○ Racosperma (-alamperek. Phyllodineae) Hiljutised uurimused on välja selgitanud umbes viie üksuse (perekonna või alamperekonna) olemasolu. Need on: ● Acacia (= Acacia): 163 liiki ● Senegalia (= Aculeiferum): 203 liiki ● Racosperma (= Phyllodineae): 961 liiki ● Acaciella (= Aculeiferum sektsioon Filicinae): 15 liiki ● "perekond x" (= veel nimetamata alamperekond, kuhu kuulub Acacia coulteri rühm alamperekond Aculeiferum): 13 liiki. Akaatsiad olid olemas juba miotseenis, kuid paleobotaanilisi andmeid on veel napilt. Ehitus ja välimus Akaatsiad on puud või põõsad. Aafrika savanniliikidel iseloomulik "vihmavarjukujuline" võra. Vachellia grandicornuta Acacia tortilis Acacia cyanophylla ● Lehed on kaheli-sulgjad liitlehed või fülloodid. ● Aafrika liikidel esinevad abilehtedest kujunenud pikad
Savannide taimestik • Valitsevad taimed on kõrrelised • Kõrreliste juurestik on tihedalt põimunud. • Taimed peavad olema väga vastupidavad-suutma üle elada põua, üleujutused, sagedased pikselöögid, tulekahjud. • Paljudel puudel ja põõsastel on astlad ja ogad. • Puudel on jäme tüvi (koguvad vett) paks koor, lai juurestik. • Tüüpilisteks puudeks on akaatsiad ja ahvileivapuud.
Kõrb lõunaosa Troopiline helehallid turkestani magun kõrbeiguaan Aafrika kesk ja lõunaosa, Lõuna Hüään, must Aafrika keskosa, Austraalia põhja ja Lähis Kõrrelised, ninasarvik, aafrika Savann keskosa ekvatoriaalne Ferralliitmullad akaatsiad, palmid elevant Liaanid, Ekvatoriaalne Amazonase kaldad, Indoneesia mangroovtaimed, Gorilla, anakonda, vihmamets saarestik, Aafrika keskosa Ekvatoriaalne Ferralliitmullad hiidbambus jaaguar Kõrgusvööndili Olenevalt
12.12 3 Kliima Temperatuur 37c Novembrist Aprillini vihmahooaeg Tormid külmad tuuled 610m miinus kraadid Ekvatoriaalne kliima Aasta läbi väga soe ja õhuniiskus pidevalt kõrge 25.12.12 4 Taimed ja Loomad Puud - Palmid,akaatsiad jne. Loomad Ninasarvik,leopard jne. Linnud Papagoi,haigur jne. 25.12.12 5 25.12.12 5. 1 Keskkonna probleemid Vulkaanid ~300 vulkaani ~60 tegevvulkaanid Ohtlikem Gunung Merapi Jaaval 25.12.12 6 Majandus Toorainete poolest rikas Odav ja arvukas tööjõud
ja liivatorme. Sahara õhutemperatuur kõigub ööpäevas üle 30 kraadi. Sahara aastane sademete hulk on alla 100mm. Pinnamood on Saharas peamiselt madal ja tasane, Sahara keskosas on ka kõrgemaid mägesid. Kõige kõrgemale küünib Tibesti mäestik, suurima kõrgusega 3415m. Põhja- ja idaosas leidub nõgusid, mille põhi on meretasemest isegi madalamad. Saharas on vähe erinevaid taimi, põhiliselt kasvavad seal oleandrid, õlipuud, tamariskid, akaatsiad, erinevad põõsad ja kõrrelisi. Sahara tähtsaim kultuuritaim on datlipalm. Sahara rahvastik on väga hõre. Suuremaosa rahvastikust moodustavad araablased ja berberid, millest enamik elavad oaasides. Sahara rahvastiku põhilised tegevused on oaasidepõllundus, rändkarjakasvatus ja mäetööstus. Sahara loomastik on väga liigivaene, kuumuse tõttu ei pruugi kõik isendid elama jääda. Sahara kõige tavalisemad loomad on: gasellid, antiloobid, palju
Mussoonvihmade tagajärjel tekivad üleujutused, mis jätavad miljoneid inimesi peavarjuta ja hävitavad põldudel toiduvilja. Suuremad savannid on levinud Aafrikas ja Ameerikas; vähem leidub neid Aasias ja Austraalias. TAIMESTIK. Taimkattes valitsevad kõikjal 1-2meetri kõrgused kõrrelised. Neil on tihe ja tugevasti põimunud juurestik, mis kasutab ära kogu sajuperioodil mulda imbunud niiskuse ja aitab üle elada ajutise põuaperioodi. Levinud on palmid, akaatsiad, pudelpuud. Taimed taluvad hästi põlenguid. Nad suudavad püsima jääda või kiiresti taastuda. MULLASTIK. Savannides on ferralliitmullad. Niiskel ajal katab neid vesi, kuid kuival ajal kuivavad mullad läbi ja maapinnale moodustub punast telliskivi meenutav kõva lateriitkiht. LOOMASTIK. Savannide loomastikus on arvukalt rohusööjaid imetajaid. Nad saavad koos eksisteerida sellepärast, et toituvad erinevatest taimedest ja nende osadest ning teevad seda eri aegadel
