TALLINNA TEENINDUSKOOL Allan Jürgens 021K MEREANNID referaat Tallinn 2010 SISUKORD SISUKORD .................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 HOMAAR ..............................................................................................................................5 SEEPIA.................................................................................................................................13 SISSEJUHATUS Mereand on üks enim kõneainet tekitav ning populaarne toiduaine , ilma milleta ei eksisteeriks Vahemaade arenenud toidukunsti meisterlikkust. Mereandide saab kas vihata või armastada , vahepealset varianti pole. Mina isiklikult jumaldan me...
Mereannid Referaat Tallinn 2010 Sisukord Molluskid..............................................................................................................................................3 Auster...................................................................................................................................................3 KARBID...............................................................................................................................................3 Teod.................................................................................................................................................4 Peajalgsed.............................................................................................................................................5 Kaheksajalg ..............................................................................................................................
Kooli nimi õpperühm Õpilase nimi MEREANNID Referaat Juhendaja: Asukoht 2010 2 SISUKORD 1.RANNAKARBID................................................................................................................... 4 1.1.Rannakarpide ostmine................................................................................................................... 4 1.2.Keedetud rannakarpide säilitamine.............................................................................................. 4 1.3.Rannakarpide valmistamine.......................................................................................................... 5 1.4.Rannakarpide serveerimine........................................................................................................... 5 2.KUNINGKRABI ...................................................................................................................
On Gn nõude jaotus skeem Sügavad ja m adalad vaagnad Kasutatakse liha, kala, vormiroogade serveerimiseks. Mitmekorrulised vaagnad on suupistete, kondiirtoodete ja puuviljade serveerimiseks. Kahekorruseline vaagen Portsjonnõud Erineva suuruse ja kujuga nõud. Need on potsjoneeritud salatite, suupistete ja magustoitude söömiseks. Pannakse alustaldrikule Kokill merekarbikujuline portsjonnõu kalast ja mereandidest valmistatud portsoneeritud soojade toitude serveerimiseks. Kokott - ümmarguse kujuga varrega portsjonnõu lihast, köögiviljadest, seentest ja munadest valmistatud porsjoneeritud toitude serveerimiseks Lisandinõud Kausid kartuli- ja köögiviljalisandite, külmade ja kuumade salatide, samuti kastmete serveerimiseks. Supinõud Tirinad või kausid on selgete leente, püreestatud ja köögiviljasuppide serveerimiseks Salatija järelroa kausid
Taimedel õlid seemnetes Mesilaskärjed Loomadel varurasv Kehavormide kujundaja Kehavorme kujundab nahaalune rasvkude Lahusti Rasvas või talletuda hüdrofoobseid kehavõõraid aineid Rasvlahustuvad vitamiinid kehas Asendamatud rasvhapped Koehormoonide süntees Peame toiduga saama Linoolhape ja alfalinoneelhape Selleks on vaja seleeni, sest see eitab hoida kudede elastsust Peamiselt saame seda mereandidest Toidu keetmine ja praadimine kõrvaldab seleeni Vee tekitamine organismis Viimaseks lipiidide funktsiooniks inimorganismis on metaboolse vee tekitamine. Lipiidide lõplikul lõhustamisel moodustuvad vesi ja süsihappegaas. Kilo lipiide annab lõhustudes ligikaudu 1,1 kg vett. Inimesel tekib metaboolset vett organismis 0,3...0,35 l ööpäevas. Omane ka kõrbeloomadele Sapi süntees Rasvad stimuleerivad sapi väljutamist
bambuskorvides, wokpann ja sellega koos wokkimine. · Portugallased tõid tailastele tsillipipra, millest on saanud üks põhilistest maitseainetest. Tänapäeval võibki just Tai kiidelda kümne maailma kõige põletavama tsillipipra kasvatamisega. Mida süüakse? · Igapäevasteks toiduaineteks on riis ja riisinuudlid. · Sageli süüakse kala ja mereande nii friteeritult, wokitult, grillitult ja aurutatult kui ka hautiste ja suppide kujul. · Kalast ja mereandidest tehakse ka mitmeid maitsekastmeid ja -pastasid. · Pruugitakse ohtralt köögivilju nii salatitena kui liha ja kala lisanditena. Kuidas maitsestavad? · Soola asendab Tais enamasti sojakaste. · Palmi- ja roosuhkur on käibel ka soolaste roogade puhul. · Ohtralt pruugitakse maitsetaimi nagu piparbasiilik, koriandrilehed ja -juured, sidrunmünt, roheline münt ja sidrunrohi. · Populaarne on maitsejuurikas galangal ehk tai ingver.
PRANTSUS E KÖÖK Andra Hämäläinen KK11 Sissejuhatus Maailma kuulsaim köök. Kõrge kvaliteediga road, toitude peen maitse, efektne garneerimine, oivaline serveerimisoskus. Kulinaariasse suhtutakse kui kunsti. Peamised toiduained Mugulsibul, kartul, porgand, kapsas, tomat, seller, kaunviljad, spargel, artisokk ja porrulauk; Palju kasutatakse piima, rõõska koort, kohupiima ja hapukoort. Juustud (üle 400 sordi) kuulsamad camembert ja roquefort. Muna (iseloomulikud on omletid). Kasutusel on kõik lihasordid, vähem tarvitatakse sealiha. Kaladest: merikeel, tursk, lest, skumbria, haug, karpkala ja mereandidest: austrid, krevetid, merekarbid, vähid. Väga armastatakse konnasid, tigusid, molluskeid ja madusid. Maitsestamine Maitseaineid kasutatakse ettevaatlikult, mõne roa puhul mõõdukalt, teise puhul ohtralt. Maitseandjad: küüslauk, sibul, rosmariin, petersell, tüümian, safran, nelk, basiilik, koriander. Köögi eripäraks on viinamarja...
TUNDRA 1) Taimestiku eripära Maapinda katab sammal-samblik ja puhmastaimed 2) Loomastiku eripära Vähe loomi, need vähesed jaotatakse paikseteks ja rändasukateks 3) Traditsioonilised tegevusalad Küttimine, põhjapõtrade karjatamine, kalandus 4) Kultuurtaimed --- JÄÄVÖÖND 1) Taimestiku eripära Leidub mikroskoobilisi vetikaid ja seeni 2) Loomastiku eripära Liigivaene, Põhjapoolkeral toituvad loomad mereandidest 3) Traditsioonilised tegevusalad Uuringud, veeimetajate küttimine 4) Kultuurtaimed ---
Moos (maasika-, aprikoosi) Või · Sauce béarnaise on kuulus kaste prantsuse köögist. Kastme koostisosad on või, munakollased, valge vein, salottsibul, must pipar, estragon. Serveeritakse praetud, küpsetatud või grillitud liharoogade juurde, ent sobib ka keedetud aedviljade kõrvale. · Bouillabaisse Traditsiooniline Provance'i kalaroog (pärit Marseille'st), mida valmistatakse erinevatest kaladest ja mereandidest. Marseille's peab see toit sisaldama vähemalt seitset sorti kala. Maitsestatakse küüslaugu, apelsinikoore, basiiliku, loorberilehe, fenkoli ja safraniga. Kõrvale serveeritakse teravat kastet (rouille'd), mis on valmistatud saiast, õlist küüslaugust ja tsillist. Serveerimisel pannakse taldriku põhja kergelt röstitud sai ja tõstetakse roog selle peale. · Pont l'eveque- kandiline pestud pinnaga juust Normandia lehmapiimast - juustul on erkoranz koorik ja ruudu kuju.
Sama . Jää on 2-4 km paks. Jää on 2 meetrit . Gröönimaal on ka mandrijää. Polaaröö ja päev: 6 kuud kestab. Maa keerleb ümber oma telje ja tiirleb ümber Päikese . Tuul: on väga tugev( 70m/s) sest seal pole metsa. Sademete hulk väike 200 mm aastas . Temperatuur talvel: -50*, suvel rannikul 0* -70*, suvel -30* kuni -35* rannikul 0* Gröönimaal -10* Elavad: Jääkarud. , grööni hüljes. Loomastik Keiserpingviinid . Väga liigivaene. Loomad toituvad mereandidest. Jääkaru kaladest ja hüljestest. Kaladest toituvad ka arvukad linnud,kes saavad omakorda toitu planktonist ehk mikroskoopilised vetikad ja veeloomad. Vesi: on tahke ehk jääs . Leping: Lepingu kohaselt on Antarktika demilitariseeritud ja tuumarelvade piirkond, mida võib vabalt kasutada teaduslikel
Kõige levinumate puude hulka kuuluvad bambus, seedrid, küpressid, männid, kastanid, pöögid ja kampripuud. Kuna kala on jaapanlaste toidulaual riisi järel tähtsuselt teisel kohal, siis on kalandus riigi üks tähtsamaid majandusharusid. Igal aastal püütakse välja 6,7 miljonit tonni mitmesuguseid kalu ja muid mereelukaid. Jaapani kalakasvatus hõlmab 15% kogu maailma kalatoodangust. Peamised püügikalad on sardiin, saida, tuunikala, ansoovis, makrell ja lõhe ning mereandidest populaarsemad vetikad, krevetid, kalmaarid ja merekarbid. Elektrit toodetakse Jaapanis peamiselt soojuselektrijaamades ja aatomielektrijaamades. Suurem osa energiakandjatest tuleb aga importida, sest kodumaised ressursid katavad ainult 18,1% tööstuse vajadustest. Elektrienergiat ekspordib Jaapan vaid patareide ja akude näol. Samas on Jaapani eramajades küllalt palju kasutusel päikeseenergiat. Oluline osa Jaapani majanduslikust võimsusest põhineb töötleval tööstusel
Fursettlaud . Menüü, optimaalsed kogused. Külmad suupisted: · Liha- ja kalasuupisted väikeste tükkidena, rullikestena, tiku otsas · Erinevad salatid väikestes korvikestes · Tikusuupisted köögiviljadest, puuviljadest, seentest, juustust, mereandidest · Suupistevõileivad ehk kanapeed · Tuuletaskud erinevate täidistega · Väikesed küpsised erinevate katetega Soojad suupisted: · Suupisteviinerid või väikesed vorstikesed · Hakklihapallid · Taignas küpsetatud kala ja mereannid, köögiviljad, seened ja puuviljad · Väikesed lehttaigna- või pärmivõitaignaküpsetised erinevate täidistega Sobivad kuumad joogid: · Kohv · Tee · Kakao
Karmen Kase, 8b ALAIN BOMBARD Alain Bombard sündis 27. Oktoobril 1924 Pariisis ning oli prantsuse arstiteadlane ja bioloog, kes tõestas 1952. aastal, et ainult mereandidest toituval ning kaladest ja vähesel määral merest joogivett saaval merehädalisel on võimalik ellu jääda. Selleks ületas ta 1952. aastal üksinda kummipaadil Atlandi ookeani. Ta on kirjutanud oma kogemusest ka raamatu "Vabatahtlik merehädaline", mis ilmus ka eesti keeles aastal 1961. Ta tõestas, et inimene võib väga hästi elada reisi üle ookeani ilma kaasa võetud söögi ja joogita. Ta otsustas kontrollida oma teooriad ise, et säästa hiljem tuhandete
Peaminister Silvio Berlusconi. Pildi lisamiseks klõpsake Pildi lisamiseks ikooni klõpsake ikooni Itaalia köök: On üks maailma kuulsamaid ja hinnatumaid kööke. Lihtsad toidud, mida valmistatakse vähestest komponentidest. Toit on tervislik ja naturaalne. Peamised toiduained: q Lihast: Veiseliha Vasikaliha q Kalast: Forell Sardiin Angerjas Tuunikala ... q Mereandidest: Auster Rannakarp Homaar Krevett Languste Vähk ... q Köögiviljadest: Tomat Paprikas Artisokk Spargel Rooskapsas Baklazaan q Puuviljadest: Melon ... q Jahudest: Pastatooted Valge nisuleib Pitsa q Juustudest: Parmesani juust Mozzarella Mascarpone ... q Rasvainetest: Oliiviõli Puuviljaseemneõli Searasv ja -pekk Peamised ürdid: Aniisiseemned Nelk Paprikapulber Pipar Sibul Küüslauk Muskaatpähkel
Kalandus Jaapanlaste toidulaual riisi järel tähtsuselt teisel kohal on kala, kalandus on riigi üks tähtsamaid majandusharusid. Igal aastal püütakse välja 6,7 miljonit tonni mitmesuguseid kalu ja muid mereelukaid, millele lisandub kalakasvatustest veel 1,4 miljonit tonni, mis teeb kokku 15% kogu maailma kalatoodangust. Sellele vaatamata peab Jaapan igal aastal importima 40% kogu mereandide vajadusest. Peamised püügikalad on saida,sardiin, tuunikala, ansoovis, makrell ja lõhe. Mereandidest populaarsemad: vetikad, krevetid, kalmaarid ja merekarbid. Neid kasvatatakse ka spetsiaalsetes merelahtedes ja tiikides ning sellel viisil kasvatatakse isegi pärlikarpe. Iga jaapani perekond tarbib 36,7 kg kala aastas, mis on suur kogus.
Iseseisev töö Aspikk - Kala- või lihaleemest valmistatav läbipaistev tarrend, mida kasutatakse liha- või köögiviljaroogade ümbrisena. Aioli - küüslaugumajonees. Al dente - Itaaliast pärinev mõiste, mis tähistab pasta ehk makaronide ja köögiviljade valmidusastet. Antrekoot - veise seljatükist ribikondi vahelt lõigatud steek paksusega 2 cm. Bardeerimine - lahja liha pekiviilude (peekoniviilude) sisse keeramine või nendega katmine. Besee - magustoit vahustatud munavalgest ja tuhksuhkrust. Beshamellkaste - valge põhikaste võist, jahust ja piimast, mida vajaduse korral täiendatakse lisanditega nagu mädarõigas, sibul, juust, maitseroheline jne. Blanseerimine - kuumutamine vees või aurus. Broiling grillimine. Brunoise - köögiviljade 1-2 mm suurusteks kuubikuteks lõikamine. Barbecue - ameerikapärane nimetus õues grillimisele. Dekoorimine - dekoorkihi kandmist niiskele lihapinnale eesmärgiga muu...
mis tekivad soojemate ilmade korral jää ja lume pinnale. Vetikakolooniate asupaiku tähistavad värvilised laigud lumel. Vetikad ja seened saavad mineraalseid toitaineid õhus leiduvast vähesest tolmust ja sooladest. Maailma elustikuvaeseim maismaa- ala on Antarktika mandrijääkilbi keskosa. LOOMASTIK Kuna rohelisi taimi kui peamisi orgaanilise aine tootjaid on ülimalt vähe, on ka loomastik väga liigivaene. Loomastik toitub peamiselt mereandidest. Seal elavad jääkarud, kelle peamiseks toiduks on kalad ja hülged. Kalad on ka põhitoiduks veelindudele ,kes suvekuudel saarte rannakaljudel pesitsevad. Kalad ja vaalad saavad toitu planktonist, mille moodustavad mikroskoopilised vetikad ja veeloomad. Antarktika ranniku lähedal pesitsevad kinnisjääl keiserpingviinid. Adeeliapingviinid ehitavad kividest pesad jääst ja lumest vabadele pindadele. INIMSESED JÄÄVÖÖNDIS Püsiv inimasustus jäävööndis üldiselt puudub
Itaalia köök Stiina Siraki HT12-KE Ülevaade riigist Riik - Itaalia Pealinn Rooma Asukoht Euroopa Pindala - 301 338 km2 (koos Sardiinia ja Sitsiiliaga) Rahvaarv - 60,6 miljonit (2010) Haldusjaotus - 20 maakonda, mis omakorda jagunevad 110 provintsiks ja 8101 vallaks Religioonid - 87,8% Itaalia elanikest peab end roomakatoliiklasteks. Põhja- Aafrikast lähtuv immigratsioon on kasvatanud Itaalia moslemite kogukonna 2,1%-ni elanikkonnast. Veel on protestandid, õigeusklikud või judaistid Tuntumad rahvustoidud Lõuna- Itaalia tähtsamad toiduained on tomat ja pitsa. Domineerivad vein ja oliivõli. Põhja- Itaalias on populaarsed liha, soustid, risoto, polenta ja lasanje. Joogid Toidu kõrvale juuakse valdavalt veini. Peale selle tarvitatakse likööre, viskit, õlu ja mineraal vett. Väga armastatakse juua kohvi, tuntumad kohvijoogid on espresso ja cappuccino. Toidukultuur Kahvlit kui isiklikk...
Loomaliigid : lumekakk, põhjapõder, norra lemming Taimeliigid : kukemari, vaevakask, harilik drüüas, lumi-käokõrv Jäävöönd Asend : lõunapoolkeral hõlmab jäävöönd peaaegu kogu Antarktise mandri ning mitmed lähikonda jäävad saarestikud. Kliima : aastaringselt on maapind kaetud lume ja jääga. Taimestik : Palju vetikaid ja seeni. Loomastik : Liigivaene. Loomastik toitub peamiselt mereandidest. Inimesed : kalastamine, hülgeküttimine, Loomaliigid : sinivaal, valgevaal, jääkaru, morsk
industrialiseerimine ja NATO sõjabaasi paigutamine Islandile. Juba 1990. aastate lõpuks oli Island üks Euroopa rikkamaid riike. Islandi vetes on üle 320 liigi kalu. Levinumad neist on tursk, heeringas, tuunikala ja lõhe. Island ekspordib mereande umbes 1,2 miljardi euro eest ja suurem osa läheb Euroopasse. Suuremateks importijateks on UK, Hispaania, Prantsusmaa, Saksamaa huvitaval kombel ka Norra. Kõige rohkem eksporditakse mereandidest kuivatatud kala. Tuleb välja, et Islandil on ideaalsed tingimused kala kuivatamiseks. Nimelt seal ei ole kärbseid ja maastikud on lagedad ja nii saab meretuul tasapisi puhuda. Kärbsed on kala kuivamisel ebasoovitud seetõttu, et nad munevad oma munad kalasse ja nii läheb kogu saak riknema. Nagu pildilt võib näha, kuivatavad islandlased ainult kalaskelette. Ehk kõik kasutatakse ära. Kalaskeletid müüakse nägivasse Aafrikasse, kus on see aga vägagi ,,minev" kaup
keskosa.Mulda esineb laiguti ja väga õhukese kihina ning taimede kasvutingimused on seal rasked. Taimedest on külmakõrbes sammalde kõrval esindatud vaid vähesed õistaimed (polaarmagun, kivirik). Rannikul leidub samblikke. Polaarmagun Kivirik LOOMASTIK. Kuna rohelisi taimi kui peamisi orgaanilise aine tootjaid on ülimalt vähe, on ka loomastik väga liigivaene. Loomastik toitub peamiselt mereandidest. Seal elavad jääkarud, kelle peamiseks toiduks on kalad ja hülged. Kalad on ka põhitoiduks veelindudele ,kes suvekuudel saarte rannakaljudel pesitsevad. Kalad ja vaalad saavad toitu planktonist, mille moodustavad mikroskoopilised vetikad ja veeloomad. . Suvel koguneb polaaralade rannikukaljudele pesitsema tohutul hulgal linde, kes end seal väga kärarikkalt üleval peavad. Antarktika ranniku lähedal pesitsevad kinnisjääl keiserpingviinid
kasutades. 6. missugused toidud sobivad fursettlauale ?Suupistevõileivad, väiksed pagartooted tikusuupisted ja muud külmad suupisted soojad, minikoogid, küpsised kompvekid, puuviljad. Sobivad on : liha-ja kalasuupisted väikeste tükikestena, rullikestena või tiku otsas. kalamari, pasteetid ja muud täidised muretaignakorvikestes või volovanides. erinevad salatid korvikestes. tikusuupisted köögiviljadest, puuviljadest, seentest, juustust, mereandidest. suupistevõileivad ehk kanapeed. tuuletaskud erinevate täidistega. väikesed küpsised erinevate katetega. 7. Kuidas on soojade suupistetega ? Soojad suupisted: suupisteviinerid või väikesed vorstikesed. väikesed liharullid. hakklihapallid. taignas fritüüritud kala ja mereannid, köögiviljad, seened ja puuviljad. väikesed lehttaigna- või pärmvõitaignaküpsetised erinevate täidistega. 8. Kuidas on fursettlaua puhul puuviljadega ?sobivad sellised puuviljad, mida saab
Kolesterool - mis see on? Kolesterool on oluline rakuseinte koostisosa. Ilma kolesteroolita ei suudaks rakud talitleda. Veres liigub kolesterool ringi rasvast ja valgust koosnevate lipoproteiinide vahendusel. Organismis olev kolesterool on pärit peamiselt kahest allikast: 70% sellest sünteesitakse kehaomaselt (peamiselt maksas) 30% saadakse toidust Kolesterool jaguneb kaheks: "Hea" kolesterool ehk HDL-kolesterool (HDL inglise keeles High Density Lipoprotein, kõrge tihedusega lipoproteiin) "Halb" kolesterool ehk LDL-kolesterool (LDL inglise keeles Low Density Lipoprotein, madala tihedusega lipoproteiin). LDL transpordib 60-70% vere kolesteroolist. LDL-il on halb omadus kleepuda veresoonte seintele. Seetõttu on LDL peamine ateroskleroosi ehk veresoonte lupjumise puhul esinev lipoproteiin ning selle kõrget taset veres peetakse südame- ja veresoonkonnahaiguste oluliseks riskifaktoriks. HDL on kõige väiksem lipoproteiin ning transpordib ...
inimorganismi tegevuse mõjutamine. Tshillipipar ja mitmed põletavad maitsesegud kiirendavad ainevahetust ja tekitavad higistamise, kergendades kuumuse talumist. Teine, eluliselt veelgi tähtsam on toiduainete säilitamine toidubakterite surmamise abil ning sellega elanikkonna ellujäämise tagamine. Karri Curry ei tähista Indias mitte ainult kuni 25 erinevast jahvatatud komponendist koosnevat karrit, vaid on ka üldnimeks lihast, kalast või mereandidest valmistatud hautisetaolistele roogadele, mis saavad nime põhitoiduaine järgi ning on tavaliselt äärmiselt põletava maitsega. Karri-maitsesegu ainus "kohustuslik" aineosa on kurkum ehk kollajuur, mis annab segule iseloomuliku kollase värvuse ja erilise lõhna. Põhja-Indiast pärinevad karrid küllaltki mahedad, tshillipipra abil saavutatud põletavusega aga hiilgavad Lõuna-India karrid Garam masala Garam masala ehk "võimas vürts" on
võimalikult naturaalsetest toorainetest ja lihtne seedida. Samas väga toitaineterikas, vitamiini-rikas, ja kaltsiumirikas, et laps paremini kasvaks ja tugevamaks (piimatooted). Puu ja köögiviljade söömist neile harjutada, et nad sööksid tervislikult ja nii, et nad ka tahaksid seda süüa. Maitsestamata toit See on toit, mis on maitsestamata, et tuua esile toiduainete maitset. Mereannieine: Toit, mis on valmistatud erinevatest mereandidest, kaladest, karpidest, krevettidest. Muslimieine Eine, mis ei sisalda sealiha, ega ka verebaasil tehtud toite. Toidu kõrvale ei ole soovitatav ka alkoholi pakkuda, sest moslemid ei joo seda. Soolata eine Eine mis ei sisalda soola. Soola või soolaseid toite pole lisatud. Ei sisalda soolaasendajaid, puljongit, puljongikuubikuid, pakisuppe ega kastmesegusid, soolatud, suitsutatud või pakendatud toite,
seal on niipalju saari ja laidu, on saadaval suurel hulgal erinevate sihtkohtadega paadimatku. Toit Nagu eelpool öeldud, on regioonis kalastus üks tähsamaid majandusharusid. Seega võib arvata ka, et toidud sellega suures osas kattuvad. Bretagnet on nimetatud kalurite maaks. Menüüs ongi tohutult mitmekesine valik kalu ja mereande, näiteks kammeljas, lest, merikeel, meriangerjas, astelrai, luts ja mereandidest crevettes grises, coquilles St. Jacques(jakobi kammkarbid), sinikarbid, homaarid, langustid, austrid. Tuntud roog on ka criste-marine ehk sinakasroheliste lehtedega merevetikas. Köögiviljadest on tähtsal kohal artisokk ja lillkapsas. Selle piirkonna eripärased road on veel näiteks Cotriade ehk bretooni kalasupp ning Gigot de pré-salé à la bretonne- küpsetatud lamba- või tallekintsud. Bretagne'st on pärit ka tuntud tatrajahust soolased pannkoogid ehk galette'id. Kuigi
kasutavad ajutisi sulakuid, mis tekivad soojemate ilmade korral jää ja lume pinnale. Vetikakolooniate asupaiku tähistavad värvilised laigud lumel. Vetikad ja seened saavad mineraalseid toitaineid õhus leiduvast vähesest tolmust ja sooladest. Maailma elustikuvaeseim maismaa- ala on aga Antarktika mandrijääkilbi keskosa. LOOMASTIK. Kuna rohelisi taimi kui peamisi orgaanilise aine tootjaid on ülimalt vähe, on ka loomastik väga liigivaene. Loomastik toitub peamiselt mereandidest. Seal elavad jääkarud, kelle peamiseks toiduks on kalad ja hülged. Kalad on ka põhitoiduks veelindudele ,kes suvekuudel saarte rannakaljudel pesitsevad. Kalad ja vaalad saavad toitu planktonist, mille moodustavad mikroskoopilised vetikad ja veeloomad. Antarktika ranniku lähedal pesitsevad kinnisjääl keiserpingviinid. Adeeliapingviinid ehitavad kividest pesad jääst ja lumest vabadele pindadele. KÜLMAKÕRB.
Antarktise taimestik on väga napp, kuna mulda esineb ainult väga õhukese kihina ja laiguti. Teatakse vaid kolme kohalikku taimeliiki ning üle 80 sambla- ja 300 sambliku liigi. Lisaks esineb 150 liiki vetikaid. Taimedest on külmakõrbes sammalde kõrval esindatud vaid vähesed õistaimed (polaarmagun, kivirik). LOOMASTIK Kuna rohelisi taimi kui peamisi orgaanilise aine tootjaid on ülimalt vähe, on ka loomastik väga liigivaene. Loomastik toitub peamiselt mereandidest. Seal elavad jääkarud, kelle peamiseks toiduks on kalad ja hülged. Kalad on ka põhitoiduks veelindudele ,kes suvekuudel saarte rannakaljudel pesitsevad. Kalad ja vaalad saavad toitu planktonist, mille moodustavad mikroskoopilised vetikad ja veeloomad. Antarktika ranniku lähedal pesitsevad kinnisjääl keiserpingviinid. Adeeliapingviinid ehitavad kividest pesad jääst ja lumest vabadele pindadele. Linnustikku esindavad 18 pingviiniliiki.
Prantsuse köök Prantsuse köök on mitmekesine ja maailmakuulus oma peenemaitseliste ja hoolikalt valmistatud toitude poolest. Prantsuse köögi maine on pärit eelkõige Versailles`õukonnast, õigemini küll sealsetelt maailmakuulsatelt köögimeistritetelt. Prantsuse köök on ülemaailmse kuulsuse saavutanud oma tõeliselt peenemaitseliste, hoolikalt valmistatud ning kaunilt serveeritud toitudega. Toiduainete kõige hinnatavamaks omaduseks peetakse maitsvust, seetõttu kasvatatakse ja aretatakse parima kvaliteediga aedviljasorte, oliivipuid ja seeni sampinjonikasvatus on väga levinud. Soodsama kliima ja viljaka maapinna tõttu on põllumajandus, puuvilja ja viinamarjakasvatus ning karjapidamine väga mitmekesine, liikide- ja sortide rohke. Toite valmistatakse nii, et toiduainete algsed omadused ja toiteväärtus maksimaalselt säilivad. Rikkalikult süüakse toorsalateid, aedviljatoitude valik on väga lai. Mai...
üks tähtsamaid majadusharusid. Igal aastal püütakse välja 6,7 miljonit tonni mitmesuguseid kalu ja muid mereelukaid, millele lisandub kalakasvatus test veel 1,4 miljonit tonni, mis teeb kokku 15% kogu maailma kalatoodangust. Sellele vaatamata peab Jaapan igal aastal importima 40% kogu mereandide vajadusest. Peamised püügikalad on sardiin, saida, tuunikala, ansoovis, makrell ja lõhe ning mereandidest populaarsemad vetikad, krevetid, kalmaaridja merekarbid. Neid mitte ei püüta ookeanidest, vaid kasvatatakse ka spetsiaalsetes merelahtedes ja tiikides ning sellel viisil kasvatatakse isegi pärlikarpe. Iga jaapani perekond tarbib 36,7 kg kala aastas. Energeetika Elektrit toodetakse Jaapanis peamiselt soojuselektrijaamades ja aatomielektrijaamades, osaliselt ka hüdro- , geotermaal- ja päikeseenergia l töötavates elektrijaamades. Suurem
Soomlased Tallinn, 2008 Rahvuslind luik Soomlased Arheoloogiliste allikate järgi asustati Soome ala esmakordselt kiviajal, 8500 eKr. Esimesed inimesed olid kütid-korilased, kes elasid tundra- ja mereandidest. Keraamikat on leitud aastast 5300 eKr (kammkeraamika kultuur). Soome-ugri keeli rääkivad inimesed saabusid kiviaja jooksul. Nöörkeraamika kultuuri esindajate saabumist Soome lõunaossa 3200 eKr peetakse ka põllumajanduse algusajaks. Jahtimine ja kalastus jäid tähtsaks eriti riigi põhja- ja idaosas.Pronksiajal (1500 - 500 eKr) ja rauaajal (500 eKr - 1200) oli asukatel tihedad kokkupuuted Skandinaaviaga, Põhja-Venemaaga ja Balti aladega. Soome elanikke, nagu kveene, ja nende
Seda serveeritakse riisiga, garneeringuks on veidi rohelist ning lõigutud apelsinid. Seda restoranides tavaliselt ei pakuta, kuid nendes mõnedes , mis seda teevad, pakutakse seda tavaliselt kolmapäeviti ja laupäeviti. Selle söömisel peab olema alguses veidi ettevaatlik, et kõht selle ,,raske" toiduga harjuks. Isegi brasiillased ise söövad seda säästlikult. Sellega koos soovitatakse proovida brasiilia firmajooki caipirinhat. Rannikualadel saab suurepäraseid sööke mereandidest. Brasiilia snäkid, mida kutsutakse lanches'iteks on väga erinevad; õlis praetud kanapallid coxinha, täistopitud pirukad empadinha ja pastel. Teine tavaline snäkk on misto quente , pressitud ja röstitud juustu-singi võisai. Pão-de-quejo jahust ja juustust tehtud rull on samuti populaarne ning seda nauditakse tavaliselt koos tassi värske brasiilia kohviga. Kohvi ja tee Brasiiliat tuntakse terves maailmas kange kõrgekvaliteedilise kohvi tõttu. Kohvi on Brasiilias
Tai lipp Tai vapp Ametlik keel: tai Pealinn: Bangkok Kuningas: Rama IX (Bhumibol Adulyadej) Peaminister: Surayud Chulanont Pindala: 514 000 km² Rahvaarv: 64 265 276 Iseseisvus: 1238 Rahaühik: baat (THB) Ajavöönd: maailmaaeg +7 Riigihümn: Phleng Chat Religioon: 95% budiste, 4% moslemeid SÖÖMINE JA JOOMINE Tüüpilised road Tavaline tai köök koosneb peamiselt kohalikest toiduainetest, esmajoones köögiviljadest ja mereandidest, lihast ja nuudlitest. Juustu maitse on suure osa taide jaoks ebameeldiv. Hommikusöök koosneb tavaliselt teest ja riisist; riisi pakutakse kas pudrutaolisena, mida võib lisanditega maitsestada ja lisaks pakkuda erinevalt valmistatud muna või marineeritud köögivilju. Teed juuakse Tais nagu ka mujal regioonis ilma suhkru, piima ja sidrunita. Lõuna on traditsiooniliselt päeva põhiline toidukord nign see võib olla mitmekäiguline väljapeetud sündmus, olenemata
Venemaaga, läänes Rootsiga ja lõunas teisel pool Soome lahte Eestiga. Soome pealinnaks on Helsingsi alates 1812. aastast. Soome presidendiks on Sauli Niinistö. Soomes kasutatakse eurot ja Ida-Euroopa aega. Soome riigihümn on „Maamme“. . 3 2. SOOME AJALUGU Soome ala asutati arheoloogiliste allikate järgi kiviajal 8500 eKr. Esimesed inimesed olid korilased kes elasid mereandidest. Keraamikat on leitud 5300 eKr. Nöörkeraamika kultuuri saabumist Soome lõunaossa 3200 eKr peetakse ka põllumajanduse algusajaks. Soome elanikke, näiteks kveene mainitakse kroonikates ja teistes kirjutistes. Kirjalikke allikaid on leitud juba 13. sajandist. 2.1. Soome ristiretked 700-aastane seostus Soome ja Rootsiga algas Rootsi valitseja Erik Püha esimese ristiretkega, mis toimus aastal 1155. Teine ristiretk toimus 13. sajandi teisel veerandil. 9.
+39.9*C(1914.aastal Turus). Kõige kuivem kuu on märts. Sademetest langeb umbes 30-40% lumena. Kuna veerand Soome alast asub põhjapolaarjoone taga, esinevad seal polaarpäev ja polaaröö. Soome põhjapoolseimas tipus ei looju päike suvel 73 päeva ega tõuse talvel üldse 51 päeva. AJALUGU Arheoloogiliste allikate järgi asustati Soome ala esmakordselt kiviajal, 8500 eKr. Esimesed inimesed olid kütid-korilased, kes elasid tundra- ja mereandidest. Keraamikat on leitud 5300 eKr (kammkeraamika kultuur). Soomeugri keeli rääkivad inimesed saabusid kiviaja jooksul. Nöörkeraamika kultuuri esindajate saabumist Soome lõunaossa 3200 eKr peetakse ka põllumajanduse algusajaks. Jahtimine ja kalastus jäid tähtsaks eriti riigi põhja- ja idaosas. Pronksiajal (1500-500 eKr) ja rauaajal (500 eKr - 1200) oli asukatel tihedad kokkupuuted Skandinaaviaga, Põhja-Venemaaga ja Balti aladega. Soome elanikke, nagu kveene, ja
komponentidest. Toit on tervislik ja naturaalne. Toidu hankimine, valmistamine ning söömine on itaallaste elus üks tähtsamaid toiminguid. Kööki on mõjutanud Kreeka, Saksamaa ja Araabia maad, samas on Itaalia köök olnud ISE suurem mõjutaja teistele köökidele. Peamised toiduained · Lihadest eelistatakse veise- ja vasikaliha, hästi suhtutakse ka sea-, lamba-, uluki-, ja linnulihasse. · Kaladest süüakse eriti palju forelli, sardiini, angerjat ja tuunikala. · Mereandidest armastatakse austreid, rannakarpe, homaare, krevette, languste ja vähke. · Köögiviljadest kasutatakse tomatit, paprikat, artisokke, sparglit, rooskapsast, obergiinit. · Puuviljadest on melon. · Jahutooted, millest valmistatakse pastatooteid (spagette), valget nisuleiba, pitsasid, riisitoite. · Juustudest on kuulsamad parmesani juust, mozzarella (valmistatakse pühvlipiimast), mascarpone(kreemjas kodujuust). · Rõõska piima tarvitatakse harva.
tänapäevalgi süüakse. Pulmaküpsised, mis on maitsestatud vürtside ja mandlitega, on eriline delikatess. Haruldased ei ole ka mereandidest road ning kohalik roog paella. Kohalikud veinid ja sangria on samuti populaarsed. Pulmatort on tavaliselt täis erinevaid värskeid kohalikke puuvilju ja mandleid.
pähkline. guacamole – avokaadopüree, mida maitsestatakse tšillipira, tomati, küüslaugu, soola, sidrunimahla ning värske koriandriga. Kasutatakse Mehhiko köögis kastmena ning tortiljatäidisena. gumbo – USAst Louisiana osariigist pärit toit, mis tekkinud sealse rahvaste ning kultuuride segunemise tulemusena. Gumbo arvatakse olevat Prantsuse bouillabaisse’i järglane. Tegu on supi või hautisega, mida valmistatakse puljongist, lihast ja/või mereandidest, köögiviljadest ja riisist, juurde serveeritakse prantsuspärast nisujahuleiba. haggis– täidetud lambamagu, Šoti rahvustoit. Lambamagu täidetakse juurviljadega ning muude subproduktidega ning hautatakse. Maitse on väga omapärane. herbes de Provence (pr k) – Provence’i maitseainesegu, mis koosneb rosmariinist, punest, loorberilehtedest, basiilikust, tüümianist, mõnikord lisatakse ka lavendliõisi. Sellega maitsestatakse
Jyväskylä 84 434 105,9 Pori 76 144 503,17 Lappeenranta 59 073 758 Joensuu 57 858 1173,4 Rovaniemi 57 835 7600,73 Vaasa 57 241 183 Kotka 54 838 272 8 6 AJALUGU Eelajalugu (8500 eKr -) Arheoloogiliste allikate järgi asustati Soome ala esmakordselt kiviajal, 8500 eKr. Esimesed inimesed olid kütid-korilased, kes elasid tundra- ja mereandidest. Keramikat on leitud 5300 eKr (kammkeraamika kultuur). Soomeugri keeli rääkivad inimesed saabusid kiviaja jooksul. Nöörkeraamika kultuuri esindajate saabumist Soome lõunaossa 3200 eKr petakse ka põllumajanduse algusajaks. Jahtimine ja kalastus jäid tähtsaks eriti riigi põhja- ja idaosas. Pronksiajal (1500-500 eKr) ning rauaajal (500 eKr - 1200) oli asukatel tihedad kokkupuuted Skandinaaviaga, Põhja-Venemaaga ja Balti aladega. Soome elanikke, nagu kveene, ning
2. 1. Peamised toiduained Rikkalik köögiviljade valik: mugulsibul, kartul, porgand, kapsas, tomat, seller, kaunviljad, eriti hinnatud on spargel, artisokk ja porrulauk, ulatuslikud sampinjonikasvatused ja puuviljad Palju kasutatakse piima, rõõska koort, kohupiima ja hapukoort. Juustud (üle 400 sordi) kuulsamad camembert ja roquefort. Muna (iseloomulikud on omletid). Kasutusel on kõik lihasordid, vähem tarvitatakse sealiha. Kaladest: merikeel, tursk, lest, skumbria, haug, karpkala ja mereandidest: austrid, krevetid, merekarbid, vähid. Väga armastatakse konnasid, tigusid, molluskeid ja madusid. (Toitlustus alused 2012) Taignatoodetest on eelistatud leht-, biskviit- ja keedutaigen. Neist valmistatakse rohkesti soolaseid ja magusaid tooteid. (Wikipedia 2012) 2.2. Maitsestamine Maitseaineid kasutatakse üldiselt ettevaatlikult, mõne roa puhul mõõdukalt, samas teise puhul ohtralt. Põhilised maitseandjad on küüslauk, sibul, rosmariin, petersell, tüümian, safran, nelk,
Lahti 98 413 134,95 Kuopio 90 726 1127,4 Jyväskylä 84 434 105,9 Pori 76 144 503,17 7 Lappeenranta 59 073 758 Joensuu 57 858 1173,4 Rovaniemi 57 835 7600,73 Vaasa 57 241 183 Kotka 54 838 272 8 AJALUGU Eelajalugu (8500 eKr -) Arheoloogiliste allikate järgi asustati Soome ala esmakordselt kiviajal, 8500 eKr. Esimesed inimesed olid kütid-korilased, kes elasid tundra- ja mereandidest. Keramikat on leitud 5300 eKr (kammkeraamika kultuur). Soomeugri keeli rääkivad inimesed saabusid kiviaja jooksul. Nöörkeraamika kultuuri esindajate saabumist Soome lõunaossa 3200 eKr petakse ka põllumajanduse algusajaks. Jahtimine ja kalastus jäid tähtsaks eriti riigi põhja- ja idaosas. Pronksiajal (1500-500 eKr) ning rauaajal (500 eKr - 1200) oli asukatel tihedad kokkupuuted Skandinaaviaga, Põhja-Venemaaga ja Balti aladega. Soome elanikke, nagu kveene, ning
Veregrupi järgi toitumine Erinevad veregrupid ning nende omapärad - mida tohib ja mida ei tohi süüa? Veregrupid on: 0, A, B ja AB Toitumissoovitused nendele veregruppidele on tehtud liha, kala, piimatoodete, rasvade, teraviljade, aedviljade, puuviljade, seemnete, kaunviljade, sõmertoitude, maitseainete, lisandite ja erinevate jookide kohta. üldiselt tuleb iga päev süüa kolm kuni viis portsjonit puu - ja aedvilju, 2-3 portsionit valke (piimatooteid, liha, kodulinnud, kala, muna ja pähklid). Liha võiks rohkem tarbida 0 tüüp, B tüüp peaks liha sööma vähem, aga A tüüp peaks liha üldse mitte tarbima. 0 veregrupp Kui kuulute 0 tüüpi, reageerite kõige paremini proteiinirikkale toidule, mis sisaldab liha, kodulinde, kala ning mitmekesist puu - ja aedvilju. Sobimatud on teraviljad, kaunviljad ja piimatooted. 0 tüüpi iseloomustab erakordselt kõrge maohappe sisaldus, mis võimaldab liha kergesti seedida ja omistada toitaineid. Teadlased väidavad, e...
India köögi peamine erinevus oma lõunapoolse naabri kõrval on vähesem vürtsikus. Selle piirkonna autoriteet on Punjabi regioon oma tandoori ahjudes valmivate roogadega- seda alates lihast, kalast kuni india leiva ehk naanini. Lihatoidud on Põhja- Indias üsnagi levinud, kuigi söögilauale jõuab enamasti vaid kana, lambaliha ja erinevad mereannid. Karri ei tähista Indias mitte ainult kuni 25 erinevast jahvatatud komponendist koosnevat karrit, vaid on ka üldnimeks lihast, kalast või mereandidest valmistatud hautisetaolistele roogadele, mis saavad nime põhitoiduaine järgi ning on tavaliselt äärmiselt põletava maitsega. See söök on levinud kogu Indias. Indias juuakse palju lehmapiima ning palju kasutatakse ka piimatooteid; populaarsed on näiteks lassi ja 6 piimast tehtav juust paneer. Või asemel on pigem kasutusel selitatud või ehk ghee - seda kuldse värvi ja rikkalikku aroomiga rasvainet saadakse või pikemaaegsel kuumutamisel ja ta on paljude india roogade põhikomponent
Seda serveeritakse riisiga, garneeringuks on veidi rohelist ning lõigutud apelsinid. Seda restoranides tavaliselt ei pakuta, kuid nendes mõnedes , mis seda teevad, pakutakse seda tavaliselt kolmapäeviti ja laupäeviti. Selle söömisel peab olema alguses veidi ettevaatlik, et kõht selle ,,raske" toiduga harjuks. Isegi brasiillased ise söövad seda säästlikult. Sellega koos soovitatakse proovida brasiilia firmajooki caipirinhat. Rannikualadel saab suurepäraseid sööke mereandidest. Brasiilia snäkid, mida kutsutakse lanches'iteks on väga erinevad; õlis praetud kanapallid coxinha, täistopitud pirukad empadinha ja pastel. Teine tavaline snäkk on misto quente , pressitud ja röstitud juustu-singi võisai. Pão-de-quejo jahust ja juustust tehtud rull on samuti populaarne ning seda nauditakse tavaliselt koos tassi värske brasiilia kohviga. Restoranides söömine on Brasiilias suhteliselt odav, tavalise lõuna koos söökidega peaks saama kuni 10 USD eest
Tapa Gümnaasium NIMI DIEET Uurimustöö Juhendaja: JUHENDAJA Tapa 2012 MIS ON DIIET ? Dieet on toitumiskord, piirangutega toitumisreziim, mille järgimise eesmärgiks on haiguste ennetamine, tervise parandamine, kehakaalu vähendamine või suurendamine vms. Dieetide välja töötamise ning nende mõju uurimisega tegeleb dietoloogia. Tervise hoidmiseks toidu piiramine on väga vana nähtus, kuid teadusliku aluse panid dietoloogiale 19.-20. sajandi avastused biokeemias ja arstiteaduses. Sellest ajast hakati erinevate toitainete ja toiduainete mõju organismile põhjalikumalt uurima. Alates 20. sajandist on arenenud riikides seoses toidu kättesaadavuse paranemise ning füüsilise töö osakaalu vähenemisega muutunud probleemiks liiga ohtrast ning energiarikkast toidust tingitud ülekaalulisus jm tervisehäired. Samal ajal on inimkeha iluideaal muutunud järjest saledamaks. See on tõstnud nõudlust tõhusate dieetide j...
Seda serveeritakse riisiga, garneeringuks on veidi rohelist ning lõigutud apelsinid. Seda restoranides tavaliselt ei pakuta, kuid nendes mõnedes , mis seda teevad, pakutakse seda tavaliselt kolmapäeviti ja laupäeviti. Selle söömisel peab olema alguses veidi ettevaatlik, et kõht selle ,,raske" toiduga harjuks. Isegi brasiillased ise söövad seda säästlikult. Sellega koos soovitatakse proovida brasiilia firmajooki caipirinhat. Rannikualadel saab suurepäraseid sööke mereandidest. Brasiilia snäkid, mida kutsutakse lanches'iteks on väga erinevad; õlis praetud kanapallid coxinha, täistopitud pirukad empadinha ja pastel. Teine tavaline snäkk on misto quente , pressitud ja röstitud juustu-singi võisai. Pão-de-quejo jahust ja juustust tehtud rull on samuti populaarne ning seda nauditakse tavaliselt koos tassi värske brasiilia kohviga. Kohvi ja tee Brasiiliat tuntakse terves maailmas kange kõrgekvaliteedilise kohvi tõttu. Kohvi on Brasiilias nii
Kasutatakse ka tavaliselt tehtud vahustatud munavalgest või vahukoorest ning dippimiseks ning krõpsude alternatiivina röstitult. Samuti maitsestatud sokolaadi või puuviljapüreega. Soolased vahud on valmistatakse lavasi rulle, mida viilutatuna serveeritakse tehtud kalast, mereandidest või maksast suupistena. N Naan Indiast pärit valge nisuleib, mida on kergitatud pärmi või küpsetuspulbriga. Küpsetatakse spetsiaalses tandoori ahjus,
marineeritult. · Väga populaarsed aasia ja vahemeremaade köögis. · Kalmaare võib pannil praadida, küpsetada, keeta, wokis valmistada, paneeritult frittida. Kalmaar ei kannata kauast kuumutamist - optimaalne on 3-6, maksimaalselt 10 minutit. 14 · Jaapanlased kasutavad kalmaare ka toorelt Sushide valmistamiseks. · Kõige suurem valik mereandidest oli kalmaaridel, mida müüdi konserveeritult, kuivatatult ja ka erinevates purkites. Kaheksajalad · Peajalgseid on kaheksahaarmelisi ja kümnehaarmelisi. · Kaheksa haarmega peajalgseid nimetatakse kaheksajalgadeks. · Harilik kaheksajala looduslik levila ulatub Suurbritannia lõunarannikust Vahemerd läbides Senegalini Aafrikas. · Samuti esineb teda Assooridel, Kanaari saartel ja Cabo Verdes.
õuntes, viinamarjades, kirssides ja banaanides. Lisaks leidub teda ka vähesel määral lihas. JOOD (I) Jood on abistav element kilpnäärme funktsioneerimisel. Jood on oluline ainevahetuse kiiruse ja erksuse puhul ja aju arengus. Vaegus tekitab hüpotüreoosi ehk kilpnäärme alatalitluse, mida iseloomustavad unisus, kilpnäärme suurenemine, kaalus juurdevõtmine ja külmatunne. Joodi on võimalik saada mereandidest, meretaimedest ja jodeeritud sooladest. JOOD PRAETUD RÄIM, 300 G 115 RÄIMEVORM, 300 G 105 KAPSA-HAKKLIHAVORM, 30 G 69 NELJAVILJAPUDER PIIMAGA, 250 G 61 HAKKLIHAPITSA, 175 G 59 RAUD (Fe) Kõige olulisem mineraalaine on raud. Raud on vajalik paljude valkude ehituses ja talituses ning raual on oluline osa eluks vajaliku hapniku sidumisel ja transpordis. Fe'd
7 kes elatuvad lahjadest teravilja-, riisi- või jogurtitoitudest). India köök koosneb peamiselt kohalikest toiduainetest, eeskätt värsketest köögiviljadest (kaasa arvatud läätsed, lillkapsad ja oad), marineeritud ja konserveeritud köögiviljadest (marineeritud köögiviljad, vürtsikad puuviljaroad ja India pipar jms), mereandidest, riisist ja leivast. Kuigi hindud puutuvad üha enam kokku lääne toitudega, armastavad nad oma kööki ja enamik naudib korraliku India söögikorda (kui te võõrustate neid oma kodumaal ja kui nad just ei taha kohalikku kööki proovida, viige nad parimasse kohalikku India restorani ning öelge omanikule, et te võõrustate India kodanikke ja ka seda, kust regioonist nad on, nad teevad kõik, et söök oleks eriti hea)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
