Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"tulbid" - 75 õppematerjali

tulbid on täiesti külmakindlad sibullilled, mis tuleb istutada viljakasse aiamulda septembris, oktoobris. Varajase kevade korral võivad esimesed tulbid õitsema minna juba aprillis, erinevaid sorte valides võivad tulbid õitseda kuni juuni keskpaigani.
tulbid

Kasutaja: tulbid

Faile: 0
thumbnail
6
doc

Tulbid

Eesti parkides kasvab metsistunult ehk naturaliseerunult kollaseõieline metstulp (T. Sylvestris). Stoolonite tõttu võib muutuda raskesti tõrjutavaks umbrohuks, mistõttu sobib suurepäraselt loodusparkidesse. Aiailutaimena ja lõikelilleks kasvatatakse aedtulpi (T. Gesnerana) rohkeid sorte, neid on aretatud u. 10 000. Tulbid on täiesti külmakindlad sibullilled, mis tuleb istutada viljakasse aiamulda septembris, oktoobris. Varajase kevade korral võivad esimesed tulbid õitsema minna juba aprillis, erinevaid sorte valides võivad tulbid õitseda kuni juuni keskpaigani. Kasvuperioodil on soovitav mulda kobestada ja kui on sademetevaene kevad, siis tuleks tulpe ka kasta. Kui aga multsite tulpide aluse pinna freesturba, männikoorepuruga, siis jääb mulla kobestamine ära ja samuti püsib niiskus kauem pinnases. Samuti tuleb tulpide õitsemise ajal välja kaevata ja hävitada viirushaiged tulbid, need tunnete ära siiruviiruliste õite poolest, kus

Põllumajandus → Aiandus
65 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Tulp

Tulipa Tulbid kuuluvad liilialiste sugukonda. Looduslikuks levialaks on Euraasia stepid (lage maa) ja Sise-Aasia mäestikud. Euroopasse jõudsid tulbid 16.sajandil, Hollandisse 1593.aastal. Hollandis võttis võimust tõeline "tulbihullus", polnud harvad juhtumid, kus uue tulbisordi mugula eest maid ja maju maha müüdi. Eestisse jõudsid tulbid 18.sajandi lõpul, levides tasapisi mõisaparkidest ka taluõuedele. Tulbid vajavad hea drenaaziga kergemat, parasniisket rammusat neutraalset(happelise ja hapetu vahepealne) või leeliselist (happe vastasus) mulda. Sibulad on soovitav iga kahe aasta tagant välja kaevata, kuivatada ja tagasi istutada. Suurepärase tulemuse saab, kui istutada tulbid aeda rühmadesse-nii moodustavad nad rõõmsaid värvilaike. Tulbid sobivad ka ajatamiseks, samuti saab neist häid lõikelilli.

Bioloogia → Bioloogia
11 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kurvad tublid tüdrukud

Kurvad tublid tüdrukud Eesti naiste väärtused on aegade jooksul muutunud. Esiemade kõige tähtsam väärtus oli ikka kodu. Kodu pidi olema korras ja hoolitsetud. Teiseks väärtuseks oli ilmselt mees. Mehed olid perekonnapead ja nende käske tuli täitsa ning neile tuli head elu pakkuda. Muidugi hoolisid esiemad ka oma lastest, kes pidid neile järelkasvu tooma. Väga tähtsaks peeti töökust ja muidugi ka kuulekust ning korrektsust ja minigl määral ka haridust. Tänapäeva naise peamine huvi on aga edukus. Selle nimel ollakse valmis pea kõigeks. Moodne naine on rahajanuline ja seega ka töökas. Väga tähtis on olla ilus, sest see annab eeliseid edasi jõuda. Muidugi on tähtsal kohal ka haridus,sest sellest ei jõua kaugele. Moodse naise elus on kodu teisejärguline, sest enne tahetakse oma elu elada ja siis kodule mõelda. Ning puhkus on üks väärtus, mis kõigile meeldib, aga lubada saavad vähesed. Traditsiooniliselt on ol...

Kirjandus → Kirjandus
4 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Tellimiskiri ja selle vastus

Anni Reito 19.10.2014 nr. 2/11-34 Tegevjuht OÜ Lilled Sõpruse pst 12 50604 Tartu Tellimiskiri Lugupeetud proua Reito Oleme kuulnud, et teie käest saab kõige ilusamaid ja värskemaid lilli ja kuna meie firmal on tulemas suur pidustus sooviksime tellida teie käest suurema hulga lilli.  Valged tulbid- kogus 50  Roosad tulbid- kogus 50  Punased tulbid- kogus 50  Kollased tublid- kogus 50  Punased roosid- kogus 25  Valged roosid- kogus 25 Kas pakute ka transpordivõimalust ja sooviksime teie hinnakirja ning pangakonto numbrit. Lugupidamisega Sandra Muraševa Tegevdirektor Sandra Muraševa Teie 19. Oktoober 2014 nr.2/11-34 Tegevdirektor Meie 22. Oktoober 2014 nr.4/345 OÜ Kakuke Muru 15 50111 Tartu Vastuskiri Austatud proua Muraševa Oleme meelitatud,et valisite just meie teenused. Täname...

Majandus → Majandus
50 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Vihmapiisa elu

Välku lööb ja äikest müristab, mina, koos paljude teiste piiskadega kukun pilvest alla maapinna poole. Maandun kivile ja voolan siit tasakesi allapoole. Siit kivide vahelt jõuan ma lõpuks põhjaveeni. Siin on nii jahe ja pime, õnneks saab siin teiste vihmapiiskade jutustusi kuulata ja ka ise sõna sekka öelda. Oh, ma näen natuke valgust, keegi võtab kaevust vett. Mina sattusin ka pange, nüüd kallati mind lillevaasi ja viiakse tuppa. Vaas pannakse lauale ning sisse pistetakse tulbid. Kui tulbid närtsivad, visatakse need minema ja lillevesi koos minuga kallatakse väikesesse järve. Siin ujuvad ka kalad, mulle tundub, et päevane päike ja kuumus on mulle liiga teinud ja ma hakkan nüüd ööjaheduses aurama. See on nii imelik tunne, mul oleks nagu kõdi. Lõpuks ma jõuan jälle üles taevasse ning peagi sajan sealt alla ja lähen uusi seiklusi otsima.

Loodus → Loodusõpetus
7 allalaadimist
thumbnail
20
pptx

Kevade märgid

Kevade märgid Mihkel Vaher Valged Sinikellukad Võililled Jänesekapsas Lõhnav Kannike Tulbid Sireli pungad Lehed põõsal Kase pungad Nartsiss

Bioloogia → Bioloogia
1 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Tulbi, nartsissi ja liilia ajatamine

istutatult. 4. Tulbisibulad läbivad kogu külmaperioodi kuivalt kastides 9 – 12 nädala vältel. Ajatusviisid: 1. Kastides ajatamine 2. Kasvuhoone pinnases (krundis) ajatamine 3. Pidurdatud ajatamine kastides Kasvuhoone ja selles kasutatavad abivahendid: küte, varjutusseade, kastmine ja niisutusseadmed, ajatuskastid, substraadisegud. Juurutusruum ja sibulate hoidmise tingimused: Kuni 25 okt. 9º, 25 okt. – 05 nov. 7º, 05 nov. – 01 dets. 5º, edasi 2-5º 9º - eeljahutatud ja jahutamata tulbid Substraat: Parim substraadisegu saadakse madalsoomullast ja alusturbast (60%+40%), millele lisatakse 20% jämedat liiva. Substraadisegu optimaalne pH 6-7. Meil kasutatakse enamasti freesturba ja liiva segu. Substraat peab sisaldama küllaldasel määral õhku ja olema hea vee läbilaskvusega. Ajatamine tähtpäevadeks: Jõulud ja aastavahetus: kasutame Hollandist tellitud 5º tulpe suurusega 12/+. Kannad puhastada. Juurdumiseks 2 nädalat 11-12º, edasi 20-23º. Ajatamise kestvus 35-60 päeva.

Botaanika → Lillekasvatus
19 allalaadimist
thumbnail
7
pptx

Holland

Alari issak holland Hollandi vapp Hollandi lipp Holland ehk Madalmaad (hollandi Nederland) on maa Lääne-Euroopas. Ta piirneb idast Saksamaaga ja lõunast Belgiaga (riigipiiri kogupikkus 1027 km) ning läänest Põhjamerega (rannajoone kogupikkus 451 km). Pealinn - amsterdam Rahvastik Amsterdam 2012. aasta seisuga elab Hollandis 16 725 900 inimest pindala 41 526 km² Kuninganna Beatrix Wilhelmina Armgard van Oranje-Nassau Vaatamisväärsused Allard Pierson Muuseum Piibli Muuseum Nemo Muuseum Amsterdamis tulbid Hollandi tüüpi tuuliku varemed.

Geograafia → Geograafia
2 allalaadimist
thumbnail
10
odp

Holland

Beatrix sai troonile pärast seda, kui tema ema Juliana troonist loobus. Juliana suri 2004.aastal 94-aastasena. Kuningannana on Beatrix olnud konservatiivne ning väärikas, püüdes avalikku ellu mitte sekkuda. Teda hinnatakse kui professionaalset ja edukat konstitutsioonilist monarhi. Beatrix Beatrix Wilhelmina Armgard van Oranje- Nassau Pilte Hollandist Hollandi lehm Plite Tulbid ja loss Kasutatud kirjandus www.wikipeedia.org Ene Väike entsüklopeedia www.google.ee

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
21 allalaadimist
thumbnail
12
pptx

Iluaed

Fifth level [Püsik] [Suvik] Sibullilled Sibullilled on püsikute eriliik. Sibullilled koguvad oma sibulasse kasvuajal rohkesti toitaineid. Suure toitainevaru arvel suudavad nad kevadel varakult tärgata ja õitseda. Sibullilled Click to edit Master text styles Krookused Second level Third level Tulbid Fourth level Fifth level Aitäh kuulamast! Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level

Loodus → Eesti hüdrometeoroloogilised...
11 allalaadimist
thumbnail
23
pdf

Juugend: Arhitektuur,Interjöör,Disain

· Juugendi arhitektuuri üheks isepärasuseks oli loodusekultus.Keerulise vormi tõtte ,mis meenutas elusorganismi,kutsuti juugendit tema algus aegadel vihmaussistiiliks. · Tervikliku arhitektuuriga ühtesulanduva kujunduse saavutamiseks kasutas juugend juba ajaloost tuntuid võtteid: seinamaalingut,sisseehitatud mööblit,mosaiiki,vitraazi,kõiki ruume läbivaid värve ning materjale · Lemmiktaimed krüsanteem ja orhidee, ka liilad ja iirised, kallad ja tulbid, alpikannid ja võõrasemad, põllulilled ja viljad. · Looma- ja linnuriigi lemmikuteks olid pikakaelalised linnud ­ flamingod, luiged, iibised, pelikanid, paabulinnud, armastati ka salamandrit, vähki ja krabi. · Värvigamma erilise au sees olid violetsed, kahvatukollased, valged, õunrohelised, eriti paabulinnuvärvid. LAMP, LOUIS COMFORT TIFFANY USA Henry van de Velde bürootolo Gustave Serrurier-Bovy Kortermaja Castel Beranger. Hector Guimard. Pariis

Arhitektuur → Mööblirestaureerimine
4 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Aine- ja energiavahetuse põhijooni

Lk 86-Aine-ja energiavahetuse põhijooni 1. Kuidas saavad organismid elutegevuseks vajaliku energia? Autotroofid sünteesivad elutegevuseks vajaliku energia väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Heterotroofid saavad vajaliku energia toidus leiduva orgaanilise asine oksüdatsioonist. 2. Milliseid organisme nimetatakse autotroofideks? Tooge näiteid. Autotroofideks nimetatakse selliseid organisme, kes sünteesivad endale ise orgaanilise aine. Näiteks roosid, tulbid, kastanid ehk enamik taimi. 3. Kuidas on omavahel seotud organismi aine- ja energiavahetus? Kui toitaine lagundatakse, siis vabaneb energiat ja see talletatakse makroergilistesse ühenditesse, näiteks ATP (adenosiintrifosfaat) ja kui nüüd vajatakse mingite hormoonide sünteesiks energiat, siis saadakse see ATP'st ja ATP'd saab ainult nii, kui lagundatakse toitainet. 4. Milles poolest erinevad heterotroofid autotroofidest? Tooge heterotroofide näiteid.

Bioloogia → Bioloogia
143 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Parasvöötme metsad ja rohtla

metsandusega. Keskkonnaprobleemid: jääkainete tõttu tekivad happevihmad, veekogude reostumine, liigasustus, raiutakse liiga palju puid maha. Parasvöötme rohtlad: suve ja talve kliima väga erinve, sajab mõõdukalt 300-400mm aastas. Suvi on pikk ja soe, sademetevaene. Talv on külm. Taimkate- valitsevad kõrrelised ja lühikese kasvuperioodiga taimed mis taluvad põuda ja külma. Varakevadel, kui on rohkem niiskust, puhkevad õide taimed, kellel on maa-alustes osades toitainete varu (nt. tulbid, pojengid). Suvisel põuaperioodil taimed kolletuvad ja kuivavad. Mustmullad- maailma viljakamad. Huumuskiht kuni 2m. Rohtla loomad: liigivaene, närilised, roomajad, väikesed kiskjad ja röövlinnud, piison. Elatakse jurtades, sisuliselt telgid mida saab panna kokku- lahti mõne tunniga.

Geograafia → Geograafia
13 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Vars,võsu ja juur

Kordamisküsimused Juur 1. Kumb on taime kasvuks soodsam, kas juur või juurestik? Miks? Juur,sest see ulatub sügavamale mulda ja saab seega rohkem toitaineid ja vett. 2. Võrdle sammas- ja narmasjuurestiku ehitust ja teket. Sammasjuurestik on siis kui idujuurest areneb üks peajuur ja sellest saavad alguse külgjuured, mis omakorda harunevad.Külgjuured on samasuguse ehitusega nagu peajuur aga peenemad.Narmasjuurestikul on palju enamvähem ühesuguseid juuri ja ta kujuneb teisiti kui sammasjuurestik.Seemne idanemisel areneb ja haruneb idujuur nõrgalt, kuid peagi kasvab varre alumisest osast hulgaliselt lisajuuri. 3. Iseloomusta juurevöötme ehitust ja teket. Külgjuurte vöötmes moodustuvad külgjuured,mis võivad omakorda haruneda. Imevvöötmes esinevad juurekarvad. Vee omastamine mullast toimub OSMOOSI teel. Kasvuvööde asub juure otsas...

Bioloogia → Bioloogia
18 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Rohtlad

Põhja - Ameerika preeria Lõuna - Ameerika pampa Lõuna - Aafrika veld 3. Täida lüngad kliima kohta. Parasvöötme rohtlates on külm talv. Suved on palavad ja põuased. Kliima on mandriline. Sademete hulk on tavaliselt 300-600 mm aastas. Põhiline kasvuaeg taimedel on kevadel ja varasuvel 4. Nimeta rohtlates kasvavaid taimi. Stepirohud, aruheinad, nurmenukud, palderjanid, iirised, tulbid, pujud ja kaktused. 5. Miks on paljud looma- ja linnuliigid rohtlaaladel välja surnud või ohustatud liikide nimekirja sattunud? Inimtegevuse tõttu, nt mürkide kasutamine põldudel ning põlluharimisega pesade hävitamine 6. Kes on preeriakoerad? Lisa pilt! Rohtlahaukurid ehk preeriakoerad on Põhja-Ameerikas elavad närilised, kes elavad suurte kolooniatega. http://maaleht.delfi.ee/news/eestielu/arhiiv/nunnu-haruldane-koduloom-kas-inimese-uus- suurim-sober?id=62511268 7

Geograafia → Geograafia
29 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Holland

.............................................................................................................................. 5 2 3 Sissejuhatus Järgmises referaadis annan ülevaate Hollandi riigist. Räägin pikemalt Hollandi tervitamiskultuurist, mis on sobilik ning mis on äärmiselt ebaviisakas. Räägin ka Hollandi sümbolitest milleks on tulbid, veskid, juust ning puukingad. Lisan ka riietumistavad, ärikombed ning väikese kokkuvõtte Hollandi pealinnast, Amsterdamist. 4 Holland Joonis 1 Hollandi riigilipp Pindala: 42000 km² Rahvaarv: ligikaudu 15,7 miljonit Pealinn: Amsterdam Rahaühik: kulden Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Riigikeel: hollandi keel 1

Ajalugu → Ajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
18
pptx

HOLLAND

TT-12 Sisukord Lühitutvustus Keukenhof Kanalid Puukingad Tuuleveskid Juust Toidukultuur Lühitutvustus Holland ehk Madalmaad Pindala: 41 526 km² Elanikke: 16 847 007 Pealinn: Amsterdam Valitsuse residents: Den haag Riigikord: Konstitutsiooniline Monarhia Keukenhof Keukenhof on kuulus oma kevadise lillenäituse poolest. See on maailma enim fotografeeritud vaatamisväärsus. Keukenhofi on avatud igal aastal alates märtsi keskpaigast mai keskpaigani. Peenardel õitsevad tuhanded tulbid, nartsissid, hüatsindid. Paviljonides on igal aastal uus kujundus ja uutel teemadel lillekompositsioonid. Kanalid Maalilisemaid on Kanalitering (Grachtgordel), mis ümbritseb kogu vanalinna ja algab kuningalossi tagant. Kanaleid ühendavad sajad sillad. Õhtu saabudes on kanalite ääres eriti romantiline jalutada, ka peegeldub valgus kanalivees ning paljud sillad on aastaringselt ääristatud tulukestega. Samuti on huvilistele avatud mõned kanaliäärsed villad, kus saab

Geograafia → Geograafia
7 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Rohtlavööndi taimestik

või põhjast. Taimede pinnalt auramise vähendamiseks on mõnedel rohtlate taimeliikidel tihe karvastus, mis takistab tuule liikumist lehepinna lähedal. Selliselt tekib taime ümber seisev õhkkate, mis auramise intensiivsust vähendab. Karvade valge värvus soodustab päikesekiirte peegeldumist ja seega ka lehtede vähemat soojenemist. Kevaditi, kui vett ja niiskust leidub rohkem, arenevad pehmete lehtedega kiirekasvulised taimeliigid (pojengid, tulbid, kuldtähed). Põua ja talve elavad nad üle risoomidesse ja sibulatesse kogutud varuainete abil. Rohtlavööndi taimestik Rohtlas kasvavad ka nn veerpall-püsikud (nt kipslill, jumikad). Sellesse rühma kuuluvad taimed lõpetavad oma arenemise suve lõpuks ja selleks ajaks juured kuivavad, kuid nende seemned, mis tavaliselt asuvad kupardes, välja ei lange. Sel ajal muutub varre alus väga rabedaks ja tugeva tuulehoo või puudutuse tõttu murdub

Bioloogia → Bioloogia
8 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Konrad mägi ja teised

pudeliga aknalaual, mõni lillevaas ja ... värvid. Kõik oli hästi värviline. Selline värvitunnetus ja-kasutus olla Konrad Mägi ateljeele omane. Ja siis veel see Evi Gailiti maalitud päevalill. Ilus ja lihtne oma klaasvaasis. Netist leidsin veel paar pallaslaste päevalille. Kah ilusad ja lihtsad. Aga raamatukogu eelmise aasta kalendris on Karl August Senffi päevalill, mida vaatad ja jäädki vaatama. Seal on ka tema tulbid ja rüütlilossi varemed ja väikese tüdruku portree. Ehk ma ei mõista päris hästi kunsti edasiliikumist ja arengut, aga mul on ikkagi tunne, et vanasti oskasid kunstnikud paremini joonistada ja maalida. Ja ilu on ju vaataja silmades. Koostaja: Varmo Rjabinin Elva Gümnaasium 11

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Välted

· I välde ­ sõna (häälik või häälikuühend) on lühike ehk iga häälik esineb ühekordselt, v.a k, p, t olemasolul esisilpides ning häälikuühendi puhul rõhulistes silpides: kala, kanala, sõdima, lagunema. · II välde ­ sõna (häälik või häälikuühend) on pikk ehk iga häälik esineb kahekordselt, v.a k, p, t, või on häälikuühend rõhulistes silpides: silla, linna, sammu, kapi, Kati, plika, sauna, kirgas, ostab, tõlgib, tulbid, odra. · III välde ­ sõna (häälik või häälikuühend) on ülipikk ehk iga häälik esineb kahekordselt, häälikuühend on rõhulistes silpides või on sõna ühesilbiline: linna, sammu, kappi, latti, kukke, sauna, õuna, värvis, ostis, tõlkis, puu, koi. Vältevaheldus on astmevahelduse liik, mille puhul sõna tugev aste on III vältes ja nõrk aste II vältes. Ainult ühes vältes olevad sõnad on vältevahelduseta!

Eesti keel → Eesti keel
103 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Tracy Chevalier «Tütarlaps pärlkõrvarõngaga»

Tracy Chevalier «Tütarlaps pärlkõrvarõngaga» Ameerika-inglise kirjanik Tracy Chevalier on imetlusväärse detailirikkusega taasloonud Delfti linna õhustiku 17. sajandil, mida on nimetatud Madalmaade kunsti kuldajaks. Raamat on indspireeritud puhtalt ühest maalist, samanimeline Vermeeri maailmakuulus pilt «Tütarlaps pärlkõrvarõngaga». See on huvitav, kuidas üks kunstiteos teise sünnitab. Romaani sündmustik toimub Delftis 1664 a. Johannes Vermeer on tuntud Hollandi kunstnik, kellel on vaja uut teenijat, kes suudaks puhastada kunstniku tööruume, ilma et seal asjad oma kohtadelt nihkuks. Nad võtavad tööle Grieti, kelle isa kaotas õnnetuses nägemise ning perel on hädasti raha vaja. Vermeeridel on palju lapsi ja maja on üsna korrastamata, kuid Griet suudab kohaneda. Ta imetleb oma isandat ning ka mees on teenijaga rahul, andes neiule abikaasa teadmata lisaülesandeid. Kõik lõpeb sellega, et kunstnik maalib Grietist maali, mille nimetus on "Tütar...

Kultuur-Kunst → Kultuur
3 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Geograafia loodusvööndite tabel

preeriad, huumus samuti koiott, saiga, kaevandamine. mõjul), Venemaa ja horisondiga) pojengid, marmortõhk, muldade ukarina(stepid), krookused, preeriakoer, ülesooldumine, Ungari(pustad) tulbid, suurhüpik liigne stepirohi maavarade kaevandamine.

Geograafia → Geograafia
127 allalaadimist
thumbnail
29
pptx

Uued meediad kunstis

Uued meediad kunstis Esindajad Jeff Koons Tony Cragg Hans Haacke Damien Hirst Nam June Paik Gary Hill Bill Viola Jeff Wall Tänapäeval viljeletakse väga paljusid erinevaid kunstivoole ja laade. Paljud kunstnikud püüavad panna oma töödesseühiskondlikku sõnumit, käsitledes näiteks feminismi, kõik võimalike vähemuste või multikultuursuse probleeme. Saksa kunstnik Hans Haacke loob näiteks poliitilise sisuga teoseid. USA kunstnik Jeff Koons on eksponeerinud oma teostena ihaldusväärseid tarbeesemeid või massiliselt toodetud odavate iluasjade või popkujundite koopiaid väärtuslikus materjalis. Inglise skulptor Tony Gragg suhtub irooniliselt liigtarbimisse. ,,Tagatis" Hans Haacke ,,Helmsboro county" Hans Haacke ,,Tulbid" Jeff Koons ,,Kutsikas" Jeff Koons ,,Jänes" Jeff Koons ,,Sekreedid" T...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kliimavööndid

vapitid ( Põhja-Ameerikas), kaeluskarud, vesihirved, vöötoravad, ussuuri tiigrid ( Aasias) Inimtegevus : põlluharimine, karjakasvatus Parasvöötme ja lähistroopilised rohtlad Geograafiline asend : Põhja-Ameerikas (preeria), Ukrainast üle Venemaa ja Kasahstani Mongooliasse ning Hiinasse (stepp), Ees-Aasias (pusta), Argentinas (pampa) Kliimavööde : parasvööde, lähistroopiline Mullad : mustmullad Taimed : pojengid, krookused, tulbid, kuldtähed, salvei, hiirehernes, tõrvalill, vägiheinad, jumikad, pujud, maltsalised, stepis ­ stepirohi, stepi-aruhein, haguhein Loomad : antiloobid, euroopa piisonid, ulukhobused, stepis - suslikud, pimerott, hamster, stepituhkur, hüpiklased, preerias ­ ameerika piison, koiott, rohtlahaukur, pampas ­ viskatsa, puuma, nandu, vöölased Inimtegevus : põllumajandus, karjakasvatus, Probleemid : liigse karjakasvatamise ja põlluharimisega kurnatakse pinnas ära ning see allub

Geograafia → Geograafia
124 allalaadimist
thumbnail
12
docx

PARASVÖÖTME ROHTLA

Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium Katrin Vohta PARASVÖÖTME ROHTLA Referaat Õpetaja: Ludmila Lainola Tallinn 2017 Sisukord 1. ASEND JA KLIIMA…………………………………………………….…..3 2. TAIMESTIK………………………………………………………………....3 3. MULLASTIK…………………………………………………………….......3 4. VEESTIK…………………………………………………………………….4 5. LOOMASTIK……………………………………………………………......4 6. INIMENE ROHTLAS…………………………………………………..…...5 2 1. ASEND JA KLIIMA Parasvöötme rohtla on rohtlavöötme osa, mis hõlmab parasvöötmes paiknevaid rohtlaid. Need on suured avarad alad, kus sademete hulk on aurumisega võrdne. Sademeid on seal kõrbete jaoks liiga palju ja metsade tekkeks liiga vähe. Peamiselt kasvavad seal rohttaimed. Need on sellised alad, kus sademeid langeb aasta jooksul vähem kui jõuaks...

Geograafia → Geograafia
26 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Rohtlad - arvutitunni tööleht

Lõuna - Aafrika Veld 3. Täida lüngad kliima kohta. Parasvöötme rohtlates on külm talv. Suved on palavad ja põuased. Kliima on mandriline. Sademete hulk on tavaliselt 300-600 mm aastas. Põhiline kasvuaeg taimedel on kevadel ja varasuvel Nimeta rohtlates kasvavaid taimi. Iirised, stepirohud, stepi-aruhein, sale haguhein, habehein, preeriarohi, piisonirohi, pojengid, kullerkupud, tulbid. 5. Nimeta kaks olulist põhjust, miks on tulekahjud kasulikud rohtlatele. 1) See takistab metsastumist 2) Mitmed taimed ei saa seemnest kasvama hakata enne, kui nende kõva kest pole kuumas tuhas lõhkenud 6. Miks on paljud looma- ja linnuliigid rohtlaaladel välja surnud või ohustatud liikide nimekirja sattunud? Ülesharitud rohtlates on metsikud loomakarjad asendunud kodulooma karjadega ja suured kiskjad on

Geograafia → Loodusvööndid
13 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Vegetatiivne paljunemine

Vegetatiivne paljunemine Kõigi liikide isendid paljunevad kas sugulisel või mittesugulisel teel. Sugulisel paljunemisel saab uus organims enamasti alguse viljastunud munarakust. Mitte suguline paljunemine võib toimuda kas eoseliselt või vegetatiivselt. Vegetatiivselt paljunevad bakterid, protistid, seened, osa selgrootutest ja paljud taimeliigid. Vegetatiivseks paljunemiseks nimetatakse pooldumist, pungumist või paljunemist rakise tükikese abil. Katteseemnetaimed paljunevad näiteks risoomide, mugulate, sibulate, varre-või lehetükikese abil. Loomariigis on vegetatiivne paljunemine levinud alamates rühmades: käsnadel, ainuõõssetel, lame-ja ümarussidel ning okasnahksetel. 1 Vegetatiivseks paljunemiseks läheb vaja ainult ühte vanemorganimis. See siis pooldub ja tekib uus tütarrakk. Pungumisel DNA kahekordistub ning tekib tütarrakk, mis on istik, mille mulda panemisel hakkab kasvama uus taim. Vegetatiivselt saavad inimesed taimi...

Bioloogia → Bioloogia
82 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Põhjalik loodusvööndite tabel

on veetase kõrge. Kui puud ·Teistest taimedest veel nurmenukud, ·Kasvatatakse nisu, üldse kunagi rohtlas kasvavad, palderjan, iirised, metsikud tulbid, pujud suhkrupeeti, sojauba, päevalille, maapähklit, siis teevad nad seda ·Rohttaimed moodustavad tiheda viinamarju jõgede/järvede ääres. kamara, mättaid ja tihedaid ·Kariloomadest kasvatatakse lihaveiseid ja lambaid

Geograafia → Geograafia
29 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Referaat Tulp

2. Nõrgalt tärganud jakahjustatud taimed kevadel kohe eemaldada! 3. Varakevadel anda tulpidele pealtväetisena kaltsiumnitraati. 4. Ajatamisel kasta nakatunud tulpe topsiini või fundasooli 0,1% suspensiooniga. 5. Säilitada tulbisibulad kuivas ruumis (õhuniiskus alla 70%) 6. Samas kohas tulpe mitte enne 4...5 aasta möödumist kasvatada. 7. Võtta sibulad üles õigel ajal. 8. Kasvatada haiguskindlaid sorte.Näiteks vastupidavad on Darwim-hübriid tulbid. 3 Tulbi- juure- ja sibulamädanik Seenhaigus.Sibulad tärkavad nõrgalt. Juured on otstest mädanenud. Välistel sibulasoomustel suured hallid tumepruuni äärisega mädanikulaigud. Patogeneesi zoosporangiumid on kerakujulised, oosspoorid on üksikud,kerakujulised paksukestalised.Lehed vajuvad longu, närtsivad ja kolletuvad või tõmbuvad pruuniks.Põhjuseks on tihti liigniiskus. Tõrje: 1

Botaanika → Lillekasvatus
21 allalaadimist
thumbnail
6
odt

Taimede Paljunemine

Taimede paljunemine 1. Nimeta taimede paljunemisviisid ja millise taimeosa abil need toimuvad. 2. Too näiteid taimedest, mis paljunevad juurte, võsundite, risoomide, sibulate, mugulate ja lehtedega. Juurevõsud-vaarikas,põldohakas risoomid-maikelluke, sinilill pistikutega- must-punanesõstar mugulatega-kartul,maapirn lehtedega-pegoonia,kannike 3. Kuidas paljundatakse taimi koekultuurimeetodil, selle eesmärgid. Too näiteid.. kasvatatakse koetükikest steriilses tingimustes sobival toidusegul, mõne aja pärast kasvab sellest uued taimed. Eesmärgid-saab kiiresti kindlate sorditunnustega taimi ühest taimest võib saada sadu nakatumatuid taimi näide- orhidee 4. Mida tähendavad mõisted mõlemasuguline õis, ühesuguline õis? Too näiteid taimedest. Mõlemasuguline õis- õiel on isas ja emas asjad(kibuvits, nurmenukk) ühesuguline- taimel on eraldi isas ja emas(sarapuu,lepp,paju) 5. ...

Bioloogia → Bioloogia
24 allalaadimist
thumbnail
9
pptx

Sinine mošee

andsid selle nime sinivalged keraamilised plaadid--aga vähemalt praegusel ajal need interjööris küll http://www.greeceturkeytours.com/wp-content/uploads/2013/01/sultan väga esiletükkivad ei ole. Teine versioon väidab, et varem olid maalingud tunduvalt sinisemad kui praegu, kuid kuna nende sinine värv polnud päris originaalne, siis on see nüüdseks eemaldatud · Hoone oli kivist ja marmorist · Mustrid, mis on kaunistatud mosees olid liiliad, tulbid, roosid ja nelgid · Mosee mahutab 10000 inimest http://65.media.tumblr.com/f5aa23605b2288f558a7cfc47d16561f/tumblr_n58x7qc qKM1tzwdd9o1_500.jpg Kasutatud allikad · http://degered.jimdo.com/2015/12/20/sinine-mo%C5%A1ee-mosque-sultan-ahm ed-jan/ · http://mairismatvejev.weebly.com/islami-ehituskunst.html · https://et.wikipedia.org/wiki/Islam#Palvetamine · https://et.wikipedia.org/wiki/Mo%C5%A1ee

Ajalugu → Ajalugu
1 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Rohtlad-kliima-taimestik

Põudade ja külmadega kohastumiseks on mitmetel liikidel maa-alused mugulad, kuhu varutakse toitaineid, et varakevadel kiiresti kasvama ja õitsema hakata. 7. Milline on peamine taimekasvu periood rohtlas? Taimekasvuperiood on põhiliselt kevadel ja varasuvel, ülejäänud ajal taimed puhkavad. 8. Millised meil kasvavatest taimedest on pärit nendelt aladelt? Meil kasvavatest taimedest on sealt pärit krookused, tulbid, hüatsindid, meelespead... LOOMAD Mine lingile http://mbgnet.mobot.org/sets/taiga/) ja vali grasslands (rohtlad), vali vasakult grasslands animals 9. Leia sealsete loomanäidete hulgast need loomad ja linnud, kes elavad parasvöötme rohtlates. Kopeeri nende loomade pildid, nimed ja levikukaardid oma töölehele. Bison Black-footed Ferret Black-tailed Prairie Dog Pronghorn 10

Geograafia → Geograafia
18 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Sünnipäeva soovid

Tüdruk! Sa oled : parimatest parim värske õhu puhang lendav täht oaas kõrbes kallim kui kuld säravam kui teemandid. Sa oled eriline. Toredat sünnipäeva! Helistage kella, lööge gongi, taguge trummi, puhuge pasunaid, sest Sul on sünnipäev! Riputage üles vanikud, tõmmake lipud masti. Täna on sünnipäev. See idu, mis kestab 365 päeva! Sünnipäeval peaksid kõikjal Sinu ümber olema lilled. Roosid, mis peegeldavad Su romantilist loomust, tulbid, sest Sa oled unistaja, ja nelgid, mis ülistavad Su truudust oma sõpradele. Soovin Sulle kaunist sünnipäevakimpu! Kaheksane või kaheksakümmnene, rikas või vaene, koolitüdruk või suur juht, igaühele meeldib tema sünnipäev. Fantastiline! Hämmastav! Eriline! Imeline! Uskumatu! Suurepärane! Tore! Põnev! Oivaline! Särav! Meeldejääv! Kirjeldagu KÕIK need sõnad Sinu sünnipäeva. Kuidas anda mõista, mida Sa kingiks soovid: saada meil ­ iga kümne minuti tagant.

