PREERIA Karmen Kallas 8.a Tõrva Gümnaasium Preeria Preeria e Põhja-Ameerika parasvöötme rohtla Kanada lõunaosast loode-kagu suunalise vööndina USA keskosani USA territooriumil preeriat nimetatakse ka Kesk-Lääneks Mandri pikimad jõed Asend Jõed · Mississippi · Lisajõgi Missouri · Mitmed kahe lisajõed Loomad · Ameerika piison · Koiott · Preeria koer · Ja teised loomad Loomad Maastik Rohtaimed Idaosa niiskem-viljakas ja paks preeriamuld Lääne poole liikudes läheb üle mustmullale Kuivematel alade punakaspruunid kastanmullad Tänapäeval suurem osa preeriaid on põllumaadeks tehtud KASUTATUD MATERJALID Pildid · https://media1.britannica.com/eb-media/10/89910-004-41 FE8D31.gif · http://animalfactguide.com/wp-content/uploads/2013/01/ worldmap_prairiedog.png · https://vignette.wikia.nocookie
................................ 4 Inimesed Preerias .......................................................................................................... 5 Preeria Preeria on Põhja-Ameerika parasvöötme rohtla. Preeriaga sarnanevad piirkonnad mujal maailmas on Stepp (Kasahstan), Pampa (Argentina) ja Pusta (Ungari). Soojema kliimaga rohtla on Savann. Tänapäeval on enamik Preeriad põllumaadeks muudetud. Väga paljud preeriad on põldudeks mudetud, kuna tegu on väga viljaka pinnasega. Preeria iseloomulikeks tunnusteks on enamasti parasniiske kliima, põuased suved (300-600mm/a). Põhiline kasvuperiood taimedel on kevadel ja varasuvel ning näriliste ja putukate suur hulk. Preerias voolavad ka Ameerika pikimad jõed: Mississippi ja selle lisajõgi Missouri. Taimed Preerias Preerias domineerivad rohttaimed puittaimede üle. Palju on preerias kõrrelisi. Rohttaimed domineerivad kuna preeriates on puude kasvamiseks liiga kuiv,kuid on piisavalt niiskust,et ei
The Prarie Provinces Main Facts The Prairies comprise the states of Alberta, Saskatchewan and Manitoba Covers about 2,1 million square kilometers. About 5,7 million people live in that region. What is a Prarie? Prarie (aslo known as a temperate grassland) is a treeless ecozone in North America. Different names in different countries. Only about 400 mm per year. Hot summers and cold winters. Humans and the Prairies Almost 95 % of the Prairies are converted into farmland. The biggest towns are Calgary, Saskatoon and Winnipeg. The main argiculture industries are wheat, barely and canola. Rich in oil and natural gas. Fauna The most common carnivores are the Black Bear, Coyote and Badger. The most common herbivores are the Mule Deer, Pronghorne Antil...
Töö näiteid piisoni toimetuleku kohta preerias. Piisonid võtavad vahel tolmuvanne mille eesmärgiks on karvkatte vahetumise sujuvamaks muutmine, putukate eemale hoidmiseks ning ka päikese kaitseks. Tihe ja paks karvkate putukate ja päikese kaitseks. Teravad sõrad paremaks liikumiseks. Väga arenenud haistmine, haistavad ohtu juba 2 kilomeetri kauguselt. Piisonid koristavad oma maid lumest puhtaks kuna nende peamine toit talvel ongi just rohi ja juurikad. 3.Kuidas on preeria koosluse säilimine sõltuv piisonitest? Taimetoitlastena söövad piisonid rohtu, kui seda ei tehtaks kasvaks preeria umbe.Lisaks langetavad piisonid ka väikeseid puid.Maas need kuivavad ning süttivad kiiresti põlema, mis soodustab tulekahjusi. Tulekahjud hävitavad kõik maapeal oleva kuid jätavad juured alles. Seega tekib palju viljakat mulda ning rohi saab võimsalt kasvada.Piisonitel on päris tervad sõrad, nendega maad sõtkudes nad õhutavad maad ja vesi saab paremini imbuda maasse.
Talvel jääb nende toit(rohi), lume alla, sellepärast hakkavad piisonid juba esimese lume maha sadades oma maid lumest koristama. Kui lund pole, naudivad piisonid tolmuvanne, sest paks tolmukord kaitseb piisonite õrna nahka putukate ja päikese eest, ka talvekasuka vahetamine sujub tänu sellele paremini. Piisonid mäletsevad nagu lehmad ja on karjaloomad. Lehmad ja vasikad liiguvad oma karjas, mida juhib eakas, tugev ja kogenud isane. Kuidas on preeria koosluse säilimine sõltuv piisonitest? Piisonid langetavad aeg-ajalt väikesi puid, mis maas kuivavad ja süttivad kergesti põlema ning aitavad ka tulel edasi levida. Tulekahjud aga hävitavad enamiku taimedest jättes alles vaid rohujuured, peale seda tärkab maast võimas rohi, mis pakub piisoneile toitu. Piisonite teravad sõrad sõtkuvad maad, aidates veel kergemini pinnasesse imbuda..Rohtlataimi väetab piisonite sõnnik. Miks hävitati piisonid? Põhja-Ameerika hõivajad 19
Kus elavad piisonid Piisonid elasid Põhja-Ameerikas preeria aladel. Tänapäeval on neid igal pool maailmas loomaaedades kus võivad elada kuni 50 aastaseks. Vabas looduses on neid rohkem Aafrikas ja Ida- Aasias. Euroopa piison on Ameerika sugulasest väiksem. Piisonid toituvad rohust ja elavad seega rohtla aladel Kuidas on piisonid kohastunud eluga rohtlas? Töö näiteid piisoni toimetuleku kohta preerias. Piisonid hakkavad juba esimese lume saabudes oma maid lumest koristama. Muidu ei saaks nad liikuda ja toitu otsida
Rohtlate levik Rohtlate levik: Euraasias-stepp; Ungaris-pusta Põhja-Ameerika preeria Lõuna-Ameerika pampa Lõuna-Aafrikas veld Pampad tohutud puudeta alad Argentiina keskosas. Stepid mõned teadlased kasutavad nimetusi stepp ja preeria erineva taimkattega rohtlate kohta. Stepis kasvab selle nime järgi madal (kuni 30 cm) ja kuiv rohustu, preerias niiske parasvöötme rohustu, mis on kõrgekasvulisem. Ka stepid on puudeta tasandikud. parasvöötme ja lähistroopilised rohumaad asuvad ekvaatorist kaugemal, kus on mandriline kliima kuuma suve ja karmi talvega. Väga viljaka pinnasega, sest orgaanika lagundamine on seal toimunud sadu ja sadu aastaid. Seetõttu on rohtlad
James Fenimore Cooper Sündis 15. september 1789 Burlingtonis, New Yorgi osariigis kveekenist mõisniku perekonnas ja suri 14. september 1851. Ta oli ameerika kirjanik. Tema isa oli terve linnakese omanik, mida tema järgi nimetati Coopertowniks. Lapsepõlve ja noorusaastatel veetis tulevane kirjanik põlismetsade piiril asuvas ,,piiriasunduses". Lapsepõlves õppis ta armastama loodust ja tutvus metsaavarustega. Hariduse sai Cooper kohalikust koolist, 13aastasena astus ta Põhja-Ameerika vanimasse kooli, 1701aastal astus Cooper laevastikku, kus teenis kuni 1810.aastani. 1826-1829 oli Cooper Ameerika Ühendriikide konsuliks Prantsusmaal Lyonis, seejärel rändas Euroopa riigides nagu Inglismaal, Sveitsis, Saksamaal ja Itaalias. 1833aastal pöördus Cooper Jäädavalt tagasi Ameerika Ühendriikidesse oma kodumõisa, kus jätkas kirjutamist ja elas kuni surmani. Kirjuatmist alustas Cooper 30aastalselt, tõuke andis talle ki...
Suur tasandik Elukeskkond ja loodus Elukeskkond: Suur tasandik on mägede-eelne lavamaa USA-s ja Kanadas Kaljumäestikust ida pool. Tasandiku kõrgus on umbes 700—1800 m üle merepinna, pikkus on umbes 3000 km ja laius 500 kuni 800 km. Ilm on varieeruv, talved on külmad ja suved soojad ning niisked. Tuule kiirus on tihti väga kõrge, eriti talvel. Igal aastal esinevad tolmutormid. Väga suur pindala on põllumaade all. Loodus: Suurem osa sellest on kaetud preeria, stepi ja rohumaaga. Taimed ja loomad Taimed: Tegu on rohtlaga, kus esineb rohkesti rohumaid. Metsa esineb jõeäärsetel aladel ja põhjapoolsetel aladel. Tasandikul kasvab ka harvaesinev taim kaktus. Loomad: Kunagi esines seal rohkesti pühvleid ja harksarvikuid. Teisi rohtlaloomi ja roomajaid: koiott, preeriakoer, -kana, lõgismadu. Põhjapoolsetes metsades esineb põtru, karibuid, ilveseid jaa hunte. Taimestiku ja loomastiku tutvustav video https://www.youtube.com/watch?v=pQKwzhEXLEo
kanada:file/download/f087374e842cd466a8d0d12b42e443b8fbaac187/ge_7_preeria_kanada_shutterstock_39564436_peda.jpg 2. Rohtlaid nimetatakse eri kohtades erinevalt. Täida tabel. Lisa internetist rohtlate kaart! Koht Rohtla nimetus Euraasia Stepp Ungari Pusta Põhja - Ameerika Preeria Lõuna - Ameerika Pampa Lõuna - Aafrika Veld 3. Täida lüngad kliima kohta. Parasvöötme rohtlates on külm talv. Suved on palavad ja põuased. Kliima on mandriline. Sademete hulk on tavaliselt 300-600 mm aastas. Põhiline kasvuaeg taimedel on kevadel ja varasuvel Nimeta rohtlates kasvavaid taimi. Iirised, stepirohud, stepi-aruhein, sale haguhein, habehein, preeriarohi, piisonirohi, pojengid,
ROHTLAD Rohtla on kuiv ala, kus kasvavad kuivalembelised rohttaimed ja on väga vähe puid. · Asuvad parasvöötme lõunaosa keskmistel laiuskraadidel, 40-55 pl ja ll · Levivad mandrite siseosades ja rannikutel, mida uhuvad külmad hoovused Maismaast ¼ on kaetud rohtlatega. Rohtlaid nimetatakse erinevatel mandritel erinevalt: Euraasias stepp; stepp Ungaris pusta; pusta Põhja- Ameerikas preeria ; Lõuna-Ameerikas pampa ; Lõuna-Aafrikas veld Rohtlates valitsev kliima: · Asub parasvöötme kliimaga aladel; valitsevad parasvöötme õhumassid, õhumassid 4 aastaaega · Kliima on kuiv ja tugevalt mandriline. mandriline Sademete hulk on parasvöötme rohtlates tavaliselt 300 600 mm/a. · Parasvöötme rohtlates on külm talv ja maad katab õhuke lumevaip. · Suved on palavad ja põuased. Rannikule lähemal
9d6821a75dfba7c2880bebb4d5d5e8036dd3cf89 1. Asend, rohtlate eri nimetused (nimetus ja kus) õpiku kaart lk. 44+ kaart faili lõpus; tv lk. 22 ül. 1,2 Asuvad parasvöötme keskosas (keskmistel laiuskraadidel, 40-55 pl ja ll) kõigil mandritel peale Antarktise. Levivad mandrite siseosades või rannikutel, mida uhuvad külmad hoovused. Maismaast ¼ on kaetud rohtlatega. Rohtlate eri nimetused: Euraasias stepp; Ungaris pusta; Põhja- Ameerikas preeria ; Lõuna-Ameerikas pampa ;Lõuna-Aafrikas veld 2. Kliima vt kava. Missugune rohtla asub lähistroopilises kliimavöötmes? Asub parasvöötme kliimas reeglina mandrilises kliimas v.a. külmade hoovuste piirkond; 4 aastaaega Kliima on kuiv, sademete hulk on parasvöötme rohtlates väike, tavaliselt 300 600 mm/a. Sademed on enam vähem tasakaalus aurumisega. Parasvöötme rohtlates on külm talv ja maad katab õhuke lumevaip.
Loomastik on liigivaene, peamiselt on ainult närilised, roomajad, väiksed kiskjad ja röövlinnud. Rohtlates on viljakad mustmullad, mistõttu valdav osa rohtlatest on põldudeks haritud. Märkimisväärne osa maailma nisi-, maisi- ja sojasaagist kasvatatakse rohtlates. Intensiivne põlluharimine aga põhjustab rohtlates erosiooni ja veepuudust. Vähese taimkattega maapinnalt kannavad tuul ja vesi mulla viljakama osa minema. Piisonid- preeria suured rohusööjad. Rohtlahaukurid- mustmulla kobesatjad Põhja- Ameerika = preeria Lõuna- Ameerika (Argentiina) = pamoa Euroopa= pusta Aasia, Venemaa = stepp Keskkonnaprobleemid: • Autode heitgaasid suurlinnades. • Tööstuslik saaste Ukraina kaguosas. • Intensiivse põllundusega aladel väetiste kasutamise tõttu võivad jõed reostuda. • Tuule- ja vee erosioon, tolmutormid, uhtorgude teke. • Muldade sooldumine ja huumusest vaesumine.
rohtlates? Selgita tekkepõhjuseid, tagajärgi ja vältimist. 8. Milleks kasutab inimene puitu? Milles seisneb metsade tähtsus? 9. Kirjelda leetmulla, pruunmulla ja mustmulla kujunemist. 10. Nimeta rohtlates kasvatatavaid kultuurtaimi. SELGITA MÕISTED: mandriline ja mereline kliima, külmad ja soojad hoovused, mitmerindeline mets, murenemine, pruunmuld, leetmuld, leetumine, taiga, heletaiga, tumetaiga, igikelts, rohtla, preeria, stepp, pusta, pampa, mustmuld, erosioon, uhtorg, tolmutorm.
James Fenimore Cooper Üldandmed · Eluaastad 1798-1851 · Ameerika kirjanik · On kirjutanud mere-, rajamaa- ja ajalooromaane Elulugu · James Fenimore Cooper sündis kohtuniku William Fenimore Cooperi ja tema abikaasa Elizabethi peres. · Isa ostis kümmekond ruutkilomeetrit maad ja rajas sinna linna. · 13.aastaselt läks Yale ülikooli · Kaks aastat õppis seal kolmandat ei lõpetanud · Ta visati koolist välja sest lasi naljapärast oma kaasõpilase toaukse õhku. · 17.aastasena läks kaubalaevale madruseks ja sõitis Euroopa vahet · 20-aastaselt päris Cooper oma surnud isa vara. 1. jaanuaril 1811 abiellus ta Susan Augusta de Lanceyga. · 1820 otsustas ta hakata kirjanikuks, samal aastal ilmus ka ta esimene teos "Ettevaatus" Tunnustused · James Fenimore Cooper valiti 1823. aastal Ameerika Filosoofiaseltsi liikmeks. ...
Loomad: känguru, pulstkits, kaeluspekaar, muflon, mägilammas. Inimesed: teravilja, puuvilja kasvatus. Oliivid, kitsed, lambad.,turism, veini tegemine, puu ja aedviljad, tubakas, lennukid NASA meriinolambad, lihaveised. ROHTLA:euraasia, ungari, põhja ameerika, lõuna ameerika. 40- 55 pl,ll. Parasvöötme lõunaosa. S:18 T-5 sajab 350-550 mm ebaühtlaselt talvel ja varakevadel.pinnas: Mustjaspruunid mullad, huumuskiht u. 2 m. Taimed: Salvei, stepiroht, stepiharuhei, sale haguhein, hiirherned, preeria: habehein, preeria-piisoniroht, pujuliigis, pojengid, tulbid. hikkoripuu, preeriarohi. Piisonirohi, hõbevaher, suureviljaline tamm kullerkupp. Loomad: hobused, tarpanid, piison, saiga antiloop, pimerott, suurtarp, stepi vaskuss, stepituhkur, tuttvütt ühisrohtla haikurid, mõõkvaal, suslik, stepihamster, nandu, armadillo. Inimesed: rändkarja kasvatamine, rahvaste ränded, pikaajaline põlluharimine, maaviljelus: nisu, suhkrupeet, päevalill(uhtorud.) Maavarad,metallid, tööstusasulad,
1 Osariigiks saamise aeg 11. mai 1858. (32. osariik). Lipp Sinise riidelaia keskel osariigi pitsati kujutis, mida ümbritsevad aastaarvud 1815 (osariigiks saamise aasta), 1819 (Fort Snellingi rajamise aasta) ja 1893 (aasta, millal lipp ametlikuks tunnistati). Välisrõngal on viis kuldtähtede haru ja sõna MINNESOTA. Pitsat (vapp) Esiplaanil künnab põldu farmer, kõrval musket ja püssirohusarv, tagaplaanil ratsutab koiduvalgel läbi preeria indiaanlane; männid ja veejuga kujutavad osariigi looduslikke ressursse.. Selle kohal osariigi moto. Kogu pilti ümbritsevad sõnad: THE GREAT SEAL OF THE STATE OF MINNESOTA (Minnesota osariigi suur pitsat) ja aastaarv 1858. Lind Jääkaur (Gavia immer; 1961). Lill Punane mänd (Pinus resinosa; 1953). Kala Heleuimkoha (Zizania aquatica; 1977). Jook Piim (1987). Vääriskivi Ülemjärve ahhat (1969). 2 Pindala 218 601 km (12. koht). Pinnamood
Industriaalsed tootmisvormid talu - mõisalt võetakse maa (maareform. Eestis 1919), talu toodab ja töötleb suurtalu - tekivad talude liitumisel (osad väiksemad talud lähevad pankrotti), rohkem maad, saab kasutada tehnikat, kasutab palgatööjõudu; kolhoos, sovhoos spetsialiseeritud talud - toodavad ainult piima, vilja, marju-puuvilju, mune-linnuliha, liha vms latifundiumid (ekstensiivsed teraviljatalud) - suure pindalaga, kuivem stepp ning preeria, töölised palgatakse ainult kündmise, külvamise, viljalõikuse ajaks, muul ajal on talu mahajäätud, hektarisaak madal rantso - latifundiumitega samades piirkondades, suur pindala, lambad, lihaveised, täiskasvanud loomad otse karjamaalt tapamajja; Argentina, USA, Austraalia; kauboi istandused - lähistroopikas ja sellest ekvaatori poole jäävates kliimades, kasvatatakse Euroopas mitte kasvavaid kultuure - suhkruroog,
. Selline kliima on näiteks Venemaal ja Põhja- Ameerika sisemaal. Parasvööde on põhikliimavööde põhja- ja lõunapoolkeral, kus aasta läbi valitseb parasvöötme õhumass. Parasvöötme rohtla Rohtlad on suured tasased või madalate küngastega maa-alad, mida katavad rohttaimed ja üksikud puud või puudesalud väikeste veekogude ääres. Rohtlad kannavad maailma eri osades erinevaid nimetusi: Euraasias stepp, Põhja- Ameerikas preeria, Lõuna-Ameerikas pampa. Asend ja kliima Parasvöötme rohtlad levivad mandrite siseosades ja rannikuil, mida uhuvad külmad hoovused. Need on sellised alad, kus sademeid langeb aasta jooksul vähem kui jõuaks auruda. Seetõttu on seal kliima kuiv. Rohtlas sajab vähe 350-550mm, ja sademed jaotuvad aasta jooksul ebaühtlaselt. Enamik langeb talvel lumena ja varakevadel hoovihmadena. Suved on kuumad ja kuivad, kohati isegi põuased. Taimestik
Eestis on sama näitaja 28 inimest. Kanada territooriumi ulatus läänest itta on 5 514 kilomeetrit ja põhjast lõunasse 4 634 km. Kanada suur territoorium tähendab geograafilist mitmekesisust. Seal esineb palju sisemaad, kõige pikem rannapiir maailmas ja üle 52 000 saare (mis teeb Kanadast kõige järve rikkama riigi maailmas). Pool mandriosast hõlmab suur Kanada kilp, harvade kõrgendikega tasandik. Selles piirokonnas on palju järvi ja jõgesid. Läänepool esineb preeria piirkond. Kaugemal läänepiirkonnas asub mägismaa. Kanada piirineb lõunast ja läänest (Alaska osariigiga) mööda maad USA-aga, see on kõige pikem maismaa piir kahe riigi vahel maailmas. Kanadal on pikad rannapiirid Arktilise, Atlandi ja Vaikse ookeani ääres. Idapool on Kanadal merepiir Gröönimaaga.
põõsastik ja suvi, jahe ja toitainetest oliivipuu, känguru, ida- põllumajandus, mets vihmane talv vaesunud muld pistaatsia vöötorav, turism Rohtla kuiv, suvi kuum mustmuld, hikkoripuu, piison, põllundus (mais, Euraasias stepp, Põhja-Am ja kuiv, talv toitaineterikas tamm, sulg- pimerott, koiott nisu, suhkrupeet, preeria, Lõuna-Am pampa, niiske stepirohi päevalill) Ungaris pusta, erosioon Sega- ja parasvöötme pruunmuld, pöök, vaher, naarits, teenindus, lehtmets kliima, suvi soe toitaineterohke kanarbik, metskass, tööstus, ja niiske, talv sarapuu, metssiga põllundus,
Ameerika Ühendriikide arhitekt, sisekujundaja, kirjanik ja lektor. Ta projekteeris oma 70-aastase karjääri jooksul üle tuhande ehitise, millest 532 ehitati valmis. Karjääri alustas ta Chicagost, Silsbee alluvuses, kuid varsti läks ta Dankmar Adler and Louis Sullivan arh.firmasse tööle ning mõne aasta pärast lõi enda firma. * Daniel Burnham! 1900-1901 aastal kavandas ta 4 hoonet, mis märgivad ,,preeria stiili" algust. Stiili teket mõjutas arts and crafts liikumine. Preeria stiili iseloomustavad horisontaalsed jooned, lamedad katused ning distsiplineeritud detailide kasutus. Ta lähtus oma töös põhimõttest, et arhitektuur peab olema harmoonias inimlikkuse ja keskkonnaga, ning nimetas selle vaate orgaaniliseks arhitektuuriks. Selle mõtteviisi parimaks näiteks on 1939. aastal valminud elamu Fallingwater, mida on nimetatud Ameerika kõigi aegade parimaks arhitektuuriteoseks. *1) Fallingwater
Rohtla Asend: parasvöötme lõunaosas: Euroopas, P-ameerika, L-ameerika Tekke põhjused: kuivem kliima, inimtegevus puude raiumine Nimetused: Stepp- Aasia ja venemaa, Preeria- P-ameerika Pusta- Doonau jõe ümbrus, pampa- L- ameerika, Veld- L- aafrika Pinnamood: tasane (euroopa lauskmaa, suur tasandik, doonau madalik) Kliima: parasvöötme ja lähistroopilise mandriline · Kuum ja kuiv suvi · Külm ja kuiv talv · Sademeid 250-500, lähistroopikas kuni 750mm · Sajab kevadel Veestik: Veevaesed jõed algavad teistest vöönditest Suur veetaseme kõikumine Doonau, volga, don, dnepr Mullastik: Mustmullad- väga viljakad Probleemid: tuule- ja veeerosioonid, uhtorud, põllukaitsemetsaribad Taimkate: Ülekaalus rohttaimed, puud vaid jõgede ääres. Taimed puhkavad talvel ja suvel, nad on kohastunud lühikese kevadega. Niiskusevaru maa-alustes osades. Palju liike väikesel maaalal. Loomastik: Liigivaene(närilised, roomajad, väikesed kiskjad, röövlinnu...
Hirvekütt James Fenimore Cooper Autorist James Fenimore Cooper (15. september 1789 14. september 1851) oli ameerika kirjanik. Tema rohkete mere-, rajamaa- ja ajalooromaanide hulgas on tuntuim 5- köiteline indiaaniromaanide tsükkel "Nahksuka jutud": ("Hirvekütt", "Viimane mohikaanlane", "Rajaleidja", "Pioneerid", "Preeria") Raamatu sisu Kaks meest, Hirvekütt ja Välejalg, on teel Vilkuva Peegli nimelise järve poole, et seal kohtuda sõbra Chingachgookiga. Kohale jõudes sattuvad nad võitlusesse kahe leeri vahel. Üheks pooleks olid skalpe jahtivad punanahad ja teiseks pooleks järve peal elav Thomas Hutter koos oma kahe tütre Judithi ja Hettyga. Varsti põgeneb punanahkade juurest Mao pruut Tasa, nagu meie teda raamatus tunneme. Nii kulgeb järveelanike elu alalises ohu...
Loomastik: v Savanniga võrreldes liigivaene v Suurem osa on pisiimetajad, närilised v Elavad urgudes ning toituvad rohtla taimedest v Suuremaid imetajaid vähe v Rohttaimed on toiduks näiteks piisonitele v Leidub ka lihatoidulisi loomi, linde ja putukaid Loomad: Piison v v Koiott v Stepi Vaskuss v Suur trapi Rohtla nimetusi: v Eri paikades kannavad rohtlad erinevaid nimetusi v Euraasias stepp v PõhjaAmeerikas preeria v LõunaAmeerikas pampa v LõunaAafrikas veld Inimene rohtlas: v Rohtlad on tugevasti mõjutatud inimtegevusest v Põldude harimine, rändamine v Erosiooni tõttu on tekkinud uhtorud ja selle tõttu on vähenenud taimedele sobiv maapind v Maavarade leiukohtades suured tööstusasulad Uhtorud: v Tiheda juurestikuga taimkate kaitseb muldi erosiooni eest v Väikse juurestikuga kultuur taimed ei paku mullale kaitset v
LOODUSLIK LEVIK KLIIMA MULLAST TAIMED LOOMAD INIMESE VÖÖND TEMP.OC SADEMED IK TEGEVUSED 1. Jäävöönd Arktika Talvel 20 (- 100-150mm Pinnas Samblad, Plankton, sinivaal, Tsuktsid, 30) külmunud, samblikud, morsk, hülged, eskimod, Antarktika Suvel 5(0) <100mm igikelts, vetikad kotikud, jääkaru, neenetsid, Talvel -60(- polaarmagun polaarrebane, jakuudid, saamid 70) ...
a) looduslikud b) poollooduslikud c) tehislikud (inimtekkelised) Lisa pilt, mis annaks edasi rohtlate üldilme! http://loodusvoondsavann.blogspot.com/2017/04/luhitutvustus.html 2. Rohtlaid nimetatakse eri kohtades erinevalt. Täida tabel. Lisa internetist rohtlate kaart! Koht Rohtla nimetus Euraasia stepp; Ungari pusta Põhja - Ameerika preeria Lõuna - Ameerika pampa Lõuna - Aafrika veld 3. Täida lüngad kliima kohta. Parasvöötme rohtlates on külm talv. Suved on palavad ja põuased. Kliima on mandriline. Sademete hulk on tavaliselt 300-600 mm aastas. Põhiline kasvuaeg taimedel on kevadel ja varasuvel 4. Nimeta rohtlates kasvavaid taimi. Stepirohud, aruheinad, nurmenukud, palderjanid, iirised, tulbid, pujud ja kaktused. 5
Geograafia Kontrolltöö (Rohtlad, vahemereline taimestik) 1. Kirjelda ja näita kaardil rohtlate levikuala. Levib Euraasia ja Põhja-Ameerika mandrilise kliimaga siseosades. Preeria, Pusta, Stepp, Saratov, Pampa. 2. Iseloomusta kliimakaartide ja -diagrammide põhjal rohtla kliimat. Suvi on pikk ja soe, kuiv. Talv on külm, põhjapool võib olla väga külm. 3. Miks on rohtlas väga viljakad mustmullad? Sest taimejäänuseid on palju ning sademed ei kanna toitelemente ära. 4. Miks on rohtlad põlluks haritud? Sest maa on lame, viljakas ja selle peal ei kasva puid. 5. Selgita, mis probleemid tekivad rohtlavööndis põlluharimisega. Kuivemates kohtades kus põldu niisutatakse, kasutatakse palju põhjavett, mille tagajärjel võivad põhjavee varud väheneda ning seal tekib muldade sooldumise oht. Väetised võivad rikkuda põhjavett ning ohustada inimeste tervist. 6. Võrdle inimtegevuse võimalusi parasvöötme rohtlas, okas- ja lehtmetsas. Rohtlas saavad ini...
Vihmaperioodil valitsevad kõikjal 23 meetri kõrgused kõrrelised; põua ajal kuivavad maapealsed osad täielikult. Rohukõrred kasvavad üksteisest tukkadena mõnekümnesentimeetriste vahemaade kaugusel. Puude koor on krobeline ja paks, tüvi jäme, et säilitada niiskust, ning oksad harunenud korrapäratult. Vähese niiskuse tõttu kasvavad puud hõredalt. Tuntumad savannitaimed on akaatsia, ahvileivapuu, eukalüpt, sõrmrohi ja pudelpuu. Akaatsia, preeria kaktus & ahvileivapuu Loomastik Savannis elavad suurte karjadena kabjalised (nt. ninasarvik, sebra), sõralised (nt. kaelkirjak, antiloop) ning suured kiskjad (nt. gepard, lõvi). Kodu saavad seal veel paljud linnud, putukas ja närilisi. Seosed rikkaliku rohukasvuga on kõige arvukamad rohusööjad loomad. Kohastumused: 1) veevajaduse rahuldab toit; 2) paljud liigid elavad karjades; 3) kiire jooksimisvõime. Loomastik Kuivaks perioodiks koondub
Romantism Romantism on kunsti suund, mis tekkis Saksamaal, 18. sajandi lõpus vastukaaluks klassitsismile. Romantismi tunnused on: sisaldab müstikat, peategelane on erak, palju emotsioone, loodus aitab meeleolusid luua, (tavaliselt) traagiline lõpp, peategelase üleidealiseerimine. Kirjanikud: Walter Scott, James Fenimore Cooper, Victor Hugo. Kunstnikud: Thomas Cole, Eugène Delacroix, Théodore Géricault. Heliloojad: Wolfgang Amadeus Mozart, Joseph Haydn, Ludwig van Beethoven. ----------------------------------------------------------------------------------------------------- Alexandre Dumas (24 July 1802 - 5 Dec 1870), sünnikoht - Villers-Cotterêts, Prantsusmaa. Faktid: Tema on kõige loetum prantsuse kirjanik maailmas. Töötas juristina. Teosed: Kolm musketäri (1845), Kakskümmend aastat hiljem (1845), Krahv Monte-Cristo (1845), Vikont de Bragelonne, ehk, Kümme aastat hiljem (1848), Must tulp (1850)...
a) Island. 2) Okasmets. a) Soome. b) Rootsi. 3) Segamets. a) Eesti. b) Läti. c) Leedu. 4) Lehtmets. a) Inglismaa. b) Saksamaa. c) Holland. 5) Vahemereline mets ja põõsastik. a) Malta. b) Itaalia. 6) Metsastepp. a) Slovakkia. 7) Rohtla. a) Venemaa stepp. b) Põhja-Ameerika preeria. c) Lõuna-Ameerika pampa. d) Ungari pusta. 8) Poolkõrb ja kõrb. a) Gruusia. b) Venemaa. 9) Jää- ja külmakõrb. a) Norra(Teravmäed). b) Venemaa. 5. Euroopa pinnamood ja geoloogiline ehitus. Laamade liikumine (vt vihikust!) 1) Lauskmaa. a) Tasane maa. b) Väikesed kõrguste erinevused. c) Madalikud. d) Mäestikud.
1. Vihmamets Päike seniidis- päikese kiired langevad maapinnale 90o nurga all. Mitmerindeline taimestik- erineva kõrgusega taimed. Liaanid- väänduva piki puutüvesid kuni kõrgemate puude latvadeni. Epifüüdid- puude okstel ja tüvedel kasvavad taimed . Mangroovid- puud, mis on kohastunud eluks soolases ja veises keskkonnas. Ferraliitmullad- vihmametsade all kujunenud keemiliselt murenenud lähtekivimile. Gorilla- suurim inimahv kes elab Ameerikas. Koolibri- maailma väikseim lind kes elab Aafrikas. Anakonda- maailma suurim madu kes elab Lõuna-Ameerikas. Selva- Lõuna-Ameerika vihmamets. 2. Savann Kampad- savannid Lõuna-Ameerikas. Mussoonid-püsiv tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale. Baobab- ahvileivapuu, üks jämedaim puu. Akaatsia- Aafrika savanni tüüpiline puu. Emu- suur lennuvõimetu lind kes elab Aafrikas. Termiidid- Aafrika ühiselul...
ROMANTISM SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................3 1. ROMANTISMI TUNNUSED.....................................................4 2. ROMANTISM KIRJANDUSES..................................................6 3. ROMANTISM MAALIKUNSTIS...............................................8 4. ROMANTISM MUUSIKAS......................................................8 5. ROMANTISM ARHITEKTUURIS..............................................9 KOKKUVÕTE......................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................11 SISSEJUHATUS Käesolevas referaadis on uuritud romantismi tekkimise ja arenemise lugu, romantismi tunnuseid, samuti romantismi avaldumist kirjanduses, maalikunstis, muusikas ja arhitektuuris. Romantism on 18. sajandil tekkinud, sentimentaalsusele ja armastusele k...
GEOGRAAFIA ARVESTUSTÖÖ 1. Jää- ja külmakõrbed a) Artika põhjapoolusel, polaarvööde, mullastik on külmunud ning taimestik on väga kidur või puudub üldse. Loomadest nt. Jääkaru inimtegevus(põllumajandus) on vähene probleemideks on liiga külm õhutemperatuur. b) Antartika lõunapoolusel, polaarvööde, mullastik on külmunud, taimed tavaliselt puuduvad. Loomadest elavad seal pingviinid. Inimtegevus on vähene (polaarloomade kasvatamine)Probleemideks on liiga külm õhutemperatuur. 2. Tundrade ja metsatundrad a) põhjapoolkeral, Põhja Ameerikas, Põhja-Venemaal, lähipolaarnevööde. Mullad : kivisüsi, vase-ja miklimaak, kuld, teemandid, fosforiit. Taimedest on seal puud ja põõsad, ning loomadest põdrad ning jänkud Inimtegevus on aga mitte aktiivne. Probleemid : traktorid, kalapüük kude...
Jää- ja külmakõrbed Geograafiline asend : põhja- ja lõunapoolust ümbritseval alal. Kliimavööde : polaarvööde Mullad : mullad puuduvad, kuna maapinda katab jää Taimed : kasvavad vaid arktilistel saartel ja mererannikutel ; vetikad, samblikud Loomad : sinivaalad, morsad, rikkalikult kalu, jääkarud, pingviinid, hülged Inimtegevus : kalapüük, küttimine, polaaruurijad, maavarade kaevandamine Probleemid : liiga külm, liigelda ei saa, teid pole, osooniauk(Antarktikas) Tundrad ja metsatundrad Geograafiline asend : paikneb põhjapoolkeral Põhja-Jäämerd ümbritseval maismaal Kliimavööde : lähispolaarne Mullad : igikeltsa tõttu on maapind jäätunud ; mulla paksus väike Taimed : kidurad, madalad ja üldiselt vähe Loomad : põhiliselt põhjapõdrad Inimtegevus : mereloomade ja kalade küttimine, põhjapõtrade kasvatamine, maavarade kaevandamine Probleemid : kavanduste ja asulate alla on jäänud endised karjamaad ; torusid ei saa maasse paigaldada Parasvöötm...
Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium Katrin Vohta PARASVÖÖTME ROHTLA Referaat Õpetaja: Ludmila Lainola Tallinn 2017 Sisukord 1. ASEND JA KLIIMA…………………………………………………….…..3 2. TAIMESTIK………………………………………………………………....3 3. MULLASTIK…………………………………………………………….......3 4. VEESTIK…………………………………………………………………….4 5. LOOMASTIK……………………………………………………………......4 6. INIMENE ROHTLAS…………………………………………………..…...5 2 1. ASEND JA KLIIMA Parasvöötme rohtla on rohtlavöötme osa, mis hõlmab parasvöötmes paiknevaid rohtlaid. Need on suured avarad alad, kus sademete hulk on aurumisega võrdne. Sademeid on seal kõrbete jaoks liiga palju ja metsade tekkeks liiga vähe. Peamiselt kasvavad seal rohttaimed. Need on sellised alad, kus sademeid langeb aasta jooksul vähem kui jõuaks...
PEDOSFÄÄR Mulla viljakus sõltub huumuskihi paksusest. MULD: a) elusosa- bakterid, vetikad, seened, ainuraksed, pisiloomad. b) elutaosa 1.vedel(mullavesi) 2.Gaasiline 3.Tahke a) lähtekivimid, kruus, savi, liiv b) ORG huumus, mullakõdu *Mullalõimis e meh. koostis näitab millise suurusega mineraalosakestel muld koosneb.(sl ja ls) Murenemine: kivimite purunemine ja miner. muutumine mpinna pindmises osas, temp, vee ja elusorg toimel Füüsikaline e rabenemine: kivim peenestub erisuurusega osadeks, kuid mineroloogiline koostis ei muutu.Ülekaalus kuivas e ariidses kliimas(kõrb) Keemiline muren. e porsumine: muutub kivimi keem. koostis, kuna osa lahust. aineid eraldub. Niiskes e humiidses kliimas (vihmamets) Geol. muren: algab elusorg kivistumisega kivimitele a)biokeemiline- jääkained b) mehhaaniline- taimejuured. KUJUNDAVAD TEGURID Lähtekivimid- annab mullale miner aluse ja füüs. keem. omadused. Reljeef- tasasel relj. on mullatekke ting. ühtlase...
parasvööde) sad=aur sobib Rohtlad Sad=aur, Tasakaalustatud Üle 1m 0; A; B; C Kamardumine MAAILMA mustmullad(soemandriline suvi soe, talv VILJAKAM parasvööde)(stepp, preeria, jahe AD pampa) MULLAD Kõrb ja poolkõrb Aur>sad, Aurumise Õhuke (A); B; C Sooldumine Vajab troopiline kliimavööde sademeid ülekaaluga niisutamist,
my Countryman". Tema ,,Hirvekütis" on väga hästi näha tema enda idealiseerimise. Kõik tema raamatud mis ta nüüd oli hakanud avaldama kõnelesid poliitikas. Cooper hakkas tajuma pinget autori ja publiku vahel. Oma viimased eluaastad oli Cooper Coopertownis, mis sai oma nime tema ise järgi, kuhu ta suri vesitõvesse. Teosed: · Salakuulaja (1821) · Pioneerid ehk Susquehanna allikad (1823 · Loots (1823) · Viimane mohikaanlane: jutustus aastast 1757 (1826), · Preeria (1827) · Punane rändaja (1828) · Bravo (1831) · Heidenmauer ehk benediktiinlased (1832) · Reisikirjade sari (18361838) · Rajaleidja ehk Sisemeri (1840) · Hirvekütt ehk Esimene sõjarada (1841) · Kaks admirali (1842) · Saatana varvas (1845) · Ahelatekandja (1845) · Punanahad (1846) · Merelõvid (1849)
Pedosfäär 3 (mullaprofiilid, mullaprotsessid, mullaviljakus Mõisted: mullaprofiil, mullaprotsessid, mullaviljaklus, muldade degradeerumine Mullaprofiil on mullahorisontide püstläbilõige maapinnast kuni lähtekivimi ülemise osani. Mullaprofiili tüsedus kõigub mõnekümnest cm-st mitme m-ni, enamasti 1 2 m. Horisontide järjestuse ja iseloomu alusel määratakse mullatüüp. Tüüpilisel profiilil eristatakse 0-, A-, B-, ja C-horisonti. Mullaprotsessid on elusa ja eluta orgaanilise aine, lähtekivimi, mulla mineraalosa, mullavee ja õhu vastastikused mõjutused. Need protsessid kujundavad mulda. Toimuvad: · Savistumine peened murenemissaadused ja orgaanilise aine mineraliseerumissaadused kuhjuvad horisondina tekkekohta; muld rikastub peene tolmu, ibe ning Fe- ja Al-ühenditega. · Lessiveerumine ibe ja tolm uhtub lagunemata allapoole. · Leetumine mulla mineraalosa laguneb huumusainete mõjul lahustuvateks ühenditeks, mis laskuva veeg...
Taimetik Kevadel, kui lumi muutub sulamisveeks ja sajab hoovihma, hakkavad arenema ja õitsema rohttaimed. Kuna suvi on kuum ja vett vähe, peavad taimed paari kuu jooksul valmima. Selliseid taimi nimetatakse efemeerideks. Pampa kliima on sobiv kuivalembeliste tihedapuhmikuliste kõrreliste kasvuks. Need taimed on kuuma suvega hästi kohastunud, kuna põua saabudes keeravad nad oma lehed rulli, vähendamaks aurumist. Sagedamini võib neist kohata habeheina, preeria ja piisonirohtu, mis kõik kasvavad PõhjaAmeerikas. Lisaks kõrrelistele võib Pampast leida ka ,,kompasstaimi" Põua ajal keeravad osa taimi lehed rulli. Rohtlate, sh ka pampa kliimatingimused võimaldavad kasvada vaid väga vähestel puudel nt: Hõbevaher, hikkoripuu, Kõrrelistega kõrvuti kasvavad Pampas ka poolpõõsad, mille maapealne osa on rohtne, maaalune aga puitunud. Levinumad neist on pujuliigid. Argentiina mägipampas 89 liiki m ² kohta. Click to edit Master text styles
oliivid, Kalapüük, ROHTLA Parasvõõtme lõunaosa kliima Kuivalembelised, Närilised, Mustmuld-kõige Väga suured põllud, Enamus looduslikest Aasias stepp mandrite siseosades, Suvi on soe Puhmad ja pisiimetajad, kojott, viljakam, Huumus kasvatatakse: rohtlatest on P-Am preeria ja talv külm ja kuina kliimaga. kõrrelised , piisonid, antiloobid, pinnases, Igal aastal Päevalilli, maisi, haritatud ja tehtud L-Am ampa Stepirohi, aruhrin, pimemutt, suslik,. kasvab palju taimi otra, nisu, põllumaaks,
SISSETULEKU SEISUKOHALT ON TOLMELDAMINE ON SAMA TÄHTIS KUI MEE TOOTMINE Põllumaal oli vaikne kuni Chad Prince ja Brandon Weatherly hakkasid mesitarusid liigutama. Siis tekkis õhku püsiv sumin, mis oli segatud vaid mööduva lennuki mürinaga või klõpsatusega lähedalasuvast elektriliinist. Mesilased ei olnud ligikaudu kuu aega eriti palju mett tootnud, ütles Prince 10. septembril. Aga mesilased jäävad välja veel umbes üheks kuuks karjamaa ja preeria radade ümber Medinas. Peale seda kui mesitarud saavad puhastatud, veedavad mesilased veel mõne kuu "talvepalees" mis kuulub Miller Mee farimile Gackle'is, Põhja Dakota osariigis. Uus rajatis mesilastele võib aidata parandada mesilaste tervist-vähendades nende liikuvust, kontrollides nende elukeskkonda ja võimalik ka, et kaotada ära varroa lestad. Pärast paari kuud "talvepalees" mesilased suunduvad läände. USA Põllumajanduse Põhja Dakota osakonna sõnul olid nad aastal 2016 top
Muflon, vöötorav, pulstikkits, känguru, kaelus- pekaari, kvoll. Inimeste tegevusalad: viinamarja kasvatus, karja- ja taimekasvatus, turism, põllumajandustoorme töötlemine. PARASVÖÖTME ROHTLA: Kliimavööde: parasvööde(mandriline) Kliima: külm talv, palav ja põuane suvi, kuiv, aurub rohkem kui jõuab sadada. Riigid: Argentiina, Uruguay, Kasahstan, Hiina, Mongoolia. Mullad: Mustmuld Rohtlate nimetused: 1) Euraasia: stepp (Ungari: pusta) 2)Põhja- Ameerika: preeria 3)Lõuna-Ameerika: pampa 4)Lõuna-Aarfika: veld Taimed: ülekaalus on kõrrelised ja lühiealised õistaimed. Tüüpilised taimed: hõbevaher, hikkoripuu, kullerkupp, anomaalne pojeng, sulg- stepirohul, palu kurekell, suureviljaline tamm, piisonirohi, preeriarohi, habehein. Kultuurtaimed: mais, nisu, oder, suhkrupeet, päevalill. Loomad: liigivaene, enamasti pisiimetajad ja närilised.
8. ÖKOSÜSTEEMID 1. Masing, V. 1979. Botaanika III. Tallinn. 2. Vuorisalo, T. 1993. Keskkonnakaitse ökoloogilised alused. Kirjastus: Eesti Loodusfoto. 3. Pleijel, H. 1993. Ökoloogiaraamat. Sissejuhatus ökoloogia alustesse. Tallinna Raamatutrükikoda. 4. http://www.ucmp.berkeley.edu/exhibits/biomes/freshwater.php Kõigi maailma ökosüsteemide summat kutsutakse biosfääriks. Astronoomiliste mõõtmetega võrreldes on biosfäär õhuke kiht Maa pinna ligidal, millel leidub elu. Maakera pinnast umbes 2/3 katab meri, ülejäänu on manner. Mandritel on maismaa- ja mageveekeskkonnad, mõnes kohas ka soolase veega järvi, millest tuntuim on Surnumeri. Maismaaökosüsteemid - Elu poolt asustatud atmosfääri maht maismaa kohal (kui vötta tema keskmiseks kõrguseks 50 m) on umbes 7 444 600 km3. Eluks kõlbava maismaa pinnasekihi maht moodustab ligi 100 000 km3. Elu leviku üksikuid elukeskkondades sõltub ümbruskonnategureist ehk miljööfaktoreist (tuletada meelde lim...
Loodusvööndid Klõpsake juhtslaidi alamtiitli laadi redigeerimiseks 27.12.12 Mis on loodusvööndid? Loodusvööndid on erinevate, neile iseloomulike tingimustega elukeskkonnad Omavahel erinevad vööndid kliima, mullastiku, loomastiku, taimestiku ja mitmesuguste välisjõudude iseloomu poolest Oluline on erinevus sademete hulgas Ühte vööndisse võib kuuluda mitu erinevat paikkonda ja isegi neis on erinevad loomad, taimed, mullad jne Loodusvööndite piirid ei ole järsud, sest tingimused (eelkõige kliima) muutuvad järk-järgult ja nii tekivad suurte vööndite vahele üleminekuvööndid. Pooluste poolt ekvaatori suunas asuvad: jää- ja külmakõrbed, tundrad, parasvöötme metsad, parasvöötme ja lähistroopilised rohtlad, kõrbed, vahemerelised alad, niisked lähistroopilised metsad, savannid, lähisekvatoriaalsed metsad ja ekvatoriaalsed vihmametsad. 27.12.12 Ku...
Kordamine romantilise proosa kontrolltööks · F. R. de Chateaubriand on Euroopa mastaabis romantismi tugisammas, Prantsusmaal selle voolu isa. Kirjutas romantilisi teoseid klassitsismiajastul, väärtustas teose autorit, oli esimene, kes pidi vanu harjumusi murdma. Iseloomult oli ta väga edev, ennastarmastav, tujukas, teatraalne, salapäratsev, kuid sisimas oli tal tugev alaväärsuskompleks. ,,René" on võtmeks autori kunstnikuisiksuse ja loomingu mõistmisel, see on tulipunktiks, kus ristuvad kirjaniku elukäik ja mitmed tema eri aegadel kirjutatud suuremad teosed. Põhiteema oli indiaanlased. · E. T. A.Hoffmann tegeles oma elu jooksul muusika, joonistamise, õigusteadusega, oli jurist, teatri muusikadirektor, muusikaõpetaja, dirigent, komponist, dekoraator, kapellmeister. Austusest Mozarti vastu vahetas ta oma nimes Wilhelmi Amade...
HIRVEKÜTT James Fenimore Cooper oli rahvuselt ameeriklane. Ta sündis 15. septembril 1789 ja suri 14. septembril 1851. Tema rohkete mere-, rajamaa- ja ajalooromaanide ning kaasaja-aineliste satiiride ja traktaatide hulgas on tuntuim 5-köiteline indiaanlasromaanide tsükkel ,,Nahksuka jutud": ,,Pioneerid", ,,Viimane mohikaanlane", ,,Preeria", ,,Rajaleidja" ja ,,Hirvekütt". Tema teoste hingestatud looduspildid, elav süzee ja sangarlusekultus on toonud talle laialdase populaarsuse. Teose analüüs Sisu lühikokkuvõte. Kaks meest, Hirvekütt ja Välejalg, on teel Vilkuva Peegli nimelise järve poole, et seal kohtuda sõbra Chingachgookiga. Kohale jõudes sattuvad nad võitluskeerisesse kahe leeri vahel. Üheks pooleks olid skalpe jahtivad punanahad ja teiseks pooleks järve peal elav Thomas Hutter koos oma kahe tütre Judithi ja Hettyga. Varsti põgeneb punanahkade juurest Mao pruut Tasa, nagu meie teda raamatus tu...
Jooni! Kajakk, beduiin, nomaad, narta, Fšuktš, saam, pampa, burjaadid, fennek, antropogeen, innuit, masai, hotentott, aborigeen, Fšuktšid, handid, hammaada, vadi, fellah, mulatt 16. Kirjuta mõiste seletusele vastav mõiste! A) Rändkarjakasvatajad kõrbe –ja rohtlaaladel Nomaad B) Ungari rohtla Pusta C) Lõuna – Ameerika vihmamets Selva D) Ajutiselt kuivav jõesäng Aafrikas Vadi E) Põhja-Ameerika rohtla Preeria F) Taim, kes kogub varre, lehe, juure või vilja sisse vett Sukulent G) Euroopa ja Aasia rohtlad Stepp H) torkiv savannivõsastik Austraalias Skrab I) Lõuna-Ameerika rohtla Pampa J) vihmametsa ronitaim ehk Liaan K) Tuule-või vee kulutav tegevus Erosioon L) Ala kõrbes, kus põhjavesi ulatub maapinna lähedale Oaas M) Hülge-või morsanahast tehtud paat Kajak N) Euroopa kodustatav põhjapõder Poro
kuulnud, aga polnud kunagi htegi tema raamatut lugenud. Ma ei oodanud sellelt raamatult kuigi palju, lihtsalt et oleks natukenegi pnev. Autori elu lhitutvustus James Fenimore Cooper oli rahvuselt ameeriklane. Ta sndis 15. septembril 1789 ja suri 14. septembril 1851. Tema rohkete mere-, rajamaa- ja ajalooromaanide ning kaasaja-aineliste satiiride ja traktaatide hulgas on tuntuim 5-kiteline indiaanlasromaanide tskkel Nahksuka jutud: Pioneerid", Viimane mohikaanlane, Preeria, Rajaleidja ja Hirvektt. Tema teoste hingestatud looduspildid, elav see ja sangarlusekultus on toonud talle laialdase populaarsuse. Teose anals Sisu lhikokkuvte. Kaks meest, Hirvektt ja Vlejalg, on teel Vilkuva Peegli nimelise jrve poole, et seal kohtuda sbra Chingachgookiga. Kohale judes sattuvad nad vitluskeerisesse kahe leeri vahel. heks pooleks olid skalpe jahtivad punanahad ja teiseks pooleks jrve peal elav Thomas Hutter koos oma kahe ttre Judithi ja Hettyga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
