Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"pingviin" - 63 õppematerjali

pingviin - põhiline elaja Antarktikas ( lõunapoolus ). Jääkaru- põhiline elaja Arktikas ( põhjapoolusel ). Arktika- põhjapoolus ( meri ). Antarktis- lõunapoolus ( manner ). Nunatakid- lumest väljaulatuvad kaljunukid.
Pingviin

Kasutaja: Pingviin

Faile: 0
thumbnail
1
doc

Pingviin

Pingviinid ei saa lennata ega joosta. Pingviinide tihe kehakate on kaitseks külma ja niiskuse vastu. Nende tihe kehakate koosneb läikivatest vettpidavatest sulgedest, see tagabki pingviinidele kuivuse ja soojuse. Peale selle aitab külma vastu alusnaha paks rasvakiht, mis on 7 cm paks. Pingviine on ligi 17 liiki. Nendest kõige väiksem on kääbuspingviin, kelle kõrgus on ainult 40 cm. Suurim pingviin on 115 cm pikk keiserpingviin. Pingviinid on enamasti väga sarnased ­ seljasulestik on must ja kõhusulestik valge. Liuglemine Maismaal kulgemine pole pingviinide tugev külg. Üle jäätunud maapinna kakerdades libastuvad nad väga tihti. Nad on sellega harjunud ning siis, kui see peaks juhtuma, viskavad pingviinid end kõhuli, et liuelda. Nii saavad nad ka kiiremini edasi. Sukeldumine Kuningpingviinid sukelduvad sageli saagi püüdmiseks sügavale, umbes 45 meetristesse sügavustesse....

Geograafia
16 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Pingviin

Vee all liiguvad nad loivakujuliste tiibade abil. Jääle tagasi pääsemiseks viskuvad pingviinid suure kiiruse pealt veest välja ning maanduvad jääserval täpselt jalgadele. Kõik 17 pingviiniliiki elavad lõunapoolkeral, enamasti Antarktikas ja selle ümbruses. Antarktikas on aasta keskmine temperatuur ­20 C. Kaks pingviiniliiki, kes sigivad Antarktise mandril, on keiserpingviin ja adeelia pingviin. Kuningpingviinid ja mitmed teised liigid sigivad kõik Antarktika saartel. Pingviinid toituvad kaladest ja kalmaaridest. Tihedad veekindlad karvataolised suled ja paks rasvakiht naha all annavad pingviinidele sooja. Nad sigivad maismaal suurtes kolooniates. Ühes koloonias võib olla kuni tuhat isendit. Palju pingviine koos annavad üksteisele sooja ja kaitset. Pingviinid munevad tavaliselt 1-3 muna. Olles munenud, sukeldub emane merre ja ujub minema...

Geograafia
17 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Pingviin

Pingviin Pingviinid (teaduslik nimi Sphenisciformes) on rühm veelinde. Pingviinid on lennuvõimetud. Nad elavad peaaegu eranditult lõunapoolkeral; ainult üks liik, Galapagose pingviin, on leitud ekvaatorist põhjas. Pingviinid on kohanenud elama vees. Pingviinide sulestik on kontrastne tume ja valge, ja nende tiivad on kujunenud lestadeks. Selline värvus aitab neil vee all kiiresti peituda ja taustaga kokku sulanduda. Pingviinid toituvad kaladest, kalmaaridest ja muust püütud saagist. Nad veedavad umbes pool elu maal ja pool ookeanis. Suurim elav liik on keiserpingviin (Aptenodytes forsteri): keskmine täiskasvanu on umbes 1,1 m pikk ja kaalub 35 kg või rohkem...

Bioloogia
4 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Keiserpingviin

Nii nagu kõikidel pingviinidel , on ka keiserpingviini sulestik mustvalge ning jääb mulje nagu, kannaks ta frakki! Keiserpingviini on kerge teistest liikidest eristada kõrvade juures, kaela alapoole ja nokal olevate erkkollaste laikude jägi. Pingviine näeb sageli seismas tihedalt üksteise vastu surutuna, et paremini taluda Antarktika talves valitsevat erakordset külma (-50 C !). Erinevalt Artikapiirkonnas elavast algist ei saa pingviin lennata, kuid on esmaklassiline ujuja! Ta võib sukelduda enam kui 250 ( mõningail andeml 500)m sügavusse ja jääda vee alla kuni 18 minutiks, et kaulu püüda. Vee all saaki jälitades kasutab ta tiibu nagu loibi ning on võimeline vee all ujudes sööma. Pildil on Kuningpingviinid. Leviala ja Elupaik:Keiserpingviin elab Antarktika rannikul ja sellega piirnevates meredes. Koos adeelia pingviiniga, kes on temast 3 korda väiksem, on keiserpingviin ainuke , kes pesitseb Antarktikas....

Geograafia
32 allalaadimist
thumbnail
30
pptx

Polaaralades loomad

Jääkaru  Jõudesjäätükini hüppab ta üles, tõugates altpoolt kehaga nii tugevalt jääd, et hüljes kukub vette. Karu tapab ta oma võimsa käpalöögiga. Jääkarul sünnivad pojad ,oktoobris või novembris, emakaru kaevatud koopas,kus nad püsivad kolm kuni neli kuud. Siis õpivad nad pidama jahti ja tappma. Pojad võõrduvad emast umbes kaheaastaselt. Emakaru poegadega Pingviin  Pingviin on peaaegu ainus lind, kes elab Antarkita jäises kliimas. Suurimad pingviinid on keiserpingviinid, kes võivad kasvada kuni 120 cm pikkuseks. Pingviinidel on voolujooneline keha ja lühikesed tiivad pingviinid on lennuvõimetud linnud. Nad liiguvad vees palju paremini kui maal. Maal on nad veidi kohmakud, kuid ujuda suudavad nad isegi kuni 40 km/h. Kõik pingviinid, peale suurte keiserpingviinide, pesitsevad kevadel, kui emane...

Bioloogia
4 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Loodusvööndid spikker - murenemine, tundra, mandrijää, taimkate jne

Taimkate on taimekoosluste kogus (mets, niit). Põhikliimavöötmetes on aasta läbi üks õhumass (polaarne e. arktiline, parasvööde, troopiline, ekvatoriaalne). Vahekliimavöötmetes on pool aastat üks, pool aastat teine õhumass (lähispolaarne, lähistroopiline, lähisekvatoriaalne. Poolustelt ekvaatorini tekivad erinevad taimkattetüübid, sest taimed on kahastunud erinevate ilmastikutingimustega. Loodusvööndis levib vastavalt kliimale, mullale, pinna ehitusele ja veestikule iseloomulik taimkattetüüp. Muld on maakoore pindmine kobe kiht. Mullatekke tegurid on kivimite murenemine, taimed ja mikroorganismid. Jäävöönd: Gröönimaa, Antarktis, Arktika O. saared; polaarne kliimavööde, külm, kuiv, alla 0º, kõrgrõhkkonnad, polaaröö ja ­päev; muld laiguti ja väga õhuke; samblad, samblikud; plankton, vaalad, hülged, morsad, albatrossid, PP jääkaru, LP pingviin ; Inimesi ple. Mandrijää on väheliikuv jääkate. Mandriliustik on...

Geograafia
281 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Suuline eksam

Mammals Imetajad Birds Linnud Fish Kalad Reptiles Roomajad Fur Karvastik Feather Sulg Scale Soomus Domestic animals Koduloomad Wild animals Metsloomad Kangaroo Känguru Dolphin Delfiin Penguin Pingviin Deer Hirv, hirved Insect Putukas Horse Hobune Dog Koer Lion Lõvi Swan Luik Chimpanzee Simpans Hippo Jõehobu Whale Vaal Flower Lill Vegetable Juurvili Fruit Puuvili...

Inglise keel
583 allalaadimist
thumbnail
3
odt

It aspektid

01, mis tegelikuks tööks oli poolik. Kernel on operatsioonisüsteemi põhiosa, mis pakub teistele programmidele baasteenuseid. · Arendustöö järel tõi ta märtsis 1992 välja versiooni 0.95, mille number pidi näitama, et süsteem on peagi valmis. · Praegu kasutatakse Linuxi kerneli versiooni 2.2.13, kuid töö käib beetaversiooniga 2.3.25.(99aasta) Linux-operatsioonisüsteemi sümboliks kujunenud pingviin Tux on otsustanud linuxikogukonna kohtusse kaevata, et nõuda tasu enda kujutise pikaaegse omavolilise ekspluateerimise eest. Ettepaneku kasutada linuxi maskotina Tux'i kujutist tegi esmakordselt 1996. aastal Larry Ewing, ajendatuna Linus Torvalds'i (linux-operatsioonisüsteemi looja) vaimustusest pingviinide suhtes. Inglismaal Bristoli loomaaias aega veeteva Tux'i selja taga asus veerema laviin, mida peatada polnud enam kerge....

Informaatika
137 allalaadimist
thumbnail
1
xls

Loodusvööndid

Loodusvööndid Asukoht Kliimavöönd Mullatüüp Taimed Loomad Vetikad, Antarktika, Gröönimaa,Põhja Arktiline ja samblikud, Pingviin , Jääkaru, Külmakõrbed Jäämere saared Antarktiline puudub kõrrelised vaalalised, loivalised PõhjaEuraasia, PõhjaAmeerika Arktiline ja Lähis Igikelts, õhuke islandi samblik, Põhjapõder, Tundra põhjaosa arktiline mullakiht vaevakask lumekakk, lemming...

Geograafia
120 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Geograafia kordamine 8.klass

Kalad ja vaalad saavad toitu planktonist, mille moodustavad mikroskoopilised vetikad ja veeloomad. Antarktika ranniku lähedal pesitsevad kinnisjääl keiserpingviinid. Adeeliapingviinid ehitavad kividest pesad jääst ja lumest vabadele pindadele. Sinivaal ­ maailma suurim loom, kes kunagi Maal elanud. Teda võib kohata maailmameres Arktikast kinu Arktika jääväljadeni. Talve veedab soojemates vetes. Keiserpingviin ­ suurim pingviin , kes on ligi meetri pikkune. Ta pesitseb Arktika talvel. Pojad kaetud udusulgedega. Grööni hüljes ­ tumeda peaga laiguline hüljes. Valgevaal ­ väikese ümara peaga vaal, kes kasvab kuni 6 meetri pikkuseks. Morsk ­ suurim põhjapoolkera loivaline. Jääkaru ­ suurim kiskjaline Maal KÜLMAKÕRB Külmakõrb ääristab kitsa ja katkendliku ribana jäävööndit. See on ala, kus suvekuudel tõuseb õhutemperatuur plusskraadidesse ja lumi sulab üheks- kaheks kuuks. Sajab vähe, suvekuudel...

Geograafia
400 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Jääkaru - Antarktika

Pingviin Pingviin on peaaegu ainus lind, kes elab Antarktika jäises kliimas. Kõige suuremad pingviinid on keiserpingviinid, kes võivad kasvada kuni 120 cm pikkuseks. Kõigil pingviinidel on voolujooneline keha ja lühikesed tiivad. Pingviinid on lennuvõimetud linnud. Vees suudavad nad liikuda palju paremini kui maismaal, kus nad tunduvad veidi kohmakad. Ujuda suudavad nad isegi kuni 40 km/h! Kõik pingviinid peale suurte keiserpingviinide pesitsevad kevadel. Emane pingviin muneb üheainsa muna ja ujub seejärel minema. Isane pingviin aga seab muna oma jalgadele ja katab selle erilise nahakurruga, mis hoiab seda soojas. Siis seisab isane pingviin 64 päeva lumetormide keskel ja haub muna. Kogu selle aja ei söö pingviin üldse ja jääb kõhnaks. Emane pingviin naaseb kevadel jää murdumise ja poja koorumise ajal. Isane pingviin peab endale toidupoolist jahtima. Emane ja isane pingviin hoolitsevad väikese poja eest koos. Sündides on pingviinipojad üleni hallid...

Geograafia
33 allalaadimist
thumbnail
55
doc

Mõtlemine

N: loomad, linnud (kanaarilind), kalad (angerjas). Osa mõisteid on saadud defineerimise läbi. 11 Mõisteid loome ka prototüüpide kaudu - antud mõiste võrdkujusid, "näidiseksemplare". Mida rohkem sarnaneb mingi objekt mõiste prototüübiga, seda enam tunneme temas ära selle mõiste esindaja. Vähese sarnasuse korral on objekti raske vastava mõiste alla viia. N: pingviin lennuvõimetu lind (Rumberg & Uljas 2002: 105). Mõtlemine mingis valdkonnas on peaaegu võimatu, kui me ei valda selle valdkonna põhimõisteid, termineid ja nende vahelisi seoseid. Teisalt, me võime mõistete definitsioonid küll pähe tuupida, kuid tegelikult saavad need mõisted meile alles siis täielikult selgeks, kui oleme kogu antud valdkonnaga piisavalt põhjalikult tutvunud. Kui me valdame temaatikat...

Psüholoogia
300 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Tundra ja jäävööde

12.Tundra loomastik. Lemming, valgejänes, polaarrebane, põhjapõder, pono, karibuu, lumekakk, lumepüü, lagled, ännid, kaljukajakad, kihulased. 13.Jäävööndi loomastik. Adeeliapingviinid, lonthüljes, sinivaal, keiserpingviin, gröönihüljes, valgevaal, jääkaru, morsk. 14.Kus elab jääkaru? Jääkaru elab ainult põhjapoolusel. 15.Kus elab pingviin ? Pingviin elab ainult lõunapoolusel. 16.Inimtegevus tundras. Põhjapõtrade kasvatused, kalapüük, mereloomade küttimine. 17.Inimtegevus jäävööndis. Kalapüük, küttimine, uurimistööd, teaduseksperimendid. 18.Missugused on tähtsamad keskkonna probleemid tundras? Maavarade kaevandamine rikub pinnast. Tööstus ettevõtted saastavad õhka heitgaasidega ja reovett saates veekogudesse. 19.Missugused on tähtsamad keskkonna probleemid jäävööndis?...

Geograafia
62 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Operatsioonsüsteem Debian

OPERATSIOONSÜSTEEM DEBIAN Referaat Õppegrupp: G-2 Juhendaja: Hillar Põldmaa Tallinn 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 3 VÄLJALASKED.......................................................................................................................4 KOODNIMED........................................................................................................................4 VERSIOONID........................................................................................................................ 4 PAKETIHALDUS...

Informaatika
48 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Eksamikonspekt II osa

Mõisted: (Allik jt lk 131-134 lisaks) ühiste omadustega objektide hulga seesmine psüühiline esitus.; sisaldab seda, mida objektidest teatakse; tähistatakse sõnaga- reaalse objekti vahendaja on sõna, märk Mõisteid esitatakse: Defineerivate tunnustena: mõiste esitatakse tarvilike ja piisavate tunnuste abil; mõistete suhted hierarhilised (nt lind: pingviin vs tuvi: kui linnu kõrgeim tunnus on, et on lennuvõimeline, siis oleks tuvi nagu rohkem lind kui pingviin) Prototüüpide e iseloomulike tunnustena: kategooria objekte esindab kõige iseloomulikum eksemplar e prototüüp (nt milline on kõige tüüpilisem auto); mõiste moodustub tunnustest, mis kirjeldavad kõige tüüpilisemaid liikmeid 3. Stsenaarium: inimestel on teadmised tegevustest ja nende järgnevustest, kuna enamus igapäevaelu sündmusi...

Sissejuhatus psühholoogiasse...
334 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Mihkel Muti looming

keskkooli almanahhis "Tipa- Tapa" 8/9 (1966). Tema esseistikat ning kirjandus- ja teatriarvustusi koondab valmik " Kõik on üks ja seesama" (1986), paroodiaid ja humoristlikke lühipalu kog. "Kerge meel" (1988). Kirjanikuna leidis tähelepanu novellikogu "Fabiani õpilane" (1980; F. Tuglase novelliauhind "Õpilase Fabiani" eest), mille põhiosa, Fabiani-novellide tsükkel, ühendab eesti kirjanduse jaoks uudselt kunstiharitlase teema ja eneseiroonia. Esikkogule iseloomulikud irooniline seltskonnakriitika, hüperboliseeritud ja grotesksed tüübid, kunsti- ja haritlaselu veidruste kollektsioneerimine saadavad ka novellivihikut "Mehed" (LR 1981) ja osaliselt selle ainesele tuginevat teatriteemalist rom-i "Hiired tuules"(1982). Pööret suurema "eluläheduse" suunas tähistab romaani diloogia "Keerukuju" (1985, Lng 1984) ja "Kallid generatsioonid" (LR 1986), mis hindab mehe seisukohalt abielu ja lah...

Kirjandus
88 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Belglased

TARTU KUTSEHARIDUSKESKUS BELGLASED Referaat Juhendaja: Sirje Padrik Tartu 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS 1 1. ISELOOM 2-3 Belglase põhiolemus 2 Lemmiktegevused 2-3 2. KÄITUMINE 4 Perekond 4 Vanurid 4-5 3. KOMBED JA ETIKETT 6 Tervitamine 6 Kingitused 6 4. SÖÖK JA JOOK 7 4.1 Sokolaadid 7 4.2 Friikartulid 7 4.3 Jook 7-8 5. KOMBED JA TRADITSIOONID 9 5.1 Karnevalid ja laadad 9 6. SÜSTEEMID 10 6.1 Haridus 10 KASU...

Kultuurilugu
34 allalaadimist
thumbnail
41
doc

Maailmakirjandus

SÜMBOLISM Sümbolism valitses luules paralleelselt realismiga proosakirjanduses. Luulest levis sümbolism teistesse kunstivooludesse. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest. Selle asemel edastasid nad oma mõtteid viimistletud kujundite e sümbolite abil. Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. Põhimõte "kunst kunsti pärast" ­ kunsti eesmärgiks pole maailma parandada, ta peab piirduma iseendaga, nii vastanduti romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euro...

Kirjandus
224 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Birds

Linnud - birds Alk ­ aue Raisakotkas ­ vulture Faasan ­ pheasant Rasvatihane ­ great titmouse Hahk ­ eider Ronk ­ raven Haigur ­ heron Rukkirääk ­ corn-crake Haigur ­ heron Rähn ­ woodpecker Hakk ­ daw Siisisaba - silktale Hani ­ goose Sinikaelpart ­ smallard Harakas ­ magpie Sookurg ­ crane Harksabakull ­ kite Suitsupääsuke ­ barn swallow Jaanalind ­ ostrich Teder ­ black grouse Jahikull ­ falcon Tedrekana ­ grey-hen Jäälind ­ ice-bird Tedrekukk ­ black-cock Kajakas ­ sea-gull Tihane ­ titmouse Kakaduu ­ cockatoo Tikutaja ­ snipe Kalakotkas ­ osprey Tuttpütt ­ grebe Kaljukotkas ­ goldeneagle Tutttihane ­ crested titmouse Kalkun ­ turkey Tuuletallaja ­ wind-hover Kana ­ hen Tuvi ­ dove Kanaarilind ­ canary Vabakana ­ ptarmigan...

Inglise keel
4 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Loogika aine ja ajalugu

Vanemas eas õpib laps oma üllatuseks, et leegi puudutamine ei olegi alati valus: kui sõrm leegist hästi kiiresti läbi vuhistada (eriti veel siis, kui ta eelnevalt märjaks teha), ei saa üldsegi haiget. Igaüks teab, et lindudel on omadus lennata, aga mitte alati: pingviinid ja jaanalinnud reeglina ei lenda, samuti ei lenda surnud linnud. Erandina erandist lendab jäämerest kõrgele kaldale väljahüppav pingviin ikkagi paar sekundit. Ja nii edasi ja nii edasi: reeglitel on erandid, eranditel on erandid, ning viimastel omakorda erandid, kuni lõpmatuseni. Üldistuste tegemine ehk induktsioon on seega mõtlemisprotsess, mis ei anda mingeid kindlaid teadmisi. Üldistuste edukus on statistiline: mida sagedamini selliselt leitud reegel kehtib, seda parem, aga ei maksa loota, et ta alati kehtib. Sellele vaatamata on õppimine ja üldistamine inimese ja muu eluslooduse jaoks ilmselt kõige suurema tähtsusega...

Loogika
81 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun