Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Biogeograafia (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on teadus, mis on biogeograafia. Milliseid küsimusi biogeograafia käsitleb ?
  • Kus elab mingi liik ?
  • Miks seda liiki mujal ei esine ?
  • Millal mingi liik Eestisse levis ?
  • Miks on troopikas rohkem liike kui meil ?
  • Mis kehtib Eestis, kehtib ka troopikas ?
  • Miks ei ole seda liiki selles katkestuskohas ?
  • Mida väiksem leht seda külmem ?
  • Kuidas väljasuremise võlga leida ?
  • Kuidas väljasuremise võlga mõõta ?
  • Midagi; küsimus: mis on looduse ühik ?
  • Palju liike; küsimus: kus on palju liike ?
  • Miks nii elustikurikas ?
 
Säutsu twitteris

Biogeograafia olemus.

Mis on teadus, mis on biogeograafia. Milliseid küsimusi biogeograafia käsitleb? Biogeograafia eri tasemetel (taksonitest ökosüsteemideni). Biogeograafia jaotamine. Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus . Biogeograafia asend seoses ajalis-ruumilise skaala ning kirjeldava-seletava teaduse gradiendil. Makroökoloogia mõiste. Biogeograafia seos loodusgeograafia , evolutsiooni, ökoloogia jm. teadustega. Biogeograafia metoodika.
Biogeograafia: teadus, mis kirjeldab ja seletab eluslooduse mitmekesisust ruumis ja ajas.
  • Teadus on uute teadmiste saamise protsess.

Biogeograafilisi küsimusi

  • Kus elab mingi liik?
  • Miks seda liiki mujal ei esine?
  • Kas liikide levimisel on piirajaks keskkond, halb levimisvõime või liikidevahelised suhted?
  • Millal mingi liik Eestisse levis?
  • Miks on troopikas rohkem liike kui meil?
  • Kas see ökoloogiline seos, mis kehtib Eestis, kehtib ka troopikas?

Biogeograafia eri tasemetel (taksonitest ökosüsteemideni)

  • Takson - klassifitseerimisaste eluslooduses, põhiühik on liik
  • Liigist suuremad taksonid : perekond, Sugukond, Selts, Klass, Hõimkond, Riik
  • Liigist väiksemad taksonid: alamliigid, geograafilised rassid, varieteedid
  • Ökoloogilised kooslused – ühel alal enam vähem ühesugused liigid.
  • Kooslus on eri liiki populatsioonide kogum ühes elupaigas.
  • Uued kvalitatiivsed tunnused näiteks taime-, looma-, seene-, mikroobikooslused.
  • Ökosüsteemid – erinevad troofilised tasemed koos.

Biogeograafia jaotamine.

  • Taksonid, Ökoloogilised kooslused, Ökosüsteemid, Seosed (ökoloogia).
  • Biogeograafia, kui geograafiline distsipliin.
  • Biogeo jaotamine:
  • Zoogeograafia, fütogeograafia, mükogeograafia, mikroobigeograafia, ajalooline biogeograafia, ökoloogiline biogeograafia (Põhjuslik), looduskaitse biogeograafia

Makroökoloogia

  • Ökoloogiliste seaduspärade seletamine kasutades liikide tunnuseid, arvukust ja levikut.

Biogeograafia seos loodusgeograafia, evolutsiooni, ökoloogia jm. teadustega.

Biogeograafia on piiriteadus bioloogia ja geograafia vahel. On sünteetiline teadus. Jaguneb GIS, geoloogia , evolutsioon , paleontoloogia , süstemaatika, ökoloogia, molekulaarbioloogia . Seos on seletava-kirjeldava teaduse tasemel. Seega tegeleb biogeograafia peamiselt organismide leviku uurimisega maakeral ja organismide koosluste ülemaailmsete seaduspärasustega.
Biogeograafia meetodid
  • Ei ole eksperimentaalne. Katseid teha on raske ja oleks teha ebaeetiline , sest võib rikkuda loodust.
  • Kasutatakse looduslikke eksperimente . Nt jääaeg – suur kliimamuutus, ka praegune kliima soojenemine.
  • Ekspeditsioonid: kollektsioonid – oluline andmebaasistamiseks – saab järeldada kuidas on evolutsioon toimunud.
  • Töö arvuti taga – andmekogud arvutis, uued meetodid nagu GIS, mudelid, molekulaarbioloogia – DNA järjestused, metaanalüüsid – miks mingi seos varieerub globaalselt)

Biogeograafia seaduspärad.

Taksoni areaal e. levila – geograafiline ala, kus mingi takson on levinud – seda uurides saab küsida, miks takson esineb just seal ja miks mitte mujal.

Leviku kujutamine kaardil:

  • Leiukohad – toimivad üldiselt ainult haruldasemate liikide puhul, sest keegi ei ole võimeline üle maailma käia, et kõik leiukohad üles märgistada, kui on tegemist väga levinud liigiga .
  • Võrgustikud – mingisugune maa-ala on jagatud ruudustiteks (pikkus ja laiuskraadide järgi – ruutude tegelik suurus varieerub, sest Maa on kõver). Igas ruudustikus proovitakse kohal käia ja liigid kirja panna (must täpp – olemas, tühi täpp – kunagi oli enam mitte; tühjas ruudus pole). Võib esineda vigu, kus liiki ei märgata, kui ta tegelikult on olemas. Harva juhtub, et liik määratakse valesti. Keeruline teha – palju ruute, suur pindala. Väga mahukas töö.
  • Areaal (haritud arvamus) – enamasti kasutatakse – võetakse arvesse leiukohad, liigi ökoloogia, teadmised tema kohta, kus võiks esineda. Kõrgema taksoni areaalid – perekonna areaali leiab, kui panna üksteise peale areaalid.

Areaali suurus

  • Pindala ja ulatus – ei pruugi kattuda – ulatus võtab kokku nt lindude pesitsemise pindalad.

Rändtirtsud – pesitsevad ühes kohas ja levivad pruunidele aladele (joonis slaidil).
  • Endemism endeem - väikese areaaliga liik
    • Neoendeemid ( endeemid kitsas mõttes) – liik on tekkinud hiljuti, pole veel jõudnud laiali levida
    • Reliktid – kunagi on omanud laia areaali, aga siis pole elukord enam tänapäevasele olukorrale sobinud (nt latimeeria) – areaalist on järgi jäänud väikene osake.

Eesti tuntuim endeem – Saaremaa robirohi (leidub ainult Saaremaal)
  • Endemismi vastand – kosmopolitaansus – areaalid, mis on väga suured – liik laialt levinud – nt inimene (+ inimesega kaasnevad organismid – parasiidid jne). Vaalad , tiirud, pilliroog , (üldiselt veega seotud organismid).
  • Liikide-isendite vastuolu – enamus liike maailmas on väikese areaaliga. Ja samas enamus isendeid on suure areaaliga vähestest liikidest.
  • Rappoporti seadus – uuris kuidas areaali pindala varieerub laiuskraaditi, leidis et kui minna ekvaatorilt külmema poole/laiema laiuskraadi poole, siis areaal läheb väiksemaks. Põhja pool on liike vähem, ökosüsteemid on üksluisemad. Kasutas atlast- ei käinudki ekspeditsioonidel.