mullad, maa- gepard, pruun- pähklid, raisakotkas, mullad, tubaka lõvi, elevant, puna- taimed, ninasarvik, mullad akaatsiad, antiloop, tee taimed, jaanalind, Ekvatoriaalne Ekvatoriaalne 10 Ferraliit- Apelsin, Anakonda, Küttimine, Metsade liigne raie, vihmamets vihmamets laiuskraadi mullad mandariin, jaaguar, kalastamine, haigused (põhja ja (vähe- sidrun, gorilla, taapir, metsaandide
lateriitkiht vihmaperioodil orgaaniline aine laguneb ja uhutakse sügavamale kuival aastajal kõdunevad taimejäänused osaliselt ja tekib huumus. Taimestik Valitsevad kõrrelised. Kõrrelistel on tihe ja tugevasti läbi põimunud juurestik. Kuival perioodil langetavad puud lehed. Jäme tüvi. Puud koguvad niiskel perioodil tüvesse vett. Puudel on lai juurestik. Paks koor. Taluvad hästi põlenguid. Puud Akaatsiad Pudelpuud Palmid Baobab ehk Ahvileivapuudel · Need puud võivad elada rohkem kui 2000 aasta vanuseks. · Võib kasvada 5-25m kõrguseks ja 7m laiuseks · Madagaskaril 7 liiki · Kohalikud on läbi aegade ahvileivapuud pühaks puuks pidanud - tema juurde on toodud ohverdusi esivanemate vaimudele ja viidud läbi riitusi. Kõrrelised Purpur-hiidkirss e
Sageli esineb kõrbes liivatorme (peamiselt talvel) samuume. Selline liivatorm kannab edasi tuhandeid tonne liiva, tuiskab seda oaasidesse ja võib põhjustada inimeste ja loomade hukkumist. Alalise vooluga jõgesid on kaks: kõrbet läbivad Niilus ja Niger. Allikate ja kaevude juures on oaasid (Bechar, Ghardaia, Biskra, Uargla, Tuggurt; kokku umbes 200 000 km2; joonis 1). Põhjaosas kasvab vahemerelist (oleandrid, õlipuud), lõuna osas sudaani taimestiku (tamariskid, akaatsiad), liivakõrbeis põõsaid ja kõrrelisi. Tähtsaim kultuuri taim on dantlipalm joonis 2. joonis 1 joonis 2 Loomastik on liigivaene (gasellid, antiloobid, palju närilisi ja roomajaid ning servaaladel hüääne ja saakaleid joonis 3). joonis 3 Sahara on väga hõredasti asustatud piirkond, inimesed elavad peamiselt oaasides. Jõeoaase on küll vähe, kuid need on hästi suured. Egiptuse oaas Niiluse orus on maailma suurim ja seal elab üle 50 miljoni inimese
alla suure maa-ala või tungib sügavale kohtades päval naad ei liigu peaaegu ültse. pinnasesse. 7.Kõrbed Kaktused suudavad oma lihakas varres Kaamel suudab juua korraga väga palju säilitada niiskemal perjoodil kogutud vett ja tema organis kasutab seda väga vett. ökonoomiliselt. 8.Savannid Akaatsiad on lai,hõre ja sügavale ulatuv Gnuud ,sebrad liiguvad karjadena ja juurestik,mille abil hangivad naad vett kulutavad suurema osa päevast söömisele pinnasest väga suurelt alalt ning ka ning liiguvad t pikki vahemaid.Kuivaks sügaval paiknevast vihmaveest.Paljud perjoodiks koonduvad jõgede ja järvede puud langetavad oma lehed juurde kus leidub pisutki eluks vajaliku
Kliimavööde : lähistroopiline Mullad : Taimed : igihaljad tammed, kameeliad, kampripuud, pöögid, magnooliad, kääbuspalmid, liaanid, sooküpressid Loomad : sookilpkonnad, alligaatorid, pandad, tiigrid, puumad, haigurid, madukaelad Inimtegevus : põlluharimine, turism, elektroonika- ja raketitööstus, uurimiskeskus ja kasmodroom Probleemid : Savannid Geograafiline asend : pöörijoonest ekvaatori pool Kliimavööde : lähisevatoriaalne Mullad : punakaspruunid mullad Taimed : akaatsiad, ahvileivapuud, piimalilled, kääbuseukalüpte, pudelpuud Loomad : lõvid, aafrika elevandid, kaelkirjakud, sebrad, jaanalinnud, vöölased, must- ninsarvikud, suur-sipelgaõgijad Inimtegevus : karjakasvatus, põlluharimine, Probleemid : savannid kõrbestuvad karjatamise, puude ja põõsaste maha võtmise ja tulekahjude tõttu Ekvatoriaalsed vihmametsad Geograafiline asend : Kesk- ja Lõuna-Ameerikas, Aafrikas ja Kagu-Aasias Kliimavööde : ekvatoriaalne Mullad : ferraliitmullad
Aasta sademete hulk 250-2000 mm. 3.Mullastik: Vihmasel ajal mulda sattunud orgaanilised ained lagunevad kiiresti, kuid samal ajal toimub ka taimedele vajalike toitainete väljauhtumine. Punakaspruunid mullad. 4. Taimestik: Lähisekvatoriaalse kliimaga aladel põhiline taimkattetüüp on savann. Seda iseloomustavad vihmasel aastaajal kõrgeks kasvavad kõrrelised rohttaimed, torkpõõsad ja hõredalt paiknevad kuivalembelisede puud. Taimed kasvavad vihmaga kiiresti. Akaatsiad. Ahvileivapuud, piimalilled, võsa, pudelpuud. Ljaano on tasase pinnamoega palmisavann, akaatsiad ja kaktused. Kampo on põõsassavann, mis läheb kohati üle hõredaks metsaks. Taimedel on paks koor, jäigad või lihakad lehed ja varred, lai juurestik või jäme tüvi. 5. Loomastik: rohusööjad: antiloopidm kaelkirjak, gasellid, sebrad, ninasarvikud, elevandid kiskjad: lõvid, gepardid, leopardid, saakalid, hüäänid, krokodillid
Lössikõrb: peentolmjas liivsavi ,niiskust saavad lähedal olevatest mägedest , löss, kevadel lopsakas taimestik Soolakõrb: soolade sisaldus väga kõrge ,soolad taksitavad taimede vastuvõttu, taimede lehed lihakad , kasvavad aeglaselt , maltsalised , raagpõõsad, must saksauul Kivikõrb ehk rähakõrb: maapind kipsiline , sis kipsi , taimed kipsilembelised , poolpõõsad , ogamalts , efedra , läätspuu Liivakõrb ehk Erg:liikuvad liivad ,põhjavesi sügaval , esineb luited , akaatsiad , saksauulid 19.juured on pikad ja kaugele ulatuvad et saada niiskust kätte Lehed on väiksed ja kitsad , et vähendada auramist , lehtede asemel astlad Õitsemine ja viljumine toimub kiiresti ja varakevadel kui on pinnases niiskust inimene saab:ravimeid, toitu , sööta , kaktustest saab vett 20.inimesed elavad , tegelevad oaasides (oaas- koht kus põhjavesi tuleb pinnasele lähedale) Kultuurtaimed-datlid , arbuus,aprikoos , virsik , melon , puuvill , nisu , oder
oma elektrilistele impulssidele. Tema nokal asub palju väikesi elektritundlike närvilõpmeid. TAIMED · Ka taimed on elektriväljade suhtes tundlikud. Äralõigatud ladvaosast liigub signaal elektriimpulssidena varre alaossa. Kuna taimedel puuduvad närvirakud siis toimub info edastamine tunduvalt aeglasemalt kui looma organismis. Alguses toodetakse mürki ja peale seda aktiviseerub uus kasvupuhang. Samal põhimõttel toimivad ka Aafrikas kasvavad akaatsiad. Veel võib tuua näiteks aeduba, kes on vaevatud lehetäidest, ta võib kutsuda SOS signaali abil appi lehetäivamplasi. PUTUKAD · Tiivulised sipelgad ajastavad oma pulmalennu tavaliselt äikesega, sest sellel ajal tekib atmosfääri väga tugev elektriväli. Neis tingimustes võiad tiivulised sipelgad helendada ja tekitada küllalt valgust, et seda öösel näha on. PUTUKAD · Teatud liblikad helendavad samuti elektriväljas, näiteks
loorberipuu,kampripuu Lähisekvatoriaalsed hõrendikud Neil on looduskeskkonda säilitav tähtsus Kasutatakse madala tootlikkusega jändrikke puid kütteks Kui on vihmane periood, siis lähisekvatoriaalse vöötme metsad sarnanevad vihmametsadega, kuiva periood, läbi aasta 24 kraadi Punakaspruunid mullad, viljatud mullad Liigiline koosseis ja aastane juurdekasv on väiksemad kui ekvatoriaalses vihmametsas Akaatsiad, ahvileivapuud( baobabid) – Aafrikas Austraalias – kääbuseükalüptid, põõsasakaatsiad, pudelpuud Lõuna – Ameerikas akaatsiad ja palmid Kuiva ja niiske aastaaja vaheldumine Looduslik taimkate on suures osas Hiinas hävitatud (bambusevõsa, magnoolia, rododendronid) ja sinna on rajatud põllud Ekvatoriaalsed vihmametsad Levivad ekvatoriaalses kliimas, aasta läbi soe(26 kraadi), suur sademete hulk üle 3000mm
traditsiooniline eluviis. Probleemid: puidu nõudlus, vihmametsade vähenemine, kliima soojenemine, väljasurevad loomad. SAVANN 10-20 pl, ll. Austraalia kuuba. Kv: lähisekvatoriaalne. S:28, T 24. sajab 300-1000 mm suvel e. vihmaperioodil. Ferralliit mullad. Vt.ülal.moodustub lateriitkiht, kuivad mullad. Punamullad. Kõrrelised taimed: pudelpuu, ahvileiva puu, baobab, ananass kohvipuu, kaktused, piimalillelised, tubakas, aurakaaria, akaatsiad. Loomad: marabu,ninasarvik, kaelkirjak, lõvid,elevandid, simpans, nandu, koaala, puuma, emu, pühvel, gepard, sebra, hüään. Inimesed: kiire rahvastiku kasv, linnastumine, vähe põlluharimist, kasvatavad veisi, lambaid,kitsi. Maapähklit, kohvi. Probleemid: linnastumine,õhu saastumine. Põuad,mussoon, metsade raiumine,liigne karjatamine. KÕRB 20-30 pl ll, araabia, põhja aafrika.Kv: parasvöötme troopiline. S: 40 T 15. sajab kuni 150 mm.
Suvepoolaastal on päike seniidis ja kujundab ekvatoriaalne õhk. Õhutemperatuur on aastaringi väga kõrge. Aasta sademete hulk võib olla 250-2000mm piires. Lähisekvatoriaalse kliimaga alade põhiline taimkattetüüp on savann. Seda iseloomustavad kõrrelised, rohttaimed ja torkpõõsad. Kuiva ja niiske perioodi vaheldumine mõjutab muldade teket(punakaspruunidmulad). Loomadest elutsevad seal lõvi, kaelkirjak, elevant, ninasarvik, sebra, jaanalind, vöölane. Taimedest on akaatsiad, ahvileivapuu. Veel on seal rändtirtsud(Aafrika) ja termiidid(Austraalia). · Ekvatoriaalsed vihmametsad. Paiknevad ekvatoriaalses vöötmes. Kliimat iseloomustab igavene kuumus ja niiskus, kõikide kuude keskmine õhutemperatuur on 26-29 kraadi. Sademete hulk on 1500- 2000mm aastas. Seal on püsiv madalrõhukeskkond, mille tõttu sajab palju. Tuuled on passaadid. Ekvatoriaalsed õhumassid. Vihmametsades on ferralliitmullad(vähe viljakad). Üheks iseärasuseks on liigirikkus
Niiskel aastaajal katab neid vesi, kuival aastaajal kuivavad mullad ära ja maapinnale moodustub punast telliskivi meenutav kõva lateriitkiht. Vähesed puud suudavad oma juurestiku sellest kihist läbi kasvatada. 2.2 TAIMESTIK Taimestikust on savannis valitseval kohal 1-2 meetri kõrgused kõrrelised. Nende juurestik on tihe ja tugevalt põimunud, mis kasutab ära kogu sauperioodil mulda imbunud niiskuse ja aitab üle elada ajutise põuaperioodi. Levinud on palmid,erinevat liiki akaatsiad, pudelpuud. Pehmeastelakaatsia juured võivad vee otsinguil tungida kuni 65 meetri sügavusele. Taimed taluvad hästi põlenguid-nad suudavad püsima jääda või kiiresti taastuda. Nad ei murdu rohusööjate loomade kapjade all, ka ei asetse nende pungad kõrre tipus, vaid selle allosas. Nii ei saa loomad neid ära süüa ja taim kasvab uuesti üles. Liikudes ekvaatorist pöörijoonte poole, väheneb üha enam puude osakaal ja taimestikus hakkavad tooni andma rohttaimed. 2.2.1 AKAATSIA
Karakumi kõrb ehk must liiv 1.Joonis Karakumi kõrb 1.Asend Karakumi kõrb asub Türkmenistanis.Ta paikneb Euraasia mandri keskosas ning Aasia maailmajaos. 2.Joonis kõrbe asend 2.Suurus ja ulatus Karakumi pindala on umbes 350 000km2 . Ta ulatub Amundarja ja Uzboi jõe orust kuni Kopetdagi mäestikuni.Teda piirab läänest Kaspia meri ja lõunast Afganistaan ja Iraan. 3.Kliimatingimused Karakumi kõrb on tekkinud varem veerohkete jõgede setteist tuule ümberkuhjaval toimel. Kõrbe põhjaosa asub paras- ja lõunaosa lähistroopilises kliimavöötmes.Suvi on pikk ja palv.Juulikuu keskmine temperatuur on 28-32°C.Talv on lühike ja lumevaene.Temperatuurid jäävad põhjaosas -5°C ja lõunaosas 3°C lähedale.Aastas sajab keskmiselt 50-150mm. 4.Kõrbete tüübid Karakum jaguneb põhiliselt liivakõrbeks ja kohati ka savikõrbeks. 3.Joonis Karakumi savikõrb 5.Taimestik ja loomastik Loomastik...
1. Kõrge mets katab 171.615 hektarit (18,55 % Küprose maismaast). Põhilisteks liikideks on kreeta mänd (Pinus brutia), mis on kõige enam levinud, Foto musta männi puistust Foto Kavo Greko Rahvuspargist must mänd (Pinus nigra), levides ainult saare kõrgemate mägede ümber, Troodose tipul, endeemne küprose seeder (Cedrus libani var. brevifolia) ja mitmed laialehised liigid saare jõgede kallastel, nagu näiteks saared, paplid, akaatsiad, eukalüptid jne. Kõike need liigid kokku koos alusrindes olevate liikide nagu kuldne tamm, maasikapuud, pistaatsia perekonda kuuluv Pistacia terebinthus, loorberipuud, mürdid, jaanileivapuud, oliivipuud, moodustavad unikaalse taimkattekoosluse, ideaalne kasvukoht arvukatele väiksematele taimedele, loomadele, lindudele ja putukatele, moodustades erinevaid maapealseid kooslusi. Makii: 126.090 hektarit või 13.63% maismaast on makiid (maapind kaetud tiheda põõsaste
sattumine veekogudesse. Metsamajandus ja metsatööstus 1. Kui suurel pindalal kasvavad metsad selles riigis? Brasiilia maast on umbes kolmandik metsamaa, mida ei ole palju ega ka vähe. 2. Millised on sealsed peamised puuliigid? Brasiilias on enamasti vihmametsad. Lõuna osa on suurelt osalt savanni hõrendike all. Peamised puuliigid on punane- ja kampripuu, palmid, akaatsiad. 3. Milleks metsi kasutatakse? · Metsast saadakse taimi · Metsa raiutakse, millest tekib: uus karjamaa; väikesi maatükke, mida müüa; kaevandusi (kaevandatakse kulda, rauamaaki, mangaani) mööblitööstuse jaoks; uute istanduste rajamiseks ja väärispuidu saamiseks. 4. Kas riik ekspordib metsamaterjali või puidutooteid? Riik ekspordib metsamaterjali. 5
kiiresti taastuda; lehtedes ja vartes säilitatakse vett; lehed lõvi; leopard; jaaguar; saakal; hüään; on moondunud asteldeks; heitlehised langetavad gepard; jõehobu; krokodill; puuma; kuivaperioodiks lehed; antiloop; gasell; pühvel; ninasarvik; gnuus; vööloom; elevant; sebra; kägistaja viigipuu; palmid; akaatsiad; puudelpuud; kaelkirjak; känguru; dingo; koaala; ahvileivapuud; sõrmrohi; termiidid; Karja- ja põllumaade liiga intensiivne kasutamine; kõrbe jätkuv pealetung savannialadele ehk kõrbestumine; salaküttimine; põletusmaterjaliks võetakse maha ka üksikud puud; niiskete savannide hävitamine põllumaa saamiseks toob kaasa muldade vaesumise; joogivee puudumine;
kokku umbes 200 000 km2). Tagasi sisukorda Autor: Tiiu Uibo Võhma Gümnaasium 2001 Maailma suurimad kõrbed Sahara Põhjaosas kasvab Vahemerelist (oleandrid, õlipuud), lõunaosas sudaani taimestikku (tamariskid, akaatsiad), liivakõrbeis põõsaid ja kõrrelisi. Tähtsaim kultuurtaim on datlipalm. Loomastik on liigivaene (gasellid, antiloobid, palju närilisi ja roomajaid ning servaaladel hüääne ja saakaleid). Sahara (väljaarvatud Niiluse org ja delta)
e_at_Berlin_Museum.jpg ) 2. EGIPTUS Muistne Egiptus asus Aafrika kirdeosas, Niiluse alamjooksul. Egiptlaste elus oli Niilusel tähtis koht, sest elu sõltus jõe üleujutusest, mis tõi põldudele viljakat mulda ja elustavat vett. Niiluse org ja selle ümbruskond olid rikkad ehitusmaterjali ja teiste loodusvarade poolest. Niiluse mäeahelikes oli rohkesti liivakivi, lubjakivi, alabastrit, roosat graniiti, mitmeid basaldi ja tulekivi liike. Niiluse orus kasvasid peale pilliroo ja palmide ka akaatsiad ja viigipuud. Egiptuses oli ka metallegi oru lähikonnas. Vaske leidus Siinai poolsaarel, kulda leidus aga Egiptusest lõuna pool asuvas Nuubias. Üks kõige iseloomulikke jooni Egiptuse kunstis oli see, et kõik kujud, maalid ja ehituskunsti vormid allusid ühisele seadusele. 2.1 Egiptuse arhitektuur 2.1.1 Vana riik Egiptuse arhitektuuri ja kõikide kunstiliikide väljakujunemine toimus Vana riigi ajal. Tähtsamad ehitusmälestised sellest ajast on vaaraode ja ülikute hauakambrid
laimide ekspordilt. Metsamajandus ja metsatööstus 1. Kui suurel pindalal kasvavad metsad selles riigis(metsasuse %)? Kas seda on vähe või palju? Brasiila maast on umbes kolmandik metsamaa, mida ei ole ei palju ega ka vähe. 2. Mis tüüpi metsad selles riigis kasvavad? Millised on peamised puuliigid? Brasiilias on enamasti vihmametsad. Lõuna osa on suurelt osalt savanni hõrendike all. Peamised puuliigid on punane- ja kampripuu, palmid, akaatsiad. 3. Kus(millises riigi osas) paiknevad suuremad metsamassiivid(ühtlaselt igal pool, mägedes, raskesti ligipääsetavates kohtades jne)? Kõige suurem metsamassiiv on Amazonases, riigi põhjaosas. Seal on tasane. 4. Milleks metsi kasutatakse? 15 | P a g e Metsast saadakse taimi metsa raiutakse, millest tekib: uus karjamaa; väikesi maatükke, mida müüa; kaevandusi (kaevandatakse kulda,
hakkama saada ja tekib asemele väiksemat sorti kõrb mis hakkab oma moodi edasi laiendama ja savanni põlengud hävitavad ka mussoonmetsi mis on savanni lähedal ja sinna asemele tekib uus savann. Savann kokkuvõtte Savannid on rohuga kaetud ääretud tasandiku, mida ilmestavad siin-seal astelpõõsad ning sügavale ulatuvate juurtega puud. Niisugused on varju pakkuvad võraga akaatsiad ja väga jämeda tüvega baobabid(ahvileivapuud), mis tarvitsevad suurel hulgal vett. Savann tekib piirkondades, kus pikad vihmaperioodid vahelduvad pikkade põuaperioodidega. Niisuguse kliimaga kohasutvad kõige paremini rohttaimed. Ühed taimed kuivad põuakuudel täitsa ära, kuid ei hukku, ja ärkavad vihma ajal uuesti ellu. Teised küll hukkuvad, kuid külvavad savanni enne üle seemnetega, mis esimese vihma ajal kohe tärkavad.
põllumajandust, kas otseselt või kaudselt. 7 Metsamajandus ja metsatööstus 1. Kui suurel pindalal kasvavad metsad selles riigis? (metsasuse %)? Kas seda on vähe või palju? Riigi pindalast kuulub metsade alla umbes 55%. Seda on võrdlemisi palju. Suur osa metsadest asuvad mägismaal ja on kaitse all. 2. Mis tüüpi metsad selles riigis kasvavad. Millised on peamised puuliigid? Venezuela põhjaosas on metsatüübiks on lähisekvatoriaalsed hõrendikud ning Peamised puuliigid on akaatsiad, palmid, eukalüptid, sandlipuud, ahvileivapuud, pudelpuud. Sealsed puud taluvad hästi põlenguid ja suudavad püsima või kiiresti taastuda. Lõuna pool on vihmametsad. Tuntumad puuliigid on eebenipuu, sandlipuu, veripuu, palisander, pokkpuit, kapripuu ja kautsukipuu. 3. Kus (millise riigi osas) paiknevad suuremad metsamassiivid (ühtlaselt igal pool, mägedes, raskesti ligipääsetavates kohtades jne)? Peaaegu kodu mets asub Orinoco jõest lõuna suunas, kaasa arvatud Delta Amacuro,
Taimkatte: 1/3 kogu mandri territooriumist moodustavad savannid, need on rohtlad, millest osa on peaaegu ilma puudeta, osas kasvavad üksikud puud ning mõnel puul pool leidub parkmetsailmelisi hõredaid puistuid. Taimkattes valitsevad 1-2 m kõrgused kõrrelised. Neil on tihe ja tugevasti põimunud juuurestik, mis kasutab ära kogu sajuperioodil mulda imbunudniiskuse ja võimaldab üle elada põua pearioodi. Levinud on akaatsiad, palmid, pudelpuud. Savanni loomastik on liigirikkas , arvukalt on rohusööjaid ja imetajaid (sebrad, hüaanid, elevandid, lõvid, ninasarvikud). Savannimaastike lahutamatuks osaks on ka arvukate termiitide mitme meetri kõrgused koonusekujulised pesakuhilad. Savannides valitsevad peamiselt keemiliselt murenenud lähtekivimile punasevärvilised ferralliitmullad. Niiskel aastaajal katab neid sageli vesi, kuid kuival perioodil kuivavad mullad
Ekr. Keskmise riigi ajastu kunst 2040-1730 eKr. Uue riigi ajastu kunst 1562-1085 eKr. Hilise riigi kunst 1085-332 eKr. Vana- Egiptuse kultuur 10.09 U 3000-2263 eKr. Keskmise riigi ajastuse kunst 2040-1730 eKr. Uue riigiajastu kunst 1562-1085 eKr Hilis Egiptusekunst 1085-331 eKr Muistne Egiptus asus Aafrika kirde osas Niiluse alamjooksul. Niiluse viljakas muld oli sobiv põlluharimiseks. Rikkalikult leidus ehitusmaterjali (liivakivi, lubjakivi, graniiti, basalti, tulekivi, akaatsiad, viigipuud, pilliroog) Puid kasutati väikeste laevade ehitamiseks. Leidus metalli. Kulda(nuubias) Umbes 3000 eKr vallutas lõuna riigi valitseja Egiptuse põhjaosa. Nii tekkis ühtne Egiptuse riik. Egiptuse usundis austati paljusid jumalaid. Populaarne oli Osirise kultus. Egiptlased uskusid hauatagusesse ellu. Nende usundi järgi oli igalinimesel kaitse vaim ehk tema teisik "Ka" , kes elas pärast inimese keha surma edasi hauakambris.Ka-le tuli luua inimese eluajal valitsenud elamistingimused
liigid). Eukalüptipuudest, mille 500st erinevast liigist kasvavad enamus lõunapoolsetes metsades, toodetakse ehitusmaterjale ja õli. Metsadest toodetakse samuti paberit ja ümarpuitu. Mis tüüpi metsad selles riigis kasvavad? Millised on peamised puuliigid? Peamiselt kasvab seal paberipuit. Kaugel lõunas asuvad paksud metsad igihaljaste puudega. Enamus Austraalia puudest on erinevat liiki eukalüptid, pikkade lehtedega igihaljad puud ja akaatsiad. Poolkõrbetes on eukalüptid põõsastena, savannides suurte puudena. Paljud põhilised Austraalia puuliigid on kasutusel küttepuudena (näiteks pukspuud ja eukalüpti liigid). Austraalias leidub hulgaliselt troopilisi vihmamets. Kus (millises riigi osas) paiknevad suuremad metsamassiivid? Riigi põhjaosa kuulub troopikasse, lõunaosa parasvöötmesse. Metsad katavad kitsa rannikuala idas. Lääne pool asuvad üksikute puudega rohumaad ehk savannid. Edasi kaovad puud täielikult
kogu maailma kodudes. Vabas looduses elavad viirpapagoid parvedes ning pesitsevad kolooniatena. Rohelina värvus maskeerib neid puude latvades suurpäraselt. Viirpapagoid armastavad kõige rohkem süüa rohu- ja taimeseemneid. Viirpapakoid siristavad, sädistavad või piiksuvad vaikselt. (Parish 2006:34) Printsess Alexandra papagoi on haruldane ja hurmav lind. Ta elab rändurielu Austraalia mandri lääneosa inimtühjades paikades, kus kasvavad akaatsiad, mille seemnetest ta toitub. Teda peetakse Austraalia kõige kaunimaks linnuks. Printsess Alexandra papagoi pealagi on helesinine, seljal domineerib õrn oliivroheline, tiibadel kollakasroheline värvus ja kurgualune on tal roosa. Printsess Alexandra papagoi on harilikult vaikne lind. Tema hääl on kriiskav ja ebameloodiline. Lendamisel tekitab ta käristilaadset heli. (Parish 2006:37-38) Puna-rosellapapagoi on Austraalia aedade ja parkide armastatuim värviline ehe. Puna-
Nisside diferentseerumine liikide nissid peavad olema diferentseeruvad kui nad tahavad koos elada. 19. Mutualism, mutualismi liigid, sümbiontse mutualismi liigid, molekulaarse lämmastiku fikseerijad, mükoriisa tüübid; 1. Mutualism kui käitumuslik kohastumus täiesti erinevat liiki organismid aitavad üksteist. Väga levinud putukate ja taimede maailmas. (Troopilised akaatsiad. Akaatsiad tõrjudes suuri loomi, pakuvad sipelgatele kodu ja süüa. Sipelgad 1. Hoiavad oma võimaluste piires taimest eemale teisi herbivoore 2. Närivad ära teise taime lehed või teisi taimi, peletavad konkurente (Põhjus miks akatsiaad väga edukad vihmametsades). Meemäger ja meenäitaja toiduotsingul koostöö, mäger lõhub mesilaspesa lahti ja võtab mett, lind nopib mesilase vastseid. Sanitaarliigid aiatavad puhastada teisi loomi parasiitidest.) 2
Kinnipüütud kiirgus ei tingi mingit fotosünteesi kui lisaks pole selliseid komponente nagu CO 2, N ja P (ja nende modifikatsioonid). (1) Taimedel võib olla lühike elu ja kõrge fotosünteetiline aktiivsus veerohkel perioodil. Kuid seejärel jäävad nad puhkeseisundisse seemnetena. (enamus kõrbetaimi) (2) Pika eluaeaga taimed võivad veerohkel perioodil produtseerida lehti, põua ajal lasevad lehed maha (paljud akaatsiad). (3) Taim võib produtseerida pika elueaga lehed, mis hingavad aeglaselt ja on tolerantsed pika veedefitsiidi suhtes, kuid nad ei suuda kiirelt fotosünteesida, kui vett on külluses (asteldega kõrbe põõsad) (4) C4 taimed võivad oma rakkudevahelises ruumis viia CO 2 kontsentratsiooni tunduvalt madalamale kui C3 tüüpi taimed. S.t nad on võimalisemad tunduvalt intensiivsemaks
ja 20. laiuskraadide vahemikus. Savann jääb vihma- ja lähisekvatoriaalsete mussoonmetsade ning kõrbe vahele. Suurimad savannid on levinud Aafrikas ja Ameerikas, vähem leidub neid Aasias ja Austraalias. TAIMESTIK Taimkattes valitsvad kõikjal 1-2 meetri pikkused kõrrelised. Neil on tihe ja tugevasti põimunud juurestik, mis imab endasse niiskuse ja võimaldab üle elada põuaperioodi. Hõredalt kasvavate puude lai juurestik haarab toitaineid suurelt territooriumilt. Levinud on akaatsiad, palmid, pudelpuud. Nii palmid kui ka kõrrelised taluvad hästi põlenguid ning suudavad püsima jääda või kiiresti taastuda. Kuivemates savannides kaktused, piimalilled, ogedega põõsastikud Savannid on rohtlad, millest osa on täiesti ilma puudeta, osas kasvavad vaid üksikud puud ning mõnel pool leidub parkmetsalisi hõredaid puistusid. Puude arvukus sõltub niiskustingimustest, põlengute sagedusest ja inimmõju ulatusest.
aastase juurdekasvuga,suhteliselt hõredad ning väheste puuliikidega(kuusk,mänd,nulg), puitu kasutatakse enamasti tarbepuiduks. 2.Parasvöötme leht-ja segamets lehtpuu metsad on tootlikumad.Metsad kasvavad väikesel territooriumil lõunapoolses osas(Ukraina,Prantsusmaa),aastane juurdekasv keskmiselt 5-10m3/ha/a, liigiliselt mitmekesisem(vaher,tamm jne.),on väärtuslik puit mööblitööstuses. 3.Lähisekvatoriaalsed hõrendikud (savanni piirkond)vähetootlik,üksikud puuliigid(akaatsiad), liigiline koosseis ja aastane juurdekasv on väike. 4.Ekvatoriaalsed vihmametsad suur aastane juurdekasv(kuni 50 m3/ha/a),liigirikkad,raiutakse enamasti väärispuidu eesmärgil.Peamiselt Aafrikas,Kagu-Aasias,Lõuna-Ameerikas. 5.Lähistroopika metsad a)kuivad vähe säilinud,väike aastane juurdekasv,neil on keskkonna kaitseline tähtsus. Neid on USAs,Austraalias,Vahemeremaades
väiksed või karvased. · Loode pool on kuiv troopiline mets kuivaperiood kõige pikem detsembrist maini, +mõnenädalane juulis ja augustis. Mets on seal madalam ning rohkem on heitlehiseid puid. Sademeid 1000- 2000 mm/a, sest kirdetuulevad kaotavad oma niiskuse üle Nicaragua tulles. Taimestik on kollaseks kõrbenud. Kõrgemad puud võivad ulatuda 30 meetrini. Madalamad alusmetsa puud-põõsad: akaatsiad sümbioosis sipelgatega (sipelgad elavad akaatsiate astlais ja sipelgad kaitsevad akaatsiaid kahjurputukate eest ja hävitavad kodupuu ümbruses taimede tõusmed). Loomastik: kiiverbasilisk, haraknäärid, valgesaba-pampahirv. Argentina · Riigi põhjaosa ulatub troopikasse, lõunapiir on vastu Antarktika jäämägesid. · Üle 60 000 soontaime liigi. · Suured tsonaalsed taimekooslused säilinud. · Kesk-argentina on soojas parsvöötmes. · Keskosas pampa
- Indoneesias (6,1 mln. ha) ja - Brasiilias (4,6 mln. ha). Kokku paikneb 62% kiirekasvuliste puuliikide istandustest Aasias (State of the World's Forests, 2001). Kiirekasvuliste (sageli eksootpuuliikide) istanduste puidu aastane juurdekasv on põhjapoolkeral enamasti 1015 tm/ha ning lõunapoolkeral 3040 tm/ha, nende raiering on harilikult alla 30 aasta (Siry, Cubbage, Ahmed, 2003). Troopiliste piirkondade puuistandike liigilises koosseisus domineerivad eukalüptid, järgnevad männid, akaatsiad ja suur tiikpuu. Näiteks on eukalüptiistanduste keskmine aastajuurdekasv olenevalt liigist 10 60 tm/ha. Mitmesuguste teiste sh toidusaaduste saamiseks rajatud istandused on näiteks kummipuude, kookos- ning õlipalmide, ameerika pirnlooreberipuu e. avokaado, kaneelipuu, banaanide, teepõõsaste ning kohvipuude kasvatamiseks. Istandustest saadav üha suurenev puidukogus aitab tunduvalt vähendada survet looduslikele metsadele.
Mõlemaid huvitavad mesilased. Meemäger tahab vastseid ja mett kuid ei leia taru üles, meenäitaja aga tahab vaha kuid ei saa üksi mesilaste vastu. Nii leiabki lind pesa, mäger kisub pesa alla ja mõlemad saavad oma osa. nt: Mosambiigis koostöö põlisrahva ja delfiinide vahel. Põlisrahvale on põhiline kalapüük, milleks peaks minema ookeani. Kari delfiine ajab aga kalad madalasse vette, kus inimesed võrguga ootavad. Pool saavad inimesed, pool delfiinid. nt: Akaatsiad ja sipelgad. Igal akaatsial on oma sipelgas, kes elab akaatsias, akaatsia kasvatab sipelgatele spetsiaalse organi, pesa. Lisaks kasvatab akaatsia suhkrurikkad väljakasvud, mis on sipelgatele toiduks. Akaatsiatele on sipelgad aga kaitse putukate ja rohusööjate vastu. Lisaks lõikavad sipelgad naaberpuude oksad, kui need hakkavad koduakaatsia PARi varjama. 2. PÕLLUMAJANDUS Tegelevad: inimesed, ühiselulised putukad (termiidid, sipelgad, mesilased) Inimene ja põllumajandus
õrnad maitsvad kroonlehed naiste-puna Kärbsed Avatud lamedad õied või Sarikalised (heinputk, raipehais till), raitlill, stapeelia Lindtolmlemine Koolibrid, Sagely puhas punane värvus (eestis pole), aaloed, nektarilinnud jt (seda ei näe putukad), eukalüptid, akaatsiad, papagoikirju, lõhnata fuksia, bromeelialised, kanna Nahkhiir-tolmlemine Suured, hästinähtavad, heledad, Baobab, durian, lõhnavad õisikud balsapuu Tuultolmlemine Õiekate taandarenenud, nektarit Kask, tamm,
kroonlehed Kärbsed Avatud lamedad õied või Sarikalised (heinputk, raipehais till jt.) /raitlill, stapeelia Lindtolmlemine Koolibrid, Sageli puhas punane värvus (Eestis pole), aaloed, nektari- (seda ei näe putukad), sageli eukalüptid, akaatsiad, linnud, ka "papa-goikirju", lõhnata fuksia, mitmed teisi bromeelialised, kanna 40 Nahkhiir- Suured, hästinähtavad õisikud, Baobab, durian, tolmlemine lõhnavad, heledad õisikud. balsapuu
kroonlehed Kärbsed Avatud lamedad õied või Sarikalised (heinputk, raipehais till jt.) /raitlill, stapeelia Lindtolmlemine Koolibrid, Sageli puhas punane värvus (Eestis pole), aaloed, nektari- (seda ei näe putukad), sageli eukalüptid, akaatsiad, linnud, ka "papa-goikirju", lõhnata fuksia, mitmed teisi bromeelialised, kanna Nahkhiir- Suured, hästinähtavad õisikud, Baobab, durian, tolmlemine lõhnavad, heledad õisikud. balsapuu Tuultolmlemine Õiekate taandarenenud, Kask, tamm,
eest varitseja oma tädi näol; ja kui tädi nägi, millises seisukorras olid Tomi riided, tegi ta vankumatu otsuse muuta poisi laupäevane puhkeaeg sunnitööga vangistuseks. 2 PEATÜKK Laupäeva hommik oli kätte jõudnud ja kogu suvine maailm oli särav, värske ja täis elurõõmu. Igas südames helises laul, ja kui süda oli noor, siis tungis hein huultele. Igas näos oli rõõmu jaigas sammus kergust. Akaatsiad õitsesid ja õite lõhn täitis õhku. Cardiffi küngas, künkatagune kõrgustik, haljendas tai- 16 mestikust ja oli küllalt kaugel, et paista igatsetud maana, unelev, rahuküllane, meelitav. Tom ilmus kõnniteele lubjaämbri ja pikavarrelise pintsliga. Ta silmitses planku, ja rõõm kadus loodusest ning sügav kurbus asus tema hinge. Kolmkümmend jardi üheksa jala kõrgust planku! Elu tundus Tomile tühjana ja olemasolu lausa koormana. Ohates kastis ta pintsli värvi sisse ja
annaabi.ee 
