vajalikuga. Tundra põliselanikudki on muutunud paiksemaks ja nende elu hakkab meenutama meie oma. Erinevais tundrais elavaid inimesi nimetatakse erinevalt: Skandinaavia poolsaarel laplased ja saamid Taimõri poolsaarest Valge mereni neenetsid Kanada põhjaosas ja Gröönimaal eskimod ja inuitid Kirde-Siberis tsuktsid Keskkonnaprobleemid Inimtegevuse laienemisega tundras suureneb keskkonna saastumise oht, sest tundra loodus on inimmõju suhtes eriti õrn. Raskete roomikautode ja mootorkelkude järjest suurem kasutamine kahjustab pinnast ja taimkatet. Lühikese ja jaheda suve jooksul ei jõua taimkate taastuda. Nii jätavad roomikauto jäljed armid tundrapinnasesse kümneteks aastateks. Puuraukude ümbruses on naftaga reostunud endised puhtad järved ja jõed, hukkuvad kalad ja linnud.
· Inimene okasmetsavööndis 5. TUNDRA .............................................................................................10 · Asend ja kliima · Taimestik · Mullastik · Loomastik · Inimene tundravööndis 6. JÄÄVÖÖND..........................................................................................12 KOKKUVÕTTE Sissejuhatus Kirjutan referaadi Euroopa loodusvöönditest ja inimeste elu nendes. Tahan saada rohkem teada milline on Euroopa loodus. Euroopas esinevad erinevad loodusvööndid. Need loodusvööndid on järgmised: vahemereline taimestik, parasvöötme rohtla, parasvöötme sega- ja lehtmets, parasvöötme okasmets, tundra ning jäävöönd. Vahemereline põõsastik ja mets Vahemerelised metsad ja põõsastikud levivad 30-ndate ja 40-ndate laiuskraadide vahemikus Vahemere ümbruses. Sellised euroopa riigid, kus levivad vahemerelised metsad on näiteks:
Põltsamaa Ühisgümnaasium Referaat TUNDRA Bruno Pähkel 8.c 2010 SISUKORD Sissejuhatus..........................................lk2 Mis on tundra?.....................................lk3 Tundra asukoht ja kliima......................lk4-5 Tundra taimed......................................lk6 Tundra loomad.....................................lk7-8 Inimesed ja keskkonna probleemid....9 Kokkuvõte.........................................10 Kasutatud kirjandus.........................11 MIS ON TUNDRA Tundra nimetus tuleb soomekeelsest sõnast tunturi, mis tähendab kõrget metsatut ala. Tundra esineb kõikjal Põhja-
lõunarannikul. ·Samblad, samblikud, puhmad ·Keskkonna saastumise oht, sest tundra Loomastik: loodus on inimmõju suhtes väga tundlik. ·Vähe erinevaid loomaliike ·Rasked roomikautod ja mootorkelgud ·Suur loomade ja lindude arvu kahjustavad pinnast ja taimkatet. Lühikese jaheda
kaevandamisel. Ameerikas Alaska poolsaarel ammutatakse naftat ja maagaasi, Skandinaavias, Siberis ja Põhja-Kanadas kaevandatakse metallimaake. Tundravööndi rannikualadele on rajatud suuri meresadamaid, on tekkinud linnu vabrikute, kaupluste, koolide, haiglate ja muu eluks vajalikuga. Tundra põliselanikudki on muutunud paiksemaks ja nende elu hakkab meenutama meie oma. 6.Keskkonnaprobleemid Inimtegevuse laienemisega tundras suureneb keskkonna saastumise oht, sest tundra loodus on inimmõju suhtes eriti õrn.Raskete roomikautode ja mootorkelkude järjest suurem kasutamine kahjustab pinnast ja taimkatet. Lühikese ja jaheda suve jooksul ei jõua taimkate taastuda. Nii jätavad roomikauto jäljed armid tundrapinnasesse kümneteks aastateks. Puuraukude ümbruses on naftaga reostunud endised puhtad järved ja jõed, hukkuvad kalad ja linnud. Vähemaks on jäänud põdrakarjamaid nii ülekarjatamise kui ka keskkonna üldise reostumise tõttu.
sõltub asukohast). Parasvöötmes on iseloomulik õhumasside liikumine läänest itta, mistõttu on läänepoolsed alad alati niiskemad. Parasvööde Mandrid, kus parasvööde on suure ulatusega: Põhja- Ameerika, Euraasia mandrid, kus parasvööde puudub: Austraalia, Aafrika, Antarktika riigid, mis isuvad parasvöötme merelise kliimaga alal: Suurbritannia, Norra, Taani, Iirimaa riigid, mis asuvad parasvöötme mandrilise kliimaga alal: Mongoolia, Venemaa, Kasahstan. Parasvöötme loodusvööndid on: parasvöötme metsad, parasvöötme ja lähistroopilised rohtlad, parasvöötme mussoonmets. Parasvöötme metsad jagunevad lehtmetsadeks, okasmetsadeks ja segametsadeks. Parasvöötme okasmetsad Okasmetsad läbivad katkematu vööndina läbi kogu Euraasia ja Põhja- Ameerika. Levinud on ka okasmetsade teine nimetus taiga, mis on tulnud vene keelest. Enim okasmetsi kasvab Kanadas, Venemaal ja Skandinaavias. Taiga on suurim loodusvöönd, mille suved on soojad,
paremate kasvutingimustega kohtades. Iseloomustavaid suurusi: kõige suurem loodusvöönd; enim okasmetsi on Kanadas, Skandinaavias ja Venemaal; 6 kuud aastast on keskmine temperatuur alla 0 oC; suved on soojad vihmased ja niisked; taimeliike ja loomaliike ei ole eriti palju, siiski enam kui tundras. Okasmetsade vööndis valitsev kliima Taiga vöönd jääb parasvöötme põhjaossa, suur osa vööndist ulatub kaugele sisemaale, kus pole enam mere mõju kliimale. Parasvöötme põhjaosas on talv pikk ja külm. Mandrite sisealadel esineb käredaid pakaseilmu, mil temperatuur langeb alla 40 oC. Üldise pildi annavad meile jällegi kliimadiagrammid: Sademete hulk aastas kõigub erinevates piirkondades 400 - 1000 mm vahel. Talvel sajab vähe, põhilised sademed on koondunud suvekuudele.
xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx 8. klass TUNDRA Referaat xxxxxxx SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................2 1.TUNDRA.................................................................................................................................3 1.1Kliima.................................................................................................................................4 1.2Taimestik............................................................................................................................4 1.3Loomastik...........................................................................................................................5 1.4Inimene tundras.............................................................................................................
Kõik kommentaarid