Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"tuuled" - 501 õppematerjali

thumbnail
2
doc

Tuuled

39 P TUULED NIMI: ....................................... 1. SELGITA MÕISTEID, TUUES VÄLJA KA MÕJUTEGURID: 3P ÕHURÕHK: .......................................................................................................................................................

Geograafia
8 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Geograafia kordamine 8.klass

Orkaan on torm, kus tuulekiirus ületab 32 m/s ehk umbes 115 km/h. Orkaanid tekivad ookeanide kohal, kus sooja vee tõttu on intensiivne aurumine. Orkaanis on tuulte tugevus 12 palli. Orkaani läbimõõt on 1000 km. Tuuled puhuvad väljast sisse, tõusvad õhuvoolud. Orkaani silmas (50 km) valitseb vailus, kõige tugevamad tuuled on orkaani seinas. Atlandi ja Vaikne ookean, Ameerika, India. Orkaan Katrina Mehhiko lahel hävitas New Orleansi linna, suur üleujutus. MUSSOON on püsiv ja suure ulatusega tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale. Mussoon tekib seepärast, et maismaa ja meri soojenevad erineva kiirusega ning erineval määral. · Suvemussoon ­ Suvel on maismaa soojem, mistõttu kujunevad seal välja tõusvad õhuvoolud, mis moodustavad püsiva madalrõhkkonna. Meri on külmem, seal...

Geograafia
400 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Atmosfäär

9. Passaatide teke, õhuringlus ekvaatori ja 30 laiuskraadide vahel Evatoriaalsel alal on õhurohk naaberaladest madalam, umbes 30 laiuskraadil valitseb kõrgrõhuvöönd, seega on seal kuivad ilmad ning õhk ei tõuse, vaid langeb. Kuna laskuv õhk soojeneb ja muutub kuivaks, siis ongi ekvaatori juures pidevad kuivad ja päikesepaistelised ilmad. Passaadid, püsivalt ekvaatori poole puhuvad tuuled , kalduvad oma liikumissuunast Coriolisi jõu tõttu kõrvale, tekitades põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõuapoolkeral kagupassaadid. Passaadid tekivad aga maapinnalähedases õhukihis liikuvate laskunud õhuvoogude tagajärjel. 10. Mussoonide teke Mussoonid on tuuled, mis puhuvad maa ja mehe vahel. 11. Õhuringluse mõju Eesti kliimale Eesti paikneb üleminekuvööndis, kus on ilmastik väga vahelduv, eriti talvel, kui ilm sõltub peamiste õhuvoolude suunast...

Geograafia
132 allalaadimist
thumbnail
4
xls

Loodusvööndid

Lähispolaarnevööde Suvel parasvöötme õhk, talvelpolaarne õhk. Parasvööde Parasvöötme õhk. Lähistroopiline vööde Suvel troopiline õhk, talvel parasvöötme õhk. Troopiline vööde Troopiline õhk. Lähisekvatoriaalne vööde Ekvatoriaalne õhk ja troopiline õhk. Ekvatoriaalne vööde Ekvatoriaalne õhk. Õhutemperatuur Sademed Õhutemperatuur aasta ringi väga madal. Sademed peamiselt lumena. Suvi suhteliselt jahe, talv karm. Vähe sademeid. Suvi piisavalt soe, talv külm. Piisavalt sademeid, talvel püsiv lumekatte. Õhutemperatuur kõrge. Piirkonniti väga erinev. Soe ja kuiv, ööpäevased erinevudsed suured. Vähe sademeid. Soe ja niiske aastaaeg ja jahedam ja kuiv aastaaeg. Suvi vihmane, talv kuiv. Väga palav, ööpäeva...

Geograafia
7 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Atmosfäär

Merehoovused a. Soojad ­ muudavad kliimat soojemaks ja niiskemaks b. Külmad ­ muudavad kliimat jahedamaks ja kuivemaks 4. Pinnamood e reljeef a. Temperatuur langeb 6°C/km kohta b. Rejleef püüab sademeid 5. Valitsevad tuuled (kas mere poolt või sisemaalt) Tuuleroos: 1 Geograafia 3. Kursus 2.Va Atmosfäär 6. Valitsevad õhumaasid Õhutsirkulatsioon e. ülemaailmne õhuringlus C oriolisi jõud...

Geograafia
48 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Kliimavöötmed.

kliimavöötmed Õhumassid Õhutemperatuur Sademed Tuuled aastaajad Ekvatoriaalne Ekvatoriaalne õhk Aasta ringi väga palav (>25°C). Väga palju sademeid (> Passaadid Aastaajad vööde (EÕ) Õhutemperatuuri ööpäevane 2000mm/a). puuduvad. amplituud suurem kui aastane kuu keskmise temperatuuri amplituud....

Geograafia
67 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Geograafia 11. klassi konspekt

Soe front ­ tekib, kui soe õhk liigub külma õhu peale. Sajab frondil ja frondi ees. (külmal f-l taga) Tähistatakse nii, et joon ja punane ja kaarekujulised junnid küljes. Külm front ­ raske ja liigub maapinna lähedalt. Surub sooja õhu üles. Sajab frondil v frondi taga. Tähis on teravate junnidega sinine. Õhuringlus ja tuuled Millised tegurid mõjutavad õhuringlust? Gradientjõud (õhk liigub alati kõrgema rõhuga alalt madalamale) Goriolisi jõud (maakera pöörlemisel tekkiv inertsjõud) Hõõrdejõud Maismaa ja mere erinev soojenemine ja jahtumine (veel on suurem soojusmahtuvus) Mäestikud (natukene) TUULED Passaadid ­ tuuled, mis puhuvad 30ndatelt laiuskraadidelt ekvaatori suunas. (esinevad põhiliselt palavvöös) Põhjapoolkeral puhuvad kirdest, S poolkeral kagust....

Geograafia
144 allalaadimist
thumbnail
12
rtf

Geograafia - üldmaateadus

Tegelikuses ei ole õhuliikumine nii lihtne, sest tuulte kiirus ja suund ei sõltu mitte ainult päikesekiirgusest vaid ka maismaa ja mere vaheldumisest ja suurtest mäeahelikest ning eriti maakera pöörlemisest ümber oma telje. Maa pöörlemisel ümber oma telje tekib Coriolisi jõud - inertsijõud, mille mõjul kanduvad kõik liikuvad kehad põhjapoolusel otsesuunaga võrreldes paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Nii kanduvad ekvaatorilt liikuvad tuuled põhjapoolkeral paremale ning lõunapoolkeral vasakule. Pikkadel jõgedel kujuneb kõrge parempoolne kallas, mida vesi pidevalt uhub ning lauge vasakkallas. Ka lennukite, rakettide ja püssikuuli lennule avaldab Coriolisi jõud mõju ja muudab nende suunda. Tuuled. Ekvaatoril tekivad sooja aluspinna tõttu tugevaad tõusvad õhuvoolud ja maapinna lähedal kujunevad madala õhurõhuga alad. Soe õhk tõuseb troposfääri ülakihtideni ja liigub seal nii põhja kui ka lõuna poolel...

Geograafia
37 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Suur Liivakõrb

Kõrbe asend Suur Liivakõrb asub Austraalia madril ja paikneb selle loodeosas. Lõunas piirneb Gibsoni kõrbega, kirdes Kimberley lavamaaga ja loodes India ookeaniga. Kõrb paikneb ligikaudu 20-30 S ja 110-140 E. Kõrb asub troopilises kliimavöötmes. 2. Kõrbe suurus ja ulatus Suure Liivakõrbe suurus on 284993 km2 ning sellise pindalaga hõlmab ta umbes kahekümnendiku Austraalia pindalast(7,7 mln km2 ). 3. Kliimatingimused ja tekkepõhjused Suure Liivakõrbe keskmine sademetehulk on 250 mm aastas, Kimberely lavamaa läheduses 300 mm aastas. Suviti (septembrist maini) on temperatuurid kõrged, keskmiselt 37 ja 38 kraadi ümbruses. Talv on lühike, mai algusest augusti lõpuni. Talvel jääb temperatuur 25 ja 30 kraadi vahele. Gibsoni kõrbe lähedastel aladel võib esineda paar korda aastas härmatis. Suur Liivakõrb asub pöörijoonte piirkonnas. Seal on asetsevad las...

Geograafia
22 allalaadimist
thumbnail
18
ppt

Tuuled, frondid ja rõhualad

Kokkuvõte RE teemadest- tuul, miks tekib? Tuul ja miks tekib? sünoptik Taimi Paljaku materjalide põhjal · Õhurõhu territoriaalsed erinevused põhjustavad õhu · horisontaalse liikumise - tuule. · · Õhu paneb liikuma õhurõhkude erinevusest tingitud · gradientjõud, mis on suunatud kõrgema rõhuga alalt · madalama rõhuga ala poole · · Mida suurem on õhurõhu muutus pikkusühiku kohta e. · õhurõhu gradient seda tugevam on tuul · · Vaid gradientjõu korral õhurõhkude erinevus kiiresti · ühtlustuks, kuid lisanduvad · ­ Coriolisi jõud- tingitud Maa pöörlemisest ümber oma telje. · ­ hõõrdumisjõud - suunalt vastupidine õhu liikumise (tuule) · suunaga · ­ tsentrifugaaljõud - lisandub liikumisel mööda kõverjoont · Tuul maapinna lähedal ei liigu kunagi sirgjooneliselt . · Tuul on kallutatud isobaaride tsüklonaalse/ · antitsüklonaalse kõveruse järgi · ·...puhub tuul kellaosuti liikumise · suunas keskpunktist välj...

Geograafia
15 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Maateadus

Peegeldab täpselt määratlevate füüsikaliste jõudude tasakaalu. Geoidi kuju määramiseks tuleb palju punkte mõõdistada, et otsitavat pinda interpoleerida Kvaasigeoid- lähend, mis tasastel aladel ei erine tegelikust geoididt üle 4 cm( mägedes 2m) Referentsellipsoid- keerukas geoid asendatakse maaelipsoidiga MAA PÖÖRLEB ÜMBER OMA TELJE JA TIIRLEB ÜMBER PÄIKESE Coriolis'e jõud- mingi keha mis liigub horisontaalselt, kaldub liikumissuunast horisondiga joone suhtes paremale( põhjapoolkeral) ja vasakule( lõunapoolkeral) PÕHJANAEL ASUB MAA PÖÖRLEMISTELJE PIKENDUSEL Suvine pööripäev- 21/22 juuni põhjapoolkera kallutadud päikese suunas Talvine pööripäev-21/22 dets lõunapoolkera kallutatud päikese poole Kevadine pöörip(20/21.märts) ja sügisesel pöörip(22/23 sept) on Maa telg risti Maad ja Päikest ühendava sirgega. Põhja kui lõunapoolkera saavad sama palju päikese...

Maateadus
5 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Geograafia: hüdrosfäär

' Maailmamere veetemperatuuri ja soolsuse erinevused: Eri piirkondades langeb erinevalt päikesekiirgust seega on ka temp erinev. Põhjapoolkeral kõrgem kui lõunapoolkeral. Kõige soojem piirkond on termiline ekvaator. Hoovuste tekke põhjused: Hoovus on suure koguse merevee horisontaalne ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine, mis on põhjustatud püsiva suunaga tuultset, soolsuse- või temperatuurierinevustest. Vett panevad liikuma peamiselt tuuled ja pooluste lähedal toimuv vee jahtumisest tulenev vajumine. Samuti tekitavad vee liikumist soolsuse ja sellest tulenevalt merevee tiheduse erinevus. Tuuled suudavad vett mõjutada 100 m sügavuseni. Hoovuste liikumise suunda mõjutavad rannajoone kuju ja põhja reljeef. Mere kuhjav tegevus: Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus. Veeosakeste hõõrdumine tõttu põhjaga kaotavad lained rannajoonele lähenedes järk-järgult energiat ja rannajoone...

Geograafia
16 allalaadimist
thumbnail
44
odt

Läänemere iseloomustus ja kalad

Iga kala kohta on lühikirjeldus ja samuti illustreeriv pilt.On ära toodud ka kalade ladina keelne nimetus. Iga kala liigi kohta on ka välja toodud tabel, kui palju on konkreetset kala aastas tonnides püütud . Referaadis on kirjeldadud ka Läänemerd. Läänemere suurim sügavus 459meetrit ja keskmine sügavus 55meetrit. Samuti on kirjeltatud Läänemere soolsusest, eri paikadest. Läänemere ääres asub üheksa riiki. Samuti on ära toodud millised tuuled tõstavad ja langetavad veetaset. Läänekaarte tuuled tõstavad veetaset . -2- 1. Räim Räim ( Clupea harengus membras ) Läänemeres levinud heeringa kääbustunud alamliik. Pikkus kuni 23 cm (röövtoidulisel hiidräimel kuni 40 cm). Hiidräimed kujunevad välja nendest räimedest, kel õnnestub noorpõlves hakata neelama teiste kalade vastseid ja maime. See tingibki kiire kasvu...

Loodus
12 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Maateaduste eksami materialid 2018/19

Mis on Islandi miinimum? Püsiv madalrõhuala keskmega Islandi saare läheduses 12. Mis on Assoori maksimum? Kõrgrõhuala Assooride kohal 13. Mis on tornaado ehk tromb? Õhu vertikaaalne keeriseline liikumine; Väikse läbimõõduga kuid väga intensiivne õhupööris, mille keskmes on õhurõhk tunduvalt väiksem normaalrõhust 14. Mis on troopiline tsüklon e orkaan? Väikestel laiuskraadidel esinev tugev madalrõhuala, millega kaasnevad tugevad tuuled , vihmad, üleujutusted. Põhjalikud vastused (6-10p): 1. Kuidas toimub õhumasside liikumine põhjapoolkera parasvöötmes? Mis seda mõjutavad? Pooluste poole liikuv soe õhk ja poolustelt tulev külm õhk kohtuvad. Soe õhk liigub mööda külma õhuseina üles (läänetuulte vöönd). Suur osa kerkivast õhumassist liigub edasi pooluste poole, kus see jahtub ning laskub ja annab lisa kõrgrõhkkonnale. Päikesekiirte languse nurk...

Maateadused
18 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Riigi iseloomustus: Iirimaa

Riigi pindala on 70280 km2.Iirimaa on Briti saarestiku suuruselt teine saar.Minu arust on Iirima pindala poolest keskmine võrreldes teiste riikidega. 3. Loodus Suurem osa Iirimaast on mägine ja kivine. Ohtralt leidub erinevaid karstivorme, maa aluseid jõgesid ja järvi. Edelas on Iirimaa kõige kuulsamad mäed.Näiteks Carrauntoohil,Comeraghi. Iirimaa asub parasvöötmelises kliimavöötmes.Valitseb mereline kliima.Tihedad vihmad, tugevad tuuled ja udu. Talv on pehme, ilma pakaseta.Jaanuari keskmine temperatuur on 5-8C.Suvi on pilvine, Juuli keskmine temperatuur on 14-16C.Aasta sademetehulk on 700-800mm.Kõige rohkem sajab talvel.Soe golfi hoovus mõjutab Iirimaa kliimat. Tänu suurele niiskusele on välja arenenud suur jõgede ahel.Jõed on aastaringselt veerohked ja ei jäätu.Näiteks Shannon, mis voolab läbi Iirimaa põhjast lõunasse.Tähtsamad jõed: Shannon, Liffey, Suir, Barrow.Järved on kas...

Geograafia
2 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Universum

Aastaaegu on neli (talv, kevad, suvi, sügis). Maal on elu võimalik. Marsi mass on 6.42e23 kg (üks kümnendik Maa massist). Tihedus on 3,97 g/cm3. Atmosfäär on väga hõre, koosneb põhiliselt väikesest kogusest järelejäänud süsinikdioksiidist (95.3%), lisaks lämmastikust, argoonist ja väikese lisandandina hapnikust (0.15%) ning veest (0.03%). Atmosfäär on küllalt tihe, et Marsil saaksid möllata väga tugevad tuuled ja tohutud tolmutormid, mis mõnikord neelavad terve planeedi kuudeks. Atmosfääri rõhk Marsi pinnal on võrreldav õhurõhuga 35 km kõrgusel maapinnast. Kaugus Päikesest on 227,940,000 km. Marsil on kaks pisikest kaaslast, Phobos (läbimõõt 28 km) ja Deimos (läbimõõt 16 km). Enamik Marsi pinda meenutab punakat kivikõrbe. Heledamad alad (mandrid) on keskmiselt 3 km kõrgemad tumedatest (meredest). Mandritel on meteoriidikraatreid rohkem kui meredel...

Füüsika
118 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eesti kliima

määrab, millises kliimavöötmes Eesti asub ning samuti päiksekiirguse hulga. Eestis on geograafilistele laiuskraadidele vastav õhutemperatuur maailma keskmisest suvel mõnevõrra madalam, talvel aga oluliselt kõrgem. Mida rohkem Läänemere või ookeani poole, seda pehmem on kliima. Valitsevad lääne- ja edelatuuled, mis seostuvad eelkõige sagedaste tsüklonitega. Novembrist jaanuarini on tsüklonaalne tegevus kõige aktiivsem ja puhuvad tugevamad tuuled (läänest itta). Tormipäevi (tuulekiirus üle 15 m/s) on Vilsandil 40, Võrus aga 4. Eestist möödub P-Atlandi soe hoovus. Madalrõhualadega kaasnevad tavaliselt vihmased ja tuulised ilmad, talvel sageli sula. Kõrgrõhualad toovad selge päikesepaistelise ilma, millega võib suvel kaasneda põud (Skandinaavia maksimumi puhul), talvel aga käre pakane (Siberi maksimumi korral). Maakeral paiknevad püsivad kõrgrõhualad 30...40º pl. ning ll, kus valitsevad laskuvad õhuvoolud...

Geograafia
165 allalaadimist
thumbnail
6
rtf

Ookeani elustik

Merehoovused on gradient ja tuulehoovused. Ekvaatori kohal soojeneb vesi päikesevalguse toimel kõige rohkem. Toimub süvavete kerge (apvelling), vesi hakkab sealt pooluste poole liikuma, tekib gradienthoovus. Samuti soeneb ekvaatoril ka õhk ja hakkab liikuma. Selle tulemuseks on püsivad passaadtuuled, mille mõjul pannakse liikuma tuulehoovused. Tänu Coriolise jõule kalduvad tuuled kõrvale ja kallutavad ka hoovusi. Hoovused võimaldavad kasutada muidu suhteliselt väikese liikumisvõimega elustikul (näiteks planktonil) niiöelda transporditeenust ning liikuda ookeanivees edasi. Elutingimusi hoovuste piirkonnas mõjutab loomulikult ka see, kas tegu on sooja või külma hoovusega. (Üldise hüdrobioloogia konspekt- Peeter Nõges) Apvellingu (süvaveekerke) piirkonnad asuvad valdavalt ookeanide ja merede järsu mandrinõlva kohal. Seal on...

Bioloogia
83 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Religioonid ja ehitised

Mausoleum ehitati 1944­53. Ümber mausoleumi on muuseumid, kus on ta isiklikud esemed (autod, golfivarustus) 32. Agamemnon ja Klytaimnestra Trooja sõda läheb lahti, sest Paris on röövinud Agamemnoni naise õe Helena. Trooja sõjavägede ülemjuhatajaks saab Agamemnon. Agamemnon on abielus Klytaimnstraga. Tooja sõda ei saa alata, kuna Artemis on vihane. Agamemnon on haavaud Artemise hirve. Artemis maksab kätte. Tuuled puhuvad valest suunast, laevad ei saa startida. Selle tõttu tuleb ohverdada Agamemnoni tütar, et lepitada Artemist, et saaks alustada Trooja sõda. Kui Iphigeneia ohverdatakse, siis Artemis annab järele ja tuuled saavad õigest suunast puhuma hakata. Edasi 2 võimalust: kas Iphigeneia ohverdati või Artemis päästis ta.Pärast Trooja langemist kodus söömise ajal või vannis olles sai Agamemnon surma kas Klytaimnestra, selle armukese Aigisthose või nende mõlema käe läbi...

Kunstiajalugu
75 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Ortograafia - väike ja suur algustäht

Suur algustäht tähistab: 1) lause algust 2) nimesid (pärisnimesid) 3) osa nimetusi (üldnimesid) nende ametlikkuse ja püsikindluse märkimiseks 4) tunderõhku (ülimussuurtäht, personifitseeriv suurtäht, adressaatide Sina ja Teie suurtäht). Algustäheopositsiooni tähistamise vahendid on: 1. esisuurtäht -- algussuurtäht, millega kirjutatakse ainult esimene nime, nimetuse või pealkirja sõna (muud sõnad säilitavad oma algustähe), nt "Tõde ja õigus", Seitsmeaastane sõda 2. läbiv suurtäht -- algussuurtäht, millega kirjutatakse kõik nime, nimetuse või pealkirja sõnad peale abisõnade (ta võib hõlmata liigisõna või mitte), nt Eesti Draamateater, Sõltumatute Riikide Ühendus, ajakiri Sina ja Mina, Hea Lootuse neem, Viie Veski kross 3. jutumärgid, millesse pannaks...

Eesti keel
283 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun