kiiremini hakkas rahvaarv kasvama 18 saj lääne euroopas tänu meditsiini arengule ja elamistingimuste panaremisele. Inimeste eluiga pikenes ja suremus vähenes. Tagajärjed On tekitanud suuri sots majanduslikke probleeme : toidu puudus ( eriti arengumaages), ülerahvastatus, üle linnastumine, töö puudus, ebavõrdsus, probleemid jäärmetega, suureneb koormus loodusvaradele. ' Rhavastiku asutus Rahvastiku rände põhjused ja suunad Ränne migratsioon Migratsioon on inimeste alalise elukoha vahetus eristatake 2 viisil 1) siseriiklik ränne ja 2) rahvusvaheline ehk välis ränne. Lääne euroopa - toimub akriivne sisseränna kust lõuna ja ida euroopast samuti aafrikast ja ladina ameerikast. Põhjused paremate eu ja töö tingimuste otsingud. Euroopa liidu piires toimib vaba tööjõu liikumine seega ka riikidi vaheline ränne.
Tartu Kivilinna Gümnaasium Ränne Referaat Tartu 2011 Sisukord : Väljaränne Eestis ja Euroopas.....................................................................................................4 Ränne muudab rahvaarvu............................................................................................................5 2011. aasta ränne Eestis.............................................................................................................. 5 Kokkuvõte...................................................................................................................................7 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................................8 Sissejuhatus
11. RÄNNE Ränne ehk migratsioon on inimeste alalise elukoha vahetus. Sisse-ja väljarände vahet nimetatakse rändeiibeks ehk saldoks. Sundränne inimesed on sunnitud oma elukohast lahkuma. Põhjuseks võivad olla sõjad, relvakonfliktid, poliitiline/usuline tagakiusamine, loodusõnnetused, pursked, üleujutused, õnnetusjuhtumid (Tsernobõl), näljahädad(etiooplaste ränne Sudaani), küüditamine(eestlased Siberisse) vms. Ajaloo suurim sundränne oli orjade vedu Ameerikast Aafrikasse 17.ja 18. sajandil, ligi 20 miljonit orja. Tõuketegurid : väike töökohtade ja õppimisvõimaluste valik ; madal palk ; inimestevahelised lahkhelid ; ebasoodne looduskeskkond ; halvad elamistingimused . Tõmbetegurid : suur töökohtade ja õppimisvõimaluste valik, kõrge palk, meeldiv sotsiaalne keskkond, soodne tervislik keskkond, sugulased tuttavad, head elamistingimused.
Rahvastiku ränded 1 Rahvastiku ränne · Lisaks iibele on rahvaarvu ja rahvastiku koosseisu oluliseks mõjutajaks ränne ehk migratsioon · Ränne on inimese alalise elukoha vahetus: 1) Siseränne ränne ühe riigi piires, rahvaarv ei muutu 2) Välisränne ränne ühest riigist teise, muutub rahvaarv 2 Välisränne · Jaguneb kolmeks: 1) immigratsioon ehk sisseränne 2) emigratsioon ehk väljaränne 3) remigratsioon ehk tagasiränne · Migrant on korraga nii immigrant kui emigrant, sõltuvalt riigist, mille suhtes teda vaadeldakse 3 Rändesaldo · Rändesaldoks ehk rändeiibeks nimetatakse sisse ja väljarände vahet
Ränne e. migratsioon inimeste liikumine elu või töökoha vahetamise eesmärgil Emigratsioon e. välja ränne - kodumaalt alatiseks või pikemaks ajaks välismaale Imigratsioon e. sisse ränne - riiki elama asumine alaliselt või pikemaks ajaks Remigratsioon e.tagasi ränne oma endisesse elukohta Rändeiive e. rändesaldo - sisse-ja väljarännete vahe, rändeiive on positiivne, kui sisserändajate arv ületab väljarändajate arvu, ja negatiivne kui olukord on vastupidine Immigratsiooni kvoot e. sisserände piirarv absoluutarvuna või protsendina rahvaarvust kindlaks määratud välismaalaste arv, kelle on aasta jooksul õigus riiki elukohavahetuse eesmärgil sisse rännata, Eestis ei arvestata immigratsiooni kvoodi sisse rändajaid teistesse EL riikidesse
........................................................................................ 7 Kasutatud allikad..................................................................................................................... 10 2 Sissejuhatus Valisin selle teema kuna rahavstiku ränded on üha sagedasemad ning inimesed, kes rändavad võivad kaasa tuua palju probleeme ja küsimusi näiteks nagu inimeste rahvus ja arvukus. Rahvastiku ränne puudutab kõiki inimesi ja riike. Ränne ehk migratsioon on püsiv elukoha vahetus. kas elamise või töökoha leidmise eesmärgil. Rännet võib jagada välis- ja siserändeks, sõltuvalt sellest, kas inimesed liiguvad mandrilt mandrile või riigist riiki. Võtsin selle teema sellepärast, sest iga eestlane võiks teada oma kodumaa rände ajalugu tänapäeval kui ka Nõukogude okupatsiooni ajal. 3 Rände põhjused
põlvkond ehk generatsioon ligikaudu ühevanuste inimeste kogum kohort ühel ja samal hetkel, sama demograafilise sündmuse läbinud inimesed. Rahvastikutunnused: demograafilised põhitunnused sugu, sünniaeg/vanus, sünnikoht/põlisus (tulevad sünniga kaasa, pole meie teha, ning peame sellega leppima) sotsiaalsed põhitunnused haridus, amet (enda vastutus, enda teha) Peamised protsessid ja sündmused alusprotsessid: sündimus, suremus, ränne sündmused: sünd, surm, elukohavahetus kaasprotsessid: vananemine, linnastumine protsesside eripära: pikaajalised, raskesti (tagantjärele) muudetavad Demograafilist sündimust mõjutavad: demograafiline käitumine ( saame poliitikatega teatud määral mõjutada), rahvastiku (vanus)koosseis (lühiajaliselt ei saa mõjutada) rahvastiku koosseis + demograadiline käitumine = demograafilised sündmused - - rahvaarv ja rahvastikukoosseis
tulevad inimesed Euroopasse paremat elu otsima, kuid kuna nemad ei ole nii haritud on neil ehk raske selle eluga kohaneda ning neist saab madalam ühiskonnakiht. Eestlased rändavad Eestist näiteks Soome parema palga või elukaaslase juurde. Samuti rännatakse Eestist välismaale õppima mis on hea, sest kui õppijad naasevad eestisse ja neist saavad arstid, juristid või muud targad tegelased tõstab see eestlaste haridustaset ja riik ei pea nende inimeste hariduse eest maksma. Vastupidine ränne sellele on see, mida nimetatakse ,,ajude äravooluks" , kui noored, kes on eestist hariduse saanud riigi raha eest ning seejärel lähevad eestist välja tööle parema palga pärast.
