Agrokliimavöötmed 1. Polaarkliima külm, põllumajandusega tegelemine võimatu 2. Lähispolaarnekliima lühike vegetatsiooniperiood, kasin soojushulk 3. Parasvööde kõige ulatuslikum a. Jahe parasvööde vegetatsiooni periood 3-5 kuud, põllumajanduslikku maad vähe b. Mõõdukas parasvööde vegetatsiooniperiood 5 või rohkem kuud. 3 valdkonda: mereline, mandriline ja Kaug-Ida mussooni. c. Soe parasvööde vegetatsiooniperiood 6 või rohkem kuud. 2 valdkonda: parasniiske (viljakad ja püsivate mustmuldadega), kuiv mandriline (viljakad mustmullad). 4. Lähistroopiline vegetatiooniperioodi lühendab kuiv kliima. 3 valdkonda: läänerannikute vaheline, mandriline, idaranniku niiske. 5. Troopiline temperatuur ei lange kunagi alla nulli. Neil aladel on suurimad kõrbed. Põllumajandusega on võimalik tegeleda ainult oaasides
iseärasused Kliima KANADA INDIA · Jaanuari keskmiseks temperatuuriks on riigis 15°C, kuid erinevates paikades võib see olla väga erinev. Näiteks kui · Keskmine õhutemperatuur suvel on 27°C, talvel 21°C , Vaikse ookeani rannikul on keskmine temperatuur jaanuaris mussooni ajal (juuni-september) 28-29°C ja peale mussooni 1-4°C, siis riigi põhjaosas isegi 30°C kuni 35°C. Juulis on (oktoober-detsember 25°C. Kõige kõrgemad temperatuurid temperatuuride erinevus väiksem. Kui riigi keskmine on 10- valitsevad vahetult enne vihmaperioodi algust, tavaliselt 15°C, siis lõunaosas ulatub keskmine temperatuur 20°C ning maikuus, kui õhutemperatuur tõuseb üle 30°C . põhjaosas 3-5°C
Araabia meri Mere asend Araabia meri on ääremeri. Meri asub India ookeani loodeosas. Lääneosas asub Adeni laht ja loodeosas Omaani laht. Asub Araabia ja Hindustani poolsaare vahel. Mere nimi Meri on saanud nime selle järgi, et ta asub Araabia poolsaare juures ning on ümbritsetud Araabia riikidega. Suurus Araabia mere suurus on umbes 3 862 000 km² Sügavus Mere suurim sügavus on 5200 meetrit. Vee soolsus Araabia meri on väga soolane meri. Mere soolsus on kuni 36,5 %. Vee temperatuur ja jääolud Araabia meri ei jäätu talvel, kuna talved on seal soojad ja puhuvad kirde mussoonid. Suvel mussooni suund muutub ja hakkavad puhuma edelatuuled, esineb palju paduvihmu ja ka torme. Temperatuur tõuseb augustis kuni 30 kraadini Vee liikumine Araabia meres pole pidevaid hoovusi. Vett panevad liikuma tuuled, hoovused järgnevad mussoonidele. Araabia mere äärsed riigid on India, Jeemen, Omaan, Pakistan, Iraan, Sr...
srilanka.travel/pristine_beach_holidays Sri Lanka üldandmed Pindala- 65 610km² Saarel elab 21 481 334 (seisuga juuli 2011) Pealinn- Colombo Rahvastiku tihedus- 316 in/km² Riigi sümbolid Hümn - "Sri Lanka Matha" ("Sri Lanka ema") Rahvuslind - sri lanka dzunglikana Rahvusliblikas - sri lanka linnutiib Rahvuslill - täht-vesiroos Rahvuspuu - raud-nagapuu Sri Lanka Kliima Kliima on troopiline: püsivalt niiske ja soe ning sõltub mussooni muutusest Talvel sajab 1000mm ja suvel 2000-5000mm aastas Kuude keskmine temperatuur on 20-30°C http://www.srilanka.travel/wild_safaris Sri Lanka veekogud Saare pikim jõgi Mahaveli Ganga on 334 km Suurim kosk on Bambarakanda 240 meetri kõrgune Suurim järv on Senaatorlike Samudra 77 km² http://www.srilanka.travel/index.php?route=theame/main&theame=6&article=10 Sri Lanka metsad Mägede nõlvadel kasvavad vihma -ja igihaljad metsad
srilanka.travel/pristine_beach_holidays Sri Lanka üldandmed Pindala- 65 610km² Saarel elab 21 481 334 (juuli 2011) elanikku Pealinn- Colombo Rahvastiku tihedus- 316 in/km² Riigi sümbolid Hümn - "Sri Lanka Matha" ("Sri Lanka ema") Rahvuslind - sri lanka dzunglikana Rahvusliblikas - sri lanka linnutiib Rahvuslill - täht-vesiroos Rahvuspuu - raud-nagapuu Sri Lanka Kliima Kliima on troopiline: püsivalt niiske ja soe ning sõltub mussooni muutusest Talvel sajab 1000mm ja suvel 2000-5000mm aastas Kuude keskmine temperatuur on 20-30°C http://www.srilanka.travel/wild_safaris Sri Lanka veekogud ja maastik Pikim jõgi - Mahaveli Ganga (334 km) Suurim kosk-Bambarakanda (240 meetri kõrge) Suurim järv-Senaatorlike Samudra (77 km²) Suurima mägi- Pidurutalagala (2524m) Põhjaosa on tasandikuline, lõuna osa on mägine http://www.srilanka.travel/index.php?route=theame/main&theame=6&article=10
Kliima ja loodusvarad India asub paras-, troopilises ja lähistroopilises kliimavöötmes. India kliimat kujundavad tegurid: reljeef, ümbritsevate ookeanide ja hoovuste mõju, atmosfääri tsirkulatsiooni iseärasused. Aastaaegade ilmastik. Kliimavööndite asend. Troopilise mussoonkliima valdkond. Troopiliste kõrbete ja steppide kliima. Lähistroopiline mussoonkliima. Vahemereline kliima. Parasvööndi mussoonkliima. Tundrakliima. Keskmine õhutemperatuur suvel 27C, talvel 21C, mussooni ajal(juuni-september) 28-29C ja peale mussooni(oktoober-detsember) 25C. Kõige kõrgemad temperatuurid valitsevad vahetult enne vihmaperioodi algust tavaliselt maikuus, kui õhutemperatuur tõuseb üle kolmekümne kraadi. Suvemussooni ajal langeb temperatuur paari kraadi võrra ning pea kogu India territooriumil on siis kuu keskmine õhutemperatuur 28-29C. Keskmiseks sademete hulgaks kui vaadelda tervet Indiat korraga, oleks umbes 1500 mm aastas
Euroopa suurlinnades oli üle 40 kraadi sooja. Kui keskmine temperatuur tõuseb üle kahe kraadi, on Euroopas sellised suved üle aasta. · Liustike sulamiskiirus kasvab. Jääkarud surevad sobivate elamistingimuste kadumise tõttu arvatavasti välja. · Vahemere ääres paiknevad riigid muutuvad soojemaks ja kuivemaks ning neid piirkondi tabab veepuudus. · Merevee kõrgem tase mõjutab enamikku madalal asuvaid rannikulinnu. · Rohkem mussooni Indias ja Bangladeshis, mis toob kaasa inimeste massilise väljarände/põgenemise. · Põhjapoolkeral kasvavad paljud taimed paremini ja saak muutub suuremakas, samal ajal kui Aafrika ja Austraalia saagid muutuvad viletsamaks. · Rohkem kui 1/3 loomaliikidest satub väljasuremisohtu. 3 kraadi tulekahjude suits varjutab Päikest · El Niño nähtus, mis lööb segamini Vaikse ookeani tavapärase ilmamustri ning tekitab
päris Pakistanist 1971 on täis kannatusi. Erinevalt Pakistanist on Bangladeshis ka 87% moslemite kõrval ka 12% hindusid, natuke kristlasi, budiste ja animiste. Islami rõivastus ei ole nii range kui araabiamaade oma. Kuigi Bangladesh on veelgi vaesem maa, kui India, pakub valitseb agraarne elulaad veidigi elamisväärseid tingimusi. See on väga madal maa, hiiglaslik delta-ala, mis suvemussooni ajal suurel määral üle ujutatakse. Mai lõpust oktoobri esimeste päevadeni kestva mussooni ajal sajab maha 2000-4000 mm vihma. Maa põhjaosa külgneb aha maailma sademerikkaima paigaga. Iga-aastased ,,normaalsed" üleujutused katavad ligi 60-70% riigi pindalast. Riigis on kaks UNESCO kultuuripärandi objekti (Bagerhat ja Paharpur) ja üks looduspärandi objekt (Sundarban). On mõningaid silmapaistvaid mosheesid, hindu templeid ja budistlikke monumente. Bangladesh on madala sisemajanduse kogutoodanguga (SKT) riik. ÜRO inimarengu
läände 821 kilomeetrit. Põhjast ja läänest piirneb Tai Birmaga, põhjast ja idast Laosega. Kagust piirab Taid Kambodza, lõunast Malaisiaga. Tail on 1900 kilomeetrit rannajoont Tai lahe ääres. LOODUSLIKUD TINGIMUSED: Tai on troopilise kliimaga riik. Põuaperioodil on tänu asjaolule, et päike paistab peaaegu seniidist, raske ilmakaari määrata. Aastas on keskeltläbi +31 kraadi sooja. Talviti +25 ning suvekuudel +40. Vesi meres on enamasti +28. Mussooni ajal, juuni- oktoobri kuus sajab rohkelt vihma, suvel enam. Õhuniiskus on kõrge. Esineb maalihkeid ja üleujutusi. Riigi lõunaosas on alati kuum ja niiske ekvatoriaalne kliima. Tai on vahelduva reljeefiga maa. Riigi kirdeosas on Khorati platoo, keskosas keskplatoo. Riigi põhjaosa ja Kra maakitsus Malaka poolsaarel on mägised. Kõrgeim punkt on Doi Inthanon, mis asub 2576 meetri kõrgusel merepinnast. Madalikud ja tasasemad alad on rannikualadel ja riigi keskosas. Veestik on Tais tihe
Selles spitsiifilises ookeani piirkonnas pinnakihtidesse jõudnud veed tulevad suhteliselt väikest sügavusest, tavaliselt vähem kui 200 m. Kõige ilmekam ranniku upwelling esineb USA, Peruu, Marokko, Lõuna- Aafrika ja Austraalia läänerannikutel (Joonis 2.). Mõned ranniku lähedased süvavee tõusud on tingitud hooajalistest mussoontuultest, näiteks Kagu-Aasiarannikul (Bengali laht). Selle ala tuuled, mis suvel puhuvad edela suunas, muutuvad talvel kirdesuunaliseks. Mussooni püsivus, eriti edelast, ja ranniku orientatsioon põhjustavad upwelling’u üle suure ala piki India, Tai ja Lõuna-Vietnami idaranniku. Suurema 6 intensiivsusega upwelling on täheldatud Somaalia poolsaare rannikul (Araabia meri). [7,18] Vertikaalset vee ringlust on märgatud ka Antarktilise mandri ranniku lähedal. Tugevad läänetuuled ning Coriolise jõud tekitavad Ekmani transpordi, mis lükkab
Bangladeshi raudteede keskus on lõuna Chittagong-is. 2005. aasta andmetel on kogu raudtee pikkus Bangladeshis 2,706 km. Kaardil kujutatud raudtee võrgustikku Bangladeshis (Paremal) Veeteed Kuna Bangladeshis on tohutul arvul jõgesid siis jõetransport on kõige tavalisem ja populaarsem viis liiklemiseks. Laevatatavate veeteede pikkus ulatub 5000-st kuni 8500 km-ni olenevalt kas on kuiv periood või vihmane mussooni periood. Kuigi mõnel perioodil on kohalikel kaupmeestel raske väikeste paatidega jõgedes liigelda, on riigi asukoht ja ajalugu sellel viisil liiklemise traditsiooniliseks kaubaveo viisiks muutnud. Jõgedel on turistide atraktsiooniks mööda riiki jõe praamiga sõit (seda kasutavad ikkagi ka kohalikud liiklemiseks), aga see on üpris ohtlik tänu nõrgalt korraldatud liiklusele jõgedel ja faktile, et praamid sõidavad ka halvima ilmaga. Seetõttu saab iga aasta praamide õnnetustes surma
28. mail 2008 kaotati monarhia ja Nepalist sai vabariik. Nepali loodus ja matkamine Ainult mägedes matkates peaks alates üle 3 kilomeetri kõrgusel merepinnast ettevaatlik olema, et mitte mägihaigeks jääda. Parim aeg Nepali külastamiseks on aprillis-mais (kevad), kui on rododendronite ja muude taimede õitseaeg. Arvestama peab siiski, et Kathmandu orus ja tasandikel võib sel kuivaperioodil palavus tõusta üle 30 kraadi. Populaarseim külastusaeg on siiski pärast mussooni lõppu oktoobris, novembris. Vihmaperiood kestab juunist septembrini. Detsembris kipub Himaalajas asi juba karmiks kiskuma (lumi ja pakane), aga Kathmandu orus on ka sel ajal ligemale 20 kraadi sooja. Lennukitega tuleb Luklasse üle 300 turisti päevas ning iga turisti kohta tuleb 2-3 kandjat, kes lääne inimese pambud suurtes korvides üles mäkke kannavad. Imelik on mõne pakikandja korvis näha näiteks prill-lauda, mis võtab tsivilisatsiooni olemuse üle küll kukalt sügama
määral. Suvel on maismaa soojem, mistõttu kujunevad seal välja tõusvad õhuvoolud, mis moodustavad püsiva madalrõhkkonna. Seetõttu toimub pidev õhuvool merelt maale, mis toob endaga kaasa ookeanivee aurustumise tõttu suure niiskusesisaldusega õhu, mis põhjustab tugevaid sademeid. Talveperioodil on asi vastupidine, maa on külmem kui meri, mistõttu puhuvad tuuled merele, jättes talveperioodil mussoonkliimaga alad sademeist ilma. Mussooni ja briisi tekkepõhjused on sarnased, kuid mussoon on briisist tunduvalt ulatuslikum ja püsivam nähtus. Mussooniks nimetatakse ka aastaaega, mil tuul merelt maale puhub, tuues kaasa niiske kliima. Tuntuim mussoonist haaratud piirkond on Lõuna-Aasia. Parasvöötme läänetuuled kõige keerulisem õhuliikumine. Parasvöötmesse jõuab soe õhk, mis passaatide ringist üle jääb ja soe õhk, mis pooluste ringist üle jääb. Kõige raskem ilma ennustada
Tuule kiirust mõõdetakse meetrit sekundis ja tugevust Boforti skaala pallides. Mussoonid. Suvel on rõhk ookeani kohal alati kõrgem kui maismaal ja seetõttu liiguvad õhumassid merelt maale. Neid tuuli nimetatakse suvisteks mussoonideks. Talvel on aga vastupidi madalamat temperatuuri ja kõrgemat rõhku omavad õhumassid liiguvad siis maismaalt merele. Need on talvised mussoonid. Mussoontuulte tugevused on väga erinevad kui India oookeanis põhja-idasuunas puhuva mussooni tugevuseks on 2 5 palli, siis lõuna-läänesuunaline mussoon võib tõusta tugevaks tormituuleks. Passaatideks nimetatakse pidevaid ühes suunas puhuvaid ekvatoriaalseid tuuli põhjapoolkeral on nad põhja-idasuunalised, lõunapoolkeral lõuna-idasuunalised. Passaattuulte kiirus on mõõdukas tavaliselt 8 m/s ehk 4 palli. Neid tuuli on edukalt läbi aegade kasutanud kõikide põlvkondade purjetajad.
GEOGRAAFIA EKSAM 8. klass PILET 1 1. Loodus ja inimetgevus. Peamised keskkonnaprobleemis maailmas: kasvuhooneefekt. osoonikihi hõrenemine, happevihmad, kliima soojenemise probleem. GLOBAALSED KESKKONNAPROBLEEMID · Õhu saastumine, kliima soojenemine, osoonikihi hõrenemine Õhk on eriti saastunud suurlinnades. Inimese majandustegevus ja tihenev liiklus põhjustavad sageli looduse reostumist. Suurte tehaste lähedal reostuvad õhk ja veekogud. Õhusaaste tekitab kasvuhooneefekti, mille tagajärel tõuseb keskmine tmpetatuur ja muutub maailma kliima. KASVUHOONEEFEKT Tööstustest, elumajade korstendest, vulkaanisuitsust, autode heitgaasidest tekib nn kasvuhoonegaaside kiht. See koosneb süsihappegaasist CO 2, vingugaasist CO, veeaurust H2O, SO2, NO4. Päikesekiired pääsevad läbi kasvuhoonegaaside kihi sisse, aga välja enam ei saa. Tõimub ülemaailmne kliima soojenemi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
