Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Geograafia koolieksam 2013 (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
Pilet 1.
1. Asukoha määramise meetodid.
A. Kaart ja kompass. Orienteerime kaardi kompassi abil põhja suunda. Viime kokku maastikul olevad objektid (tee, maja, üksik puu, kivi) kaardil olevatega ja leiame oma asukoha kaardil.
B. GPS = Global Positioning System
a. Globaalne asukoha määramise süsteem on satelliitidest ja Maal asuvatest seirejaamadest koosnev süsteem, mis võimaldab väikeste GPS-vastuvõtjate abil määrata mingi koha geograafilised koordinaadid, orienteeruda maastikul viibides .
b. Kaks süsteemi: USA- NAVSTAR,
c. Venemaa-GLONASS
Meil on vaja GPS-vastuvõtjat, lagedat kohta, et satelliidilt tulevat signaali miski ei segaks. Saame määrata oma asukoha koordinaadid. Tänapäeva seadmetel on olemas ka aluskaart , millelt näeme oma asukohta ka kaardil. GPS-seadme kompass töötab vaid liikumisel, kui signal muutub.
2. Majandust mõjutavad tegurid.
  • Loodusvarad
  • Looduslikud tingimused
  • Rahvaarv
  • Tööpuudus, tööjõupuudus

Pilet 2.
1. Maa siseehitus . Maakoore ehitus.
Maakoore piir vahevööga kannab Moho (ka M) piiri nime Jugoslaavia seismoloog Andrija Mohorovićići auks, kes selle 1909 aastal avastas. Moho piirist kuni 2900 km sügavuseni laiub kivimeteoriitidele sarnaste kivimitega vahevöö. Selle ülaosas on mõnesaja km paksune plastiline astenosfäär (ookeanide all 50-70 km, mandrite all kuni 200 km). Tänapäeval teatakse, et astenosfäär on vahevöö kivimite mõningase ülessulamise – basaltse magma tekkepiirkond. Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nimetatakse litosfääriks.
Nikkelraua koostisega Maa tuum paikneb sügavustel 2900-6378 km, jagunedes vedelaks välis- ning tahkeks sisetuumaks. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa dünaamilise magnetvälja.
Litosfaär - Maa tahke kivimkest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri peale jäävast vahevöö ülaosast, on liigendunud laamadeks .
Astenosfäär - vahevöö ülaosas ookeanide all -50 km, mandrite all -200 km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise piirkond, millel triivivad litosfaäri laamad .
Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest , millel lasuvad süvamere setted . Mandriline maakoor moodustab mandreid ning koosneb mitmesugustest sette- ja moondekivimitest ning nende ülessulamisel tekkinud magmast tardunud graniidist .
Maakoore kivimiline koostis on meie planeedi unikaalse geoloogilise arengu produkt. See on praegu 5–80 km paksune ning jaguneb kaheks erineva vanuse ja tekkeviisiga ookeaniliseks ja mandriliseks osak . Mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus:
Näitaja Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor
Maakoore paksus Kuni 70km Kuni 20km
Maakoore vanus Kuni 4 miljardit aastat Kuni 180 miljonit aastat
Maakoore tihedus 2,7 (kergem) 3,0 (raskem)
Kivimikihid Settekivimid , graniit , basalt Settekivimid, basalt
2. Riigi arengutaseme näitajad.
 SKT (sisemajanduse kogutoodang) – riigi territooriumil aasta jooksul toodetud kaupade ja osutatud teenuste kogumaht rahalises väärtuses.
rahvatulu, energia tootmine, energia tarbimine, väliskaubandusbilanss, arstiabi , hariduse korraldus, sotsiaalabi korraldus , naiste rakendatus majanduses jne.
Pilet 3.
1. Laamtektoonika.
Laam , laamide liikumapanev jõud, ookeanide keskahelik , subduktsioonivöönd, kuuma täpi tektoonika, kontinentaalse rifti kujunemine.
Laamtektoonika. Maa välimine osa koosneb jäikadest plaatidest – litosfääri laamadest, mis on üksteise suhtes pidevas liikumises. Laam on litosfääropank, mis liigub 1 –10 cm/a.Laamade liikumist uurivat teadust nim laamtektoonikaks. See teooria sai alguse Alfred Wegwneri poolt välja pakutud mandrite triivi hüpoteesist. Laamad paneb liikuma aine liikumine vahevöös, seda omakorda põhjustab kuum tuum.
  • Kui kaks ookeanilist laama või üks ookeaniline ja üks kontinentaalne laam üksteisele lähenevad, toimub subduktsioon ehk laama sukeldumine ning ookeaniline laam surutakse vahevöösse.
  • Kahe kontinentaalse laama kokkupõrke tulemuseks on Himaalaja-taolise mäestiku teke.
  • Kui kaks ookeanilist laamateineteisest lahknevad, täitub nende vaheline ruum vahevöös tekkinud magmaga. Selle kristalliseerumisel moodustub uus maakoor ja ookean laieneb .
  • Kui kaks kontinentaalset laama lahknevad, tekib kontinentaalne rift ning selle laienemisel võib sinna kujuneda ookean, nt praegune Punane meri on beebiookean.
Laamade servaaladel esineb pingete tõttu sageli maavärinaid ja vulkaane.
Kuuma täpp - Sõltumatult laamade liikumisest esineb vulkaanilisi saari , mis reastuvad vanuse järgi nt Hawai saared. Kuuma täpi vulkanismi põhjustavad protsessid, mis toimuvad väga sühaval vahevöös, tõenäoliselt vahevöö ja välise tuuma piiril. Kuum aine voog tõuseb ülesse ja tungib läbi õhukese ookeanilise maakoore tekitades vulkaani. Kui maakoor nihkub, tungib kuum aine mõne aja pärast uuest kohast läbi maakoore, tekitades uue vukaani, eelmine kustub ajapikku. Mandri alla sattunud kuum täpp võib põhjustada võlvkerget ja kontinentaalse rifti kujunemist.
2. Maailma riikide jagunemine arengutaseme järgi.
Arengumaad , arenenudmaad.
Pilet 4.
1. Maa geoloogiline areng.
2. Globaliseerumine. Rahvusvahelised organisatsioonid ja firmad.
Globaliseerumine - kogu maailma haaravate majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste jne kontaktide tihenemine, tänu kaasaegsetele sidepidamis-ja transpordivahenditele. Majanduslik integratsioon : rahvusvaheline kaubandus, välismaised otseinvesteeringud riiki, välismaalt saadud tulud (toetused, palgad jne)
Tehnoloogia arengutase: interneti käsutajad, Internetiühendusi kodudes,
Isiklikud kontaktid: väliskülastuste arv, rahvusvahelised telefonikõned, rahaülekandeid jne
Poliitiline tegevus: esindusi välisriikides, osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides, osalemine ÜRO missioonides.
Globaliseerumine e üleilmastumine. - Rahvusvaheliste firmade tegevuse tulemusena tänapäeva majandus globaliseerub. 17.saj tegelesid rahvusvahelised firmad kaupade hankimise ja Euroopasse toimetamisega ülemeramaadest (kolooniatest), nt Briti Ida-India Kompanii. Hiljem hakkasid rahvusvahelised firmad tegelema põllumajandussaaduste ja maavarade hankimise ja transpordiga, nt Shell. Tänapäeval on rahvusvahelisi firmasid kõigis valdkondates, nt McDonalds
Rahvusvahelised organisatsioonid : võivad olla nii riikidevahelised kui ka ühendada erinevaid elualasi või hobidega tegelevaid inimesi erinevates riikides (nt ROK-rahvusvaheline olümpiakomitee, NBA…)
ÜRO: Ühinenud Rahvaste Organisatsioon - Ülemaailmne rahu ja julgeolek
EL - Euroopa Liit - Alguse saanud 1950 Euroopa Söe- ja Teraseühendusest, 1993-st EL...Eesti liitus 2004
- Ühisturg, majanduse elavdamine piirkonnas, liikmesriikide kaupadele parema turu loomine.