• Kõige aktiivsem emigreerumine toimub Ladina- Ameerika piirkonnas. • Emigrantide rahalähetused kodumaale olid 2005. aastal u. 134 miljardit eurot. MÕISTED • Immigratsioon – sisseränne (immigrant). • Emigratsioon – väljaränne. • Remigratsioon – tagasipöördumine kodumaale. • Pagulane – sunnitud kodumaalt lahkuma (sundränne). • Rändekvoot – sisserännet piirav määrnumber. • Pendelränne – igapäevane edasi-tagasi ränne kahe asula vahel. RÄNDED TÄNAPÄEVA MAAILMAS • Umbes 3,2% maailma rahvastikust elab väljaspool oma kodumaad; • Igal aastal vahetab elukohta 5-10 miljonit inimest; • Suurem osa migrante on pärit arengumaadest; • Ränne lõuna riikide vahel on suurem kui Lõunast Põhja riikidesse; • Suurim migratsioonikoridor on Mehhiko – USA vahel; • Suured rändevood on ka Ukraina ja Venemaa ning India ja Bangladeshi vahel. RÄNDED TÄNAPÄEVA MAAILMAS
Rahvastik Rahvaarvu juurdekasvu näitajad on: ·rahvaarvu kasv prontsentides ·iive 1000 inimese kohta (sündimus - suremus / rahvaarv * 1000, ühik promill) Rahvaarvu mõjutavad: ·sündimus ·suremus ·sisse- ja väljaränne Tihedasti asustatud piirkonnad: ·Lõuna-, Kagu- ja Ida-Aasia ·Lääne-Euroopa ·Ameerika rannikualad ·Austraalia rannikualad Hõredasti on asustatud: ·kõrbed ·vihmametsad ·suured soodealad ·polaaralad ·kõrgmäed Migratsioon e. ränne Rände põhjused: ·sunniviisilised põhjused (sõjad, looduskatastroofid, näljahädad) ·vabatahtlikud põhjused (majandusliku/perekondliku heaolu parandamine) Rände liigid: ·sisemigratsioon - ränne sama maa piirides ·välismigratsioon - ränne erinevate riikide vahel ·emigratsioon - sisseränne ·immigratsioon - väljaränne ·remigratsioon - tagasi pöördumine kodumaale ·pendelmigratsioon - elatakse ühes riigis ja töötatatakse teises riigis Demograafiline üleminek Etapid:
läheduses, siis hajuvad paaridena inimkaugetele soodele, luhtadele, järvekallastele. Enne pesitsemist iseloomulikud pulmatantsud. Koos suguküpsetega tulevad pesapaikadesse ka üheaastased: 6...10 isendit salgas. Pesade vahekaugus harikult üle 5 km. Salga toitumisel tavaliselt 1...2 valvavad hädaohu õigeaegseks märkamiseks. Lennul kael ette ja jalad taha pikalt välja sirutatud. Salgas lennates vehivad tiibadega pidevalt ja ühtlaselt. Kunagi ei lasku puudele. Ränne Talvitab Põhja-Aafrikas. Kevadel saabub aprilli algul, erandjuhtudel juba veebruari lõpul. Äralend algab augusti teisel poolel, aga peamiselt langeb oktoobri esimesele poolele. Läbiränne kestab oktoobri lõpuni. Lendavad kiilrivis (kolmnurgas), suurel kõrgusel (ka üle 4000 m), valjult kluugutades, kitsal rindel, pärituulega. Toitumine Peamiselt taimne: marjad (eriti jõhvikad), seemned, rohukõrred, oras. Harvem loomne: putukad, limused, konnad, maod, pisinärilised
Migratsioon/Ränne-alaline inimeste ümberasumine ühest riigist teise või elupaiga vahetamine sama riigi piires. Migratsioon/Ränne-alaline inimeste ümberasumine ühest riigist teise või elupaiga vahetamine sama riigi piires. Immigrant-sisserändaja. Emigrant-väljarändaja. Rahvaloendusi on vaja, et teada kui palju inimesi mingis riigis Immigrant-sisserändaja. Emigrant-väljarändaja. Rahvaloendusi on vaja, et teada kui palju inimesi mingis riigis elab.Loomulik iive-sündide ja surmade vahe. Positiivne iive-rohkem sünde kui surmasid.Negatiivne-rohkem elab.Loomulik iive-sündide ja surmade vahe. Positiivne iive-rohkem sünde kui surmasid.Negatiivne-rohkem surmasid kui sünde.Imikusuremus-näitab,mitu last sureb esimese eluaasta jooksul iga tuhande sündinud lapse kohta. surmasid kui sünde.Imikusuremus-näitab,mitu last sureb esimese eluaasta jooksul iga tuhande sündinud lapse kohta. Sündimuse muutumist mõjuta...
