Segametsad Asuvad parasvöötme kliimaga aladel. Segametsades on levinud leetmullad ja pruunmullad. Värvuselt on need mullad pruunikad ning sisaldavad alumiiniumi- ja raua ühendeid. Segametsad on mitmerindelised: kõrgemad puud kasvavad koos madalamate puude ja põõsastega,alumine rinne on rohurinne. Segametsades valmistuvad puud talve puhkeperioodiks. Segametsaaladel leidub ka rohkesti soid ja niite. Segametsades kasvavad: Okaspuud: kuusk,mänd Lehtpuud: lepp,kask,haab,vaher,pärn Madalamad lehtpuud ja põõsad: toomingas,sarapuu Lehtmetsad Kasvavad parasvöötme pehmema kliimaga aladel. Enamiku puudest moodustavad laialehelised puud. Taimed on kohastunud nelja aastaaja vaheldumisega. Aastased temperatuuri erinevused on suured. Piisavalt sademeid (400-1000mm) Viljakad mullad. Lehtpuudest kasvab: tamm,pöök,saar,vaher ...
Parasvöötme sega- ja lehtmets Asend Parasvöötme sega- ja lehtmetsad asuvad põhiliselt põhjapoolkeral. Kliima Temperatuuri aastased erinevused on suured Aastas sajab seal 400-1000 mm Läänetuuled Muld Leht- ja segametsavöön di peamisteks muldadeks on toitainerohked pruunmullad. Taimestik Leht- ja segametsavööndi metsad on tuntud oma sügisese värvikirevuse poolest. Lehtmetsades kasvavad lehtpuud Segametsades kasvavad nii lehtmuud kui ka okaspuud Taimestik segametsas Kuusik Kask Haab Tamm Pärn Sarapuu Taimestik lehtmetsas Tamm Pöök Vaher Jalakas Pärn Loomastik Nad on kohastunud aktiivseks eluks aasta läbi, vaid osad jäävad talveunne Jahedas kliimas on vähe kõigusoojaseid loomi kahepaikseid ja roomajaid. Inimtegevus Tööstus Põllumajandus Karjakasvatus Metsandus Veise- ja lambakasvatus Keskkonnaprobleemi...
Parasvöötme leht- ja segamets Aleksander Pukman 8.klass Kirivere Põhikool 2011 Sisukord Asend Kliimaiseloomustus Muld ja elustik 3.1 Tüüpilised mullad ja nende kujunemine 3.2 Taimestik ja kohastumine eluks. Näited 3.3 Loomastik ja kohastumine. Näited Inimese majanduslik tegevus Riigid Keskonna probleemid Kasutatud materjalid Asend Parasvöötme metsade levikuala on põhjapoolkeral õige ulatuslik. Lõunapoolkeral pole aga sobivatel laiuskraadidel piisavalt maismaad, mistõttu parasvöötme metsi leidub seal väga piiratud alal. Kliimaiseloomustus Kliimavööde: parasvööde Õhumassid: parasvöötme õhumassid Temperatuur: talvel 5..+5 kraadi ja suvel +15...+25 Sademed: kuni 1000 mm/a Tuuled: läänetuuled Aastaajad: 4 aastaaega Muld ja elustik Lehtja segametsas on vald...
Lühikonspekt :Parasvöötme leht- ja segamets See vöönd asub valdavalt 40-60 laiuskraadidel. Kliimavööde: parasvöötme mereline ja ülemineku kliima Temperatuur: talvel -5..+5 kraadi ja suvel +15...+25, temperatuuri amplituud on keskmine Sademed: 500 kuni 1000 mm/a Tuuled: läänetuuled Aastaajad: 4 aastaaega Mullad Leht-ja segametsas on valdavalt viljakad pruunmullad. Värvuselt on need mullad pruunikad ja sisaldavad alumiiniumi-ja raua ühendeid. Seal on paks huumushorisont. Sügisel maapinnale
Sega- ja lehtmets Referaat Asend. Parasvöötme metsade levikuala on põhjapoolkeral õige ulatuslik. Lõunapoolkeral pole aga sobivatel laiuskraadidel piisavalt maismaad, mistõttu parasvöötme metsi leidub seal väga piiratud alal. Parasvöötme sega- ja lehtmetsad asuvad Euraasia, ja Põhja-Ameerika mandritel. Hõlmab selliseid riike nagu Saksamaa, Sotimaa, USA, Ungari, Venemaa, Eesti, Prantsusmaa, Inglismaa, Iirimaa, Läti, Leedu ja palju teisi riike. Kliima. Selle loodusvööndi kliimat iseloomustab neli aastaaega, temperatuuri aastased erinevused on suured, sademeid on piisavalt ( 400 1000mm ), tugevad läänetuuled, parasvöötme kliima. Õpikus olevatel kliimadiagrammidel on kõigil see sarnane et kahel aastaajal on soe ja kahel külm. Kõik kraadid jäävad suviti +35 +45 kraadi vahele. Kuigi mõned ka +15 - +25. Taimestik. Leht- ja segametsavööndi metsad on tuntud o...
SEGA JA LEHTMETS ASEND PõhjaAmeerikas suurjärvistu ümbruses, aasias. KLIIMA Suved on seal jahedad, kuna meri ei lase soojaks minna, ning talved on pehmed sest meri ei lase külmaks minna. MULD toitainerikkad mustmullad, ning kõdunenud lehed annavad värvuse. TAIMESTIK lehtpuud, nt kask, vaher, pöök, tamm. Alustaimestik. LOOMASTIK vähe elupaiku, rebased, metssead, metskitsed, oravad. INIMTEGEVUS põllumajandud, tööstused. KESKKONNAP ülerahvastus, õusaaste, veereostus. ROHTLA ASEND mandri siseosas ja rannikul. KLIIMA aastas sajab 350550 mm. Talvel langevad sademed lumena, kevadel vihmana. Suved on kuumad ja võib esineda ka põud. MULD väga huumuserikkad mustmullad. TAIMESTIK kuivalembeline, tihedapuhmakulised kõrrelised, puid ei kasva seal sellepärast, et seal on kuiv. LOOMASTIK närilised ja ka piisonid. INIMTEGEVUS kasvatatakse nisu, päevalilli, suhkrupeeti (päevalilledest tehakse õli), maavarade kaevandamine. KESKK...
Harilik sarapuu (Corylus avellana) pähklipuu, pähkmepuu, sarap, sarakas Sarapuu nime päritoluks võiks pakkuda seda, et tema peenikestest vitsadest saab sara ehk aeda valmistada. Tegelikult on põhjus aga hoopis muus. Nimelt oli varem Põhja-Eestis rohkesti aedasid, sarasid, milles kasvasid need pähkleid kandvad puud. Sealt ongi Põhja-Eestis levinud sarapuu, seevastu Lõuna-Eestis aga pähklipuu. Erinevalt kreeka pähklist on meie sarapuu vili tõeline pähkel. Pähkli sees on seeme, mida igaüks on süüa proovinud. Mõnele tekitavad pähklid kergeid allergilisi nähtusid, aga enamikele on need meeldivaks maiuspalaks. Kes ei ole ise pähklimetsas käinud, see võib-olla ei olegi saanud maitsta meie oma pähklit, sest poes müüdavad tuuakse kaugemalt sisse ja on tihti hoopis teist liiki sarapuude omad. Kultuursarapuude ühisnimi on funduk. Kuid sageli töödeldakse pähklid ümber. Nii valmistatakse nendest kompvekke, halvaad, sokol...
Euroopa Regiooni kuuluvad riigid Kõik 48 Euroopa riiki Loodusolud, loodusvarad Loodusvööndid Taiga Tundra ja metsatundra Stepp Jää-ja külmakõrb Segamets Lehtmets Vahemereline kuivalembeline põõsastik Kõrb ja poolkõrb Metsastepp Kõrgvööndilisuse ala Maavarad Paljud maavarad otsakorral Rauamaak Boksiit Pruun- ja kivisüsi Keedusool Väävlivarud Kliima 4 aastaaega Parasvööde o Peaaegu kogu Euroopa kuulub parasvöötmesse Euroopa lääneosas on kliima pehmem kui idaosas Lääneosa o Talv
Ilves Felis Lynx Karl Kiur Saar Välimus · Pikkade jalgadega, tugeva kehaehitusega kaslane · Karvkate varieeruv, suvel kollakaspruun, talvel kahvatum · Jalad tihedalt täpilised, selg hõredamalt · Saba lühike, laia musta otsaga · Kõrvaotstes umbes 5 cm pikkused tutid · Küünised tugevad ja pikad, aga suurema osa ajast sisse tõmmatud Elupaik · Okas- või segamets · Vanad raiesmikud ja rabad · Harva kultuurmaastikus, tihti veekogude läheduses · Pesa raskesti ligipääsetavates kohtades puujuurte vahel, koobastes, tihnikus või kalju serva all Toitumine · Lihatoiduline loom · Saakloomadeks põhiliselt metskits, jänesed, rebane, metssea põrsad, närilised, väikesed hirvlased ja linnud · Päevas vajab umbes 1 kg liha · Varitseb saaki maapinnal
Jaapan Parasvöötme segametsad Sissejuhatus Enamus Jaapanist on segametsade vööndis. uhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Jaapani saarestik asetseb Ida-Aasias ja eraldab e Jaapani merd Vaiksest ookeanist. olmas tase Saarestiku moodustab 4 suurt saart: Honsiu, Neljas tase Viies tase Hokkaido, Kiusiu ja Sikoku, mitu saareahelikku ja tuhanded väiksemad saared. Suurim, Honsiu, katab üle 60% kogu Jaapani maismaast. Rohkem kui poolt ala katab mets, kusjuures põhjaosas valdavaks okas- ja segametsad, lõunas kasvavad igihaljad taimed. Kliima ...
Metsandus ja metsamajandus Metsad katavad umbes 30% maismaast (4 miljardit hektarit), kuid jaotuvad piirkonniti väga ebaühtlaselt. Maailma metsarikkamad riigid: Venemaa, Brasiilia, Kanada, USA, Hiina, Austraalia. Euroopas Rootsi, Soome, Eesti ja Norra. Valdav riiklik metsaomand: 1. Euroopas riigimetsi 90% 2. Põhja-Ameerikas 64% 3. Aasias 94% 4. Aafrikas 100% 5. Venemaal 100% Vaid kolmandik maailma metsadest on esmased nn looduslikud metsad, mida inimene oma majandustegevuse käidus pole muutnud. Hoiumetsad: Mets, kus ei tehta mitte mingisugust majandustegevust. Inimtegevus piirdub looduse kaitsmisega. Raied on lubatud vaid liigikaitselisel või looduslikkuse taastamise eesmärgil. Kaitsemets: Keskkonnaseisundi kaitsmiseks määratud mets kuulub kaitsemetsa kategooriasse. Kui hoiumetsas kaitstakse metsa ennast, siis kaitsemets kaitseb omakorda midagi. Selleks võivad olla rannad, kaldad, allikad looalad, põhjavesi, erosiooniohtu, saastatust. ...
Ekvatoriaalne vihmamets: 0-5pl ll; aafrika indoneesia ekvatoriaalne kv. S: 28-29 ; T 27-28 ; Sajab 2000-3000mm, aasta läbi. Ferralliitmullad->keemiline murenemisne rauda palju, vähe huumust.mitu puuderinnet.Taimed: palmid epifüüdid orhideed hevea tamm mahagon liaanid.Loomad: gara orangutang laiskloomad leopart maod gorilla jaaguar kapibaara. Inimesed: hõre asutus korilus küttimine, loodusrahvad,metsade ja maavarade väljavedu, traditsiooniline eluviis. Probleemid: puidu nõudlus, vihmametsade vähenemine, kliima soojenemine, väljasurevad loomad. SAVANN 10-20 pl, ll. Austraalia kuuba. Kv: lähisekvatoriaalne. S:28, T 24. sajab 300-1000 mm suvel e. vihmaperioodil. Ferralliit mullad. Vt.ülal.moodustub lateriitkiht, kuivad mullad. Punamullad. Kõrrelised taimed: pudelpuu, ahvileiva puu, baobab, ananass kohvipuu, kaktused, piimalillelised, tubakas, aurakaaria, akaatsiad. Loomad: marabu,ninasarvik, kaelkirjak, lõvid,elevandid, simpans, nandu, koaa...
Nimi Kliima Muld Taimed Loomad Inimene Muu Vihmamets niiske, palav, ferralliitmuld, suured õied, anakonda, küttimine, konkurents, epifüüt(õhujuured), ekvatoriaalne, toitainetevaene lehed, viigi-, aara, jaaguar, korilus, saprofüüt(seened), +23 kuni +27C kakao-, gorilla, tapiir alepõllundus, parasiittaimed, kautsukipuu väärispuit mangroov(juured vees) Savann 2 aastaaega ferralliitmuld kõrrelised, sebra, aafrika karjakasvatus, kohvipuu, puuvill, ananass niiske ja kuiv, ahvileivapuu elevant, lõvi, pällundus, kultuurtaimed sajab suvel , akaatsia, ...
Puurinne Põõsarinne Puhmarinne Rohurinne Samblarinne Puurinne Mänd Kask Kuusk Põõsarinne Sarapuu Pihlakas Puhmarinne Maarjasõnajalg Mustikas Rohurinne Sinilill Jänesekapsas Samblarinne Palusammal Karusammal Mets saab nime puuliigi järgi, mida selles metsas kasvab kõige rohkem MÄND - MÄNNIK KUUSK - KUUSIK KASK - KAASIK HAAB - HAAVIK LEHTPUU SEGAMETS OKASPUU SEGAMETS Metsadele antakse nimetus ka selle järgi, millised on seal taimede kasvutingimused. SOOMETS ARUMETS · Loomets · Nõmmemets · Palumets · Laanemets · Salumets Metsas elavaid loomi: · Putukad · Imetajad · Linnud Putukad Sipelgas Jaanimardikas Imetajad Põder Siil Linnud Metsvint Rasvatihane PUIT TOIT HAPNIK ·Mööbel
· Põllumajandusmaa kasutamine · Põllumajanduse spetsialiseerumine · Põllumajanduse osatähtsus riigi majanduses Loodustingimused · Peaaegu kõik Hispaania · Hollandi territoorium on pinnamood on mägine tasane · Hispaania põhjaosas on · Kogu riigi territooriumil on parasvöötmekliima parasvöötme kliimaga segamets ja lehtmetsad kõrgusvööndilisuse ala · Riigis on segametsade · Eriti viljakad on kamar-leetmullad metsapruunmullad ja leet- · Aastane sademete hulk on pruunmullad Hispaania vastavalt 450 mm ja 1758 põhjaosas mm · Aastas sajab seal maha umbes 1545 mm sademeid
ainult noorelt Harilik Mets ja puisniit Värskelt ja noorelt murumuna valge, valmides viljakeha pruun Kausjas Leht- segamets, August, september, maatäht huumusrikas pind haruldane kuju Soomus- Prahipaik, park, Söödav noorelt, tindik haljasala, parim marineeritult metsaserv Kitsemampel Okas- ja Hea söögiseen,
Neid andmeid vaadates saan pindala ning metsasuse järgi öelda, et kõige rohkem metsa on Rootsil, siis Malaisial, Hispaanial ning viimasena Poolal. Saadud järeldus on täpne, kuna tean näitab täpselt, kui palju metsa mingil maal on. Viimase paarikümne aasta jooksul on neis riigis metsa vähemaks jäänud, sest ei järgita reegleid ja ollakse liiga ahned. Mets kannatab sellepärast iga päev. Metsatüübid neis riikides Hispaania- parasvöötme leht- ja segamets. N: pöök Rootsi- sega- ja okasmets. N: kuusk Poola- parasvöötme leht- ja segamets. N: tamm Malaisia- ekvatoriaalne vihmamets. N: ahvileivapuu sega- ja okasmetsa levik Vihmametsade levik parasvöötme leht- ja segametsa levik Puidutööstus Puidutööstuse ettevõtete hulka kuuluvad teiste hulgas liimpuidu, akende ja uste, puidust ehitusdetailide, mööbli jne tootjad.
456 Reeper SR 156 14,156 Lehtpuuderida 13,8 Koordinaatvõrgu rist Mobiilimast Seinamärk KK Puittara Sõrestikmast Metalltara Valguspost Tõusuastmetega välistrepp Raudtee Segamets Heinamaa põõsastega kask 12 0,15 Pinnastee kuusk 10 0,15 Jalgrada Lehtpuu harvik liivikul Heinamaa soostunud Km. post
Hoonetevaheline .. Metallaed, metalltara, jalgsild, galerii � v5rkaed jne. Lahtine keldritrepp t:'.;I Okaspuu (kuusk, mand) Gaasitorustik --0--G Lehtpuu Kanalisatsioonitorustik Segamets �K-- ,,---8---./ r,, " ,, ,r-_ Horisontaal -... ..__ Tais-, pool- ja -- 75-- Heinamaa II abihorisontaal
Seejärel rääkisime hooldus raiest mis tähendab, et on osad puud maha võetud siis on teistel puudel rohkem ruumi kasvada. Määrasime ka valdava puuliigi .Võtsime viie meetrise nööri üks meist seisis ühe koha peal paigal ja teine kõndis ringi ümber tema ja luges ringi seest kokku kõik puud. Nii saimegi valdavaks puuliigiks kase. Taimerindejärjekord: samblad, rohttaimed, puhmad, põõsad, puud. lodumets on vesine segamets kus kasvavad valdavalt lepad. Veel mõõtsime me puu vanust. Torkasime puu sisse pulga ja võtsime välja ja siis lugesime rongad pulga sees kokku ja saimegi puu vanuse. puu kõrguse saime kui kõndisime puust nii mitme sammu kaugusele ,et sa nägid selle puu latva. Siis oligi puu kõrgu umbes sama mis sinu kaugus puust.
Segametsad Okasmetsade ja lehtmetsade piir ei ole tavaliselt selgelt eristatav. Taigavööndi piiril on üleminekuala - segametsade - allvöönd, kus kasvavad nii okas- kui ka lehtpuud. Selle allvööndi põhjapiir ühtib laialeheliste puude levikupiiriga, lõunapiir aga okasmetsade lõunapiiriga. Segametsad hõlmavad Euroopas Läänemere-äärsed alad, ...
(väetamine, maaharimine, reostamine, põlluharimine) MULLA PROFIIL mullahorisontide läbilõige lähtekivimist maapinnale. MULLA HORISONDID erineva koostisega, värvusega, mullakihid, mis kujunenud muldade arengu käigus MULLA TÜÜBID: 1)Tundra TUNDRAGLEIMULLAD savistunud, liigniisked, väheviljakad. 2) Parasvöötme okasmets LEETMULLAD suhteliselt väheviljakad 3)Parasvöötme segamets LEETUNUD MULLAD, PRUUNmULLAD 4)Parasvöötme lehtmets PRUUNMULLAD, KASTANMULLAD suht. Viljakad 5) Parasvöötme rohtla MUSTMULLAD väga viljakad 6)Lähistroopiline mets PUNAMULLAD suht. Viljakad 7) Kõrb ja poolkõrb KÕRBE HALLMULLAD väga väheviljakad 8) Savann SAVANNI PRUUNMULLAD suht.viljakad. 9) Ekvatoriaalne vihmamets LATERIITMULLAD väheviljakad
Loodusvööndid Geograafia õpimapp 8 klass ASUKOHT MULLAD KLIIMADIAGRAMM KULTUURTAIMED LOODUSVÖÖND LOOMAD TAIMED KESKKONNAPROBLEEMID Ekvaatorilähedased alad Kesk-Aafrikas, Lõuna-Ameerikas ja Kagu-Aasias; mullad enamasti vanad; lähtekivim sügavalt murenenud; raudoksiidist punased; horisontideks liigestumata; happelised; mineraalivaesed; bataat; maniokk; targo; EKVATORIAALNE tingimused eluks väga suhkruroog; saago; kohvi; mitmekesised; liikide arvukuselt VIHMAMETS kakao; vürtsid; ainulaadne; koduks pooltele tihe; lopsakas; liigirikas; ...
rikastel muldadel. Eelistab niiskemat kasvukohta. - Põõsakujuline Harilik palusammal- Palu-, loo- ja nõmmemetsa- - Sammasjuurestik (sügaval) des, harvem laane-, raba- ja soometsas. Kuivem ja - Mullakuse suhtes nõudlik, eelistab valgem kasvukoht happelise ja huumusrikka huumusrikkaid muldi. mullaga. - Hea varjutaluvusega, kasvab ka täisvalguses, Metsakäharik- Enamasti okas- ja segamets, juhul kui pole ennem varjus kasvanud. varjulembene. - Okkad lapikud, kasvavad ühekaupa, valges Turbasammal- niiske ja märg kasvukoht, sageli spiraalselt, varjus kamjalt. Läikivad valguslembesed. Madalsoos ja soometsades - Punane mürgine marikäbi. (nõudlikud) siirdesoos ja rabametsades (vähe- Kadakas nõudlikud) rabas ja rabametsades (leplikud). - Koonusekujuline, vahel ka võsane Vajavad happelist keskkonda
1. Sega-lehtmetsade asend *Ekvaatorist mõlemal poolkeral, kuid valdavalt põhjapoolkeral, sest lõunapoolkeral vähe maismaad *Null meridiaanist asub mõlemal poolkeral, kuid rohkem idapoolkeral *Võõnd paikneb laiguti ja valdavalt mere ääres *Kõige rohkem asub Euraasia edela ja Austraalia kagu osas *Asub paljudel saartel: Jirima, Suur-Britannia, enamus Jaapani saartel, Uus-Meremaa ja Taismaania saartel *Valdavalt on Eestis segamets 2. Sega-lehtmetsade kliima *Asub parasvöötme merelises kliimas *Neli aastaaega *Talvel: -5*C…+5*C, suvel: +15*C...+25*C *Sademed: 500-1000 (2000) mm *Läänetuuled 3. Sega-lehtmetsade mullastik *Pruunmullad *Võrdlemisi paksem huumushorisont *Kõdumaterjali palju ja mullas elab palju mikroorganisme *Aineringe kiire ja viljakad mullad 4. Miks on Euroopas vähe lehtmetsi alles jäänud? Sajandeid võeti neid maha selleks, et teha ruumi põldudele
Ökoloogia organism - keskkond ainevahetus energiavahetus fenotüübi kujunemine mõju ontogeensile sümbioos +/+ mõlemale kasulik;Näide: kommsenasalism +/0 ühele kasulik teisele neutraalne;Näide: konkurents -/- mõlemale kahjulik;Näide: parasitism +/- ühele kasulik , teisele kahjulik ;Näide: kisklus +/- ühele kasulik, teisele kahjulik;Näide: herbivooria +/- ühele kasulik, teisele kahkilik;Näide: Antopoloogiga- inimese teadus Füsioloogia- talitlus Ökosüsteem(järv)=Elusosa+eluta osa Ühte liiki isendid ühel teritooriumil ühel ajal-populatsioon Populatsiooni iseloomustavad tunnused: *Suurus ehk arvukus - isendite arv populatsioonis *Tihedus - isendite arv pinnaühikul *Sõltuvaad organismide mõõtmetest, nõudlusest keskkonnategurite suhtes ja teistest populatsioonidest Elusosa on Biotsönoos ja eluta osa on Ökotoop Biosfäär- elu ...
Jäämägi on mandriliustiku murdunud tükk. Murenemine on temperatuuri Kliimavöönd Loodusvöönd muutumisel kivimite pragunemine. Polaarne Polaarkõrb,igijää. Tundra: 65-75º pl (P-Ameerika, Lähispolaarne Tundra Euraasia); lähispolaarne, talvel Parasvööde Okasmets, leht- ja arkt. õhumass, külm, kuiv, -15º - segamets, rohtla. -20º, suvel PÕM, jahe, niiske, Lähistroopiline Igihaljas mets ja polaarpäev, 10º, 150-400 mm. põõsastik, niiske Euroopa osa soojendab P-Atlandi lähistroopiline hoovus, Ameerika rannikut mets. jahutab Labradori hoovus; muld Troopiline Kõrb ja poolkõrb, õhuke, väheviljakas, igikelts;
määratlema vaatluse eesmärgi. · Vaatlust tuleb juhtida, et vaatlus oleks eesmärgipärane ja tulemuslik. · Juhtimiseks sobivad suunavad küsimused. · Esmalt tuleb suunata tähelepanu tervikule · Järgnevalt tuleb vaadelda osade kaupa · Vaatlusele tuleb lisada kõikide teiste meeltega saadavad andmed · Vaatluse liigid plaanipärane vaatlus, juhuslik vaatlus, lühiajaline või pikaajaline vaatlus · Vaatluspunktid Pihlakas, oja, segamets. · Ilmavaatlus kalender Õppekäik, õpperada · Ettevalmistamisel sõnastada selge õppe- eesmärk, valida sihtkoht, täpne marsruut, kavandada õpitegevused ja otsustada, milliseid õppe- ja abivahendeid vaja läheb. · Kindlaks tuleb määrata õppekäigu toimumise aeg kestus. · Kavandatust teavitada lapsi, lapsevanemaid, lasteaia juhtkonda. · Lapsed peavad olema sobivalt riietatud, · Õpetajal peavad kaasas olema esmaabi
Fifth level http://lemill.net/content/pieces/uppiece.2010-10-29.2034168275 Geograafiline asend Kõrgusvööndilisus asub nii põhjapoolkeral kui ka lõunapoolkeral. Asukohad: Põhja- ja Lõuna- Ameerika äärealad, Aasia sisealad, Aafrika ja Põhja- Euroopa. Kliimavööde Tippude suunas vahelduvad üldjoontes samad loodusvööndid, mis leidub ka tasandikel. Nendeks on ekvatoriaalne vihmamets, troopiline ja lähistroopiline taimkate, leht- ja segamets, okasmets, mägitundra ning igijää ja lumi. Kõrgusvööndilisus paikneb põhimõtteliselt igas kliimavöötmes. Peamiselt ekvatoriaalses kliimavöötmes, troopilises ja lähistroopilises vöötmes ning parasvöötmes. Pildid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level http://y.delfi.ee/norm/contest/15/370621_MEIKGA
Alghindepunktiks on 77 hp. Mahaarvamised: lupjamise arvelt 3 hp; maa kivisus 6%; madal toitainesisaldus 5%. Mullatüüp ja lõimis mullakaardi alusel: LP, näivleetunud muld, v°_3sl30-60/v°_3ls_1, huumushorisondi tüsedus: 30-35 cm. Sügavkaeve nr. 5 24.05.2011 Sügavkaeve kordinaadid: 58° 23' 48.31" N ; 26° 39' 47.99" E , 51 m. merepinnast Aadress: Tartu maakond, Tähtvere vald, Tähtvere küla, Laeva metskond 17 , Tln mnt ääres Rmk Puhkekohas Maakasutus: segamets. Domineerivad männid. Alustaimestik: vaarikad, piibelehed ja mustikas Maastiku relieef: suhteliselt tasane relieef, kergelt lainjas. Mulla kirjeldus: kivisus puudub, nõrgalt happeline muld. O- metsakõdu. 0-3(5) cm. Happesus: 4,5 pH. A- huumushorisont. 3-10 cm. Lõimis: saviliiv, sl. Happesus: 5,2 pH. Ea- leethorisont. 10-14 cm. Lõimis saviliiv, sl. Happesus: 5,3 pH. B(h)- sisseuhtehorisont. 14-60 cm. Lõimis: liiv, l. Happesus 5,2 pH. C- lähtekivim. 60- cm. Lõimis: liiv, l. Happesus 5.0 pH
7) Maarijärved kunagiste vulkaanide kraatrites peaaegu täiesti ümarad järved. Loodusharuldused, kaitse all. 8) Lõuna-Euroopa lähistroopikavöötmes on vetevõrk hõre. a) Talvel on jõed veerikkad. b) Suvel kuivavad jõed peaaegu täielikult ära. 4. Euroopa loodusvööndid + peamised tunnused ning paiknemine. 1) Tundra. a) Island. 2) Okasmets. a) Soome. b) Rootsi. 3) Segamets. a) Eesti. b) Läti. c) Leedu. 4) Lehtmets. a) Inglismaa. b) Saksamaa. c) Holland. 5) Vahemereline mets ja põõsastik. a) Malta. b) Itaalia. 6) Metsastepp. a) Slovakkia. 7) Rohtla. a) Venemaa stepp. b) Põhja-Ameerika preeria. c) Lõuna-Ameerika pampa. d) Ungari pusta. 8) Poolkõrb ja kõrb
haugi, latikat, kiiska ja kokre. Olevat saadud isegi 8 kg raskune latikas. Linajärv! Mustjärvest kirdes asub 1,7 ha suurune Linajärv. Olemasolevail andmeil on Linajärv Viljandi maakonnas kõige sügavam (16,7 m); sügavaim koht on lähemal põhjakaldale. Ta on looduslikult ilus, kõrgete künklike järsult tõusvate kallastega ja kõikjal liivase kaldavöötmega. Kalda ääres on palju linaleokive. Lõunakaldal kasvab põliste kuuskedega segamets, järve ääres näeme vanu pärni. Läänakaldal paiknevad talud. Järve on omapärane tuhm, vesi on seal vähe läbipaistev ja kollakaspruun. Erakordselt taimekehv järv, taimestik täielikult puudub. Järves toimub väga tugev sinivetikate õitsemine. kaldavöötmes ujub palju hobukaane. Järves elab veekonn. Kaladest leidub ainult kokre. Mustjärv! Holstre järvest umbes 0,5 km kirde pool asetseb 1,2 ha suurune ja 7,6 m
Analüütiline pindala määramine punkti nr. Xi Yi Yi+1-Yi-1 Xi-1-Xi+1 Xi(Yi+1-Yi-1) Yi(Xi-1-Xi+1) 1 6399587,577 653459,044 561,49 -592,02 3593298029,02 -386862130,15 2 6399624,480 653935,599 396,85 320,35 2539671776,01 209488923,08 3 6399267,226 653855,891 -85,60 744,48 -547770875,28 486782633,73 4 6398880,000 653850,000 -481,78 234,77 -3082858805,28 153503056,80 5 6399032,458 653374,110 -390,96 -707,58 -2501740133,65 -462312492,63 SUMMA 0,00 0,00 599990,83 599990,83 Pkoord=2P1/2*10000=599990,83/2*10000=30,00ha Magistraaljoone tagune pindala kujundi nr. Ja pindala arvutamise ...
Õkoloogiline tegur- organismidele mõju avaldav keskkonnategur. Eluta looduse teurid e. Abiootilised- õhk, mukd, vesi, niiskus, valgus, temperatuur Eluslooduse tegurid ehk biootilised- toit, teiseliigi ja sama liigi isendid Antropogeensed tegurid- inimtegevusest tulenevad tgeurid keskkonnategurid: veereziim, rõhk, tuli, happesus, toitainete sisaldus, õhustatus kliimategurid: valguskiirgus, temoeratuur, sademed, tuul · Fotosüntees toimub nähtava valguse abil. Lühipäevataimed: riis, kanep, tubakas, päevalill, krüsanteem, sojauba Pikapäevataimed: hernes, kartul, teravili, lina Areng ei sõltu päeva pikkusest: nelk, tomat, tatar, võilill Kohastumine- organismirühmade omadus sobitada end uute elutingimustega Koloniaalsus- ühte liiki kuuluvate isendite kooseluvorm Pesaparasiit- kasutavad teist loma ja tema pesa oma järeltulijate kasvatamiseks. Transpordioparasiit- kasutavad teisi organisme selleks, et liikuda uude kohta. ÖTeguri optium- organ...
vee-jõujaamad. Rootsis kasutatakse tuumaenergiat 39%. Taastuvaid energia allikaid on 46.4%. Soojus energiat kasutatakse Rootsis 7.30% , hüdroenergiat 53,54 %, tuumaenergiat 38,85 % ja muid energiaallikaid on 0,31% Rootsi kasutab naftat transpordiks, kütteks ja elektritootmiseks. Metsamajandus ja metsatööstus Üle poole Rootsi maa-alast katab mets. Seda on palju. Norrlandi õhukesel kivistel muldadel kasvab okasmets, Kesk-Rootsis madaliku kamar-leetmuldadel segamets. Üle 14% maa pindalast hõlmavad sood . Metsarikas riik ostab suhteliselt odavalt puitu sisse (nt Venemaalt) ja säilitavad oma puidu varusid. Rootsi toodab pappi ja paberit umbes 11 mln tonni ja ajalehe paberit 3 mln tonni. Metallurgia Rootsisleidub rikkalikult rauamaaki (metallisisaldus 60-70%) ja ehituskivi, vähem vase-, plii-, tsingi- ja uraanimaaki, püriiti, põlevkivi ja pruunsütt. Masina- ja keemiatööstus Masinatööstuse toodang on kvaliteetne
järvestik, kuhu kuulub 7 väikejärve. Äntu Sinijärv on järvestiku kõige põhjapoolsem järv ning asub Väike-Maarjast 7 km lõuna pool. Sinijärv on põhja-lõuna suunas pikliku, kuid väga sopilise kujuga, kahe suure ja ühe väikese poolsaarega. Ta pindala on 2,4 ha, suurim sügavus (põhjaosas olevate allikaaukude kohal) 8 m, sügava piirkonna valdavas osas 6 m. Seega on järve põhjas olevate allikaaukude sügavus 2 m. Järvest ida pool on vallseljak, mujalt piirab järve segamets. Kaldad on kõikjal õõtsikulised ja vee äärde pääsemine raske. Põhja katab järvelubi. Järv saab oma vee peamiselt põhjaosas olevatest allikatest, järve kagunurgast lähtuv ojake voolab 50 m lõuna pool olevasse Rohelisse järve. Äntu Sinijärv on kahtlemata kõige sinisema ja selgema veega järv Eestis. Ka kõige sügavamas kohas on vesi põhjani läbipaistev (8 m). Vesi on rohekas-helesinine või sinakasrohelise värvusega ja suvel õige märgatavalt kihistunud
GWP= 7000 -25*25= 7000-625= 6375 Ei kasutanud naerugaasi, sest dilämmastikoksiidi voog oli 0. 6. Makroelementide N ja P Ingestadi massisuhe (nt kg/kg) on optimaalsetes tingimustes kasvava arukase jaoks N:P 100: 13 Kui lehe N% on 3,10%, kui suur on P optimaalse N:P korral? 0,13 Kui N%= 2,06 ja P%=0,20, kas N:P on optimaalne? Ei ole, sest 0,097 on väiksem kui 0,13 Vastus: N% = 3,10 N=100 P%= ? 0,13*3,1= 0,403 P= 13/100 = 0,13 P optimaalne=0,20/2,06=0,097 7. Segamets Põhja-Ameerikas (80% lehtpuid, 20% okaspuid) langetati 50 a vanuses. Tüvedes (puit+koor) oli 135 kg N ha-1. Aastane N depositsioon oli 6,5 kg N ha-1 a-1 ja ärakanne jõkke 4,0 kg N ha-1 a-1. Kui suur on N lisandumine (kg N ha-1 ) metsaökosüsteemi 50 aastaga? 125kg N ha-1 Kas see katab tüvedega äraviidava lämmastiku? Ei kata (125kg N ha-1). 10kg jääb puudu. Vastus: 6,5 on 5 lähedane ehk väike sümbol kolmnurk N50 = 50 (6,5-4,0)= 50*2,5=125kg N ha-1
METSAMAJANDUS JA TÖÖSTUS *Maailma metsarikkamad riigid: Kanada, Venemaa, Brasiilia Euroopas: Soome, Rootsi, Prantsusmaa *Näitajad metsavarude suuruse hindamiseks: aastane juurdekasv m3/ha, puiduvaru, metsasus *metsatüüpide iseloomustus metsatüüp levik puuliigid iseloomustus Vihmamets Brasiilia, indoneesia, Sekvoia, mahagon, 50 m3/ha, väga palju kongo dv eeben, sandlipuu looma ja taimeliike Leht-ja segamets Kanada, eesti, Pöök, tamm, vaher, Paiknevad saksama, taani hikkoripuu põhjapoolkera parasv 5-10 m3 Okasmets Usa, kanada, norra, Kuusk, mänd, nulg, 1-2 m3/ha venemaa seedermänd, lehis *metsade majandamise põhinõue: aastas tohib maha võtta vähem, kui juurde kasvab *arenenud riikide ja arengumaade metsamajanduse võrdlus:
Eesti ühe pikima jõe Võhandu keskjooksul paiknev 597 ha suurune kaitseala jääb Veriora valla maadele. Kaitseala staatuse sai ürgorg 1964. aastal. Eesmärgiks on säilitada ürgoru maastikku koos devoni liivakivipaljanditega. Kaitseala paljudest paljanditest on maalilisemad Põdramüür, Tsirgumüür, Sõjatare ja Kalmate müür. Jõel on mitu endistel aegadel töötanud vesiveskit. Paljandite jalamilt voolab välja mitu allikat ja esineb ka koopaid. Ürgoru nõlvu katab männi-kuuse segamets. 8.Meenikunno Kaitseala eesmärkideks on säilitada ja kaitsta omapärast meenikunnoraba ökosüsteemi, metsise elualasid ning Nohipalu Must ja Valgjärve elustikku. Natuke vähem kui poole kaitsealast moodustab raba. Meenikunnoraba on arenev raba, kus on väljakujunenud puisraba, lageraba ja älveraba, väljakujunemisjärgus on laukaraba. Raba idaosa ilmestavad kaks laugasjärve, mis on tõenäoliselt jäänukid kunagisest suurest järvest. Raba teevad omanäoliseks ühel joonel asuvad
Hispaania põllumajanduse iseloomustus Põllumajanduslikult haritav maa: 26960000 Ha. Põllumaade, rohumaade ja metsade osatähtsus: Hispaania on suuresti tööstuse- ja põllumajanduse maa. Tööstustoodangu mahult on ta Lääne-Euroopas 5. kohal.Riigi pindala on 504 782 km2. Põllumajandusmaad moodustavad Hispaania territooriumist 40%. Umbes 10 % maad võib pidada suurepäraseks. Kare maastik on takistuseks põllumajanduse mehhaniseerimisele ja tehnoloogilised uuendustele. Maal on väike erosiooniprobleem, kõige rohkem kuivadel tasandikel, La-Manchas. Mets katab kogu Hispaaniast 10 %. Hispaania metsadest ei ole suurem osa majanduslikus kasutuses. Lisaks hävitavad suured metsatulekahjud aastas ca 120 000 ha metsa. Põllumajanduslikust maast on 27% põllud ja istandused, rohumaad 13%. Pinnamood: Hispaania pinnamood on mägine, aga Hispaania edelaosa on keskmise pinnamoega võrreldes tasane. Umbes 90% territooriumist hõlma...
ja loomad. Segametsa vöönd on üleminekuala laialehistelt metsadelt okasmetsadele. Raivo Aunap, 2000. EGCD. Mille poolest erineb segamets vahemerelisest igihaljast metsast või tundrast? Eesti suurus ja asend · Pindala 45339* km² · Ulatus saared 9,2% läänest itta 350 km järved 4,8% põhjast lõunasse 240 km · Rannajoon 3794 km Narva-Jõesuust Sõrve Narva-Jõesuust sääreni 391 km Iklani 1242 km · Äärmuspunktid · Maismaapiir 682 km N: Purekkari n., Vaindloo s. · Territoriaalmere piir S: Naha küla
Rootsis kasutatakse tuumaenergiat 39%. Taastuvaid energia allikaid on 46.4%. Soojus energiat kasutatakse Rootsis 7.30% , hüdroenergiat 53,54 %, tuumaenergiat 38,85 % ja muid energiaallikaid on 0,31% Rootsi kasutab naftat transpordiks, kütteks ja elektritootmiseks. Metsamajandus ja metsatööstus Üle poole Rootsi maa-alast katab mets. Seda on palju. Norrlandi õhukesel kivistel muldadel kasvab okasmets, Kesk-Rootsis madaliku kamar-leetmuldadel segamets. Üle 14% maa pindalast hõlmavad sood . Metsarikas riik ostab suhteliselt odavalt puitu sisse (nt Venemaalt) ja säilitavad oma puidu varusid. Rootsi toodab pappi ja paberit umbes 11 mln tonni ja ajalehe paberit 3 mln tonni. Tööstuse areng Metallurgia Rootsis leidub rikkalikult rauamaaki (metallisisaldus 60- 70%) ja ehituskivi, vähem vase-, plii-, tsingi- ja uraanimaaki, püriiti, põlevkivi ja pruunsütt. Tööstuse areng
põllumajandusega. Prantsusmaal on mitu suurt ja veerikast jõge: Seine, Loire, Garonne ja Rhône. Enamikku Prantsusmaast katab põllumaa. Suur osa maast on ka karjamaa ja mets. Suurim metsaala paikneb Põhja-Prantsusmaal, Püreneedest lõunas, Biskaia lahe ääres. Looduslikke karjamaid ja istandusi on vähe. Taimkattest moodustab suurima osa laialehine mets ja niit, seejärel mets ja põõsastik ning okasmets. Peamised metsatüübid on okasmets, lehtmets ja segamets. Väga vähesel määral on mäginiite ja tundralasid. Viimased asuvad peamiselt mägistes piirkondades, näiteks Alpidel ja Püreneedel. Prantsusmaa asub merelises parasvöötmes, ainult väike osa Lõuna-Prantsusmaast ulatub merelisse lähitroopilisse kliimavöötmesse. Parasvöötmele on iseloomulikud kõrged õhutemperatuurid suvel ja madalad õhutemperatuurid talvel ning selgelt on eristatavad neli aastaaega talv, kevad, suvi ja sügis.
2) puit kütteks. 3) väärispuude langetamine ja väljavedu- metsa võetakse suurel alal maha ning ei jälgita järelkasvu. 4) asulate, kaevanduste ja teede rajamine. Kahju: taime- ja loomaliikide vähenemine, hõimude elupaikade hävimine, kliima muutused (CO2 koguse suurenemine), pinnase allumine erosioonile. Parasvöötme okasmets: Kanadas, Venemaal, Soomes. Puidu aastane juurdekasv on 1-2 m³/ha. Vähe liike, enamasti okaspuud ja väärtuslik tarbepuit. Parasvöötme segamets: Puidu aastane juurdekasv on 2-3 m³/ha. Liigid: okaspuud, lehtpuud. Üsna hästi säilinud, kuigi mullad pole viljakad. Parasvöötme lehtmetsad: Üsna liigirikas, enamasti laialehelised lehtpuud. Kuiv lähistroopika (Vahemeremaad): Puidu aastane juurdekasv on 1-2 m³/ha. Liigiline koosseis: väärispuud, okaspuud, lehtpuud, erikasutusega liigid. Hinnang: metsade olukord on keskkonnakaitseliselt ülitähtsad, kuid on tugevasti laastatud ning tarbemetsi pole peaaegu üldse alles
Eesti luhad Marii Leemet 10c Üldiseloomustus Kliimavööde: parasvööde Loodusvöönd: segamets Manner: Euraasia Eestis katavad luhad 12 500 hektarit maad (1996. aasta seisuga) praeguseks on see arv arvatavasti kahanenud. Luhtadest üldiselt, on tekkinud inimtegevuse tagajärjel, peamiselt niideti niit loomadele karjamaaks. Peamiselt asuvad niidud jõe üleujutavatel kallastel. Tuntuimad luhaniidud asuvad Soomaal, Matsalus, Alam-Pedja ja Kasari jõe ääres, randade ja järvede äärtes. Taimestik suhteliselt liigivaene, ainult rohurinne liigirikas. Loomastik on liigirikas lindude poolest
LIITSUBSTANTIIVID … ehk liitnimisõnad on liitsõnad, mille põhiosaks on nimisõna. Liitnimisõnad jagunevad moodustusosade seose järgi laiend- ja rindliitsõnadeks. Laiendliitnimisõna Liitnimisõnade laiendosaks võib olla eri sõnaliigi sõnu (vt tabel 1). Kõige produktiivsemad on nimi- ja omadussõnalise laiendosaga ning muutumatu või kinnistüvelise esiosaga liitnimisõnad. Tabel 1. Kasiku (2015: 296) tabel “Liitnimisõnad laiendosa sõnaliigi järgi” Käändsõnaline ...
ahvileivapuu Looduskeskkonda säilitav tähtsus, kasutatakse puid kütteks, liigiline koosseis ja juurdekasv on väiksem kui vihmametsades. 3. Lähistroopika metsad Niisked: USA, Austraalia Pähklipuu, datlipuu, eukalüpt suhteliselt suur juurdekasv. Kuivad: USA, Austraalia, vahemeremaad Madal tootlikkus, vähe säilinud. 4. Parasvöötme leht- ja segametsad USA, Prantsusmaa, Eesti ... - Puuliigid: Kitsalehelised, laialehelised Juurdekasv: Lehtmets (5-10 m3/ha), segamets (2-3 m3/ha) 5. Parasvöötme okasmetsad Vene, Rootsi, Soome ... - Kuusk, mänd, nulg Kasvavad aeglaselt, suhteliselt hõredad.
Troofiline tase toiduahela lüli kontrollib eelneva taseme arvukust 6. Ökoloogilise tasakaalu teket ökosüsteemis, seda mõjutavaid tegureid Abiootilised ja biootilised. Nende mõjul hakkab ühe või mitme populatsioon kiiresti tõusma või langema 7. Populatsioonilainete teket Populatsiooni arvukuse perioodiline muutumine. 8. Ühe ökosüsteemi asendumist teisega (suktsessiooni) Pöörduv Kuusik raiesmik lehtpuuvõsa segamets kuusik (80 aastat) Pöördumatu laidudest saavad saared 9. Ökoloogilise püramiidi moodustumise põhimõtteid Iga järgmise troofilise taseme biomass on ca 10% eelmise taseme biomassist 10.Aine ja energia ülekandumist toiduahelates Aine liigub ökosüsteemis tsükliliselt, kuid energia agaühesuunaliselt III Võrdle 1. Abiootilisi / biootilisi tegureid Abiootilised tegurid Biootilised tegurid
teede rajamine, väärispuude langetamine. negatiivsed tagajärjed: hävib palju taimeliike, kaovad hõimude elupaigad, suureneb co2 kogus, pinnas allus erosioonile. riigid: brasiilia, 5) Okasmets: puidu juurdekasv: väike 1-2 m3 1 ha-l liigiline koosseis: liike vähe, metsad hõredad väärtuslik tarbepuit. metsade olukord: säilinud väga suurtel aladel, väheviljakad mullad, hõre asustus. riigid: venemaa, soome, rootsi, kanada, usa Segamets: juurdekasv: 2-3 m3 1 ha-l liigiline koosseis: domineerivad okaspuud väärtuslik tarbepuit. metsade olukord: hästi säilinud. riigid: eesti, läti, leedu. lehtmetsad: juurdekasv: 5-10 m 3 1 ha-l liigiline koosseis: üsna liigirikkad kõvad lehtpuud. olukord: valdavalt maha võetud, viljakad mullad, tihe asustus, pehme kliima riigid: usa, inglismaa, prantsusmaa. 6) Metsade pindala muutus:
· 38.Miks on lehtmetsavöönd paiguti katkendlik? · Inimese tegevuse tõttu. · 39.Kuidas kaitsevad laialehelised lehtpuud end talvel lume ja külma eest? · Nad langetavad lehed ja langevad puhkeseisundisse. · 40.Mis iseloomustab pruunmuldi? · *Paks huumushorisont · *Kõdunevates lehtedes olevad mikroorganismid ning mulla ja taime aineringe on kiire. · 41.Millisesse metsavööndisse kuulub Eesti? · Segametsavööndisse. · 42.Mille poolest erineb segamets okasmetsast? · Segametsad on mitmerindelised, maapinnal tihe rohurinne, leidub rohkesti soid ja niite. · 43.Kus piirkonnas on lehtmetsavööndi erinevaid puuliike rohkem? Miks? · --- · 44.Nimeta lehtmatsavööndis kasvavaid puid! · Tamm, pöök, pärn, jalakas, vaher, hikkoripuu, tulbipuu, kask, haab, lepp, saar, pappel, kastan, sarapuu, valgepöök, plaatan, kreeka pähklipuu. · 45.Nimeta Euroopa lehtmetsavööndi tüüpilisi loomi!
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
