Loomaliigid : känguru, ida-vöötorav, kvoll, muflon Taimeliigid : loorber, pistaatsia, maasikapuu, oliivipuu Parasvöötme rohtla Asend : Mandrite siseosades ja rannikuil. Kliima : Sademeid langeb vähem kui jõuaks auruda. Kliima on kuiv. Taimestik : Enamus taimi on kõrrelised. Mullastik : Mullaks löss. Mullad on huumusrikkad. Mulla värvus mustjaspruunid nimetatakse mustmuldadeks. Loomastik : Liigivaene. Mulla kobestajaks on pimerott. Inimene : rändkarjakasvatus, maaviljelus Loomaliigid : piison, stepituhkur, pimerott, stepi-vaskuss Taimeliigid : hõbevaher, kullerkupp, stepirohi, piisonirohi Parasvöötme sega-ja lehtmets Asend : Põhjapoolkeral. Taimestik : rohkelt inimese istutatud taimi. Mullastik : Pruunmullad. Huumust on mõõdukalt. Loomastik : Enamus on imetajad. Mõned üksikud jäävad talveunne. Inimene : karjakasvatus, maaviljelus, metsandus, maavarade kaevandamine.
Rohtlate töö 8.klassile. 2.variant Leia loetelust rohtlatele iseloomulikud tunnused: 1. Kasvavad metsad 2. Pusta on rohuga kaetud ala Ungaris 3. Rohtlad jäävad lähisekvatoriaalsesse kliimavöötmesse 4. Probleemiks on uhtorgude teke 5. Sademetehulk aastas 3000 mm 6. Suvel valitsevad troopilised õhumassid ja talvel ekvatoriaalsed õhumassid 7. Paiknevad mandrite sisealadel 8. Pimerott on hea muldade kobestaja 9. Sademetehulk aastas 200-400 mm 10. Suvi on kuiv ja soe, sademeid tuleb kevadel ja talvel lumena 11. Mustmullad 12. Ferraliitmullad 13. Paljud loomad elavad puudel 14. Pisiimetajad ja närilised elavad urgudes 15. Enamus territooriumist on põllustatud 16. Kiskja Põhja-Ameerikas preeriates on koiot 17. Paljud rohttaimed on lühiea taimed II Koosta väljavalitud tunnuste põhjal jutt rohtlate iseloomustamiseks. Jutu pikkuseks
lehtmets lääne ja idaosa Parasvööde Pruunmullad tamm pesukaru Hikkoripuu, PõhjaAmeerika, Euraasia kesk ja hõbevaher, Rohtla idaosa, LõunaAmeerika lõunaosa Parasvööde Mustmullad kullerkupp Pimerott, piison, koiott Vahemereline Euraasias vahemere äärsed alad, põõsastik ja Austraalia lõunaosa, Aafrika Oleander, Idavöötorav, kvoll, mets lõunaosa Lähistroopiline pistaatsia, loorber pulstikkits Aafrika põhjaosa, Euraasia kesk ja Väga vähe
rohkesti eeterlikke õlisid. Nt: rosmariin, salvei, oleander jne. Taimede lehed on kitsad, tugevad ning kaetud vaha või vaigukihiga. Taimed on vastupidavad ning elavad üle ka põua. Taimede pilte Salvei Rosmariin Loomastik Loomastik on seal suhteliselt vaene ,kuna seal on tihe inimasutus. Vahemerelises põõsatikus ja metsas elavad: känguru, kvoll, ida-vöötorav, kaelus-pekaari, pulstikkits , mägilambad (muflonid), pimerott jne. Enamus loomad on pärit naaberriikidest. Loomade pilte Känguru Ida-vöötorav Mägilambad Inimene vahemerelises vööndis On väga tiheda inimasutusega ,kuna sealne kliima on inimesele sobiv. Vahemereline vöönd on ka üks peamiseid turistide puhkamispaiku. Aastatuhandeid kestnud intensiivse karjakasvatuse, maaharimise ja tiheda asutuse tõttu on seal kujunenud välja poollooduslikud maastikud.
põõsastik ja suvi, jahe ja toitainetest oliivipuu, känguru, ida- põllumajandus, mets vihmane talv vaesunud muld pistaatsia vöötorav, turism Rohtla kuiv, suvi kuum mustmuld, hikkoripuu, piison, põllundus (mais, Euraasias stepp, Põhja-Am ja kuiv, talv toitaineterikas tamm, sulg- pimerott, koiott nisu, suhkrupeet, preeria, Lõuna-Am pampa, niiske stepirohi päevalill) Ungaris pusta, erosioon Sega- ja parasvöötme pruunmuld, pöök, vaher, naarits, teenindus, lehtmets kliima, suvi soe toitaineterohke kanarbik, metskass, tööstus, ja niiske, talv sarapuu, metssiga põllundus,
Parasvöötme Parasvööde Mandrite Must- Hõbevaher, Piison, stepi- Maavarade erosioon rohtla siseosas 45- mullad preeriarohi, vaskuss, kaevandamine, 35ll/pl stepirohi, stepi-tuhkur, rändkarja- kullerkupp, pimerott, kasvatus habehein, Kõrb Troopiline, 20-30 Helehallid Kaktused, Ämblikud, Maavarade Muldade lähis- laiuskraadil (vähe datlipalmid, skorpionid, kaevandamine, sooldumine, kuivus, troopiline ja huumust) aaloepuu, kõrbe- karjakasvatus vee puudus
Geograafiline asend : Põhja-Ameerikas (preeria), Ukrainast üle Venemaa ja Kasahstani Mongooliasse ning Hiinasse (stepp), Ees-Aasias (pusta), Argentinas (pampa) Kliimavööde : parasvööde, lähistroopiline Mullad : mustmullad Taimed : pojengid, krookused, tulbid, kuldtähed, salvei, hiirehernes, tõrvalill, vägiheinad, jumikad, pujud, maltsalised, stepis stepirohi, stepi-aruhein, haguhein Loomad : antiloobid, euroopa piisonid, ulukhobused, stepis - suslikud, pimerott, hamster, stepituhkur, hüpiklased, preerias ameerika piison, koiott, rohtlahaukur, pampas viskatsa, puuma, nandu, vöölased Inimtegevus : põllumajandus, karjakasvatus, Probleemid : liigse karjakasvatamise ja põlluharimisega kurnatakse pinnas ära ning see allub kergelt vee- ja tuuleerosioonile Poolkõrbed ja kõrbed Geograafiline asend : Põhja-Aafrikas, Ees-Aasias Kliimavööde : parasvöötme lõunaosa, lähistroopiline ja troopiline kliimavööde Mullad :
Järvi on rohtlates vähe ning need on väikesed Joonis 2 Jõgi stepis 5. LOOMASTIK Parasvöötme rohtlate loomastik on üsna liigivaene. Suurem osa neist on pisiimetajad ja närilised, kes elavad urgudes ja toituvad stepitaimedest. Stepitasandike põllustamise tagajärjel on mägialadele taandunud saiga antiloop. Ameerika preeriate looduskaitsealadel võib kohata veel piisonikarju. Euraasia stepi ja metsastepi üks omapärasemaid loomi on pimerott. Ta on pime ja sabata maa-aluse eluviisiga loom, kes närib oma käike mulda ja on seega parim mustmuldade kobestaja. Rohtlates leidub ka arvukalt roomajaid. Joonis 3 Rohtlahaukurid 4 6. INIMENE ROHTLAS Parasvöötme rohtlad on pika aja vältel olnud tugevasti mõjutatud inimtegevusest. Oma tänapäevase ilme on kuivstepi-ja poolkõrbealad Ukrainas, Venemaal ja Kasahstanis saanud
3)Lõuna-Ameerika: pampa 4)Lõuna-Aarfika: veld Taimed: ülekaalus on kõrrelised ja lühiealised õistaimed. Tüüpilised taimed: hõbevaher, hikkoripuu, kullerkupp, anomaalne pojeng, sulg- stepirohul, palu kurekell, suureviljaline tamm, piisonirohi, preeriarohi, habehein. Kultuurtaimed: mais, nisu, oder, suhkrupeet, päevalill. Loomad: liigivaene, enamasti pisiimetajad ja närilised. Tüüpilised loomad: piison, stepi-vaskuss, pimerott, Kalifornia tuttvutt, koiott, stepituhkur, preeriakudres, ühis-rohtlahaukur. Inimeste tegevusalad: maaviljelus, tööstuslikkude maavarade kaevandamine. PARASVÖÖTME SEGA- JA LEHTMETS: Kliimavööde: parasvööde(mereline) Kliima: sajab palju, aasta vältel võrdselt. Riigid: Saksamaa, Suurbritannia, Iirimaa, Uus-Meremaa, Jaapan, Eesti, Rootsi, USA. Mullad: pruunmuld. Taimed: värvikirevad. Tüüpilised taimed: suhkruvaher, lõhnav varjulill, sinilill, kastanipuu, sarapuu, pöök,
ROHTLA:euraasia, ungari, põhja ameerika, lõuna ameerika. 40- 55 pl,ll. Parasvöötme lõunaosa. S:18 T-5 sajab 350-550 mm ebaühtlaselt talvel ja varakevadel.pinnas: Mustjaspruunid mullad, huumuskiht u. 2 m. Taimed: Salvei, stepiroht, stepiharuhei, sale haguhein, hiirherned, preeria: habehein, preeria-piisoniroht, pujuliigis, pojengid, tulbid. hikkoripuu, preeriarohi. Piisonirohi, hõbevaher, suureviljaline tamm kullerkupp. Loomad: hobused, tarpanid, piison, saiga antiloop, pimerott, suurtarp, stepi vaskuss, stepituhkur, tuttvütt ühisrohtla haikurid, mõõkvaal, suslik, stepihamster, nandu, armadillo. Inimesed: rändkarja kasvatamine, rahvaste ränded, pikaajaline põlluharimine, maaviljelus: nisu, suhkrupeet, päevalill(uhtorud.) Maavarad,metallid, tööstusasulad, põllutöömasinad, tööstusseadmed jne. Probleemid: ülekarjatamine, erosioon, liig-soolasus, muldade rikkumine, õhu rikkumine, algsete liikide hävitamine SEGA JA LEHTMETS 40- 55pl ll
parasvöötme rohtlatestpõllustatud. Seal kasvatatakse nisu, maisi, päevalille jt. söödakultuure. Loomastik Parasvöötme rohtlate loomastik on üsna liigivaene. Suurem osa neist on pisiimetajad ja närilised, kes elavad urgudes ja toituvad stepitaimedest. Stepitasandike põllustamise tagajärjel on mägialadele taandunud saiga antiloop. Ameerika preeriate looduskaitsealadel võib kohata veel piisonikarju. Euraasia stepi ja metsastepi üks omapärasemaid loomi on pimerott. Ta on pime ja sabata maa-aluse eluviisiga loom, kes närib oma käike mulda ja on seega parim mustmuldade kobestaja. Rohtlates leidub ka arvukalt roomajaid. Inimene rohtlas Parasvöötme rohtlad on pika aja vältel olnud tugevasti mõjutatud inimtegevusest. Stepitasandikud on olnud sobivateks aladeks rändkarjakasvatajate hõimudele. Taolised suured rahvaste rändamised toimusid harilikult võrdlemisi aeglaselt. Püstitati jurtad ja elati üle karm talv
putukad, linnud ega taimed. Muld on väga tähtis. 3 MULLAELUSTIK Mullas elab tohutu hulk organisme. Neid võib jaotada nelja suurusjärku. 1. mikroskoopilised organismid ehk mikroorganismid (bakterid, vetikad, ainuraksed, nematoodid) 2. mikrofauna asustab mulla õhuruume (lestad, hooghärnalised) 3. mesofauna uuristab käike mulla tahkete osade vahel (putukavastsed, vihmaussid) 4. makrofauna (mullamutt, pimerott) Nende mitmekesisus on tunduvalt suurem kui maa pealt arvata võiks. Mullas on palju elusat loodust ja elutat loodust. Seal on palju väikseid elusolendeid, keda näeb ainult mikroskoobiga ja neid nimetatakse mikroorganismideks. Näiteks seened, bakterid, vetikad, hooghärnalised, lestad jm. Mullas on ka palju teisi elusolendeid. Näiteks mullamutid, vihmaussid, ümarussid, putukad, ämblikud jm. On olemas ka loomi, kes poevad mulla sisse peitu, või teevad sinna urud.