· Madal suremus · Rahvaarvu väga aeglane kasv vb isegi kahanemine · Abiellumine, seks ja laste sünd pole enam nii tihedalt seotud. Rahvastiku vananemine · Rahvastik jääb vanaks · Toimuvad muutused tervishoius, sotsiaalhoiukanfes, vaba aja veetmises, pensionipoliitikas, perekonnasuhetes, meeste ja naiste osatähtsuses kogurahvastikus, tööhõives, väärtustes jne. Demograafilise ülemineku kulg · Algas 18sajandil- · Kaasaegne rahvastikutüüp RÄNNE Ränne e. Migratsioon Inimeste alalise elukohta vahetus · Välisränne inimesed asuvad elama teise riiki · Siseränne kolitakse teise omavalitsusse · Rändeiive e. Saldo sisse ja väljarände vahe Rännete liigitus · Vabatahtlik · Kaasränne · Sundränne Rännete mõisted · Immigratsioon sise ränne · Emigratsioon väljaränne · Remigratsioon tagasiränne · Migratsioonisaldo sisse ja väljarände vahe
elavad vanemaks ja vanurite II periood Sündimus langeb, osakaal tõuseb. Surmapõhjused suremus jääb madalaks. Eluiga pikk. suhteliselt stabiilsed. Vanainimeste osatähtsus tõuseb. 4. Rahvastiku püramiidide iseloomustus. 5. Rännete liigid, põhjused ja barjäärid 1. Riigisisene ja riikide vaheline ränne. Riigisisene ränne on valdavalt maalt linnadesse. Välisränded on valdavalt arenenud riikidesse. 2. Kestvuse alusel. Alaline, ajutine ja sessoonne ränne. 3. Rände iseloomult liigitatakse rändeid Vabatahtline ränne, sundränne(küüditamine), kaasränne. Põhjuste alusel rännete liigitamine 1. Majanduslikel põhjustel Töö ja palk. 2. Elukeskkonna pärast. 3. Poliitilised ja usulised põhjused 4. Loodusõppetused 5. Perekondlikud põhjused
Ränne ja rändepoliitika Tööjõu mobiilsus: terminid Tööjõu liikumist iseloomustab kaks mõistet: mobiilsus ja ränne. •Mobiilsuse all mõistetakse tavaliselt igasuguse töö kui tootmisteguri liikumist ühest regioonist (sisaldab ka riigist riiki liikumist) teise (ingl.k. interregional mobility) või ühe regiooni sees (intraregional mobility). •Ränne on inimeste ruumiline liikumine, millega kaasneb elukoha vahetus. Seega eristub ränne mobiilsusest püsivama iseloomu poolest. Migrandid põhjuste järgi Majandusmigrandid – Vaestest riikidest, peamiselt põllumajandus taustaga. Peamine
RAHVASTIK Demograafia e. rahvastikuteadus. Rahvastikku iseloomustavad näitajad: 1. rahvaarv (aastase seisuga) 2. sooline koosseis 3. vanuseline koosseis 4. loomulik iive 5. keskmine rahvastiku tihedus (inimest ruutkilomeetril) 6. rahvuslik koosseis 7. hõive 8. migratsioon e. ränne 9. linnastumine Maailma rahvaarv 6 786 000 000 e. ligikaudu 6,8 miljardit. Rahvaarvult 3 suuremat riiki: 1. Hiina 1,3 miljardit 2. India 1,2 miljardit 3. USA 307 miljonit Sündimust mõjutavad tegurid: Traditsioonid Haridustase Religioon Viljakas eas naiste arv Valitsuse poliitika a) arengumaades haridustase puudub teadlikkus kaitsevahendite kohta traditsioonid mida rohkem sünnib, seda uhkem
See toob toob kaasa endaga majanduslikke ja sotsiaalseid probleeme. Majanduslikud probleemid: 19. töötavat rahvastikku, kes makse maksab, on vähem; 20. makse laekub riigikassasse vähem; 21. vähem raha pensionis, sotsiaaltoetusteks, riigi poolt pakutavateks teenusteks. Sotsiaalsed probleemid: 22. suureneb sotsiaalhoolekande osatähtsus; 23. vaja rohkem vanadekodusid; 24. koormus tervisehoiule suureneb; 25. pensioniealiste rakenduse leidmine. 3. Ränne Eestis & Euroopas, põhjused Ränne jagub ulatuselt: Siseränne: 26. kolimine maalt linna või linnast maale; 27. linnadevaheline ränne; 28. maalt maale. Välisränne: 29. vabatahtlik (töö & parem palk, õpingud); 30. sundränne (sõda, usuline & poliitiline tagakiusamine). Väljaränne 20. sajandil 19. saj. lõpul & 20. saj. algul Venemaale ja Ameerikasse. 1939 aastal baltisakslased tagasi Saksamaale.
Ühiskond. Demograafia on teadus mis uurib rahvastikku ( rahvaarv, abielu, rahvused) . Iive rahvaarvu muutumine ( sünnid , surmad, sissevälja ränne). Negatiivne iive kui suremus ületab südimuse või väljaränne suureneb . Positiivne iive kui välja ränne on väike ja sündimus ületab suremuse. Rahvus ühise keele , traditsioonide , kommete ja kultuuriga inimeste ühte kuuluvus tunne. Integratsioon lõimumine ühiskonna erinevate rahvuste ühtseks tervikuks kujunemine. Leibkond- ühise majapidamisega , omavahel seotud inimesed (perekonnad). Ülalpeetav inimene, kes ise ei toimi ja kellel pole regulaarset sissetulekut. Tööjõud peetakse inimest , kes on 16 aastat vana kuni pensionini.
pöörata just arengumaadele ja pakkuda neile informatsiooni pere planeerimise osas ja soodustada arstiabi kättesaadavust. See tähendaks, et tulevikus on rahvas haritum ja elu Maal on arenenum ka arengumaades. Kindlasti on aastal 2070 rahvaste segunemine suurem, kui praegu. Pideva kasvava migratsiooni tõttu võivad mitmed riigid kaotada oma rahvastikust suure hulga ning teised riigid selle võrra kasvavad tohutu kiirusega. Inimesed lähevad üha enam võõrtööle. Niisugunne ränne võib endaga aga lõpuks kaasa tuua rahulolematust ja suurendada terrori ning rahutuste ohtu. Ränne ei toimu aga ainult ühest riigist teise, vaid ka ühe riigi piires. Praeguste andmete põhjal, mil linnastumine on pideva tähelepanu all, võib aastaks 2070 olla see põhjustanud paljude maakohtade ning pisemate piirkondade väljasuremist. Ränne on iseloomulik samuti just arengumaadele. Positiivne areng toimub kindlasti nii tehnoloogias kui ka meditsiinis. Juba praegu
Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium Natalia Beresneva Lindude ränne Referaat Tallinn 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 MIKS LINNUD RÄNDAVAD?..................................................................................................4 KUHU MEIE LINNUD LENDAVAD?......................................................................................5 KUIDAS LINNUD TEAVAD, MILLAL JA KUHU LENNATA?..........................
KORDAMISKÜSIMUSED RAHVASTIK JA ASUSTUS 1. Milliseid probleeme toob kaasa rahvaarvu kasv? Kuidas mõõta rahvaarvu? elualade vähenemine koormus looduskeskkonnale elatustaseme langus ja vaesus sõalised konfliktid kontrollimatu ränne piirkonna arengu aeglustumine rahvaarvu mõõdetakse rahvaloendusega 2. Nimeta asustustihedust positiivselt ja negatiivselt mõjutavaid looduslikke tegureid (4), asustustihedust positiivselt ja negatiivselt mõjutavaid inimtegureid (4) loodusvarad taimkate mullad pinnamood kliima ajaloolised tegurid poliitilised tegurid sotsiaalsed tegurid majanduslikud tegurid 3
Endale valitakse uueks elukohaks maa, kus on soodne kliima, sobilik graafiline piirkond ning muidugi parem võimalus tööd saada. Tänapäeval on emigratsioon ja migratsioon peaaegu kõikides maades väga range kontrolli all. 21. sajandil peamiselt rändeid Euroopa suunas, siseränded aga Põhja- Ameerikasse (u. Miljon inimest aastas). Peamiselt ongi rännete põhjusteks töö ning isiklik elu. Alates Eesti taasiseseisvumisest on ülekaalus väljaränne. Ulatuslik ränne on avaldanud väga suurt mõju Eesti rahvastikuprotsessidele. Hiiumaal ning Hiiumaalt toimub nii maakonna kui ka riigisiseseid rändeid. Põhjusteks võiks siinkohal nimetada kooli, töökohavahetuse vajadust ning muidugi eraelu. Kahjuks rännatakse Hiiumaalt pigem välja kui Hiiumaale sisse. Suuremad ühesuunalised väljaränded mõjutavad oluliselt riigi rahvaarvu, soolis-vanuselist, sotsiaalset ja rahvuslikku koosseisu. Kärdla 2009
(India,Bangladesh,Keenia,Nigeeria,Kariibi saared); III Industriaalüh sündimus hakkab langema (kuni 10 promilli),suremus samuti tasapisi; rahvaarv kasvab aga mitte enam nii kiiresti;Brasiilia,Argentiina,Uruguay,Paraguay,Egiptus,Hiina. SBR 1880-1940. IV Kaasaegne rahvastiku üleminek (0-kasv) sündimus langeb kohati madalamale kui suremus, suremus on suur, vanade inimeste ülekaal,iive 0 või negrahvaarv stabiilne või kahaneb; SBR,It,Pr,USA,Austraalia,Põhjamaad. Ränne = in elama asumine ühest paigast teise. 1)rände ulatuse järgi; 2) aja (kestuse) järgi; 3)rände iseloom-vabatahtlik,sunniviisiline. Rändesaldo=sisseränne väljaränne. 4)rände põhjused *maj=töö,palk, ,,ajude/musklite ränne",paremad elamisting. *pol=sõjad,maailmavaate poolest erimeelsused,küüditamine.*looduslikud=katastroofid.Rändesuunad:*maalt linna,hiljem riigist
?kaheperemeheline täiskasvanud isend hobuse organismismunaväliskeskkonnassarvlest(vaheperemees)vastne hobune sööb ära sarvlestavastne jääb hobusesse elama ja areneb täiskasvanud isendiks (lõpp-peremees) ?PÕHJUSTAB: enteriit, limaskesta põletik Parraskaridoos - Hobuse solgetõbi Parascaris equorum ?ümaruss (spagetid) ?parasiteerivad soole limaskesta all ?üheperemeheline: munaväliskeskkonnashobune sööb sisse vastsed rändavad organismis: ränne: maksakopsusoolde ehk HEPATOPULMOENTERAALNE ?PÕHJUSTAB: kopsu kahjustused, enteriit, intoksikatsioon, Köhib vastsed Strongüloidoos varsa varbuss kopsust suhu, ?välimik- juuspeened u 0,5cm pikad, ümaruss ?üheperemeheline: väljaneelab nakatumine: väikesed varsad piimaga või läbi allasatub naha rändavad: soolde
sõltub ka haha levik. Areng: Pojad kooruvad juba alates mai keskpaigast ja lennuvõimestuvad juulis augustis. Juunis lahkuvad isalinnud kaugetele meresaartele sulgima. Pesitsemine: Pesa rajab lagedale rannavallile või põõsa alla kraabitud lohku. Pesa vooderdab ohtralt udusulgedega. Kurnas on 38 rohekakoorelist muna. Haudumine algab mai esimesel poolel. Vaenlastest: Haha põhivaenlaseks on kajakad. Kui toimub kajakate ränne, toituvad enamik suuri kajakaid just hahapoegadest. Üks hahapoeg on paras suutäis, et sellest jätkuks terveks päevaks. Rahvapärased nimetused: Holmivedjas, ahk, vaagalind, pugupart, eiderani, lann, koha. Kaitse: Hahk ei kuulu looduskaitse alla. Ränne: Rändlind. Saabub märtsi lõpus, sügisränne algab augustis ja kestab novembrini. Üksikud talvitavad meie rannikuvetes.
