areneda sügavateks, peaaegu püstveerulisteks jäärakuteks ehk ovraagideks. Liustikutekkelised pinnavormid 10 Eristatakse palju erinevaid liustikutüüpe, kuid kõige üldisemalt võib nad jagada oruliustikeks ja mandriliustikeks. Mandriliustikud on suured jääkehad, mis katavad laialdasi alasid. Sellisteks on näiteks jääkilbid, mis katavad suuremat osa Gröönimaast ja Antarktisest. Liustikualune pinnamood ena-masti ei mõjuta oluliselt mandriliustike pinda, isegi teravad ebatasasused aluspinna reljeefis on tajutavad vaid väga sujuvate ebatasasustena liustiku pinnal. Mandriliustike paksus võib ulatuda mitmete kilomeetriteni. Mandriliustikud jaotatakse jääkilpideks ja jäämütsideks, neist jääkilbid on tunduvalt suuremad. Jääkilbi staatus ongi ainult kahel liustikul. Nendeks on Gröönimaa ja Antarktise jääkilbid
8 Antarktis Antarktis on lõunapoolust ümbritsev manner. Mandri pindala on 13, 9 miljonit ruutkilomeetrit (koos selfiliustikega). Antarktis on ainus manner, kus puudub püsiv inimasustus. Antarktika reljeef selfiliustiketa Pilt 2: Pilt 3: Antarktis satelliidilt Antarktis on maailma kõrgeim manner (keskmine 2040 meetrit ). Üle 98% antarktisest on kattunud mandrijääga, mille keskmine paksus on 1709m (suurim üle 4500 m), maht umbes 25mln km³ (90% Maa jääst) . Jäävabu alasid (nn.oaasid) on 332 000 km². Jää liigub kiirjalt ookeani suunas, mandri siseosas kiirusega mõni meeter, selfiliustikes kuni 2000m aastas. Liustiku servast murdunud jää ujub rannikumeres jäämägedena. 9 Mandri kõrgeim tipp on Vinson 5140 m.
NB! Kaks viimast asetsevad alati põhisõna järel! O. Lutsu ,,Kevade" tegelane Joosep Toots meeldib igas eas lugejatele. Joosep Toots O. Lutsu ,,Kevade" toimeka tegelasena jääb lugejale hästi meelde. Joosep Toots kui Oskar Lutsu ,,Kevade" toimekas tegelane jääb lugejale hästi meelde. Järellisand eraldatakse koma(de)ga Joosep Toots, O. Lutsu ,,Kevade" tegelane, oli püsimatu noormees. Landaud, kuulsat aatomifüüsikut, tunti kogu maailmas. Antarktisest, kuuendast maailmajaost, teatakse ikkagi veel üsna vähe. Kohtasin linnas Rasmust ja Hannest, kunagisi tuttavaid. Omastavas käändes järellisand eraldatakse komaga vaid eestpoolt Joosep Tootsi, O.Lutsu ,,Kevade" tegelase innukus oli muljetavaldav. Fr. R. Kreutzwaldi, ,,Kalvipoja koostaja" töö kandis vilja. Ütte kirjavahemärgid Üte on sõna, mis väljendab kõnetatava nime või nimetust. Üte on nimetavas käändes, koosnedes ühest sõnast, millele võivad eelneda täiendid.
Siin on pesitsuspaigad albatrossidele – maailma suurimatele merelindudele, kes võivad päevade kaupa ringi rännata, avamerel toituda meduusidest. Albatross laskub maapinnale pesitsemiseks ( kasvatab korraga üles 1-e linnupoja ). Toiduotsinguil võib lennata pesast 3000km kaugusele. Kõrgeim taim on vöökõrguste tuttidena kasvav kõrreline. Need kastevarretutid on varjupaigaks ämblikele ja putukatele. Kastevars kasvab ka Antarktika poolsaarel. Antarktisest Lõuna-Ameerika poole suunduval poolsaarel on tingimused pehmemad ja seal elab enamus Antarktika maismaaloomi ja enamik Antarktika uurimisjaamu. Keiserpingviinid, hallpingviinid, kuningpingviinid, kuldkiirdpingviinid, mõõkpingviinid jt. pingviinid elavad Antarktikas. Keiserpingviin sukeldub 250m. sügavusele ja võib seal olla 20 min. Ta ujub 30 km/h. Keiserpingviinid munevad otse merejääle sügisel, just enne seda kui emaslind merele läheb. Mune hauvad isalinnud 2 kuud ja pärast
Kuigi Dardanellide väin on kitsas ja käänuline, on ta mere-sõiduks siiski suhteliselt ohutu. 6. Dmitri Laptevi väin ühendab Laptevite merd Ida Siberi merega, eraldab Suur Ljahhovi saart Ida Siberist. p 62,1 miili l 27 34 miili sügavus 10 14 m Oktoobrist juulini on külmunud, suvel esineb tihti udu. 7. Drake'i väin ühendab Atlandi ookeani Vaikse ookeaniga, eraldab Lõuna Ameerikat Antarktisest. p 460 km l 820 km lvs 276 m Idasuunaline pinnahoovus kiirusega kuni 1,1 sõlme, tõus kuni 3,6 m, suvel tihti tugevad tormid, lõunaosas esineb aastaringselt triivjääd. 8. Florida väin ühendab Atlandi ookeani Mehhiko lahega, eraldab Kuubat ja Ba-hama saari Põhja Ameerika mandrist. p 650 km l 80 km lvs 150 m Põhja idasuunaline hoovus kiirusega 4,4 5,6 sõlme, aprillist oktoobrini
keskmine õhutemperatuur on -55°C. Loomastik on üsna liigivaene. Antarktise suurim maismaaloom, poole sentimeetri pikkune tiibadeta kärbes, elab seal kogu aasta. Anktartises kasvab väga vähe taimi- peamiselt samblikud ja samblad. Suvel külastab Antarktist ja tema rannikumeresid aga palju loomi, nii pingviinid, vaalad kui ka hülged, kes kõik tahavad osa saada külluslikust toiduvarust ning leida ohutuid pesitsus ja sigimispaiku. Antarktises ei ole alati valitsenud külm kliima. Enamik Antarktisest on kaetud mandrijääga. Nagu Gröönimaad, nii peitub ka Antarktises elu peamiselt vees, kus on tunduvalt soojem kui maismaal. Mitmesugused vaalad, loivalised ja veelinnud pole siinsetes vetes haruldased. Antarktist nimetatakse maailma külmkapiks, sest seal valitsevad tugevad tuuled ja sademeid langeb vähe. Tüüpilised linnud on pingviinid. Manner on kaetud jääkilbiga, mille all on ebatasane pinnamood. Antarktises on ajutine rahvastik kuni 10 000 teadlast 18 eri riigist
annaabi.ee 
