loodusvööndite kokkuvõte (0)

Loodusvööndite kokkuvõte Looduvöönd Asend Kliima Veestik ja  mullastik Taimestik Loomastik Inimtegevus Jäävöönd Arktika-
polaaralaümber 
põhjapooluse
Antarktika-
polaaralaümber 
lõunapooluse Kogu aasta väga 
külm. Lumi ja jää 
ei sula kunagi 
ära. Suvi on väga
lühike ja jahe, 
sulab ainult mere
äärest Igilumi ja igijää- 
külmunud lumi ja
vesi, mis ei ole 
palju aastaid ära 
sulanud Mikroskoopilised 
vetikad ja 
seened, tekivad 
jää ja lume 
pinnale Liigivaene.
Jääkarud, hülged,
keiserpingviinid 
ja kalad Eskimod elavad 
Põhja-Ameerikas
Inimesed 
püüavad kala, 
hülgeid Tundra Tundra esineb 
Põhja-Jäämere 
rannikul. Polaarpäev ja 
polaaröö
Pikk ja külm talv, 
lühike ja jahe 
suvi
Sademeid vähe,
Igikelts ehk 
kirsmaa Nõrgalt 
arenenud, õhuke 
mullakiht. Igikelts
ei lase 
mullastikul 
areneda Kidur taimestik,
puid ei ole,
palju soid,
vähe erinevaid 
taimeliike,
samblad, 
samblikud ja 
puhmad  Tundra loomastik
sõltub suuresti 
aastaajast. Suvel 
elab seal palju 
loomi, linde ja 
putukaid. Talvel 
tundub tundra 
tühja ja elutuna Inimesi elab 
tundras vähe. 
Asulad on 
tavaliselt 
väikesed ja 
koondunud 
jõgede äärde või 
rannikule, kus 
liiklemine on 
hõlpsam Taiga Euraasia ja Põhja-
Ameerika mandril
parasvöötme 
põhjaosas Jahe ja niiske 
suvi, külm talv Leedemullad, 
pealmine kiht 
tuhkjashall ja 
toitaine vaene. 
Palju suuri 
jõgesid ja järvi 
ning soid Samblad ja 
samblikud ning 
okaspuud.
Tume taiga- 
kuusk, nulg
Hele taiga- mänd,
lehis Liigirikas 
loomastik
Palju karusloomi Põhjapõtrade 
kasvatus, 
kalastamine, 
metsa- ja 
puidutööstus Leht- ja
segamets Põhjapoolkeral 
parasvöötme 
piirkonnas Parasvöötme 
kliima. 
Temperatuuri 
erinevused pole 
väga sarnased. 
Sademeid 
piisavalt. 
Läänetuule. 4 
aastaaega Toitaine rohked 
pruunmullad, 
huumust on 
mõõdukalt, raua- 
ja 
alumiiniumiühen
did on piisavad Värvikirevad 
vahtrametsad 
tamm, pöök, 
pärn, kastan ja 
pähklipuu. 
Haritud niidud Liigirikas 
loomastik. 
Peamised 
loomad: 
metskits,põder, 
metssiga, 
rebane, 
jänes,orav  Töötlev tööstus,
põllumajandus,
metsa- ja 
puidutööstus ja 
maavarade 
kaevandamine


Parasvöötm
e
rohtla Asuvad 
ekvaatorist 
kaugemal. 40-55 
laiuskraadil. Mandriline kliima 
kuuma suve ja 
karmi talvega. 
Sademete hulk 
on tavaliselt 300 
– 600 mm/a Väga viljaka 
pinnasega, 
huumusrikkad. Rohtlates 
valitsevad 
rohttaimed, 
kasvab palju 
erinevaid 
stepirohtusid, 
aruheinasid saiga-antiloop, 
kulan e. 
metseesel, 
piison. koiott 
hunt, hüään, 
mäger, suslik, 
rohtlahaukur, 
lemming, pistrik, 
jaanalind, 
siniraag, 
põldvutt.
rohutirtsud, 
termiidid, 
ämblikud. Kasvatatakse 
nisu, suhkrupeeti,
sojauba, 
päevalille, 
maapähklit, 
viinamarju. 
Kariloomadest 
kasvatatakse 
lihaveiseid ja 
lambaid. 
Maavarade 
kaevandamine. Vahemere
põõsastik Vahemerelised 
metsad ja 
põõsastikud 
levivad 30-ndate 
ja 40-ndate 
laiuskraadide 
vahemikus Soe kuiv 
päikseline suvi, 
pehme niiske talv Pruunmullad, 
hõre jõgedevõrk Torkvõsa - makja,
früügana, gariig. 
Kõvalehine 
igihaljas taimkate Leidub vähe 
sellele vööndile 
omaseid 
loomaliike Istandused - 
viinamarjad, 
oliivid, 
tsitruselised jm.  
Puhkemajandus 
ja turism Kõrb Levivad kuuma ja
kuiva troopilise 
kliimaga aladel Temperatuurid 
kõiguvad suurtes 
piirides nii 
ööpäevas kui 
aastaringselt Mullastikus on 
väga vähe 
huumust ja 
seetõttu on 
ühtlaselt 
helehallid. Vett 
on kõrbes väga 
vähe Kõrbetes on 
suhteliselt vähe 
taimi. Põhjuseks 
on vee puudus – 
seda on väga 
raske saada Loomad, kes 
elavad kõrbes, 
peavad võitlema 
ellujäämise nimel
mitmete 
vaenulike ja 
raskete 
tingimustega Kõrbealad on 
hõredasti 
asustatud Savann Troopiline või 
lähistroopiline 
puisrohtla. 10 ja 
20 laiuskraadi 
vahel. Lähisekvatoriaaln
e mussoonkliima.
Õhutemperatuur 
20-30 kraadi. 
Kaks aastaaega: 
vihmane ja kuiv Ferraliitmullad. 
Niiskel aastaajal 
katab neid sageli 
vesi, kuid kuival 
aastaajal 
kuivavad mullad 
tavaliselt läbi. Tüüpilisteks 
savannitaimedek
s on akaatsia, 
ahvileivapuu, 
sõrmrohi, purpur-
hiidhirss, 
eukalüpt ja 
pudelpuu. Kohastunud 
läbima pikki 
vahemaid vee- ja 
toiduotsinguil. 
Rohusööjad ja 
kiskjad eelistavad
elada karjades Kasvatatakse 
kariloomi veised, 
lambad ja kitsed. 
Kasvatatakse 
maisi, bataati ja 
maniokki. 
Jahiturism Vihmamets Ekvatoriaalsel  palav ja niiske  Huumus- ja  Taimestik on  Loomadel on  Loomade 


alal kliima, keskmine 
plus 25 kraadi. 
Palju sademeid toitainevaesed 
punamullad, raua
ja alumiinium 
oksiidide rohkus. lopsakas ja 
loomariik väga 
kirju maapinnal vähe 
süüa, sellepärast 
elavad nad 
enamasti puude 
otsas küttimine, 
kalastus, korilus 
ja põlluharimine Kõrgusvöön
d Põhja- ja Lõuna- 
Ameerika 
äärealad, Aasia 
sisealad, Aafrika 
ja Põhja- 
Euroopa.  
Mägede piirkond Temperatuur 
alaneb kõrguse 
kasvuga 6 kraadi 
km kohta, 
aurumine 
väheneb ja 
pikeneb 
lumikatte kestus Mullastik sõltub 
loodusvööndist Taimkate sõltub 
nõlva 
orienteeritusest. 
Kookospalmid, 
pambus, riis, 
teetaimed, kaer, 
kartul ja samblad Loomastik sõltub 
loodusvööndist Inimeste elu 
mõjutab: 
õhutemp. 
kõrguse 
kasvades. 
tegevusalad on 
terassipõllundus 
karjakasvatus, 
turism, 
käsitöömüük, 
mäetööstus