Geograafia koolieksam 2013 (0)

• Lähtekivim. Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa. Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu-ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse.
  
• Kliima. Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine , milline onmurenemise lõppsaadus. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik , mis määrab omakorda aineringe, orgaanilise aine kogunemise ja mineraliseerumise vahekorra (mulla orgaanilise aine koostise ja hulga).Kliimast sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus.
  
• Reljeef. Reljeef mõjutab mulla vee-ja soojusrežiimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile jne.
  
• Taimed. Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa - huumus. See sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente nagu C, N, S ning hoiab tänu oma peensusele kinni vett.
  
• Mullaorganismid. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid.
  
• Aeg. Ajajooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist.
  
• Inimtegevus. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt. Ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon , pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne.
  

• on temperatuuri kõikumine
  
• kivimi lõhedes olev vesi ja puujuured
  

• pind muutub krobeliseks
  
• kaasnevad keemilised protsessid , muutub koostis.
  

• Tundra
  
• sademed > aurumine ;
  
• igikelts takistab vee imbumist
  
• liigniiskus ja hapnikuvaesus
  
• tekivad gleimineraalid
  
• väheviljakad
  

• Parasvöötme okasmetsad ;
  
• sademed > aurumine;
  
• mullalahuse valdav liikumissuund ülalt alla;
  
• alused leostuvad ja muld hapestub;
  
• kujuneb hele toitainetevaene väljauhte- e. leethorisont ;
  
• mullaviljakus langeb (sp. lubjatakse muldi).
  

• sademed ~ aurumine;
  
• varisevad lehed soodustavad huumuse teket;
  
• üsna viljakad;
  
• enamasti põllustatud.
  

• Rohtlad ;
  
• sademed =
• tüse huumushorisont (vahel üle 1 m);
  
• rohttaimede lehed ja juured rikkalik orgaanilise aine allikas;
  
• kõrge viljakus;
  
• suur põllustatus.
  

• Ekvatoriaalsed vihmametsad;
  
• sademed > aurumine;
  
• mullalahus liigub ülalt alla, kasutamata toitained uhutakse sademeteveega välja - kujuneb väljauhtehorisont;
  
• sp. peab aineringe olema kiire, sest toitaineid mulda ei kogune;
  
• väheviljakad.
  

• Hapnik 21%
  
• Lämmastik 78%
  
• süsihappegaas
  
• veeaur
  
• lisaained
  

• Segatalud põllumajandustalu, kus kasvatatakse erinevaid põllukultuure ja peetakse loomi oma tarbeks, kuid toodangu ülejäägid (mõni toode) lähevad müügiks. Kõrgeltarenenud riikides on segatalude arengujärk enamasti läbitud. Arengumaades, kus viiakse läbi agraarreforme, on need aga vägagi iseloomulikud.
  
• Spetsialiseeritud suurtalu – moodne kõrgtootlik taluvorm, kus on spetsialiseerutud enamasti vaid ühele tooteliigile (lillekasvatus, piimakari , maitsetaimed, teravili jne). Spetsialiseeritud suurtalud on levinud peamiselt Euroopas ja Põhja-Ameerikas, nende arv kasvab ka Jaapanis, arengumaades leidub neid veel vähe.
  
• Ekstensiivsed teraviljatalud hõredasti asustatud kuiva kliimaga piirkondades Põhja-Ameerikas ja Austraalias, Venemaa ja Kasahstani steppides jm rohtlaaladel. Teraviljatalud on väga suure pindalaga ja seal kasvatatakse peamiselt nisu. Sageli tuleb farmer tallu ainult külvi ja -lõikuse ajaks ning palkab selleks perioodiks sulased. Kogu töö tehakse ära paari nädalaga, vili müüakse kohe elevaatorisse, seejärel sõidab omanik tagasi alalisse elukohta, sulased aga lähevad uuele tööle. Madala hektarisaagi kompenseerivad väikesed tootmiskulud , kuid vajatakse mitmesuguseid agraartööstuskompleksi poolt pakutavaid äriteenuseid (elevaatorid, masinhoole, valveteenistus, jms).
  
• Rantšo on suur loomakasvatusmajand, kus peetakse tuhandepealisi lihaveise- või lambakarju, keda söödetakse aastaringselt looduslikel karjamaadel. Söödatagavarasid varutakse erakordseteks juhtudeks (pikaajaline põud vmt). Karjased kaitsevad karja röövloomade eest ja jälgivad karjamaade ühtlast kasutamist. Rantšo annab väga odavat toodangut, kuid selleks peab olema kümneid tuhandeid hektareid karjamaid. Suuremaid kulutusi tehakse vaid tõuaretusele ja veterinaarteenindusele. Rantšod on levinud USA kuivas lääneosas, Austraalias, Argentinas, Lõuna-Aafrikas jm.
  
• Istandus on suur taimekasvatusmajand, mis toodab saadusi (kohvi, suhkruroog, puuviljad jms) müügiks ja tegeleb nende esmase töötlemisega. Kõrge saagikuse tagamiseks pannakse suurt rõhku agrotehnikale (sordiaretus, väetamine, õiged maaharimis - ja hooldusvõtted, taimekaitse jmt). Istandus saab töötada vaid odava tööjõuga. Selleks olid ajalooliselt orjad, hiljem arengumaadest värvatud lepingutöölised. Arengumaades on praegugi palju istandusi.
  
• Loomavabrikud tootvad loomakasvatussaadusi tööstuslikult. Loomad koondatakse mitmekorruselistesse hiigelfarmidesse, mis paiknevad turu läheduses (sadamad, linnaäärne odav maa) ja kasutavad sisseostetud sööta. Kõige rohkem on rajatud linnu-, loomaliha- ja piimavabrikuid, seda eriti Jaapanis ja USA-s, kuid viimasel ajal ka arengumaades..
  

• Külm front: külm õhk tungib sooja õhu alla, tekitades rünksajupilvi, mis toob kaasa temperatuuri languse ja tugevaid sademeid
  
• Soe front: soe niiske õhk kerkib külma õhu kohale, tekitades pilvekihi, mis toob kaasa kergeid sademeid, talvel põhjustab jäidet
  

• lämmastikühendid (NO, NO2, ammoniaak );
  
• süsinikuühendid – vingugaas CO, süsihappegaas CO2;
  
• aerosool ehk tahked osakesed.
  
• väävliühendid, eriti S02;
  

EKVATORIAALNE VIHMAMETS

• Kliimavööde – ekvatoriaalne kliimavööde
  
• Kliima – temperatuur aastaringselt kõrge ja sademeid palju
  
• Piirkonnad – Amasoonia, Kesk-Aafrika ( Kongo jõgikond),       Indoneesia ja Uus- Guinea
  
• Taimestik – 3 rinnet : 1) kõrge rinne: 30 – 40m kõrgused puud
  
  • 2) keskmine rinne: 20 – 30m kõrgused puud
    
  • 3) madalrinne: madalamad kui 20m kõrgused           
    
  • taimed
    
• Taimestik on väga värvikirev; põhilised taimed: viigipuu , bambus, mangroovtaimed, eebenipuu, kakaopuu , hevea, liaanid .
  
• Mullastik – ferralliitmullad - suure raua sisaldusega, punase värvusega mullad, sisaldavad vähe huumust ja on liigniisked.
  
• Loomastik – erksavärvilised, liigirikas ; põhilised loomad: ahvid , maod , kaimanid, jaaguar, kahepaiksed , sisalikud, linnud.
  

• Kliimavööde – lähisekvatoriaalne kliimavööde
  
• Kliima – 2 aastaaega: niiske ja kuiv aastaaeg      Temperatuur aastaringselt ühtlaselt kõrge.
  
• Piirkonnad – Aafrika, Brasiilia, Mehhiko, Austraalia, India ja      Indoneesia
  
• Taimestik – peamised taimed on 1-2m kõrgused kõrrelised. Neil on tihe ja tugevasti põimunud juurestik. Levinud taimed on akaatsia, ahvileivapuu , palmid, pudelpuud. Savannis kasvavad puud taluvad hästi põlenguid ja suudavad püsima jääda või kiiresti taastuda .
  
• Mullastik – Savannis on ferralliitmullad. Niiskel aastaajal on muld sageli kaetud veega, kuid kuival aastaajal kuivavad mullad ära ja muutuvad punaseks, mis sarnanevad telliskivile.
  
• Loomastik – liigirikas, enamasti rohusööjad imetajad . Paljud liiguvad ringi karjadena. Savannides on arvukalt mitme meetri kõrguseid koonusekujulisi termiitide pesakuhilaid. Põhilised loomad: lõvi, sebra, elevant , hüään, emu, ninasarvik , koaala.
  

• Kliimavööde – troopiline, lähistroopiline kliimavööde
  
• Kliima – õhk väga kuiv. Taevas pilvitu ja sajab vähe. Temperatuur aastaringselt kuum. Ööpäevane temperatuuride amplituud suur (u. 50°C). Lõunapoolkeral sajab septembris ja oktoobris , põhjapoolkeral märtsis, aprillis ja mais.
  
• Piirkonnad – Aafrika (Sahara, Namib, Kalahari ), Aasia ( Gobi , Taklimakan, Karakum , Thar, Araabia), Austraalia, Põhja-Ameerika (Sonora).
  
• Taimestik – peamised taimed on põõsad ja poolpõõsad. Need on osaliselt igihaljad , osaliselt heitlehelised. Lehed tihti asendunud okastega . Taimedel suur, haruline ja sügavale ulatuv juurestik ja lühike eluiga. Põhilised taimed: kaktused, aaloed .
  
• Mullastik – vähe huumust, helehall. Mulla pinnale ja ülaossa ladestub palju sooli.
  
• Loomastik – öine eluviis. Enamasti heledavärvilised, väikese kehaga, pika sabaga. Paljud loomad jäävad suveunne. Puuduvad higinäärmed, kuid on soolanäärmed. Roomajate nahk on veekindel, saba pikk, sest seal saab vett hoida. Peamised loomad: närilised, iguaan , karakal, skorpion , kilpkonnad, maod, kaamelid.
  

• Kliimavööde – parasvööde
  
• Kliima – kaks kliimatüüpi: 1) mereline kliima – sademeterikas, aastaringne temperatuuride amplituud väike: talvel soe, suvel jahe 2) mandriline kliima – kuiv, aastaringne temperatuuride amplituud suur: talvel külm, suvel soe
  
• Piirkonnad – Euroopa, USA idarannik , Ida-Hiina
  
• Mullastik – pruunmullad – toitainerohked, piisavalt huumust. Püsivad raua- ja alumiiniumiühendid.
  
• Taimestik – ulatuslikud metsad, sügisel värvikirevad. Kõrge puurinde alla kuuluvad pöök, tamm, vaher , kastan. Madalamas rindes on kask , paju, haab . Põõsad: sarapuu, kuslapuu. Rohu- ja samblarinnet palju.
  
• Loomastik – Peamiselt imetajad, kes toituvad seemnetest, pähklitest ja tammetõrudest. Mõned jäävad talveunne . Kiskjaid vähe, kuna kütitakse palju. Põhilised loomad: metssiga, pesukaru , nugis , hirv , naarits, pruunkaru .
  

• Kliimavööde – parasvööde
  
• Kliima – jahe ja niiske suvi ning külm talv
  
• Piirkonnad – Euraasia põhjaosa, Põhja-Ameerika põhjaosa
  
• Mullastik – nõrgalt arenenud rohustuga okasmetsade all kujunevad leedemullad. Sademeid langeb rohkem, kui jõuab auruda, vee ülejääk imbub pinnasesse.
  
• Taimestik – okasmetsad ja sood . Peamised okaspuud: igihaljad mänd, kuusk ja nulg; suvehaljas lehis. Taiga okaspuudel on kooniline võra, peened okkad. Okaspuud jagunevad tumedaokkalisteks (kuusk ja nulg) ja heledaokkalisteks (mänd, seedermänd ja lehis)
  
• Loomastik – liigivaene. Peamised loomad on paksu karvkattega kiskjad. Nad toituvad väiksematest imetajatest. Veekogude ääres elab ka kopraid. Linnud toituvad käbideseemnetest, rändlinnud on enamasti putuktoidulised. Põhised loomad: karu, põder, hunt, soobel.
  

• Kliimavööde – lähispolaarne kliimavööde
  
• Kliima – 2 aastaaega: polaarpäev ja polaaröö. Rannikualadel soojem ja niiskem.
  
• Piirkonnad – Euraasia põhjarannik, Põhja-Ameerika põhjarannik
  
• Mullastik – õhuke mullakiht ja vähe viljakas
  
• Taimestik – peamised taimed on samblad , samblikud ja puhmastaimed. Lõuna pool on taimkate tihedam kui põhja pool. Niiskemates kohtades kasvavad samblad, kuivemates samblikud. Tundras on palju soid.
  
• Loomastik – vähe loomi. Jagunevad paikseteks ja rändasukateks. Paiksetel loomadel on suur ja kompaktne keha, paks karvkate, mis talvel on hele, suvel tume. Suvel koguvad naha alla paksu rasvakihi. Rändloomad toituvad suvel tundras, talvel metsavööndis. Põhilised loomad: põhjapõder, lemming , hülged.
  

• Kliimavööde – arktiline, antarktiline kliimavööde
  
• Kliima – suur temperatuuride amplituud, vähe sademeid. Külm ja kuiv kliima. Kaks aastaaega: polaarpäev ja polaaröö
  
• Piirkonnad – Antarktika (lõunapoolkeral), Põhja-Ameerika, Gröönimaa, Põhja-Jäämere saared
  
• Mullastik – muldkate puudub
  
• Taimestik – peamiselt vetikad (vees) ja samblikud ( kividel )   
  
• Loomastik – põhjapoolkeral kalad, hülged ja jääkarud; lõunapoolkeral pingviinid
  

• tekstiilitööstus: tegeleb niidi tootmise ja kanga kudumisega.
  
• õmblustööstus: tegeleb valmisriiete tootmisega.
  
• naha- ja jalatsitööstus: tegeleb jalanõude, käekottide, tagide jne tootmisega.
  

• 97,2% Maailmameres
  
• 2,8% Mage vesi
  

• 77,8% Pinnavesi
  
• 22% Põhjavesi
  
• 0,2% Mullas seotud
  

• 99,36% Jää ja liustikud
  
• 0,61% Järved
  
• 0,03% Atmosfäär
  
• 0,003% Jõed ja allikad
  

• Saju kestus: esimestel sajupäevadel suureneb infiltratsioon, kuid siis hakkab kiiresti langema , sest pinnasekihid on veega küllastunud.
  
• Saju intensiivsus: intensiivse saju korral voolab enamus sademeteveest jõgedesse ja järvedesse panda mööda.
  
• Kivimite poorsus: mida poorsemad on kivimid, seda intensiivsem on infiltratsioon.
  
• Taimkatte esinemine: taimkate, eriti mets vähendab infiltratsiooni, sest osa sademeteveest aurab tagasi õhku puudelt.
  
• Nõlva kalle: mida suurem on nõlva kalle, seda vähem vett imbub põhjavette, sest suurema kalde korral on pindmine valgumine intensiivsem.
  
• Pinnase niiskus: kuiva pinnase korral imbub vett rohkem maa sisse kui niiske (märja) pinnase korral.
  

• Suureneb töökohtade valikuvõimalus
  
• Suurenevad elanike sissetulekud, mis tõstab maksulaekumisi ja parandab elatustaset
  
• Elavneb majandus üldiselt
  
• Paraneb infrastruktuur
  

• Tõusevad kohalike kaupade ja teenuste hinnad, sh ka kinnisvara hinnad
  
• Töö hooajalisus
  
• Kasutatakse palju importkaupu, mis viib osa kasumist välja
  

• Tehakse suuremaid kulutusi nii loodus- kui ka kultuurikeskkonna parandamiseks (puhastatakse tee ääred võsast, niidetakse, restaureeritakse hooneid), paraneb piirkonna väljanägemine
  

• Kasvab liiklusintensiivsus, suureneb müra, tekivad liiklusummikud
  
• Kaovad loodusmaastikud, kahjustub looduskeskkond
  
• Suureneb reostus
  

• Paraneb teeninduskultuur ja teenuste kvaliteet
  
• Elustuvad ja säilivad traditsioonid, tekib kohalik kultuuriidentiteet
  
• Paraneb suhtumine erinevatesse rahvastesse
  

• Suureneb prostitutsioon, narkomaania, salakaubavedu, alkoholism
  
• Kaob kultuuriline omapära, hävib kohalik identiteet, kui tuuakse sisse odav võõrtööjõudkultuuri
  
• Konfliktid kohalike ja turistide vahel
  

• Nendes piirkondades, mida turistid massiliselt külastavad, suureneb koormus loodusele . Võivad hävida taime- ja loomaliigid , loodusesse jäetakse maha palju prügi, liigsest tallamisest, sõitmisest tekib erosioon jne. Kaudselt suureneb surve loodusmaastikele (vajatakse uusi maid, et ehitada teid, puhkekomplekse, spordi- ja vaba aja veetmise rajatisi.