Loodusvööndid (0)

Mis on loodusvööndid?

• Loodusvööndid on erinevate, neile iseloomulike tingimustega elukeskkonnad.
  

Loodusvööndite piirid ei ole järsud, sest tingimused (eelkõige kliima) muutuvad järk-järgult ja nii tekivd suurte vööndite vahele üleminekuvööndid.

• Erinevad laiuskraadid saavad erineval hulgal päikeseenergiat ja eannikualasid mõjutavad tugevasti ookeanid ning hoovused.
  

Ekvatoriaalne Vihmamets.

• Ekvaatorilägedastel aladel Aafrika keskosas, Lõuna-Ameerikas ja Kagu –Aasias.
  
• Iseloomustavad suurusi:
  
• Kliima on aastaringselt soe ja niiske;
  
• Sademeid palju (tihti üle 2000 mm/a);
  
• Taimekasvus vahesid ei ole, sest kliima on ühtlane;
  
• Taime ja loomaliike kõige rohkem;
  
• Paljud linnud talvituvad vihmametsades;
  
• Vihmametsad on koduks paljudele suguharudele, kes on seal elanud aastatuhandeid.
  
• Ekvaatoriaalne kliima on palav ja niiske. Ilm on aasta läbi enam vähem ühesugune.
  
• Ööpäeva keskmine temperatuur püsib aasta läbi 25-26 °C vahel, sademeid langeb aastas peaaegu kõikjal üle 2000 mm.
  
• Suur sademetehulk on eelduseks veerohkete jõgede tekkele, näiteks: Amazonas Lõuna-Ameerikas ja Kongo Aafrikas.
  

Ekvatoriaalsete vihmametsade taimed

• Ühel hektaril võib kasvada üle 200 erineva puuliigi
  
• Metsas kasvavad puud erineva kõrguseni ja moodustavad rindeid. Kõige kõrgemad puud kasvavad 50-70 m kõrguseks. Teise rinde puud kasvavad umbes 40 m kõrguseks. Nende võra moodustab tiheda lehekatuse, mis neeelab suurema osa päikesevalgusest ja varjab maapinda. Alumise rinde varjutaluvad puud on 15-20 m kõrgused. Ülemises rindes kasvavad viigupuud, palmid, mahagonid,kapokipuud, alumistes rinnetes palisandrid, eebenipuud, banaanid, puissõnajalad.
  
• Puudel väänlevad kõrgusse rohkearvulised ronitaimed e. Liaanid, mis vajavad palju valgust.
  
• Puude tüvedel, okstel ja vartel kasvavad taimed, mida kutsutakse epifüütideks e. pealistaimedeks. Nad ei võta kanduritaimedelt ei vett ega toitu, kasutavad neid vaid valguse poole pürgimisel. Sellisteks on samblikud , samblad , paljud sõnajalaliigid, kuid ka õistaimed, näiteks kauniõielised orhideed.
  
• Vihmametsade puud ei tunne kalendrit, nad õitsevad, viljuvad ja vahetavad lehti pidevalt. Juhtub sedagi , et ühelja samal puul on mõni oks raagus, teine värskes lehes, kolmas õitseb. Pole ju aastaaegade vahel kuigi märgatavalt erinevust. Vihmametsade kõrgema rinde puudel on tavaliselt suured lehed, sageli on nad läikiva vahase pinnaga, mis takistab ülemäärast auramist, teravad lehetipud aga soodustavad vihmavee kiiret mahavoolamist. Alumiste rinnete taimede lehed on, vastupidi, õhukesed ja õrnad.
  
• Metsa alla jõuab läbi tiheda lehestiku väga vähe valgust, seal on päris hämar.
  
• Metsaaluse niisketes tingimustes kasvavad hästi seened.
  
• Kõrged puud vajavad lisatoestust ja seda ülesannet äidavad tugijuured .
  
• Vihmametsades on palju erilise õiekuju ja suure värvikirevusega taimi. Nende eripärase välimuse pärast on nad hinnatud meilgi. Väga palju kasvab õistaimi puude tüvedel, nad on epifüüdid.
  
• Vihmametsades kasvab ka palju taimi, mida kasutatakse ravimi- või toiduainetetööstuses. Vihmametsa kobedast pinnases kasvab ingvei taim, millest valmistatakse jookide ja toitude maitsestamiseks pulbrit .
  

Vihmametsa loomad.

• Loomadel on maapinnal vähe süüa, sellepärast elavad nad enamasti puude otsas.
  
• Pudedas pinnases ja metsakõdus elab sisalikke, karihiiri ja madusid. Sipelgatest ja termiitidest toituvad soomusloomad. Suurematest loomadest saavad metsa all elada need, kes on suutelised liikuma tihedas padrikus- okaapid, suurimad inimahvid -gorillad. Kiskjatest Aasia tiigrid , Lõuna-Ameerikas jaaguaid ja Aafrikas leopardid.
  
• Paljud pisiimetajad, putukad ja kahepaiksed tegutsevad vaid ööpimeduses, kui on mõnevõrra jahedam.
  
• Vihmametsades elab palu eredavärvilis konni , kelle nahk on niisutatud mürgise limaga. Seda lima kasutavad pärismaalased noole otste mürgitamiseks. Ergas värv on hoiatuseks vaenlastele.
  
• Metsa all elab palju putukaid, kes toituvad lehekõdust. Väga palju on igasuguseid sipelgaid, nii lehesööjaid kui loomtoidulisi. Need sipelgad lõikavad lehtedest tükke ja tassivad neid oma pessa, kus see töödeldakse kompostiks. Komposti toodetakse oma seenekasvatuse jaoks.
  

Inimene vihmametsas.

• Ekvatoriaalne kliima ei ole inimesele eriti tervislik. Pidevalt lämbe õhk väsitab ja kurnab, väga palju on igasuguseid parasiite ja haigusetekitajaid. Külma ja põuda, mis nende arvu vähendaks, siin ju ei esine.
  
• Külad on tavaliselt jõgede ääres või rannikul, sest veeteed pidi on kergem ühendust pidada. Jõigede suudmealadele ja rannikule on tekkinud juba ka päris suuri linnu.
  
• Põliselanikud tegelevad peamiselt alepõllundusega.
  
• Ekvatoriaalkliimas kasvatatakse omatarbeks riisi, maisi, sorgot,banaane, maapähklit jt. kultuure.
  
• Vihmametsade aladele , eriti Kagu-Aasias, on rajatud kautsukipuu, kohvi, suhkruroo, õlipalmi ja mitmeid teisi istandusi.
  
• Igal aastal hävitatakse tuhandete ruutkilomeetrite suuruselt maa-alalt vihmametsi.
  
• Vihmametsad aga ei kasva endisel kujul uuesti või toimub see väga aeglaselt ja raskesti.
  
• Igapäeased vihmad ekvatoriaalvööndis uhuvad mullast toitained väga kiiresti välja.
  
• Metsade hävitavime kutsub esile ka maapinna ärauhtumise- erosiooni.
  
• Kõige ulatuslikumad vihmametsad, mis hõlmavad ligi 6 miljoni km² suuruse ala, kasvavad Lõuna-Ameerikas Amazonasel madalikul. Sealseid vihmametsasid kutsutakse selvadeks.
  

Rohltad.

• Seal on valdavad kuivalembesed taimed ja vähesed puud.
  
• Rohumaad jagatakse kaheks suureks tüübiks:
  
• Palavöötme rohtlad e. Svannid- asuvad ekvaatori läheduses, kus on alati palav. Savannid on eraldi lehel.
  
• Parasvöötme ja lähistroopilised rohumaad- asuvad ekvaatorist kaugemal, kus on mandriline kliima kuuma suve ja karmi talvega. Välja viljaka pinnasega, sest orgaanika lagundamine on seal toimunud sadu ja sadu aastaid. Seetõttu on rohtlad enamustes ülesharitud ja looduslikke rohtlaid on alles jäänud väga vähe. Lõunapoolkeral on parasvöötme rohtlaid väga vähe.
  
• Põlised rohtlad- kunagised rohtlad, kus inimese mõju praktiliselt puudus. Taimestikku aitasid säilitada suured imetajate karjad : Põhja-Ameerikas piisonid, Aafrikas elevandid, Austraalias kängurud. Ülesharitud rohtlates on metsikud loomakarjad asendunud kodulooma karjadega ja suured kiskjad on enamustes hävitatud.
  
• Metsastepp-üleminekuala rohtlavööndi ja metsavööndi vahel, kus kase -, haava-,tamme- või männitukad vahelduvad niidu- ja rohulaikudega.
  
• Rohtladid nimetatakseerinevatel mandritel erinevalt:
  
• Euraasias - stepp ;
  
• Ungaris - pusta ;
  
• Põhja-Ameerikas- preeria ;
  
• Lõuna-Ameerikas- pampa ;
  
• Lõuna-Aafrikas - veld;
  
• Pampad - tohutud puudeta alad Argentiina keskosas. Idaossa jäävad humiidsed e. Niiske kliimaga pampad, mis on riigi viljakaim osa. Humiidsest pampas Andideni jääb kuiv pampa- vähem asustatud ala, kus karjatakse hobuseid, veiseid ja lambaid. Vahel nimetatakse pampaks ka tasast ala Peruus . Kohalike keeles tähendab pampa tasast pinda või tasandikku.
  
• Stepid –(vene k. Step ) mõned teadlased kasutavad nimetus stepp ja preeria erineva taimkattega rohtlate kohta. Stepis kasvab selle nime järgi madal (kuni 30 cm) ja kuiv rohustu , preerias niiske parasvöötme rohustu, mis on kõrgekasvulisem. Ka stepid on puudeta tasandikud, mis laiuvad Ungarist läbi Ukraina ja Lõuna-Venemaa Kasas´hstani ja Siberini kuni Altai mäestikuni. Teised stepialad on kaugemal idas- Mongoolias ja kagu-Hiinas. Euraasia stepivöö laius jään 300 ja 1000 km vahele, piirjoones onebaselged. Euraasia stepid on sarnased P.-Ameerika preeriate ja Argentiina pampadega.
  
• Iseloomustavaid suurusi:
  
• Kliima enamsti parasniiske;
  
• Sademeid 300-600 mm/a ja suved on põuased;
  
• Taimekasvuperiood on põhiliselt kevadel ja varasuvel, ülejäänud ajal taimed puhkavad;
  
• Üsna liigirikas , palju on närilisi ja putukaid,
  
• Suurte sajuhoogudega võivad tekkidauhtorud(Põhja-Ameerikas badlands) ja maa muutub kasutuskõlbmatus.
  

Rohtla Kliima

• Parasvöötme rohtlates on külm talv ja maad katab õhuke lumevaip. Kliima on kuiv.
  
• Sademete hulk on parasvöötme rohtlais tavaliselt 300-600 mm/a.
  
• Suved on palavad ja põuased. Põhiliseks taimede kasvuajaks on varakevadine luma sulamise aeg ja varasuvi. Rannikule lähemal paiknevates rohlates on pehkem kliima ja mida sügavamale sisemaale, seda karmimaks muutuvad tingimused.
  

Rohtla taimed

• Nagu nimetuski ütleb on rohtlates valitsevad rohttaimed. Rohtlates kasvab palju erinevaid stepirohtusid, aruheinasid. Teisest teimedest võib siin leida veel nurmenukke, palderjani , iiriseid, metsikuid tulpe, pujusid ja ka kaktusi.
  
• Nii troopiliste kui ka parasvöötme rohtlates on oluline koht tulekahjudel. See taksitab metsastumist. Mitmed taimed ei saa seemnest kasvama hakatagi enne, kui nende kõva kest pole kuumas tuhas lõhkenud.
  
• Põudade ja külmadega kohastumiseks on mitmetel liikudel maa-alused mugulad, kuhu varutakse toitaineid, et varakevadel kiiresti kasvama ja õitsema kahata. Meil kasvavatest taimedest on sealt pärit krookused, tulbid, hüatsindid, meelespead...
  

Loomad

• Loomad:gaselle, metsahobused, eesleid ja saiga-antiloope.
  
• Peale nende suurte loomade on oluline osa ka väikestel närilistel, vihmaussidel, sipelgatel, termiitidel, kes kaevavad pinnasesse käike ja segavad muldi.
  
• Erinevate loomaliikide esindajad:
  
• Taimtoidulised imetajad : saiga- antiloop , kulan e. Metseesel, piison.
  
• Lihatoidulised imetajad: koiott (omnivoor e. Segatoiduline), hunt, hüään, mäger.
  
• Närilised: suslik, rohtlahaukur, lemming , mutt .
  
• Linnud: pistrik , jaanalind, siniraag , põldvutt.
  
• Putukad: rohutirtsud, termiidid , ämblikud.
  

Inimene rohtlas

• Peamine rohklavööndis kasvatatav kultuur on nisu, suhkrupeet , sojauba, päevalill, maapähkel, Kaug-Ida kuuma suvega metsastepis isegi puuvili .
  
• Kariloomadest kasvatatakse peamiselt lihaveiseid ja lambaid.
  
• Endises nõukogude liidus mindi suurte plaanide täitmisega niikaugele, et mitmed alad kõrbestusid. Nii sai Kalmõkkiast ( Kaspia merest loodes ) Euroopa esimene kõrb- peamine põhjus oli ülekarjatamine.
  
• Rohtlavööndis esineb sageli tugevaid tuuli . Looduslikus rohtlas kaitseb mulda tihe rohukate, kuid põldudel see puudub.
  
• Rohtlas langevad suvised suvised sademed harilikult ägeda hoovihmana.
  
• Mõne vihmahoo järel võib saada sellest järskude kallastega mitme meetri sügavune uhtorg.
  

Okasmets

• Okasmetsad levivad laia katkematu vööndina läbi kogu Euraasia ja Põhja-Ameerika. Laialt on levinud okasmetsade teinegi nimetus taiga , mis on tulnud vene keelest, sest Siberis laiuvad suured okasmetsad.
  
• Talved on sisemaal kärekülmad.
  
• Taigast põhjapoole jääb matsatundra ja tuntra, lõunapoole segametsad ja sealt edasi laialehised metsad
  
• Okasmetsad piirnevad põhjapool metsapiiriga, mis enam-vähem ühtib põhjapolaarjoonega. Sellest piirist kaugemal põhjas ei saa enam metsad kasvada, on vaid üksikud puudetukad paremate kasvutingimustega kohtades.
  
• Iseloomustavaid suurusi:
  
• Kõige suurem loodusvöönd;
  
• Enim okasmetsi on Kanadas, Skandinaavias ja Venemaal;
  
• 6 kuud aastast on keskmine temperatuur alla 0 °C;
  
• Suved on soojad vihmased ja niisked;
  
• Taimeliike ja loomaliike ei ole eriti palju, siiski enam kui tundras.
  

Okasmetsa Kliima

• Taiga vöönd jääb parasvöötme põhjaossa, suur osa vööndist ulatub kaugele sisemaale, kus pole enam mere mõju kliimale. Parasvöötme põhjaosas on talv pikk ja külm. Mandrite sisealadel esineb käredaid pakaseilmu, mil temperatuur langeb alla -40 °C
  
• Sademete hulk aastas kõigub erinevates piirkondades 400- 1000 mmvahel. Talvel sajab vähe, põhilised sademed on koondunud suvekuudele.
  
• Tänu rohketele sademetele ja vähesele aurumisele on taigas kujunenud tihe vetevõrk. Jõgedele on iseloomulik talvine jääkate ja kevadine suurvesi.
  
• Okaspuud ei karda talvekülma, tulevad toime lühikese suve ja vähese niiskusega
  
• Okaspuudel on tekkinud kohastumus lumega hakkama saamiseks: neil on koonuseline kuju, mis laseb kuhjuval lumel järjest alla vajuda ega murra nii oma raskusega puud.
  

Okasmetsa Taimestik

• Põõsaid ja rohttaimi kasvab okasmetsades vähe, metsaalune on kaetud tavaliselt paksu samblavaibaga, palju kasvab igihaljaid puhmaid.
  
• Viljakamatel muldadel kasvavad peamiselt kuused ja nulud , Siberis lisanduvad neile ka seedermännid. Selliseid metsasid kutsutakse tumetaigaks, sest nad on valgusevaesed.Heletaigas, mis levib vähemviljakatel liivastel muldadel, on ülekaalus lehised või männid.
  

Okasmetsa loomastik

• Okasmetsade loomastik ei ole eriti liigirikas. Pesitseda ja varjuda on tihedas hämaras metsas lihtne, kuid toitu leidub napilt. Okasmetsade loomad saavad söönuks okastest, seemnetest või puukoorest.
  
• Põhjapõdrad rändavad vastavalt aastaajale kas põhja- või lõunasuunas. Talvel on siingi vaikne nagu tundras – üksikud loomad on endale kasvatanud paksu kasuka ja paljud on talveunne suikunud.
  
• Erinevate loomaliikide esindajaid:
  

Taimtoidulised imetajad: põder, orav, jänes, vapiti, kobras, lemming, uruhiir.
Loomtoidulised imetajad: hunt, ilves, rebane , karu, nugis , kärp, naarits.
Linnud: metsis, laanepüü, vint, kassikakk , vöötkakk.
Inimesed okasmetsas

• Inimesi elab okasmetsade vööndis võrdlemisi vähe ja sellepärast on ka loodus paremini säilinud kui lõunapoolsemal lehtmetsade alal.
  
• Suuremad asulad ja linnad on tekkinud peamiselt jõgede äärde ja rannikualadele.
  
• Metsavööndi põhiliseks loodusvaraks on puit. Puitu kasutatakse ehitusmaterjalina (lauad, talad jne.), samuti mööbli, tselluloosi ja paberi valmistamiseks.
  
• Euroopa ja Põhja-Ameerika okasmetsi ohustavad happevihmad.
  
• Happevihmade suhtes on eriti tundlikud okaspuud, sest nemad ei langeta oma okkaid igal aastal nagu teevad seda lehtpuud oma lehtedega ja mürgised ained saavad koguneda okastesse.
  

Tundra
Erinevais tundrais elavaid inimesi nimetatakse erinevalt:
Skandinaavia poolsaarel
laplased ja  saamid
Taimõri poolsaarest Valge mereni
neenetsid
Kanada põhjaosas ja Gröönimaal
eskimod  ja inuitid
Kirde-Siberis
tšuktsid

Keskkonnaprobleemid

Inimtegevuse laienemisega tundras suureneb keskkonna saastumise oht, sest tundra loodus on inimmõju suhtes eriti õrn.
v      Raskete roomikautode ja mootorkelkude järjest suurem kasutamine kahjustab pinnast ja taimkatet. Lühikese ja jaheda suve jooksul ei jõua taimkate taastuda . Nii jätavad roomikauto jäljed armid tundrapinnasesse kümneteks aastateks.
v      Puuraukude ümbruses on naftaga reostunud endised puhtad järved ja jõed, hukkuvad kalad ja linnud.
v      Vähemaks on jäänud põdrakarjamaid nii ülekarjatamise kui ka keskkonna üldise reostumise tõttu.

• Tundra esineb kõikjal Põhja-Jäämere rannikul. 
  

Iseloomustavaid suurusi:

• äärmiselt külm kliima;
  
• sademeid vähe: tavaliselt alla 250 mm/a;
  
• lühike taimekasvuperiood;
  
• vähe erinevaid taime- ja loomaliike;
  
• suur loomade ja lindude arvu kõikumine suurte rännete tõttu.
  

TALV - on tundras pikk, külm ja tuisune, suvi lühike ja jahe. Keskmine temperatuur talvel on -34o C. Lähispolaarkliimas on sademeid vähe, sellepärast on ka lumikate õhuke. Lumi sulab alles mais-juunis ja tuleb uuesti maha juba septembris. 
SUVI - termomeeter näitab harva üle 10 soojakraadi. Kuigi suvepäev on pikk, käib Päike madalalt ja soojendab maapinda vähe. Taimekasvu periood on ainult 50 - 60 päeva. Tihti sajab uduvihma ja puhub vinge tuul. Auramine on jahedal suvel väike ja nii on vett palju.
Aastane sademete hulk jääb tavaliselt alla 250 mm/a ja meenutab oma suuruselt kõrbeid - edaspidi on näha, et tundra elu on tõesti üpris vaene.
Tasastel tundraaladel, kus üleliigsel veel pole kuhugi voolata, on tekkinud palju madalaid järvekesi ja soid. Vee üleküllus esineb siiski vaid suvel, talvel on väiksemad jõed ja järved põhjani külmunud.
Tundravööndis, kus talv on pikk ja lumikate õhuke, on maapind sageli üsna sügavalt läbi külmunud. Suvel sulavad küll pealmised kihid , aga allpool jääb maapind külmunuks. Seda kestvalt külmunud kihti nimetatakse igikeltsaks. Mõnes piirkonnas võib igikelts ulatuda isegi mitmesaja meetri sügavuseni. Igikeltsa tõttu ei saa taimede juured kasvada sügavale ega kevadine lumesulavesi imbuda maa sisse. Ainult kõige pindmine kiht, mis lühikesel suvel sulab, muutub porimülkaks. 
Kuidas kliima mõjutab tundra nägu?

• Külma kliima tõttu on:
  
  • ülekaalus füüsikaline murenemine . Sageli esineb suurtest kivirahnudest kivikülvisid - murenemine pole kive veel peenendada jõudnud.
    
  • taimekasvuks ebasobivad tingimused - liigniiske   ja halvasti lagunenud turbane pinnas. Mullad kujunevad aeglaselt, on toitainetevaesed ja väga õrnad tallamisele.
    
  •  igikeltsa tõttu tekivad tundras omapärased pinnavormid -  pingod . Pingod on jääst südamikuga mõne kuni mõnekümne meetri kõrgused künkad, mis võivad püsida aastaid. Seal, kus jääst südamik puudub, muutuvad nõlvad pinnakihi sulamisel järjest laugemaks.
    

Tundras ei kasva puid. Puudekasvu takistavad liiga jahe ja lühike suvi, hukutavad talvised tuisud ja viljatud vesised mullad.Taimedel puudub sügavale tungiv juurestik (sügavamal on igikelts) ja nad on nii madalad, et lumi kaitseb neid talvekülmade ja tuiskude eest.
 Tundras arvatakse olevat 17000 eri taimeliiki, mis kuuluvad järgmistesse rühmadesse:

•      puhmad ( mustikas , pohl, kukemari , kanarbik jt.), lõikheinalised (tarnad, villpead) ja kõrrelised.
  
•       400 liiki õistaimi.
  
•    samblad  ja samblikud (põdrasamblikud, maksasamblikud jt.).
  

Elu on tundras jaotunud ebaühtlaselt. Elustikurikkamad on jõgede kaldad ja orud, kus saavad kasvada isegi üksikud puud. Jõgede orgudes, nõlvadel ja lammil on tuul nõrgem ja päike soojendab maapinda tugevamini. liigne vesi saab sealt paremini ära voolata. 
Taimed on madalad ja kasvavad tihedalt üksteise kõrval – ikka külma vastu. Kasvuperiood on lühike: 50 - 60 päeva ja juunis, kui lumi on sulanud, puhkeb tundra kirkavärviliselt õide. Lühikese ajaga peavad taimed õitsema ja nende seemned valmima, sest peagi mattub taimestik taas lume alla ja jääb järgmist suve ootama.

• Taimed on madalad ja kasvavad tihedalt üksteise kõrval – ikka külma vastu. Kasvuperiood on lühike: 50 - 60 päeva ja juunis, kui lumi on sulanud, puhkeb tundra kirkavärviliselt õide. Lühikese ajaga peavad taimed õitsema ja nende seemned valmima, sest peagi mattub taimestik taas lume alla ja jääb järgmist suve ootama.
  

Tundra loomastik sõltub suuresti aastaajast . Suvel elab seal palju loomi, linde ja putukaid. 

• Talvel tundub tundra tühja ja elutuna. Külm ja toidunappus sunnib paljusid loomi ja linde otsima soodsamaid elupaiku.
  
• Erinevaid loomariigi esindajaid:
  Taimtoidulised imetajad: lemmingid, uruhiired, põhjapõdrad (karibuud, porod), polaarjänesed ja oravad . 
  Lihatoidulised imetajad: polaarrebased, hundid , jääkaru.
  Linnud: pistrikud, kaurid, metstildrid, tutkad, hangelinnud, tiirud, mitut liiki kajakaid ja hanesid.
  Putukad: sääsed, kärbsed, koid, ritsikad , kimalased.
  
• Inimesi elab tundras vähe.
  
• Elanike põhitegevuseks on põhjapõdrakasvatus, küttimine ja kalapüük. Põlluharimisega ei ole võimalik tundras tegelda. Teede ja elamute ehitamist raskendab igikelts. Majad ehitatakse sageli vaiadele, et vältida igikeltsa sulamist ning majade vajumist. 
  
• Ameerikas Alaska poolsaarel ammutatakse naftat ja maagaasi, Skandinaavias, Siberis ja Põhja-Kanadas kaevandatakse metallimaake. 
  

• Erinevais tundrais elavaid inimesi nimetatakse erinevalt:
  

Skandinaavia poolsaarel
laplased ja saamid
Taimõri poolsaarest Valge mereni
neenetsid
Kanada põhjaosas ja Gröönimaal
eskimod ja inuitid
Kirde-Siberis
tšuktsid
Keskkonnaprobleemid
Inimtegevuse laienemisega tundras suureneb keskkonna saastumise oht, sest tundra loodus on inimmõju suhtes eriti õrn.

•       Raskete roomikautode ja mootorkelkude järjest suurem kasutamine kahjustab pinnast ja taimkatet. Lühikese ja jaheda suve jooksul ei jõua taimkate taastuda. Nii jätavad roomikauto jäljed armid tundrapinnasesse kümneteks aastateks.
  
•       Puuraukude ümbruses on naftaga reostunud endised puhtad järved ja jõed, hukkuvad kalad ja linnud.
  
•       Vähemaks on jäänud põdrakarjamaid nii ülekarjatamise kui ka keskkonna üldise reostumise tõttu.