Areaali kuju

  • Geograafilised levikutakistused – areaalid üldiselt väljaveninud
    • Euraasias ida-läänesuunas - mäestikud
    • Põhja-Ameerikas põhja-lõuna suunas – Apatšid, Kaljumäestik
  • Vööndilised
  • Katkestustega (disjunktsioonid) – ühe taksoni esinemine eri piirkondades. Areaalid on erinevate piirkondadega ( vahepeal on piirkond, kus seda liiki/taksonit ei leita).
    • Miks ei ole seda liiki selles katkestuskohas? Tekib mingisugune barjäär – mandrite triivimine.
    • Kauglevi – algselt on olnud üks areaal, aga siis on liik leidnud teise koha kus on ka hea elada ja jääb seda asustama (vahepeal on ala, mis pole kõlbulik).
    • Grupidisjunktsioonid – paljude taksonite areaalide ühesugused disjunktsioonid tingituna paleogeograafilistest muutustest:

~ holarktiline – arktika ümbruses nt punahirv Euroopas, Kaug-idas, Põhja-Ameerikas – tekkinud barjääri tekkimise tõttu. Viimase jääaja ajal olid kliimavöötmed surutud kokku, oli varem ühendus läbi kõrbete ja Beringi väin oli kuiv. Nt harilik pöök, ümber antarktika on lõunapöök, mis on hariliku pöögi kauge sugulane. Uus- meremaal , Tšiilis, Austraalias, Uus-Guineal – tekkinud mandrite lahknemise kaudu. Gondwana ajal oli Antarktika roheline ja seda katsid suured lõunapöögi metsad .
~ „Lemuuria“ disjunktsioon – hõlmab Madagaskarit, Indiat ja Sunda saari , ehk on seletatav lõunamandrite eemaldumisega algselt ühtsest Gondwana idaosast – leemurlased on levinud Magagascaril ja Kagu-Aasias, kandlased – Lemuuria maa, mis on veepõhja kadunud ja järel ainult saared. Võib-arvata et need poolahvilised olid varem palju suuremalt levinud.
~ Bipolaarne – olukord, kus takson on levinud nii ümber põhja- kui ka lõunapooluse – harilik kukemari – laialt levinud põhjapoolkeral ja väike leviala Tšiilis – arvatakse, et kauglevi on põhjuseks. Nende seemned on tugevad – linnud on tõenäoliselt seemned nii kaugele kandnud.
~ Arktoalpiinne – tekkinud hilisjääajal pärast jääserva taandumist Kesk-Euroopast, mil mandri jääservaesine elustik oli kontaktis mägiliustikuesise alpiinse elustikuga – nt vaevakask – tundras tavaline liik, rabades leidub ka ning Alpides. On fossiilselt leitud ka Kesk-Euroopas. Vaevakask armastab külmemat kliimat ning kliima muutudes on see arktiliseks ja alpiinnseks eristunud.

Konvergents.

Evolutsioonilselt kaugete taksonite muutumine sarnasteks („valed disjunktsioonid“) – arenenud sarnasteks seetõttu, et ökoloogiline roll ja eluviis nõuab just sellist eluvormi. Meenutavad disjunktsiooni, sest nii sarnased välimuselt, kuid evolutsioonilselt pole kunagi koos olnud. Nt urson (Ameerikad) ja okassiga (vana maailm), kapibaara (am) ja kääbusjõehobu (aaf), pakat (am) ja vesihirvik(aaf), aguuti (am) ja pisiantiloop (aaf), hallmasaama (am) ja kollaselg- kabrik (aaf).
Pärisimetajate ja kukkurloomade sarnasus.
Kaktus ja piimalill .

Ökogeograafilised seaduspärad.

  • Biogeograafia „seadused“
  • Oluliste ökoloogiliste tunnuste muutumine ruumis (nt kehamassi suurus).
  • Need seaduspärad on makroökoloogia eelkäijad.
  • Bergmanni seadus – suurematel laiuskraadidel on loomade kehasuurus suurem (et seda uurida on vaja levikuatlast, teadmist loomade kehamassist). Leidis peamiselt soojaverelistel loomadel – sooja on kergem hoida, kui on suurem kehamass (suurematel laiuskraadidel on külmem, peab palju sooja hoidma). Seda on selgelt näha valgesaba-pampahirve puhul, mis levib Kanadast kuni Amazonase jõeni. Michiganis on tema kehamass palju suurem kui Nicaraguas.
    Hall metshamster – kogub endale pessa taimset materjali ja pesad jäävad alles aastatuhandeteks, neid võib leida koobastest ja süsinikumeetodil taimede
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Biogeograafia #1 Biogeograafia #2 Biogeograafia #3 Biogeograafia #4 Biogeograafia #5 Biogeograafia #6 Biogeograafia #7 Biogeograafia #8 Biogeograafia #9 Biogeograafia #10 Biogeograafia #11 Biogeograafia #12 Biogeograafia #13 Biogeograafia #14 Biogeograafia #15 Biogeograafia #16 Biogeograafia #17 Biogeograafia #18 Biogeograafia #19 Biogeograafia #20 Biogeograafia #21 Biogeograafia #22 Biogeograafia #23 Biogeograafia #24 Biogeograafia #25 Biogeograafia #26 Biogeograafia #27 Biogeograafia #28 Biogeograafia #29 Biogeograafia #30 Biogeograafia #31 Biogeograafia #32 Biogeograafia #33 Biogeograafia #34
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 34 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-04-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 44 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor krakra Õppematerjali autor

Lisainfo

Biogeograafia olemus, biogeograafia seaduspärad, biogeograafia protsessid, saarte biogeograafia, looduskaitse biogeograafia, bioomide iseloomustused, paleobiogeograafia.
biogeograafia , bioomid , paleobiogeograafia , juur , takson , vihm , metsad , areaal , populatsioon

Mõisted

elurikkus, o teadus, biogeograafia, katseid teha, nt jääaeg, järeldada kuidas, molekulaarbioloogia, taksoni areaal, laiuskraadide järgi, keeruline teha, taksoni areaalid, rändtirtsud, rappoporti seadus, kasutas atlast, areaalid, o kauglevi, gondwana idaosast, lõunapooluse, michiganis, hall metshamster, lindude puhul, kuival piirkonnal, troopikas, o võib, buffoni seadus, miskipärast, primaarne produktsioon, o vikareerimine, o asustamine, väiksematel, o kromosoomimuutused, liikide olemasolu, isora, o levimine, veel osadeks, levikumehhanismid, levikumehhanismiks, looduskaitse biogeograafia, tume elurikkus, ekvaatori piirkonnas, mäe tipus, kliimavöötmed, mulla niiskus, jaheduse tõttu, fütoplanktonil, soolsus, planktoni produktiivsus, planktoni produktiivsus, keskmine soolsus, väikseim soolsus, kõrgeim temperatuur, bioomid, o igikelts, o polügonaalsood, o aabasood, o pingod, igikeltsa aktiivsesse, o termokarst, o solifluktsioon, o külmakõrbevöönd, temperatuur 3, mullad, linnud, o metsatundra, liigirikkus, metsapiiril, pingviinid, kontinentaalses osas, peamisteks kooslusteks, erandlikult rikkad, varzea lammimets, o juurestik, o sagedane, liaanid, ronimisel, epifüüdid, o liaanepifüüdid, o epifüütliaanid, jääajad, sademeid 250, pimerott, haukurid, rohtlad, talved, evolutsiooniliseld, o granivooria, savannile, sademeid 250, o valgus, kõrge bio, o bakterid, o kambrium, o trilobiidid, gondwana, o triias, uus soojenemine, o paleogeen, o indricotherium, o mesonyx, põhivõrastik, maapind, kaksvarvas, mäel, suured temperatuurikõikumised, sademeid 1000, taimestik, o lehed, o oaasid, o argentina, poolkõrbelisel alal, teide põhjakülg

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

38
docx
Biogeograafia
528
doc
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
61
doc
Geograafia eksam
30
doc
Üldgeograafia 10 kl
10
docx
Bioomide kirjeldus
90
pdf
Öko ja keskkonnakaitse konspekt
25
doc
Geograafia kordamine 8 klass
2
pdf
Biogeograafia programm





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun