Laviin võib tekitada ka suure kiirusega tuule, mis murrab puid ja rebib majadelt katuseid. Laviini lõppedes on mõne sekundiga tekkinud rusud, sealhulgas betoonehitiste jäänused, mis teeb inimesele võimatuks ennast ise ilma abita välja kaevata Need, kes on laviini alt elusana pääsenud, on õnneseened, sest 20 ohvrist õnnestub päästa ainult üks. Lumetorm 2003. aastal puhastsid New Yorgi tänavaid umbes 1500 lumesahka, kui üks tugevamaid tuiske selle linna ajaloos oli elu halvanud. Tuisud tekivad tugevate tuulte ja rohke lumesaju tagajäjel. Häving Galtüris(Austria) Selleks kulus kõigest 50 sekundit , kui tohutu lume- ja kiviprahi sein, mis oli 100 meetri kõrgune ja kaalus 300 000 tonni, tormas 1999. aastal läbi Austria mägiküla. Seal hukkus 31 inimest. Laviini päästeteenistus Päästjad kasutavad pikki ritvu, et leida lumme mattunud ohvrite täpne asukoht. Samuti on laviini
Suvel 5(-20) Artika Põhja-Jäämere 5(10) 100-200mm Igikelts, Samblad, Veeloomad, jääkaru, Põdra- ja saartel (-50) lörts, lumi, liustikud samblikud, linnulaadad mererahvad tuisud vetikad, kotikud Antarktika Antarktika manner T -70 <100mm Aasta läbi Rannikul vetikad, Hüljes, adeelia Püsiv inimasutus S -20 külmunud sisemaal taimed pingviin, sinivaal puudub, pinnas polaarjaamad 2
teada. Arktika jääväljade säilimise eelduseks on aasta keskmine negatiivne õhutemperatuur. Talve keskmine õhutemperatuur on -30° kuni -50 °C, suve keskmine õhutemperatuur on 0° kuni +3 °C. Kitsas rannikuvööndis tõuseb suvel õhutemperatuur üle 0 °C, mis võimaldab kasvada kidural taimkattel. Sademed langevad peamiselt lumena. Lumesajud on sagedased, kuid aastane sademete hulk ei ületa siiski 100-200 mm. Tihti kaasneb sajuga tugev tuul ja siis möllavad jääväljadel tuisud. Huvitav nähtus on Arktikas virmalised, mis elustavad polaarööd ja on vahel nähtavad ka Eesti põhjataevas. Mitmevärvilised virmalised tekivad kosmilise kiirguse mõjul atmosfääri kõrgemates kihtides. Elustik ja inimtegevus Arktika elustik on liigivaene, kuid äärmiselt omapärane. Kidurat taimestikku on vaid arktilistel saartel ja mererannikul. Pinnast katab killustik ja kooriksamblikutega kaetud kivitükid, mullad on primitiivsed, õhukesed ja huumusevaesed
Interlingva kaudu (2) Ingl k eat (sööma) Saksa k kaks vastet essen (inimese kohta) ja fressen (looma kohta) Masintõlke keerulisus (1) Homograafid sõnad, millel on sama kirjapilt, kuid erinevad tähendused. Mis teed? a) küsitakse tegevuse kohta, mida kaaslane käesoleval hetkel teeb. b) küsitakse kaaslase teesordi soovi kohta. N: piparmündi tee. Tuli a) tuli ehk leek. N: Tormab nii, et tuli takus. b) tegusõna ,,tulema". N: Tuli talv ja tulid tuisud. Viis a) number viis b) meetod kuidas midagi teha N: Sel viisil. c) lauluviis, meloodia N: Peab viisi. Masintõlke keerulisus (2) Polüseemid sõnad, millel on mitu võimalikku tähendust sõltuvalt teistest sõnadest, millega nad koos lauses esinevad. Ingl k mouth of river, branch of bank Eesti k metsavaht/mannavaht Masintõlke hindamine · Puhta teksti tõlkekvaliteet arusaadavus ja mõistetavus, täpsus, usaldatavus, stiil;
Arktilised oaasid:jäävabad alad , need on tekkinud seal kus sademete hulk on väike ning soojal aastal jõuab vähene lumi sulada .esineb rannikualadel. 7.inimtegevus :arktikas:puudub Antarktikas:polaarjaamad Probeelmid: 8.tundlad asuvad ainult põhja-jäämerd ümbritevad maismaa aladel . jää ja külmakõrbetest lõunas. Kliima: temp. Kõikumine suur , talvel kuni -50kraadi , suvel kuni +20 kraadi Sademed:langevad peamiselt alla uduvihmana , sageli esinevad tuisud , samuti esineb ka igikelts- kestvalt külmunud maapind Veestik- puudub 9.inimtegevus:karjakasvatus , kalapüük , sisemaadel põtrade kasvatus Probeemid:prügi , reostus , nafta ja maagaasid ,, pinnaste lõhkumine masinatega (kuna nafta , maavara maapõues) 10.parasvöötme metsad paiknevad AINULT põhjapoollkeral tundratest ja metsatundratest lõunapool Kliima: suvel üle +20 kraadi m talvel -20kraadi Sademed:üle 750mm aastas Tuulevaikne sest on tihe taimkate 11
ega kevadine lumesulavesi imbuda maa sisse. Ainult kõige pindmine kiht, mis lühikesel suvel sulab, muutub porimülkaks. Tundraid leidub Põhja-Ameerikas Kanadas,Euroopas Soomes ja Norras,Aasias Venemaal. 5 TUNDRA TAIMED Tundras ei kasva puid. Puudekasvu takistavad liiga jahe ja lühike suvi, hukutavad talvised tuisud ja viljatud vesised mullad. Tundraeluga on kohanenud vaid sellised taimed, mis ei karda lühikest suve ja liigset niiskust. Neil puudub sügavale tungiv juurestik (sügavamal on igikelts) ja nad on nii madalad, et lumi kaitseb neid talvekülmade ja tuiskude eest. Tundras arvatakse olevat 17000 eri taimeliiki, mis kuuluvad järgmistesse rühmadesse: puhmad (mustikas, pohl, kukemari, kanarbik jt.), lõikheinalised (tarnad, villpead) ja kõrrelised. 400 liiki õistaimi
umbes -50 kraadi, sademed enamasti lumena ja umbes 100-200mm aastas, sajuga kaasned tugev tuul, virmalised, elustik on liigivaene, kasvavad vetikad, mõne lumevaba kuu jooksul kasvavad ka õistaimed nt. polaarmagun, loomadest on sinivaal, morsk, hülged, kotikud, kalad, jääkaru, polaarrebane, polaarkajakad, hahad, püsiv asutus puudub, töötavad polaarjaamad. Antarktika: kõige karmim kliima maakeral, suvel on õhutempeatuur -30...-35 kraadi, talvel on tavaline -70 kraadi, tugevad tuuled ja tuisud, valdavalt sajab lund, aastane sademetehulk on kuni 250mm, rannikul ja saartel kasvavad vetikad, samblikud ja samblad, plankton, sinivaal, mereleopard, delfiinid, pingviinid, tormilinnud, ännid, püsiv inimasutus puudub, kõige vähem reostatud piirkond, polaarjaamad. · Tundrad ja metsatundrad. Asuvad lähispolaarses vöötmes. Asuvad vaid põhjapoolkeral. Esined polaaröö ja polaarpäev. Igikelts. Omapäraks on polügonaalpinna, mis tekib külmumise ja sulamise vaheldumisel.
küsis kes nüüd kinki tahab sellega siis pani käna --- mina jooksin kohe sinna sõitis vastu puud Kelle jäljed valgel lumel, andsin luuletusel minna nüüd on katki luud keda näevad lapsed unes? --- --- Kes siin istus, kes siis astus- Reinuvader sügas kõhtu Tuli tali tulid tuisud linnukesed teavad vastust! kätte jõudis jõuluõhtu jänes ostis uued uisud -- istus kuuse alla ta sõitis päeva Hello , armas Jõulutaat, jõuluvana ootama sõitis kaks nii great, et sind jälle näha saab. --- vaatas peeglist Habe on sul tõega cool
igikeltsa tõttu tekivad tundras omapärased pinnavormid - pingod. Pingod on jääst südamikuga mõne kuni mõnekümne meetri kõrgused künkad, mis võivad püsida aastaid. Seal, kus jääst südamik puudub, muutuvad nõlvad pinnakihi sulamisel järjest laugemaks. Tundrates kasvavad taimed Tundras ei kasva puid. Puudekasvu takistavad liiga jahe ja lühike suvi, hukutavad talvised tuisud ja viljatud vesised mullad. Tundraeluga on kohanenud vaid sellised taimed, mis ei karda lühikest suve ja liigset niiskust. Neil puudub sügavale tungiv juurestik (sügavamal on igikelts) ja nad on nii madalad, et lumi kaitseb neid talvekülmade ja tuiskude eest. Tundras arvatakse olevat 17000 eri taimeliiki, mis kuuluvad järgmistesse rühmadesse: puhmad (mustikas, pohl, kukemari, kanarbik jt.), lõikheinalised (tarnad, villpead) ja kõrrelised. 400 liiki õistaimi
Kaarel Eenpalu mõisas, mis oli nelja kilomeetri kaugusel ja mida tuli läbida jalgsi iga päev. Süüa koolis ei antud, kuid hiljem anti tassike teed. Igaühel oli kaasas võileib, mille nad nosisid suurel vahetunnil ära. Kodust koolini oli neli kilomeetrit ja suure maanteeni (Aruküla raudteejaamani), mis oli talvel lumest lahti aetud, aga ligi kaks kilomeetrit. Talvel oli see täis tuisanud ja suurte hangedega. Vanasti oli vanaema arvates väga palju lund ja suured tuisud. Vanaema ise oli üsna väikese kasvuga tüdruk. Isa tuli alati talle teed lahti tallama, et lapsel oleks kergem lumes sumada.Kui nad jõudsid raudteejaamani,siis oli tee lahti lükatud ja vanaema võis juba ise koolini minna. Koolis tuli ette ka poiste kiusamisi, eriti kannatasid väikest kasvu tüdrukud. Aga nad klaarisid selle asja ära ilma õpetajate sekkumisteta. Esimeses klassis hakati kohe õpetama usuõpetust,millest seitsme aastane laps midagi ei taibanud
Tuule suuna aastane rütm sõltub õhurõhu geograafilise jaotuse aastasest muutusest. Tuule suuna iseloomustamiseks kasutatakse tuuleroose. 5. Tuuleroos ja selle koostamine. Tuuleroose kasutatakse tuule suuna iseloomustamiseks. Tuuleroosi koostatakse MS exceli programmiga. Selleks on vaja 1 kuu või suurema ajavahemiku tähtajalisi andmeid tuule kiiruse kohta ja samuti bin-tabelit suundade jaotuse kohta. 6./7. Tuule liigid. Mussoonid, briisid, mäe- ja orutuuled, föön, boora, tolmutormid, tuisud, trombid, vesipüksid, põuatuul. Mussoonid: Tekivad mandri ja naabruses oleva merepinna termiliste reziimide erinevuste tõttu aastases tsüklis. Liigitatakse mere- ja mandrimussoonideks. Mere- ja mandrimussoonid kestavad kumbki pool aastat ja on üldiselt vastassuunalised. Meremussoon liigub merelt mandri suunas ja mandrimussoon mandrilt mere suunas. Põhjustavad mussoonse kliima. Mussoonid on soojuse ja niiskuse vahetajaks ookeanite ja mandrite vahel.
Pilet nr 14. Pinnase temp iseärasused. Tsüklon, milline ilm sellega kaasneb. Tsüklon tugevasti kaldu oleva pöörlemisteljega hiigelsuur õhupööris atmosfääris. Õhurõhk on maksimaalne äärealades ja kahaneb tsentri suunas. Tsükloni koosseisu kuulub 2 õhumassi, mis on teineteisest lahutaud frondiga. Liigub läänest itta. Atlandi ookeani kohal tekkivas tsüklonis võivad esineda intensiivsete laussademete tsoon, suvel võib tekkida äike ja talvel tugevad tuisud. Pilet nr 15. Taimede kasvu ja arengu sõltuvus temperatuurist. Aktiivne ja efektiivne temperatuur. Taimede arengu hindamine temp. Alusel. Üldine veering looduses. Õhuniiskuse karakteristikud. Kõrgema temperatuuri puhul tungib CO2 hõlpsamini läbi protoplasma, intensiivistades sellega fotosünteesi. Samal põhjusel võib taim ka tugevamini transpireerida, ehk vett aurustada. Liiga madalatel ja kõrgetel temp fotokeemilised reaktsioonid taimedes lakkavad. Taime lehed
Madalrõhuala tekib sinna, kust tekib maapinnalt tõusev õhuvool. Tsükloni läbimõõt on 200-2000km. Tsükloni koosseisu kuulub tavaliselt kaks õhumassi, mis on teineteisest lahutatud fontidega. Tsüklon liigub tavaliselt läänest-itta, edelast kirdesse. Sel juhul asub tsükloni eesosas soe ja sellest vasakus külm front. Meie ilma mõjutab aastas u. sada tsüklonit. Ilm tsükloni piirkonnas on väga muutlik. Suvel võib tekkida äike, talvel tugevad tuisud. Tsüklon on tugevasti kaldu oleva pöörlemisteljega hiigelsuur õhupööris atmosfääris. Põhjapoolkeral pöörleb õhk tsüklonis vastupäeva. Õhurõhk kahaneb tsükloni äärtelt tsentri suunas ja on minimaalne tsentris. Ilm tsükloni piirkonnas on väga muutlik. Atlandi ookeani kohal tekkivas tsüklonis võib juba algstaadiumis esineda intensiivsete laussademete tsoon. Suvel võib tekkida äike, talvel tugevad tuisud. Noores tsüklonis võib eristada kolme suurt tsooni, kus ilm
Sõltub ka savi ja liiva kogusest. Savi fontidega. Tsüklon liigub tavaliselt läänest-itta, edelast kirdesse. Sel juhul asub tsükloni eesosas soe ja sellest vasakus külm front. Meie ilma suurendab soojusjuhtivust ja ruumerisoojust, liiv aga vähendab. Liivpinnased soojenevad kiiresti ja jahtuvad kiiresti, savipinnased vastupidi. mõjutab aastas u. sada tsüklonit. Ilm tsükloni piirkonnas on väga muutlik. Suvel võib tekkida äike, talvel tugevad tuisud. Tsüklon on tugevasti Liival pealmised kihid soojad, alumised külmad. Kevadel kõige varem harimisvalmis liivased, hiljem savipinnased. Taimede seisukohalt kaldu oleva pöörlemisteljega hiigelsuur õhupööris atmosfääris. Põhjapoolkeral pöörleb õhk tsüklonis vastupäeva. Õhurõhk kahaneb tsükloni ohtlikud öökülmade puhul on liivapinnased, savi on vähemohtlik. Samuti on ohtlikud kuivad pinnased, niisked vähemohtlikud
Mullad kujunevad aeglaselt, on toitainetevaesed ja väga õrnad tallamisele. · igikeltsa tõttu tekivad tundras omapärased pinnavormid - pingod. Pingod on jääst südamikuga mõne kuni mõnekümne meetri kõrgused künkad, mis võivad püsida aastaid. Seal, kus jääst südamik puudub, muutuvad nõlvad pinnakihi sulamisel järjest laugemaks. Tundras ei kasva puid. Puudekasvu takistavad liiga jahe ja lühike suvi, hukutavad talvised tuisud ja viljatud vesised mullad.Taimedel puudub sügavale tungiv juurestik (sügavamal on igikelts) ja nad on nii madalad, et lumi kaitseb neid talvekülmade ja tuiskude eest. Tundras arvatakse olevat 17000 eri taimeliiki, mis kuuluvad järgmistesse rühmadesse: · puhmad (mustikas, pohl, kukemari, kanarbik jt.), lõikheinalised (tarnad, villpead) ja kõrrelised. · 400 liiki õistaimi.
Kõik linnud hõiskasivad üheskoos ja kastekullal hiilgas iga roos, mis mururinda rikkalikult toitis. Suve tulekut ja olemust annab Liiv hästi edasi oma mitmeosalises luuletuses ,,Üks suvepäev". Talveluuletustes maalib Liiv meile pidli klassikalistest Eesti maastikest sel aastaajal ja oma tundeid ja mõtted on ta samuti neisse luuletustesse sisse põiminud, nukramatel hetkedel valitsevad tuisud ja helgematel tasased pildid aeglaselt langevatest lumehelvestest. Need lumelained väljal, nad on nii armsad, hääd, kui süda on tusas ja palav, nad jahutavad pääd. Ja põhjatuul on nii lahe, nii lahedaks läheb pää;
väheliikuvaks. Rõhk kasvab tsükloni tsentris- tsüklon täitub. ILM: Tsüklonaalset ilma iseloomustavad kiired õhurõhu muutused, tsükloni lähenedes õhurõhk langeb, tsükloni möödudes hakkab tõusma. Pilvisuse ja sademete olemasolu sõltub samuti, milline tsükloni osa meid parasjagu katab. Tsükloni lähenedes pilvisus tiheneb, läheb sajule, tsükloni tagalas, laussadu asendub hoogsajuga või lõpeb hoopiski. Suvel võib tekkida äike, talvel tugevad tuisud. Antitsüklon- kujutab endast väga suurt pöörlemisteljega kaldu olevat õhupöörist atmosf. Põhjapoolkeral toimub õhumasside pöörlemine päripäeva. Õhurõhk on maksimaalne antitsükloni tsentris ja kahaneb ääreala poole. Antitsüklonid on tavaliselt tsüklonitest mõõtmelt suuremad, kuid liikumiskiirus on tsüklonite omast väiksem. ILM: võrreldes tsükloniga selge. Põhjustab peamiselt asjaolu, et antitsüklonis valitsevad laskuvad õhuvoolud, mis takistavad pilvede ja
Tsüklon liigub tavaliselt läänest itta. Sel juhul asub tsükloni eesosas soe ja sellest vasakul külm front. Tsüklon teeb eluea vältel läbi keerulise arenemisprotsessi. Tinglikult jaotatakse see nelja staadiumi: - Algstaadium - Tüüpiline noor tsüklon - Tsükloni maksimaalse arenemise staadium - Vana, täituva tsükloni staadium. Kooskõlas tsükloni struktuuriga on ilm tsükloni sees väga muutlik. Suvel võib tekkida äike, talvel tugevad tuisud. Noores tsüklonis võib eristada kolme suurt tsooni, kus ilm on oluliselt erinev: tsükloni külma sektori eesmine ja keskmine osa, külma sektori tagalaosa ja tsükloni soe sektor. Esimeses tsoonis vastavad pilvitus ja sademed sooja frondi vastavatele omadustele. Teises tsoonis valitseb tüüpiline külma õhumassi ilm kaskestvate selgimistega ja sademeteta või ulatusliku rünkpilvitusega ja hoogsadudega, sõltuvalt külma õhumassi omadustest
see vegetatiivse alguse taimedele. tunduvalt väheneb. Esineb kõrbete ja Lumesajud ja nende liigitamine. 2. Halva soojusjuhtivusega Tuule puhangulisus ja selle põhjused. steppides. Lumesajud koosnevad kas lihtsamatest kuid tugeva kiirgusvõimega ning albeedo Tuule kiirus ja suund pole ka lühema aja Tuisud: Nimetatakse lume edasikandumist v keerukatest jääkristallidest v nende tõttu jahtub tugevalt tema pealmine kiht. kestel püsivad. Seda nähtust nimetatakse tuule mõjul, kas lumikatte pinnalt või sadava agregaatidest. Lumeahekasi läbimõõt 3. Mulla termilisele reziimile , tuule puhangulisuseks. Puhangulisuse lume korral. On olemas pinnatuisk, ulatub 10mm
Tema tundlikuks osaks on neljast poolkerast koosnev tiivik, mis võib pöörelda ümber vertikaalse telje.Anemorumbomeeter. Tuule kiiruse ja suuna ööpäevane ja aastane käik. Kõige tugevam selge ilmaga,Tugevaim tuul keskpäeval, nõrgim tuul (isegi tuulevaikus) öösel ja hommikul,Hommikust keskpäevani tuuled pöörduvad paremale, õhtupoole aga vastupidi.Tuule liigid:mussoonid, briisid, föön, boora, põuatuul, tolmutorn, liivatorm, tuisud, tuulispead ja vesipüksid.Mussoonid:tekivad mandri ja naabruses oleva merepinna termiliste reziimide erinevuse tõttu aastases tsüklis.Briisid esinevad rannikul,mistõttu neid nim.ka rannikutuuleks.Tekkimine sarnane mussoonidega,kuid ulatus-rannajoonest mõnekümne km kaugusele,püstsuunas mõnisada meetrit.Mäe-ja orutuuled.Kui üle mäestiku ei liigu ulatuslikumaid õhuvoole,siis võib seal
temperatuuridel. Arktika pindalaks on üle 25 miljoni ruutkilomeetri ja suurem osa sellest on 2-4 meetri paksused jääalad Põhja-Jäämeres. Maismaast katavad igijää ja igilumi umbes 35%. Maismaal võib esineda igikeltsa. Igikelts esineb igilume ja igijää all. Arktiline kliima: Asub polaarvöötmes ja temperatuur on talvel alla -40 kraadi ja suviti üle 0 . Sademed langevad peamiselt lumena. Sademetehulk ei ületa 100-200 mm/a . Esinevad tuuled ja tuisud. Huvitav nähtus on virmalised . Elustik: Elustik on liigivaene, kuid äärmiselt omapärane. Taimestikku on ainult arktilistel saartel ja mererannikul. Jääväljadel taimi ei kasva. Taimedest kasvavad seal vetikad. Samblad, samblikud ja üksikud õistaimed. Näiteks polaarmagun. Loomadest elavad Arktikas sinivaalad, merihobud ja hülged. Seal liiguvad ka jääkarud, kes on maailma suurimad kiskjad. Samuti elavad seal polaarrebane ja polaarhunt.
moodustades oklusioonifrondi. Tsükloni okludeerumine algab tsükloni tsentrist ja levib sealt järjest kaugemale. - Vana, täituva tsükloni staadium sel etapil muutub tsüklon väheliikuvaks. Rõhk kasvab tsükloni tsentris tsüklon täitub. Ilm tsüklonis. Kooskõlas tsükloni struktuuriga on ilm tsükloni sees väga muutlik. Atlandi ookeani kohal tekkivas tsüklonis võib juba algstaadiumis esineda intensiivsete laussademete tsoon. Suvel võib tekkida äike, talvel tugevad tuisud. Eesti aladel võib tsükloni arenemise esimest staadiumi jälgida vaid harukordadel. Noores tsüklonis võib eristada kolme suurt tsooni, kus ilm on oluliselt erinev: tsükloni külma sektori eesmine ja keskmine osa, külma sektori tagalaosa ja tsükloni soe sektor. Esimeses tsoonis vastavad pilvitus ja sademed sooja frondi vastavatele omadustele. Teises tsoonis valitseb tüüpiline külma õhumassi ilm kaskestvate selgimistega ja sademeteta või ulatusliku rünkpilvitusega ja
Valgust saadad metsa, teele, Kõigil rõõmsaks muudad meele. Küll on hea, et suvi on- Hüpata meil huvi on!(lapsed hüppavad) LUMEST TAAT Sajab, tuiskab terve öö Lapsi ootab tähtis töö Kelgumäelt ja suusarajalt Kostab kilkeid, naeru kajab Väiksest lumepallist saab Peagi uhke lumest taat. TALV Õues langeb laia lund, Juba sajab terve tund Kõikjal kõrged lumehanged Lastel näpud külmast kanged Eemalt kostab naer ja vile Järvel jää on peegelsile Kui ei kimbuta just tuisud Jalga paneme me uisud Ei hirmuta meid jäine tuul Kõigil rõõm on talvest suur LUMEMEMME BEEBI Lumememme beebi Sõi külma valget lund Ta nägu oli naerul Nii möödus süües tund Ta hammustas ja limpsis Ja lakkus külma lund See oli tõesti maitsev Nii möödus tund ja tund Ei lumememme beebil Lumest küll ei saa Ta teab, et süües temastki Lumememm kord saab KINDAD KÄTTE, MÜTSID PÄHE, MUIDU ÕUE ME EI LÄHE. Lapsed tuppa tali tuleb, lumelell on õues ju.
amplituudi. Maailma keskmine õhutemperatuur on umbes +15 °C. Õhutemperatuuri amplituud on kõrgeima ja madalaima õhutemperatuuri vahe teatud ajavahemiku jooksul. Mandrilise kliimaga aladel on aastane õhutemperatuuri amplituud väga suur. Merelise kliimaga ekvatoriaalsetel aladel on aastane õhutemperatuuri amplituud väga väike. 11. Pilvitus. Sademed, sademete liigid, jaotus maakeral ja sademete ajaline käik. hüdrometeorid: vihm, lumi, rahe, lörts, udu, tuisud, kaste, jäide, hall, härmatis, ... (sademed: vesi vedelas või tahkes olekus õhus). litometeorid: tolm, tolmu (liiva) pinnatuisk, tolmu (liiva) torm, ... (tahked mineraalsed osakesed õhus). Elektrilised nähted: äike, virmalised. optilised nähted: miraaz. klassifitseerimata (erinevad) nähted: pagi, keeris, tromb, vesipüks. Pilv on veeauru kondenseerumisel tekkinud hõljuvate veetilkade või jääkristallide nähtav kogum
annaabi.ee 