eriti pole, siis pole taimi kes seal palju taimi. väga palju seda huumust Näide: haukur, piison, koiott, tarvitaks. Näited: hikkoripuu, hõbevaher, vaskuss, pimerott, suurtrapp, tuttvutt, piisonirohi, preeriarohi, sulg-stepirohi, tuhkur pojeng, kurekell, tamm, habehein. Asub peamiselt Valitseb kuiv ja Seal on tavalised mullad. Aga Taimed on kohastunud põuaga. Vahemerelise vööndi loomastikus
Suve alguses: suvepüksid, hiirehernes, tõrvalill Kesksuvel: vägiheinad, jumikad Suve lõpul: taimestik närbub, õitseb ainult osa kuumusega kohastunud maltsalisi ja poolpõõsaid. Stepile on iseloomulik veerpallid, meenutavad kerajat põõsast, murduvad kergesti ja veerevad tuulega mööda maad edasi. Kultuurtaimed: päevalill, sojauba, lina, rapsi, aed- puuviljad 5.Loomastik: antiloopid, piison, saiga, suurhüpik, suslikud, pimerott, hamster, stepituhkur, koiott, puuma, nandu. 6.Inimtegevus: Üles haritud rohtlad. Kütimine, karilooma kasvatamine, tööstus(nafta, maagaas, kivisüsi, rauamaag), maa harimine. Nimetatakse viljaaidaks. Niiskemates kohtades mais ja kuivemates nisu. Põhiliselt kasvatatakse karjades: veiseid, lambai Maa liigsest ülesharimisest ja ülekarjadamisest pinnas allub kergelt vee ja tuuleerosioonile. Kõrbed 1. Asend:
viinamari; kollakaspruunikad; taluvad Palju kõrrelisi; kuivalembelised; kuumust; saavad läbi vähese kasvavad ja õitsevad lühikese veega; perioodi jooksul (lühieataimed); säilitavad niiskust (keeravad piison; vaskuss; suurtrapp; lehed rulli); kuivaperioodi, ka koiott; pimerott; talve, elavad üle maa-aluste osadena; sstepirohi; puju; Põhja- Ameerikas preeriarohi, habehein; Ülekarjatamise tõttu tekivad uhtorud; muldade vaesumine; sooldumine (kunstlik niisutus); maavarade kaevandamine; keskkonnareostus; inimene hävitab põldude jaoks taimestikku; liiga suurte põldude tõttu tekib erosioon; tiheda asustuse tõttu paljud liigid hävinenud; Parasvöötme rohtla
Taimkate Umbes veerand Rumeenia pinnast on kaetud metsadega, millest 60% on mägedes. Kõige tavalisemad puud mägedes nulg ja kuusk, 180-2000 meetri kõrgusel on lapiniidud. Madalamatel nõlvadel kasvavad pöögi-, tamme- ja teiste lehtpuude metsad. Tasandikel kasvab rohi, leidub üksikuid puid. Doonau deltal on kõrkjastikku ja roostikku. Loomastik Rumeenias on 84 liiki imetajaid, 17 neist on ohustatud (nt suslikud, bukoviinia pimerott). Levinumad imetajad on mägikits, karu, ilves, hirv, hunt, rebane, mäger ja tuhkur. Linde on 384 liiki millest 257 liiki on pesitsejad. Levinumad on näiteks kotkad, raisakotkad ja kullid, pelikanid on tavalised Doonau deltas. 12 linnuliiki kuuluvad ohustatute nimekirja (nt käharpelikan, merikotkas, suurtrapp). Roomajaid on 22 liiki (nt sookilpkonn,nokis-,stepi- ja harilik rästik) ja kahepaikseid 19 liiki (nt kollakõht- ja punakõht unk). On ka palju liike mere- ja mageveekalu.
Seal võis kohata hirvi, gaselle, metshobuseid, eesleid ja saiga-antiloope. Inimtegevuse tagajärjel on mitmed liigid väljasurnud või on väljasuremisohus. Peale nende suurte loomade on oluline osa ka väikestel närilistel, vihmaussidel, sipelgatel, termiitidel, kes kaevavad pinnasesse käike ja segavad muldi. Suurem osa närilistest kaevavad enesele urge, kuhu varjuvad nii vaenlaste kui külma talve eest. Steppide omapäraseimaks loomaks on pimerott. Tal on jässakas keha ning saba puudub. Suurema osa oma elust veedab ta maa all.Veel võib rohtlas kohata haukureid, kes elavad tihedates kolooniates ja pesitsevad maasse kaevatud urgudes. Nad närivad oma eluaseme ümbruse täiesti paljaks, et saada paremat vaadet. Erinevate loomaliikide esindajad: Taimtoidulised imetajad: saiga-antiloop, kulan e. metseesel, piison. Lihatoidulised imetajad: koiott (omnivoor e. segatoiduline), hunt, hüään, mäger.
Seda organismide kogumit nim mullaelustikuks ehk edafoniks, mida saab jaotada nelja suurusjärku: 1. Mikroskoopilised organismid Need, kes asustavad mullavett: bakterid, vetikad, ainuraksed, nematoodid. 2. Mikrofauna Need, kes asuatavad mulla õhuruume: lestad, hooghännalised. 3. Mulla mesofauna Need, kes uuristavad käike mulla tahkete osade vahel: putukavastsed, vihmaussid. 4. Mulla makrofauna Sinna kuuluvad mullasse kaevuvad imetajad (mutt, pimerott) ja reptiilid. Edafon edendab suurt osa taimejäänuste muundamisel ja mullaviljakuse kujundamisel. Suurima arvu ja välispinnaga on esindatud mikroobid, kelle arv 1 grammi mulla kohta ulatub miljonitesse, nende välispind 1 ruutmeetri põllupinna kohta ulatub 500 ruutmeetrini. Lisaks orgaanilise aine lagundajale on siin tähtis osa lämmastikuseondajail (nt kiirikseened, sinivetikad), nitriftseerijail, fosfori-ja väävlibakteritel. Happelistes muldades on peamised
Seal kasvatatakse nisu, maisi, päevalille jt söödakultuure. ROHTLA LOOMASTIK Parasvöötme rohtlate loomastik on üsna liigivaene. Suurem osa neist on pisiimetajad ja närilised, kes elavad urgudes ja toituvad stepitaimedest. Stepitasandike põllustamise tagajärjel on mägialadele taandunud saiga antiloop. Ameerika preeriate looduskaitsealadel võib kohata veel piisonikarju. Euraasia stepi ja metsastepi üks omapärasemaid loomi on pimerott. Ta on pime ja sabata maa-aluse eluviisiga loom, kes närib oma käike mulda ja on seega parim mustmuldade kobestaja. Rohtlates leidub ka arvukalt roomajaid. INIMTEGEVUS Parasvöötme rohtlad on pika aja vältel olnud tugevasti mõjutatud inimtegevusest. Stepitasandikud on olnud sobivateks aladeks rändkarjakasvatajate hõimudele. Stepivööndi põhjaosas ja metsastepis, kus levivad huumusrikkad mullad, on mitmete sajandite kestel tegeldud maaviljelusega
kõrge pH. · Kõrreliste suur liigline mitmekesisus, kuid väike eluvormiline mitmekesisus peamiselt mätastena või murusalt. Püstised lehed, basaalne meristeem. C3 ja C4 liigid. Hea suguline ja vegetatiivne paljunemine. Annavad palju väikseid seemneid, mistõttu sobivad loomleviks. · Peamiselt pisiimetajad. Valdavalt närilised. Pimerott- puudub saba, elab peamiselt maa sees. Haukurid- koloonialised, pesitsevad maasisestes urgudes. Ameerika piisonid, harksarvik, kapabaara, hiidkänguru, koiott, nandu. · Rohtlad on evolutsioneerunud koos suurte rohusööjatega nt ameerika piisonid. Loomadest leidub veel: harksarvik (,,ameerika antiloop"), kapibaara (Lõuna-Ameerikas, suurim näriline), hiidkänguru Austraalias,
annaabi.ee 
