OPTIKANÄHTUSED Merilin Must 11c MIRAAZ Nähtus, kus näeme kaugeid objekte seal, kus nad ei tohiks kuidagi olla. Kõige sagedamini on miraaze kirjeldatud kõrbetes ja meredel. Vaja on, et valgus jõuaks meieni ebaharilikust suunast. Valguskiir liiguks nagu kahe peegli vahel, kus ta korduvalt peegeldudes jõuab mõnikord Maa kõveruse taha. ROHELINE KIIR Nähtus, mis toimub vahetult pärast päikeseloojangut või enne päikesetõusu horisondi kohal. Jälgitav vaid mõne sekundi jooksul.
SLAID 1 Optikanähtused on valgusõpetuses käsitletavad sündmused, mis on seotud valguse tekke, kadumise ja muutumisega. Tühjas ruumis liigub valgus takistamatult otse, aga kahe keskkonna piiril võib ta peegelduda ja murduda. SLAID 2 Miraaz on optiline nähtus, kus näeme kaugeid objekte seal, kus nad ei tohiks kuidagi olla. Kõige sagedamini on miraaze kirjeldatud kõrbetes ja meredel, eeskätt seetõttu, et näha võib kaugele. Ometi ainult sellest miraazi tekkimiseks ei piisa. Vaja on, et valgus jõuaks meieni ebaharilikust suunast. Valguse suunda võib muuta peegeldumine või murdumine. Mõnikord asub sooja maapinna või vee kohal õhuke sooja õhu kiht, mille tihedus on väiksem kui kõrgemates kihtides. Seda juhtub sageli just kõrbes, kus Päike kuumutab liiva, ja ka merel, kui külm õhk liigub sooja vee kohale. Siis paindub maapinna suhtes väikese nurga all saabunud kiir uuesti ülespoole, justnagu oleks ta maapinnalt peegeldunud. Valguskiir liiguks ...
Miraaz Anniki Jalast ja Sandra Kruuser KP31 Sissejuhatus · Miraaz ehk terendus on valguskiirte teekonna paindumisest (refraktsioon) tulenev atmosfäärne optiline nähtus, mille tõttu tunduvad kauged objektid lähemana või teises kohas paiknevana. · Antud ettekande eesmärgiks ongi tutvustada miraaszi kui optilist nähtust. Miraaz · Miraazid tekivad sel juhul, kui atmosfääris esinevad erineva tihedusega õhukihid, kusjuures muutused kihtide tiheduses on küllalt järsud. · Oma tekkeviisi järgi jaotatakse miraazid alumisteks, ülemisteks ja külgmiraazideks Alumine miraaz · Alumine miraaz tekib siis, kui maapinnalähedased õhukihid on tugevasti soojenenud ja õhu tihedus kasvab järsult ülespoole. · Objekti kujutis tekib sel juhul allapoole objekti ennast.
Sama juhtub ka pidevalt muutuva tihedusega keskkonnas. Kui viltune valguskiir läbib erineva tihedusega õhukihte, kaldub ta tihedama õhu poole. 33. Millistel tingimustel ja kuidas tekib miraazh? Õhu tihedust muudab ka temperatuur, sooja õhu tihedus on väiksem kui külmal. Kõrbemiraaz (alumine miraaz) õhu tihedus kasvab kõrgusega (maapinna lähedal õhk soe), objektid näivad allpool tegelikkusest. Arktiline miraaz (ülemine miraaz) õhu tihedus väheneb kõrgusega, objektid näivad ülevalpool tegelikkusest. 34. MIllal ja kuidas tekib vikerkaar? Tekib valguse peegeldumisel ja murdumisel veetilkadelt Nägemiseks on vaja: päikeskiiri ja veepiisku (vihma) (võib näha ka koskede, purskaevude, vihmuti veepiiskadel). 35. Millal ja kuidas tekib halo? Halo on nähtus, mis esineb, kui Päike või Kuu paistavad läbi õhukeste jääkristallidest koosnevate kihtpilvede
Tuleb lihtsalt tegevust jälgida. Kui ekraniseeringut kirjaniku tekstiga pisut võrrelda, siis tundub, et Õunpuu on tõstnud esile kaks üsna vastandlikku noort meest-sveitseri ja kirjaniku-ning huvitub ülejäänutest hoopis vähem. Filmi naisrollid, Maarja Jakobsoni mängitud Laura ehk välja arvata, on minu meelest üsna karikatuursed ja tühjad. Taavi Eelmaa mängitud sveitser Theo restoranist Miraaz on mu meelest parim roll selles filmis. Punases kuldtressidega mundris Theo tundub oma ,,pintsakut" väga enda heaks ära kasutavat, kuigi ma ei mõista, mida naised temas nägid. Nojah, ,,naised armastavad mundris mehi". Vorm on tõepoolest hea asi, selle võib alati ka ühel hetkel seljast heita ja nii Theo omal moel ka teeb, erinevalt filmi teisest kesksest tegelasest, kirjanik Matist, kellel oma tolmusest pintsakust vist pääsu polegi.
Centrist Singapuris teoreetilised leiutasid seadeldist nimetusega Touch Hear,millega tulevikus saab trükitud teksti raamatust,ekraanist tõlkida sõrme puutumisega. See koosneb 3-st väikesest sensorist ,mis peab kleepsutada sõrmeotsake peale,ja väikest mikrofonist ,millega saab tõlke kuulda. Sel on hea hääldumine,ja peale selle see saab jutustada teile sõnade etümoloogiat,inimese büograafijat,ajaloo ja muud asjad. See ei ole miraaz,see ei ole graffiti tee keskel,aga see on uus valgusfoori liik.Kunstnik Haniong Li otsustas asendama tavalised väiksed valgusfoorid,kes paljud saavad mitte märkata suureks virtuaalseks seinaks,mis töötab laaseri kiire abil. Kui auto peab peatuma,siis müüri peal ilmuvad jälakäiad. Hiina kunstnik zenvei Ju leiutas mobiiltelefoni B- Touch pimeinimeste jaoks. Sel on tunduv ekraan,mis on tehtud Braili tüüpiga,tunnetab
need osakesed vihmavee poolt maha ja pinnasesse jõudes suurendab see omakorda happevihmade endi mõju. Happevihmasid põhjustavad otseselt vääveldioksiid (SO2) ja erinevad lämmastikoksiidid (NOx). Happevihm tekib, kui need gaasid reageerivad atmosfääris vee, hapniku ja muude ühenditega. 7. NIMETA 5 meteoroloogilist elementi. Õhutemperatuur, Õhuniiskus, Sademed, Õhurõhk, Tuule kiirus ja suund 8. NIMETA 5 atmosfäärinähtust. Vihm, tuisk, äike, keeris, miraaz 9. Millega mõõdetakse õhutemperatuuri, õhurõhku, sademeid ? Termomeeter, baromeeter ja sadememõõtja.
Vaba valiku mulje võib ju küll jääda, kuid tegelikult on see vaid n-ö jaanalinnu poliitika: piisab muljest ning pole oluline, kuidas lood tegelikult on. Me pole ennast ise selliseks kujundanud, nagu oleme; keegi pole saanud alustada elu oma sünniaja, geenide, ühiskonna jms teadliku valimisega, seega oleme kujundlikult öeldes enesest teadlikud masinad. Meie valikud polegi tegelikult meie valikud. Kas vabadus on siis valge tagumikuga hirv, keda haruharva kohtab või on seegi miraaz? Tundub, justkui oleks deterministidel tugevamad argumendid ja loogilisemad järeldused ning ega ei tahakski väga vastu vaieda. Samas on ju ka kohutav mõelda, et me ei olegi vabad, vaid kõik, mida me tahame ja millest mõtleme, on mingi sündmuse või mõjutaja tagajärg. Kolm tahtevabaduse probleemi lahkavat seisukohta aga jäävad püsima ilmselt niikauaks, kuni inimesed on suutelised mõtlema, arutlema ning sõna võtma. Kui eksisteeriks ühene vastus, oleks maailm tunduvalt igavam.
Seega Päikeselt meile saabunud kiired on siniste ja violetsete kiirte poolest vaesemad, kuna need värvused hajuvad kõige paremini, neid kiiri on atmosfääri hajunud kõige rohkem. Need kiired jõuavad maapinnale viimasena, mille mõjul me näeme taevast sinisena. Tähtede vilkumine tähe näiv heleduse muutus on tingitud tähelt tulevate valguskiirte murdumisest Maa õhkkonna suures hulgas pisivooludes. Mida rohkem on õhus pisivoole, seda muutlikumana näib meile täht. Alumine miraaz valguskiirte murdumist vaadeldes näeme, et kui kiir satub oma teekonnal teise optilise tihedusega keskkonda, murdub ta nende keskkondade lahutuspiiril. Maapinnalähedane õhk koosneb erineva tihedusega kihtidest, kõrgemad on madalamatest hõredamad. Õhu tihedus oleneb ka temperatuurist. Kui maapinnalähedased õhukihid on väga soojad, siis võib kujuneda selline olukord, kus kõrgemad kihid on madalamatest tihedamad. Kuna alumine kiht on
nad seda tegema pidid, kuid juba pärast giid seletas, et see olevat araablaste uskumus, et valge naise silitus toob beebile õnneliku tuleviku. Järgmisel päeval külastasid nad moseed. Huvitav oli see, et enne moseesse sisenemist peavad moslemid pesema nii käsi kui ka jalgu. Peale seda viidi grupp kõrbe. Kõrbe kõike tähtsamateks eripäradeks on miraazid. Kord sulle tundub, et ees on kaamelikaravan, kuid neile lähenedes saad sa aru, et see oli vaid miraaz. Edasi sõidutati nad kõrbes, seni kuni autod peatusid telgi juures, kus elavad beduiinid. Telgi omaniku nimi oli Ahmed. Ta oli musta habemega ning sama värvi vuntsidega. Hetke pärast nägid aga kõik lähenevat autot, kust peatudes väljus Ahmedi sõber Omar. Daysile esimesest silmapilgust hakkas Omar meeldima. Varsti oligi aeg hotelli tagasi sõita. Omar palus neidusid tema oaasi külastada, kuid kahjuks pidid nad ära ütlema. Siis aga pakkus Omar nad ise Damaskusesse sõidutada
Keskonnafüüsika kordamisküsimused, RAK 1. Missuguste tunnuste järgi jagatakse atmosfäär kihtideks (sfäärideks)? Vertikaalselt võib atmosfääri jagada kihtideks 4 tunnuse järgi: - temperatuur - koostis - vastastikmõju maapinnaga - mõju lennuaparaatidele 2. Mis põhimõttel ja missugudeks osadeks jagatakse atmosfäär kihtideks temperatuuri vertikaalse käigu järgi? Troposfäär 0-11 kahaneb 6º C võrra ühe km kohta Stratosfäär 11-50 kuni 25km kõrguseni konstantne, kõrgemal tõuseb Mesosfäär 50-90 kahaneb Termosfäär 90-450 kasvab kõrguseni 200300, kuni 1500 oC Eksosfäär üle 450 kõrge temperatuur püsib või kasvab Temp ühesuunaliselt muutub - ........ sfäär Üleminekud - ........ paus 3. Hapniku tähtsus atmosfääris. - Kuulub vee, õhu, erinevate mineraalide ja organismide koostisse - Vajalik hingamiseks, põlemiseks 4...
Negatiivne refraktsioon valguskiirte trajektoori kumerus on suunatud maapinna poole ehk see on nagu kauss mis on maapeale asetatud ja inimene näeb vähem kui ta tegelikult nägema peaks. Tegijapoiss 2010 Miraaz on atmosfääriähtus , mille puhul tekivad igast õhukihtide vahelised peegeldused ja kuskile võib tekkida nö uus objekt , aga see on hoopis õhu peegeldus mignist teisest objektist nurga taga. Tekib erisuguse tihedusega õhukihtide üleminekualal. Miraaz jaotub alumiseks , ülemiseks ja külg miraaziks , lähtuvalt sellest kuhu vaatleja jaoks kujutis tekib .Fatamorgaana puhul esemed on rohkem moonutatud ja muutuvad kiiremini. (kihtide tihedused muutuvad. Alumine miraaz tekib siis kui hommikul on maapind kiirelt üles soojendatud ja selle lähedane õhk on soojem kui veidi kõrgemal . St maapinnal on veidike väiksema tihedusega õhk kui veidi kõrgemal. Ülemise miraazi korral on maapind külmem kui selle kohal olev
aga ka nende protsesside kohta, mis hajuvalguse koosseisu. Täiesti kuivas ja koitu. toimuvad maalähedases kosmilises ruumis Matemaatilise seose temperatuuri puhtas õhus hajutatakse lühema Miraaz ja kutsuvad esile virmalisi. Virmaliste järgi kõikumiste vahel maapinnal ja maa sees lainepikkusega kiirgust rohkem kui saab kindlaks määrata energeetiliste annab valem: pikalainelist. Selle tulemusena Miraaz ehk terendus on valguskiirte
ringid tsentrile lähemal ja punased kaugemal. Ümmargusel piisal tekkiva difraktsiooni esimese maksimumi nurkkaugus on võrdeline lainepikkuse ja ekraani (piisa) diameetri suhtega. Samasuurtel veepiiskadel kaldub pikema lainepikkusega punane valgus oma esialgsest suunast rohkem kõrvale kui lühema lainepikkusega sinine valgus.Miraaz: Mõnikord näeme kaugeid objekte seal, kus nad ei tohiks kuidagi olla. See on optiline nähtus miraaz ehk terendus, tuntud ka fatamorgaana nime all.Kõige sagedamini on miraaze kirjeldatud kõrberahvaste muinasjuttudes ja meremeeste lugudes. Eeskätt seetõttu, et nendel tegevuspaikadel on üks ühine tunnus - näha võib kaugele. Ometi ainult sellest miraazi tekkimiseks ei piisa. Vaja on, et valgus jõuaks meieni ebaharilikust suunast.Virmalised: Kõigis senikirjeldatud nähtustes on valgus pärit mingilt
· Laialehelised jaigihaljad metsad, põõsastikud. · See jaguneb Kuivaks ja niiskkeks lähistroopiliseks kliimaks. TROOPILINE VÖÖDE · Kuiv troopiline kõrbekliima (sahara ja araabiamaades) · Levik Sahara-Araabiamaad, Punane meri, Pärsia laht... · Kesk-Ameerika saarestik ja rannikualad on niiske troopika. · Kuiva troopika maastikud on kõrbed ja poolkõrbed. · Loomadest 1 küüruga kaamel, antiloobid. · kuumarekord +58oC, kõrbes liivatormid, miraaz. · 30´ndatel laiuskraadidel · Kõrgrõhkkonna tõttu laskuvad õhuvoolud. Temperatuuriamplituud kuni 25oC. LÄHISEKVATORIAALNE KLIIMAVÖÖDE · 2 aastaaega · Suvi palav ja vihmane, Talv kuiv ja palav. · Loodusmaastikeks savannid, rohumaad üksikute puudega ja põõstega. Metsatukad. Tüüpiline savann tasane ala. · Gepardid, hüäänid, leopardid, raisakotkad, jaanalinnud jne. · Kui päike on seniidis siis valiseb ekvatoriaalne õhumass ja kujuneb niiske aastaaeg.
11. Pilvitus. Sademed, sademete liigid, jaotus maakeral ja sademete ajaline käik. hüdrometeorid: vihm, lumi, rahe, lörts, udu, tuisud, kaste, jäide, hall, härmatis, ... (sademed: vesi vedelas või tahkes olekus õhus). litometeorid: tolm, tolmu (liiva) pinnatuisk, tolmu (liiva) torm, ... (tahked mineraalsed osakesed õhus). Elektrilised nähted: äike, virmalised. optilised nähted: miraaz. klassifitseerimata (erinevad) nähted: pagi, keeris, tromb, vesipüks. Pilv on veeauru kondenseerumisel tekkinud hõljuvate veetilkade või jääkristallide nähtav kogum. Päiksepaistelise ilmaga tekitavad maapinnalt tõusev soojus ja niiskus sooja ja niiske õhu tõusvaid voole. Kui soe ja niiske õhk jõuab jahedama õhu vööndisse, siis hakkab veeaur kondenseeruma ja tekitab pilve.Teistsugused pilved tekivad siis, kui soe ja niiske õhu front kohtub külma õhumassiga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