EESTI RAHVASTIK Eesti rahvaarv ja selle muutumine Rahvastik e kindlal territooriumil alaliselt elavad inimesed.(elanikkond) Rahvaarvu mõjutavad: 1. Sünd surm 2. Ränne e migratsioon 3. Eesti ala asustati 9500 a tagasi, elati hõredalt veekogude ääres; 6000-5000 a tagasi hakati tegelema põlluharimise ja karjakasvatusega. Alepõllundus selle arenedes rahvaarv tõusis. Al 13.saj algas rahavarvu arvamine. 13.saj 150 000, 16.saj 300 000, 16.saj 400 000, 18-20.saj jõuti 1 milj, peale seda juurdekasv aeglustus. Mõjutab sõjad, nälg, katkud. Pärast 2 MS asus siia elama NL eri paikadest 1,57 milj inimest. HETKEL RAHVAARV VÄHENEB !
Kasutusel euro Rahvaarv ja selle muutus Rahvaarv 12000000 1900.a u 6 900 000 10000000 1950.a u 9 200 000 2000.a u 10 000 000 8000000 2011.a 10 760 305 6000000 4000000 2000000 0 1900.a 1950.a 2000.a 2011.a Ränne ehk migratsioon Loomulik juurdekasv ehk iive Sündimuskordaja 10,12 Rännatakse põhiliselt: Suremuskordaja 10,74 Põhja- ja Lõuna- Iive -0,62 Ameerika Ühe väikseima sündimusega riik 2011. a Euroopa Euroopa Liidus Aafrika Ränne: 2,98 inimest 1000 elaniku kohta Urbaniseerumine
RÄNDED Liis Lipp 12.b Powerpoint Templates Page 1 Ø Ränne ehk migratsioon on püsiv elukoha vahetus. Powerpoint Templates Page 2 Ø Rännet mõistetakse üldiselt kui inimeste füüsilist liikumist ühelt alalt teisele, mõnikord üle pikkade distantside või suurtes gruppides. Powerpoint Templates Page 3 Ø
Rahva arv Iga 1000 inimese kohta Sündimus suremus x 1000 = suhteline loomulik iive ( ) Rahva arv Loomulik iive : sündimus-suremus=... inimest. Ränne ehk migratsioon rahvastiku rändamine ühest kohast teise, eristatakse sise- ja välisrännet. ( vabatahtlik, sundränne) Sisseränne ehk immigratsioon , väljaränne ehk emigratsioon . Siseränne ehk ühe riigi piires toimuv rahvastiku liikumine Välisränne ränne mis ületab riigipiire Pendelränne- suuremate keskuste ümber toimuv lühiajaline edasitagasi liikumine seoses töö või õppimisega. Rahvus ajalooliselt kujunenud ennast teadvustanud inimrühm , mis koosneb ühise etnilise päritolu , keele ja kultuuriga inimestest. Rändesaldo teatud perioodi sisse ja väljarännanud inimeste vahe. Rahvastiku tihedus keskmine elanike arv pindalaühikul Maaasula alla 1000 elanikuga asula, kus tegeldakse enamasti põllumajandusega, ka kalandusega.
Demograafia- rahvastikuteadus on teadusharu, mis uurib rahvastikku selle suuruse, koostise ja arengu aspektist ning demograafilisi näitajaid, demograaf- Rahvastikuteadlane, demograafiline plahvatus- rahvaarvu kiire kasv migratsioon- ränne, püsiv elukoha vahetus, pendelmigratsioon-pendelränne on inimeste regulaarne liikumine oma alalise elukoha ja töökoha või haridusasutuse vahel, emigratsioon- välja ränne teise riiki.(ntks vanemad leiavad parema töö, õppimise eesmärgil, ) Milliseid andmeid kogutakse rahvaloendusega- riigi elanike arvu ja paiknemise kohta, inimeste soo, vanuse, haridustaseme, elatusallikate, milleks neid andmeid on vaja riigil teada-EITEA demograafiline plahvatus, millisel sajandil toimus see Eestis-19 saj keskpaiku kuidas perepoliitika on mõjutanud rahvaarvu muutusi 21. saj-l-EITEA
Rändesaldo-e. Iibe- sisse-ja väljarände vahe. Pagulane-selline sisserändaja,kes saabub poliitilistel,usulistel või sõjalistel põhjustel. Asüüli-poliitilist varjupaika paluma. Illegaal-inimene, kes on riiki saabunud ebaseaduslikult ja tal puuduvad töö-ja elamisluba. *)iseloomud Vabatahtlik Sunniviisiline Kaasränne Inimeste enda soovil ja Küüditamine,poliitilinr, usuline Perekondlikel põhjustel ränne. võimalustel ränne surve, loodusõnnetused. *)ajaliselt e.kestvuselt 1) Alaline-asub elama mujale, inimene otsustab elukoha vahetust. 2) Ajutine-õppima asuma,pikem turismireis. 3) Sessoonne-hooajaline ränne,teatud ülesannete täitmiseks,mingil perioodil teha tööd seal. 4) Pendel ränne-töö- ja elukoht paiknevad eraldi piirkondades. *)põhjustelt ränded *majanduslikud põhjused *poliitilised *usulistel *loodusõnnetuste mõjul *perekondlikud *õppimine
Rahvastik ja asustus Rahvastiku ja asustuse teemad õppekavas 8. klass RAHVASTIK. Maailma rahvastik. Rahvastiku paiknemine ja tihedus. Rahvastikuandmete kujutamine kaardil. Looduslike, majanduslike ja ajalooliste tegurite mõju rahvastiku paiknemisele. Arenenud ja arengumaad. Maailma rahvaarv ja selle muutumine. Sündimus, suremus ja iive arenenud ja arengumaades. Ränne ja selle põhjused. Linnastumine ja sellega kaasnevad probleemid. Eri rahvaste ja riikide roll maailmapildi avardumises. Eestist pärit maadeavastajad. Maailmajaod. Geograafilised uuringud tänapäeval. Rahvastiku ja asustuse teemad õppekavas 9. klass · RAHVASTIK JA ASUSTUS. Eesti rahvaarv ja selle muutumine muinasajast tänapäevani. Rahvastiku andmeallikad. Sündimus, suremus, loomulik iive. Ränded eri ajaperioodidel. Rahvuslik koosseis, selle
Elevandiluuranniku migratsioon Igas riigis, nii ka Elevandiluurannikul toimub riigisisene ränne, sest paljud inimesed ei ole oma kodukohaga, kus nad sündisid, rahul ning soovivad minna teise linna elama. Elevandiluurannikul toimub ka rahvusvahelist rännet. Rohkem toimub immigratsiooni, ehk sisserännet.Enamik sisserändajatest on pärit Elevandiluuranniku naaberriikidest nagu Ghana, Mali ja Guineast. Elevandiluuranniku sisserännaku ehk tõmbepõhjusteks võivad olla mitte sõjad, ehk rahuaeg. Veel, et Elevandiluurannik asub rohkem rannikuäärne riik (asub Atlandi ookeani ääres)
Linnade iseloomustus Lõunariikides: linnades 40% elanikest, linnade arengu I etapp, linnade kiire kasv, ülelinnastumine, äärelinnades puudub vesi ja kanalisatsioon, vaesus, kuritegevus. Migratsioon- ehk rahvastiku ränne; inimeste ümberasumine riigi sees või üle selle piiri, kas elamise või töökoha leidmise eesmärgil. Siseränne- ränne riigi piires. Välisränne- riikidevaheline ränne, mis jaguneb emigratsiooniks ja immigratsiooniks. Pagulus- sunnitud elukoha vahetamine usulistel, poliitilistel või sõjalistel põhjustel. Vabatahtlik migratsioon- inimene rändab vabatahtlikult. Sundmigratsioon- inimeste sunniviisiline riigist välja viimine. Emigratsioon- riigist väljaränne. Immigratsioon- riiki sisseränne. Rände saldo- emigrantide ja immigrantide arvu vahe. Rännete põhjused: loodusõnnetused (vulkaanipursked),
· Suremus väike 1)eluiga pikem meditsiini areng 2)imiku suremus on väike · Iive- väga madal · Koormusnäitaja väga suur 1)palju vanureid 2)kulutused noortele väga suured Nüüdisaegne põlvkondade vaheldumine 1) väike suremus 2) väike sündimus 3) iive väike, kuid positiivne 4) koormusnäitaja üle 50% tööealised, 25% noored ja alla 25% pensionärid. Rände liigid 1. Vabatahtlik ränne · alaline ränne lahkutakse alatiseks teise riiki, taotletakse antud riigi kodakondsust, õpitakse ära keel ja kultuur ning lahkutakse tavaliselt koos perega. · Ajutine ränne Minnakse tööle või õppima. Kodakondsust ei taotleta. Minnakse tavaliselt ilma pereta. Keel omandatakse suhtlustasandile või üldse mitte. 2. Sundränne · Küüditamine · Pagulus
Selle tulemusena kasvab rahvaarv kiiresti. II Vananemine--sündimus madal, eluiga kõrge, vanainimeste osatähtsus kasvab. III Demograafiline kriis--sündimus on madalam kui suremus. Rahvaarv väheneb. Mida suurem on ühiskonnas ülalpeetavate hulk, seda kõrgem on ühiskonna koormus. Ideaalne on olukord, kus tööealisi on 50-55%, lapsi 25% ja vanureid 20%. Iibe muutumine rände teel (migratsioon) Migratsioon--inimest ümberasumine ehk ränne See võib olla kahesugune: 1) Ajutine--e. pendelmigratsioon. See võib olla igapäevane või hooajaline (tööl käimine, marjakorjamise hooajal korjamas käimine). 2) Püsiv--Elukoha vahetus, mis võib toimuda riigi siseselt või riikide vaheliselt e. rahvusvaeline. Rahvusvaheline e. riikide vaheline ränne tasakaalustatakse tavaliselt kvootide e. piirangute abil. Tasakaalustamata ränne on Lõunariikides. Illegaalid on inimesed, kes on riiki tulnud ebaseaduslikult, neil puudub sotsiaalne
Elatusvahendid kasvavad aritmeetilises progressioonis, mis viib ressursside nappuseni Rahvastikuprobleemid on seotud ressurssidega ja vastupidi. 14 Olulised mõisted Rahvaarv on mingis piirkonnas elavate inimeste arv. Eristatakse tegelikku rahvaarvu (de facto) ja sinna juriidiliselt kuuluvat ehk alalist rahvaarvu (de jure) Rahvastiku kujunemist mõjutavad kolm peamist protsessi on sündimus, suremus ja ränne ehk inimeste elukoha vahetused. Loomulik iive on sünni-ja surmajuhtumite vahe. Rändesaldo on antud piirkonda mujalt saabunute ja mujale lahkunute vahe. Koguiive saadakse loomuliku iibe ja rändesaldo summana – see näitab rahvaarvu muutumist antud piirkonnas. 15 Sündimust ja suremust mõjutavad tegurid Aasta jooksul sünnib maailmas üle 130 miljoni lapse Ügas minutis üle 250 lapse
4 sundrände põhjust Marja-Liisa Illaste Ränne? Sundränne? Ränne ehk migratsioon on püsiv elukoha vahetus. Sundränne - on loodusõnnetuse, sõja või poliitilistel põhjustel tingitud elukohavahetus. Pagulane – inimene, kes on sunnitud kodumaalt lahkuma (sundränne.) Tsernobõli katastroof oli avarii, mis leidis aset Tšernobõli tuumaelektrijaamas, 26. aprillil 1986. Avarii oli rahvusvahelise tuumaintsidentide skaala järgi 7. taseme õnnetus. Saastatud piirkondadest evakueeriti üle 300 000 inimese
inimesi elab maal; palju inimesi töötab põllumajanduses; kaasaegsed sidevahendid on vähelevinud. rahvastiku tihedus annab meile infot, kui palju inimesi elab näiteks ruutkm kohta kuskil maal. immigrant - sisseränne emigrant väljaränne linnastumine on see, kui inimesed kolivad linna elama. Linnastumine näitab linnarahvastiku osatähtsust kogu rahvastikus. migratsioon - ränne iive sündimuste ja suremuste vahe ränne- on püsielukoha vahetus ja kuulub geograafiliste nähtuste alla. 3. migratsiooni suunad erinevatel ajajärkudel. alguses rännati euroopast USA'sse Rände suundade iseloom tänapäeval tänapäeval rännatakse nüüdki kõige rohke USAsse. Euroopasse suundub rändevool Põhja-Aafrikast. 4. Linnastumine, miks kolivad inimesed maalt linnadesse? Linnastumist on oluliselt mõjutanud tehnoloogia areng. Aja jooksul hakkasid inimesed
Vinni-Pajusti gümnaasium Liibüa Riigi rahvastiku iseloomustus Koostas: Piiariin Luhama Klass: 11b Aineõpetaja : Siiri Seljamaa SISSEJUHATUS Sissejuhatus 2 lk Liibüa 3 lk Rahvaarv ja selle muutus 3 lk Loomulik juurdekasv ehk iive 5 lk Linnastumine ehk urbaniseerumine 5 lk Hõive ehk inimeste tegevusalad 5 lk Rahvuseline ja usundiline koostis 6 lk Ränne ehk migratsioon 6 lk Kasutatud materjalid 7 lk 2 Liibüa Liibüa on riik Põhja-Aafrikas Vahemere lõunarannikul ja Sahara põhjaosas. Piirneb Tuneesia, Alzeeria, Nigeri, Tsaadi, Suda...
reisida ja kui kauaks tuleb migranti nimetada migrandiks? Mis on reiside eesmärgid? Kui erinevad on päritoluriigid ja sihtriigid? Kuidas me käsitleme korduvreise? Kuid kõige keerulisem ja ebaselgem on territoriaalse ja sotsiaalse rände sidumine. Üks on selgelt osaline, mitte täielik, kuid on võimalik ühest rändest minna üle teise, kuid täpsne seostevaheline olemus tuleb veel välja töötada. Ehe ränne ilmselgelt tähendab ajalise ja sotsiaalse punkti üheaegset nihet, nii et õpilane ei saa realistlikult mõõta ühte tüüpi liikumist, teist ignoreerides. Milline perekond on rohkem rändav: üks kes peab sõitma 3000 miili üle kontinendi, et töötada oma endises naabruskonnas või mustanahaline perekond, kes kolib linnaossa, mis oli varem valgete piirkond? Ideaalis peaksime jälgima vahetusi
000-le ehk 1,58 korda. Veelgi suurem kui üldine rahvaarvu kasv, mis sisaldab endas nii sündide-surmade kui ka rände bilanssi, oli rahvastiku loomulik juurdekasv, mida me siin ei käsitle. Loomulikku iivet absorbeeris väga olulisel moel väljaränne, millel pole Euroopa jaoks olnud kunagi nii suurt tähtsust kui 1840-1914 vahel. Tänu transkontinentaalsele rändele oli rändebilanss negatiivne. Valdavalt üle ookeani, esijoones Ameerikasse suundunud ränne on ka suhteliselt hästi registreeritud, kuna euroopasisene ränne, mis suurte riikide puhul jäi suuresti riigi piiridesse, on raskesti jälgitav. Kui palju inimesi sisemaise rände näol oma elukohta vahetas, kas alaliselt või ajutiselt, on üsna raske ja olenevalt riigisisesest asjaajamiskorrast ja allikate säilumisest kohati ka võimatu kindlaks teha. Lokaaluurimuste põhjal on aga hinnatud, et 1900. aasta paiku vahetas tõenäoliselt
põhjenda (2) ? joonis lk 37 Rahvastiku vananemine? Miks elavad naised praegu kõigis piirkondades meestest kauem? Mehed elavad vabamalt nooruspõlves, liiguvad vähem, kolesterool tõuseb ja tekivad südame- ja veresoonkonna haigused, töötavad rohkem Millised demograafilise, sotsiaalseid, ja majanduslikke probleeme tekitab rahvastiku vananemine riigile? Riik peab rohkem pensione maksma, riik jääb vaesemaks. Vähem tööjõudu, riik saab vähem makse, rahvaarv väheneb. 4. Ränne ehk migratsioon On on püsiv elukoha vahetus. Rahvastiku liikuvus: Ränne -Rahvusvaheline ränne (immigratsioon, emigratsioon, remigratsioon) -Riigisisene ränne Pendelränne -Igapäevane -Perioodiline (nt. 5 päeva Tallinnas, 2 päeva oma põhikohas) Lähismineviku peamised rändesuunad (õp. lk 40 joonis 2.16) Rändel on rida tõmbe ja tõuketegureid ning ka barjäärid (õp. lk 39, joonis 2.15)
millel domineerivad põllumajanduslik- ja metsamaa. 2. Tüpoloogilised regioonid (OECD järgi) - Regionaalse linnastumisosatähtsuse alusel, aluseks maakonnad: 1) Linnalised regioonid (Harju, Ida-Viru); 2)Vahepealsed regioonid: (Tartumaa, … Pärnumaa, … Valgamaa); 3) Maalised regioonid (10-12 ülejäänud maakonda). 3. Linnastumisstaadiumid: tunnused, põhjused ja probleemid LINNASTUMINE – maarahvastiku suhteline vähenemine (territoorium jääb samaks): 1. Maaelanike ränne linnadesse; 2. Linnaliste asulate osatähtsuse (%) kasv riigis. MAA LINNASTUMINE – linnapiirkondade laienemine: 1. EESLINNASTUMINE – eeslinnade kasv. 1a. VALGLINNASTUMINE – linnaelanike liikumine uuselamu-piirkondadesse. 2. VASTULINNASTUMINE ehk TAANDLINNASTUMINE – elanike liikumine maale. 3. TAASLINNASTUMINE – elanike ränne tagamaalt linna. Linnastumine Põhjused: 1. Tööstuse kasv, industrialiseerumine 2
Ränne ehk migratsioon emigratsioon- väljaränne immigratsioon- sisseränne rändesaldo- sisse ja väljarännunte vahe Rännete liigid: Ulatuseränne: 1. riigisisene (nt töökohtade tõttu) 2. rahvusvaheline Kestuse ränne 1. Ajutine 2. Alaline Sundluse alusel 1. Vabatahtlik 2. Sundränne Tõmbetegurid: Töökoht, elamistingimused, poliitiline, looduslolud. Tõuketegurid: tööpuudus, poliitiline(tagakiusamine), loodusolud(külm kliima, mägine pinnamood, loodusõnnetused, sõjad ja majanduslik tegur. Rahvusvahelised ränded 1. (laine)Kui tekkisid ümberasumis kolooniad, kuna oli oli demograafiline plahvatus (15 saj). Mindi Euroopast Põhja- ja Lõuna-Ameerikasse ja orjade vedu Aafrikast
ja ebasoodsate ilmastikutingimuste eest. Järglaste sirgudes ja vajaduste suurenedes peavad hakkama toitu tooma mõlemad vanalinnud. Augusti alguses lendavad pojad pesast välja, kuid tulevad nädala-paari jooksul veel siiski pessa ööbima. Ränne Rändlind. Talvitab Aafrikas, Saharast lõunas, ekvaatori ületab harva. Võib talvitada ka Lõuna-Aasias. Eestisse saabub märtsi teisel poolel või aprillis. Augusti algul hakkavad lõuna poole liikuma, ränne võib aga venida hilissügiseni. Keskmiselt lahkuvad augusti teisel poolel. Iseärasused Väidetavalt ainus kureliik maailmas, kes pole inimeste lähedusse elama asunud.
KREEKA KRONOLOOGIA 28.-12.saj.e.Kr Kreeta-Mükeene ajajärk 21.saj. ahhailaste ränne 2000-1600 lineaarkirjade teke 14.-12.saj Mykenai ja Pylose riikide õitseng 12.saj. algul TROOJA SÕDA 12.saj. lõpus doorlaste ränne ___________________________________________________________________________ 11.-9.saj.e.Kr. Homerose ajajärk (10)9.-8.saj. kreeka kirja ja tähestiku teke foiniikia tähestiku alusel ___________________________________________________________________________ 8.-6.saj.e.Kr. arhailine ajajärk 8.-6.saj. Kreeka kolonisatsioon 776 esimesed Olympia mängud 754 Kyme – esimese Kreeka koloonia rajamine 8.saj
Tõmbetegurid · Suur töökohtade ja õppimisvõimaluste valik · Kõrgem palk · Head elamistingimused · Sugulased, sõbrad, tuttavad Tõuketegurid Väike töökohtade ja õppimisvõimaluste valik Madal palk Halvad elamistingimused Ebameeldiv, üksluine sotsiaalne keskkond Looduskatastroofid, sõjad · 192 miljonit inimest elab väljaspool sünnikohta · 3% maailma rahvastikust · 17 miljonit neist põgenikud (pagulased) OHUD · Pikaajaline ühes suunas toimuv ränne mõjutab nii lähte- kui ka sihtkohariigi rahvaarvu ning rahvastiku soolis-vanuselist ja etnilist koosseisu. · Selle kaudu ka majanduse arenguvõimalusi ning ühiskonna sotsiaalseid ja kultuurilisi tingimusi. Saudi-Araabia Mõjud lähteriigile · Väheneb tööpuudus ja paranevad oskused · Osa rahast saadetakse kodumaale · Uued kultuuritavad · Väheneb maksumaksjate ja aktiivsete inimeste osakaal · Soolised disproportsioonid
Rände põhjused: ® vabatahtlikud tegurid parem töö, parem palk, majanduslikult kergem elu, rohkem võimalusi, parem elukeskkond ®Sundpõhjused rassism, usuline ja poliitiline tagakiusamine, näljahädad, loodusõnnetused. Tagasiränne e. remigratsioon oma kodumaale. Rändeiive e. rändesaldo(sisserändajate ja väljarändajate vahe) Immigratsiooni kvoot valitsuse kehtestatud piirarv mõnedele riikidele. Riigisisene ränne, rahvastik on enamasti koondunud linnadesse ja maaelanike osatähtsus kahaneb. Pendelränne e. pendelmigratsioon, inimesed pendeldavad kahe asula vahel, elades ühes ja töötades/õppides teises asulas. Kodanikud inimesed, kellel on selle riigi kodakonsus. Välismaalased isikud, kellel puudub elukoha-riigi kodakonsus. Muulaste osatähtsus on aasta aastalt kasvanud, eriti on vene rahvusest inimesi Narvas ja Sillamäel. Rahvastiku tihedus Eestis on 30 in/km2
Push-tegurid (wut?) emigratsioonil (nt halvad majanduslikud olud) Pull-tegurid immigratsioonil (parem elu) Põhjused: Väljarändemaades ülerahvastatus, vaesus, nälg, sotsiaalsed ja vaimsed piirangud Lootus paremale elule sisserändemaades (kullapalavikud, soov saada uut maad nt USA, Brasiilia, Austraalia, Uus- Meremaa) Globaliseerumine (,,ajude" väljavool kvalifitseeritud tööjõud läheb udusse) Rahvusvaheline ränne: Vabatahtlik ränne maailmas on tuntav peamiselt kahe lainena: I Euroopast Ameerikasse 1820-1930, II arengumaadest arenenud riikidesse, algas 20. Saj. II poolel. Lääne-Euroopasse hakkas rändama palju tööjõudu lõunapoolsetest riikides pärast 1960. Aastat. Põhja-Ameerikasse ja Kanadasse suundub kõige rohkem immigrante. Lähis-Ida naftariikides on väga suur võõrtööjõu osakaal, sinna tulevad peamiselt oskusteta töölised geograafiliselt lähedastest piirkondadest. Riigisisene ränne:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
