Otsingule "pingviin" leiti 62 faili

pingviin - pÔhiline elaja Antarktikas ( lÔunapoolus ). JÀÀkaru- pÔhiline elaja Arktikas ( pÔhjapoolusel ). Arktika- pÔhjapoolus ( meri ). Antarktis- lÔunapoolus ( manner ). Nunatakid- lumest vÀljaulatuvad kaljunukid.
Pingviin

Kasutaja: Pingviin

Faile: 0
1
doc

Pingviin

PINGVIIN Pingviinid elavad enamasti Antarktise rannikul ja lĂ”unapöörijoone lĂ€hisaartel, kus on vĂ€ga kĂŒlm. Pingviinid on kohastunud eluks meres paremini kui ĂŒkski teine linnuliik. Pingviinid ujuvad ning sukelduvad vĂ€ga hĂ€sti ja osavalt. Ujumiseks kasutavad nad oma tugevaid loiva-taolisi tiibu. Pingviinide ujumiskiirus on umbes 5-10 km/h, vahel isegi kuni 36 km/t. Vee...

Geograafia - PÔhikool
12 allalaadimist
2
doc

Pingviin

Pingviinid Pingviinid on lennuvĂ”imetud ja nĂ€evad kuival maal vĂ€lja ĂŒpris kohmakad. Nad paterdavad taarudes vĂ”i libistavad end kĂ”huli mööda lund. Palju kodusemalt tunnevad nad end vees, kus suudavad ujuda kuni 40 km/h. Vee all liiguvad nad loivakujuliste tiibade abil. JÀÀle tagasi pÀÀsemiseks viskuvad pingviinid suure kiiruse pealt veest vĂ€lja ning maanduvad...

Geograafia - PÔhikool
17 allalaadimist
2
docx

Pingviin

Pingviinid on lennuvĂ”imetud. Nad elavad peaaegu eranditult lĂ”unapoolkeral; ainult ĂŒks liik, Galapagose pingviin, on leitud ekvaatorist pĂ”hjas. Pingviinid on kohanenud elama vees. Pingviinide sulestik on kontrastne tume ja valge, ja nende tiivad on kujunenud lestadeks. Selline vĂ€rvus aitab neil vee all kiiresti peituda ja taustaga kokku sulanduda. Pingviinid toituvad kaladest, kalm...

Bioloogia - Keskkool
1 allalaadimist
2
rtf

Keiserpingviin

Keiserpingviin Keiserpingviin on meie planeedil elava 17 pingviiniliigi seas kĂ”ige suurem. Nii nagu kĂ”ikidel pingviinidel, on ka keiserpingviini sulestik mustvalge ning jÀÀb mulje nagu, kannaks ta frakki! Keiserpingviini on kerge teistest liikidest eristada kĂ”rvade juures, kaela alapoole ja nokal olevate erkkollaste laikude jĂ€gi. Pingviine nĂ€eb sageli seismas tihedalt ĂŒkst...

Geograafia - PÔhikool
31 allalaadimist
30
pptx

Polaaralades loomad

JÀÀkaru  JĂ”udesjÀÀtĂŒkini hĂŒppab ta ĂŒles, tĂ”ugates altpoolt kehaga nii tugevalt jÀÀd, et hĂŒljes kukub vette. Karu tapab ta oma vĂ”imsa kĂ€palöögiga. JÀÀkarul sĂŒnnivad pojad ,oktoobris vĂ”i novembris, emakaru kaevatud koopas,kus nad pĂŒsivad kolm kuni neli kuud. Siis Ă”pivad nad pidama jahti ja tappma. Pojad vÔÔrduvad emast umbes kaheaastaselt. Emakaru poegadega Pingviin  Pingviin on peaaegu ainus lind, kes elab Antarkita jĂ€ises kliimas. Suurimad pingviinid on keiserpingviinid, kes vĂ”ivad kasvada kuni 120 cm pikkuseks. Pingviinidel on voolujooneline keha ja lĂŒhikesed tiivad pingviinid on lennuvĂ”imetud linnud. Nad liiguvad vees palju paremini kui maal. Maal on nad veidi kohmakud, kuid ujuda suudavad nad isegi kuni 40 kmh. KĂ”ik pingviinid, peale suurte keiserpingviinide, pe...

Bioloogia -
1 allalaadimist
1
doc

Loodusvööndid spikker - murenemine, tundra, mandrijÀÀ, taimkate jne

Taimkate on taimekoosluste kogus (mets, niit). PĂ”hikliimavöötmetes on aasta lĂ€bi ĂŒks Ă”humass (polaarne e. arktiline, parasvööde, troopiline, ekvatoriaalne). Vahekliimavöötmetes on pool aastat ĂŒks, pool aastat teine Ă”humass (lĂ€hispolaarne, lĂ€histroopiline, lĂ€hisekvatoriaalne. Poolustelt ekvaatorini tekivad erinevad taimkattetĂŒĂŒbid, sest taimed on kahastunud erinevate ilmast...

Geograafia - Keskkool
275 allalaadimist
15
doc

Suuline eksam

abiks.pri.ee FREE TIME 1. Is music popular in your family? What music do you like? 2. What musical instruments have you got in your home? 3. Can you play any musical instruments? 4. Do you sing? 5. Have you sung at a song festival? 6. Has your school got a choir? 7. When do you last go t...

Inglise keel - PÔhikool
567 allalaadimist
3
odt

It aspektid

Tarkvaratootja Microsoft'i kaebuse peale on algatatud kohtuasi Linuxi juurutajate Linus Torvalds'i ja Alan Cox'i ĂŒle. Programmeerijaid sĂŒĂŒdistatakse Microsofti operatsioonisĂŒsteemile Windows konkureeriva toote arendamises ebaausa konkurentsi tingimustes. Kohtuasi koosneb mitmetest ĂŒsna karmilt ning ĂŒheselt vormistatud sĂŒĂŒdistustest. Üheks neist on ebaausate konkurentsitingimuste loomine Microsoft...

Informaatika - Eesti Infotehnoloogia Kolledzh
136 allalaadimist
1
xls

Loodusvööndid

Loodusvööndid Asukoht Kliimavöönd MullatĂŒĂŒp Taimed Loomad Vetikad, Antarktika, Gröönimaa,PĂ”hja Arktiline ja...

Geograafia - PÔhikool
105 allalaadimist
25
doc

Geograafia kordamine 8.klass

klass PILET 1 1. Loodus ja inimetgevus. Peamised keskkonnaprobleemis maailmas: kasvuhooneefekt. osoonikihi hĂ”renemine, happevihmad, kliima soojenemise probleem. GLOBAALSED KESKKONNAPROBLEEMID · Õhu saastumine, kliima soojenemine, osoonikihi hĂ”renemine Õhk on eriti saastunud suurlinnades. Inimese majandu...

Geograafia - PÔhikool
300 allalaadimist
3
odt

JÀÀkaru - Antarktika

Algselt oli jÀÀkaru veel vĂ”imsam, millest annab tunnistust ka ainus seni leitud fossiil, hiiglaslik tĂŒrannus. TĂ€napĂ€eva jÀÀkaru vĂ”ib kaaluda kuni 800 kg, emased siiski vaid 150...300kg. JÀÀkarud elavad Arktikas lahvandustega jÀÀvĂ€ljadel polaarses kliimavöötmes. Isasloomad hulguvad jÀÀvĂ€ljadel sĂŒgisest kevad...

Geograafia - PÔhikool
32 allalaadimist
55
doc

MÔtlemine

1 SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 1 1 MÕTLEMISE AJALOOLISE ARENGU TEOORIATEST....................................................2 1.1 MĂ”tlemise...

PsĂŒholoogia - Tallinna Ülikool
248 allalaadimist
2
doc

Tundra ja jÀÀvööde

Kus paiknevad tundrad? Euraasia, PĂ”hja- Ameerika mandri ÀÀrmises pĂ”hjaosas. 2.Kus paikneb jÀÀvöönd? Pooluste ĂŒmber. Gröönimaa, Antarktika, Kanada Arktika saared. 3.Mis iseloomustab tundra kliimat? Talvel- arktiline Ă”humass, kĂŒlm ja kuiv. Suvel- parasvöötme Ă”humass, jahe ja niiske. 4.Mis iseloomustab jÀÀvööndi kliimat? Aasta ringi negatiivsed temperatuurid, kuuks vĂ”i pooleteiseks vĂ”ib sulada kĂŒlmakĂ”...

Geograafia - PÔhikool
42 allalaadimist
12
doc

OperatsioonsĂŒsteem Debian

OPERATSIOONSÜSTEEM DEBIAN Referaat Õppegrupp: G-2 Juhendaja: Hillar PĂ”ldmaa Tallinn 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS...

Informaatika - Tallinna Ülikool
44 allalaadimist
21
doc

Eksamikonspekt II osa

Teine eksam: teemad: · Loengud: kliiniline psĂŒhholoogia; vaimsed vĂ”imed; isiksuse psĂŒhholoogia · Iseseisvalt Ă”pitud: sotsiaalpsĂŒhholoogia; mĂ”tlemine; tĂ€helepanu 5. Vaimsed vĂ”imed · IQ ja mÔÔtmine, ajalugu · olulisemad testid · IQ vs EQ · pĂ€rilikkuse osakaal, gruppidevaheliste erinevuste probleem · Gardneri teooria paljudest intelligentsustest, Sternbergi praktiline intel...

Sissejuhatus psĂŒhholoogiasse... - Eesti EttevĂ”tluskĂ”rgkool Mainor
313 allalaadimist
2
doc

Mihkel Muti looming

keskkooli almanahhis "Tipa- Tapa" 8/9 (1966). Tema esseistikat ning kirjandus- ja teatriarvustusi koondab valmik " KĂ”ik on ĂŒks ja seesama" (1986), paroodiaid ja humoristlikke lĂŒhipalu kog. "Kerge meel" (1988). Kirjanikuna leidis tĂ€helepanu novellikogu "Fabiani Ă”pilane" (1980; F. Tuglase novelliauhind "Õpilase Fabiani" eest), mille pĂ”hiosa, Fabia...

Kirjandus - Keskkool
80 allalaadimist
15
doc

Belglased

TARTU KUTSEHARIDUSKESKUS BELGLASED Referaat Juhendaja: Sirje Padrik Tartu 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS 1 1. ISELOOM 2-3 Belglase pĂ”hiolemus 2 Lemmiktegevused 2-3 2. KÄITUMINE...

Kultuurilugu - Kutsekool
27 allalaadimist
41
doc

Maailmakirjandus

SÜMBOLISM SĂŒmbolism valitses luules paralleelselt realismiga proosakirjanduses. Luulest levis sĂŒmbolism teistesse kunstivooludesse. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mĂ”tete otsesest rĂ”hutamisest. Selle asemel edastasid nad oma mĂ”tteid viimistletud kujundite e sĂŒmbolite abil. Kirjutati vĂ€ga metafoorselt ja sugestiivselt. SĂŒmb...

Kirjandus - Keskkool
161 allalaadimist
1
doc

Birds

Linnud - birds Alk ­ aue Raisakotkas ­ vulture Faasan ­ pheasant Rasvatihane ­ great titmouse Hahk ­ eider Ronk ­ raven Haigur ­ heron RukkirÀÀk ­ corn-crake Haigur ­ heron RÀhn ­ woodpecker Hakk ­ daw Siisisaba - silktale Hani ­ goose Sinikaelpart ­ smallard Harakas ­ magpie Sookurg ­ cr...

Inglise keel - Keskkool
4 allalaadimist
20
doc

Loogika aine ja ajalugu

Loogika aine ja ajalugu: sissejuhatus T.Tamme, T.Tammeti ja R.Prangi loogikaÔpikule "MÔtlemisest tÔestamiseni" Tanel Tammet Department of Computer Sci...

Loogika - Tartu Ülikool
75 allalaadimist


Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !