docstxt/1329917342159694.txt
Näita kaardil mäestikuvööndid ja neid moodustavad mäestikud. Miks on osa mäestikke madalad ja lamedad? Nad on tavaliselt vanemad kui kõrged ja teravatipulised. Kuidas eristatakse tasandikke? Absoluutse kõrguse järgi: madalikud Ida-Euroopa lauskmaa, Lääne-Siberi lauskmaa, Suur Hiina tasandik, Mesopotaamias madalik, Amazonase madalik Kiltmaad ? Tiibeti kiltmaa (Euraasia), Colorado platoo (Põhja-Ameerikas) Alamikud (kaartidel tumeroheline värv) - Kaspia alamik Miks ei täitu alamikud veega? Neil puudub ühendus ookeaniga Millise suure tasandiku osa on Eesti? Kuhu on kujunenud ookeanide keskmäestik? Laamade lahknemise kohale Nimeta vulkaanilise päritoluga saarestikke Hawaii saarestik Maailma sügavaim koht ? Vaikses ookeanis Mariaani sügavik - 11022m Kuidas tekivad süvikud, ookeani keskmäestikud, rifiorud? Tekivad laamade kokkupuute ja lahknemise piirkonnas Millised on pinnamoe suurvormid?
seonduvaid sotsiaalseid ja keskkonnaprobleeme; Mõisted: maakoor, vahevöö, tuum, laam, magma, laava, aluspõhi, pinnakate, rändrahn, sete, settekivim, tardkivim, moondekivim, paljand, kivistis ehk fossiil, karjäär, kaevandus; PINNAMOOD · kirjeldab kaardi joonise või pildi abil maismaa pinnamoodi ja pinnavorme: mäestikud, mäed,künkad, nõod, orud, tasandikud (kiltmaad, lauskmaad, madalikud, alamikud); · kirjeldab joonise abil maailmamere põhjareljeefi: mandrilava, mandrinõlv, ookeani keskmäestik, süvik; · iseloomustab kaardi abil Eesti pinnamoodi (kõrgustikud, lavamaad, madalikud, Balti klint), toob näiteid erineva tekkeviisiga pinnavormidest (voor, oos, moreentasandik, karstikoobas, luide, maasäär, rannavall, meteoriidikraater, linnamägi, karjäär, tuhamägi, tuhaplatoo);
suurelt mõjutanud Marsi maastiku kujunemist. Meteoriitide sajust on jälgi näha tänu hiiglaslike orude olemasolule. (Noorkõiv, E; Universum 1997: 220) 6 Teine planeedi kujutaja on tektooniline liikumine. Selle protsessi käigus kujuneb äsja tahkunud ja tasasest planeedist taevakeha. Marsil on tuhandetesse kilomeetritesse ulatuvad grandioossed rifid ning mitme kilomeetri sügavused alamikud. Taolisi asju maal ei leia. (Universum 1997: 220) Kolmas kujundav faktor on tuuleerosioon. Efektsed on kilpvulkaanid, mida ei leia mujalt Päikesesüsteemist. Polaaralade igijääkatted on üsna omapärased. Need koosnevad peamiselt süsihappelumest. Suvel sulab Põhjapoolsel polaaralal sulab see ja selle tagajärjel paljastub veest tekkinud jää. (Universum 1997: 220) Marsil leidub ka liiva-ja kivikõrbeid, kus kraatreid eriti pole. Esineb ainult üksikuid mügerikke
· Okeaania 2. Euraasia reljeef. Euraasia on kõuge suurem manner ning tema pinnamood on mitmekesine. Ühtlasi võime vaadelda eriilmelise reljeefiga piirkondi. Euroopa osa, Lääne-Siber ja Kaspia-Araali piirkond on tasasema ja madalama reljeefiga, ehkki leidub ka mitmesuguses vanuses mäestikke. Järgnevalt nimetan ja näitan ning iseloomustan selle piirkonna pinnavorme. Euraasia mandri lõuna-, kesk- ja idaosas näeme aga rohkem kõrgemaid reljeefivorme. Muidugi ei puudu ka madalikud, alamikud, tasandikud. PILET 4 1. Ekvatoriaalne vihmamets. VIHMAMETSADE LEVIK Vihmametsad levivad ekvatoriaalsetel aladel. Esineb kolm põhilist kohta: Brasiilia Amazonase jõgikond, Aafrika Kongo jõgikond, Guinea laht, Malai saarestik. VIHMAMETSADE KLIIMA Ekvatoriaalsetes vihmametsades valitseb palav ja niiske ekvatoriaalne kliima, kus aastaaegu pole võimalik eristada. Kuude keskmised õhutemperatuurid on +25 oC või enam ja aastas langeb sademeid 2000 6000 mm.
annaabi.ee 
