Vetikad, samblad, seened (paiknevad oaasides). 11.Miks ulatub tundra Põhja- Ameerika idarannikul kaugemal lõunasse kui Euroopa põhjaosas? Kuna Põhja- Atlandi hoovus toob sooja vett ja selle kohale sooja õhku Euroopa loodeossa. 12.Tundra loomastik. Lemming, valgejänes, polaarrebane, põhjapõder, pono, karibuu, lumekakk, lumepüü, lagled, ännid, kaljukajakad, kihulased. 13.Jäävööndi loomastik. Adeeliapingviinid, lonthüljes, sinivaal, keiserpingviin, gröönihüljes, valgevaal, jääkaru, morsk. 14.Kus elab jääkaru? Jääkaru elab ainult põhjapoolusel. 15.Kus elab pingviin? Pingviin elab ainult lõunapoolusel. 16.Inimtegevus tundras. Põhjapõtrade kasvatused, kalapüük, mereloomade küttimine. 17.Inimtegevus jäävööndis. Kalapüük, küttimine, uurimistööd, teaduseksperimendid. 18.Missugused on tähtsamad keskkonna probleemid tundras? Maavarade kaevandamine rikub pinnast. Tööstus ettevõtted saastavad
a. äärmine lõunaosa). Kirdes ja põhjas on kitsas mandrilava. Beringi merelt saab alguse külm Kuriili ehk Oyashio hoovus. Beringi mere elustik on mitmekesine, selle kohal tiirleb üle 30 erinevat liiki merelinnu ja kokku umbes 20 miljonit isendit. Seal elab palju ohustatud vaalaliike nagu kaselott, küürvaal, sinivaal, heeringvaal jpt. Seal elab ka silevaal, kes on üks haruldasemaid maailmas. Teiste mereimetajate hulka kuulub morsk, jääkaru, stelleri merelõvi, põhja kotik, valgevaal ja mõõkvaal. Ka kalade mitmekesisus on kõrge, seal elab vähemalt 419 kalaliiki. Beringi mere levinud korallid on süvakorallid, mustad korralid ja gorgoniad. Beringi meri paikneb läänest Venemaa ja idast USA rannikul, nende kahe riigi vahel on Beringi meri ära jaotatud. Beringi meres on kalapüük tõhus, kuna üle 50% USA meretoidust tuleb Beringi merest. Ka Venemaal, Jaapanis, Lõuna-Koreas, Tais, Poolas ja paljudes
. Punasesse Raamatusse kantakse teadlaste poolt kogutud koondandmestik haruldaste ja ohustatud liikide (ka liigisiseste vormide) kohta levik, uurituse aste, seisund jms. Punane raamat koosneb... eri värvusega lehtedest (punane, kollane, valge, roheline, hall) punastele lehtedele kantakse eriti ohustatud liigid (nagu punane tuli hoiatab see ohu eest) Nt: India elevant või Simpans kollastele väheneva arvukusega (ohualtid) liigid Nt: Jõehobu, Valgevaal või Mammutipuu valgetele haruldased liigid Nt: Rabapüü rohelistele ohust pääsenud liigid hallidele lehtedele need liigid, mille seisund on määratlemata (vähe uuritud) Loodus muutub pidevalt, inimese mõju loodusele suureneb ja koos sellega muutuvad ka taime ja loomaliikide elutingimused. Kord punasele lehele kantud liigi võib olukorra muu tudes tõsta vähem ohtu kuulutavale lehele Punane Raamat ei sisalda looduskaitse
Vihmametsad Asend: Vihmametsad levivad ekvaatorilähedastel aladel. Kliima: Palav ja niiske. Aastaaegu pole võimalik eristada. Sademeid langeb umbes 2000 mm. Taimestik : Vihmametsad on maailma liigirikkaimad. Taimed võivad ühtaegu nii õitseda kui vilju kanda. Kasvavad paljud sellised taimed, mida kasutame maitseainetena nt : kohv, kakao, vürtsid, piprad, kaneel, vanill. Mullastik : Ferralliitmullad. Vihmad uhuvad mulla ülaosast toitained välja. Vesi kannab toitained sügavamale mulda ja mulla ülaossa tekib leedehorisont. Mullas vähe huumust. Loomastik : Liigirikas. Linnud ja loomad on väga lärmakad. Loomad, linnud ja taimed on väga värvikirevad. Inimesed : Vaid seal kus mets ookeani rannikuni ulatub, elab rahvast rohkem. Loomade küttimine, kalastamine, metsaandide korjamine, algeline maaviljelus. Loomaliigid : jaaguar, gorilla, anakonda, taapir. Taimeliigid : viigipuu, hiidbambus, kakaopuu, mangroovt...
4)rasvakiht 5)osadel talveuni Tüüpilised loomad: põhjapõder, lumekakk, Norra lemming, lumepüü, karipuu. Inimeste tegevusalad: küttimine, kalastamine, põhjapõtrade kasvatamine. JÄÄVÖÖND: Kliimavööde: arktiline(polaarne) Kliima: terve aasta vältel kaetud lume ja jääga. Riigid: Antarktika, Gröönimaa. Taimed: mikroskoopilised vetikad, seened. Tüüpilised loomad: sinivaal, keiserpingviin, morsk, valgevaal, jääkaru, grööni hüljes. Inimeste tegevusalad: kalastamine, hüljeste küttimine, kivisöe kaevandamine, teaduslikud katsed.
Pooluste juures. külm. on igikelts. Näited: sinivaal, keiserpingviin, jääkaru, morsk, valgevaal, hüljes Asub Euraasia põhja Lühike suvi. Talved Nõrgalt arenenud mullastik. Liigivaena taimestik. Esineb igikelts ja Eluga tundra karmi kliimaga on Tundra osas ja Ameerika pikad. Enamasti on Kidur taimestik ei anna taime juured ei suuda tungida masse. kohastunud vähe loomi. põhja osas ja natukene külm. pissavalt org. Ainet et tekkiks Enamasti on seal samblikud
Jääkaru on suurim tänapäeval elav kiskja. (Randla 1990, Lk 146) Narvali populatsiooni kuulub enam kui 30 000 ja enamik neist elab Kanada Arktikas, Gröönimaal, ka Põhja – Jäämeres. Narval on delfiin, kelle isastel kasvab ülalõua esihambast vasem kuni 3m pikkuseks piigiks. Ta ise on 5m. pikkune. Piik on tarvilik koha määramiseks võimuastmestikus. Narvali „sarve hinnati keskajal niisama kõrgelt kui kulda : see oli Ivan IV valitsejasauaks. (Randla 1990, Lk 141) Valgevaal on polaarmerede kõige tavalisem delfiin (beluhha). Üleni valge, kuni 6m pikk ja järgnevad tursaparvedele. Vööthülged suudavad 20 min. vee all olla ja järske hingamisauke teha. Morsal on 3 alamliiki – atlandi , laptevite ja Vaikse ookeani morsk. Isastel pikkus küündib 4m-ni ja kaal 1, 5 tonnini ,kihvad on kuni 0,9 m pikad ja kaaluvad kuni 1,8 kg. Kihvade abil ronib ta jäätükile ja purustab 25cm. Jää
Nunatakid jääkilbist väljaulatuvad kaljud Kliima: · Arktiline. · Väga külm. · Thule: -11,4º C. · Päikesekiirte langemisnurk väike. · Tagasipeegeldumine. · Polaaröö, -päev. · Kõrgrõhkkond. · Sademeid vähe. Taimestik: · Suvel lumest vabanenud aladel: KÜLMAKÕRBED. · Mikroskoopilised vetikad, seened. Loomastik on liigivaene, elu on seotud merega ning toitumise aluseks on plankton. Jääkaru, muskusveis, morsk, hülged, valgevaal, polaarrebane. Puudub püsiv inimtegevus. Antartika: Taimestik: · Servaaladel kasvavad: samblikud, samblad, vetikad. · OAAS lumest paljaks sulanud koht, kiviklibune ala. Loomastik: Elu peamiselt vees. · Vaalad, loivalised, veelinnud. · Toituvad planktonist. · Krill (vähiline). Külmakõrbevöönd lumevaba 1-2 kuud (<4 ), sad. 200-400 mm/a samblad, samblikud, rohttaimed optimaalne taimestiku katvus 5-20%
B. dN/dt = rN; dN/dt = rN(1 – N/K); C. dN/dt = logC – 3/2 log N; dP/dt = logC - logN; D. dN/dt = rN – a’NP; dP/dt = fa’NP – qP; D on õige, teised on mingi jama. 24. Millised näited sobivad illustreerima sellist elutsükliga seotud migratsiooni, mille piltlikuks nimetuseks on edasi-tagasi pilet (üks kord elus rännatakse toitumispaika ja üks kord elus paljunemispaika)? A. Valgepõsk lagle, admiral, lemming; B. Valgevaal, zooplankton, meririst; C. Läänemere lõhe, latikas, kapsaliblikas; D. Vaikse Ookeani lõhe, angerjas, kiil; E. Hooghändlane, vihmauss, nematood, varsakabi; Loend D sisaldab oleseid, kes üks kord elu lõpus tagasi paljunemispaika rändavad. 25. Millises süsteemis on valdavaks interakstsioonitüübiks kommensalism? A. Kiskja-herbivoor süsteem; B. Taim-seen süsteem; C. Laguahel; D. Elevant-sipelgapesa süsteem.
3. HALLHÜLJES (Halichoerus grypus) on Läänemere hüljeste hulgas suurim. Kuni 300 kg, kuni 2,7m. Pruunikashall, emased heledamad. Tavaline ka meil. Eelistab avamerd, 1-2 poega. Mitu nädalat- 1 kuu, lähevad vette. 4. PRINGEL (Phocaena phocaena) vaalaline. Kuni 1,7 m, on leitud eesti vetest. Armastab rannikulähedasi alasid. Kalurid ei salli, lõhub kalavõrke, hea ujuja. Poegib kevadesl, poeg 60-80 kg raskune. 5. VALGEVAAL (Delphinapterus leucas) on nähtud Kolga lahes, kuni 6m ja 1tonn. 60'venelased arvasid et allvelaev, jälitasid. 6. LÄIKSILM VAAL (Tursiops truncates)selg ja küljed mustad, kõhualune valge. 7. Valgekoon-delfiin ; Valgekülg-delfiin; Ebamõõkvaal(kuni 26 m ja 60 t); LÄÄNEMERE PLANKTON Planktoniks e. hõljumiks nim vees hõljuvate taimede ja loomade kogumit. Tavaliselt on hõljumiorganismide kulgemiselundid nõrgalt arenenud ja nende aktiivse liikumise
Põhjapõder seevastu kadus arvatavasti u kuus-seitse ning tarvas ja metshobune u kolm tuhat aastat tagasi. Lendoravat, keda veel leidub peamiselt Kirde-Eestis, pole Lahemaal pärast 1960ndaid enam nähtud. Ameerika mink tõrjus ühest viimasest pelgupaigast 1990ndail välja euroopa naaritsa. Suhteliselt uuteks, ent taastunud asukateks on metssiga ja kobras. Pärast II Maalimasõda jõudsid meie aladele võõraist liikidest ondatra ja kährik. Juhukülalistena on registreeritud 1985. a valgevaal, 1987. ja tõenäoliselt ka 1995. a ahm. Võimalik on punahirve siia sattumine Lääne-Virumaalt. 3.5 Elupaigad ja asukad 3.5.1 Metsad METSAD hõlmavad siinsest maismaast üle poole. Imetajaid kohtab siin peamiselt maapinnal, kuid ka maasse kaevatud urgudes ja puuvõrades. Peamiselt metsaga, kuid ka teiste elupaikadega on seotud pisiimetajaist mets-karihiir, kaelushiir, orav ja kasetriibik, suurematest valgejänes, metsnugis, mäger, rebane, hunt, kährik, metssiga, metskits ja põder
Antarktika ranniku lähedal pesitsevad kinnisjääl keiserpingviinid. Adeeliapingviinid ehitavad kividest pesad jääst ja lumest vabadele pindadele. Sinivaal maailma suurim loom, kes kunagi Maal elanud. Teda võib kohata maailmameres Arktikast kinu Arktika jääväljadeni. Talve veedab soojemates vetes. Keiserpingviin suurim pingviin, kes on ligi meetri pikkune. Ta pesitseb Arktika talvel. Pojad kaetud udusulgedega. Grööni hüljes tumeda peaga laiguline hüljes. Valgevaal väikese ümara peaga vaal, kes kasvab kuni 6 meetri pikkuseks. Morsk suurim põhjapoolkera loivaline. Jääkaru suurim kiskjaline Maal KÜLMAKÕRB Külmakõrb ääristab kitsa ja katkendliku ribana jäävööndit. See on ala, kus suvekuudel tõuseb õhutemperatuur plusskraadidesse ja lumi sulab üheks- kaheks kuuks. Sajab vähe, suvekuudel peamiselt uduvihma, sageli esineb udu. Taimedest kasvavad seal vetikad, seened, samblikud, samblad ning üksikud rohttaimed.
kuulub värvuliste seltsi. Järgnevad kurvitsalised (71 liiki), hanelised (37), haukalised (27), kakulised (12), toonekurelised (10) jt. Nüüdisajal on Eestis kindlaks tehtud 64 imetajaliiki. Esindatud on putuktoiduliste, käsitiivaliste, näriliste, jäneseliste, kiskjaliste, loivaliste, vaalaliste ja sõraliste selts. Nimekirjale lisanduvad eksikülalistena kolm vaalaliiki – küürvaal ehk pikkloib-vaal ja silmikdelfiin ehk afaliin (mõlemaid kohati Eesti merevetes 19. sajandil) ning valgevaal (nähti meie vetes 20. sajandi algul ja 1985. aastal). Viimastel aastakümnetel puuduvad andmed unilaste kohta. Ohustatud ja kaitsealused selgroogsed Eesti virtuaalses punases raamatus (2008) kasutatud kategooriate järgi kuulub Eestist hävinute hulka üks liik (euroopa naarits), äärmiselt ohustatud on 12, ohustatud 11, ohualtid 28, ohulähedased 39 ja puuduliku andmestikuga 42 liiki, Looduskaitseseaduse
annaabi.ee 
