Maakera loodusvööndid Soojusvöötmed, kliimavöötmed, loodusvööndid Nagu teada, on kliima maakera eri paigus väga erinev. Selle peamiseks põhjuseks on Maa kerakujulisus. Poolustele jõuab tunduvalt väiksem osa päikeseenergiast kui ekvaatorile. Erinevast päikesekiirguse kogusest tulenevalt jaotub maakera viieks soojusvöötmeteks: 1) põhja- külmvööde 2) põhja- parasvööde 3) palavvööde 4) lõuna- parasvööde 5) lõuna- külmvööde. Kõigi nende viie soojusvöötme piirid on väga selgelt piiritletud. Palavvööde jääb ekvaatorist põhja ja lõuna suunas vahemikku 23,5 kraadi põhjalaiust kuni 23,5 kraadi lõunalaiust. Need laiuskraadid on viimased, kus pööripäevadel tõuseb päike seniiti. Nendel laiustel asuvaid rööbikuid nimetatakse põhja- ehk vähi pöörijoon põhjapoolkeral ja lõuna- ehk kaljukitse pöörijoon lõunapoolkeral. Mõlemal pool palavvöödet asuvad parasvöötmed
Agrokliimavöötmed 1. Polaarkliima külm, põllumajandusega tegelemine võimatu 2. Lähispolaarnekliima lühike vegetatsiooniperiood, kasin soojushulk 3. Parasvööde kõige ulatuslikum a. Jahe parasvööde vegetatsiooni periood 3-5 kuud, põllumajanduslikku maad vähe b. Mõõdukas parasvööde vegetatsiooniperiood 5 või rohkem kuud. 3 valdkonda: mereline, mandriline ja Kaug-Ida mussooni. c. Soe parasvööde vegetatsiooniperiood 6 või rohkem kuud. 2 valdkonda: parasniiske (viljakad ja püsivate mustmuldadega), kuiv mandriline (viljakad mustmullad). 4. Lähistroopiline vegetatiooniperioodi lühendab kuiv kliima. 3 valdkonda: läänerannikute vaheline, mandriline, idaranniku niiske. 5. Troopiline temperatuur ei lange kunagi alla nulli. Neil aladel on suurimad kõrbed. Põllumajandusega on võimalik tegeleda ainult oaasides. Tegeletakse kaameli- ja
Agrokliimavöötmed ja tootmise vormid Agrokliimavöötmed · Polaarkliima vööde · Lähispolaarkliima vööde · Jahe parasvööde · Mõõdukas parasvööde · Soe parasvööde · Lähistroopiline vööde · Troopiline vööde · Lühikese vihmaperioodiga lähisekvatoriaalne v. · Pika vihmaperioodiga lähisekvatoriaalne v. · Mäestike vööde POLAARKLIIMAVÖÖDE · Väga külm ja kuiv kliima · Põllumajandust ei toimu LÄHISPOLAARKLIIMA VÖÖDE · Lühike vegetatsiooni- periood · Aktiivsete temp. summa < 1000°C · Kasvatakse lühiajalist öökülma taluvaid ja kiirekasvulisi kultuure (Redis, spinat, sibul, naeris, kartul)
Kliimavöötmed Sirje Rits Juhendaja Marika Anissimov Kliimavöötmed Põhivöötmed Ülemineku - ehk lähisvöötmed Polaarne arktiline antarktiline Lähispolaarne Parasvööde Troopiline Lähistroopiline Ekvatoriaalne Lähisekvatoriaalne Ekvatoriaalne Päike kõrgel Temperatuur 25 °27° Õhk niiske Palju sademeid südapäeval äike Liigirikkad metsad Ekvatoriaalne kliimavööde Kliimadiagramm Troopiline kliimavööde Päike kõrgel 20° 32° Suur ööpäevane T° kõikumine Pilvitu
PõhjaEuraasia, PõhjaAmeerika Arktiline ja Lähis Igikelts, õhuke islandi samblik, Põhjapõder, Tundra põhjaosa arktiline mullakiht vaevakask lumekakk, lemming Euraasia põhjaosa, Põhja Mänd, kuusk, Pruunkaru, põder, Okasmets Ameeriaka keskosa Parasvööde Leetmullad põdrasamblik saarmas Mussoonmets Euraasia idaosa Parasvööde Pruunmullad gigantne orav, tiiger Suhkruvaher, Sega ja PõhjaAmeerika idaosa, Euraasia sarapuu, harilik Metssiga, punahirv,
temperatuur Veebruar 4°C 4. Temperatuuri kõikumine 13°C 10°C 5. Aasta sademete hulk mm 611 mm 635°C 6. Sademete reziim Suvel ja sügisel Suvel ja sügisel sajab rohkem sajab rohkem 7. Kliimavööde Parasvööde Parasvööde 8. Loodusvöönd Sega- ja lehtmets Okasmets 4. Kliimategurid, mis mõjutavad linnade kliimat Kliimategur London Helsingi 1. Kaugus ekvaatorist määrab Parasvööde Parasvööde kliimavöötme 2. Kõrgus merepinnast 7m 51m 3. Kaugus ookeanidest, meredest 70 km Mere kaldal 4
temperatuur Veebruar 4°C 4. Temperatuuri kõikumine 13°C 10°C 5. Aasta sademete hulk mm 611 mm 635°C 6. Sademete reziim Suvel ja sügisel Suvel ja sügisel sajab rohkem sajab rohkem 7. Kliimavööde Parasvööde Parasvööde 8. Loodusvöönd Sega- ja lehtmets Okasmets 4. Kliimategurid, mis mõjutavad linnade kliimat Kliimategur London Helsingi 1. Kaugus ekvaatorist määrab Parasvööde Parasvööde kliimavöötme 2. Kõrgus merepinnast 7m 51m 3. Kaugus ookeanidest, meredest 70 km Mere kaldal 4
KLIIMAVÖÖTMED Tasandikel laiusvööndilisus Mäestikes kõrgusvööndilisus Kliimavöötmele on iseloomulikud kindlad õhumassid ( temperatuuri- ja sademetereziim) sarnane õhuringlus, kindlad tuuled ühesugune aastaaegade vahetumise kord Kliimavöötmed Põhivöötmed Ülemineku - ehk vahevöötmed Polaarne arktiline antarktiline Lähispolaarne Parasvööde Troopiline Lähistroopiline Ekvatoriaalne Lähisekvatoriaalne Põhikliimavöötmed Põhikliimavöötmes on aastaringselt ühesugune õhumass Ekvatoriaalne õhumass Troopiline õhumass Parasvöötme õhumass Arktiline ja antarktiline õhumass Iseloomusta õhumassi põhiomadusi temperatuur, sademed seos õhuringlusega! Õhumasside vaheldumine üleminekuvöötmetes Polaarne T
KORDAMINE ESMASEKTOR. (õpik lk.85-106) 1. Agrokliimavöötmed (oskad lühidalt kirjeldada ja näidata kaardil, tead, milliseid põllukultuure saab seal kasvatada, leiad sobiva kliimadiagrammi). Polaarkliima: Jää-ja külmakõrbed; suvel külm, talvel külm; sademeid alla 200mm. Lähispolaarkliima: Tundrad; suvel jahe, talvel külm; sademed suvel mõõdukalt, talvel vähe; redis, kapsas, põhjapõdrakasvatus Jahe parasvööde: Okasmets; talvel külm, suvel jahe; sademed aasta läbi mõõdukalt; rukis, oder, kaer, kartul jne Mõõdukas parasvööde: Segamets; suvel soe, talvel külm, sademeid aasta läbi mõõdukalt; rukis, oder, kaer, nisu Soe parasvööde: mereline-lehtmets, sisemaa-rohtlad; suvel soe, talvel jahe; sademeid aasta läbi möödukalt; nisu, mais, sojauba, päevalill Vahemereline lähistroopiline: vahemerlised hõrendikud; suvel soe, talvel
varustada linnaelanikke toiduainetega; kõrgelt arenenud riikides Põllumajanduse mõju keskkonnale · Üleväetamine vesi, põhjavesi · Monokultuuride kasvatamine maa kurnamine · Niisutamine sooldumine · Valed harimisviisid nõlvadel tuleks risti künda · Raskete põllumajandusmasinate kasutamine mulla tallamine Millises kliimavöötmes kasvatatakse? Rukis Parasvööde Nisu Parasvööde lähisekvatoriaalne Riis Lähistroopiline lähisekvatoriaalne Puuvill Lähistroopiline lähisekvatoriaalne Soja Parasvööde Teepõõsas Lähistroopiline Datlipalm Troopiline Kookospalm Lähisekvatoriaalne ekvatoriaalne Ananass Lähisekvatoriaalne
ülekarjatamine rikub pinnast, kõrbealade laienemine muldade sooldumine maa kõlbmatuks muutumine väetis ja tõhustaimekaitse vee joogikõlbatuks muutumine 5. Mullaviljakuse vähenemise ja selle mõju keskkonnale eri loodusoludes ning arengutasemega riikides. 6. Olulisemate kultuurtaimede (nisu, maisi, riisi, kohvi, tee, suhkruroo ja puuvilla) peamised kasvatuspiirkonnad ning eksportijad. NISU parasvööde; USA, Prantsusmaa, Kanada MAIS soe parasvööde, lähistroopiline, lähisekvatoriaalne; USA, Hiina RIIS soe parasvööde, lähistroopiline, troopiline, lähisekvatoriaalne; Hiina, India KOHV lähisekvatoriaalne; Brasiilia, Vietnam, Indoneesia TEE lähisekvatoriaalne; Hiina, India, Türgi SUHKRUROOG troopiline, lähisekvatoriaalne; Brasiilia, India, Hiina
Taimestik on kõik taimed kokku. Taimkate on taimekoosluste kogus (mets, niit). Põhikliimavöötmetes on aasta läbi üks õhumass (polaarne e. arktiline, parasvööde, troopiline, ekvatoriaalne). Vahekliimavöötmetes on pool aastat üks, pool aastat teine õhumass (lähispolaarne, lähistroopiline, lähisekvatoriaalne. Poolustelt ekvaatorini tekivad erinevad taimkattetüübid, sest taimed on kahastunud erinevate ilmastikutingimustega. Loodusvööndis levib vastavalt kliimale, mullale, pinna ehitusele ja veestikule iseloomulik taimkattetüüp. Muld on maakoore pindmine kobe kiht. Mullatekke tegurid on kivimite murenemine, taimed ja mikroorganismid
päeva Põhja Euroopas < 90 päeva, Vahemere ääres kuni 260 päeva Klimaatilised tingimused määravad taimede kasvu põhja -ja lõuna piiri 60° pl ja 42 °ll on parasvöötme kultuuride kasvupiir Kartul ja oder kasvavad kookospalm kasvab ainult 15 isegi põhjapolaarjoone laiuskraadini ekvaatorist taga Agrokliimavöötmed Polaarkliima vööde Lähispolaarkliima vööde Jahe parasvööde Mõõdukas parasvööde Soe parasvööde Lähistroopiline vööde Troopiline vööde Lühikese vihmaperioodiga lähisekvatoriaalne v. Pika vihmaperioodiga lähisekvatoriaalne v. Mäestike vööde POLAARKLIIMAVÖÖDE Väga külm ja kuiv kliima Põllumajandust ei toimu LÄHISPOLAARKLIIMA VÖÖDE Lühike vegetatsiooni- periood Aktiivsete temp. summa < 1000°C Kasvatakse lühiajalist öökülma taluvaid ja kiirekasvulisi kultuure
Mõnedele meeldib kuumus, näiteks Aafrikas elavatele kõrberahvastele. Jäistes kõrbetes, kus on liiva asemel lumi, nad ellu ei jääks nii on looduse poolt paika seatud, see on tasakaal. Kõik looduses on tasakaalus. Eestlaste jaoks tähendab ideaalsus parasvöödet, sest siin on kõike meile eluks vajalikku: temperatuur langeb talvel veidi alla kümne keskmiselt, samas on suval jahedam kui troopikas. Eristatakse mandrilist ja merelist kliimat. Parasvööde jaguneb neiks tinglikult, kuna nad vahelduvad küllaltki sujuvalt. Mereline kliima toob kaasa suvise jaheduse ning talvise pehmuse. See esineb sagedasti just Iirimaa rannikul, Suurbritannias, kas Eestis, Lätis, Leedus jm rannikumaades, kus on ptsene ühendus merega. Soojema kliima põhjustab ka Golfi hoovus, mis saabub Euroopasse Atlandi ookeanist, ulatudes kuni Skandinaavia maadeni välja. Mandriline kliima on omapärasem: talviti esineb võimsaid lumetorme ja
Sademete reziim Polaarkliima Lühike veg.periood, Aasta läbi külm, kuiv. Ei saja Nadi - kasin soojushulk peaaegu üldse, õhus vähe niiskust (akt.t° summa alla 1000 °c) Jahe Tavaliselt 3-5 kuud Suvi lühike, jahe. Talv pikk, külm. Väheviljakad Rukis, oder, kartul parasvööde Karmid kliimatingimused. leetmullad Mõõdukas 5 kuud või enamgi *merelise kliimaga alad-pehme, Keskmise viljakusega, Nisu, oder, kaer, rukis, kartul, parasvööde niiske talm *mandrilised alad-külm üsna hästi haritavad, põldhein talv *kaug-ida mussoonvaldkond- kohati vajavad
Aktiivsete temperatuuride summa- Polaarnekliima Puudub Sajab lund Ei saa midagi kasvatada. Puudub Lähispolaarnekliima Lühike veg. Periood, 450-600mm/aastas Muld viljatu, igikelts Redis, kapsas, varane kartul. Akt. Temp. 1000°C Tudrakarjamaadel põhjapõdrad Jahe parasvööde Veg. Periood 3-4 kuud, 1600-2400mm/aastas Liiga niiske, mullad Rukis, kaer,oder, kartul, lina, raps väheviljakad leetmullad Akt.Temp. 1000-1600ºC Mõõdukas parasvööde Veg.Periood 4-5 kuud, 1600-2400mm/aastas Keskmiselt viljakad ,niisked Mereline: taliviljad, marjad, Akt. Temp
Haritavad maad, pesmiselt instandikke, ei ole kuigi palju, rohumaid pole peaaegu Vegetatsiooniperiood 12 kuud! üldse. 2-3 saaki aastas! 12. Mis agrokliimavöötmesse jääb Eesti? Parasvöötmesse 13. Missugused agrokliimavöötmed on kõige sobilikumad põllumajanduslikuks tegevuseks, missugused ebasobivad ja kus pole põllumajanduslik tegevus üldse võimalik? Ei ole võimalik: polaarkliimas. Kõige sobilikum: mõõdukas parasvööde, soe parasvööde. Ebasobivamad: kõik teised. 14. Missugustesagrokliimavöötmetes on võimalik saada vaid 1 saak, kus rohkem? 1 saak aastas: lähispolaarkliima, parasvööde (3) 2 saaki aastas: lähistroopiline vööde 2-3 saaki aastas: troopiline, lähisekvatoriaalne, ekvatoriaalne vööde. 15. Missugustes on vajalik kunstlik niisutamine, missugustes kuivendamine? Kuivendamist: mõõdukas parasvööde
Parasvööde Parasvööde on ainuke kliimavööde, kus on eristatavad neli aastaaega kevad, suvi, sügis ja talv. Parasvööde asub 40. ja 65. laiuskraadi vahel, nii lõuna- kui ka põhjapoolkeral. Parasvöötmes eristatakse merelist ja mandrilist kliimat. Parasvöötme merelise kliimaga alad esinevad mandrite läänerannikutel, kuna parasvöötmes valitsevad läänetuuled, mis toovad ookeanidelt niisket õhku. Seal on jahe ja vihmane suvi. Ookeanidelt kandub rannikule jahedamat õhku, sest vesi soojeneb aeglasemalt kui maismaa. Saju tõttu varjutavad pilved tihti taevalaotuse päikesekiirte eest
plankton Tundra Lähisarktiline P-Ameerika ja Keltsmullad Põhjapõder, lemming, Samblad, samblikud Euraasia polaarrebane, kanarbik, kukemari põhjaosas lumekakk, polaarhunt vaevakask Okasmets Parasvööde Parasvöötme Leetmullad Pruunkaru, hunt, põder, Mänd, kuusk, lehis, jahedam osa kobras, soobel, saarmas arukask, nulg, pohl, mustikas, samblikud
turbasamm polaarrebane, küttimine, al, paju, hundid, kalandus lepp, kask põhjapõder, merikotkas Parasvöötme Parasvööde Parasvöötme Vähevilja Kuusk, Ilves, põder, Metsandus, Metsatulekahjud, okasmets jahedamas -kad leet- mänd, lepp, jänes, hunt, küttimine, liigne raie, osas mullad vaher, kask, rebane, teder, kalandus reostused, haab, nulg, karu, tihane, happevihmad,
Lähispolaarkliima Tundra s-jahe, t-külm s-mõõdukalt, t-vähe 1-2 kuud liigniiskus, õhukesed ja muidu ei sobi taime Verhojansk viljatud kasvatuseks Parasvööde rukis, oder, kaer, köögiviljad, Okasmetsad s-jahe, t-külm aastaläbi mõõdukalt 3-4 kuud vähe vljakad, leetmullad Edmonton
Parasvööde Helene Tismus 8a Juhendaja: Mare Salu Mis on parasvööde? Parasvööde on põhikliimavööde põhja- ja lõunapoolkeral, kus aasta läbi valitseb parasvöötme õhumass. Parasvöötmes on temperatuur paras- suval pole liiga kuum ja talvel pole liiga külm. Selgesti on eristatavad neli aastaaega- kevad, suvi, sügis ja talv. Sademete hulk jääb aastas 250-2000 mm vahemikku (see sõltub asukohast). Parasvöötmes on iseloomulik õhumasside liikumine läänest itta, mistõttu on läänepoolsed alad alati niiskemad. Parasvööde
20% Soojenemiskiirus väheneb 3. Liivsavi 30%- Toitainerikkus - suureneb 50% 4. Savi üle 50% b. Veereziimi järgi: 1. Läbiuhtelise veereziimiga- sademed>aurumine leetumine, leostumine(niiske parasvööde(ekvatoriaalne) 2. Tasakaalustatud veereziimiga sademed=aurumine Mandriline - lähisekvatoriaalne 3. Aurumise ülekaaluga aurumine>sademed 4. Kõrgtroopiline kõrbed 5. tv lk 33 Kliima Mulla veereziim Mulla Peamised Iseloomulikud Sobivus
sademeid kui lihtsalt täielikult, talvel. Suvi liigniisked turvastumine lühike ja jahe, mullad. talv pikk ja külm. Esineb igikelts Okasmetsad, Jahe läbiuhteline Kuni 1m 0-horisont leetumine Sobib ka mingil leetmullad parasvööde, on üsna määral tüse, A- horisont on suhteliselt õhuke, E-
*ekstensiivne teraviljatalu peamiselt nisu, steppides enamasti, Põhja-Ameerika, Venemaa *rantso loomad, USA, Austraalia *loomavabrik masinad toidavad 3. Maailma taimekasvatus tead olulisemaid taimekasvatusharusid ja oskad nimetada sinna kuuluvaid peamiseid kultuure (näit. mugulkultuurid kartul, maniokk, bataat). Tead järgmiste kultuurtaimede kasvutingimusi ja suuremaid kasvatajaid maailmas: *nisu parasvööde, lähistroopiline; Hiina, USA, Venemaa, Prantsusmaa, India *riis lähistroopiline, troopiline, lähisekvatoriaalne, ekvatoriaalne; Hiina, Indoneesia, India, Vietnam *mais lähistroopiline; USA, Hiina, Prantsusmaa *kartul parasvööde; Hiina, India, Venemaa, Ukraina *sojauba lähistroopiline; USA, Brasiilia, Argentiina *maapähkel soe parasvööde; Hiina, USA, Brasiilia *oliivipuu lähistroopiline; Kreeka, Itaalia, USA
AGROKLIIMAVÖÖTMED 1. Polaarkliima On kogu aasta külm ja põllumajandusega tegelemine võimatu. Loomadest suudavad kohaneda ainult väga vähesed. 2. Parasvööde Tingimused põllumajandusega tegelemiseks üsna erinevad. Kevadised ja sügised öökülmad ning talvine madal temperatuur lühendavad vegetatsiooniperioodi, seetõttu saab parasvöötmes vaid ühe saagi aastas. Suvi on soe ning talv on külm. Suvel on keskmine õhutemperatuur 15°C, talvel alla 0°C. Talvel sajab kohati lund. Neli selgesti eristuvat aastaaega: kevad, suvi, sügis, talv. Parasvöötme metsad (sega, leht ja okasmetsad), rohtlad
tasemes ja toodangu turustamises. Polaarkliima kogu aasta külm ja põllumajandus võimatu. Lähispolaarkliimas võimaldab lühike vegetatsiooniperiood ja kasin soojushulk paremates mullastikutingimustes kasvatada kiirekasvulisi ja lühiajalist öökülma taluvaid kultuure redist, sibulat, varast kartulit. Parasvööde pindalalt ulatuslikeim vööde, kus tingimused põllumajanduseks piirkonniti erinevad. Soojushulga järgi eristatakse jahe, mõõdukas ja soe parasvööde. Jahe parasvööde vegetatsiooniperiood 3-5 kuud, levib looduslik okasmets. Suvi lühike, jahe, talv külm ja pikk. Saab kasvatada teravilju, rukist-kaera-otra, kartul. Mõõdukas parasvööde vegetatsiooniperiood 5 või enamgi kuud. Kasvavad nisu, oder, kaer,
võimatu. Lähispolaarne: Väike soojushulk, üsna külm. Lühike vegetatsiooni periood ja kasin soojushulk võimaldab kasvatada kiirekasvulisi kultuure. Tundrakarjamaadel põhjapõdrad. Parasvööde: Talvel külm, suvel soe. Vegetatsiooni periood üsna lühike.Saaki saab kord aastas. Jahe Suvi lühike ja jahe, talv külm ja pikk. Vegetatsiooniperiood 3-5 kuud. Levib parasvööde: okasmets. Karmid kliimatingimused ja väheviljakad leetmullad. Teravilja kasvatus
haldamine kahjustab loodust Okasmets Parasvööde Parasvöötme Leetmullad Pruunkaru, hunt, põder, Mänd, kuusk, lehis, Üha suurenev inimtegevus, Veekogude reostus, jahedam osa kobras, soobel, saarmas arukask, nulg, metsandus, jahindus, õhusaaste, lageraie,
mereloomade küttimine ja haldamine kahjustab loodust Okasmets Parasvööde Parasvöötme Leetmullad Pruunkaru, hunt, Mänd, kuusk, lehis, Üha suurenev Veekogude reostus, jahedam osa põder, kobras, soobel, arukask, nulg, inimtegevus, õhusaaste, lageraie, saarmas pohl, mustikas, metsandus, jahindus, maavarade
kidur mänd, forsforiit, kuld) tundrapinnasess tundrakask e jäljed. Nii hävib taimkate. 3.Parasvöötme Põhjapoolkeral. Parasvööde Leetmullad. Kuused, Pruunkaru, Tselluloosi- ja Siberi metsad. Okasmetsad (Lubivaesel männid, nulud, põder, ilves, paberitööstus, okasmetsa a)okasmetsad laiuvad Põhja- lähte- lehised. orav, ahm, jahindus, aladel on suur
● Rahvusvahelised organisatsioonid: Nato, Euroopa Liit, ÜRO, G8 ● Rahaühik: Euro Fakte ● Suuremad linnad: Berliin, Hamburg, München, Köln ● Rahvaarv: 81 757 600 ● Keskmine eluiga: 70 ● * naistel 80 * meestel 73 ● Kõneldavad keeled: saksa, türgi, taani, balkani ● Valdavad usundid: Luterlus, Roomakatoliiklus ● Tööhõive riigis: Tööjõulisi 43,5 miljonit, töötus 7,5% Kliima ● Parasvööde ● * mandriline & mereline kliima ● Keskmised temperatuurid: ● * talvel 1 °C *suvel 17 °C ● Aastas sajab ca 970 mm ● Min temperatuur: -25°C ● Max temperatuur: 39°C Veestik ● Jõed: tähtsaim Rein, Elbe, piirijõgi Oder, Ems, Weser ja lõunaosas Doonau ● Järvi on Saksamaal vähe ● On olemas avatus merele ja ookeanile ● Põhjas: Läänemerele ● Loodes: Põhjamerele Pinnamood
turumajandus (kaubaline) nüüdisajal on enamike riikide põllumajandus spetsialiseerunud Polaakliima kogu aasta külm ja põllumajandusega tegelemine võimatu. Lähispolaarne kliima lühike vegetatsiooniperiood kasin soojushulk vaid parimates mullastikutingimustes kiirekasvulised ja lühiajalist öökülma taluvaid kultuure redis sibul varajane kartul ... Parasvööde kevadised ja sügisesed öökülmad lühendavad vegetatsiooniperioodi, seetõttu saab sageli aastas vaid ühe saagi. kapitali käive aeglane tööjõuvajadus hooajaline toodangu ületalve säilitamine kulukas ja suurte kadudega Jahe parasvööde vegetatsiooniperiood 3-5 kuud looduslikult levib okasmets suvi on lühike ja jahe talv külm ja pikk põllumajandusliku maad on vähe karmid ilmastikutingimused
lähipolaarnevööde. Mullad : kivisüsi, vase-ja miklimaak, kuld, teemandid, fosforiit. Taimedest on seal puud ja põõsad, ning loomadest põdrad ning jänkud Inimtegevus on aga mitte aktiivne. Probleemid : traktorid, kalapüük kudemisajal, karusloomade jaht, roomikautod. 3. Parasvöötme metsad a) Okasmetsad Põhja-Ameerikas (Alaskal), Euraasias Norra rannikult Ohhoot mereni, parasvööde, muldadest leetmullad. Taimedest okaspuud ja samblikud, loomadest jänes, kobras, pruunkaru. Inimtegevus aktiivne, (majandus, küttimine) Probleemid : karusloomade lubadeta küttimine metsas b) Sega- ja lehtmetsad Põhja- Ameerikas, Suure Järvistu ümbrus, hõlmavad Euraasias Läänemere ning Vikse ookeani äärseid alasid, pärasvööde. Esinevad pruunmullad. Taimedest lehtpuud ja põõsad ja
Kliimavööde : lähispolaarne Mullad : igikeltsa tõttu on maapind jäätunud ; mulla paksus väike Taimed : kidurad, madalad ja üldiselt vähe Loomad : põhiliselt põhjapõdrad Inimtegevus : mereloomade ja kalade küttimine, põhjapõtrade kasvatamine, maavarade kaevandamine Probleemid : kavanduste ja asulate alla on jäänud endised karjamaad ; torusid ei saa maasse paigaldada Parasvöötme okasmetsad Geograafiline asend : Põhja-Ameerikas ja Euraasias Kliimavööde : parasvööde Mullad : leetmullad Taimed : kuused, nulud, männid, lehised, siberi seedermännid, tsuugad, ebatsuugad Loomad : põdrad, pruunkarud, koprad, ilvesed, oravad, laanepüüd, musträhnid, ahmid, jne Inimtegevus : tselluloosi- ja paberitööstus, karusloomade küttimine Parasvöötme sega- ja lehtmetsad Geograafiline asend : hõlmab Põhja-Ameerikas Suure Järvistu ümbruses ja Euraasias Läänemere ja Vaikse ookeani äärseid alasid Kliimavööde : parasvööde Mullad :
Parasvöötme kliima Parasvööde on ainuke kliimavööde, kus on eristatavad neli aastaaega. Parasvööde asub 40 ja 65 laiuskraadi vahel. Ta esineb nii lõuna- kui põhjapoolkeral. Parasvöötmes on mereline ja mandriline kliima väga erinevad. Parasvöötme merelise kliimaga alad esinevad mandrite läänerannikutel, kuna parasvöötmes valitsevad läänetuuled, mis toovad ookeanidelt niisket õhku. Merelise kliimaga aladel on jahe ja vihmane suvi. Ookeanidelt kandub rannikule jahedamat õhku, sest vesi soeneb aeglasemalt kui maismaa. Saju tõttu varjutavad pilved tihti taevalaotuse
Paapua Uus-Guineas, Saalomoni saartel, söödav juureosa, pikergune, valge või kollase sisuga on vähem magusad ja niisked Tomat: Lõuna-Ameerika, 16 sajand Euroopas, Eestis 20 sajandi alguses polnud väga tuntud, kasvab parasvöötmes, valgusnõudlik, vajab palju sooja, 20-24ºC, niiske ja kuiv, Euroopas kasvatatakse kokku 400 000 ha ehk 4000 km2 Hernes: Väike-Aasiast, parasniisked ja mõõdukalt tihenenud mullad, soe parasvööde, valgusnõudlik, talub lühiajalist kuivust, pole kasvutingimuste suhtes nõudlik, kunagi oli suur valguallikas, tolmneb enne õite avamist, harilik hernes on sümbioosis mügarbakteritega, hernes tõstab mullaviljakust, sest herne juuremügarad seovad õhu lämmastiku Uba: Kesk-Ameerikast, 12-14ºC, huumusrikas muld, soe parasvööde, soojalembeline, pole valgusnõudlik Kurk: Põhja-India, 12-15ºC algab idanemine, 20-30ºC kasvab, niiske ja viljakas muld, soe
................................................................................6 Loomastik.........................................................................................................................6 Inimene rohtlas.................................................................................................................7 Kasutatud kirjandus:............................................................................................................8 Parasvöötme kliima Parasvööde on ainuke kliimavööde, kus on eristatavad neli aastaaega. Parasvööde asub 40 ja 65 laiuskraadi vahel. Ta esineb nii lõuna- kui põhjapoolkeral. Parasvöötmes on mereline ja mandriline kliima väga erinevad. Seal saab enam-vähem selgelt eristada nelja aastaaega: lühike päeva ja pika öö ning madala õhutemperatuuridega talv, tõusvate õhutemperatuuridega kevad, pika päeva ja lühikese öö ning kõrgete õhutemperatuuridega suvi ning langevate õhutemperatuuridega sügis.
Kooli nimi Parasvööde Referaat 8.b klass Võru 2008 Parasvööde on põhikliimavööde põhja- ja lõunapoolkeral, kus aasta läbi valitseb parasvöötme õhumass. Sademete hulk selles kliimavöötmes sõltub asukohast ja jääb vahemikku 250-st 2000 ja enama mm-ni aastas. Kliimavöötmele on iseloomulik õhumasside liikumine läänest itta, mistõttu mandrite lääneosad on sademeterikkamad. Euraasia idaosas puhuvad mussoonid. Parasvöötmes eristatakse nelja kliimatüüpi: mereline paraskliima, üleminekuline
- Kaitse: erinevate taimeliikide kasvatamine Agrokliimavöötmed Taimekasvuperioodil aktiivsete temperatuuride summa (vegetatsioooniperiood) alusel eristatakse agrokliimavöötmeid 1. Polaarkliima - Põllumajandusega tegelemine võimatu 2. Lähispolaarkliima - Põllumajandusega tegelemine väga raske - Kasvatatakse: varajane köögivili, oder, põhjapõdrakasvatus - Levik: Kanada, Põhjamaad, Venemaa põhjaosa 3. Parasvööde (jaguneb kolmeks) - Jahe parasvööde - Põllumajandusega tegelemine vähetasuv (okasmetsad) - Kasvatatakse: teraviljad (rukkis, oder), köögivili, kartul - Levik, Kanada, Põhjamaad, Venemaa põhjaosa - Mõõdukas parasvööde - Võimalik kasvatada vaid teatud kultuuritaimi - Levik: Lääne- ja Kesk-Euroopa, osa Ida-Euroopast, Eesti - Soe parasvööde
võimaldab taimede elutegevuse Enamikul taimedel peab see olema vähemalt 90 päeva Põhja Euroopas < 90 päeva, Vahemere ääres kuni 260 päeva Klimaatilised tingimused määravad taimede kasvu põhja -ja lõuna piiri 60° pl ja 42 °ll on parasvöötme kultuuride kasvupiir Kartul ja oder kasvavad kookospalm kasvab ainult 15 isegi põhjapolaarjoone laiuskraadini ekvaatorist taga Agrokliimavöötmed Polaarkliima vööde Lähispolaarkliima vööde Jahe parasvööde Mõõdukas parasvööde Soe parasvööde Lähistroopiline vööde Troopiline vööde Lühikese vihmaperioodiga lähisekvatoriaalne v. Pika vihmaperioodiga lähisekvatoriaalne v. Mäestike vööde POLAARKLIIMAVÖÖDE Väga külm ja kuiv kliima Põllumajandust ei toimu LÄHISPOLAARKLIIMA VÖÖDE Lühike vegetatsiooni- periood Aktiivsete temp. summa < 1000°C Kasvatakse lühiajalist öökülma taluvaid ja kiirekasvulisi kultuure (Redis, spinat, sibul, naeris, kartul)
Tüüpilised taimed: iilekstamm, maasikapuu, rosmariin, oleander, loorber, korgitamm, lavendel, piinia, prootea, banksia, kaljukann. Kultuurtaimed: oliivipuu, pistaatsia. Loomad: enamasti naabervööndi loomad. Tüüpilised loomad:mägilammas e. Muflon, vöötorav, pulstikkits, känguru, kaelus- pekaari, kvoll. Inimeste tegevusalad: viinamarja kasvatus, karja- ja taimekasvatus, turism, põllumajandustoorme töötlemine. PARASVÖÖTME ROHTLA: Kliimavööde: parasvööde(mandriline) Kliima: külm talv, palav ja põuane suvi, kuiv, aurub rohkem kui jõuab sadada. Riigid: Argentiina, Uruguay, Kasahstan, Hiina, Mongoolia. Mullad: Mustmuld Rohtlate nimetused: 1) Euraasia: stepp (Ungari: pusta) 2)Põhja- Ameerika: preeria 3)Lõuna-Ameerika: pampa 4)Lõuna-Aarfika: veld Taimed: ülekaalus on kõrrelised ja lühiealised õistaimed.
Tööjõud: Tööjõu kvaliteet, traditsioonid Valitsuse poliitika: Toetused, tollipoliitika Põllumajandus: - Elatus- e. naturaalmajanduslik (omatarbeline) - Turumajanduslik (kaubaline) AGROKLIIMAVÖÖTMED 1. Polaarne vööde: Külm ja kuiv, mullad puuduvad, saaki aastas 0 2. Lähispolaarne vööde: Talv hästi külm, suvi jahe ja niiske. Gleimullad, saaki aastas 1, kultuurtaimed: redis, sibul, kartul, loomad: põhjapõdrad. 3. Jahe parasvööde: Talvel külm, suvel jahe. Väheviljakad leetmullad, saaki aastas 1, kultuurtaimed: raps, teraviljad. 4. Mõõdukas parasvööde: Niiske, jahe. Erinevad mullad (leet, pruun), saaki aastas 1, kultuurtaimed: õunapuud. 5. Soe parasvööde: Soe, paras. Pruunmullad, mustmullad, saaki aastas 1, kultuurtaimed: uba, suhkrupeet. 6. Lähistroopiline vööde: Talv vihmane, suvi kuiv. Viljakad mullad, mõned poolkõrbed. Saaki aastas 2, kultuurtaimed: puuviljad. 7
· Saviliiv 10%-20% Niiskuse sisaldus suureneb · Liivsavi 30%-50% Õhusisaldus- väheneb · Savi üle 50% Soojenemiskiirus väheneb b) Veereziimi järgi: Toitainerikkus - suureneb · Läbiuhtelise veereziimiga- sademed > aurumine leetumine, leostumine (niiske parasvööde (ekvatoriaalne)) · Tasakaalustatud veereziimiga sademed = aurumine Mandriline lähisekvatoriaalne · Aurumise ülekaaluga aurumine > sademed · Kõrgtroopiline kõrbed 6 Muldade reostumise ja hävimise põhjused, kaitse võimalused. a) Ebaõige maaharimine (raskete masinatega-> muldade tihenemine (vee ja õhu vähenemine), (valel ajal
põllumajandustoodangust. Agrokliimavöötmed · Polaarkliimas on kogu aasta külm ja põllumajandusega tegelemine võimatu. · Lähispolaarkliimas võimaldab lühike vegetatsiooniperiood ja kasin soojushulk vaid paremates mullastiku tingimustes kasvatada kiirekasvulisi ja lühiajalist öökülma taluvaid kultuure redist, sibulat, varast kartulit jms. Taimede arengut kiirendab suveperioodi pikk päev. Tundrakarjamaadel kasvatatakse põhjapõtru. · Parasvööde pindalalt kõige ulatuslikum. Tingimused pm tegelemiseks üsna erinevad. Kevadised ja sügisesed öökülmad ning talvine madal temperatuur lühendavad vegetatsiooniperioodi, seetõttu saab parasvöötmes vaid ühe saagi aastas. Põllumehele tähendab see mitmeid ebamugavusi: kapitali käive on aeglane, tööjõuvajadus hooajaline, toodangu ületalve säilitamine kulukas ja suurte kadudega. Soojushulga järgi eristatakse jahe, mõõdukas ja soe parasvööde.
soojenimisest ja jahtumisest. Ekvaroriaaalne :kuum, niiske kliima, aastaaegu opole. sademeid 2000mm aastas kesk temp +25 Lähisekvatoriaalne: kaks aastaaega( kuiv niiske, ) aastaringi palav , niiske+soe, kuiv+jahedam.sademeid palju, passaadid. Troopiline: palav, kuiv troopiline kliima, õhk kuiv, taevas pilvitu. vähe sademeid, passaadid. 2 aastaaega(palav, soe) Lähistroopiline: kuiv, päikesepaisteline suvi passaadid, vihmane talv läänetuuled.sademeid aurumisest vähem, Parasvööde: mereline: sajab palju tempi kõikumine väike Parasvööde: mandriline: temp. amplituudi kõikumine surre, vähem sademeid,. Lähispolaarne: lühike suvi, valgusküllane jahe ja niiske, läänetulled . Talv pikk, külm lumevaene, tugevad tuuled, polaarsed idatuuled Polaarne: väga külm, vähe sademeid, maapind aasta läbi jää ja lume all. polaarsed idatuuled, 2 aasaaega. Tsükloni mõju kliimale: Kõrgrõhkkond: ala, mille kohal õhurõhk on kõrgem kui
Majanduslikud tegurid kapital: tööjõud: valitsuse poliitika: * hooned * tööjõu kvaliteet * toetused * masinad, seadmed * traditsioonid * tollipoliitika * väetised * seemned, tõuloomad Taani on üks maailma põllustatumaid riike (60% haritavat maad). Arutlege, mis on selle põhjus. * Looduslikud tingimused Reljeef- tasane, madal 0-100m Kliima- parasvööde 0 -8 (talvel), +16 (suvel), sademeid piisavalt (500-1000mm) Mullad- viljakad * Majanduslikud tegurid: Kapital- piisavalt raha masinaid, seadmeid ja tõuloomi soetada Tööjõud- heade oskuste ja haridustasemega tööjõud Turg toodangule- Euroopa turg lähedal Põllumajanduse allharud Taimekasvatus: Teraviljad- nisu, riis, mais, oder, hirss, rukis jt Mugulviljad- kartul, bataat, maniokk, jamss jt Õlikultuurid- sojauba, päevalill, puuvill, raps, õlipalm, maapähkel jt
Energiakriis - olukord, kus majanduse toimimiseks energiat ei jätku või on see liiga kallis. 2.Nimeta Maa agrokliimavöötmed ja milliseid on sealsed taimede põhikultuurid. Polaarkliima kogu aasta külm, põllumajandusega tegelemine võimatu; Antarktika, Gröönimaa, Põhja-Venemaa mingid osad. Lähispolaarkliima kiirekasvulisi ja lühiajalisi öökülma taluvaid kultuure: redis, sibul, varane kartul jms; Islandi, Põhja-Kanada, Põhja-Rootsi. Jahe parasvööde rukis, oder, kartul; leetmullad; Lõuna-Soome, Lõuna-Kanada, Kesk- Rootsi. Mõõdukas parasvööde nisu, oder, kaer, rukis, kartul, põldhein; mullad keskmise viljakusega, üsna hästi haritavad, kuid kohati vaja kuivendamist; Eesti, Suurbritannia, Leedu. Soe parasvööde riis, soja, mais, päevalill, viinamari; mustmullad; Ukraina, Põhja-Korea, Lõuna-Korea. Lähistroopiline talinisu, mais, viinamari, oliivipuu, tsitruselised, riis; mullad on viljakad, ent
Muldade tallamisprobleem. · Bioloogiline mullaväsimus - sama kultuur samal mullal mitu aastat järjest. 13) Maailma mullad: Tundramullad Okasmetsa mullad Lehtmetsad Rohtlad mustmullad Kõrb ja Vihmamets Leetmullad Pruunmullad (soe (soemandriline poolkõrb Punamullad (parasvööde) mereline parasvööde) (stepp, Kõrbemullad (ekvatoriaal) parasvööde) preeria, pampa) troopiline kliimavööde Kliima Karmi kliima tõttu on Jahe suvi, niiske Pehmem kliima Parasvöötme Kuiv ja kuum Niiske, palav.
Kliimavöötmete Konspekt Kummalgi poolkera. On seitse kliimavöödet. Igale kliimavöötmele on omased kindlad tunnused. Terves kliimavöötmes on ühesugune õhuringlus ja päikeselt saadav kiirguse hulk, sademed, aastaajad ja üldse kogu kliima on ühetaoline. Vöötmed, kus õhuringluse üldine iseloom jääb kogu aasta vältel muutumatuks on põhikliimavöötmed. Sellised on ekvatoriaalvööde, troopiline ehk pöörijoonte vööde, parasvööde ja polaarvööde. Nimetatud vöötmete vahel asuvad veel vahekliimavöötmed. Need on alad, kus pool aastat valitsevad põhjapoolsema, teine pool aastat aga lõunapoolsema põhikliimavöötme tingimused. Kliimavöötmete piirid pole kuigi selged, sest kliimat mõjutavad hoovused, ookeanide ja mägede mõju. Ekvatoriaalses kliimavöötmes on alati soe ja niiske kliima. Päike käib seal alati väga kõrgelt ja soojendab tugevasti
annaabi.ee 
