Rohtla Asend: parasvöötme lõunaosas: Euroopas, P-ameerika, L-ameerika Tekke põhjused: kuivem kliima, inimtegevus puude raiumine Nimetused: Stepp- Aasia ja venemaa, Preeria- P-ameerika Pusta- Doonau jõe ümbrus, pampa- L- ameerika, Veld- L- aafrika Pinnamood: tasane (euroopa lauskmaa, suur tasandik, doonau madalik) Kliima: parasvöötme ja lähistroopilise mandriline · Kuum ja kuiv suvi · Külm ja kuiv talv · Sademeid 250-500, lähistroopikas kuni 750mm · Sajab kevadel Veestik: Veevaesed jõed algavad teistest vöönditest Suur veetaseme kõikumine Doonau, volga, don, dnepr Mullastik: Mustmullad- väga viljakad Probleemid: tuule- ja veeerosioonid, uhtorud, põllukaitsemetsaribad Taimkate: Ülekaalus rohttaimed, puud vaid jõgede ääres. Taimed puhkavad talvel ja suvel, nad on kohastunud lühikese kevadega. Niiskusevaru maa-alustes osades. Palju liike väikesel maaalal. Loomastik: Liigivaene(närilised, roomajad, väikesed kiskjad, röövlinnu...
KLIIMAVÖÖTMED EKVATORIAALNE KLIIMA: · Alati soe ja niiske · Keskmine temperatuur: 27,5 °C · Sademeid aastas 1000-2000 mm. · Valitsevad tõusvad õhuvoolud · Aastaaegu pole võimalik eristada · Kasvavad lopsakad taimed LÄHISEKVATORIAALNE KLIIMA: · Vihmane ja kuiv · Keskmine temperatuur 27,5 °C · sademeid aastas 1000-1500 mm · valitsevad passaattuuled · aastaaegu on võimalik eristada · talvel taimed närtsivad TROOPILINE KLIIMA: · Palav ja kuum · Keskmine temperatuur 23,42 · Sademeid aastas 10-15 mm · Valitsevad passaattuuled · Võimalik eristada suve ja talve · Väga soodne taimede kasvuks LÄHISTROOPILINE KLIIMA: · Kuum suvi ja pehme talv · Keskmine temperatuur 15,17 · Sademeid aastas 500-1000 mm · Valitsevad laskuvad õhuvoolud · Võimalik eristada suve ja talve · Ebasoodne taimede kasvuks, põua pärast PARASVÖÖTME MERELINE KLIIMA: · Keskmine temperatuur 9,08...
Troopiline kliimavööde Asend: · Troopiline kliima valitseb pöörijoonte piirkonnas 15. ja 30. laiuskraadidel. Neil aladel laiuvad suured kõrbed: Sahara, Suur Liivakõrb ja Suur Victoria kõrb lõunapoolkeral Austraalias. Tunnused: · Aastaringselt valitseb troopikas kõrgrõhuala. Suvel on temperatuur 50 kraadi , õhk kuiv ning öösel jahtub see kiiresti, kuid mitte alla 20 kraadi. · Talvisel ajal käib päike madalamalt, siis on temperatuur umbes 20 kraadi. Öösel võib temperatuur langeda alla null kraadi. Lähistroopiline kliimavööde Tunnused: · Temperatuur 0-28 kraadi · Sademed 250-1700 mm · Suvel troopiline õhumass ja talvel parasvöötme õhumass · Sademed jaotuvad aastaringselt ebaühtlaselt · Laialehelised metsad (niiskes) ja vahemerelised põõsatud (kuivas)
1. Pindala 2,2 miljonit hektarit 2. Metsasus 51% 3. Puiduvaru 400 miljonit m3 4. Keskmine aastane juurdekasv ehk arvestuslank 2-5 m3/ha aastas 5. Liigiline koosseis väärispuu ja tarbeokaspuu Metsarikkamad riigid maailmas: 1. Brasiilia 2. Venemaa 3. Hiina 4. Kanada 5. USA 6. India 6. Oskad lühidalt iseloomustada ja kaardil näidata erinevaid metsatüüpe (ekvatoriaalsed vihmametsad, lähisekvatoriaalsed metsad, vahemerelised (kuivad lähistroopilised) hõrendikud, niisked lähistroopilised metsad, parasvöötme leht- ja okasmetsad). Ekvatoriaalsed vihmametsad: 1. Juurdekasv kiire (kliima on kuum ja niiske) 2. Arvestuslank kuni 50m3/ha aastas 3. Ülekaalus väheväärtuslikud ja erikasutusega liigid 4. Sobiv oleks valikraie 5. Ülitähtsad ököloogiliselt Lähisekvatoriaalsed metsad ja hõrendikud: 1. Niiske ja kuiv aastaaeg vahelduvad 2
2.variant I Lõpeta laused 1. Piiniaid, küpresse ja õlipuud on kõige soodsam kasvatata............................................... 2. Kreekas kutsutakse okkalist võsa(vahemereliste metsade asemele kasvanud)................. 3. Erosiooni vastu võitlemiseks tuleb................................................................................... 4. Kõrbetele on tüüpilised........................................mullad 5. Vahemerelised on tänapäevaks suures osas hävinud, sest................................................ II Vasta küsimustele 1. Millised on taimede kohastumised eluks kõrbetes? (3) 2. Miks asub Atacama kõrb Vaikse ookeani rannikul? (2) 3. Milliste majandusharudega tegelevad põhiliselt kõrberahvad. Miks? 4. Miks on Vahemere rannik soositud turismipiirkond? (3) III Mis sõnad ei kuulu loogiliselt järgnevasse loetellu (2): prootea, gariig, lavendel,
Oluline on erinevus sademete hulgas Ühte vööndisse võib kuuluda mitu erinevat paikkonda ja isegi neis on erinevad loomad, taimed, mullad jne Loodusvööndite piirid ei ole järsud, sest tingimused (eelkõige kliima) muutuvad järk-järgult ja nii tekivad suurte vööndite vahele üleminekuvööndid. Pooluste poolt ekvaatori suunas asuvad: jää- ja külmakõrbed, tundrad, parasvöötme metsad, parasvöötme ja lähistroopilised rohtlad, kõrbed, vahemerelised alad, niisked lähistroopilised metsad, savannid, lähisekvatoriaalsed metsad ja ekvatoriaalsed vihmametsad. 27.12.12 Kus asuvad loodusvööndid? 27.12.12 Miks loodusvööndid tekivad? Maakeral eristatakse mitut kliimavööndit, kuid isegi ühe kliimavööndi piires ei ole tingimused ühesuguse Tingimuste erinevuse määrab sageli ära geograafiline laius ja asukoht mandril Erinevad laiuskraadid saavad erineval hulgal
Vahemereline põõsastik ja mets Esitlus: Andreas Õun Asend ja Kliima Vahemerelised metsad ja põõsad asetsevad 30ndate ja 40ndate laiuskraadide vahel. Vahemere ümbruses ning mandrite läänerannikul Californias ja Tsiilis, Lõuna- Aafrika ja Austraalia edelarannikul. Vahemereline põõsastik ja mets juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks e tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Taimestik Taimestik on väga haruldane, palju igihaljaid taimi. Kunagi kasvasid seal metsikud metsad aga need hävisid metsateulkahjudes ja inimtegevuse läbi. Loomastik Vahemerelise vööndi loomastikus leidub vähe ainuüksi sellele vööndile omaseid loomalike. Enamasti on siin tegemist naabervööndites elutsevate või veelgi laiema levikuga lo...
Kordamisküsimusi looduslike vööndite kohta 8.kl Kes või mis on? IGLU- eskimote lumetahukatest onn PORO-kadustatud põhjapõder OAAS- ala kõrbes , kus põhjavesi on maapinna lähedal NOMAAD-rändkarjakasvataja STEPP- euroopa & aasia rohtla FELLAH- paikne põllupidaja GRISLI- suur hall põhja-ameerika karu MADJAR- ungarlane PAMPA- lõuna-ameerika rohtla KAUBOI-lehmapoiss KOIOTT- kiskja NARTA-koera või põdra rakend EFEMEER-ühe aasta taim ERG- sahhara liivakõrb SAMUUM-kuiv tuul Sahharas & Araabia ps. IGIKELTS-aataringselt 1m sügavuseni külmunud pinnas ALK-merelind GAUTSO-ratsakarjus BERBER-põhja-aafrika rahvas SKUNK-põhja-ameerika karusboom BEDUIIN-rändkarjakasvataja ...
Vahemereline loodusvöönd Merili Männilaan Virtsu kool 8.klass Asend ja kliima 30-ndad ja 40-ndad laiuskraadid Vahemere ümbruses, mandrite läänerannikul - Californias ja Tsiilis, Lõuna-Aafrika ja Austraalia edelarannikul. Päikesepaisteline suvi Jahe ja külm talv Taimestik Rohkesti haruldasi ja piiratud levikuga liike Taimed taluvad hästi põuda Ülekaalus igihaljad põõsad: salvei, rosmariin, oleander Tsaparrali vöönd- igihaljaste põõsastike kõige levinum koht Vahemerelised põõsastikud on levinud erinevate erodeeritud ning toitainetest vaesunud muldadel Sagedased põlengud ja kitsede kasvatamine soodustab Tsiiili keskosa- üle 1500 taimeliigi (nt. palmid ja arvukad kaktused) Kapplinna ümbrus- üle 6000 taimeliigi (tuntuim seal prootea) Põllukultuurid: nisu, oder, lina, porgand, oliivi-, viinamarja- ja viigipuuistandused. prootea (Lõuna-Aafrika) banksia (austraali...
Lähisekvatoriaalsed metsad ja hõrendikud 1.Niiske ja kuiv aastaaeg vahelduvad 2.Arvestuslank sõltub niiske aastaaja pikkusest (20-30) 3.Väärispuud, kõva lehtpuu, erikasutusega liigid, väheväärtuslikud 4.Väärtuslikud metsad Niisked lähistroopilised metsad 1.Mandrite idarannikutel 2.Suvi niiske, talv kuiv 3.Arvestuslank 15-20 4.Tarbeokaspuu, kõva lehtpuu, väärispuu 5.Väga väärtuslikud metsad, aga säilinud vähe Kuivad lähistroopilised metsad ja hõrendikud ( Vahemerelised metsad ) 1.Mandrite läänerannikutel 2.Kuiv suvi, niiske talv 3.Arvestuslank 1-2 4.Kõvad lehtpuud, okaspuud, väärispuud, eriotsatarbega liigid 5.Tootlikkus väike, kui muidu väärtuslikud 6.Praktiliselt pole säilinud Parasvöötme lehtmetsad 1.Arvestuslank 5-10 6.Kõva lehtpuu, väheväärtuslikud liigid 3.Parasvöötme metsadest säilinud väärtuslikumad, kuid suuresti hävitatud Parasvöötme okasmetsad 1.Arvestuslank 1-2 ( Põhja-Ameerikas kuni 10x suurem ) 2.Tarbeokaspuu 3
mägine. · . Sitsiiliat katavad mitmed mäestikud: Alpenniinid, Hyblea kõrgendik · Siin on Euroopa tuntumad vulkaanid: Etna, Stomboli ja Vulcano · Sitsiilia kõrgeim tipp on Etna vulkaan 3350m · Rannajoon on umbes 1000 km Kliima · Sitsiilias valitseb Lähistroopiline vahemereline kliima · Seda kliimatüüpi iseloomustavad vahemerelised igihaljadmetsad ja põõsastikud. · Sitsiiliale on iseloomulik niiske ja soe talv (+10 °C) ning palav ja kuiv suvi (+26 °C). · Sademeid on aastas natuke rohkem, kui Eestis Veestik Sitsiilia pikimad jõed on: · Salso Itaalia keeles Imera Meridionale (144 km), Simeto (113 km), Platani (103 km) · Järvesid Sitsiilial ei ole · Sitsiilia saart ümbritseb Vahemeri Loomastik
Metsandus ja metsamajandus Metsad katavad umbes 30% maismaast (4 miljardit hektarit), kuid jaotuvad piirkonniti väga ebaühtlaselt. Maailma metsarikkamad riigid: Venemaa, Brasiilia, Kanada, USA, Hiina, Austraalia. Euroopas Rootsi, Soome, Eesti ja Norra. Valdav riiklik metsaomand: 1. Euroopas riigimetsi 90% 2. Põhja-Ameerikas 64% 3. Aasias 94% 4. Aafrikas 100% 5. Venemaal 100% Vaid kolmandik maailma metsadest on esmased nn looduslikud metsad, mida inimene oma majandustegevuse käidus pole muutnud. Hoiumetsad: Mets, kus ei tehta mitte mingisugust majandustegevust. Inimtegevus piirdub looduse kaitsmisega. Raied on lubatud vaid liigikaitselisel või looduslikkuse taastamise eesmärgil. Kaitsemets: Keskkonnaseisundi kaitsmiseks määratud mets kuulub kaitsemetsa kategooriasse. Kui hoiumetsas kaitstakse metsa ennast, siis kaitsemets kaitseb omakorda midagi. Selleks võivad olla rannad, kaldad, allikad looalad, põhjavesi, erosiooniohtu, saastatust. ...
itaalia lipp 1.b · itaalia asub euraasia mandril,euroopa lõunaosas 800 km kontssaapa kujulisel apenniini poolsaarel Vahemere ääres. Itaalial on ühine riigipiir(1938 km) prantsusmaa (488 km),slveitsi (740 km) Austria (430 km) ja sloveeniaga (232 km). · Rannajoone pikkus on 7600 km,ning teda ümbritseb nii paremalt,vasakult kui ka lõunast Vahemeri.suurimateks järvedeks on Garda,Como ja Lago maggiore. · kliimavöötmeks on vahemerelised alad · 4/5 maa alast on mägine. Põhjas kõrguvad Alpid (Monte Rosa 4364 km) nende lõuna nõlvu liigestavad sügavad orud,kus asuvad eelnimetatud suurimad järved. Apenniini poolsaare telje moodustavad keskmise kõrgusega laia eelmäestikualaga Apenniini mäed,mis jagunevad Põhja-Kesk-ja Lõuna-Apenniinideks. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Suurim madalik on Põhja-Itaalias paiknev Lombardia ehk Po
Kerkinud on uued tööstusettevõtted ja linnad. Olulisemaiks muutus informatsiooni kiire hankimine ning parem töötlemine. Kasvanud on äriteenuste, kõrghariduse ja ülikoolide tähtsus. Tekkinud on turismi- ja meelelahutustööstused. KLIIMAVÖÖDE(iseloomusta): Lähistroopiline kliimavööde, Keskmine temperatuur on 15°C, sademeid 500-1000 mm/a, suvel valitsevad passaattuuled, talvel läänetuuled, eristatakse sooja/kuiva suve ja jahedat/niisket talve. LOODUSVÖÖND: Vahemerelised alad. Levivad 30. Ja 40 laiuskraadi vahel, mõlemal poolkeral, enamasti Euroopas. Vahelduva pinnamoega. Enamasti madalad mäestikud või künklikud alad. Esineb ka madalikke. Suvel mõjutavad kliimat troopilised õhumassid, talvel parasvöötme õhumassid. Soe ja kuiv suvi, pehme ja niiske talv. Kõvaleheline igihaljas taimesik (tamm,loorber,pistaatsia,piinia,korgitammjne). Kõvaleheline võsa: Makja. Vähene loomastik tiheda asutuse tõttu. Inimtegevus: tihe asustus, istandused-
puuviljad, viinamarjad nisu, mais, puuviljad, Lähistroopiline 7-9 kuud (vajab viljakad, aga erosiooni vahemerelised hõrendid s-soe, t-pehme s-vähe, t-mõõdukalt tsitruselised, viinamarjad, Ateena Vahemereline kunstlikku niisutust) ohtlikud oliivipuu e õlipuu, tubakas
metsasusega; parema ülevaate metsavarude suurusest annab puiduvaru; oluline on ka teada liigilist koosseisu kõige hinnatumad on ilusa ja vastupidava puidu väärispuud (sandlipuu, eebenipuu) Venemaa, Brasiilia, Kanada, USA, Hiina, Rootsi, Soome (vt õpikust lk 102 diagrammi) 9. Oskad lühidalt iseloomustada ja kaardil näidata erinevaid metsatüüpe (ekvatoriaalsed vihmametsad, lähisekvatoriaalsed metsad, vahemerelised (kuivad lähistroopilised) hõrendikud, niisked lähistroopilised metsad, parasvöötme leht- ja okasmetsad). Ekvatoriaalne vihmamets: Lõuna-Ameerikas, Aafrikas, Kagu-Aasias, aastane juurdekasv suur, koosnevad väheväärtuslikest puuliikidest Lähisekvatoriaalne mets: väga väärtuslikud metsad, väärispuud, kõva lehtpuu, erikasutusega liigid, väheväärtuslikud liigid
Kreeka Vahemerelised alad .Klass Koostas 2011 Kreeka asukoht Kreekast · Kreeka paikneb Balkani poolsaare lõunaosas Kreeka lipp Euroopa ja Aasia ristteedel. · Kreeka pealinn on Ateena. · Kreeka pindala on 131 940 km². · Riigi kõrgeim punkt on Olümpose mägi, selle kõrgus on 2917 m. Pinnamood · Hästi liigestatud · Esineb mäestikke, kiltmaid ja madalikke. · Välistegurite (õhutemperatuur, vooluvesi, tuuled jt.) mõjul ümber kujunenud. Kliima · Kreeka kliima on suvel kuum ja niiske, talvel aga soe ja niiske. Mullastik · Mullad on üldiselt kehvad, välja arvatud tasandikel, kus loodusliku rohuga, viljakate muldade ja soojade suveilmadega alad pakuvad soodsa võimaluse põlluharimiseks. Veestik Selle jõe pikkus on 290 km. Arda parempool...
Lähistroopiline kliimavööde Lähistroopiline kliimavööde on kahe põhikliimavöötme parasvöötme ja troopilise vöötme üleminekuvööde umbes 30. ja 40. laiuskraadi vahel nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. Lähistroopikas on välja kujunenud mitu kliimatüüpi ja sellele vastavalt ka erinevad taimkattetüübid. Levinuim on vahemereline kliima, mis on Vahemere ääres, Põhja- ja Lõuna-Ameerika läänerannikul, Lõuna-Aafrikas ning Austraalia kagu- ja edelarannikul. Kuivas lähistroopikas mandrite sisealadel asuvad aga rohtlad, poolkõrbed ning kõrbed. Niiskete lähistroopiliste metsade ala on mussoonide tõttu kujunenud Põhja-Ameerika ja Euraasia idarannikutel. Kliima Kui üldiselt rääkida lähistroopilisest kliimast, siis seal on selgelt välja kujunenud kaks aastaaega - suvi ja talv, üleminekuaastaajad on aga vähem märgatavad. Talvel valitseb seal parasvöötme õhumass, suvel aga troopiline õhumass. Parasvöötme õhumass kujuneb paraslaiuskraadidel. Päik...
(40%- talvel) Keskmine sademete hulk(P-Albaania Alpides) üle 2500 mm. Idapiiri ääres alla 750mm. Lähistroopiline kliimavööde Lähistroopiline vahemereline kliima Albaania Vabariik Mullad on väheviljakad. Põllumajanduslikku maad ainult 20%. Suur osa Albaaniast oli kunagi metsane. (u48%) Põhiliselt on tegu männimetsaga. Pisut on ka lehtmetsa(pöök,tamm). Metsapiirist kõrgemal on mägiaasad. Rannikumadalmikel on vahemerelised põõsad. Tammemetsadest kõrgemal on pöögid ja männid. Albaania Vabariik Peamine tervaili on nisu, seejärel mais. Kasvatatakse ka riisi, puuvilla, suhkrupeeti, kartulit, juurvilja ja söödavilja, tubakat,viinamrju. Lõunarannikul kasvatatakse tsitrusvilju, viigipuud, õlipuud. Kasvatatakse viljapuudest õunapuud, ploomipuud ja viinapuud. Kreeka pähklipuud ja kastanipuud. Albaania vabariik
5. Poolkõrbed ja kõrbed a) Parasvöötme lõunaosas, lähitrooplises ja troopilises kliimavöötmes. Esinevad savi-, lössi-, kivi-, soola-ja liivamullad. Taimedest aloe, kaktused, piimalilled, veevitsia jt. Loomadest sarvikrästik, punakänguru, kõrberebane, skorpion. Inimtegevusest on rändkarjakasvatajad. Probleemid : kõrbete laienemine ehk kõrbestumine 6. Lähistroopilised loodusvööndid a) Vahemerelised alad- Vahemereäärtes põhja- ja lõuna Anatrika lääneosas, kliimavöönd on lähistroopiline. Esinevad huumoririkkad pruunmullad. Taimedest õlipuu, seedrid : kõvaleheline taimkate. Loomadest panda, tiiger, puuma, haigur, madukael. Inimtegevus Kullaotsijad ning põllumjandus. Probleemid joogivee hankimine. b) Rohtlad Euroopas ja Aasias, kliimavööde parasvööde. Mullad mustmullad. Timestik kõrrelised, stepirohi sale haguhein
Jää- ja külmakõrbed Geograafiline asend : põhja- ja lõunapoolust ümbritseval alal. Kliimavööde : polaarvööde Mullad : mullad puuduvad, kuna maapinda katab jää Taimed : kasvavad vaid arktilistel saartel ja mererannikutel ; vetikad, samblikud Loomad : sinivaalad, morsad, rikkalikult kalu, jääkarud, pingviinid, hülged Inimtegevus : kalapüük, küttimine, polaaruurijad, maavarade kaevandamine Probleemid : liiga külm, liigelda ei saa, teid pole, osooniauk(Antarktikas) Tundrad ja metsatundrad Geograafiline asend : paikneb põhjapoolkeral Põhja-Jäämerd ümbritseval maismaal Kliimavööde : lähispolaarne Mullad : igikeltsa tõttu on maapind jäätunud ; mulla paksus väike Taimed : kidurad, madalad ja üldiselt vähe Loomad : põhiliselt põhjapõdrad Inimtegevus : mereloomade ja kalade küttimine, põhjapõtrade kasvatamine, maavarade kaevandamine Probleemid : kavanduste ja asulate alla on jäänud endised karjamaad ; torusid ei saa maasse paigaldada Parasvöötm...
LÄHISTROOPILINE KLIIMAVÖÖDE Asub 30 ja 40 laiskraadi vahel .nii põhja, kui lõuna poolkeral. Vihmase talve ja kuiva suvega lähis.troop.kliima ja vastav taimkate on iseloomulik vahemereäärsetele lähistroopilistele aladele, kuid ka mandrite läänerannikutele. Lähistroopikas ei lange ühelgi kuul temp.alla +4.temp.aastane amplituud on u.10 kraadi.püsiv lumekate puudub. VAHEMERELISED ALAD Looduslikus taimkattes on iseloomulikud kõvalehelised igihaljad metsad ja põõsastikud.(vahemerelise ilmega on nt.p-ameerika lääne rannikul ja austraalia kagu ja edelaosas. VAHEMERELINE KLIIMA : kuum ja päikesepaisteline suvi ning soe ja sademete rohke talv.suvel mõjutavad kliimat troopilised õhumassid, talvel aga parasvöötme õhumassid.vahemerelised alad paiknevad aktiivses alas, kus esineb vulkanismi ja maavärinaid.maastikke on mõjutanud inimene metsade
71% Kogu riigi maast saab liigendada püsikultuuride kasvatamiseks mõeldud maa alla e. istanduste alla kuuluv ala. Portugalis saab kasvatada suhteliselt soojalembelisi taimi, näiteks oliive ja greipe. Riigis on ka karjamaid, sest suurejoonelisemalt tegeldakse ka lambakasvatusega. Agrokliima Portugal asub lähistroopikas, tal on lähistroopiline vahemereline kliima millele on iseloomulikud niiske ja soe talv ning palav ja kuiv suvi. Seda kliimatüüpi iseloomustavad vahemerelised igihaljad metsad ja põõsastikud. Sellest saab jäeldada, et mullad ei ole eriti viljakad. Suvel tuleb kasutada kindlasti niisutussüsteeme, et saak ei ikalduks. Niisutatud alasid on Portugalis 5,837 km² . Üldiselt on vegatatsiooniperioodi pikkus Portugalis aastaringne ehk 365 päeva. (Sõltub kasvatatavast kultuurist) SKT ja tööhõive Põllumajandus moodustab 2,4% Portugali kogu SKT-st. Selline näit on äärmiselt
Hammada on kivikõrb Saharas. Erg on liivakõrb Saharas. Vadid on kõrbe ajutised jõed, mis enamiku ajast on kuivanud. Sukulendid on paksud, lihakate lehtede ja vartega taimed. 1/3 kogu maismaast on kõrb (nii troopilised, kui külmakõrbed). Dromedar on üksküürkaamel. Baktrian on kahe küüruga kaamel. 30. - 40. laiuskraadide vahel; mandrite edelarannikul; vahemere ümbruses; Huumusrikkad pruunmullad; Nisu; mais; pistaatsia; VAHEMERELISED Loomastik väga vaene, sest on maasikapuu; oliivipuu; õlipuu; hävinud looduslik taimkate; ALAD tsitrus; teepõõsas; viinamarjad; greip; sidrun; mägilambad (muflonid); Taluvad suvist kuivust (põuda); Austraaliast känguru, kvoll,
Tahan saada rohkem teada milline on Euroopa loodus. Euroopas esinevad erinevad loodusvööndid. Need loodusvööndid on järgmised: vahemereline taimestik, parasvöötme rohtla, parasvöötme sega- ja lehtmets, parasvöötme okasmets, tundra ning jäävöönd. Vahemereline põõsastik ja mets Vahemerelised metsad ja põõsastikud levivad 30-ndate ja 40-ndate laiuskraadide vahemikus Vahemere ümbruses. Sellised euroopa riigid, kus levivad vahemerelised metsad on näiteks: Türgi, Hispaania, Itaalia, Kreeka, Horvaatia ning Prantsusmaa. · Asend ja kliima Vahemerelised põõsastikud ja metsad levivad piirkondades, kus valitseb kuiv ja päikesepaisteline suvi ning jahe ja vihmane talv. Kõrgekasvulised nahkjate lehtede ja asteldega põõsastikud vahelduvad hõredate tammemetsadega. Aasta sademete hulk on 500 kuni 1000 mm. Peamine osa sademetest langeb talve kuudel, mil mõju avaldavad
Geograafiaolümpiaadi koolivoor 17. jaanuar 2006 8. klass VASTUSED 8. KLASSILE 1. Miks Austraalias on lõunapöörijoonel kõrb, kuid Lõuna- Ameerikas samal laiusel savann? Austraalia idarannikul paiknev Suur- Veelahkmeahelik takistab niiskete mereliste õhumasside liikumist mandrile. Lõuna-Ameerika idarannikul selline kliimamõjur puudub. (max 2 punkti) Miks Kaspia alamikul ja Turaani madalikul valitseb kõrbekliima, kuid Musta mere rannikul samal laiuskraadil lähistroopiline kliima? Turaani madaliku kliima on kontinentaalne, kuna asub sügaval mandri sisealal. Musta mere rannikule ulatub Atlandi ookeani mõju. ...
KORDAMINE ESMASEKTOR. (õpik lk.85-106) 1. Agrokliimavöötmed (oskad lühidalt kirjeldada ja näidata kaardil, tead, milliseid põllukultuure saab seal kasvatada, leiad sobiva kliimadiagrammi). 2. Põllumajandusliku tootmise vormid *kogukondlik väga algeline, varaagraarne, enam väga ei ole, toodeti ühiselt * talu ja mõis arengumaades, toodavad talud ja kasumi saab mõis *segatalud varaindustriaalne, talude liitumine, arengumaad *erinevad spetsialiseerunud talud põhiliselt hilisindustriaalses *ekstensiivne teraviljatalu peamiselt nisu, steppides enamasti, Põhja-Ameerika, Venemaa *rantso loomad, USA, Austraalia *loomavabrik masinad toidavad 3. Maailma taimekasvatus tead olulisemaid taimekasvatusharusid ja oskad nimetada sinna kuuluvaid peamiseid kultuure (näit. mugulkultuurid kartul, maniokk, bataat). Tead järgmiste kultuurtaimede k...
Kõrbetes on vähe järvi ja needki on soolajärved. Taimedest on kõige rohkem maltsalisi, korvõielisi ja liblikõielisi taimi. Paljudel taimedel on sügavale ulatuvad juured ja väikesed lehed(osadel lehed puuduvad). Iseloomulikumad kuivalembesed taimed on saksauulid, agaav, aaloe, kaktused, velvitsia. Loomadest on seal skorpion, punakänguru, kõrberebane, varaan. Inimesed tegelevad enamasti rändkarjakasvatusega. Tähtsaim keskkonnaprobleem on kõrbestumine. · Vahemerelised alad. Kliimale on iseloomulik kuum(24-25 kraadi) ja kuiv suvi ning sademeterohke talv. Suvel mõjutavad kliimat troopilised õhumassid, talvel aga parasvöötme õhumassid. Kuna sademeid on vähe, on ka jõgesid neil aladel vähe. Sageli ohustavad asulaid ja teid varingud ja mudavoolud. Esineb ka maavärinaid ja vulkaanipurskeid. Loodusolud on sobivad inimestele. Idaosale on tüüpiline kõvalehine taimkate. Peamine taimekasvu aeg on talv. Levinud on pruunmullad(väga viljakad).
Aastast. Rahaühikuks on neil samuti Euro. Hispaania on konstitutsiooniline monarhia, kus võim on päritav. Hispaanias on väga mitmekesine keel ja kultuur. Riik on jaotatud 17 autonoomseks piirkonnaks, millest igaühel on oma otseselt valitud võimuorganid. 2) Hispaania asub lähistroopilises kliimavöötmes, ning enamjaolt vahemerelise kuivalembelise põõsastikuga loodusvööndis. Vahemerelised põõsastikud ja metsad levivad piirkondades, kus valitseb kuiv ja päikesepaisteline suvi ning jahe ja vihmane talv. Kõrgekasvulised nahkjate lehtede ja asteldega põõsastikud vahelduvad hõredate tammemetsadega. 3) Lähistroopiline kliimavööde on vahekliimavööde, kus talvel valitseb parasvöötme õhumass ja suvel troopiline õhumass. Lähistroopiliste alade läänerannikutel on pehme ja vihmane talv ning soe ja kuiv suvi
Umbes 48% Albaaniast on kaetud metsaga. Põhiliselt on tegu männimetsaga, kuid Põhja-Albaanias ja mägede nõlvadel on ka pisut lehtmetsa (tamm, pöök). Kõige metsasemad piirkonnad on Kesk- ja Põhja-Albaania mägedes. Metsade pindala väheneb, sest puitu kasutatakse massiliselt kütteks. Ebaseaduslik raie on väga levinud. Metsapiirist kõrgemal on mägiaasad. Riik püüab metsi taastada. Täiesti taimkatteta kohti on vähe. Rannikumadalmikel on vahemerelised põõsad, nagu näiteks loorber ja mürt. Lõunarannikul kasvatatakse tsitrusvilju, piisava niisutuse korral viigipuud ja õlipuud. Kõrgemal domineerivad tammemetsad. Seal kasvatatakse viljapuudest õunapuud, ploomipuud ja viinapuud ning kreeka pähklipuud ja kastanipuud. Tammemetsadest kõrgemal on pöögid ja männid ning veel kõrgemal alpikarjamaad. Mullad on isegi tasandikel väheviljakad. Põllumajanduslikku maad on ainult 20%. Eksport ja import
kooseis ja aastane juurdekasv väiksem Lähistroopika metsad Brasiilia, Austraalia, Hiina Kõvad leht- ja väärispuud, 15-20m3/ha aastas *niisked okaspuud *kuivad vahemerelised alad mänd, küpress, korgi ja 1-2 m3/ha aastas pähklipuu, loorberipuu Parasvöötme leht-ja USA, Vermont, Eesti Tamm, valge pöök, Lehtmetsades 5-10m3/ha a segamets pähklipuu, kuusk, seeder segametsades 2-3m3/ha a Parasvöötme okasmets Venemaa, Kanada, Soome, Kuusk, mänd, lehis Kasvavad aeglaselt, hõre,
juurdekasv väiksem Lähistroopika metsad Brasiilia, Austraalia, Kõvad leht- ja 15-20m3/ha aastas *niisked Hiina väärispuud, okaspuud *kuivad mänd, küpress, korgi ja 1-2 m3/ha aastas vahemerelised alad pähklipuu, loorberipuu Parasvöötme leht-ja USA, Vermont, Eesti Tamm, valge pöök, Lehtmetsades 5-10m3/ha segamets pähklipuu, kuusk, a seeder segametsades 2-3m3/ha a
magevee juurdevoolu. soolak- soolarikka pinnasega ala kõrbes. Kõrbestumine- kõrbete tekkimine ja laienemine, põhjustatud looduslikest teguritest ja inimmõjust. Lähistroopilised loodusvööndid 1. Asend: Lähistroopilises kliimavõõtmes. 30. ja 40. kraadide vahel. 2.Kliima: Vihmane talv ja kuiv suvi. Alla 4 C ei lange temperatuur. Vahel võib saadada lund. Ampliuut on 10 kraadi keskmiselt. VAHEMERELISED ALAD: 1.Asend: 30.ja 40. kraadi vahel. 2.Kliima: Kuum 24-25 c päikesepäisteline ja kuiv suvi ning soe 10 c ja sademeterohke talv. Suvel mõjutavad kliimat kõige rohkem troopilised õhumassid, talvel parasvöötme õhumassid. Inimesed peavad lõunapuhkusi,sest päeval on suvel palav. Esineb maavärinaid ja vulkaani purskeid, ka mudavoolud. 3.Mullastik: Pruunmullad, Erodeeritud materjal koguneb orgudesse, moodustades laialdasi
pinnavormid, mullad, taimekooslused ja inimtegevuse avaldused; maastiku str kajastab selle teket ja arengut. 5) Bioom ühe kliima- ja taimkattevööndi või mäestike kõrgusvööndi biotsönooside kogum; võib olla nii regionaalne (nt Euraasia või Siberi okasmetsa bioom) kui ka tüpoloogiline tähendus (bioomi tüüp, nt okasmetsa bioom). Nimeta ja kirjelda õpikus toodud kaheksat bioomi (chaparral - vahemerelised metsad ja põõsastikud) 6) Biosfäär Maa sfäär, kus elavad organismid, s.t kus toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine ning piirkond, kus orgaanilised ained mõjutavad kivimeid 3. Ökoloogilise teadmise allikad. 1) ökoloogilised nähtused ilmnevad erinevas ruumilises ja ajalises mõõtkavas, avastatud seaduspärasused võivad esineda laiemalt või vaid kindla mõõtkava juures
GEOGRAAFIA EKSAM 8. klass PILET 1 1. Loodus ja inimetgevus. Peamised keskkonnaprobleemis maailmas: kasvuhooneefekt. osoonikihi hõrenemine, happevihmad, kliima soojenemise probleem. GLOBAALSED KESKKONNAPROBLEEMID · Õhu saastumine, kliima soojenemine, osoonikihi hõrenemine Õhk on eriti saastunud suurlinnades. Inimese majandustegevus ja tihenev liiklus põhjustavad sageli looduse reostumist. Suurte tehaste lähedal reostuvad õhk ja veekogud. Õhusaaste tekitab kasvuhooneefekti, mille tagajärel tõuseb keskmine tmpetatuur ja muutub maailma kliima. KASVUHOONEEFEKT Tööstustest, elumajade korstendest, vulkaanisuitsust, autode heitgaasidest tekib nn kasvuhoonegaaside kiht. See koosneb süsihappegaasist CO 2, vingugaasist CO, veeaurust H2O, SO2, NO4. Päikesekiired pääsevad läbi kasvuhoonegaaside kihi sisse, aga välja enam ei saa. Tõimub ülemaailmne kliima soojenemi...
· Chiþinu (keskalluvusega linn) · Taraclia maakond · Chiþinu maakond · Tighina maakond · Edinei maakond · Ungheni maakond Loodus Kliima Valitseb parajalt mandriline kliima. Moldovas on soe tihti ka kuum suvi ja pehme talv. Mõõdukad sademed teevad Moldova kliima põllumajanduse jaoks eriti soodsaks. Kliimat mõjutavad Atlandi ookeani õhuvoolud läänest ja Vahemerelised edelast ja mandrilised õhuvoolud kirdest. Keskmine temperatuur jaanuaris on -3.5°C ja juulis +21.4°C. Kuum periood kestab umbes 193 päeva ja viimastele aastatel on keskmised temperatuurid tõusnud. Sademeid on aastas umbes 600 700 mm, kõige rohkem sajab riigi keskosas Codris, kus asuvad suuremad metsaalad. Loodusgeograafiline asend Rocca al Mare kool, Annika Tabri 9B 6 Moldova asub Kagu-Euroopas, Ida-Euroopa lauskmaal
Pikaajaline põllumajandus on maad kurnanud, see on ka loodust reostanud ja metsad on põldude tegemiseks maha raiutud. 8. Metsamajandus ja metsatööstus 18 Metsasus on Prantsusmaal 25%. Seda ei ole vähe, arvestades, et tegemist on vana tööstusriigiga. Metsasus on suurem mägistel aladel, kus ligipääs neile on raske, tasasemad alad on metsavaesemad. Prantsusmaal kasvavad parasvöötme laialehelised metsad, Lõuna- Prantsusmaal vahemerelised igihaljad metsad, ja okasmetsad. Madalikel kasvavad peamiselt tamme- ja pöögimetsad, mägedes okasmetsad. Metsadest saadakse puitu, seal käiakse matkamas, jahil, seenel ja marjul. Metsamajandus on hästi aranenud. Üleraided on keelatud, keskonnakaitselised metsad on eraldatud, istutatakse tarbemetsi ja hooldatakse neid. Selle tulemusena kasvab metsade tootlikkus ja metsade pindala. Metsade kaitseks on ka Rahvusparkide programm. Puitu kasutatakse säästlikult, raisatakse minimaalselt.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
