Aasia pindala: 31 764 000 km² rahvaarv: 3 701 000 000 riikide arv: 48 suurim riik: venemaa, millest 75 % asub aasias väikseim riik: maldiivid (298 km²) kõrgeim tipp: mount everest (8848 m) suurim järv: kaspia meri (371 800 km²) pikim jõgi: jangtse (6300 km) Maavarana leidub naftat. Kasvatatakse Riisi. On suurim maailmajagu, hõlmab maismaast peaaegu kolmandiku ja ühtlasi tihedamini asustatud maailmajagu ( Hiinas ja Indias asub üle miljoni inimese ) . Aasia ja euroopa vahel looduslikku piiri pole vaid on Uurli mäestik. Aasias paiknevad laiaulatuslikud kiltmaad nt. Tiibeti kiltmaa. Maailmajao keskosas on kõrbed , Põhjas igikeltsad ja lõunas rannikualad. Aasias voolab mitu võimsat jõge : Jangtse , Ganges . Suuremad järved : Kaspia ja Araabia meri. Suuremate pindaladega riigid : Venemaa , Aasia osa , Hiina , India . Suuremate rahvaarvudega riigid : Hiina , India , Indoneesia, Pakistan. Edelaosas on pinnamood mägine , kliima on vahemereline. ...
Mandrid ja Maailmajaod Maailmajaod: 1. Ameerika 2. Aafrika 3. Euroopa 4. Aasia 5. Austraalia ja okeaania 6. Antarktika Mandrid: 1. Põhja-Ameerika 2. Lõuna-Ameerika 3. Aafrika 4. Euraasia 5. Austraalia 6. Antarktis Kolooniad - Toodangu hankijad, teiste heaks töö tegijad. Saavad väikest palka. Emamaad - Võimsad riigid, kes kontrollivad kuidas nende heaks tööd tehakse. Saavad kasumit. Maadeavastajad: 1. Christoph Kolumbus (1492-1493) Avastas Ameerika. 2. James Cook (1768-1771)
SUURE VÄIKESE ALGUSTÄHEGA ALGUSTÄHEGA Isikud ja olendid, Koha nimed rahvuskuuluvuse taevakehad, väljendamiseks ja keelenimetustes maailmajaod, (seosed kultuuriga), kohad, taime- ja loomanimetused, linnad, nimetused- veekogud, tänav, ehitised, vabariik, nime juurde kuuluv püsiv täiend, järv, nimi ka täiendina, meri, perioodikaväljaanded, ooekan, tooted (kefiir Gefilus), jõgi, ajaloosündmused (esisuurtäht- Ümera allee,
1.mandrid: Euraasia, Aafrika, Austraalia, P-Ameerika, L-Ameerika, Antarktis 2.maailmajaod: Euroopa, Aasia, Ameerika, Antarktika, Austraalia ja Okeaania, Aafrika 3. Milline Euroopa osa on valdavalt tasandikuline? Ida-Euroopa lauskmaa 4. Millised kivimid paljanduvad Fennoskandias? Kristalsed kivimid 5. Skeemi järgi ära tunda kurdmäestik ja pangasmäestik. A-pangamäestik B-kurdmäestik 6. Osata nimetada üks kurdmäestik ja üks pangasmäestik Euroopas. Kurdmäestik-Juura mäestik Pangasmäestik- madal mäestikud kummalgi pool Reini orgu. 7
kliimatoloogia, hüdroloogia, okeanoloogia, biogeograafia, paleogeograafia, mullageograafia. Inimgeograafia : rahvastikugeograafia, linnageograafia, ajalooline geograafia, poliitgeograafia, majandusgeograafia, transpordigeograafia, kultuurigeograafia, meditsiinigeograafia. Loodusgeograafia uurib looduses toimuvaid protsesse ja nende vahelisi seoseid. Inimgeograafia uurib ühiskondlike nähtuste ruumilist korraldust. 22.Mandrid, maailmajaod ja ilmakaared. Mandrid - Põhja - Ameerika, Lõuna - Ameerika, Aafrika, Antarktis, Austraalia, Euraasia. Maailmajaod - Ameerika, Euroopa, Aasia, Aafrika, Austraalia ja okeaania, Antarktika. Ilmakaared : Loe Põhi(N) Kirre (W) Lääs < > Ida(E) Edel Lõuna(S) Kagu 23.Mõisted. Pinnamood ehk reljeef on mingi piirkonna üldine iseloom. See moodustub pidevalt sisejõu ja välisjõu toimel. Pinnavorm on maapinna ebatasasused, maapinna ja merepõhja osad, mis erinevad
5) , , , 4) õnnitlemise mõttes tähtpäevad 6) Toodang (taara, pakend) .. Kasutamine ..kasutamine 1) näitab kellele või millele on tegevus suunatud a) eessõna kasutan 2) vanus 3) aitama, uskuma 1) linnad, riigid, regioonid, maailmajaod, mandris, linnaosad AGA: Y 4) , nagu omadussõnu 2) asutused ERANDID: , - 3) ruumid 4) kannab prille: b) eessõna kasutan 1) millegi peal
Põlva maakond ehk Põlvamaa. · Linnad, külad: Priis, Tartu linn, Rio de Janeiro, Väike-Maarja, Õngu küla · Väikekohad: Nurga talu, Kadriorg, Raekoja plats, Ehitajate tee, Vabaduse puiestee, Pikk jalg. · Maastikuesemed: Emajõgi, Peipsi järv, Jäämeri, Kura kurk, Sõrve säär, Suur Munamägi, · Maad, paikkonnad, alad ilmakaare järgi: Kuramaa, Vooremaa, Siber, Ees- Aasia, Lähis-Ida, Idamaad. · Maailmajaod ja mandrid: Euroopa, Aasia, Euraasia, Aafrika. · Taevakehad ja nende süsteemid: Neptuun, Suur Vanker, Põhjanael, Linnutee. · Ehitised: Pikk Hermann, Kolm Õde, Pühavaimu kirik, Kadrioru staadion, Suur Rannavärav, Inglisild · Ruumid: Tuhande Samba saal, Tiigrisaal, Merevaigutuba. 2. ASUTUSED, ETTEVÕTTED, ORGANSATSIOONID, ÜHENDUSED · Nimi kirjutatakse läbiva suurtähega: Eesti Kontsert, aktsiaselts Eesti
Suur & väike algustäht Kohanimed kirjutatakse läbiva suurtähega, välja arvatud liigisõna (meri, jõgi, mägi, linn, tänav, väljak, jalg [s.o tänav mäejalal], kaar [kaarjas tänav või tee] jt). · territooriumi haldusjaotused: Prantsusmaa, New Jersey osariik · linnad, külad: Pariis, Õngu talu · väikekohad: Nurga talu · maastikuesemed (ka loodusvormid): Emajõgi · maad, paikkonnad, alad ilmakaare järgi: Kuramaa, Lääne- Eesti · maailmajaod: Aafrika · taevakehad ja nende süsteemid, tähtkujud ja sodiaagimärgid: Neptuun, Kaljukits · ehitised: Pikk Hermann · ruumid: Tuhande Samba saal Nimeks ei peeta ja seepärast suurtähega ei kirjutata kohanime omastavat käänet, kui seda tarvitatakse täiendina sarnaselt käändumatu omadussõnaga (s.o nagu ugri keeled, katoliku kirik, romaani stiil, slaavi hõimud). Siia kuuluvad: · taime-, looma- ja loomatõunimetused: rakvere raibe,
) · Ajaga seotud väljendid (in June, next month, jne.) · Söögikordade ees (breakfast, lunch) · Riikide ees (German is important economic power.) · Keelte ees (French is spoken in Tahiti.) · Tiitlite ega nimede ees (Prince Charles is Queen Elisapeth's son.) · 's-ga lausetes (Peter's car) · elukutsete ees (She'll problably go into medicine.) · poodide ees · linnad, tänavad, lennujaamad, rongijaamad · mäetipud, järved, saared · maailmajaod · riigid, osariigid, linnad, külad · teatud töökoht/amet (Jim is the chairman of the company.) · üldine transport · omadussõna + nimisõna · mingi koha nime esimene sõna on muu nimi (Brown resturant) THE DEFINITE ARTICLE · eelnevalt mainitud asi · kui viidatakse kindlale esemele grupist · aastaajad (The summer is the best.) · kui on kindel, millest räägime (I prefer the red one.) · kui midagi on maailmas üks (The Sun, the Earth)
Need telekad kasutasid skänneerimiseks Nipkow'i ketast, mis leiutati aastal 1884. Kahjuks olid need telekad suhteliselt ebapraktilised. Nende teleritega saavutati maksimumina umbes 5 FPS'i. Klassikaline vana telekas. Kuidas töötas elektrooniline teler? Elektroonilised telerid erinesid mehhaanilistest sellega, et nad ei kasutanud enam mehhaanilisi seadmeid ja olid ka üldiselt arenenumad. Elektroonilised telerid kasutasid ka antenne, et püüda kinni videosignaali ja helisignaali. Maailmajaod ja millal televisioon nendes algas. 1930 - 1939 1940 - 1949 1950 - 1959 1960 - 1969 1970 - 1979 1980 - 1989 1990 - 1999 Pole informatsiooni Maailmasõdade mõju teleritele. Teine maailmasõda katkestas esmase televisioonibuumi, kuid peale sõja lõppu oli tehnoloogia tublisti kasvanud. Peale teist maailmasõda plahvatas telerite tootmine. Kui enne teist maailmasõda oli USA-s keskmiselt 5% peredest teler, siis peale teist maailmasõda oli see 55%-il
2. Iseloomusta erinevaid ühiskonna arenguetappe põhitunnuste alusel. Agraarajastu : Peamine tegevusala oli põllumajandus: toodeti eluks vajalikke aineid. Käsitöö ja kaubandus olid vähem arenenud. Tööjaotus oli kujunenud vaid põlluharijate ja karjakasvatajate vahel. Ühiskond oli üles ehitatud seisuslikult ja kogukonniti. Iga piirkond elas omaette, regioonide majandused olid üksteisest peaaegu sõltumatud seega ei osaletud eriti maailmamajanduses. Erinevad maailmajaod ja riigid kauplesid vaid luksuskaupadega. (kõige rikkamad piirk. sel ajal Ida- ja Lõuna-Aasia) Tööstusajastu: Peamine tegevusala oli tööstus: ennekõike müügiks. Üleminek masintootmisele ja seisusliku ühiskonna asendumine klassiühiskonnaga . Keerulisem masintöö nõudis kõrgemat haridustaset. Veonduse areng tegi võimalikuks kaugemad veod. Kujunes geograafiline tööjaotus piirkonnad spetsialiseerusid nende kaupade tootmisele milleks olid neil parimad eeldused.
enamik metalle das Gold, das Eisen, das Kupfer NB! der Stahl keemilised elemendid das Chlor,das Kalzium, das Radium NB!der Schwefel,der Phosphor linnad ja enamik maid NB! artiklit kasut. ainult koos ( das alte) Rom, (das sonnige) Spanien täiendiga NB!die Schweiz, die Türkei, die Mongolei, der Irak maailmajaod,saared (das) Rügen),(das) Asien, (das) Europa hotellide,kohvikute ja kinode das (Hotel)Palace , das Hilton nimed das Kosmos värvid, keeled das Grün, das Deutsch füüsika ühikud,murdarvud das Drittel,das Kilowatt NB!die Hälfte
Väikekohad Kadriorg, Nurga talu, Raekoja plats, Ehitajate tee Maastikuesemed Emajõgi, Peipsi järv, Põhja- (loodusvormid) Jäämeri, Kura kurk, Hea Lootuse neem, Sõrve säär, Suur Munamägi Maad, paikkonnad, alad Kuramaa, Ees-Aasia, Lähis- ilmakaarte järgi Ida, Põhjamaad Maailmajaod ja mandrid Euroopa, Aasia, Euraasia, Aafrika, Põhja - Ameerika, Antarktis Taevakehad ja nende Neptuun, Orion, Suur Vanker, süsteemid Maa, Galaktika Ehitised Pikk Hermann, Jumalaema Nimetused: raekoda, Uinumise klooster, Pühavaimu lennujaam, kaubahall,
geograafilistest nähtustest arvuti abil. Kasutatakse erinevate piirkondade täpsel kirjeldamisel ja arendamisel. 9. Milliseid regioone eristatakse loodusgeograafias? iga loodusvööndit iseloomustub just talle omane kliima , taimkate ja loomastik. 10. Milliseid regioone eristatakse inimgeograafias? keele, usu, kultuuri v riikide arengutaseme järgi 11. Loetle mandrid. Euraasia, Austraalia, Lõuna.-Ameerika, Põhja-Ameerika, Aafrika, Antarktis, 12. Loetle maailmajaod. Aafrika, Aasia, Euroopa, Ameerika, Austraalia ja Okeaania, Antarktika 13. Nimeta kõik kliimavöötmed maakeral. Ekvatoriaalne, Lähisekvatoriaalne, Troopiline, Lähistroopiline, Parasvööde, Lähisarktiline, Arktiline/Antarktiline. 14. Mis ühendab samas kultuuriruumis elavaid inimesi? sarnased väärtushinnangud, mõtlemisharjumused ja tegevusviisid 15. Miks võeti juba minevikus ette merereise võõrastele maadele? eesmärgiks oli
4. Mis toimub vaktsineerimise tagajärjel? Miks on vaktsineerimine tähtis?(õp lk 43) - immuunvaste esilekutsumine - peale vaktsineerimist tekib meil haigustekitaja vastu immuunsus 5. Haigused, mille vastu kohustuslikult vaktsineeritakse - leetrid, tuberkuloos, B-hepatiit, mumps, punetised, teetanus, läkakõha, lastehalvatus 6.Epideemia ja pandeemia Epideemia- hulgaline haigestumine mingisse ägedasse hakkushaigusesse. Pandeemia- väga suurtel aladel leviv epideemia (maailmajaod, terve maailm) 7.Mis teeb gripiviiruse nii muutlikuks? 8. Milliseid probleeme tekitab papilloomviirus? Naatavad ainult nahka ja limaskesta, sageli ei kaasne mingeid sümptomeid. - soolatüükad, emakakaelavähk, villid 9.Kuidas nakatutakse C-hepatiidi viirusega? Esialgu kulgeb C-hepatiidi viiruse nakkus enamasti ilma sümptomiteta, kuid krooniline nakatumine võib viia maksakahjustusteni. Viiruse ülekanne toimub verekontaktiga: narkootikume süstides või korralikult puhastamata
Vaktsineerimine on osa elukindlustusest nakkushaiguste vastu. Vaktsineerides aidatakse kaasa haiguste leviku takistamisele ja kaitstakse oma lähikondseid ning neidki, keda mingil põhjusel vaktsineeritud ei ole. 5. Nimeta haigusi, mille vastu kohustuslikult vaktsineeritakse. Vastus: Tuberkoloos, B-hepatiit, leetrid, mumps, punetised, difteeria, teetanud, läkaköha, lastehalvatus. 6. Mis on epideemia? Pandeemia? Vastus: Pandeemia- väga suurtel aladel (maailmajaod, terve maailm) leviv epideemia Epideemia - hulgaline haigestumine mingisse ägedasse nakkushaigusesse 7. Mis teeb gripiviiruse nii muutlikuks? (2) Vastus: RNA-viirus. Kaasas ensüüm, mis info kopeerimisel teeb palju vigu → mutatsioon Kui ühes rakus on korraga mitu gripiviirust, siis nad võivad kombineerida uued tüved Tekivad Kagu-Aasias, kus inimesed, loomad ja linnud elavad tihedalt koos → viirus muteerub, levin inimesele 8. Milliseid probleeme tekitab papilloomviirus
algab Euroopa suurriikide koloonia poliitika 2. ristiusu levik 3. kõrgkultuuri hävimine 4. algab Euroopast väljaränne teistesse riikidesse 5. gripp, alkohol Maadeavastuste kasulikkus avastajatele ja avastatule. · Avastajatele: 1. euroopasse rikkuse sissevool teiste rahvaste alluste läbi 2. eurooplased kaubanduse-majanduse ettevõte 3. eurooplased pidasid oma tsivilisatsiooni paremaks · Avastatutele: 1.eurooplased viisid kaasa uue tehnoloogia ja kultuuri 2. erinevad maailmajaod kaasati kaubandusliku ja kultuuriliku suhtlemisse 3. kultuuri hävinemine 4. rikkuste väljavedamine 5. kodanike väljavedamine 5. Reformatsioon - oli 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik. Traditsdiooniliselt seostatakse reformatsiooni algust Martin Lutheri nime ja kuupäevaliselt 31. oktoobriga 1517. (usupuhastus)
kõik võõrapärased sõnad, mille lõpus on -ment, -um, -ma, -et(t), -em, -il (das Parlament, das Museum, das Universum, das Klima, das · Parkett, das Problem, das Exil); enamike keemiliste elementide nimetused: das Gold, das Kupfer, das Aluminium, das Eisen, das Neon, · das Chlor; füüsikaliste tähiste nimetused, tähestiku tähed: das Ohm, das Kilowatt, das Fis, das Ges, das · C, das Z; enamik noori loomi: das · Ferkel; linnad ja enamik maid: das Rom, das · Bonn; maailmajaod: das Asien, das · Europa; hotellid, kohvikud ja kinod: das Hilton, das · Capitol; värvid ja keeled: das Estnische, das · Grün. 1. Sufiksiga -e moodustatav mitmus. Umlaut võib esineda või puududa. · Enamik tugeva käändkonna meessoost nimisõnu: der Anfang die Anfänge. · Võõrapärase päritoluga meessoost nimisõnad, mis lõppevad sufiksiga: 1. -al: der General die Generäle; 2
kogukondliku ühtekuuluvusega inimesed. Asuala: Euroopa ja Aasia Homo sapiens sapiens ehk tänapäeva (nüüdis-) inimene Välimus: sihvakama kehaehitusega kui neandertallased Oskused, tööriistad: Nagu neandertallased küttisid ka nemad loomi, osati tuld kasutada, hoida ja süüdata; puust, luust ja kivist tööriistad (nt pihukirves), kivi- või luuotstega viskeodad ja ahingud, kalapüük, korilased, kunst religioon, rassid, sarnaselt neandertallastele alalised elupaigad Asuala: Kõik maailmajaod 2. Paleoliitikumi, mesoliitikumi ja neoliitikumi iseloomulikud tunnused. Paleoliitikum: a) Rändav eluviis b) Oskasid kasutada tuld. Ning teha puust, luust ja kivist tööriistu. c) Anastav majandamisviis d) Tegevusaladeks olid: küttimine, korilus ja kalapüük Mesoliitikum a) Rändav eluviis b) Oskasid valmistada ja kasutada vibu ja nooli (koera kodustamine) c) Anastav majandamisviis d)Tegevusaladeks olid: küttimine, korilus ja kalapüük Neoliitikum
religioossete institutsioonide ja sümbolite mõju alt. See ei tähenda, et religioosseid sümboleid enam ei eksisteeri, kuid nendel sümbolitel ei ole alati religioosset tähendust. Samuti ei pea see alati tähendama, et inimene ei usu Jumalasse- inimene võib uskuda Jumalasse, aga ta elab, nagu Jumalat poleks olemas. Sekulariseerumist peetakse moderniseerumise vältimatuks tagajärjeks ning Euroopa kui moodsa ühiskonna häll, on selles arengus kaugemale jõudnud kui teised maailmajaod. Sekulariseerumist eristatakse kolmel tasandil: makro-, meso- ja mikrotasandil. Makrotasandil võib vaadata riiklike institutsioonide ja kiriku vahelisi seoseid. Eestis ei ole usuorganisatsioonidel tugevat poliitilist jõudu, olulist osa haridussüsteemis või hoolekande teenuste osutamises. See on kahtlemata teisiti näiteks Poolas või Saksamaal, kus kiriklikud organisatsioonid on ühiskonnas olulised nii suurtööandjatena kui ka poliitilise mõjujõuna
· Transpordivahendid: We usually come to school by bus. Nowadays people often travel by car. Aari Juhanson, MA 2009 NAMES without ARTICLE · Pärisnimed (ka koos tiitlitega): Senator Clinton ran for presidency in 2008. BUT: viidates kogu perele The Lopezes live in NYC now. · Õppeained, spordialad, erialad jne. (kui määratlemata): I like Japanese, and Japanese literature is interesting. · Mandrid, maailmajaod, riigid, linnad, mäed, saared, rannad, tänavad, pargid, lennu- ja raudteejaamad, paleed + Heaven, Hell and Paradise Have you seen Buckingham Palace? I thought I was in heaven but I was wrong. BUT: The White House, the Royal Palace the Hague, the Bronx, the Big Apple; the Tower of London Aari Juhanson, MA 2009 NAMES with ARTICLE · Kogu pere liikmetele viitavad perenimed + mitmusevorm The Browns (= the Brown family)
Kohanimed: · Kohanimed kirjutatakse läbiva suurtähega, välja arvatud liigisõna (meri, jõgi, mägi, linn, tänav, väljak, jalg [s.o tänav mäejalal], kaar (kaarjas tänav või tee) jt). Nt riigid, maakonnad, linnad, külad, väikekohad, maastikuesemed (ka loodusvormid), maad, paikkonnad, alad ilmakaare järgi, maailmajaod ja mandrid, ehitised, ruumid. · Märkus 1. Liigisõna kujundlikku sünonüümi ei loeta liigisõnaks: Suur Kätel, Aadama Sild, Kära Varuv. · Märkus 2. Nagu taevakehade nimesid üldse, nii kirjutatakse suure algustähega ka tähtkujusid ja sodiaagimärke: Kaljukits, Veevalaja, Käiad, Jäär, Sõnn, K üksikud, lahk, Lõvi, Neitsi, Kaalud, Skorpion, Ambur. Nt Mati on sündinud Käiade märgi all, Jüri on Skorpion. Marija Kadri on Kaksikitd.
Suunad Asimuut- nurk põhjasuuna ja objektisuuna vahel. Kaardil mõõdetakse malliga, looduses kompassiga. Asimuudi nurka mõõdetakse alati põhjast iga suunas. 2. Pinnamood Maismaa keset merd Maakera suurimad pinnavormid on mandrid ja ookeaninõod. Mandrid jagunevad: Euraasia, Aafrika, Austraalia, Põhja- Ameerika, Lõuna-Ameerika, Antarktis. Euraasia ja Aafrika moodustavad Vana Maailma. Ameerikat kutsutakse Uueks Maailmaks. Maailmajaod jagunevad: Euroopa, Aasia, Ameerika, Antarktika, Austraalia ja Okeaania, Aafrika. Veealused mäestikud Mandrite ja madalamate äärealade üleujutatud alasid nimetatakse mandrilavaks. Mandrilaval on vee sügavus enamasti alla 200 meetri, vahel harva suurem. Mandri ja ookeani geoloogiliseks piiriks on mandrinõlv- kitsas riba, kus maailmamere põhi laskub kaunis järsku umbes 200 meetrilt 2 kilomeetri sügavusse. Kõige sügavamaid kohti maailmameres nimetatakse süvikuteks. Kivimid
6.augustil kuulutab Austria-Ungari sõja Venemaale Kolmikliiduga ühinevad 1914.aastal Türgi ja 1915.aastal Bulgaaria. Antantiga ühinevad 1914.aastal Jaapan, 1915.aastal Itaalia, 1916.aastal Portugal ja Rumeenia ning lõpuks 1917.aastal Kreeka ning USA. Uuendused: Võetakse kasutusele miinipildujad, mürkgaasid, tankid, zeppelinid, läänes toimub kaevikusõda. Esimest korda toimub üldmobilistatsioon ja sõjaga on haaratud kõik maailmajaod. TOTAALNE SÕDA õhus, vees, maal, vee-all. Sõjaplaanid: Schlieffeni plaan Saksamaa purustab Prantsusmaa enne kui Venemaa jõuab oma inimressursid mobiliseerida. Läänes on kaevikusõda ehk positsioonisõda suurtükid, kuulipildujad, miinipildujad, mürkgaasid, tankid. ÕHUSÕDA. Prantsusmaa sõjaplaan piir kindlustatud, Belgia kaudu tungib Saksamaa Prantsusmaale. Venemaa ,,aururull" suur armee Suurbritannia aitab
1. Algustähe õigekiri SUUR: Isikud ja olendid: Muri,Klaabu,Jaagup Taevakehad,tähtkujud,maailmajaod,kohad,linnad,veekogud,ehitised: Veenus,kaljukits,Euroopa,Kreeka,Tartu,Emajõgi,Paks Margareta. *nime juurde kuuluv püsiv täiend kirjutatakse suure tähega ja ühendatakse põhisõnaga sidekriipsuga:Põhja-Euroopa,Kupja-Prits,Saepuru-Sass. *Nimi kirjutatakse suure tähega ka täiendina: Eesti kroon, Hollandi juust,Rootsi laud,Aleksandri kook. *Perioodikaväljaanded: Postimees,Eesti Päevaleht,Täheke. *Tooted: kefiir Gefilus,Ema sai,Phillips
Raekoja plats, Taevase Rahu väljak, Pikk jalg, Taani Kuninga aed. Maastikuesemed: Emajõgi, Peipsi järv, 4) rahva- ja hõimunimetused: läti rahvas, Krimmi poolsaar, Hea Lootuse neem, paapua hõimud. Sõrve säär, Suur Munamägi. Maad, paikkonnad, alad ilmakaare Rahvuskuuluvuse märkimiseks ka mujal: järgi: Kuramaa, Siber, Lähis-Ida, Ida- eesti kirjandus, läti rahvalaul, vene ballett. Euroopa, Idamaad, Põhjamaad. Maailmajaod ja mandrid: Euroopa, Aasia, Põhja-Ameerika, Antarktis. Taevakehad ja nende süsteemid: Kassiopeia, Suur Vanker, Põhjanael, Koot ja Reha, Maa, Päike, Kuu, Kalad, Jäär. Ruumid: Tuhande Samba saal, Merevaigutuba (vrd kaminasaal). Ehitised: Pikk Hermann, Kolm Õde, Pühavaimu kirik, Kadrioru staadion, Suur Rannavärav, Inglisild, Patkuli trepp. Ülekantud tähenduses: Ameerikaid enam ei avastata. See talu on minu Vargamäe. Kohanime täpsustav täiend suure
Sama moodi: tema otsus oli ette aimatav = etteaimatav. Alati lahku:veel kord, kas või,mis tahes, kogu aeg just nagu, kes iganes, aastast aastasse Kokku: järkjärguline, sammsammuline Sidekriipsuga: võib-olla, nii-öelda, järk-järgult, päev-päevalt, samm-sammult. 3 SUUR JA VÄIKE ALGUSTÄHT Nimed kirjutatakse läbiva suurtähega isikud ja olendid: Evelin Ilves, Elmo Nüganen, Vanapagan, Richard Lõvisüda taevakehad, maailmajaod, kohad, linnad, veekogud, ehitised: Veenus, Jupiter, Kaljukitse tähtkuju, Euroopa, Kreeka, Viljandi, Narva jõgi, Paks Margareta Nime juurde kuuluv püsiv täiend kirjutatakse suure tähega ja ühendatakse sidekriipsu abil: Ida-Euroopa, Lõuna-Aafrika, Tsaari-Venemaa, Kaval-Ants. Nimi kirjutatakse suure tähega ka täiendina: Eesti kroon, Läti laev, Hollandi juust,Soome kelk. AGA väikse tähega kirjutatakse kohanimed rahvuskuuluvuse väljendamiseks ja keelenimetustes:
lugemata, jooksid laiali. Eest.: Veel üle lugemata, jooksid tibud laiali.) *Määruslik des-,mata-,maks- ja tuna- lühend eraldatakse komaga,kui tal on järellaiend. (nt.Nähes lähenevaid pilvi, hakkasid heinalised kiiresti tegutsema. *Koma ei panda, kui lauselühendil laiendeid pole või need eelnevad des-, mata-, maks- ja tuna- vormile. (nt.Ähvardavatest pilvedest väljagi tegemata,jäid laiskvorstid vedelema.) Taevakehad Maa Päike Kosmilised süsteemid Suure Vankri tähtkuju Galaktika Maailmajaod Aasia Aafrika Paikkonnad Põhja-Aafrika Vana-Kreeka Kolga-Jaani Siber Hispaania Jaapan Loodusvormid Sõrve poolsaar Barentsi meri Franz Josephi maa Väike Emajõgi Linnad,asulad Rakvere linn New York Väikekohad Tudramäe talu Pikk jalg Ehitised Kiek in de Köki torn Valge saal Pirita klooster Merevaigutuba Kohamäärang nimetus allüksus Nimi Ajaloosündmused: Nimetus esisuurtähega; Nimi Läbiva Suurtähega: Suur Pauk, Verine Pühapäev,Punane Reede, Pikkade Nugade Öö
(NB! der Stahl) · keemilised elemendid das Chlor,das Kalzium, das Radium (NB!der Schwefel,der Phosphor) · linnad ja enamik maid (NB! artiklit kasut. ainult koos ( das alte) Rom, (das sonnige) Spanien Täiendiga) (NB!die Schweiz, die Türkei, die Mongolei, der Irak) · maailmajaod,saared (das) Rügen),(das) Asien, (das) Europa · hotellide,kohvikute ja kinode das (Hotel)Palace , das Hilton nimed das Kosmos · värvid, keeled das Grün, das Deutsch · füüsika ühikud,murdarvud das Drittel,das Kilowatt (NB!die Hälfte) Rektsioonid AUF + akk. aufpassen järele vaatama freuen - rõõmustama warten ootama
8. klass RAHVASTIK. Maailma rahvastik. Rahvastiku paiknemine ja tihedus. Rahvastikuandmete kujutamine kaardil. Looduslike, majanduslike ja ajalooliste tegurite mõju rahvastiku paiknemisele. Arenenud ja arengumaad. Maailma rahvaarv ja selle muutumine. Sündimus, suremus ja iive arenenud ja arengumaades. Ränne ja selle põhjused. Linnastumine ja sellega kaasnevad probleemid. Eri rahvaste ja riikide roll maailmapildi avardumises. Eestist pärit maadeavastajad. Maailmajaod. Geograafilised uuringud tänapäeval. Rahvastiku ja asustuse teemad õppekavas 9. klass · RAHVASTIK JA ASUSTUS. Eesti rahvaarv ja selle muutumine muinasajast tänapäevani. Rahvastiku andmeallikad. Sündimus, suremus, loomulik iive. Ränded eri ajaperioodidel. Rahvuslik koosseis, selle ajalooline kujunemine. Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis ja rahvastiku vananemine. Rahvastiku tihedus ja paiknemine. Eesti asustussüsteemi ja haldusjaotuse
poolsaar ehk Krimm, Prints Edwardi saar, Hea Lootuse neem, Sõrve säär, Suur Munamägi, Rebasekoobas, Saja Hobuse puu, kriidikalju Kuningjärg, Põhjakivi; · maad, paikkonnad, alad ilmakaare järgi: Kuramaa, Vooremaa (Ida-Eesti osa), Siber, Ees-India, Lähis-Ida, Ida-Euroopa, Idamaad ehk Orient (Aasia ja Kirde-Aafrika maade koondnimi), Põhjamaad (Norra, Rootsi, Soome, Taani ja Islandi koondnimi), Baltimaad, Madalmaad; · maailmajaod: Aafrika, Euroopa, Aasia, Euraasia, Antarktis; · taevakehad ja nende süsteemid: Neptuun, Orion, Kassiopeia, Suur Vanker ehk Suure Vankri tähtkuju, Koot ja Reha, Väike Lõvi, Siirius, Põhjanael, Maa, Päike, Kuu, Galaktika (vrd nimetused maa, päike, kuu, galaktika); · ehitised: Pikk Hermann, Kolm Õde, Padise klooster, Pühavaimu kirik, Pääsupesa, Kadrioru staadion, Kuldjalatorn, Suur Rannavärav, Tuulepalee, Taevatempel, Inglisild,
jutumärkidesse Keeled ja rahvused Isikud ja olendid Raamatud ja luuletused Nt eesti keel, rootslane Nt Arnold Rüütel, Pontu Nt ,,Bullerby lapsed", ,,Meil aiaäärne tänavas" Kuud ja nädalapäevad Maailmajaod, riigid, kohad Filmid ja näidendid Nt mai, oktoober, laupäev Nt Euroopa, Soome, Kapa- Nt ,,Viimne reliikvia", ,,Kevade" Kohila Pühad ja tähtpäevad Ajalehed, ajakirjad TV-saated Nt jõulud, kadripäev, Nt Eesti Päevaleht, Pere ja Nt ,,Kodu keset linna", ,,Aktuaalne jaanipäev Kodu, Postimees kaamera"
Kulub veidi aega ja energia kogumist. Ja lõpuks tõuseb see õhk, mis peab olema juba piisavalt kuum ja kerge, äkitselt väga kõrgele, kuna ülevalt on ebastabiilne atmosfäär eriti külm. Tuulte väli paneb tõusva õhuvoolu pöörlema ja nii tekibki kiirelt pöörlev ja tolmuimejana töötav pilv. Madala rõhuga keskmega haarab ta endaga kaasa kõike, mis teele ette jääb. PILET 3 1. Maailma jagumemine regioonideks: mandrid, ookeanid, kliimavöötmed, maailmajaod, kultuurialad. MANNER maakoore osa, mis enamasti ulatub üle maailmameie taseme ning mille ehitusse kuulub graniitkest. Euraasia, Aafrika, Põhja-Ameerika, Lõuna-Ameerika, Austraalia, Antarktis MAAILMAJAGU suur maismaa-ala, mida iseloomustab sealsete rahvastele omane kultuur ja olustikulised iseärasused. Euroopa, Aasia, Aafrika, Ameerika, Austraalia ja Okeaania, Antarktika MAAILMAMERI veteväli, mille moodustavad kõik omavahel ühenduses olevad ookeanid
sfääri horisontaalsed ja vertikaalsed mõõtmed. -Maastikusfäär ehk geograafiline sfäär on Maa sfääriline kest, milles puutuvad kokku, põimuvad ja mõjutavad üksteist maakoore ülaosa, hüdrosfäär, atmosfääri alaosa ja biosfäär. Maastikusfäär ja tema jaotusüksused loodusvööndid ja maastikud on loodusgeograafia peamised uurimisobjektid. 14. Mis on maailmameri, tema jaotus erinevatel poolkeradel ja planeedil tervikuna. Mandrid ja maailmajaod (mõiste ja nimetused). -Maailmameri on katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa.Maailmamere hulka ei kuulu järved. Maailmamerd jaotatakse kokkuleppeliselt neljaks (harvem viieks) ookeaniks. Kindlalt on ookeanideks Atlandi, India, Vaikne ookean ja Põhja-Jäämeri, mõnikord loetakse ookeaniks ka Lõuna-Jäämerd ehk Lõunaookeani. - Manner ehk kontinent on maailmamerest ümbritsetud suur maismaa osa. Mandrid või nende osad koos
Üldreegel: nimede hulgas võib olla liigisõnu, mis kirjutatakse väikese tähega: Tartu linn, ajaleht Postimees, Valge Hobuse mägi, Pärnu jõgi Erandid: riigid ja osariigid (Eesti vabariik ~ Eesti Vabariik), registreeritud juriidilised isikud (Tallinna tehnikaülikool ~ Tallinna Tehnikaülikool, Uuno raadio ~ Uuno Raadio, Vara põhikool ~ Vara Põhikool, Eesti arstide liit ~ Eesti Arstide Liit, Tartu linnavalitsus ~ Tartu Linnavalitsus) LÄBIV SUURTÄHT: Maailmajaod: Euroopa, Põhja-Ameerika Maad ja paikkonnad ilmakaare järgi ja kohanime täpsustav täiendosa: Lähis-Ida, Ida-Euroopa, Lõuna-Eesti, Antiik-Rooma Väikekohad: Nurga talu, Kolme Pärna talu, Tiigiveski park, Raekoja plats, Sõpruse puiestee Ehitised: Pühavaimu kirik, Kadrioru staadion Ruumid: Tuhande Samba saal, Tiigrisaal Maastikuesemed: Saja Hobuse puu, Suur Munamägi Ümberütlevad nimetused: Emajõe Ateena, Taaralinn
differentseerumine, maakoore kujunemine ja maapinna reljeefi liigestamine, millest oleneb maastike kujunemine. Eksogeensed protsessid on geoloogilised protsessid, mille liikumapanevaks jõuks on Päikeseenergia. 16.Mandrid, nende asukoht ja suurus, reljeefi põhijooni, madalamad ja kõrgemad punktid. Manner: maailmamerest ümbritsetud suur maismaa osa. Mandrid + nende osad koos ümbitsevate saartega= maailmajaod. Geoloogias on mandri piiriks mandilava. Nt UK, Gröönimaa, Jaapan- osad külgnevast mandrist. Madagaskar, Uus-meremaa- eraldi kontinent. Alumiseks strukuutrseks korruseks on aluskord (kristalne kivim), kõigil mandritel see paljandub teatud kohtades(kilpides). Suur osa aluskorrast kaetud settekivimite kihtidega -> platvormid. Self on mandrilise maakoore osa, millel on vesi peal
(oletus, kuidas asi võiks olla), seejärel korraldatakse hüpoteesi kontrollimiseks eksperiment (või sihipärane vaatlus), viiakse läbi andmetöötlus ja lõpuks tehakse järeldus hüpoteesi kehtivuse või mittekehtivuse kohta. Geograafia, Bioloogia ja Keemia • Geograafia on loodusteadus, mis uurib Maa pinda ja sellel toimuvaid protsesse. • Geograafiat huvitavates loodusnähtustes osalevad objektid karakteristliku mõõtmega 1 m (inimene) kuni 1000 km (maailmajaod). Geograafia osaks loetakse ka geoloogiat. • Bioloogia on loodusteadus, mis käsitleb elusas looduses kehtivaid seaduspärasusi. • Bioloogia tegevusvaldkond looduse struktuuritasemete skeemil ulatub bioloogilist infot kandvatest molekulidest (DNA) kuni looma- ja taimekooslusteni välja. • Keemia on loodusteadus, mis uurib ainete omavahelisi muundumisi ja sidet aatomite vahel. • Keemia tinglik spetsiifiline tegevusala struktuuritasemete skeemil ulatub
12 · maad, paikkonnad, alad ilmakaare järgi: Kuramaa, Vooremaa (Ida-Eesti osa), Siber, Ees- Aasia, Lähis-Ida, Ida-Euroopa, Idamaad ehk Orient (Aasia ja Kirde-Aafrika maade koondnimi), · Põhjamaad (Norra, Rootsi, Soome, Taani, Islandi, Fääri saarte ja Gröönimaa koondnimi); · maailmajaod ja mandrid: Euroopa, Aasia, Euraasia, Aafrika, Põhja-Ameerika, Antarktis; · taevakehad ja nende süsteemid: Neptuun, Orion, Kassiopeia, Suur Vanker ehk Suure Vankri tähtkuju, Koot ja Reha, Väike Lõvi, Siirius, Põhjanael, Linnutee, Maa, Päike, Kuu (kui viimased kolm ei ole tekstis universumi kohanimedena, siis maa, päike, kuu); · ehitised: Pikk Hermann, Kolm Õde, Jumalaema Uinumise klooster, Pühavaimu
)) Geoloogiliselt asub Euroopa suurel Euraasia laamal. Üksteise suhtes liikuvad ja põrkuvad mandrilised laamad kergitavad kivimeid ja pressivad sageli kurdudena ülespoole. Laamade lahknemise korral maakoor rebeneb ning neis paigus tekivad maavärinad ja vulkaanid. Sellised piirkonnad on näiteks Islandi saar ja Vahemere piirkond. Eesti asub laamade piiridest kaugel ja need loodusnähtused seda piirkonda ei ähvarda. Euroopa on pinnamoelt ehk reljeefilt madalam ja tasasem kui teised maailmajaod. Siin valdavad madalikud ja keskmäestikud, mõned rannikualad Kaspia mere ümbruses ja Põhjamere rannikul, näiteks Hollandis, asuvad merepinnast madalamal. Geoloogilise ehituse ja pinnamoe alusel saab Euroopas eristada nelja eriilmelist piirkonda. Tasandikud. Üle poole Euroopa pindalast hõlmab Ida-Euroopa lauskmaa (ka Euroopa lauskmaa), mis piirneb idas Uurali mäestikuga, Uurali jõe ja Kaspia merega. Lõunapiiriks on
annaabi.ee 