- Lepitakse kokku riikide poliitika põhisuunad nt rahvusvahelistes organisatsioonides
NATO - Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon - Kollektiivse kaitse pakkumine liikmetele
WTO - Maailma Kaubandusorganisatsioon - alguses Üldine Tolli- ja Kaubanduskokkulepe; Eesti liitus 1999 - Tollimaksude alandamine , kaubanduse elavdamine, abistamine investeerimisel
IMF - Rahvusvaheline Valuutafond; Eesti liitus 1992 - Kooskõlastada rahvusvahelist rahandust, valuutakursside kõikumist jne
Pilet 5.
1. Kivimite jagunemine tekke järgi. Kivimite ringe .
Kivimid jagatakse tekkeviisi järgi kolme suurde rühma: tard (magma)-, moonde - ja settekivimid.
Tardkivimid - Tardkivimid moodustavad umbes 4/5 maakoorest, nad on tekkinud sügaval maakoores sulanud materjali tardumisel või pärast seda, kui see materjal on vulkaanidest maapinnale pursanud. Vastavalt sellele, kas tardkivimid tekkisid sügaval maakoores oleva magma aeglasel jahtumisel või vulkaaniliste protsesside tulemusena maapinnal, eristatakse süvakivimeid ja purskekivimeid.Nii on ookeanipõhja tüüpiliseks kivimiks must, palja silmaga nähtamatute kristallidega vulkaaniline kivim basalt, mandritel aga jämekristalne punavärviline süvakivim graniit.
Settekivimite teke algab maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt setete kuhjumisega. Kivimiks saab sete alles kivistudes – mineraaliterade üksteisega tugeva liitumise protsessis. Nii sünnib liivast liivakivi , merepõhja lubimudast aga lubjakivi jne.
Maakoores, kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes (üle 100-200ºC) kristalliseeruvad settekivimid ja ka paljud tardkivimid ümber uuteks mineraalide kooslusteks – moondekivimiteks. Nii on näiteks vilgukildas vilgu lehekesed tekkinud savimineraalide ümberkristalliseerumisel. Maapõue rõhkude tõttu asetuvad tekkivad vilgu lehekesed sageli ühte tasapinda. Sellepärast lõhestuvad kildad kergesti õhukesteks plaatideks. Moondekivimid võivad tekkida nii tardkivimitest, kui ka settekivimitest . Moone toimub alati enam-vähem tahkes kivimis. Moondekivimites võib tihti märgata nii kristalle, kui ka vöödilist kihilisustMoondekivimid on näiteks kiltkivi (kihiline hall kivi, mis lõheneb kergesti plaadikesteks), gneiss (vöödiliste kristallkihtidega), päevakivid, kvarts.
Settekivim -moondekivim: savi-kiltkivi, lubjakivi-marmor, graniit- gneiss, liivakivi-kvartsiit.
Kivimiringe . Kivimid võivad muutuda (kuumuse, rõhu, murenemise) toimel teisteks kivimiteks. Seda nimetatakse kivimiringeks.
2. Kalandus . Vormid ja levik.
Maailma tähtsamad kalapüügipiirkonnad - Kalarikkad on piirkonnad, kus on toitaineid ja õhku. Kalanduse vormid: rannikupüük, ookeanipüük, kalakasvatus
1. Hajali rannikupüük on levinud levinud Norras ja Ida- ning Kagu- Aasia rannakulades. Merel käiakse paadiga , püütavad kogused on väikesed. Enamasti müüakse saak kohe rannas või töödeldakse
2. Avamerepüügi abil saadakse enamus maailma kalatoodangust. Laevadel on külmutusseadmed, merele minnakse nädalateks. Vaja on kalatööstusettevõtteid sadamasse, et kogu saak korraga ära anda.
3. Ookeanipüügi puhul minnakse ookeanile kuudeks. Laeval on võimalik kala töötlemine nt konservideks. Vaja on tervet laevastikku: luurelaevu kalaparvede leidmiseks, transpordilaevu toodangu tarbijani toimetamiseks. Seetõttu saavad sellega tegelda vaid suured ja rikkad riigid: USA, Jaapan, Venemaa.
4. Kalakasvatuse osatähtsus maailmas suureneb, sest varud maailmamerest vähenevad. Selle arengut takistab reostus .
Muutused maailma kalanduses: Väljapüük maailmamerest on vähenenud, püük kalakasvatustest suureneb kiires tempos , arengumaade osatähtsus kalanduses kasvab pidevalt, paljud väärisliigid kannatavad ülepüügi all (püügikeeld), püütakse vähemväärtuslikku kala, püütakse rakendada püügikontrolli,
Kalavarude vähenemise põhjused ja kalandusega seotud keskkonnaprobleemid:
Kalavarude vähenemise põhjused: massiline väljapüük tänu kaasaegsele tehnoloogiale, maailmamere reostumine ( nafta ammutamine merepõhjast, meretransport, õnnetused tankeritega, aktiivne majandustegevus rannikualadel ).
Keskkonnaprobleemid - Moodne püügitehnoloogia rikub mere ökosüsteeme. Kalavarude vähenemisel on palju ulatuslikum mõju kogu ökosüsteemile, kannatavad ka linnud ja teised loomad, kes kaladest toituvad. Inimtegevuse mõju mereelustikule, liikide hävimine, loodusliku mitmekesisuse vähenemine, ökosüsteemide hävimine. Veetransport maailma erinevate piirkondade (veekogude) vahel on põhjustanud võõrliikide sissetungi.
Pilet 6.
1. Vulkanism .
Vulkaan - koonusekujuline mägi, mille sees on lõõrilaadne lõhe, või nende süsteem, mida mööda magma purustatud kivimite ja gaaside massid tõusevad maapinnale. Vulkaan tekib, kui rõhu all olev magma leiab maakoorelõhesid pidi tee maapinnale.
Vulkaane esineb:
•Laamade äärealadel, kus ühe laama serv teise alla sukeldub (Vaikse ookeani tulerõngas), kus laamad üksteisest eemalduvad (Atlandi ookeani keskahelikul)
•Mandrite sisealadel (Aafrikas); ookeanides (Vaikses ja Atlandi ookeanis)
KILPVULKAANID tekivad räni- ning gaasidevaesest väikese viskoossusega hästi liikuvast basaltsest magmast. See voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, algab pikkade laava vooludena laiali ja ehitab" lameda vulkaanikoonuse. Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. Kihtvulkaanid tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema viskoossusega, vaevaliselt voolavast andesiidsest ja eriti graniitsest magmast. Laavavoolud on lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid. Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub plahvatuslik vulkaanipurse
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Geograafia koolieksam 2013 #1 Geograafia koolieksam 2013 #2 Geograafia koolieksam 2013 #3 Geograafia koolieksam 2013 #4 Geograafia koolieksam 2013 #5 Geograafia koolieksam 2013 #6 Geograafia koolieksam 2013 #7 Geograafia koolieksam 2013 #8 Geograafia koolieksam 2013 #9 Geograafia koolieksam 2013 #10 Geograafia koolieksam 2013 #11 Geograafia koolieksam 2013 #12 Geograafia koolieksam 2013 #13 Geograafia koolieksam 2013 #14 Geograafia koolieksam 2013 #15 Geograafia koolieksam 2013 #16 Geograafia koolieksam 2013 #17 Geograafia koolieksam 2013 #18 Geograafia koolieksam 2013 #19 Geograafia koolieksam 2013 #20
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-06-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 24 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor letitgo Õppematerjali autor

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

61
doc
Geograafia eksam
37
doc
Geograafia riigieksami materjal
23
doc
Geograafia eksamimaterjal
29
doc
Geograafia eksamimaterjalid
97
pdf
Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED
41
doc
Riigieksami materjal
35
doc
Geograafia riigieksami TÄIELIK piltidega kokkuvõte
29
doc
Geograafia materialid



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun