Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"akaatsiad" - 42 õppematerjali

akaatsiad on levinud troopikas ja subtroopikas Aafrikas, Aasias, Ameerikas ja Austraalias kuivematel aladel.
thumbnail
5
doc

Karakumi kõrb

Joonis Karakumi kõrb 1.Asend Karakumi kõrb asub Türkmenistanis.Ta paikneb Euraasia mandri keskosas ning Aasia maailmajaos. 2.Joonis kõrbe asend 2.Suurus ja ulatus Karakumi pindala on umbes 350 000km2 . Ta ulatub Amundarja ja Uzboi jõe orust kuni Kopetdagi mäestikuni.Teda piirab läänest Kaspia meri ja lõunast Afganistaan ja Iraan. 3.Kliimatingimused Karakumi kõrb on tekkinud varem veerohkete jõgede setteist tuule ümberkuhjaval toimel. Kõrbe põhjaosa asub paras- ja lõunaosa lähistroopilises kliimavöötmes.Suvi on pikk ja palv.Juulikuu keskmine temperatuur on 28-32°C.Talv on lühike ja lumevaene.Temperatuurid jäävad põhjaosas -5°C ja lõunaosas 3°C lähedale.Aastas sajab keskmiselt 50-150mm. 4.Kõrbete tüübid Karakum jaguneb põhiliselt liivakõrbeks ja kohati ka savikõrbeks. 3.Joonis Karakumi savikõrb 5.Taimestik ja loomastik Loomastik...

Geograafia
11 allalaadimist
thumbnail
1
xls

Loodusvööndid

Kõrb lõunaosa Troopiline helehallid turkestani magun kõrbeiguaan Aafrika kesk ja lõunaosa, Lõuna Hüään, must Aafrika keskosa, Austraalia põhja ja Lähis Kõrrelised, ninasarvik, aafrika Savann keskosa ekvatoriaalne Ferralliitmullad akaatsiad , palmid elevant Liaanid, Ekvatoriaalne Amazonase kaldad, Indoneesia mangroovtaimed, Gorilla, anakonda, vihmamets saarestik, Aafrika keskosa Ekvatoriaalne Ferralliitmullad hiidbambus jaaguar Kõrgusvööndili Olenevalt...

Geograafia
120 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kliimavööndid

S: 28-29 ; T 27-28 ; Sajab 2000-3000mm, aasta läbi. Ferralliitmullad->keemiline murenemisne rauda palju, vähe huumust.mitu puuderinnet.Taimed: palmid epifüüdid orhideed hevea tamm mahagon liaanid.Loomad: gara orangutang laiskloomad leopart maod gorilla jaaguar kapibaara. Inimesed: hõre asutus korilus küttimine, loodusrahvad,metsade ja maavarade väljavedu, traditsiooniline eluviis. Probleemid: puidu nõudlus, vihmametsade vähenemine, kliima soojenemine, väljasurevad loomad. SAVANN 10-20 pl, ll. Austraalia kuuba. Kv: lähisekvatoriaalne. S:28, T 24. sajab 300-1000 mm suvel e. vihmaperioodil. Ferralliit mullad. Vt.ülal.moodustub lateriitkiht, kuivad mullad. Punamullad. Kõrrelised taimed: pudelpuu, ahvileiva puu, baobab, ananass kohvipuu, kaktused, piimalillelised, tubakas, aurakaaria, akaatsiad. Loomad: marabu,ninasarvik, kaelkirjak, lõvid,elevandid, simpans, nandu, koaa...

Geograafia
102 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Sahara kõrb

klass Andro Aavik Sahara Kõrb Referaat Juhendas: õpetaja T.Jukk Lihula 2006 S ahara on maakera suurim kõrb, mis hõlmab enamiku Põhja-Aafrikast. Tema pindala on üle 8 milj. km2 ja ta ulatub ligi 5700 km pikkuselt Atlandi ookeanist Niiluse jõeni ning Vahemere rannikult 2000 km lõuna poole kuni savannide põhjapiirini. Pinnamoelt on suurem osa Saharast võrdlemisi madal ja tasane, keskosas on ka kõrgemaid mägesid. Kõige kõrgemale küünib Tibesti mäestik, suurima kõrgusega 3415 m. Põhja- ja idaosas leidub nõgusid, mille põhi on meretasemest isegi madalamal näiteks Kattara ja Faijum. Sahara on üks maailma kõige kuumematest kõrbealadest. Seal on mõõdetud kõrgeim õhutemperatuur varjus 58°C, liiv kuumeneb isegi 90 kraadini. Kuid talvel võib vahel harva esineda isegi öökülma, mägedes kuni ­18oC. Aastane sademete hulk on alla 100 mm. Kõrbe maapinnas võib leiduda rohkesti naftat ja maagaasi ning me...

Geograafia
9 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kliimavööndid

Kliimavööde : lähistroopiline Mullad : Taimed : igihaljad tammed, kameeliad, kampripuud, pöögid, magnooliad, kääbuspalmid, liaanid, sooküpressid Loomad : sookilpkonnad, alligaatorid, pandad, tiigrid, puumad, haigurid, madukaelad Inimtegevus : põlluharimine, turism, elektroonika- ja raketitööstus, uurimiskeskus ja kasmodroom Probleemid : Savannid Geograafiline asend : pöörijoonest ekvaatori pool Kliimavööde : lähisevatoriaalne Mullad : punakaspruunid mullad Taimed : akaatsiad , ahvileivapuud, piimalilled, kääbuseukalüpte, pudelpuud Loomad : lõvid, aafrika elevandid, kaelkirjakud, sebrad, jaanalinnud, vöölased, must- ninsarvikud, suur-sipelgaõgijad Inimtegevus : karjakasvatus, põlluharimine, Probleemid : savannid kõrbestuvad karjatamise, puude ja põõsaste maha võtmise ja tulekahjude tõttu Ekvatoriaalsed vihmametsad Geograafiline asend : Kesk- ja Lõuna-Ameerikas, Aafrikas ja Kagu-Aasias Kliimavööde : ekvatoriaalne Mullad : ferraliitmullad...

Geograafia
124 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Geograafia kordamine 8.klass

laiuskraadide vahemikus. Savann jääb vihma- ja lähisekvatoriaalsete mussoonmetsade ning kõrbe vahele. Suurimad savannid on levinud Aafrikas ja Ameerikas, vähem leidub neid Aasias ja Austraalias. TAIMESTIK Taimkattes valitsvad kõikjal 1-2 meetri pikkused kõrrelised. Neil on tihe ja tugevasti põimunud juurestik, mis imab endasse niiskuse ja võimaldab üle elada põuaperioodi. Hõredalt kasvavate puude lai juurestik haarab toitaineid suurelt territooriumilt. Levinud on akaatsiad , palmid, pudelpuud. Nii palmid kui ka kõrrelised taluvad hästi põlenguid ning suudavad püsima jääda või kiiresti taastuda. Kuivemates savannides kaktused, piimalilled, ogedega põõsastikud Savannid on rohtlad, millest osa on täiesti ilma puudeta, osas kasvavad vaid üksikud puud ning mõnel pool leidub parkmetsalisi hõredaid puistusid. Puude arvukus sõltub niiskustingimustest, põlengute sagedusest ja inimmõju ulatusest....

Geograafia
400 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Venezuela

7 Metsamajandus ja metsatööstus 1. Kui suurel pindalal kasvavad metsad selles riigis? (metsasuse %)? Kas seda on vähe või palju? Riigi pindalast kuulub metsade alla umbes 55%. Seda on võrdlemisi palju. Suur osa metsadest asuvad mägismaal ja on kaitse all. 2. Mis tüüpi metsad selles riigis kasvavad. Millised on peamised puuliigid? Venezuela põhjaosas on metsatüübiks on lähisekvatoriaalsed hõrendikud ning Peamised puuliigid on akaatsiad , palmid, eukalüptid, sandlipuud, ahvileivapuud, pudelpuud. Sealsed puud taluvad hästi põlenguid ja suudavad püsima või kiiresti taastuda. Lõuna pool on vihmametsad. Tuntumad puuliigid on eebenipuu, sandlipuu, veripuu, palisander, pokkpuit, kapripuu ja kautsukipuu. 3. Kus (millise riigi osas) paiknevad suuremad metsamassiivid (ühtlaselt igal pool, mägedes, raskesti ligipääsetavates kohtades jne)? Peaaegu kodu mets asub Orinoco jõest lõuna suunas, kaasa arvatud Delta Amacuro,...

Geograafia
78 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Must aafrika

Taimkatte: 1/3 kogu mandri territooriumist moodustavad savannid, need on rohtlad, millest osa on peaaegu ilma puudeta, osas kasvavad üksikud puud ning mõnel puul pool leidub parkmetsailmelisi hõredaid puistuid. Taimkattes valitsevad 1-2 m kõrgused kõrrelised. Neil on tihe ja tugevasti põimunud juuurestik, mis kasutab ära kogu sajuperioodil mulda imbunudniiskuse ja võimaldab üle elada põua pearioodi. Levinud on akaatsiad , palmid, pudelpuud. Savanni loomastik on liigirikkas , arvukalt on rohusööjaid ja imetajaid (sebrad, hüaanid, elevandid, lõvid, ninasarvikud). Savannimaastike lahutamatuks osaks on ka arvukate termiitide mitme meetri kõrgused koonusekujulised pesakuhilad. Savannides valitsevad peamiselt keemiliselt murenenud lähtekivimile punasevärvilised ferralliitmullad. Niiskel aastaajal katab neid sageli vesi, kuid kuival perioodil kuivavad mullad...

Geograafia
142 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kõrb

Sahara õhutemperatuur kõigub ööpäevas üle 30 kraadi. Sahara aastane sademete hulk on alla 100mm. Pinnamood on Saharas peamiselt madal ja tasane, Sahara keskosas on ka kõrgemaid mägesid. Kõige kõrgemale küünib Tibesti mäestik, suurima kõrgusega 3415m. Põhja- ja idaosas leidub nõgusid, mille põhi on meretasemest isegi madalamad. Saharas on vähe erinevaid taimi, põhiliselt kasvavad seal oleandrid, õlipuud, tamariskid, akaatsiad , erinevad põõsad ja kõrrelisi. Sahara tähtsaim kultuuritaim on datlipalm. Sahara rahvastik on väga hõre. Suuremaosa rahvastikust moodustavad araablased ja berberid, millest enamik elavad oaasides. Sahara rahvastiku põhilised tegevused on oaasidepõllundus, rändkarjakasvatus ja mäetööstus. Sahara loomastik on väga liigivaene, kuumuse tõttu ei pruugi kõik isendid elama jääda. Sahara kõige tavalisemad loomad on: gasellid, antiloobid, palju...

Geograafia
9 allalaadimist
thumbnail
9
rtf

Savann

Vähesed puud suudavad oma juurestiku sellest kihist läbi kasvatada. 2.2 TAIMESTIK Taimestikust on savannis valitseval kohal 1-2 meetri kõrgused kõrrelised. Nende juurestik on tihe ja tugevalt põimunud, mis kasutab ära kogu sauperioodil mulda imbunud niiskuse ja aitab üle elada ajutise põuaperioodi. Levinud on palmid,erinevat liiki akaatsiad , pudelpuud. Pehmeastelakaatsia juured võivad vee otsinguil tungida kuni 65 meetri sügavusele. Taimed taluvad hästi põlenguid-nad suudavad püsima jääda või kiiresti taastuda. Nad ei murdu rohusööjate loomade kapjade all, ka ei asetse nende pungad kõrre tipus, vaid selle allosas. Nii ei saa loomad neid ära süüa ja taim kasvab uuesti üles. Liikudes ekvaatorist pöörijoonte poole, väheneb üha enam puude osakaal ja taimestikus hakkavad tooni andma rohttaimed. 2.2.1 AKAATSIA...

Geograafia
67 allalaadimist
thumbnail
14
ppt

Elekter elusolendites

Tema nokal asub palju väikesi elektritundlike närvilõpmeid. TAIMED · Ka taimed on elektriväljade suhtes tundlikud. Äralõigatud ladvaosast liigub signaal elektriimpulssidena varre alaossa. Kuna taimedel puuduvad närvirakud siis toimub info edastamine tunduvalt aeglasemalt kui looma organismis. Alguses toodetakse mürki ja peale seda aktiviseerub uus kasvupuhang. Samal põhimõttel toimivad ka Aafrikas kasvavad akaatsiad . Veel võib tuua näiteks aeduba, kes on vaevatud lehetäidest, ta võib kutsuda SOS signaali abil appi lehetäivamplasi. PUTUKAD · Tiivulised sipelgad ajastavad oma pulmalennu tavaliselt äikesega, sest sellel ajal tekib atmosfääri väga tugev elektriväli. Neis tingimustes võiad tiivulised sipelgad helendada ja tekitada küllalt valgust, et seda öösel näha on. PUTUKAD · Teatud liblikad helendavad samuti elektriväljas, näiteks...

Füüsika
22 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Geograafia eksmiks

Lössikõrb: peentolmjas liivsavi ,niiskust saavad lähedal olevatest mägedest , löss, kevadel lopsakas taimestik Soolakõrb: soolade sisaldus väga kõrge ,soolad taksitavad taimede vastuvõttu, taimede lehed lihakad , kasvavad aeglaselt , maltsalised , raagpõõsad, must saksauul Kivikõrb ehk rähakõrb: maapind kipsiline , sis kipsi , taimed kipsilembelised , poolpõõsad , ogamalts , efedra , läätspuu Liivakõrb ehk Erg:liikuvad liivad ,põhjavesi sügaval , esineb luited , akaatsiad , saksauulid 19.juured on pikad ja kaugele ulatuvad et saada niiskust kätte Lehed on väiksed ja kitsad , et vähendada auramist , lehtede asemel astlad Õitsemine ja viljumine toimub kiiresti ja varakevadel kui on pinnases niiskust inimene saab:ravimeid, toitu , sööta , kaktustest saab vett 20.inimesed elavad , tegelevad oaasides (oaas- koht kus põhjavesi tuleb pinnasele lähedale) Kultuurtaimed-datlid , arbuus,aprikoos , virsik , melon , puuvill , nisu , oder...

Geograafia
47 allalaadimist
thumbnail
50
doc

Botaanika Eksam

Paarile küsimusele jäi vastamata, sest ei leidnud seda kuskilt. Kuid meilt Ploompuu seda ei küsinud. Soovitan kindlasti juurde lugeda tunnikonspektist, sest näiteks kottseente osa siin nii pikalt ja täpselt ei ole, kui tema küsis. Kuigi pileti peal neid küsimusi ei olnud. Edu õppimiseks ja saatke see siis kõigile edasi, kes võib-olla kohe ei saanud! 1. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid- süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nim. taksoniteks: liik->perekond->sugukond->selt->klass->hõimkond->riik 2. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potensiaalselt) suudavad omavahel ristudes a...

Botaanika
180 allalaadimist
thumbnail
35
doc

Geograafia riigieksami TÄIELIK piltidega kokkuvõte

- Geograafia jaguneb loodusgeograafiaks ja ühiskonnageograafiaks. Loodusgeograafia-ehk üldmaateadus käsitleb protsesse,mis on toimunud või toimuvad pika aja vältel,meid ümbritsevas eluta ja elusas looduses inimese soovidest sõltumata. 1.Biograafia 2.Klimatoloogia 3.Hüdroloogia 4.Geomorfoloogia 5.Tektoonika 6.Mullateadus Ühiskonnageograafia-hõlmab protsesse ja nähtusi,mis on maakeral seotud inimtegevusega(nt. majandus,poliitika). - Teadus on tegevus,mille eesmärgiks on uute ja praktiliselt oluliste teadmiste saamine,süstematiseerimine ja rakendamine.Jaguneb teadusharudeks,mis spetsialiseeruvad kitsamateks uurimisvaldkondadeks - Teadusliku uurimustöö etapid: 1.Probleemi püstitamine 2.Hüpoteesi või oletuse sõnastamine 3.Hüpoteesi kontrollimine a)vajalike või puuduvate andmete kogumine...

Geograafia
1180 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Vanavene kunst, merovingide kunst, vana egiptus jne

Keskmise riigi ajastu kunst ­ 2040-1730 eKr. Uue riigi ajastu kunst ­ 1562-1085 eKr. Hilise riigi kunst ­ 1085-332 eKr. Vana- Egiptuse kultuur 10.09 U 3000-2263 eKr. Keskmise riigi ajastuse kunst 2040-1730 eKr. Uue riigiajastu kunst 1562-1085 eKr Hilis Egiptusekunst 1085-331 eKr Muistne Egiptus asus Aafrika kirde osas Niiluse alamjooksul. Niiluse viljakas muld oli sobiv põlluharimiseks. Rikkalikult leidus ehitusmaterjali (liivakivi, lubjakivi, graniiti, basalti, tulekivi, akaatsiad , viigipuud, pilliroog) Puid kasutati väikeste laevade ehitamiseks. Leidus metalli. Kulda(nuubias) Umbes 3000 eKr vallutas lõuna riigi valitseja Egiptuse põhjaosa. Nii tekkis ühtne Egiptuse riik. Egiptuse usundis austati paljusid jumalaid. Populaarne oli Osirise kultus. Egiptlased uskusid hauatagusesse ellu. Nende usundi järgi oli igalinimesel kaitse vaim ehk tema teisik "Ka" , kes elas pärast inimese keha surma edasi hauakambris.Ka-le tuli luua inimese eluajal valitsenud elamistingimused...

Kunstiajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Savann Referaat

Sissejuhatus ­ lk 3 2. Asend ­ lk 3 3. Kliima ­ lk 3 4. Mullastik - lk 3 5. Taimestik ­ lk 4 6. Loomastik ­ lk 4 ­ 8 7. Inimeste põhilised tegevused ­ lk 8 ja 9 8. Looduse probleemid ­ lk 9 9. Kokkuvõtte ­ lk 9 10. Kasutatud kirjanudus ­ lk 10 2 Savann Suuremad savannid on levinud Aafrikas ja Ameerikas; vähem leidub neid Aasias ja Austraalias. Savannid ulatuvad põhjapoolkeral 16-18° põhjalaiuseni, lõunas aga ületab nende levikupiir lõunapöörjoone. Savannid hõlmavad Aafrikas tohutu suure ala (kuni 40% mandri pindalast). Savanni ilme muutub vastavalt aastaajale. Kuivaperioodil rohi närtsib, paljudelt puuliikidelt varisevad lehed ning savann omandab kollaka varjundi. Kõrvetava kuumuse käes kuivab kõ...

Geograafia
34 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Loodusvööndid - referaat

Loodusvööndid Geograafia õpimapp 8 klass ASUKOHT MULLAD KLIIMADIAGRAMM KULTUURTAIMED LOODUSVÖÖND LOOMAD TAIMED KESKKONNAPROBLEEMID Ekvaatorilähedased alad Kesk-Aafrikas, Lõuna-Ameerikas ja Kagu-Aasias; mullad enamasti vanad; lähtekivim sügavalt murenenud; raudoksiidist punased; horisontideks liigestumata; happelised; mineraalivaesed; bataat; maniokk; targo; EKVATORIAALNE tingimused eluks väga suhkruroog; saago; kohvi; mitmekesised; liikide arvukuselt VIHMAMETS kakao; vürtsid; ainulaadne; koduks pooltele tihe; lopsakas; liigirikas;...

maailma loodusgeograafia ja...
91 allalaadimist
thumbnail
8
odt

Loodusvööndid

3.Mullastik: Vihmasel ajal mulda sattunud orgaanilised ained lagunevad kiiresti, kuid samal ajal toimub ka taimedele vajalike toitainete väljauhtumine. Punakaspruunid mullad. 4. Taimestik: Lähisekvatoriaalse kliimaga aladel põhiline taimkattetüüp on savann. Seda iseloomustavad vihmasel aastaajal kõrgeks kasvavad kõrrelised rohttaimed, torkpõõsad ja hõredalt paiknevad kuivalembelisede puud. Taimed kasvavad vihmaga kiiresti. Akaatsiad . Ahvileivapuud, piimalilled, võsa, pudelpuud. Ljaano on tasase pinnamoega palmisavann, akaatsiad ja kaktused. Kampo on põõsassavann, mis läheb kohati üle hõredaks metsaks. Taimedel on paks koor, jäigad või lihakad lehed ja varred, lai juurestik või jäme tüvi. 5. Loomastik: rohusööjad: antiloopidm kaelkirjak, gasellid, sebrad, ninasarvikud, elevandid kiskjad: lõvid, gepardid, leopardid, saakalid, hüäänid, krokodillid...

Geograafia
29 allalaadimist
thumbnail
2
sxw

Loodusvööndid

Asuvad polaarvöötmes. Maakera põhja- ja lõunapoolust ümbritsevad alad on kaetud säravvalge jää ja lumega. Neid polaaraladel paiknevaid igilume ja püsiva jääkatte all olevaid alasid nimetatakse jää- ja külmakõrbedeks. Kliima on väga karm ja õhutempeatuur suuremal osal alast on aasta läbi alla 0 kraadi. Kliima karmust suurendab polaarpäeva ja polaaröö vaheldumine. Arktika: talvine õhutemperatuur on umbes -50 kraadi, sademed enamasti lumena ja umbes 100-200mm aastas, sajuga kaasned tugev tuul, virmalised, elustik on liigivaene, kasvavad vetikad, mõne lumevaba kuu jooksul kasvavad ka õistaimed nt. polaarmagun, loomadest on sinivaal, morsk, hülged, kotikud, kalad, jääkaru, polaarrebane, polaarkajakad, hahad, püsiv asutus puudub, töötavad polaarjaamad. Antarktika: kõige karmim kliima maakeral, suvel on õhutempeatuur -30...-35 kraadi, talvel on tavaline -70 kraadi, tuge...

Geograafia
36 allalaadimist
thumbnail
15
ppt

Kõrbed

klassile Maailma suurimad kõrbed Autor: Tiiu Uibo Võhma Gümnaasium 2001 Maailma suurimad kõrbed Maakera suurim kõrb, hõlmab enamiku Põhja Sahara Aafrikat. Piirneb põhjas Atlase mäestiku ja Vahemerega, lõunas Saheliga, ulatub läänes Atlandi ookeanini, idas Punase mereni (Sahara idapiiriks loetakse ka Niiluse orgu). Suurim ulatus idast läände 5700, põhjast lõunasse 2000 km, pindala üle 8 mln. km2. Umbes 4/5 Saharast on 200500 m kõrgune...

Geograafia
18 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun