Jamaica Üldine Rahvaarv: 2 692 600 Pindala: 252 in/km2 Pealinn: Kingston Kaart Jamaicas on ülekaalus must rass, ehk negriidne rass. Kes on üldiselt väga sõbralik ja abivalmis rahvas. Söök & Tavad Jamaica toidutraditsioonid on suuresti sarnased klassikaliste kariiba päraste toitudega. Samas on sellel saarel arenenud tänu immigratsioonile hoopis omatüüpi toitumisharjumused. Erilisemana võib välja tuua et toitudesse meeldib neile toppida kõike - laimid, avokaadod ja kana-kala on neile tüüpiliselt kõige alustaladeks.
Leibkond- Ühes majas ja korteris elavad inimesed kes pole sugulased. Demograatlikus riigis ei suruta inimese eripära alla. Vastupidiselt diktaktuurile. Pluralistlik ühiskond- e mitmekesisisus, mitmesuguste ideede arvamuste ja organistasioonide olemasolu ühiskonnas. Rahvuslik identeet- rahva ühised traditsioonid. Null tolerantsus- täielik mittesallivus. Integratsioon- võõrasse ühiskonda sulandumine oma keele ja kultuuri säilitamisega. Rassid: europiidne, mongoniidne, negriidne. Avalik sektor- poliitika- riik. Erasektor(tulundus) majandus- turg Kolmas sektor (mittetulundus) Kkodanikuühisk- kodanikuühendused Eraelu- kodu- pere
Rassid Praegused rassid arvatakse olevat tekkinud viiest rassist, mis elasid erinevates piirkondades 10000-40000 aastat tagasi: Kaukasoidid - Lääne-Aasia Australoidid - Austraalia, Jaava, Kalimantan Mongoloidid - Aasia Kapoidid - Aafrika Kongoidid - Lõuna-Aafrika Tänapäeval eristatakse nahavärvi põhjal kolme põhirassi Valge ehk europiidne rass Kollane ehk mongoliidne rass Must ehk negriidne rass Europiid Mongoliid Negriid Kuhu kuulume meie, eestlased? Eestlased kuuluvad europiidide hulka. Eestlastele on iseloomulik roosakas kuni kahvatuvalge nahk, heledama värvusega silmad, blondid või heledamad juuksed. Kasvult kuuluvad eestlased Euroopa pikakasvuliste hulka. Mitmete tunnuste alusel eristatakse eestlastel kaks rassitüüpi: sihvakas, pika pea ja kitsa näoga läänebalti tüüp ning
Maailmas on 6,3 mljr. Inimest, eestis 1,33 milj. Demograaf-rahvastikugeagraaf, maailma ja selle eri paigu rahvastiku uurimisega tegelevad teadlased nt. Suremus, sündimus, rahvaarvumuutumine, immigratsioon, selle põhjused. Maailmas on üle 6800 keele, kõige rohkem mandariinihiina, hispaania, inglise, hindu, araabia. II keel on inglise, prantsuse, vene, portugali. Ing. On eesti keelde slängi jne. Rassid: Europiidne-balkani-kaukaasia, kesk- euroopa, atlandi-balkani; Negriidne- neegri, austraalia, buSman; Mongoliidne lõuna ja põhja aasia, ameerika e. indiaani. Põhiusundid on islam, õigeusk, budism. Ka veel on judaism, hinduism, sintoism, taoism, animism, konfutsioism. Vanim on judaism: usuvad jahvesse, püharaamat on avan-testament, nõuab ranget usukommete täitmist, püha linn on jeruusalemm, pühakoda on sünagoog, rabi on preester. BUDISM: pole ainujumalat vaid inimeste täiustamine, enam levinud tiibetis, aasia, jaapanis, hiinas. KRISTLUS: pea...
Rassid, keeled ning usundid Rassid: Inimesed erinevad eelkõige oma välimuse, keele, temperamendi, riietuse, toitumisharjumuste ja kommete poolest. Näiteks põhjapoolsematel inimestel on silmad, juuksed ning nahk heledad kuid näiteks lõunapoolsetel aladel hoopis tumedad. Sellist rassi nimetatakse europiidseks rassiks. Europiidsesse rassi kuuluvad riigid nagu Euroopa, Aasia lääneosa ning Põhja- Aafrika. Järgmine rass, millest võib lühidalt rääkida on Negriidne rass. Negriidse rassi tunnuseks on see, et inimesed, kes kuuluvad sinna on esiteks tume nahavärvus, samuti krässus ja paksud juuksed ning neid võib ära tunda ka laia nina järgi. Viimane rassi tüüp, millest võiks rääkida on Mongoliidne rass. Mongoliidse rassi inimestel on päris palju tunnuseid, mille järgi võib neid ära tunda. Esiteks on neil kollakas nahk, kõrged põsenukid ja tumedad,sirged juuksed ja teiseks on neil mandlikujulised silmad, lai nina ja vähene habemekasv.
Inimgeograafia Maailmas on 6,7 miljardit inimest 1,3 miljonit inimest elab eestis 150 000 inimest Tartumaal ja 101 000 Tartus Arvatakse ,et maailmas on 6800 keelt e rahvust Maailmas enim räägitud keeled on Mandariinihiina, Hispaania, Inglise, Hindi ja Araabia 1) Negriidne-tumedanahaline,krässus juuksed, madal lai nina, suured huuled Elavad:Sahaarast lõunas, Malai saarestik ja Austraalia 2) Monguliidne: mustad aga sirged juuksed, kollakas nahavärv, pilusilmad, kitsad sirged huuled Elavad: Hiina-Jaapani rahvad, Aastia põhjaosad, Ameerika põhja ja lõuna osad 3) Europiidne-lainelised juuksed, hele nahk, pikk sirge nina Riigil on 3 tunnust: 1) Territoorium 2) Rahvasik e. kodanikud 3) Rahva poolt valitud valitsus Inimeste Paiknemine: Palju inimesi elab- Lääne-Euroopas, Indias, Hiinas, Jaapanis, Põhja-Ameerika idarannikul, Mehhikos, Kagu-Brasiilias Hõredalt elab inimesi-: Aasias, Põhja-Aafrikas, Austraalias, Kalahari kõrbes, Kanada...
20.6. Austraalia ja Okeaania (nt Austraalia, Malaisia, Indoneesia) 1 2 3 4 5 20.7. Europiidne rass (heleda nahaga) 1 2 3 4 5 20.8. Mongoliidne rass (kollakat värvi nahaga, pilukil silmadega) 1 2 3 4 5 20.9. Negriidne rass (tumeda/musta värvi nahaga, tumedadte juustega) 1 2 3 4 5 20.10. Vallalised isikud 1 2 3 4 5 20.11. Isik koos elukaaslase/abikaasaga 1 2 3 4 5 20.12. Isik koos perega (abikaasa
rassideks. Rassi terminil on suur kasutus rahvalikus taksonoomias ja sellisena on "rass" sisuliselt sotsiaalselt konstrueeritud. Niisugusel jaotusel on mõnedes riikides ka oluline legaalne tähendus ja selle kohta kogutakse eraldi statistikat. Sel on märkimisväärsed sotsiaalsed, poliitilised, majanduslikud ja legaalsed tagajärjed, mis omakorda mõjutavad teatud ühiskonnarühmade positsiooni sotsiaalses keskkonnas. Suuremad rassid on Negriidne rass Mongoliidne rass Eropiidne rass Rahvas 5 Rahvas on teatud maa-ala, piirkonda või riiki asustav, enese ühtekuuluvusest ja identiteedist teadlik inimeste ühendus, mis koosneb harilikult sama etnilise päritolu, keele, religiooni või kultuuriga inimestest. Nt venelased on vene rahvas, iisraellased on Iisraeli rahvas, soome-ugri keeltes rääkivad inimesed on soome-ugri rahvad. Teise sõnastuse kohaselt on rahvas üldise
tugevad. Amplituut on kõige kõrgema ja madalama temp. vahe. Musoon on tuul, mis suvel ja talvel puhub vastupidistes suundades. Demograafia on rahvastikuteadus, mis tegeleb rahvastiku seonduvate küsimustega ( vanuseline, sooline, rahvuslik koosseis, rahvastikuliikumine ja immigratsioon, linnastumine ja hõive). Demograaf ehk rahvastikuteadlane. Rass on sarnase kehaehituse, näojoonte ja nahavärviga inimeste rühm. Eristatakse kolme põhirassi - valge ehk europiidne, must ehk negriidne ja kollane ehk mongoliidne rass. Rahvaloendus on rahvaarvu ja rahvastiku koostise paiknemise ja teada saamiseks korraldatud andmete kogumine. 3 Rahvastikupüramiid on diagramm, mille abil iseloomustatakse rahvastikku vanuse ja soo järgi. Rahvastiku tihedus on inimeste arv ühe ruutkilomeetri kohta määratud piirkonnas. Migratsioon ehk ränna on inimeste, loomade või muude organismide rändamine ühest kohast teise
Mille poolest erinevad inimesed üksteisest? - Välimus, iseloom, nahavärv, rahvus, tavad Milline erinevus on kõige silmapaistvam? - Rass Kuidas tekivad rassid? - Erinevad inimesed elavad erinevate looduslike oludega kohtades ja selle järgi ongi kujunenud rassid (nt kollane rass Araabias on liiva nii palju, et nahavärv on liivaga sarnane) PÕHIRASSID: 1) Europiidne ehk valge rass 2) Mongoliidne ehk kollane rass 3) Negriidne ehk must rass Näited rassivastasusest: Neegerorjade kasutamine usas Miks tuntakse eestlasi rassistidena? - Eestlased on umbusklikumad ja kinnisemad ja võõrad võivad selle kinnisuse põhjal teha valed eelarvamused. · Bioloogiliselt kuuluvad kõik inimesed ühte liiki homo sapiens Miks ei ole tänapäeval enam palju selliseid riike, kus elab ainult üks rahvus? - sõjad, vallutused, migratsioon Mida saadakse teada demograafilistest uurimustest?
Neandertallased olid lühikesed, laiaõlgsed ja jässakad, nende pead iseloomustasid längus laup, pikk kuklaosa ja massiivne alalõug. 5. HOMO SAPIENS Umbes 40 000 aastat tagasi ilmus Euroopasse juba tänapäeva inimesega sarnanev liik- Homo sapiens ehk tarkinimene. Nad olid arenenud aju ja osavate kätega. Nad valmistasid tunduvalt täiuslikumaid tööriistu. Neandertallased elasid nende kõrval edasi kuni lõpliku väljasuremiseni umbes 30 000 aastat tagasi. 6. NEGRIID- Negriidne rass ehk negriidid (kõnekeeles ka must rass) on sageli kasutatav, kuid täpselt piiritlemata pseudoteaduslik inimkonna alajaotus, mis põhineb inimeste tinglikule jaotamisele vastavalt nende nähtavamatele välistele tunnustele. Nendeks tunnusteks on eelkõige nahavärv, kasv ning erinevate pea osade kuju ja värv. 7. EUROPIID - Europiidne rass ehk europiidid (kõnekeeles ka valge rass, kaasaegses Ameerika inglise keeles Caucasian, "kaukaasia rass") on levinud käsitluse järgi inimrass,
............................................................lk 5 Kokkuvõte.................................................................................................lk 7 Kasutatud materjalid.................................................................................lk 7 Rassid Praegusel ajal jaotatakse inimkond 3 põhirassi esimese järgu tunnuste(naha ja karvade värvus, juuste kuju, habemeksv, nina ja huulte kuju ) põhjal, · Negriidne · Europiidne · Mongoliidne · + indiaanlased, busmanid, hotendotid · + australiidne Olulised välised tunnused, mida rasside jaotamisel arvestatakse, on naha ja karvade värvus, juuste kuju, habemeksv, nina ja huulte kuju (esimese järgu tunnused). Kasv, pea ja näo kuju ja mõõtmed (teise järgu tunnused). Rassilist väärkohtlemist on viljelenud kõik põhirassid, mitte ainult valged, kes selle poole pealt on kõige tuntumad.
Pika aja jooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest iive oli väike (sündimus ja suremus suured). Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama XVIII sajandil peamiselt Lääne-Euroopa riikides, sest tänu meditsiini arengule ja elamistingimuste paranemisele suremus vähenes ja eluiga pikenes. Esimene miljard täitus 1804. aastal. Teise miljardi täitumiseks kulus 123 aastat (1927), kolmas täitus vaid 33 a (1960). 4 mlrd 1974.a. 5 mlrd 1987.a. Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarv 2000.a. Rahvaarvu kasvu annavad järgnevad piirkonnad: 1)Ida-,Lõuna-,Kagu-Aasia (Hiina,India,Bangladesh,Pakistan,Indoneesia); 2)Ida-,Lääne-,Põhja-Aafrika (Somaalia,Mosambiik,Tansaania,Keenia,Nigeeria); 3)Ladina-Am Mehhokost Lõuna-Am ja Kariibi mere saarteni. Suurimad riigid rahvaarvu järgi Eur: 1)Venemaa-142 mln (17 mln km2); 2)Saksamaa-82 mln (357 023 km2); 3)Türgi-73 mln (783 562 km2). Kanada-32 mln (9,9 mln km2),Austraalia-9 mln (7,6 mln km2). Taga...
NÜÜDISMAAILMA MITMEPALGELISUS Maailma rassiline, rahvuslik ja religioosne mitmekesisus Rassid on väliste tunnuste poolest sarnaste inimeste piirkondlikud rühmad. Tänapäeval eristatakse nahavärvi järgi kolme põhirassi: valge ehk europiidne, kollane ehk mongoliidne ja must ehk negriidne. Rassism ehk rassiteooria on tõekspidamine, mille kohaselt inimkond jaguneb selgelt piiritletud rassideks, kes on ebavõrdsed. Selle järgi on kõrgemal rassil õigus valitseda alamate rasside üle, neid alavääristada, ekspluateerida või isegi hävitada. Rahva all mõistetakse sageli lihtsalt riigi või maa-ala elanikke. Rahvuse ühtekuuluvus, mis võib põhineda keelel, ühisel kodumaal, ajalool, religioonil ja
hele nahk sellepärast, et nad pärinevad aladelt, kus ei olnud niipalju pigmenti tarvis. Mongoliidne rass neil on kollakas või punakas nahk. Väike kasv, kõrged põsenukid, tumedad tihedad sirged juuksed, pilukil silmad, suhteliselt lai nina ja vähene habemekasv. Neil on ümar nägu sest naha all on paks rasvakiht, sest nad pärinevad aladelt, kus oli külm, pisikesed silmad ja nahavolt silmadel kaitseb tuisu, lumekiirguse ja vingete tuulte eest. Negriidne rass tume nahavärvus, krässus juuksed, piklik pea ja lai nina, paksud huuled ning enamasti suur kasv. Nende tumedas nahas ja silmades on palju pigmenti, et kaitsta end päikese eest, kuna nad pärinevad aladelt, kus on palju päikest. Krässus juuksed kaitsevad pead kuumuse eest. 7
Umbes 40 000 a eKr neandertaallased kadusid, teised aga jäid. Kindel on, et millalgi ajavahemikus 40 00035 000 aastat tagasi toimus arenguline hüpe inimühiskonna komplekssuses, sotsiaalsed ja rituaalsed toimingud muutusid keerulisemateks, kunst arenes. Homo sapiens sapiensi esimesi populatsioone Euroopas oli kromanjooni inimene, nimi tuleneb leiukohast Edela-Prantsusmaal. Just sel perioodil on eristatavad juba europiidne, negriidne ja mongoliidne rass. Elasid kõige karmimal jääajal. Lisaks koobastele elasid ka nemad avaasulates. Nende kiviriistad olid arenenumad, kasutasid kõõvitsat ja uuritsat. Viimane ilmus spetsiaalselt siis, kui luu hakkas omandama tähtsamat kohta tööriistamaterjalina. Jahiriistana oli kasutusel peamiselt oda. Samuti tulid kasutusele mitmesugused pistikteralised tööriistad, mille luust või puust pära külge või uuretesse kinnitati õhukesed tulekivilaastud
Rass ehk inimrass on suur geneetiliselt päranduvate eripäradega inimrühm. Rasse on eristatud kolm kuni mõnikümmend. Inimeste eri rassidesse liigitamise aluseks olevateks omadusteks on kõige sagedamini naha värvus, pea ja selle osade kuju, keel, kultuur ja eeldatav geograafiline päritolu. Tänapäeval eristatakse nahavärvi põhjal kolme põhirassi:Valge ehk europiidne rass.Kollane ehk mongoliidne rass.Must ehk negriidne rass. 3.a-vererühmaga naine abielus mehega kellel on b.rühma veri.nende poeg on 0.vererühmaga.määrake kõikide isikute genotüübid ja leidke milliste vererühmadega lapsi võib selles peres veel sündida?-isa genotüüp IBi ,ema Iai, laste IaIb:AB, Ibi:B, Iai:A, ii:0.võib veel sündida AB,B ja A. III.1.orgaanilised ja anorgaanilised ühendid organismide koostises. Eluta looduses esinevad peamiselt anorgaanilised ained.Orgaanilised ühendid on iseloomulikud elusloodusele, sest
Tänapäeval loodustingimused enam nii oluliselt ei mõjuata. RASSID on inimeste rühmad, keda eraldatakse rassitunnuste järgi: · nahavärv. · näojoonte eripära. · juuste värv ja kuju. Põhirassid on: · Europiidne ehk valge rass heledad juuksed, heledam nahavärv; Põhja-Ameerika, Austraalia, Euroopa. · Mongoliidne ehk kollane rass kollane nahavärv, pilusilmad, tumedad juuksed; Aasia, Ameerika põliselanikud. · Negriidne ehk must rass tume nahk, lai nina, krässus juuksed, paksud huuled; Aafrika. · Lõuna-Ameerikas on palju segaverelisi rasse: mulatid negriidide ja eurooplaste järeltulijad. mestiitsid eurooplaste ja indiaanlaste järeltulijad. sambad indiaanlaste ja neegrite järeltulijad. 2. Põhja- ja Lõuna-Ameerika jõed ja järved. PILET 15 1. Rahvaarvu muutumine. Enamarenenud ja vähemarenenud riigid. Rahvastikupüramiidide võrdlus.
Näiteks reisides Egiptuses ja sattudes varguse või õnnetuse ohvriks on võimalik abi paluda Prantsusmaa saatkonnalt, kes aitab Teil kodumaale tagasi pöörduda. Kaasaja maailma mitmepalgelisus Maailma rassiline, rahvuslik ja religioosne mitmekesisus Rassid väliste tunnuste poolest sarnaste inimeste piirkondlikud rühmad. Kolm põhirassi nahavärvi järgi : valge ehk europiidne rass, kollane ehk mongoliidne rass, must ehk negriidne rass. Rassism - tõekspidamine, mille kohaselt inimkond jaguneb selgelt piiritletud rassideks, mis on ebavõrdsed. Selle järgi on kõrgemal rassil õigus valitseda alamate rasside üle, neid alavääristada, ekspluateerida või isegi hävitada. Suurimad religioonid Kristlus Budism Islam Judaism Hinduism Religioon, mille Indias, 6-5 saj. Tekkis 7. Saj Juudirahva India rajajaks E.m
kutsuda ning teda ei seota enam mandaadiga, on talle seadusega antud reedene päev oma valimisringkonnas viibimiseks. Nii on riigikogulastega kohtumise korraldamine ka kodanike enda teha. 5. NÜÜDISMAAILMA MITMEPALGELISUS Maailma rassiline, rahvuslik ja religioosne mitmekesisus Rassid väliste tunnuste poolest sarnaste inimeste piirkondlikud rühmad. Tänapäeval eristatakse nahavärvi järgi kolme põhirassi: valge ehk europiidne rass, kollane ehk mongoliidne rass ja must ehk negriidne rass. Rassism ehk rassiteooria tõekspidamine, mille kohaselt inimkond jaguneb selgelt piiritletud rassideks, mis on ebavõrdsed. Selle järgi on kõrgemal rassil õigus valitseda alamate rasside üle, neid alavääristada, ekspluateerida või isegi hävitada. Rahvas sageli mõistetakse selle all lihtsalt riigi või maa-ala elanikke. Rahvuse ühtekuuluvus, mis võib põhineda keelel, ühisel kodumaal, ajalool, religioonil ja
Tsivilisatsioonidevaheliste konfliktide põhjused. Riikide sotsiaal-majandusliku ja poliitilise arengu erinevused. Globaalprobleemid: rahvastiku-, keskkonna- ja sotsiaalprobleemid. Infotehnoloogia mõju maailma arengule. Maailma rassiline, rahvuslik ja religioosne mitmekesisus Rassid väliste tunnuste poolest sarnaste inimeste piirkondlikud rühmad. Tänapäeval eristatakse nahavärvi järgi kolme põhirassi: valge ehk europiidne rass, kollane ehk mongoliidne rass ja must ehk negriidne rass. Rassism ehk rassiteooria tõekspidamine, mille kohaselt inimkond jaguneb selgelt piiritletiud rassideks, mis on ebavõrdsed. Selle järgi on kõrgemal rassil õigus valitseda alamate rasside üle, neid alavääristada, ekspluateerida või isegi hävitada. Rahvas sageli mõistetakse selle all lihtsalt riigi või maa-ala elanikke. Rahvuse ühtekuuluvus, mis võib põhineda keelel, ühisel kodumaal, ajalool, religioonil ja
Tsivilisatsioonidevaheliste konfliktide põhjused. Riikide sotsiaal-majandusliku ja poliitilise arengu erinevused. Globaalprobleemid: rahvastiku-, keskkonna- ja sotsiaalprobleemid. Infotehnoloogia mõju maailma arengule. Maailma rassiline, rahvuslik ja religioosne mitmekesisus Rassid väliste tunnuste poolest sarnaste inimeste piirkondlikud rühmad. Tänapäeval eristatakse nahavärvi järgi kolme põhirassi: valge ehk europiidne rass, kollane ehk mongoliidne rass ja must ehk negriidne rass. Rassism ehk rassiteooria tõekspidamine, mille kohaselt inimkond jaguneb selgelt piiritletud rassideks, mis on ebavõrdsed. Selle järgi on kõrgemal rassil õigus valitseda alamate rasside üle, neid alavääristada, ekspluateerida või isegi hävitada. Rahvas sageli mõistetakse selle all lihtsalt riigi või maa-ala elanikke. Rahvuse ühtekuuluvus, mis võib põhineda keelel, ühisel kodumaal, ajalool, religioonil ja tavadel;
kaitseväe ülemjuhataja, kelle määrab ametisse Vabariigi President. KAASAJA MAAILMA MITMEPALGELISUS. Maailma rassiline, rahvuslik ja religioosne mitmekesisus. Rassid - nimetatakse väliste tunnuste poolest sarnaste inimeste piirkondlikke rühmi. Tänapäeval eristatakse nahavärvi kolme põhirassi: Valge ehk europiidne rass 35 Kollane ehk mongoliidne rass Must ehk negriidne rass Rassism ehk rassiteooria - tõekspidamine, mille kohaselt inimkond jaguneb selgelt piiritletud rassideks, mis on ebavõrdsed. Selle järgi on kõrgemal rassil õigus valitseda alamate rasside üle, neid alavääristada, ekspluateerida või isegi hävitada. Rahvas - sageli mõistetakse selle all lihtsalt riigi või maa-ala elanikke. Rahvuse ühtkuuluvus, mis võib põhineda keelel, ühisel kodumaal, ajalool, religioonil
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
