Paiknemine Viigipuud on üldjuhul troopilised taimed, mis kasvavad looduses lõuna ja ida Aasia dzunglites. Iseloomulikud omadused Kahekojaline taim. See puu võib kasvada 30-50m kõrgeks. Tema piimmahl sisaldab 18-20% kautsukit. Lehed Kummipuul on igihaljad, pikergused, nahkjad ning läikivad lehed, mis on 12-35 cm pikad ja 5-15 cm laiad. Noored lehed on roosakad, vanusega muutuvad tumeroheliseks. Vili Viigipuu kannab viigimarju. Annab saaki 3 korda aastas: kevadel, suvel ja sügisel. Viigimarja valmimiseni kulub 50-90 päeva. Viigimarjad on rohelised ja mittesöödavad. Kohastumused Lehed on kaetud vahakihiga, et hoida vett. Pinnas Kummipuu vajab kuiva kuid viljakat pinda Paljunemine Kummipuu paljuneb seemnete või pistikutega.
Hüatsintsiniaara Anodorhynchus hyacinthinus Mari Tuisk Juurikaru Põhikool 2007 Pildid Iseloomulikud omadused: kuni 1 m pikkune kuni 1,6 kg üleni koobalt sinine kohati tumedam kohati heledam tiivapikkus on 36,5 cm Toiduks on troopilised puuviljad ja limused Levila Hüatsint-siniaara asustab madalikel kasvavaid vihmametsi Levib Põhja- ja Kesk- Brasiilias, Loode- Paraguias ja Ida-Boliivias Pesitsemine Pesitsusaeg algab juulis ja lõpeb detsembris Pesa asub tavaliselt mõnes puuõõnes Mune 2-3 haudumine 27-30 päeva Kasvatavad ainult üles 1 p...
5. tiigerlehik Calathea 6. romblehine tsissus - Cissus rhombifolia 7. tups-rohtliilia - Chlorophytum comosum 8. portulak-turdleht - Crassula ovata 9. vahemere alpikann - Cyclamen persicum 10. lõhnav draakonipuu - Dracaena fragrans 11. ääris-draakonipuu Dracaena marginata 12. kuld-nõelköis - Epipremnum aureum 13. sulgas nõelköis - Epipremnum pinnatum 14. jõulutäht sün. kaunis piimalill - Euphorbia pulcherrima 15. bensoe-viigipuu - Ficus benjamina 16. harilik viigipuu - Ficus carica 17. kummipuu sün. kummi-viigipuu - Ficus elastica 18. harilik luuderohi - Hedera helix 19. roos-hibisk - Hibiscus rosa-sinensis 20. vöödiline ratsuritäht - Hippeastrum vittatum 21. harilik vahalill - Hoya carnosa 22. Blossfeldi kalanhoe - Kalanchoe blossfeldiana 23. õrn näsakaktus Mammillaria gracilis 24. kõrge nefroleep - Nephrolepis exaltata 25. õilis kuuking - Phalaenopsis amabilis 26. Simsi rododendron sün. Simsi asalea - Rhododendron simsii 27
Mürkgaaside Eemaldajad. Airi Timps Juhendaja: Aina Rüütel MJ110 Millised taimed on mürkgaaside eemaldajad? Kummi- viigipuu Diifenbahhia Jaapani fatsia Krüsanteem Lõhnav Begoonia draakonipuu Nefroleep Nõelköis Sõrgköis Kummi- Viigipuu Kummi-viigipuu lehed on hästi paksud, läikiva ja nahkja tekstuuriga. Kummi-viigipuu on vähenõudlik taim, oluline on teda mitte üle kasta, kuid samas peaks muld olema pidevalt niiske. Samuti tuleb kasuks lehtedele vee piserdamine. Väetada tuleks taime iga kastmiskorra ajal. Tumereohelised lehed koguvad väga hästi tolmu ja peale piserdamist jäävad nad laiguliseks, seepärast on soovitav aeg-ajalt niiske lapiga lehti pesta. Kummi-viigipuu talub ka pimedamaid
Eestlased Taliolümpiamängudel 2010: Vancouveris EESTLASED OSALESID JÄRGMISTES ALADES: Iluuistamises: paarissõitjad Maria Sergejeva ja Ilja Glebov, naisüksiksõidus Jelena Glebova, jäätantsus Irina Stork ja Taavi Rand. Mäesuusatamises: Tiiu Nurmberg ja Deyvid Oprja. Laskesuusatamises: Eveli Saue, Roland Lessing, Kauri Kõiv, Indrek Tobreluts, Priit Viks, Martten Kaldvee, Sirli Hanni, Kadri Lehtla, Kristel Viigipuu. Murdmaasuusatamises: Kristina Smigun-Vähi, Peeter Kümmel, Jaak Mae, Aivar Rehemaa, Anti Saarepuu, Andrus Veerpalu, Kein Einaste, Kaija Udras, Triin Ojaste, Algo Kärp, Kaspar Kokk, Timo Simonlatser, Karel Tammjärv ja Tatjana Mannima. EESTLASTE SAAVUTUSED Iluuisutamine: Naiste üksiksõit: Jelena Glebova 21 koht Paarissõit: Maria Sergejeva - Ilja Glebov 19 koht Jäätants: Irina Stork - Taavi Rand 23 koht Laskesuusatamine: MEHED 10 km sprint 31. Indrek Tobreluts 48. Kauri Kõiv 62
● Putin pani Ukraina abirahad ootele. ● 15 miljardi dollari suurune abipakett ● Oodatakse Ukraina uue valitsuse moodustamist. ● Venemaa survestab Ukrainat -Postimees, 30. jaanuar USA üllatuslik majanduskasv ● USA majandus kasvas neljandas kvartalis majapidamiste kulutuste ja kasvava ekspordi toel 3,2%. ● Paigalpüsivate palkade tõttu kasvukiirus ei püsi. -Postimees, 30. jaanuar Viigipuu EMil ● Nove Mestos laskesuusatamise EM. ● Naiste 15km distantsil kuues koht. ● Võitjale kaotas Kristel Viigipuu vähem kui minutiga. -Postimees, 30. jaanuar Hollandi veiselihatooted ● Kolmapäeval, 29. veebruaril, leiti ühe Gelderlandi tapamaja neljast veiseliha märgistust kandvast lihasaadetisest hobuseliha. ● Ennetava meetodina peatati tootja lihatarned. -Postimees, 30. jaanuar SMS laenud
Teatud liiki viigipuud, mida kutsutakse "puukägistajaks", kasvatavad juurtest tiheda võrgu ümber kandurpuu hukutades selle valguse varjamisega. Meiegi kodudes võib kohata troopilisi ronitaimi (nõelköis, kannatuslill jt), siin kasvatatakse neid ilutaimedena. Vihmametsades kasvab ka palju taimi, mida kasutatakse ravimi- või toiduainetööstuses. Vihmametsa kobedast pinnases kasvab ingveri taim, millest valmistatakse jookide ja toitude maitsestamiseks pulbrit. Viigipuu: Viigipuud on üldjuhul troopilised taimed, mis kasvavad looduses lõuna ja ida Aasias. Neid on mitmeid liike, sadu liike teeb neist perekonna. Neil on tillukesed õied mis on täielikult suletud samal ajal, kui nende sees moodustub vili Viigipuu eelistab täielikku päikese-valgust, huumusrikast mulda ja pidevat niiskust, aga ka kuivanud pinnast ja kaitset külmade tuulte eest.
lõhnav kuslapuu Lonicera caprifolium mädarõigas Armoracia igihali Vinca riitsinus Ricinus liht-naistepuna Hypericum perforatum aedruut Ruta graveolens iiris Iris valge mooruspuu Morus alba amuuri korgipuu Phellodendron amurense tobiväät Aristolochi Kasvuhoone Palmihoone mõõkjaokkaline kivijugapuu Podocarpus elatus flamingolill Anthurium crassinervium valge streliitsia Strelizia alba suureõieline tunbergia Thunbergia grandiflora kääbuspalm Chanaerops humilis harilik viigipuu Ficus carica puhev pudelpalm Mascarena verschaffeltii võipätakas Pinguicula esseriana huulheina liik Drosera capensis Laose datlipalm Phoenix roebelenii o'brien kanaari datlipalm Phoenix canariensis lüüra-viigipuu Ficus lyrata kuld-nõelköis Epipremnum aureum kalanhoe Kalanchoe Kaktuselised öökunginganna Selenicereus grandiflorus keelkaktus Opuntia brasilensis Grusoni siilkaktus Echinocactus grusonii muutlik kukehari Sedum nussbaumerianum pehme soomuslehik Echeveria pulvinata
y . : , . . . . . : e , . ,, ' '. : 1950 . - ,, ''. : : . . : . , . : viigipuu : - - . . 1632 1653 . Mahali 2-4 . , -- , . . : . . . .
minna. Ta jõudis püramiidideni ja asus kaevama. Tema juurde tulid sõja põgenikud, kes tahtsid raha saada. Nad leidsid poisi taskust kulda ja käskisid tal edasi kaevata aga midagi ei leitud ja nad hakkasid teda peksma. Lõpuks poiss rääkis neile, et ta otsib oma varandust. Nad ei uskunud teda ja sõjapõgeniku pealik ütles, et nägi ka 2 aastat tagasi und Hispaaniast kus on lagunenud kirik ja selle kunagises käärkambris kasvab viigipuu mille all on varandus. Aga ta pole nii loll ja ei lähe läbi kõrbe oma unenäo pärast. Poiss läks tagasi Hispaaniasse ja leidiski sealt kirikust viigipuu alt kirstu vanade Hispaania kuldrahadega ja vääriskive. Ta jõudis järeldusele:" Elu on tõepoolest helde sellele, kes elab oma Loo järgi."
5 Eesti koondis Murdmaasuusatamine: Laskesuusatamine: Kein Einaste Sirli Hanni Kaspar Kokk Martten Kaldvee Algo Kärp Kauri Kõiv Peeter Kümmel Kadri Lehtla Jaak Mae Roland Lessing Tatjana Mannima Eveli Saue Triin Ojaste Indrek Tobreluts Aivar Rehemaa Kristel Viigipuu Anti Saarepuu Priit Viks Timo Simonlatser Iluuisutamine: Kristina Smigun-Vähi Ilja Glebov Kaarel Tammjärv Jelena Glebova Kaija Udras Taavi Rand Andrus Veerpalu Maria Sergejeva Mäesuusatamine: Irina Stork Tiiu Nurmberg Deyvid Oprja 6 Murdmaasuusatamine
Loodusvööndid Savannid : · Asuvad palavvöötmes pöörijoonte vahel . Lähisekvatoriaalne , · Kliima on niiske ja kuiv · Suured rohusööjad loomad , nt : elevandid , lõvid , hüaanid , metspühvlid . · Taimed : kägistaja-viigipuu , vesirohi , piimalill , palmid , ahvileivapuu. · Mullad kuivavad kuival perioodil läbi , tekib punast telliskivi meenutav kõva lateriitkiht . · Tihti on põlengud · Põllundust tehakse käsitsi , mis teeb mulla väheviljakaks . Ekvatoriaalsed vihmametsad : · Palav , sajab palju , kuu keskmine temp. +25 C · Põhiliselt feralliitmullad ja pole eriti viljakad . · Taimestik on väga liigirikas , üle poolte liikide elab vihmametsades. Taimed õitsevad aastaringi . · Loomastik on väga liigirikas , linnud on lärmakad ja linnud-loomad võitlevad värvikuse poolest . · Inimesi elab vähe ....
Uudised USA-l üllatuslikult suur majanduskasv. USA majandus kasvas neljandas kvartalis kodumajapidamiste kulutuste ja kasvava ekspordi toel 3,2 protsenti, kuid paigalpüsivad palgad ei luba selle aasta alguses kasvukiirust hoida, kirjutab Reuters. -Postimees, 30. jaanuar Schumacherit tuuakse koomast välja. Seitsmekordse vormel-1 sarja maailmameistri Michael Schumacheri mänedžer Sabine Kehm kinnitas, et meest on hakatud tasapisi kunstlikust koomast välja tooma. Kehm kinnitas BBC-le, et Schumacheri rahustite ja ravimite doose on hakatud vähendama, mis tähendab, et teda püütakse koomast välja tuua. Vormelilegendi mänedžer lisas, et tegemist on pikaajalise protsessiga ning kinnitas, et enne koomast äratamist oli Schumacheri seisund endiselt stabiilne. Seitsmekordne maailmameister kukkus 2013.a lõpus 29. detsembril, kui oli suusatamas Prantsusmaa Alpides. Eile BBCle antud intervjuus ütles Hartstein, et tem...
Maailma metsatüübid tv lk 61 ül 7 Metsatüüp Riigid, kus selline Peamised puuliigid Metsa iseloomustus, metsatüüp valdavalt juurdekasv hektari kasvab kohta Ekvatoriaalsed Brasiilia, Kongo, Okaspuud, kõvad Juurdekasv on kuni vihmametsad Gabon lehtpuud, väärispuud 50m3/ha (eebenipuu, viigipuu) Mitmerindeline, kõrge produktiivsus, kõrged puud, liaanide ja epifüütide rohkus Lähisekvatoriaalsed ...
langetab lehti. Seal on kaks aastaaega. · Vihmametsades on päeval palav ja öösel jahe. Loomad · Vihmametsades elab väga palju erinevaid loomi: ahve, laisikuid, linde, madusid, konni, putukaid, kalu. · Enamus loomi, linde, putukaid elab puudel. · Paljud loomad on eredavärvilised ja ka valjuhäälsed papakoid, liblikad, konnad. Taimed: · ronitaimed e. liaanid mille pikad puitunud varred väänlevad ühelt puult teisele näiteks viigipuu. · epifüüdid e. pealistaimed kasvavad puude okstel näiteks sõnajalad,orhideed. · kägipuud alustavad elu puu otsa sattunud seemnest. Puutüve külge kinnitatud juured hakkavad paksenema ja laienema, viimaks on puu kägipuu haardes ja sureb. Kägipuust aga kasvab uus puu. Probleemid vihmametsades: · Vihmametsi hävitatakse väga palju, sest inimesed rajavad sinna põllumaid, karjamaid ja kasutavad puitu. · Taimedest saadakse palju erinevaid ravimeid.
Anatoli Smigun suusataja 34. Katrin Smigun suusataja 35. Rutt Smigun suusataja 36. Kristina Smigun-Vähi suusataja 37. Margus Ader laskesuusataja 38. Sirli Hanni laskesuusataja 39. Martten Kaldvee laskesuusataja 40. Kauri Kõiv laskesuusataja 41. Kadri Lehtla laskesuusataja 42. Kaija Parve laskesuusataja 43. Tõnu Pääsuke laskesuusataja 44. Eveli Saue laskesuusataja 45. Indrek Tobreluts laskesuusataja 46. Kristel Viigipuu laskesuusataja 47. Priit Viks laskesuusataja 48. Hillar Zahkna laskesuusataja 49. Jens Salumäe suusahüppaja 50. Jaan Jüris - suusahüppaja
Eesti Paju all Saksamaa Haab Pöök Kuiv Austraalia Loorberipuu 1-2 m3/ha lähistroopiline(Vaheme Kreeka Pähklipuu ri) Itaalia Korgipuu Hispaania Oliivid Tsiili Viigipuu Tamm Niiske Hiina Mahagonipuu 15-20 m3/ha lähistroopiline(Florida) USA Eukalüpt Jaapan Kebratso Brasiilia Araukaaria Austraalia Bambus Ekvatoriaalne Brasiilia Sandlipuu Kuni 50 m3/ha
päritoluga puudel ja põõsastel. Sonora kõrbe maastikupildi teevad eriliseks kaunviljalised puud ning sammaskaktused. Sammaskaktu s Viigikaktus Loodus Kõrbe maastik on mosaiikne: kõrvuti valkjast graniidist skulptuure meenutavate rahnudega võib kohata musta värvi laavavälju ja kaljuastanguid. Neis kohtades kasvavad huvitava kujuga sammaskaktused, näiteks kuni 20 m kõrgune postkaktus, kuradikaktus, aga ka viigipuu. Viigipuud Loomad Rikkalikult esineb roomajaid, samuti on mitmetes kõrbetes kõrge endeemsuse aste, see tähendab, et paljud liigid esinevad vaid selles kindlas piirkonnas. Koiott Liigid California jänes Lumelammas Zilatjee Kaevur- kilpkonn Metssiidlane Tiiger-tömpsuu Koiott Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Sonora_k%C3%B5rb http://et.wikipedia
Lathyrus nusolia oras-seahernes Lathyrus clymenum kahevärviline seahernes Laurus azorica assoori looberipuu Phyllostachys viridiglaucescens rohekas sinine lehistähkbambus Phyllostachys aureosulcata triibuline lehistähikbambus Lathyrus undulatus Boiss laineline seahernes Lähistroopiline palmihoone: Ficus carica harilik viigipuu Chamaeropis humilis kääbuspalm Phoenix dactylifera harilik datlipalm Dracaena draco draakonipuu Phoenix reclinata tara-datlipalm Phoenix canariensis kanaari datlipalm Phoenix sylvestris mets-datlipalm Phoenix roebelenii laose datlipalm Trachycarpus karuspalm Phoenix teaphrastiiv kreeka datlipalm Brahea edulis söödav brahheapalm
Ühendriikides – Lõuna-Floridas ja Hawaiil. Tähtpuuviljad kasvavad puude otsas, mis on 10- 12 meetrit kõrged. Viljade valmimine: Tähtpuuvili kasvab puu otsas, mis on 10-12 meetrit kõrged. Iga puu annab kindla detsimeetri suurusega vilja. Kasulikkus: Tähtpuuvilja C-vitamiin aitab külmetuse vastu. 15 16 Viigimarjad Viigimari ehk viik on hariliku viigipuu vili. Ajalugu: Viigipuu arvatakse olevat pärit Lääne-Aasiast ja sealt on see tänu inimese abile levinud üle kogu Vahemere piirkonna. See on üks vanemaid kultiveeritud puuvilju, mida on kasvatatud juba tuhandeid aastaid. Viigipuud võib julgelt pidada maailma vanimaks viljapuuks, kuna hiljaaegu Jordani jõe orust leitud kivistunud viigimarjade vanuseks hinnati vähemalt 11 000 aastat. Kiirelt omastuva energia allikana olid kuivatatud viigimarjad juba
Ekvatoriaalne vihmamets Amazonase madalik Kesk-Aafrika Kagu-Aasia Kliima Aastaajad pole selgelt eristunud Sademeid langeb aastas üle 2000mm Ööpäevane keskmine temperatuur püsib 25 26°C vahel Äikest esineb vähemalt 200 päeval aastas Õhuniiskus 50%100% Siseveed Amazonas LõunaAmeerikas Kongo KeskAafrikas Mullastik Väheviljakad ferraliitmullad Kiire aineringlus Taimestik 70% taimestikust on puud Ühel hektaril 200300 erinevat puuliiki Puud kasvavad rinnetena Ühte liiki puud tavaliselt kõrvuti ei kasva Ülemises rindes kasvavad viigipuud, palmid, mahagonid, kapokipuud, alumistes rinnetes palisandrid, eebenipuud, banaanid, puissõnajalad. Viigipuu Plankjuured Seened Must pipar Vanill Raitlill on maailma kõige suurema õiega taim, õie läbimõõt kuni pool meetrit. Levitab putukate ligi meelitamiseks raipelõhna. ...
puude otsast hakkab kägipuu oma õhulisi juuri allapoole ajama. Allapoole jõudes hakkavad need paksenema ning keerduvad ümber puu, seda niimoodi aeglaselt surmates. Kisklus Alligaatorid söövad kalu, linde ja väiksemaid imetajaid. Jaaguarid söövad nii imetajaid kui ka linde ja nende mune. Anakondad söövad nii sigu, linde, kalu, närilisi kui ka osa tüüpe krokodille. Konkurents Banaanipuu vs kakaopuu valgus Viigipuu vs palm juurte harali ajamine Tiiger vs alligaator toit Tuukanid emaste tähelepanu Taimtoidulisus Laiskloom sööb marju, puudevõrseid, õisi, vilju ja värskeid lehti Koolibri sööb õienektarit Galapagose kilpkonn sööb rohtu, puuvilju ning taimelehti Gorilla sööb puuvilju, taimelehti ning bambust Tootjad ehk produtsendid Tootjateks on enamasti rohelised taimed ja autotroofsed bakterid. Neist toituvad herbivoorid ja nende keemiline energia
Vihmametsas on happelisus mullas (ph=4,5-5,5) väga suur, seal esineb happevihmasid, mis näiteks Lõuna Ameerikas vulkaanide purskel õhku sattunud ühendikega mis hapniku ja teiste gaasidega ühenededes moodustab happe sademe. Puudel on pikad ja tugevad juured et mullas saada alumistest kihtidest toitaineid kätte. g)Kitsa ökoamplituudiga liigi näide(selgitus, mille suhtes, graafik) Kitsa ökoamplituudiga liigi ehk stenotoopse liigi näiteks võiks tuua näiteks viigipuu, sellepärast et vihmametsas on palju puid. e)Laia ökoamplituudiga liigi näide(selgitus, mille suhtes, graafik) Laia ökoamplituudiga liigi ehk eurütoopse liigi näiteks võiks tuua näiteks orhideed, sellepärast et nad ei vali elupaika, nad on sellega rahul kus nad elada saavad, peaasi et nad kuskile kinnituda saaksid. 3.Biootilissed tegurid ehk organismide vahelised suhted a)Sümbioos Sümbioos on erinevat liiki organismidevastastikku kasulik kooselu. Selliseid koos
jaapani lehis - Japanese larch 35. kontpuu dogwood 34. värdlehis hybrid larch 36. viirpuu thornbush 35. Gmelini lehis Dahurian larch 37. paakspuu alder buckthorn 36. kirju kadakas flaky juniper 38. tulbipuu tulip tree 37. kaljukadakas Rocky Mountain juniper 39. türnpuu - buckthorn 38. sabiina kadakas savin 40. viigipuu fig tree 39. harilik elupuu northern white cedar 40. küpress cypress 41. jugapuu yew 42. tsiili araukaaria - monkey puzzle 43. hõlmikpuu - maidenhair tree
Timo Simonlautser, Kristina SmigunVähi, Anti Saarepuu, Triin Ojaste, Aivar Rehemaa, Jaak Mae, Algo Kärp, Kaija Udras, Tatjana Mannima, Karel Tammjärv, Peeter Kümmel, Kaspar Kokk Iluuisutamises ja jäätantsus: Ilja Glebov, Taavi Rand, Maria Sergejeva, Irina Stork, Jelena Glebova Laskesuusatamises: Sirli Hanni, Kadri Lehtla, Roland Lessing, Martten Kaldvee, Kauri Kõiv, Eveli Saue, Indrek Tobreluts, Kristel Viigipuu, Priit Viks Mäesuusatamises: Deyvid Oprja, Tiiu Nurmberg
võttis kas pikkadelt jalgu maha ja venitas lühikesi pikemaks 18. Pyrrhose võit mingis olukorras edu saavutamine ränga hinna ees. Nt pyrrhos võttis Ausculumi lahingu kaotades rohkelt head 19. Sisyphose töö Kreeka kuningas, kes sai karistuse. Ta pidi vaatama terve igaviku, kuidas kivi mäest ala veereb, siis uuesti ja uusesti 20. Tantalose piinad selle eest, et ta oma poja lasi mõrvata ta sai karistuse, pärast surma seisis ta ojas viigipuu all. Kui tahtis vilja haarata siis tuul puhus oksa eemale, ei saanud, kui ojast vett tahtis, siis veetase langes ning ikka ei saanud 21. tüliõun Iliases kingitus kõige kaunimale pulmas, Paris pidi valima kellele annab, Aphrodite sai Helena eest, tänapäeval mingi asi mis põhjustab tüli. 22. võõraste sulgedega end ehtima Kellegi teisena ennast esitama, teise au endale võtma. Hakk ehtis end paabulinnu sulgedega
(Kangor, 2015b: 32-33) Praegusel ajal on kergem saata oma teade e-posti teel, kui panna kiri postkasti. Siiski olen tähele pannud, et tänapäeval tavalise paberkandjal kirja saamine on erilisem kui e-posti teel kirja saamine. Internetis kirjade vahetus on muutunud tavaliseks ja postkasti teel kirjade vahetamine toimub harvemini kui enne Interneti ajastut. 4 3. Postkaartide kogumine Filateelia haldamise ja kogumisega tegeleva Elmo Viigipuu sõnul toimub kogumine juhul, kui ostetakse endale midagi ja jäetakse see alles. Tegemist ei pruugi olla kogumisega, kui soetamise ja säilitamise ainsaks eesmärgiks on nende kasutamine oma vajaduste jaoks ja neile ei omistata tähtsust selle välisele vormile. (Eesti koguja) Kogutakse palju erinevaid asju. Näiteks heliplaate, paberraha, raamatuid, münte ja liblikaid. Neile kõigile on välja mõeldud võõrsõnad. Postkaartide, eelkõige piltpostkaartide kogumist nimetatakse filokartiaks
· rohkelt soojust · igati soodus keskkond lagundajate eluks · kiire ainevahetus · mineraalainete välja uhtumist ei toimu Taimed 17% maismaast, 90% taimeliikidest! Vihmamets on: · tihe · lopsakas · liigirikas ühel hektaril võib kasvada üle 200 erineva puuliigi · kalendrita taimed õitsevad, viljuvad ja vahetavad lehti pidevalt · palju ravim- ja maitsetaimi · rohkesti liaane · "puukägistajad" - teatud liiki viigipuu, mis kasvatab kandurpuu ümber tiheda juurtevõrgu ja tapab viimase valguse varjamisega · puude tüvedel epifüüdid · saprofüüdid Taimede kohastumused: · puude lehed vahaga kaetud teravatipulised lõhedega · puudel tihti tugijuured · liaanidel õhujuured · õied suured erikujulised värvikirevad Loomad · tingimused eluks väga mitmekesised liikide arvukuselt ainulaadne koduks pooltele loomaliikidele
Vihmad uhuvad mulla ülaosast toitained välja. Vesi kannab toitained sügavamale mulda ja mulla ülaossa tekib leedehorisont. Mullas vähe huumust. Loomastik : Liigirikas. Linnud ja loomad on väga lärmakad. Loomad, linnud ja taimed on väga värvikirevad. Inimesed : Vaid seal kus mets ookeani rannikuni ulatub, elab rahvast rohkem. Loomade küttimine, kalastamine, metsaandide korjamine, algeline maaviljelus. Loomaliigid : jaaguar, gorilla, anakonda, taapir. Taimeliigid : viigipuu, hiidbambus, kakaopuu, mangroovtaimed. Savann Asend : 10. ja 20. laiuskraadide vahemikus. Kliima : Aastaaegu kaks niiske ja kuiv. Taimestik : Enamus kõrrelised. Tihe ja tugevasti põimunud juurestik. Mullad : Ferralliitmullad. Loomastik : Liigirikas loomastik. Palju rohusööjaid imetajaid. Inimesed : Tihe rahvastik. Suurtes istandustes kasvatatakse puuvilla, teed, kohvi, maapähklit. Turismindus, karjatamine.
tantrism india müstika Kama sutra- sutrad on õpetused läbi brahmani on kõik inimesed üksteisega seotud. Brahman on jõlmamatu mõõtmatu defineerimatu omadusteta jne Karma teo ja tagajärje üleüldine seadus. gaotama budismile alusepanija. Talle ennustatakse, et ta jätab pere maha ja hakkab askeediks. Üks kord ta näeb tänaval askeeti ja ta näeb kui õnnelik ta on. Gaotama jätab pere maha ja hakkab askeediks. Jõuab füüsilise kokkukukkumise äärele. Läheb viigipuu alla ja jääb sinna kuni ta saab virgastatuks. Näeb nägemust, kus surmaingel Mara ründab teda ja talle pakutakse kõiki rikkusi ja asju, et ta askeetsusest loobuks, kuid ta ei võta vastu ja kui see nägemus läbi saab, siis ta on järsku virgunu, ärganu, Buddha. Kesktee. 4 õilist tõde, 8-osaline tee. Jõuab vabanemisseisundini. Esimesed, kes tema kõne kuulevad, on tema viis kaaslast, neist saavad tema esimesed õpilased. Neli õilsat tõde - Elu on kannatus
· Skeleton (kelgutamise eriliik) · Suusahüpped · Vigursuusatamine Eesti sportlastest osalevad: · Iluuistamises: paarissõitjad Maria Sergejeva ja Ilja Glebov, naisüksiksõidus Jelena Glebova, jäätantsus Irina Stork ja Taavi Rand. · Mäesuusatamises: Tiiu Nurmberg ja Deyvid Oprja. · Laskesuusatamises: Eveli Saue, Roland Lessing, Kauri Kõiv, Indrek Tobreluts, Priit Viks, Martten Kaldvee, Sirli Hanni, Kadri Lehtla, Kristel Viigipuu. · Murdmaasuusatamises: Kristina Smigun-Vähi, Peeter Kümmel, Jaak Mae, Aivar Rehemaa, Anti Saarepuu, Andrus Veerpalu, Kein Einaste, Kaija Udras, Triin Ojaste, Algo Kärp, Kaspar Kokk, Timo Simonlatser, Karel Tammjärv ja Tatjana Mannima. 2. 2010. aasta taliolümpiamängude ning paraolümpiamängude maskotid Miga on noor merikaru (sea beer) kelle lemmiktegevusteks on surfamine ja lumelauasõit. Merikarud on osaliselt tapjavaalad ja osaliselt karud
alumiiniumoksiide. Veekogude kallastel võib Näide: gorilla, tõmmukaiman, loomi, kalastavad ja korjavad Keskmine temp. on Sademed vihmad viivad märgata mangroovitaimi. kapibaara, anakonda, jaaguar, marju. Materjale keha katteks +25 C. Ja aastas toitained sügavale. Näide: mangroov, viigipuu, taapir, aara. võtavad suured puulehed. sajab 2000 mm. amasoonase viktooria, Kohati tegeletakse kakaopuu, kautsukipuu, maaviljelusega. Uute põldude
Euroopa kosmopoliit 2) Araceae Acorus calamus harilik kalmus. Ida-Aasia, Euroopas naturaliseerunud 3) Apiaceae Sium latifolium harilik jõgiputk. Euroopa. Kaukaasia, Kesk-Aasia · Karl Linne nime kandev taim on harilik õunapuu · Jäme puu on Pinaceae Larix gmelinii var. Olgensis Olga lehis. Ida-Aasia · Palmimaja külje peal kasvab Moraceae Ficus carica harilik viigipuu. Kesk-ja Lõuna-Euroopa · Augus kasvavad 1) Magnoliaceae Liridendrou tulpifera harilik tulbipuu. Põhja- Ameerika 2) Ginkgoaceae Gingko biloba hõlmikpuu. Kagu-Hiina. Väikest kasvu, lehed meenutavad ristikheina, haralised ja looklevad oksad · Juglandaceae Juglans cinerea Pähklipuu. Põhja-Ameerika idaosa. · 12 · Tudenginurk sai jalgu puhata ja lapsepõlve meenutada meeldis!
loomastik (kaasa arvatud ligi 600 linnuliiki) lähedane Austriaalia taimestiku ja loomastikuga. Indoneesias esinevad 11% http://hortuscamden.com/plants/view/diospyros http://en.wikipedia.org/wiki/File:Hevea_bras _-_K%C3%B6hler%E2%80%93s_Medizina maailma taimeliikidest. _ebenum_koenig_ex_retz, liaanid. Taimestik on väga värvikirev; põhilised taimed: viigipuu, bambus, mangroovtaimed, eebenipuu, kakaopuu, Mullastik ferralliitmullad - suure raua sisaldusega, punase värvusega mullad, sisaldavad vähe huumust ja on liigniisked. http://tidechaser.blogspot.com/2009/05/rare-mangrove-plants-of-singapore http://www.cocoalembrance.com/?_escaped_fragment_=our-plantations-2 http://minuecuador.blogspot.com/2011/04/lihavotted-vihmametsaseaster-at.html http://www
Petroselinum crispum aedpetersell Lathyrus vicia sepium aedhiire-hernes Laurus azorica assoori looberipuu Foeniculum vulgare harilik apteegitill Lathyrus clymenum kahevärviline seaherne Laurus nobilis harilik loorberipuu Sees: Palmihoone: Trachycarpus karuspalm Phoenix teaphrastiiv kreeka datlipalm Phoenix reclinata tara-datlipalm Phoenix canariensis kanaari datlipalm Cocos nucifera harilik kookuspalm Ficus carica harilik viigipuu Phoenix dactylifera harilik datlipalm Oryza sativa harilik riis Chamaeropis humilis kääbuspalm Troopikakasvuhoone: Saccharum officinarum suhkruroog Ananas comosus harilik ananass Mandariinipuu -Citrus reticulata
........................................................... 5 Roland Lessing....................................................................................................................5 Eveli Saue........................................................................................................................... 6 Kadri Lehtla........................................................................................................................ 6 Kristel Viigipuu.................................................................................................................. 7 Sirli Hanni...........................................................................................................................7 Murdmaasuusatamine............................................................................................................. 8 Andrus Veerpalu......................................................................................
- Traatvõrkude vedamine üle merepõhjaalade kahjustab kalade peamisi toidu- ja elupaiku. - Maailmamere reostumine - Maavarade kaevandamine ookeanipõhjast, meretransport, inimtegevus maismaal. METSAVARUD JA METSATÜÜBID Metsavarude suurust iseloomustatakse: - Pindala (ha) - Metsasus (%) - Puiduvaru (m3/ tihumeeter) - Metsa juurdekasv (m3/aastas/ha) - Metsa liigiline koosseis Metsatüübid: 1. Ekvatoriaalsed vihmametsad Brasiilia, Indoneesia ... - Puuliigid: Viigipuu, eebenipuu, mahagon, roosipuu Suur juurdekasv (kuni 50 m3/ha aastas), pindala väheneb raie tõttu. 2. Lähisekvatoriaalsed hõrendikud Keenia, Tansaania ... - Puuliigid: Akaatsia, ahvileivapuu Looduskeskkonda säilitav tähtsus, kasutatakse puid kütteks, liigiline koosseis ja juurdekasv on väiksem kui vihmametsades. 3. Lähistroopika metsad Niisked: USA, Austraalia Pähklipuu, datlipuu, eukalüpt suhteliselt suur juurdekasv
Kliima: palav ja niiske, aastaaegu ei saa eristada, temp. Suvel kõrgem kui talvel, keskmine temp. +25C, keskmine sademete hulk aastas 2000mm. Riigid: Brasiilia, Indoneesia, Libeeria. Mullad: ferralliitmullad Taimed: kolm rinnet: 1)30-40m, väiksed lehed, vihmavarjukujuline võra 2)20-30m, suuremad lehed, varju- ja niiskuslembelised 3)lehepuru, rohttaimestik puudub, kõik on kaetudd epifüütidega. Tüüpilised taimed: kakaopuu, hiidbambus, viigipuu, amasoonase viktooria, mangroov taimed, kautsukipuu. Loomad:mitmekesisus Tüüpilised loomad: aara(papagoi), gorilla, tõmmukaiman, kapibaara, jaaguar, anakonda, taapir. Inimeste tegevusalad: küttimine, kalastamine, metsaandide korjamine, maaviljelus. SAVANN: Kliimavööde: lähisekvatoriaalne Kliima: kaks aastaaega (niiske, kuiv), Temp. Talvel madalam, kui suvel, talvel sajab vähem. Riigid: Austraalia, India, Venezuela, Keenia. Mullad: ferralliitmullad Taimed: 1-2m kõrrelised,
maitse poolest, et me julgeksime neid tarvitada. 3 VIIGIMARI Maitsev pirnikujuline ebavili, mis sisaldab kuni 70% suhkrut ning on troopikaaladel laialt kultiveeritav, tähtis toiduaine. Viigipuud viljeldakse kõige rohkem Türgis, Alzheerias, USA-s (eelkõige Californias). Ka teistes soodsa kliimaga Vahemeremaades on viigipuu viljelemine levinud. Kuivatamisel saavad viigid lame-ümmarguse kuju, hallikatäpilise pruunika värvi ja meetaolise maitse. Viljamahla kontsentreerumise tulemusena kristalliseerub suhkur viigi kestale ja moodustab sellele konserveeriva ümbrise. Kuivatatud viigimarjad sisaldavad 57-77% suhkruid, kuni 6% pektiini, kuni 5,7% valke ja umbes 1% rasva. Energeetiline väärtus: 100 g - 305 kcal/1,275 kJ. Kuivatatud viike töödeldakse ,enne
· Lathyrus pisum sativum söögihernes · Laurus azorica assoori looberipuu Põllumajanduslikudtaimed sees: · Cocos nucifera harilik kookospalm · Phoenix sylvestris mets-datlipalm · Phoenix roebelenii laose datlipalm · Brahea edulis söödav brahheapalm · Phoenix dactylifera harilik datlipalm · Dracaena draco draakonipuu · Oryza sativa harilik riis · Latania verschaffelti kollane laatanpalm · Ficus carica harilik viigipuu · Phoenix teaphrastiiv kreeka datlipalm · Brachychiton discolor mitmevärviline pudelpuu · Phoenix reclinata tara-datlipalm · Chamaeropis humilis kääbuspalm · Sabal saabalpalm · Trachycarpus karuspalm · Aloaceae aloe · Saccharum officinarum suhkruroog · Coffea canephora kohvipuu
beduiinid, hotentatid ja busmanid namiibias, loodusrahavad, kohastumused, taimede kasvatus nt. Dattel, kiire rahvastiku kasv. Probleemid: ülekarjatamine, kõrbestumine, kõikuv temp, veepuudus, toidupuudus, haiguste levik. VAHEMERELINE: 30-40 pl,ll. Vahemere ääres, LA austraalia lõuna. Kv: lähis troopiline. S:25T:-5-5. sajab 800-1000mm talvel. Mullad: erodeeritus, toitainete vaesed. Taimed: salvei, rosmariin, oleander, piinia, tammed, seeder, oliiv, lina, viinamari, viigipuu, iilekstamm, korgitamm, kaljukann. Loomad: känguru, pulstkits, kaeluspekaar, muflon, mägilammas. Inimesed: teravilja, puuvilja kasvatus. Oliivid, kitsed, lambad.,turism, veini tegemine, puu ja aedviljad, tubakas, lennukid NASA meriinolambad, lihaveised. ROHTLA:euraasia, ungari, põhja ameerika, lõuna ameerika. 40- 55 pl,ll. Parasvöötme lõunaosa. S:18 T-5 sajab 350-550 mm ebaühtlaselt talvel ja varakevadel.pinnas: Mustjaspruunid mullad, huumuskiht u. 2 m. Taimed: Salvei, stepiroht,
---> Teise rinde puud kasvavad umbes 40 m kõrguseks. Nende võra moodustab tiheda lehekatuse, mis neelab suurema osa päikesevalgusest ja varjab maapinda. Alumise rinde varjutaluvad puud on 15 - 20 m kõrgused. Ülemises rindes kasvavad viigipuud, palmid, mahagonid, kapokipuud, alumistes rinnetes palisandrid, eebenipuud, banaanid, puissõnajalad. kapokipu u Banaani d Viigipuu Palmipuu Eebenipuu Puudel väänlevad kõrgusse rohkearvulised ronitaimed e. liaanid, mis vajavad palju valgust. Seal põimuvad nad puulatvadesse ja kasvatavad oma lehti, õisi ja vilju. Liaanide õhujuured ripuvad justkui köied puudelt alla, olles omakorda toeks teistele valguse poole püüdlevatele ronitaimedele. <--LIAANID--> Puude tüvedel, okstel ja vartel kasvavad taimed, mida kutsutakse epifüütideks e. pealistaimedeks. Nad ei võta
asub Hiina. Lõuna-Aasias asuvas Indias elab üle miljardi inimese, kelle eripäraks on see, et nad räägivad üle 100 keele, põhikeeled on Hindi ja Inglise. India pealinnaks on New Delhi. India rahaühikuks on ruupia, riigikord on parlamentaarne vabariik ja India iseseisvus 15. augustil 1947. aastal, millega kaasnes ka suur rahvaarvu kasv. Indial on oma rahvusloom, kelleks on tiiger, rahvuslinnuks on paabulind, rahvuslill on lootos(sarnaneb vesiroosiga), rahvuspuu on viigipuu ja rahvuspuuviljaks on mango. India suuremateks linnadeks on pealinn ehk Delhi, Mumbai, Chennai, Bangalore, Kolkata, Pune, Surat ja Kanpur. India peamisteks eksportimis toodeteks on vääriskivid, sõidukid ja rõivad, peamised importimis tooted on toornafta, väetis, raud ja teras. Tähtsamateks vaatamisväärsusteks on India üks suuremaid haudehitisi(surnu mälestuseks tema hauale püstitatud) ja veel Punane fort ehk punane kindlus.
Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 Sügis 2007. a India Pühad puud, pühad hiied, pargid, Vaiksed rahulikud aiad varju ja Püha viigipuu kasvab saluks. Apelsin, sidrun. Puuviljad, üksikpuud. veega. Veebasseinid, kanalid, Veetaimed: lootosed, liiliad. köögiviljad, maitsetaimed. Langev vesi, vaated üle oru. pesemisrituaalid, meditatsioon. Euroopa keskaeg Rooma langusega hävitasid barbarid Asutatakse jahiparke, labürintaiad, Iluaiad kaovad lossidest ja Kloostriaiad: viinamari, 476
India mullastikus on peamiselt punamullad, lateriitmullad, basaltidelt tekkinud troopilised mustmullad ja lammimullad. Loodusliku taimkatte on inimtegevus suurelt osalt h�una-Aasias, mille pindala on 803 940 vitanud v�una-Aasias, mille pindala on 803 940 i seda tugevasti muutnud. Pealinn: Delhi Rahvused: punjabi, sindhi, pashtu, baloch, muhajir Keeled: urdu, punjabi, pashtu, inglise Usundid: hinduism, budism, jainism ja sikhism Rahvusloom: tiiger Rahvuslind: paabulind Rahvuspuu: Bengali viigipuu Rahvuslill: lootos India asukoha kaart Rahvastik 1. India suremuskordaja oli aastal 1960 22/1000, kuid t�una-Aasias, mille pindala on 803 940 navu on see langenud 7/1000 peale. India s�una-Aasias, mille pindala on 803 940 ndimuskordaja oli aastal 1960 42/1000, kuid t�una-Aasias, mille pindala on 803 940 navu on see langenud 19/1000 peale. Pakistani suremuskordaja oli aastal 1960 21/1000, kuid t�una-Aasias, mille pindala on 803 940 navu on see 7/1000 peale langenud.
Veekogude on +25 C. Ja aastas alumiiniumoksiide. Sademed kallastel võib märgata mangroovitaimi. Näide: gorilla, tõmmukaiman, sajab 2000 mm. vihmad viivad toitained kapibaara, anakonda, jaaguar, taapir, sügavale. Näide: mangroov, viigipuu, amasoonase aara. viktooria, kakaopuu, kautsukipuu, hiidbambus.
2. Kliima temperatuur aastaringselt kõrge ja sademeid palju 3. Piirkonnad Amasoonia, Kesk-Aafrika (Kongo jõgikond), Indoneesia ja Uus- Guinea 4. Taimestik 3 rinnet: 1) kõrge rinne: 30 40m kõrgused puud 2) keskmine rinne: 20 30m kõrgused puud 3) madalrinne: madalamad kui 20m kõrgused taimed Taimestik on väga värvikirev; põhilised taimed: viigipuu, bambus, mangroovtaimed, eebenipuu, kakaopuu, hevea, liaanid. 5. Mullastik ferralliitmullad - suure raua sisaldusega, punase värvusega mullad, sisaldavad vähe huumust ja on liigniisked. 6. Loomastik erksavärvilised, liigirikas; põhilised loomad: ahvid, maod, kaimanid, jaaguar, kahepaiksed, sisalikud, linnud. 7. Inimesed Tegelevad loomade küttimisega, kalastamise, metsaandide korjamisega
tegelikult seletatav vastavatele mullatüüpidele omaste liigifondide suuruste erinevusega.[13] Happevihmu väga ekvatoriaalsetel aladel ei esine, kuna nad on igapäevasemad piirkondades, kus on väga saastunud ja süsinikurohke õhk, aga kuna vihmametsad on suhteliselt asustamata ka 21. sajandil, on happevihmad suhteliselt harv nähtus. Kitsa ökoamplituudiga liigi näide ( selgitus, mille suhtes, graafik) Kitsa ökoamplituudiga liigi ehk stenotoopse liigi näiteks võiks tuua näiteks viigipuu, sellepärast et vihmametsas on palju puid. Laia ökoamplituudiga liigi näide Laia ökoamplituudiga liigi ehk eurütoopse liigi näiteks võiks tuua näiteks orhideed, sellepärast et nad ei vali elupaika, nad on sellega rahul kus nad elada saavad, peaasi et nad kuskile kinnituda saaksid. [14] Biootilised tegurid ehk organismidevahelised suhted Sümbioos Sümbioos on erinevat liiki organismidevastastikku kasulik kooselu. Selliseid koos elavaid organisme nimetatakse sümbiontideks
koht 10 km klassikastiilis. 8. koht 30 km vabastiilis ühisstardist.Meeste teatesõit 8. koht 4 × 10 km teatesõidus. Vancouver 12.02. - 28.02 2010 Eestlased kes osalesid, iluuistamises: paarissõitjad Maria Sergejeva ja Ilja Glebov, naisüksiksõidus Jelena Glebova, jäätantsus Irina Stork ja Taavi Rand.Mäesuusatamises: Tiiu Nurmberg ja Deyvid Oprja. Laskesuusatamises: Eveli Saue, Roland Lessing, Kauri Kõiv, Indrek Tobreluts, Priit Viks, Martten Kaldvee, Sirli Hanni, Kadri Lehtla, Kristel Viigipuu. Murdmaasuusatamises: Kristina Smigun-Vähi, Peeter Kümmel, Jaak Mae, Aivar Rehemaa, Anti Saarepuu, Andrus Veerpalu, Kein Einaste, Kaija Udras, Triin Ojaste, Algo Kärp, Kaspar Kokk, Timo Simonlatser, Karel Tammjärv ja Tatjana Mannima.Jäätantsijad Caitlin Mallory ja Kristjan Rand Eestlastest kõige edukam oli Kristiina Smigun-Vähi kes saavutas 10.km vabastiilis 2.koha. Kokkuvõte Eesti sportlased on esindanud Eestit väga edukalt tuues taliolümpiamängudelt häid kohti.
Tiidrek Nurme 3000 m 8.08.81 16. 23 Jaanus Uudmäe kolmikhüpe 16.73 7. 15 Raigo Toompuu kuulitõuge 18.27 20. 23 Mikk Pahapill seitsmevõistlus 6362 1. 15 Andres Raja seitsmevõistlus 5800 11. 15 Maris mägi 400 m 53.43 7. 20 Kadri Viigipuu 60 m tõkkejooks 8.34 21. 27 Anna Iljustsenko kõrgushüpe 1.85 10. 16 Ksenija Balta kaugushüpe 6.87 1. 18 Kaire Leibak kolmikhüpe 13.99 9. 21 Liane Pintsaar kolmikhüpe 13.41 19. 21 Kaie Kand viievõistlus 3650 13. 15