Ookeaniline maakoor Mandriline maakoor koosneb kivimitest, mis on tekkinud astenosfääri moodustab mandreid kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku koosneb mitmesugustest tard, sette ja basaltse magma tardumisel. moondekivimitest kivimitel lasuvad süvamere setted paksem/vanem õhem/noorem kergem/väiksem tihedus raskem/suurem tihedus Litosfääri laamtektoonika Ookeani keskahelikuks nimetatakse paljudest paralleelsetest lõhedest tükeldatud võimsat mäeahelike süsteemi. See on koht, kus vahevöö sügavusest ülesliikuva tulikuuma ainese tõusuvoolused põhjustavad ookeanilise maakoore rebenemist ja laadame teineteisest eemaldumist. Sii...
· Eriti tugevalt on passaadid häiritud India ookeanis, kus suvel puhub ookeanilt passaadile vastassuunaline mussoon. · Mussoonid- on püsiva sesoonse iseloomuga tuuled (vastassuunalised). · Eriti iseloomulikud on mussoonid Aasia lõunaosale (India ookeani põhjaosale) ja Euraasia idaosale. · Et suvel soojeneb manner tugevasti, tekib maismaa kohale madalrõhuala. Ookeanil on samal ajal õhurõhk kõrgem, sest ookean soojeneb aeglaselt. · Suvemussoon puhub ookeanilt mandrile tuues endaga kaasa niiskust ja rohkesti sademeid. · Suvemussooni tagajärjel sajab näiteks Himaalaja mäestiku lõunanõlvadel mõnel pool 12 000 mm (võrdluseks Eestis sajab terve aasta jooksul keskmiselt 500-600 mm). · Kohalikud inimesed on mussoonvihmade perioodilise kordumisega harjunud ja koguvad vihmavett riisipõldude kastmiseks. · Samas võib suvemussoon põhjustada suuri üleujutusi, mis on eriti
-atmosfääris olevast tolmust, veeaurust - osoonikihist - öö ja päeva pikkusest - pilvisusest, - aluspinna omadustest. * Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe *MAA SOOJUSKIIRGUS - Kõrgema temperatuuriga maapinnalt suunatud kiirgus madalama temperatuuriga atmosfääri. * Mussoonid sessoonsed tuuled, mis tekivad mere ja maa erinevast soojenemisest ja jahtumisest - Talvemussoon: Tuul maalt merele, maa kohal kõrgrõhkkond - Suvemussoon: Tuul merelt maale *BRIISID on rannikul esinevad tuuled, mis muudavad oma suunda ööpäeva vältel. Tekivad maismaa ja merevee erineva soojenemise ja jahtumisega. *merebriis - Päeval puhub tuul merelt maismaale *maabriis - Öösel puhub tuul maalt merele * passaadid - Püsivalt ekvaatori poole puhuvad tuuled. Kalduvad oma liikumissuunast Coriolisi ja hõõrdejõu tõttu kõrvale, tekitades põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid.
vihmane suvi. Idarannikute kliimat mõjutavad mussoonid tuuled, mis puhuvad suvel talvega võrreldes peaaegu või täielikult vastassuunaliselt. Talvel on neil aladel jahedad, kuivad ning selged ilmad. Keskmine temperatuur on 10 15 kraadi. Seda põhjustavad talvemussoonid, mis puhuvad maalt merele ning toovad kaasa jahtunud kuiva õhku. Suved on aga soojad ja vihmased tänu suvemussoonidele, mis puhuvad ookeanilt maale ning toovad endaga kaasa niisket õhku. Seega on suvemussoon seotud tugevate vihmasadudega. Suvel on õhutemperatuur 25 -30 kraadi. Aastane sademetehulk on suur ning olenevalt piirkonnast 1000 3000mm.
Mere ja maismaa erineva soojenemise tõttu kujuneb rannikualadel omapärane õhu liikumine, mida nimetatakse briisideks. Mussoon on aastas kaks korda suunda muutev püsiv ja suure ulatusega tuul, mis puhub suvel ookeanilt mandrile ja talvel mandrilt ookeanile ja mis tekib veekogu ja maismaa erinevast soojenemisest ja jahtumisest. · Missugune ilm kaasneb suve- ja talvemussoonidega? Suvemussoon toob Indiasse ja Bangladeshi tugevad vihmasajud. Talvel tekib aga vastupidise suunaga mussoon. Euraasia manner jahtub kiiremini kui ookean ning selle kohale kujunenud kõrgrõhualalt liigub õhk ookeani poole, mis on soojem ja mille kohal on madalam õhurõhk. 4. Ilmaelement Mõõteriist Mõõtühik Temperatuur Termomeeter Celsiuse kraad
Atmosfäär ehk õhkkond · On maad ümbritsev õhu kest. · Ulatub umbes 1000km kõrgusele. · On kihilise ehitusega. · On pidevas liikumises. · Leidub kõigis .. Õhu koostis · Lämmastik 78% · Hapnik 21% · Muud gaasid 1% (argoon, süsihappegaas, vesinik, heelium) · Lisaks veeaur, tolmu-ja soolaosakesed Gaaside teke ja tähtsus GAAS TEKE TÄHTSUS Lämmastik orgaailise aine lagunemisel toitaine taimekasvuks Hapnik roheliste taimede hingamiseks, põlemiseks fotosünteesil Süsihappegaas hingamisel, põlemisel, neelab soojuskiirgust, mõju vulkaanipurskel maa temp.-le fotosünteesiks Veeaur aurumisel aluspinnalt, ...
paremale ja lõunapk-l vasakule; mere ja maapinna erinev soojenemine ja jahtumine; reljeef. Passaadid: püsivad, ekvaatori suunas puhuvad tuuled, põhjapk-l kirdepassaat, lõunapk-l kagupassaat. Mussoonid: sesoonsed tuuled, mis tekivad mere ja maa erinevast jahtumisest ja soojenemisest. Läänetuuled: parasvöötme 40o-60o laiuskraadidel tekkivad tuuled, kohtuvad poolustelt tuleva külma õhuga ja 30o tuleva sooja õhuga. Talvemussoon puhub mandrilt ookeanile(kuiv, langevad õhumassid), suvemussoon ookeanilt mandrile (niiske, tõusvad õhuvoolud). Mussoonid tekivad: suur euraasia manner jahtub talvel tugevasti, selle keskosas tekib kõrgrõhkkond laskuvate õhuvooludega, maapinnale laskuv õhk jõuab mandri äärealani ja puhub maalt merele. Suvel kuumenevad aasia sisealad tugevasti, õhk hakkab tõusma ja selle asemele liiguvad õhumassid, tuul puhub püsivalt merelt maale, jahutades sealset õhku. Antitsüklon e
A Ariidse kliima tõttu on muldadel suur soolasisaldus. kõrb B Kamardumise tõttu on muld viljakas. rohtla C Igikeltsa aladel on levinud gleistunud mullad. tundra D Mullad on väheviljakad, kuna toitained omastatakse kiiresti. vihmamets 9. Märgi joonisele kõrg- ja madalrõhuala (K ja M). Millist tuult on joonisel kujutatud, tõmba õigele vastusele joon alla. Suvemussoon /talvemussoon Selgita, kuidas tekib selline tuul.......................................................... Maismaa jahtub talvel palju. Selle keskosas tekib kõrgrõhkkond Laskuvate õhuvooludega. Maapinnani laskuv õhk jõuab mandri äärealani ja nii puhub tuul malt merele. 10. Lõuna- ja Kagu-Aasias puhuvad mussoonid, briisid, passaadid. Tõmba õigele variandile joon alla.
MUSSOONID tuuled (õhu liikumine), mis puhuvad Euraasia lõuna-, kagu- ja idapiirkonnas ja muudavad oma suunda kaks korda aastas. Sest maismaa ja ookean soojenevad ja jahtuvad erineva kiirusega (ookean soojeneb ja jahtub aeglasemalt) Talvel on talvemussoon, sest maismaa jahtub väga kiiresti ning tekib kõrgrõhuala. Ja ookean on soojem, järelikult tema kohal on madalrõhuala. Liigub maismaalt merele. Sademed puuduvad. Suvel on suvemussoon, sest maismaa soojeneb kiiremini ning tekib madalrõhuala. Ja ookean on jahedam, järelikult seal on kõrgema rõhuga ala. Toob vihmad. Päike on siis seniidis järelikult päike soojendab väga intensiivselt. Briisid - tuuled, mis esinevad mererannikutel ja muudavad oma suunda kaks kord ööpäevas. Õhuringlus parasvöötmes Jugavoolu peal tekivad tsüklonid. Jugavool polaarfrondi kohal tropopausis liigub kiirusega
idakaartetuuled. · Sellise lihtsa tsirkulatsiooniskeemi muudavad keerulisemaks mussoonid - ulatuslikud õhuvoolude süsteemid, mille korral tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks. · Nad tekivad suurte mandrite äärealadel maismaa ja veepinna erinevast soojenemisest ja jahtumisest. Tüüpilisel kujul esinevad mussoonid Lõuna-Aasias. Suvel, kui päike paistab seniidi lähedalt, puhub tuul ookeanilt mandrile, tuues kaasa niiskust ja sadu - suvemussoon Talvel, kui päike liigub madalamalt, puhub tuul valdavalt mandri siseosast ookeani suunas. Siis on põuaperiood talvemussoon. · Mussoone põhjustab ookeani ja mandri ebaühtlane soojenemine ja jahtumine · Osa 30. laiustel laskunud võrdlemisi soojast õhust liigub pooluste suunas ja kohtub umbes 60. laiustel pooluste poolt tuleva külma õhuga. · Coriolisi jõu mõjul kaldub õhuvool paremale, tekitades kõrgemates õhukihtides läänetuuled.
5. Westerlies - Läänetuul 6. Polaarne idatuul Mussoonid ...sesoonsed tuuled - Puhuvad 15-20° kraadide vahel - On tuuled, mis puhuvad suvel ja talvel vastupidistest ilmakaartest - Tekivad maismaa ja mere erineva soojenemise ja jahtumise tõttu - Hästi välja kujunenud Aasia kagu- ja lõunaosas 1. Talvemussoon - Puhub mandrilt ookeanile (manner - kõrgrõhkkond, ookean - madalrõhkkond) - Esineb kuivaperiood 2. Suvemussoon - Puhub merelt maismaale (manner - madalrõhkkond, ookean - kõrgrõhkkond) - Vihmaperiood Tsüklonid, antitsüklonid ja nende mõju Eesti ilmastikule ...on suure ulatusega alad parasvöötmes (läbimõõt võib olla üle 1000km) Tsüklon ...ehk madalrõhkkond on õhu keeris, mille keskmes on madalrõhuala, kuhu tuuled puhuvad äärealadelt põhjapoolkeral vastupäeva ja lõunapoolkeral päripäeva. Tsükloni
Tuul puhub alati kõrgema õhurõhuga alalt madalama suunas. Coriolisi jõu tõttu kalduvad tuuled N poolkeral edelasse ja S poolkeral loodesse. Läänetuuled tuuled, mis puhuvad parasvöös. Idatuuled tuuled, mis puhuvad poolustelt. Mussoonid püsivad tuuled, mis puhuvad India ja Vaikse ookeani ääres, aga Aasia rannikul. Kõige paremini on välja kujunenud Lõuna-Aasias. Suvel puhub mussoon ookeanilt maismaale, sest ookeani kohal on kõrgrõhuala ja maismaa kohal madalrõhuala. Suvemussoon toob kaasa sademeid ja suurt õnnetust Indiale. Talvemussoon on maismaalt merele ja ei too kaasa sademeid. GEOGRAAFILISED TEGURID Takistavad õhumasside liikumist. · Mäestikud · Kaugus ookeanidest ja meredest (mereline ja mandriline kliima erinevad sademete hulga ja temperatuuri amplituudi poolest) · Päikesekiirte langemisnurk · Püsivad tuuled · Hoovused (soojad hoovused algavade ekvaatorilt Golfi/Põhja-Atlandi hoovus, Aafrika
12. Iseloomusta Maakera üldist õhuringlust (koos skeemiga) Tööleht ATMOSFÄÄR 13. Miks kujuneb ekvaatorilähedastel aladel püsiv madalrõhuala? Sest ekvaatorilähedased alad saavad palju päikest. 14. Mis on mussoonid? Selgita kõrg- ja madalrõhkkondade teket suvel ja talvel Indias. Mussoonid on õhuvoolude süsteem, kus tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks. Suvel puhub tuul ookeanilt mandrile, tuues kaasa niiskuse ja saju - suvemussoon. Mandril on madalrõhkkond ja ookeanis kõrgrõhkkond Talvel puhub tuul vastupidi, tuues põuaperioodi - talvemussoon. Mandril kõrkrk ja ookeanis madalrk. 15. Mis õhumassid kujundavad Eesti ilmastikku? Arktiline õhk - tuleb Eestisse kõige sagedamini talvel, toob kaasa jaheda ja selge ilma Parasvöötme mereline õhk - esineb sageli, talvel on soojad sulailmad, suvel jahedad ja pilvised, kandub meie aladele läänevooluga,
l aga kõrgrõhuala). Põhjapoolkeral kirdepassaadid, lõunapoolkeral edelapassaadid(ei ole tugevad tuuled). *lääne-ja edelatuuled-30. ja 60. laiuste vahel puhuvad *idakaartetuuled-poolustelt 60.laiuste poole kirde-, ida-ja kagutuuled *mussoonid-püsivad tuuled,mis tekivad mandri ja ookeani vahel ja mis on põhjustatud ookeani ja mandri erinevast soojenemisest ja jahtumisest. Mussoonid on alati paaris. Suve- ja talvemussoon *m muudavad suunda kord aastas *suvemussoon-manner soojeneb kiiremini madalrõhuala; ookean soojeneb aeglasemalt-kõrgrõhuala Ookeanmanner,sest ALATI kõrgemmadalam *briisid-rannikutuuled Tekkepõhjus: maismaa ja ookeani erinev soojenemine ja jahtumine; ööpäeva jooksul esinevad paarid *päev-kiirem soojenemine- madalrõhuala-MEREBRIIS *öö-kiirem jahtumine-kõrgrõhuala-MAABRIIS *M-madalrõhkkond-tsüklon Tsükloni keskel õhurõhk madal Talvel-tsüklonilm-soe,pilved,ei jahtu Suvel-külm *K-kõrgrõhkkond-antitsüklon
POLAARALADE KIRDE JA KAGUTUULED MUSSOONID Mussoonid on tuuled, mis puhuvad suvel ja talvel vastupidistest ilmakaartest. Mussoonid tekivad maismaa ja mere erineva soojenemise tõttu. · Talvmussoon puhub mandrilt ookeanile · Suur Euraasia manner jahtub talvel tugevasti, selle keskosas tekib kõrgrõhkkond laskuvate õhuvooludega. Maapinnani laskuv õhk jõuab mandri äärealani ja nii puhub tuul maalt merele. · Suvemussoon - puhub ookeanilt mandrile. · Suvel kuumenevad Aasia sisealad tugevasti, õhk hakkab tõusma ja selle asemele liiguvad ookeanialadelt niisked õhumassid. Tuul puhub püsivalt merelt maale jahutades sealset õhku Mõju inimesele: Põud ja nälg, kui mussoon ei saabu oodatud ajal.Liiga tugevate vihmasadude korral esinevad üleujutused. Tuntuim mussoonist haaratud piirkond on Lõuna-Aasia.
Polaaraladel on domineerivaks õhuvooluks idavool, mis maapinna lähedal Arktikas on enam kirdest, Antarktikas aga kagust, eemale pooluse kohal olevast tugevast kõrgrõhkkonnast. Mussoonid sessoonsed tuuled, mis tekivad mere ja maa erinevast soojenemisest ja jahtumisest Talvemussoon: Suur Euraasia manner jahtub talvel tugevasti, selle keskosas tekib kõrgrõhkkond laskuvate õhuvooludega. Maapinnani laskuv õhk jõuab mandri äärealani ja nii puhub tuul maalt merele. Suvemussoon. Suvel kuumenevad Aasia sisealad tugevasti, õhk hakkab tõusma ja selle asemele liiguvad ookeanialadelt niisked õhumassid. Tuul puhub püsivalt merelt maale jahutades sealset õhku. Kohalikud tuuled: · BRIISID on rannikul esinevad tuuled, mis muudavad oma suunda ööpäeva vältel · Tekivad maismaa ja merevee erineva soojenemise ja jahtumisega. · Päeval puhub tuul merelt maismaale- merebriis · Öösel puhub tuul maalt merele -maabriis 22
Orkaani läbimõõt on 1000 km. Tuuled puhuvad väljast sisse, tõusvad õhuvoolud. Orkaani silmas (50 km) valitseb vailus, kõige tugevamad tuuled on orkaani seinas. Atlandi ja Vaikne ookean, Ameerika, India. Orkaan Katrina Mehhiko lahel hävitas New Orleansi linna, suur üleujutus. MUSSOON on püsiv ja suure ulatusega tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale. Mussoon tekib seepärast, et maismaa ja meri soojenevad erineva kiirusega ning erineval määral. · Suvemussoon Suvel on maismaa soojem, mistõttu kujunevad seal välja tõusvad õhuvoolud, mis moodustavad püsiva madalrõhkkonna. Meri on külmem, seal kõrgrõhkkond. Seetõttu toimub pidev õhuvool merelt maale, mis toob endaga kaasa ookeanivee aurustumise tõttu suure niiskusesisaldusega õhu, mis põhjustab tugevaid sademeid. · Talvemussoon Talveperioodil on asi vastupidine. Maa kohal on kõrgrõhkkond, külm. Mere kohal on madalrõhkkond, soe
annaabi.ee 
