • Vee liikumine tõusu ja
merepinna. Suurim jääliustik on 8 300 km² ja on ühtlasi ka Euroopa suurim omataoliste hulgas. Suurim looduslik järv on 83,7 km², s.o kolm korda väiksem kui Võrtsjärv. Kuid tuntuim järv on seal eesti keeles ,,Sääsejärv", mis on linnustiku poolest kuulus üle maailma. Suurim kosk on Põhja-Islandis paiknev Dettifoss. Pikima jõe pikkus on 237 km. Läbi nimetatud jõe voolab 200 000 liitrit vett sekundis. Island on tekkinud vulkaanipursete tagajärjel kahe mandrilava vahel 14-16 miljonit aastat tagasi ja asetseb mandritevahelises liitekohas. Liitekoha vulkaanid tegutsevad endiselt aktiivselt. Islandi liikumatu maapind on kohati vaid mõne kilomeetri paksune ning selle all olevad magmakolded soojendavad ülalpool olevat laavat ja samaaegselt ka põhjavett. Islandi saar
Korallimeri Karl Johan Leichter 2012 VPG Asukoht Korallimeri asub Vaikse ookeani lääneosas. Saartevaheline meri edelas Austraalia loodes Uus-Ginea kirdes Saalomoni saared idas Vanuatu kagus Uus-Kaledoonid Läänes on Torrese väinaga ühenduses Arafura merega Üldandmed Pindala on 4 068 km2. Sügavam koht on 7661m. Keskmine soolsus on 35 . Mandrilava on kitsas. Hoovused Korallimere ligidalt läheb soe Ida Austraalia hoovus Tõus ja mõõn Alal on umbes 30 eraldiseisvat korallrahu ja atolli, kaksteist neist on täielikult vee all või paljastuvad vaid väga suure mõõnaajal. Elustik Korallimere korallrahud on soodus elukeskkond väga paljudele veetaimedele ja loomadele. Väga värvikirev, Palju haruldasi loomi ja taimi. Korallid Vetikad Meriliiliad Haid Mureenid Kirjud kalad Korallid Korallid kuuluvad ainuõõssete hõimkonda ja õisloomade klassi Vetikad Vetikad on suur ja heterogeenne fotosünteesivõimeli...
Jää ja külmakõrbed . Arktika Antarktika Asend: Põhjapolaarjoonest põhjas, Lõunapolaarjoones lõunas, asub maailma 909 90* põhjaliust. Mandrit pole, on Põhja-Jäämeri. külmapoolusel, kuni -89,2 kraadi. Manner olemas. Vesi+manner = Maailmajagu. Kliima: karm, temperatuur alla 0 kraadi. Sama . Igilumi ja jää: lumi ja jää mis ei sula ära. Sama . Jää on 2-4 km paks. Jää on 2 meetrit . Gröönimaal on ka mandrijää. Polaaröö ja päev: 6 kuud kestab. Maa keerleb ümber oma telje ja tiirleb ümber Päikese . Tuul: on väga tugev( 70m/s) sest seal pole metsa. Sademete hulk väike 200 mm aastas . Temperatuur talvel: -50*, suvel rannikul 0* -70*, suvel -30* kuni -35* rannikul 0* Gröönimaal -10* Elavad: Jääkarud. , grööni hüljes. Loomastik Keiserpingviinid . Väga liigivaene. Loomad toituvad merean...
Jäämerega. Beringi meri võtab enda alla 2,3 miljonit km² Vaikse ookeani põhjaosast. Põhja- ja idaosas madal, keskmiselt 200m. Edelas ja lõunas sügavneb järsult. Mere kõige sügavam koht ulatub 5500 meetrini. Soolsus jääb 30-33% vahele. Bering merel on valdavalt külm kliima, veepinnakihil jäävad suvel temperatuurid 5-10 kraadi vahemikku ning suurema osa ajast on meri ajujääs (v. a. äärmine lõunaosa). Kirdes ja põhjas on kitsas mandrilava. Beringi merelt saab alguse külm Kuriili ehk Oyashio hoovus. Beringi mere elustik on mitmekesine, selle kohal tiirleb üle 30 erinevat liiki merelinnu ja kokku umbes 20 miljonit isendit. Seal elab palju ohustatud vaalaliike nagu kaselott, küürvaal, sinivaal, heeringvaal jpt. Seal elab ka silevaal, kes on üks haruldasemaid maailmas. Teiste mereimetajate hulka kuulub morsk, jääkaru, stelleri merelõvi, põhja kotik, valgevaal ja mõõkvaal. Ka kalade mitmekesisus on kõrge, seal
Merepõhja maavarad Mererannikust kuni maailmamere suurte sügavusteni leidub paljudes piirkondades palju mitmesuguseid maavarasid, nagu näiteks ehitusmaterjalid liiv, kruus ja savi ning ravimuda ja raua-mangaani konkretsioonid, nafta ja maagaas Esialgu on kättesaadavad vaid šelf ülemise osa ning rannavööndi maavarad, katsetootmine toimub aga järjest suuremates ookeani sügavustes. ◦ Mandrilava ehk šelf on mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud. Maavarad Läänemeres Liivamaardlad Eesti rannikumeres ◦Viimasel ajal on neid uuritud päris mitu: Prangli; Naissaare; Hiiumadala, Ihasalu. Prangli maardla on jõutud juba tühjaks kaevandada.. ◦Praegu on keskkonnaregistri maardlate nimistus arvel üle 9 miljoni kuupmeetri meres olevat liiva. Meremuda maardlad ◦Need on: Haapsalu, Käina, Mullutu-Suurlahe (kaasajal on see küll
Ookeanide keskmäestik - Kujutavad endast murrangute tagajärjel tekkinud mäestikke, mis kerkivad ookeanipõhjast kuni 2000 m kõrguseni. Nad moodustavad hiigelsüsteemi, mis hõlmab 75 000 km pikkuse vööndina kõiki ookeane. Pildil vasakult: Süvik, Ookeanide keskmäestik, Nõgu, Tasandik, Vulkaan. Mandrilava - Veealune tasandik, mis ääristab mandreid, selle laius võib ulatuda kohati 1300 kilomeetrini ning sügavus võib olla mõnekümnest meetrist 500 meetrini. Mandrilava on tekkinud peamiselt mandrite äärealade vajumisel ning mere pealetungi ja üleujutuste tagajärjel. Mandrilaval on avastatud mitmesuguseid maavarasid, merepõhjast toodetakse naftat ja maagaasi, mitmeid metallimaake, fosforiiti. Samuti on kalapüük koondunud mandrilava piirkonda. Mandrinõlv - Piirab mandrilava peaaegu kõikjal. Mandrinõlva kaldenurk võib olla kohati kuni 30°. Järsaku jalam jääb enamasti 1500-3000 m sügavusele. Tihti lõikuvad mandrilavasse
Seda nii puhuks, kui gaasijuhe peaks kavandatud kujul rajatama kui võimaluseks, et arendaja loobub kavandatud trassist st liigsete keskkonnariskide ja nendega kaasnevate kulutuste tõttu. Kõiki keskkonnariske käsitlev keskkonnamõjude hindamine võib kaasa tuua ka mõne päritoluriigi keeldumise torujuhtme rajamiseks selle riigi vetes. Näiteks vajab arendaja nii Soomelt kui Rootsilt soostumist gaasijuhtme marsruudiga nende vetes ning lisaks vastavat ehitusluba kas majandusvööndi või mandrilava seaduse alusel. Rootsilt vajab arendaja majandusvööndi seaduse alusel menetletavat luba tehnilise platvormi kui rajatise ehitamiseks Rootsi majandusvööndisse. Torujuhtme võimalik paigaldamine Eesti majandusvööndis Kui torujuhtme rajamist kavandatakse Eesti majandusvööndisse, siis tuleb torujuhtme paigaldamise skeemile ja suunale saada Eesti heakskiit (ÜRO mereõiguse konventsiooni (ingl. UNCLOS) artikkel 79 lg 3). Vastava taotluse alusel teeb otsuse Vabariigi Valitsus. UNCLOS
Pildil Gröönimaa idaosa Oskulaarliustik sarnaneb Alpi liustikule, kuid toitub mandrijääst Pildil Vatnajökulli kaguosa Liustikust välja sulanud moreen http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/b/b9/Eastcoastgreenland1 .jpg Vaike Rootsmaa foto Vatnajökulli haruliustikust Islandil Šelfiliustik ujub mandrilava kohal meres Ekströmi • Šelfiliustik kinnitub mäe- šelfiliustik või mandriliustiku külge – Toetub šelfile või ujub meres • Vee liikumine tõusu ja
Hüdrosfääri kordamine Mõisted Maailmameri katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa. Maailmamere hulka ei kuulu järved Tõus ja mõõn maailmamere looded, mille tõttu on meretase keskmisest kõrgem või madalam. Loodeid tekitavad kuu ja päikese gravitatsioonid. Kõige tugevamad looded esinevad ookeanide rannikutel. Self ehk mandrilava on mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud. Rannik randlat ja sellega piirnevat mere või suurjärve põhja ja maismaad hõlmav vöönd. Rannik koosneb luidetest, ajurannast, rannavallidest, pagurannast ja leetseljakutest. Lainete kulutav ja kuhjav tegevus See, kas lained kulutavad või kuhjavad rannikut sõltub sellest, millise rannikuga on tegemist. Lained kulutavad järske rannikuid ja kuhjuvad sinna, kus rannik on laugem ja väiksema kallakuga.
Islandi ja Norra kalanduse ülevaade 1.osa: Norra kalandus · Kalatööstus on Norra rannikupiirkondade selgroog. Kalapüük, -töötlemine ja -kasvatus annavad tööd rohkem kui 30 000 inimesele. Aastane kala ja kalatoodete ekspordimaht on umbes 30 miljardit Norra krooni. See on Norra üks suuremad ekspordisektoreid. Niisiis on Norra jaoks ülioluline mereliste elusvarude õige haldamine. Järgmises slaidis saate teada, kuidas nad seda siis haldavad. · Norra on kalanduse osas väga arenenud. Väga kõrge kvaliteet. · Enamik Norra kalapüügist toimub Norra majandustsoonis (Exclusive Economic Zone), mis on neil väga suur - 819 620 km2 ümber ranniku. · Kogu kalapüügitsoon on neil 1,878,953 km2. · Põhiliselt püütakse järgmisi kalaliike: Hiidhuulkala, tursk, soomuslest, euroopa süsikas ehk pollak, heeringas, kilttursk, makrell, krevett jne. · Tänapäeval moodustab lõhe 85% kogu Norra kalakasvatuse müügimahust. S...
Hiina riigiga, idast Põhja- ja Lõuna-Koreaga. Mere kirdeosas asub Bo Hai laht. · Kollanemeri on ühenduses Ida-Hiina merega ja Korea väina kaudu ka Jaapani merega. Üldandmed · Kollasemere pindala on 380,000 km². Kuna meri asub täies ulatuses mandrilaval, on see võrdlemisi madal sügavaim koht on ainult 152 m sügav, keskmine sügavus on 60-80 m. · Kollase mere vesi on magedam kui ookeanis, keskmiselt 32. · Mandrilava on lai. Hoovused, tõus ja mõõn ·Kollase mere soe · Tõus toimub kaks korda hoovus on osa päevas. Hiina rannikul on nende amplituud umbes Kuroshio hoovusest, 0.9 ja 3 meetri vahel, mis on maailmas Korea poolsaare rannikul suuruselt teine soe kõrgem - 4 ja 8 meetri hoovus Filipiini ja Ida- vahel. Korea poolsaare Hiina meres ning rannikul toimub kõrgeim
Ü 40076km 0 12756 Sisetuum,temp üle 6 tuh kraadi, Välistuum, Alumine vahevöö, Ülemine vahevöö Informats on saadud kaudsete meetoditega. Maakoor on maaväline tahke kivimite kest mille paksus on 3-80 km. Maakoor Mandriline 10-80 km, Mereline 3-10 km Ookealine maakoor on noorem ja mandriline vanem Litosfäär on u. 200 km paksune maaväline kest mille ülemine osa on maakoor ja alumine astenosfäär. Astenosfäär-see on kõrge rõhu ja temperatuuriga all olev , pool vedel kivimass, mille peal liiguvad maarkoore laamad. Litosfääri pealispinna kuju nim, reljeefiks e.pinnamoeks, Pinnamood koosneb erineva suuruse, kuju ja koostisega pinnavormidest. Mäeks nim. positiivset pinnavormi mille suhteline kõrgus on üle 200 m. Struktuurilised pinnavormid-tekkinud maa sisejõudude toimel(endogeensed). Näiteks mäestikud vulkaanid, süvikud. Murenemis pinnavormid-välisjõu toimel, näiteks karsti nähtus-see on kivimite füüsikaline ja keemiline reageerimine ...
Jaapan on ka tuntud oma huvitavate majade , filmi ,,The Grudge" ja Geisade poolest. Jaapan on väga mägine maa, mägedega on kaetud 70% territooriumist. Jaapani kuulsaim ja kõrgeim mägi on Tkyst umbes 80 km kaugusel asuv 3776 m kõrgune Fuji mägi. Paljud Jaapani mäed on vulkaanilised ja mägipiirkondades leidub palju kuumaveeallikaid. Neis on vesi mõnikord nii kuum, et selles võib mune keeta. Umbes 67 vulkaani on praegugi aktiivsed. Jaapan paikneb kolme mandrilava ristumiskohas. Igal aastal registreeritakse 7000 kuni 8000 maavärinat, kuigi enamik neist on nii nõrgad, et inimesed neid ei märka. Aegajalt esineb aga ka tugevaid ja ohtlikke maavärinaid. Temperatuur on enamasti üle 30° C ja ka talvel ei lange see tavaliselt alla 15° C. Jaapan on etniliselt homogeenne riik, kus põhirahvus jaapanlased moodustavad 99,4% elanikest. Hokkaid saare põlisasukad ainud on suures osas sulandunud jaapanlaste hulka, nende järeltulijaid on umbes 20 000
Maa kui süsteem ja geograafiliselt tähtsad omadused: *maa külgetõmbejõud- hoiab koos kõiki maasfääre *optimaalne kaugus päikesest-tagab eluks vajaliku energia *maa ja päikese vaheline ktj-maa püsib oma orbiidil * maa ja kuu vaheline ktj- tõus ja mõõn maailma meres *maa pöörlemine ümber telje- öö ja päev *maa tiirlemine ümber päikese Litosfäär:U=40076 km Diameeter-1276 km A1- sisetuum, tahke, temp >6000 C A2- välistuum B1- alumine vahevöö B2 ülemine vahevöö *ringlev liikumine- tänu sellele toimuvad laamade liikumised ja mandrite liikumine(tõmbab kaasa maakoort) Maakoor on maaväline,, thake kivimiline kest, mille paksus on 3-80 km. Litosfäär- u 2000 km paksune maaväline kest, mille ülemine osa on maakoor ja alumine astenosfäär. KIVIMID- *Kivimid- looduslike mineraalide kogumid *Mineraalid- tahked, anorg, kindla ehitusega ained *Temp suur kõikumine on kivimite kõige suuremaks lagund. jõuks. KIVIMITE LIIGITUSED TEKKEVIISI JÄRGI E GENEESI JÄ...
temperatuur ühtlaselt madal kuni maailmamere põhjani (umbes +4C) Vees lahustunud hapnikusisaldus on kõrgem maailmamere pinnakihis, kus toimub fotosüntees ning pidev õhuvahetus atmosfääriga (difusioon, lainetus). Maailmamere põhjas on vees lahustunud hapnikusisaldus madalam. 15. Maailmameri, selle põhja osad, merede tüübid Maailmameri: Vaikne-, Atlandi- ja India ookean, Põhja-Jäämeri, Lõuna-Jäämeri ehk Lõunaookean Põhja osad: a) Mandrilava ehk šelf on mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud. Mandrilava on küll vee all, kuid tal on mandriga sama geoloogiline ehitus, mistõttu võib mandrilava geoloogilises mõttes pidada osaks mandrist. Mandrilava ulatub kuni 200m sügavuseni, peamiselt 140m. b) Mandrinõlv on maailmamere põhja osa, mis paikneb mandrilava ja mandrijalami vahel. Mandrinõlv on sageli kontinentaalse ja ookeanilise maakoore üleminekuala
LÄÄNEMERI. Läänemere kaldal on 9 riiki. Läänemeri on maailmas suuruselt teine sisemeri Vahemere järel. Ta on ka maailma suurim riimveekogu. Läänemeri on madal, keskmine sügavus on kõigest 55 meetrit. Täpsemalt on ta nimetus selfimeri (mandrilava meri ). Läänemere pindala on umbes 366 000 km2. Umbes 20% Läänemerest on alad, mille sügavus on alla 10 meetri. Läänemere vee maht on umbes 20 000 km3. Läänemeri on Põhja-Jäämerega ühenduses Suur- ja Väike-Belti, Sundi, Kattegati ja Skagerraki väinade kaudu. Soomes ja Rootsis on palju liigestunud viljakandmatuid kiviseid randu. Seevastu on Läänemere lõunaosas palju madalaid liiva- ja luiterandu, mis sobivad hästi plaazideks. Eesti, Ölandi ja Gotlandi saartel on kõrge lubjakivist pankrannik. Läänemeri muudab suvel lähialade kliima külmemaks, talvel aga pehmemaks. Vee keskmine soolsus Läänemeres on kõigest 0,9%. Vee soolsus väheneb Taani väinadest Soome lahe ja Põhjalahe soppide suunas. Läänemere ...
Jaapan Referaat Tallinn 2008 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Geograafiline asend.....................................................................................................................3 Pinnamood.................................................................................................................................. 4 Kliima..........................................................................................................................................5 Fuji mägi..................................................................................................................................... 5 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................................6 ...
....................3 3. Laamtektoonika avastamine...............................................................4 4. Triivitavatest mandritest.....................................................................5 Mandrite teke ja kujunemine Valdavalt on levinud termini "manner" geograafiline tähendus, kuid selle kõrval on olemas ka geoloogiline, mis on mõnevõrra teistsugune. Kui geograafias peetakse mandrite piiriks rannajoont, siis geoloogias on mandri piiriks mandrilava ehk selfi üleminek mandrinõlvaks. Seega on osa mandrist maailmamere poolt üleujutatud. Sõltuvalt sellest, kas tegemist on mandri või ookeanibasseiniga, jagatakse geoloogias ka maakoor mandriliseks ning ookeaniliseks. Mandrid on üldjoontes kõik üksteisele sarnase ehitusega. Alumiseks struktuurseks korruseks on aluskord ehk vundament, mis koosneb eelkambriumi vanusega kristalseist kivimeist, mis ka kõigil mandreil teatud kohtades, mida nimetatakse kilpideks, paljanduvad
*Äravooluhoovus - Mustast merest Vahemerre *(Kompensatsioonihoovus - Vahemerest Atlandi ookeani) 11.Missugune on hoovuste tähtsus? *Soojusvahetus erinevate laiuste vahel *Setete transportijad *Mõju kliimale 12.Missugune on hoovuste mõju kliimale a) soojade hoovuste: niiske ja sademed, soojem kliima b) külmade hoovuste: kuiv, jahe kliima 13.Missugused maailmamere osad on kõige produktiivsemad? Rannikud, kus esineb rohkelt maismaalt jõgede abil sissekantud toitained ja mandrilava servad, kus hoovustega kerkib pinnakihi setetesse talletunud toitaineid. 14.Millest sõltuvad rannikute ilmed? 1. Ranniku reljeef (järsk - või laugrannik) 2. Geoloogilisest ehitusest (kivimid, setted) 3. Kliimast (mõjutab murenemisprotsesse, setete ärakannet) 4. Ranniku avatusest (lahesopp või sirge rannik) 5. Veetaseme muutusest 15.Nimetage rannikuid mõjutavaid protsesse? 1. Lainete iseloom (tormide sagedus, tugevus) 2. Hoovused 3. Merejää 4. Taimed 5. Inimtegevus 16
teiste rahvusvahelise õiguse normidega. Territoriaalmere laius - Riigil on õigus kehtestada oma territoriaalmere laius konventsiooni kohaselt määratud lähtejoonest mõõdetuna kuni 12 meremiili. SAARED *osa riigi territooriumist. *1958 konventsioon- saar on loomulikult moodustatud maaala , ümbritsetud veega ja ületab ka veepinna tõusu ajal. *1982 a konventsioon lisati sinna ka punkt et kivid, millel ei ole oma mandrilava, eksklusiivset majanduspiirkonda pole? *Okino Torishima jaapani saaregrupp. Peaagu täiel määral , 200 meremiili laiusega tuleb jaapanile nende saartega merepiiri juurde. Nende suveräänsus laieneb sellele alale. Aga need on väga väikesed ja nad tahtsid, et need oleksid ikka saare definitsiooniga mitte kivi omaga. Kalandusvöönd - Kala püütakse nii majandusvööndis kui väljaspool seda. Kui samad varud
ja Vahemere tulevöö. 9. Millest moodustub maakoor? Kergest, madala temperatuuri juures sulavast ainest (kivimitest). 10. Maavärinate esindusalad ja vulkaanide levikualad? Maavärinad - Vaikse ookeani idarannik. Vulkanism - Jaapani saarestik, Lõuna - Ameerika idaosas. 1 11. Noored kurdmäestikud. Teravatipulised, vulkaaniliselt aktiivsed mäestikud. Nt. Andid, Alpid, Atlase mäestik, Himaalaja ja Kordiljeerid. 12. Ookeani põhjareljeef. Manner, mandrilava, mandrinõlv, ookeani põhi - ookeani keskmäestik, süvik, veealune mäestik, vulkaanilised saared. 13. Maailmamere keskmine soolsus. 35 promilli. ( see moodustab 71% maakera pindalast) 14.Mis on ning mille moodustab hüdrosfääri? Hüdrosfäär ehk vesikest, on maakera kattev veeväli, mis moodustub maailmamerest ja siseveedest kokku. 15.Siseveed ja mis moodustavad? Siseveed on mandrialadel olevad veekogud, mis on nt. järv, jõgi, allikas, soo, liustike vesi, põhjavesi. 16
· Jaapan as ub 45°ning 30°laius kraadide ja 149° ja 125° pikkus kraadide vahe mikus . · To kyo g e o g raafilis e d ko o rdinaadid: 35° 41' N, 139° 45 E'. · To kyo as ub Tallinnas t u. 7800 km kaug us e l. Maavara ja laamad · Maavarade s t le idub s e al lubjakivi, väävlit ja kivis ütt. · Jaapan paikne b Euraas ia laama täie s ti ääre alal, pe aae g u ko kku puutude s Vaiks e o o ke ani laamag a. Jaapan paikne b ko lme mandrilava ris tumis ko has . Maavärinad ja vulkaanid · Ig al aas tal re g is tre e ritaks e 7000 kuni 8000 maavärinat, kuid inimte g e vus e le nad e rilis t mõ ju e i avalda, kuna e namik ne id o n nii nõ rg ad, e t ne id is e g i e i märg ata. · Kuid o n e s ine nud ka tug e vamaid maavärinaid, mille s o n tuhande d hukkunud · Paljud Jaapani mäe d o n vulkaanilis e d, mille de s t 67 o n aktiivs e d vulkaanid. Kliima
KORDAMISKÜSIMUSED VESI JA VEEGA SEOTUD PROBLEEMID 1. Kirjeldage ühte veega või veekogudega seotud konflikti maailmas 3p. 1998. aastal võitlesid Angoolia valitsus ja mässumeelne rühmitus UNITA Keune jõel ja Gore tammi haldamise pärast. !!2. Kuidas aitan kaasa maailma veevarude säästmisele? 5p. *hammaste pesu topsiga,keeran kraani kinni *tilkuvad kraanid parandada, anduritega kraanid *vihmavee kogumine kastmiseks *kasutada enda pesemiseks dussi *täis pesumasin,mitte kasutada mitut loputust !!3. Nimetage selfialadelt ammutamise piirkondi 1) nafta 4p. 2) maagaas 4p. *nafta-Pärsia laht, Lõuna-hiina meri, Gruinea laht,Brasiilia idarannik *maagaas-New foundland, Põhjameri, Mehhiko laht,Pärsia laht !!4. Millised Maa piirkonnad saavad 1) kõige rohkem sademeid, miks 2p. *ekvaaroti ümbrus, sest seal on palju päikesekiirgust,tõusvad õhuvoolud. *Bengali lahe põhja-ja idarannik- sest passaat- ja mussoontuuled toovad vihma. 2) kõige vähem sademeid, ...
maailmas 3p. "tursasõda" Islandi ja Suurbritannia vahel 16.Iseloomustage Euroopa Liidu kalanduspoliitikat 3p. Eesmärgid on kalavarude kasutamine ja kaitse, kalakasvatuse arendamine, kalatööstuse konkurentsivõime tugevdamine, kalasadamate arendamine, turgude varustatuse parandamine ja kalandusest sõltuvate piirkondade toetamine 17.Milliseid kalu kasvatatakse vesiviljeluse aladel? 3p. -austrid -vähk -krevett -krabi 18.Selgitage mõisted: vesiviljelus- kalakasvatus šelf- mandrilava, mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud veeringe- vee pidevat korduv ringlemine maal (atmo, hüdro, lito ja biosfäär) veerežiim- on jõe veetaseme ajaline muutumine hüdrograaf- on graafik, mis näitab vooluhulga, veetaseme või äravoolu muutmist aasta või mingi muu ajavahemiku jooksul jõgede äravool- valgla- maa-ala, millelt veekogu või selle osa saab oma vee infiltratsioon- on sademe- või pinnavee imbumine pinnasesse või
toime pannud õigusrikkumist siseveetes või majavööndis. Nt laev viskab reovee merre) - hädavajadus - relvakonflikti osapoolte õigused - lepinguline alus (riigid võivad teineteisele anda õiguse oma laevade kontrollimiseks lepingu alusel) MANDRILAVA: ❏ Hõlmab väljaspool territoriaalmerd asuvat merepõhja ja maapõue ❏ Ulatub tervele mandri loomulikule pikendusele kuni mandrilava äärmise piirini või lühikese mandrilava puhul kuni 200 meremiili kaugusele lähtejoonest (sõltub geograafiast, võib olla ka pikem kui 200 meremiili) ❏ Rannikuriik võib teostada mandrilava üle selliseid suveräänseid õigusi, mis on vajalikud mandrilava ja selle loodusressursside uurimiseks ja kasutamiseks (mandrilava on ka majanduslikes huvides tähtis, seega pole üllatav, kui riigid püüavad mandrilava pikendada.
Hüdrosfäär Vee jaotus maal-maailmameres:Vaikne ookean-52,9%; Atlandi ookean-24,8%; India ooeken-20,8%; Põhja jää meri-1,5%; muu:Liustik-75%; põhjavesi-24%; mullavesi 1% Maailmamere veetemperatuur-Maailmamere pinna aasta keskmine temperatuur on 17-18C, mis on 3-4 kraadi võrra kõrgem keskmisest õhutemperatuurist maismaa kohal.Tervikuna on maailmamere keskmine temp. 3,8C, põhjapoolkeral on vee pinnatemperatuur 3C võrra kõrgem kui lõunapoolkeral. Maailmamere pinnale langevast päikesekiirgusest neeldub vees 92% ja 8% peegeldub tagasi atmosfääri. Ligi 2/3 kiirgusest neeldub 1 meetri paksuses pinnakihis ning neeldumine lõppeb 30-40m sügavusel, seetõttu on veekogude paari meetri paksune veekiht palju soojem kui sügavamate kihtide vesi. Maailmamere soolsus-Merevesi on merede ja ookeanide vesi, mille keskmine soolsus on ~3,5% ehk 35 promilli. See tähendab, et iga kilogramm merevett sisaldab 35 grammi lah...
KLIIMAVÖÖTMED EKVATORIAALNE KLIIMA: · Alati soe ja niiske · Keskmine temperatuur: 27,5 °C · Sademeid aastas 1000-2000 mm. · Valitsevad tõusvad õhuvoolud · Aastaaegu pole võimalik eristada · Kasvavad lopsakad taimed LÄHISEKVATORIAALNE KLIIMA: · Vihmane ja kuiv · Keskmine temperatuur 27,5 °C · sademeid aastas 1000-1500 mm · valitsevad passaattuuled · aastaaegu on võimalik eristada · talvel taimed närtsivad TROOPILINE KLIIMA: · Palav ja kuum · Keskmine temperatuur 23,42 · Sademeid aastas 10-15 mm · Valitsevad passaattuuled · Võimalik eristada suve ja talve · Väga soodne taimede kasvuks LÄHISTROOPILINE KLIIMA: · Kuum suvi ja pehme talv · Keskmine temperatuur 15,17 · Sademeid aastas 500-1000 mm · Valitsevad laskuvad õhuvoolud · Võimalik eristada suve ja talve · Ebasoodne taimede kasvuks, põua pärast PARASVÖÖTME MERELINE KLIIMA: · Keskmine temperatuur 9,08...
Tartu Kunstigümnaasium Geograafia 10. klass Nancy Klaos JAAPAN Referaat Tartu 2010 Sisukord 1. Sisukord 2 2. Sissejuhatus 3 3. Üldandmed 3 4. Geograafiline asend 4 5. Loodus 4 5.1 Pinnamood 4 5.2 Kliima 4 5.3 Taimed ja loomad 4 6. Rahvastik 5 7. Majandus 5-6 7.1 Põllumajandus ja metsandus 5-6 7.2 Energeetika 6 8. Kokkuvõte 6 9. Kasutatud kirjandus 7 2 2. SISSEJUHATUS Jaap...
2 Lääne m e r e pindala on umb e s 366. Mere keskmine sügavus on 55 m. Umbes 20% 000 km Läänemerest on alad, mille sügavus on alla 10 meetri. Läänemere suurim sügavus on 459 meetrit. Läänemere põhjaosa kerkib, aga lõunaosa vajub, vee maht on umbes 20 000 km3 . Läänemere kaldal on 9 riiki. Ta on ka maailma suurim riimveekogu. Täpsemalt on ta nimetus selfimeri ( mandrilava meri ). Läänemeri on sisemeri, mida eraldavad Atlandi ookeanist kitsad Taani väinad on PõhjaJäämerega ühenduses Suur ja VäikeBelti, Sundi, Kattegati ja Skagerraki väinade kaudu. Soomes ja Rootsis on palju liigestunud viljakandmatuid kiviseid randu. Seevastu on Läänemere lõunaosas palju madalaid liiva ja luiterandu, mis sobivad hästi plaazideks. Eesti, Ölandi ja Gotlandi saartel on kõrge lubjakivist pankrannik. Läänemeri muudab suvel lähialade
KORDAMISKÜSIMUSED – VESI JA VEEGA SEOTUD PROBLEEMID 1. Kirjeldage ühte veega või veekogudega seotud konflikti maailmas 3p. Põhjus: Kontroll vee üle - põllupidajad võitlesid väheste veevarude eest võttes kasutusele ka raskerelvastuse 2. Kuidas aitan kaasa maailma veevarude säästmisele? 5p. Hambaid pestes keeran kraani kinni Anduritega kraanid/ Tilkuvad kraanid parandada Vihmavee kogumine kastmiseks Enda pesemiseks kasutada dušši Pesu pestes mitte kasutada mitut loputust 3. Nimetage šelfialadelt ammutamise piirkondi 1) nafta 4p. 2) maagaas 4p. Nafta Maagaas Lõuna-Hiina meri Pärsia laht Mehhiko laht Lõuna-Hiina meri Pärsia laht Mehhiko laht Põhjamere all Põhjamere all 4...
Sõltuvalt sellest, kuidas liustik moreeni maastikule laotab, tekivad erinevad kuhjepinnavormid, nt oosid ja mõhnad. Ka Eesti pinnakatte ja pinnamoe on peamiselt kujundanud viimase jääaja mandriliustik. Põhimõisted: maailmameri- katkematu veeväli, mis hõlmab kõiki ookeane ja katab maakera pinnast 71% tõus – maailmamere loodete põhjustatud keskmisest kõrgem veeseis mõõn – maailmamere loodete põhjustatud keskmisest madalam veeseis šelf ehk mandrilava – maailmamere poolt üle ujutatud mandrilise maakoore osa rannik – maismaa ja suure veekogu vaheline üleminekuala, kuhu kuuluvad ka saared rannanõlv – ranniku veealune osa, mida mõjutab lainetus lainete kulutav ja kuhjav tegevus - rannavall – tormilainetega rannale heidetud liivast, kruusast ja klibust vall, mis on tavaliselt mõnesaja meetri pikkune ja 1–2 m kõrgune umaasäär – rannajoonega enam-vähem rööbiti paiknev pikk ja kitsas kuhjepinnavorm
Termokliin on piirkond kus temperatuur järsult langeb ja peale seda on vee temperatuur ühtlaselt madal kuni maailmamere põhjani (4C). Vees lahustunud hapniku sisaldus on kõrgem maailmamere pinnakihis, kus toimub fotosüntees 15. Maailmameri, selle põhja osad, merede tüübid Maailmamere moodustavad India-, Vaikne- ja Atlandi ookean. Põhja-Jäämeri ja Lõuna-Jäämeri. Maailmamere soolsus on 34,5 prom ehk 3,45%. Maailmamere põhja osad self e mandrilava. on mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üle ujutatud mandrinõlv on maailmamere põhja osa, mis paikneb mandrilava ja mandrijalami vahel see on suhteliselt järsk mandrijalam on mandrinõlva ääristav maailmamere osa abüssaalne tasandik on tasane ala ookeani põhjas bentaal on veekogude põhi organismide elukeskkonnana litoraal on veekogu ökoloogiline sügavusvöönd, hõlmab rannikupiirkonda kus kasvab põhjataimestik
§ Piraatlus 31 Rahvusvaheline õigus 2015 1.semester § Orjakaubandus § Jälitamine värsketel jälgedel § Hädavajadus § Relvakonflikti osapoolte õigused § Lepinguline alus Mandrilava -‐ Mandrilava: § Hõlmab väljaspool territoriaalmerd asuvat merepõhja ja maapõue § Ulatub tervele mandri loomulikule pikendusele kuni mandrilava rmise piirini või lühikese mandrilava puhul kuni 200 meremiili kaugusele lähtejoonest
Referaat Jaapan Tartu 2010 Sisukord Jaapan..........................................................................................................................................1 1.Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2. Jaapani geograafiline asend.....................................................................................................4 3. Jaapani loodus.........................................................................................................................5 Pinnamood..............................................................................................................................5 Maavärinad..............................................................................................................................6 Kliima....................................................
liustikud 0,62% (sh aktiivse veevahetuse põhjavesi tsoonis 0,29%) mageveejärved 0,009% soolajärved ja 0,008% sisemered mullavesi 0,005% atmosfäär 0,001% jõed 0,0001% Maailmameri: Vaikne ookean, Atlandi ookean, India ookean, Põhja-Jäämeri, Lõuna-Jäämeri e. Lõunaookean mandrilava e. šelf – mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud. Mandrilava on küll vee all, kuid tal on mandriga sama geoloogiline ehitus, mistõttu võib mandrilava geoloogilises mõttes pidada osaks mandrist. Mandrilava ulatub kuni 200 m sügavuseni, peamisel 140 m mandrinõlv – maailmamere põhja osa, mis paikneb mandrilava ja mandrijalami vahel. Mandrinõlv on sageli kontinentaalse ja ookeanilise maakoore üleminekuala. Enamasti
punkt 11038 m, on Vaikse ookeani kirdeosas. Ookeanid hoiavad eneses meeletu koguse vett - 1185 miljonit kuupkilomeetrit. (http://www.marinebiology.org) Ookeanid jagatakse sügavusvöönditeks. Ookeanides ja ääremeredes, kus esinevad tõus ja mõõn, eristatakse mõõna ajal regulaarselt kuivaks jäävat ning tõusu ajal veega üleujutatavat rannikuvööndit, mida nimetatakse litoraaliks. Kõige madalamast mõõnaveetasemest kuni 200- 400 meetri sügavuseni mandrilava kohal asub sublitoraal. 2500-3000 meetrini järgneb batüaal ehk mandrinõlv, kuhu ei jõua enam päikesevalgus. Veelgi allpool paikneb ookeani põhja kõige ulatuslikum osa abüssaal ehk ookeani nõgu. Abüssaalis puuduvad päikesevalgus ja taimed täielikult, vesi liigub seal väga aeglaselt ja seal on väga suur rõhk (300-1100 at). Süvaveelisi süvikuid, mis hõlmavad vaevalt 1 % ookeani põhjast, nimetatakse ultraabüssaaliks. (Loomade elu I)
organisatsioon. Gaasiturg pole niivõrd uus, et selline asi peaks juba ammu loodud olema. Kui torujuhtme rajamist kavandatakse Eesti majandusvööndisse, siis tuleb torujuhtme paigaldamise skeemile ja suunale saada Eesti heakskiit. Vastava taotluse alusel teeb otsuse Vabariigi Valitsus. UNCLOS artikkel 79 lõige 2 sätestab, et rannikuriik ei tohi takistada torujuhtmete paigaldamist ega hooldamist, kuigi tal on õigus võtta mandrilava uurimiseks põhjendatud meetmeid, kasutada selle loodusvarasid ning vältida, vähendada ja kontrollida torujuhtmetest pärinevat reostust. Riigil on seega võimalik seada tingimusi torujuhtme asukohale. ( Oceans and the law of the sea) Gaasijuhe pidi kasutusele tulema juba 2010'dal aastal, kuid juba 2007 aastal seati see ümber aasta hilisemaks. Nord Streami pressiesindaja Irina Vassiljeva ütles : ,, Me ei nimeta täpset kuud, kuid tarned algavad 2011. aasta teisel poolel"
Plaan- Kaart-maa pinna vähendatuid, mõõtkavaline, üldistatud ja leppemärkidega seletatud kujutis Kaardi legend- leppemärkide seletus Mõõtkava- vähendamise aste; näitab, mitu korda on tegelikke vahemaid kaardil vähendatud Asimuut- näitab kraade kompassil Poolus- 90 kraadi Paralleel- laiusjoon Ekvaator- jagab maa põhja- ja lõunapoolkeraks Meridiaan- kujutletav joon maakera pinnal, mis ühendab maa põhja- ja lõunapoolust ning kulgevad põhja-lõuna suunas Algmeridiaan- poolitab maa idapoolkeraks ja läänepoolkeraks Kaardivõrk- gloobusele ja kaardile joonistatud paralleelide ja meridiaanide võrgustik Geograafiline laius- nurkkaugus kraadides ekvaatorist põhja või lõuna suunas Geograafiline pikkus- nurkkaugus kraadides 0-meridiaanist ida või lääne suunas Geograafilised koordinaadid- laiusest ja pikkusest koosnev arvupaar, mis näitab asukohta maakera pinnal Ajavöönd- maa on jagatud 24 vööndiks Kuupäevaraja- 180 meridiaan; joon. Millest loetakse u...
Lõunapoolseim neem on Pointe ´a Gravois. Tiburoni poolsaarest lõunaranniku lähedal Kariibi meres on Vache'i saar. Suurus Riigi pindala on 27 750 km´2, millest sisevete all on 190 km´2. Pindala moodustab pisut üle poole Eesti pindalast (, mis on 45 227 km´2). Piirid Rannajoone pikkus on 1771 km, maismaapiir Dominikaani Vabariigiga on 360 km pikk. Territoriaalmere laius on 12 meremiili. Eksklusiivse majandustsooni laius merel on 200 meremiili. Mandrilava kuulub hõlvamise süavuseni Haitile. 6 LOODUS Pinnamood Haiti on üks mägisemaid maid Kariibi mere saartel (Lääne-Indias): mäed moodustavad riigi pindalast kolmveerandi. Mäeahelikud ja neid lahutavad madalikud on enam-vähem lane-idasuunalised. Põhjas algab Loodepoolsaarelt edela- kagusuunaline Põhjaahelik, mis jätkub Dominikaani Vabariigis Kesk-Kordiljeeride nime all
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