Kirjandus → Kirjandus
34 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kliimavööndid

Inimesed: teravilja, puuvilja kasvatus. Oliivid, kitsed, lambad.,turism, veini tegemine, puu ja aedviljad, tubakas, lennukid NASA meriinolambad, lihaveised. ROHTLA:euraasia, ungari, põhja ameerika, lõuna ameerika. 40- 55 pl,ll. Parasvöötme lõunaosa. S:18 T-5 sajab 350-550 mm ebaühtlaselt talvel ja varakevadel.pinnas: Mustjaspruunid mullad, huumuskiht u. 2 m. Taimed: Salvei, stepiroht, stepiharuhei, sale haguhein, hiirherned, preeria: habehein, preeria-piisoniroht, pujuliigis, pojengid, tulbid. hikkoripuu, preeriarohi. Piisonirohi, hõbevaher, suureviljaline tamm kullerkupp. Loomad: hobused, tarpanid, piison, saiga antiloop, pimerott, suurtarp, stepi vaskuss, stepituhkur, tuttvütt ühisrohtla haikurid, mõõkvaal, suslik, stepihamster, nandu, armadillo. Inimesed: rändkarja kasvatamine, rahvaste ränded, pikaajaline põlluharimine, maaviljelus: nisu, suhkrupeet, päevalill(uhtorud.) Maavarad,metallid, tööstusasulad, põllutöömasinad, tööstusseadmed jne

Geograafia → Geograafia
102 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Aia kirjeldus

Kõige kõrgemad puud on vaher ja tamm, mis on päris vanad ja kõrged . Peale neid tulevad suuremad õunapuud, mis on samuti väga vanad. Mõned õunapuud on ka nooremad ja madalamad. Kõige madalam on väike kuusk ja marjapõõsad, mis suurt varju ei tekita. Sisehoov ja majast lõuna poolne ala ei jää puude varju. Kõige varjulisem ala on aia idapoolne külg, sest seal on palju kõrgeid viljapuid. Mitmeaastastest lilledest kasvavad roosid, pojengid, liiliad, tulbid, nartsissid, jasmiin, priimulad, lumikellukesed, käoking ja väga palju muid lilli. Mikrokliima: Kevadel esinevad peamiselt idatuuled ja sügisel läänetuuled. Läänest varjab tuult hekk. Põhjast takistab tuule puhumist aeda kõrvalhoone, elumaja, garaaž ja kuusehekk. Ida ja lõuna pool peamiselt tuule vari puudub. Kõige tuulevaiksem ala on maja esine ala. Suvel annavad varju aia idapoolses küljes olevad viljapuud, ülejäänud aias varjulisi kohti on vähe.

Loodus → Keskkond
1 allalaadimist
thumbnail
13
pptx

Liilialised ja ruudilised

näiteks maikelluke, kuutõverohi. Kuldtäht Palju ruudilisi leidub Lõuna kasvab Eestis paiguti salumetsades, Aafrika ja Austraalia kuivades parkides, kollane kuldtäht ka puisniitudel. piirkondades. Liilialisi kasvatatakse palju Eestis Peamiselt on aedruut levinud kultuurtaimedena aedkuutõverohi, LõunaEuroopas ja Eestis porrulauk, küüslauk, harilik sibul, tulbid, kasvatatakse aedades ravi ja erinevad liilialiigid tuliliilia, kirju liilia, maitsetaimena. kuningliilia jne. Eestis kasvavad toataimedena, ei talu külma SUGUKONNA LIIKIDE TÄHTSUS LIILIALISED RUUDILISED Liiliaid on kasutatud meditsiinis Mahlakad viljad sisaldavad

Bioloogia → Bioloogia
3 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Leili Muuga elulugu

dekoratiivsus ja üldistatus, kuid tugevalt on tajutav kunstniku isiklik ruum ­ tema tool, lauanurk ja kausike ­ mis muudavad teose äärmiselt kammerlikuks. Muuga on ka väga meisterlik lillemaalija ja see teos kõneleb juba kunstniku isikupärasest maalilaadist ning vabadusest mängida kujutatava motiiviga. Ta on kujutanud kõikvõimalikke aia-, metsa- ja põllulilli ning meelepärasemad on Muugale just punased tulbid. ,,Tema valgusega vahel vaikses, vahel rõõmsalt rõkatavas dialoogis olevad, enamasti lihtsad, aga vahel ka külluslikud ja piduliku lillepildid olid otsekui vastukaaluks Malle Leisi pop-art'ilikult löövatele ja efektsetele lilledele, ilma et ta seda oleks kavatsenud" -Mai Levin (sündinud 9. märtsil 1942 Tallinnas) on Eesti kunstiajaloolane ja -kriitik. "Reekviem hukkunud kadakatele" Hukkunud kadakate eepiline ja nukker lugu on pärit Lohusalu kiviranna kadakavälult

Kultuur-Kunst → Kunst
3 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Holland, referaat

Amsterdam, Delfzijl, Den Helder, Dordrecht, