LOODUSVÖÖNDID MÄESTIKES *maakeral välja kujunenud kliima erinevuste, eriti päikesekiirguse jaotuse alusel *kõrged mäeahelikud mandrite servaaladel takistavad õhumasside liikumist, mistõttu on raskendatu külma õhu (raske) edasiliikumine st. esineb järske temperatuurimuutusi *talvel väga külm, sest õhuvahetus on piiratud ja päike paistab madalalt; ei soojenda orgusid (Oimjakoni nõus põhjapoolkera külmapoolusel) *talvel võib olla nt -71C, suvel +35C *mägedes esinevad lähestikku päikselised ja varjus olevad alad. Nende alade erinev soojenemine toob kaasa õhurõhu erinevuse ja kohalike tuulte tekke *õhutemperatuuri langus kõrguse kasvades ca. 6C iga kilomeetri kohta. Seetõttu esineb lumikatet ka ekvaatori lähedal paiknevates kõrgmäestikes (Kilimanjaro Aafrikas) *kõige vihmasem on mägedes 2-4 km kõrgusel merepinnast, kui mööda nõlvu ülespoole liikudes niisked õhumassid jahtuvad, tekivad pilved ja hakkab sadama. Kõrgemal on juba kuivem, ...
Õppeaine: Geograafia Kursus: I Klass: VIII Teema: Kliima Kliimaks nimetatakse paljude aastate keskmist ilmade vaheldumist. Kliimat mõjutavad järgmised tegurid: Päikesekiirguse hulk Üldine õhuringlus Mandrite ja ookeanide jaotus Mäeahelike ja madalike olemasolu Merehoovused Igilumi ja -jää 1. Kirjelda lühidalt iga kliimat mõjutavat tegurit. Kuidas tegur mõjutab kliimat. 2p Päikesekiirguse hulk: Olulisim kliimat mõjutav tegur on päikesekiirguse hulk. See sõltub Päikese aktiivsuse pikema- ja lühemaajalistest muutustest, aga ka Maa astronoomiliste parameetrite muutumisest, milleks on pretsessiooni, Maa telje kaldenurga ja orbiidi ekstsentrilisuse muutused. Üldine õhuringlus Tuule suunast sõltub, milliste omadustega õhumass valitseb
külmad kulgevad põhjustavad TUULED BRIISID Parasvöötme läänetuuled Passaadid Mussoonid Föön Sammuun RELJEEF Õhutemperatuur Õhurõhk Sademed Tuuled 5 Loodusgeograafia Maret Vihman *Mäed takistavad *Mägede puudumine avab *Mägede tuulepealsetel nõlvadel *kus tekib mägedes igilumi ja igijää (liustik)? *Millistes mägedes tekib igilumi ja igijää? INIMTEGEVUS 7. ÕHUMASSID ja nende omadused õhumassid kujunemine omadused POLAARSED Arktilised ja antarktilised PARASVÖÖTME TROOPILISED EKVATORIAALSED Front e. frondijoon- kahe erineva õhumassi eraldusjoon ( vastu maapinda) Külm front ( ), soe front ( )
Jää ja külmakõrbed . Arktika Antarktika Asend: Põhjapolaarjoonest põhjas, Lõunapolaarjoones lõunas, asub maailma 909 90* põhjaliust. Mandrit pole, on Põhja-Jäämeri. külmapoolusel, kuni -89,2 kraadi. Manner olemas. Vesi+manner = Maailmajagu. Kliima: karm, temperatuur alla 0 kraadi. Sama . Igilumi ja jää: lumi ja jää mis ei sula ära. Sama . Jää on 2-4 km paks. Jää on 2 meetrit . Gröönimaal on ka mandrijää. Polaaröö ja päev: 6 kuud kestab. Maa keerleb ümber oma telje ja tiirleb ümber Päikese . Tuul: on väga tugev( 70m/s) sest seal pole metsa. Sademete hulk väike 200 mm aastas . Temperatuur talvel: -50*, suvel rannikul 0* -70*, suvel -30* kuni -35* rannikul 0* Gröönimaal -10* Elavad: Jääkarud. , grööni hüljes
Esimesena tõusid Mont Blanci tippu prantslased M.Paccard ja J.Balmat aastal 1786. Alpide nõlvult saab alguse palju energiarohkeid jõgesid: Rein, Rhohe, suurem osa Doonau lisajõgesid (Sava, Drava, Inn, Isar, Iller), Po ja selle vasakpoolsed lisajõed. Alpide põhja- ja lõunajalamil paikneb Euroopa suurimaid järvi (Bodeni, Genfi, Como ja Garda järv ning Lago Maggiore). Alpide mäestik on 1800 meetrini metsane, kõrgemal, 2300 meetrini on lähis alpiinne vöönd, veel kõrgemal alpiniidud, igilumi ja igiliustikud (liustike kogupindala on 4120 km²). Madalate kurude (Väike Sankt Bernhard 2188 m, Sankt Gotthard 2108 m, Splügen 2117 m, jt.) rohkuse tõttu on teestik tihe, mäestikku läbib hulk tunneleid (tuntuimad Mont Blanc'i, Simploni, Mont Cenis' ja Sankt Gotthardi tunnel). Palju on kuurorte ning turismi- ja talispordikeskusi (Davos, Chamonix, Cortina d'Ampezzo, Kitzbühel, Innsbruck, Grenoble jt.).
SULAMINE MAAILMAMERI ÄRAVOOL PINNAVEEKOGUD ÄRAVOOL PÕHJAVESI 3. Vee jaotumine Maal. Siseveed: jõed,järved.põhjavesi,sood-rabad,liustikud,tehisveekogu 97% ookeanide ja merede soolane vesi. 3% magevesi, millest: 75% on jäätunud(liustikud,igilumi ja jää) 24% on põhjaveena maakoore kivimites 1% on ülejäänud, millest: Järvedes(60%) Mullas (35%) Veeauruna atmosfääris(4,5%) Jõgedes (0,5%) 4. Ühe jõe iseloomustamine hüdrograafi ja sademete diagrammi järgi. 1)Volga * Toitub valdavalt lume sulamisveest ( 60%) * Tasandiku jõgi, 5-6 kuud on lumevangis ja väikese äravooluga *2-3 kuud on kõrge veeseis 2)Niilus
Euroopa ja Aasia piiri erinevate kontseptsioonide tõttu võidakse Elbrus arvata Euroopasse või Aasiasse. Kui ta kuulub Euroopasse, siis on ta ka Euroopa kõrgeim mägi. Suur-Kaukasuse põhjakülje madalamad alad on kaetud tamme-, vahtra-, saare- ja valgepöögimetsadega, kõrgemal kasvavad kask ja mänd. Mõned madalamad alad on kaetud steppide ja rohumaadega. Loodeküljel kasvab ka kuusk ja nulg. Umbes 2000 m kõrgusel merest algab mägimaastik. Igilumi ja liustikud algavad enamasti umbes 2800...3000 m kõrgusel. Kaguküljel kasvavad pöök, tamm, vaher, valgepöök ja saar. Pöögimetsad domineerivad enamasti kõrgematel aladel. Edelakülje madalamatel aladel on esindatud pukspuu, tamm, kask, valgepöök, kastan ja jalakas, kõrgematel aladel okaspuu ja segametsad (kuusk, nulg ja pöök). Lõunakülje mägitsoon ulatub kuni 2800 m kõrgusele merepinnast. TagaKaukaasia lääneosas asuvad Kolhethi madalik ja Surami ehk Lihhi ahelik,
Ilm- atm.seisundit antud kohas, hetkel. Ilmastik- mõne kuu v aasta ilmade korduvust. Kliima- pikaajal.ilmade reziim. Astr.tegur: maakaug.päikes; maa telje kallakus; päik.saadud kiirg.hulk; maa tiirl ümb päik, pöör ümb telje. Geo.teg: mandrite, ookeanide jaotus; koha geograafiline laius; suurte mäeahel, madalike paiknemine; merehoov; igilumi,jää. Päikesekiir- päikeselt lähtuv elektromag.kiirgus, mille lainepikkus jääb vahemikku 0,1-4 mikromeetrit. Päik.liik: otse; hajus; kogu; neeldunud kiirgus; albeedo. Atmosf.õhuringlus-kogu maakera hõlmav õhuliikumine. Põhj:päikesekiirg.ebaühtlane jaotus maakera pinnal; maismaa ja mere vaheldumine;suured mäeahelikud; maakera pöör ümb oma telje. Kõrgrõhuvöönd paikn: 30;90. Madal: 0;60. Passa- idealiseeritud
*18.Kuidas kujundab liustik pinnamoodi ? Ei tea. *14.Kuhu tekib soo ja miks ? hästi madalatesse kohtadesse kuhu saab vesi jääda ehk koguneda. Kuna vesi jääb sinna pidama. *13.Milline on põhjavee temperatuur? Selgita Põhjavee temperatuur on *16.Võrdle lumepiiri kõrgust polaaraladel ja troopikas. Põhjenda. - jää tekib seal kus õhutemp. on enamiku aastast 0C ja sadanud lumi ei jõua soojal aastaajal ära sulada. Polaaraladel katavad igilumi ja jää ka kõige madalamaid maismaa alasid ning veekogusid, mida lähemale troopilistele laiustele seda kõrgemale lumepiir tõuseb *19.Miks uurivad teadlased polaaralade jääkilpe ?_ Jääkilbid ja liustikud on teadlastele nagu looduslik laboratoorim.Liustiku kõrgemal osal uuritakse selle toitumist ja kasvamist.AGA SELLEPÄRAST ET NAD HAKKAVAD VAIKSELT SULAMA!!
eraldatud ja moodustavad laguunide ahelikke. Skäärrannik Rannikutüüp, millele on iseloomulikud kaljusaared, silekaljud või silekaljustikud. Skäärrannik on iseloomulik Soome, Rootsi, Kanada ja Karjala rannikule. Mandriliustik Ulatuslik ja paks liustik, mis tekib polaaraladel ja paikneb mere tasemel. Mägiliustik Vastused 1) Vee jaotumine maal: 97% soolane ookeanide ja merede vesi. 3% magevesi, millest: 75% on jäätunud (liustikud, igilumi, jää), 24% põhjaveena maakoore kivimites, 1% on ülejäänud, millest: järvedes 60%, mullas 35%, veeauruna atmosfääris 4,5% ja jõgedes 0,5% 2) Analüüsi kaardi ja jooniste järgi! 3) Hoovused on vee suunatud liikumised, mida liikumise suuna järgi jaotatakse vertikaalseteks ja horisontaalseteks. Hoovusi tekitavad: Tuuled, vee tiheduse erinevused, veepinna kallakus. Hoovuste seaduspärasused: Põhjapoolkeral liiguvad päripäeva ja Lõunapoolkeral vastupäeva.
Põllumajandus hõlmab taimekasvatus, loomakasvatus, mesindust, kalakasvandust, metsadest kui taimekasvatust. Põllumajandust mõjutavad looduslikud tegurid: 1. Maa : · Põllumaa - põllumajanduslike kultuuride saavutamiseks sobiv maa. · Rohumaa rohurindega kaetud maaala kus kasvavad peamiselt mitme aastasest mitme aastased rohttaimed ehk mis sobiks karjamaale. · Põllumajanduseks sobimatud maad kõrbed, pool kõrbed, igilumi- ja jää. 2. Agromaatilised näitajad ehk põllumajanduseks sobiv või sobimatu kliima. Näitajad: · Päikesekiirguse hulk; · Õhu- ja mulla temperatuur; · Niiskus; · Vegetatsiooni perioodi pikkus. Vegetatsiooniperiood on aeg, mil ilmastik võimaldab taimede elu tegevuse. Enamikutele taimedele sobib perioodi pikkuseks vähemalt 90 päeva. Kultuuritaimedele sobivaim temperatuuri vahemik on +5...+10 C
taimestik ja loomastik omavahel tihedasti seotud Taimkattealusel:tundlavöönd ja okasmetsavöönd Kliimavöötmed ja loodusvöötmed ei ühti mittekunagi . põhjuseks on see , et erinevate kivimite , muldade , mäestike , tasandike vaheldumine 4.arktika kui ka antarktika asuvad põhja ja lõunaoplaarjoonest põhja ja lõuna pool. *kliima karm *temp: aastaläbi alla 0 c *sademed:kuni 150 mm aastas *polaaröö ja polaarpäeva vaheldumine , mis teeb kliima veelgi jahedamaks *tugevad tuuled *igilumi ja igijää peegeldub tagasi 5.vegetatiivne paljunemine . lumevabadel aladel kasvava mõned kidurad õistaimed :polaarmugu, samblad , vetikad Paks karv ja selle alune rasvakiht , tömp keha , kaitsevärv , elu seotud merega : jääkaru , hülged , merihobu , morsad 6.peamiselt tuulest , polaaröö ja päev , peegeldamine , õhutemp alla 0kraadi. Arktilised oaasid:jäävabad alad , need on tekkinud seal kus sademete hulk on väike ning soojal aastal jõuab vähene lumi sulada
kliimaga, mille poolest troopilise kliimaga? Lähistroopiline kliima sarnaneb parasvöötme kliimaga sest seal on talv vihmane nagu parasvöötmes aga suvi kuum ja kuiv nagu troopikas. Seda nimetatakse ka vahemereliseks kliimaks. 12. Miks on kõrgmäestike tipud igilumega kaetud? Mille poolest erineb Euroopa kõrgmäaestike kliima polaaralade kliimast? Sest kõrguse kasvades temperatuur alaneb ja seetõttu tekivad mäestike ülaosas igilumi ja liustikud. Seal ei esine polaarööd ega polaarpäeva aga kevaditi on lõunapoolsetes mäestikes väga intensiivne päikesekiirgus, kuid õhutemperatuur on madal ja vesi on külmunud. Seal ei muutu kliima nii järsult. 13. Milles seisneb kasvuhooneefekt? Mida on selles head, mida halba? Kasvuhooneefekt seisneb selles, et gaasid lasevad küll hästi läbi päikesekiirgust maapinnale, ent takistavad maa pikalainelise soojuskiirguse hajumist maailmaruumi
Karst- nähtus, põhj. pinna- ja põhjavee keemiline ja meh. Toime kergesti lahustuvatesse ja lõhelistesse kivimitesse (lubjakivi, kip, sool vm). Kanjon- kitsas ja sügav, sageli astmeliste veerudega org, on tek jõe uuristava tegevuse tagajärjel. Kõrgtasandik e. kiltmaa- orgudega liigestatud tasandik, paik enamasti üle 500m merepinnast. Liustik- tihenenud lumest tekkinud pidevas liikumises olev jäämass polaaraladel ja mäestikes, eristatakse mandril ja mäel. Igilumi- lumekogum,tekib sadanud lumest, kui see aastakümnete ja -sadade vältel ära ei sula. Rannik- maismaa ja suure veekogu üleminekuala: liigestuse järgi eristatakse: fjord- ja säärrannikut, maapinna kallakuse järgi laug- ja järsakrannikut, tekkeviisi järgi kulutus- ja kuhjerannikut. Rand- suurt veekogu ääristav maismaaosa, mõjutab lainetus. Rannajoon- vee ja maismaa kokkupuutejoon. Skäär- saarena üle veepinna ulatuv kristalsetest kivimitest koosnev kalju.
Aga langus? V:Jõe lang on mingi jõelõigu pikkuse ja selle languse suhe. (Keskmine lang on kogu jõe pikkuse ja jõe languse suhe). Langus on jõe lähte ja suudme absoluutse kõrguse vahe meetrites. 21. Miks on Eestis loodud palju tehisjärvI? V: 22. Nimeta Eesti tähtsamaid kalapüügijärvi. V:Pühajärv, peipsi, võrtsjärv. 23. Mille poolest erinevad Põhja-Euroopa ja Ida-Euroopa lauskmaa vetevõrk? V:Põhja-Euroopa alasid iseloomustavad igilumi, jääkilbid ja liustikud. Siseveekogud on valitsevate madala temperatuuri tõttu väga lühiajalised või puuduvad üldse. Suveks tekivad jöökipide ja liustike pinnale ajutised jääjõed ja –järved. Ida- Euroopas on arvukalt pikki ja aeglase vooluga jõgesid, mis läbivad oma teel väga erinevaid pinnaehituse ja kliimaga alasid. Lauskmaa järved on enamasti koondunud järvestikeks ja mandrijäätekkelistele kõrgustikele. 24
öeldes Lõuna- Ameerika loode osas. Ta jääb 13º põhja laiuse ja 5º lõuna laiuse, 67º lääne pikkuse ja 78º lääne pikkuse vahele. Põhjast ümbritseb riiki Kariibi meri ja läänest Vaikne ookean. Kolumbias on ainult üks poolsaar, mis on Guajira poolsaar. Kolumbiat läbib maailma pikim mäestikusüsteem Kordiljeerid, mille Lõuna- Ameerika osa nimetatakse Andideks. Riigi piires ulatuvad Andide kõrgemad tipud üle 5500 m. Alates 4700 meetrist katab neid igilumi, vaatamata sellele, et jalamil, otse ekvaatoril, valitseb igavene lumi.Cristobal Coloni mägi on 5800 m kõrge. Andidest läänes on suhteliselt kitsas Vaikse ookeani rannikumadalik. Kolumbia pealinna Bogota ja Eesti pealinna Tallinna vahemaa on 11 845 km. Eesti ja Kolumbia ajavahe on seitse tundi. Põhjas ja läänes on riigil merepiir, aga lõunas ja idas on maismaapiir. Idanaaberriik on Venezuela, kagus on Brasiilia , lõunas on Peruu, edelas Ecuador ja loodes on Panama.
) kujutatakse kaardil mõõtkavatute märkidega. Lisaks nendele kantakse veel nn. selgitavad märgid - horisontaalid, punkti või veepinna kõrgust või sügavust näitavad numbrid jms. Tasased alad, nagu mets, soo põld, märgitakse kontuuridesse vastavate märkide abil. Pinnavormid nagu mäed ja orud, kujutatakse kinniste kõverjoonte või horisontaalide. Värvilistel kaartidel tähistatakse mets rohelisega; sood, veekogud, liustike horisontaalid ja igilumi sinisega; liiv ja selle horisontaalid pruuniga; tähtsamad teed punasega ja muud leppemärgid mustaga. Horisontaalid ehk samakõrgusjooned kulgevad kaardil mööda kujutletavate horisontaalpindade ja maapinna lõikejooni. Horisontaalide vahekauguseks vertikaalsuunas võetakse, olenevalt kaardi mõõtkavast, kas 0,5, 1, 2, 5 või 10m. Horisontaalikülge tõmmatud lühikesed ristjooned, nn. nõlvajooned, osutavad veevoolu suunda ja võimaldavad eristada küngast lohust
15. Jõega seotud MÕISTED!!!! SISEVEED - maismaal asuvad veed. JÕGI - pikk ja kitsas looduslik vooluveekogu. JÄRV- veega täidetud looduslik nõgu, millel puudub ühendus ookeaniga VEEHOIDLA (tehisjärv) - inimeste tehtud järv. PÕHJAVESI - maa sees olev vesi (tavaliselt asub vettpidavate kivimikihtide peal). ALLIKAS – koht, kus põhjavesi väljub maapinnale. SOO - liigniiske maa-ala. LIUSTIK - külmadel aladel olev igilumi ja -jää. JÕESTIK - peajõgi koos lisajõgedega. PEAJÕGI - suurem jõgi, kuhu voolavad teised väiksemad jõed. LISAJÕGI - peajõkke voolav jõgi. ÜLEMJOOKS – jõe algusosa. Jõgi on seal kitsas, kiire vooluga. KESKJOOKS - jõe keskmine osa lähte ja suudme vahel. ALAMJOOKS – jõe lõpuosa. Jõgi on seal lai, tasase vooluga. SUUE - jõe lõpp. Jõgi võib suubuda merre, järve, teise joke LÄHE - jõe algus. Jõed saavad alguse teistest veekogudest. Jõed võivad alata allikast,
Eesti-sisest kliimat teevad erinevaks aluspinna iseärasused ja Läänemere mõju. 11. Mille poolest sarnaneb lähistroopiline kliima parasvöötme kliimaga, mille poolest troopilise kliimaga? Talv on vihmane nagu parasvöötmes, suvi kuum ja kuiv nagu troopikas. 12. Miks on kõrgmäestike tipud igilumega kaetud? Mille poolest erineb Euroopa kõrgmäestike kliima polaaralade kliimast? Sest kõrguse kasvades temperatuur alaneb ja seetõttu tekivad mäestike ülaosas igilumi ja liustikud. Kõrgmäestike kliima erineb polaaralade kliimast sellepoolest, et lõuna pool polaarjoont ei esine polaarööd ega päeva. Kevaditi on lõunapoolsetes mäestikes väga intensiivne päikesekiirgus, kuid õhutemperatuud on madal ning vesi külmunud. 13. Milles seisneb kasvuhooneefekt? Mida on selles head, mida halba? Kasvuhooneefekt seisneb selles, et need ained lasevad küll lühiajaliselt
Lõuna- Ameerika loode osas. Ta jääb 13º põhja laiuse ja 5º lõuna laiuse, 67º lääne pikkuse ja 78º lääne pikkuse vahele. Põhjast ümbritseb riiki Kariibi meri ja läänest Vaikne ookean. Kolumbias on ainult üks poolsaar, mis on Guajira poolsaar. Kolumbiat läbib maailma pikim mäestikusüsteem Kordiljeerid, mille Lõuna- Ameerika osa nimetatakse Andideks. Riigi piires ulatuvad Andide kõrgemad tipud üle 5500 m. Alates 4700 meetrist katab neid igilumi, vaatamata sellele, et jalamil, otse ekvaatoril, valitseb igavene lumi.Cristobal Coloni mägi on 5800 m kõrge. Andidest läänes on suhteliselt kitsas Vaikse ookeani rannikumadalik. Kolumbia pealinna Bogota ja Eesti pealinna Tallinna vahemaa on 11 845 km. Eesti ja Kolumbia ajavahe on seitse tundi. Põhjas ja läänes on riigil merepiir, aga lõunas ja idas on maismaapiir. Idanaaberriik on Venezuela, kagus on Brasiilia , lõunas on Peruu, edelas Ecuador ja loodes on Panama. Kolumbia
Kui laava on väga paks, võib ta lõõris hanguda ning moodustada korgi. Lõõris kasvav surve lööb korgi eest ära, paisates kõrgele õhku kivimürakaid, mida kutsutakse vulkaanilisteks pommideks. Vedelama laava puhul on pursked rahulikumad. Iga kord kui vulkaan purskab, moodustab laava tardumisel uue kihi, mistõttu vulkaan kasvab iga purske ajal. Kõige kõrgem tegevvulkaan on Cotopaxi (5896m) ja asub Ecuadoris. Vulkaani kõrgemas osas (4700m-st alates) on vaid igilumi ja liustikud. Väheliikuv, paks ja sitke laava kujundab järskude nõlvadega kihtvulkaane. Vedel laava, mis jõuab enne tardumist kaugemale voolata, kujundab laugete nõlvadega kilpvulkaane. Kui põhjavesi on magma läheduses, kuumeneb ta tugevasti ning võib maapinnale purskuda kuuma veejoana, mida nimetatakse geisriks. Kui veeaur läbi vulkaanilise tuha mullitades pinnale kerkib, tekivad pulbitsevad mudavulkaanid. Korrapäraselt purskavad vulkaanid on tegevvulkaanid
V:Merelise ja mandrilise kliima vahepealne. 11. Mille poolest sarnaneb lähistroopiline kliima parasvöötme kliimaga, mille poolest troopilise kliimaga? V: Lähistroopilises vöötmes on talv vihmane nagu parasvöötmes, suvi aga kuum ja kuiv nagu troopikas. 12. Miks on kõrgmäestike tipud igilumega kaetud? Mille poolest erineb Euroopa kõrgmäestike kliima polaaralade kliimast? V: Kõrguse kasvades temperatuus alaneb ja seetõttu tekivad mäestike ülaosas igilumi ja liustikud.Euroopa kõrgmäestikes ei esine polaar ööd ega -päeva. 13. Milles seisneb kasvuhooneeffekt? Mida on selles head, mida halba? V: Need ained lasevad küll lühiainelisel päikesekiirgusel maapinnani jõuda, ent ei lase Maalt lähtuval pikalainelisel soojuskiirgusel maailmaruumi hajuda. 14. Kuidas võimendab inimene kasvuhooneefekti? V: Fossiilide kütuste põlemisega. 15. Mida toob endaga kaasa kliima soojenemine? Kuidas mõjutaks see Eestit?
kilpvulkaan. Kilauea on tegelikult Mauna Loa võimsal kagunõlval 1246. kõrgusel asuv parasiitkraater, ent mõlema tegevus kulgeb teineteisest täiesti sõltumatult, mispärast Kilauead võib vaadelda ka täiesti iseseisva vulkaanina. Koostiselt on Mauna Loa laavad oliviinbasaldid, mis sisaldavad 48% SiO2. Mauna Loa on koos veealuse osaga u. 4500m ja kraatri ümbermõõt on 6,5km, tippu katab enamasti igilumi. Marsi vulkaanid Kuidas tolmutorm aitas avastada hiidmägesid Kui 63-kilogrammist teadusaparatuuri kandev USA kosmoselaev Mariner 9 alustas 1971. aasta 30. mail oma teekonda Marsi suunas, kulges kõik ladusalt ning ka Marsil oli rahulik. Ainus ärev aeg saabus 13. novembril, mil laev jõudis Marsi juurde ja käivitati rakettmootor, et juhtida sõiduk marsiringsele orbiidile. Mootor töötas nagu vaja, laev pidurdus ja kadus Marsi taha. Kui pärast 34-
• SÕLTUB SUURESTI LOODUSLIKEST TEGURITEST: • KLIIMA • MULLASTIK • RELJEEF • RASKE PROGNOOSIDA SAAKI JA KASUMIT • PIKK TOOTMISPERIOOD – INVESTEERINGUTE JA KASUMI VAHEL ON SUUR AJAVAHE • SUUR TOOTMISPIND – KEERULINE KONTROLLIDA TOOTMISPROTSESSI MAARESSURSID MAAKERA PINDALA ON 510 MILJ. KM ², SELLEST ON MAISMAAD 149 MILJ. KM² MAAKERA IGA ELANIKU KOHTA ON 2 HA MAISMAAD 1/3 MAISMAAST ON KÕRBED, POOLKÕRBED, 1/4 MAISMAAD KATAVAD SISEVEED, IGILUMI JA IGIJÄÄ, 3% MAISMAAST ON TEEDE JA EHITISTE ALL 1/4 MAISMAAST ON METSADE ALL 1/3 MAISMAAST ON PÕLLUMAJANDUSLIKULT KASUTATAV PÕLLUMAJANDUSLIK MAA 31% ON PÕLLUMAJANDUSLIKKU MAAD MAISMAAST 10% HARITAV MAA 21% ROHUMAAD PÕLLUD LOOD.-D NIIDUD, LUHAD ISTANDUSED LOOD.-D KARJAMAAD KULTUURROHUMAAD ROHTLATES KUIVROHTLATES NIISKETES SAVANNIDES KUIVSAVANNIDES
maadjaid põõsaid, rohttaimi on vähe. Karmide ja tuuliste talvede ning igikeltsa tõttu Arktikas puid ei kasva. Arktika lõunapiiriks peetakse metsatundrat. Arktika taimed on kohastunud madala temperatuuri ja lühikese kasvuperioodiga. Osa taimi fotosünteesib väga madalatel temperatuuridel. Arktika pindalaks on üle 25 miljoni ruutkilomeetri ja suurem osa sellest on 2-4 meetri paksused jääalad Põhja-Jäämeres. Maismaast katavad igijää ja igilumi umbes 35%. Maismaal võib esineda igikeltsa. Igikelts esineb igilume ja igijää all. Arktiline kliima: Asub polaarvöötmes ja temperatuur on talvel alla -40 kraadi ja suviti üle 0 . Sademed langevad peamiselt lumena. Sademetehulk ei ületa 100-200 mm/a . Esinevad tuuled ja tuisud. Huvitav nähtus on virmalised . Elustik: Elustik on liigivaene, kuid äärmiselt omapärane. Taimestikku on ainult arktilistel saartel ja mererannikul. Jääväljadel taimi ei kasva
Kogu pindalast moodustab maismaa umbes 99,7% ja siseveekogud 0,3%. Põllumaa all on 24650 km² ehk umbes 35,4% kogu riigist. Haritav maa koos mitmeaastaste põllukultuuridega moodustab 7,5% pindalast ehk umbes 5250 km². Ajutised põllukultuurid võtavad enda alla 3,7% ja mets 39,3%. Muude maastike alla jääb 17468,2 km² ehk 25,1%, peamine osa muust maastikust on mäestikud (joonis 7). Absoluutselt kogu riigi alal pole võimalik põllumajandusega tegeleda, sest teatud piirkondades on igilumi ja jää. Gruusias on üldiselt mägine pinnamood, lääneosas siiski leidub ka tasast maapinda, kuid see moodustab ainult 1/5 Gruusiast. Gruusia asub vahemerelise põõsastiku ja kõrgvööndilisuse alas. Kõrgvööndilisus on kliimatingimuste, mulla- ja taimkattevööndite muutmine mägedes absoluutkõrguse kasvades õhutemperatuuri madaldumise tõttu. Gruusia alad asuvad nii lähistroopilises kui ka parasvöötmes, mägedes asub kontinentaalne kõrgmäestikukliima
selle muutuse esirindel. Nad on üha enam mures, mõni otsib juba sobivamat elukohta. Kui meretaseme tõus jätkub veel kiiremini, siis mida teeb suurlinn Tokyo , mis on maailma elanikerohkeim suurlinn? Igal aastal muutuvad ennustused häirivamaks. 70% maailma inimestest elab rannikualadel. 15 suurimast linnast alub ranniku või jõesuudmealal. Merede tõustes tungib sool põhjavette, mis jätab elanikud ilma joogiveest. Rännete teke on paratamatu. Himaalaja kõrgemates mäetippudest taanduvad igilumi ja liustikud. Need liustikud mängivad tähtsat rolli veetsüklis. Need püüavad endasse vihmavee ja vabastavad selle suvel lume sulamisel. Meie seame ohtu kliimatasakaalu, mida oleme lasknud toimuda üle 20 000 aasta. Üha enam kulutuld tungib meie suurlinnadesse . Need halvendavad veel omakorda kliimasoojenemist. Need puud vabastavad põledes süsinikdioksiidi. Siberis on pidevalt nii külm,et maapind on koguae külmunud, seda nimetatakse igikeltsaks
Kliimat kujundavad kliimatekketegurid: 10 *Astronoomilised: maa kaugus Päikesest, *Maa telje kallakus, *saadav päikesekiirguse hulk; * Maa tiirlemine ümber Päikese ja pöörlemine ümber oma telje * Geograafilised: *mandrite ja ookeanide paigutus, *koha geograafiline laius, *suurte mäeahelike ja ulatuslike madalike olemasolu, *merehoovused, *igilumi- ja jää MAA KIIRGUSBILANSS Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Tervikuna on Maa kiirgusbilanss tasakaalus. Maale langev päikesekiirgus jaguneb kolmeks lainealaks: 56% silmaga nähtav valgus, 8% UV kiirgus lühilaineline, 36% infrapunane kiirgus pikalaineline (ei näe, soojus). Osakiirgust peegeldub tagasi maailmaruumi s.o. albeedo . Joon.1. Maa energeetika. Maa keskmine T 15º C
Oruliustikud on mitmesaja meetri paksused ja kilomeetrite pikkused (Fedsenko 72 km, Zarafson 68 km) järsuveerulistest orulaienditest (tsirkuseorgudest) algavad liustikud, mis kujundavad ruhiorge ehk trooge. Need on U-kujulised tasase põhjaga järsuveerulised moldorud, mis on liustike poolt laiendatud endised erosioonilised sälkorud. Mandriliustikud Polaar- ja lähispolaarkliimas, kus lumi aeglaselt sulab ja aastaringi on jahe, võib igilumi ja jää kuhjuda tasandikulegi. Jääkuhjatis kasvab keskelt paksemaks, omandades kupli kuju. Jää hakkab väga aeglaselt liikuma kupli keskosast. Mandriliustikud on suurimad, terveid kontinente (praegu Antarktis) katvad lameda kupli kujulise pealispinnaga jäämassid, mille paksus on tavaliselt sedavõrd suur, et see ,,varjutab" täilikult aluspinna reljeefi. Selfiliustik Maismaalt laskuv mandriliustik jõuab mandrilava katvasse merre.
suurem kui teistel ainetel; sooja õhu tihedus on väiksem kui külmal õhul; väiksema tihedusega aine tõuseb kõrgemale; õhk liigub sinna, kus rõhk on väiksem. · Miks enne vihma pääsukesed madalal lendavad? Vihje: niiske õhu tihedus on väiksem kui kuival õhul. (putukad ei jõua kõrgele tõusta, õhk on hõre?) · Kuidas tekib vikerkaar? Miks see on kaarekujuline? · Soe õhk tõuseb üles. Miks siis kõrgel mägedes pole palav, vaid hoopis külm, igilumi? 2.2. Pilved · Kuidas pilved tekivad? · Miks pilved alla ei kuku? · Kuhu jäävad suveõhtul pilved? Vihje: õhtul laskuvad pilved madalamale. · Kui kaugel meist on silmapiiril asuv pilv? Vihje: pilve kõrgus tuleb ise valida . · Miks vihmapilv on tume? Vihje: väikesed udupiisad hajutavad valgust igas suunas, suured vihmapiisad neelavad valgust. · Kui suured võivad vihmapiisad olla? · Miks mäetippude ümber on pilved? Vihje: tume maapind soojeneb hästi, õhk on
veekasutusest. Ainult 0,26% kogu magevee-varudest on kättesaadav maapinalt, seda siis jõgedest, järvedest ja muudest veekogudest. Kogu maa veevarudest moodustavad kergesti ligipääsetavad magevee-varud seega vaid 0,08%. Samas on UNESCO hinnangul globaalne nõudlus viimase sajandi jooksul suurenenud enam kui kuus korda – see on rohkem kui kaks korda kiirem maailma rahvastiku hulga kasvamisest. Merevesi moodustab veevarudest 97%, magevesi aga 3% (mageveevarudest ligi 24% liustikud ja igilumi, 10% põhjavesi). Praeguste arengute jätkudes on 2/3 maailma rahvastikust aastaks 2025 kannatamas mõõdukast kuni tõsise veepuuduseni. Juhul kui inimkonna juurdekasv jätkub praeguse tempoga, on aastaks 2050 UNESCO hinnagul veepuuduse alla kannatamas kõik maailma regioonid. Ainuüksi selliste stsenaariumite võimalikkuse tõttu on põhjust üha tõsisemalt rääkide globaalsest veekriisist. Lisaks muudele teguritele on kliimamuutused ning inimtegevuse osa
annaabi.ee 
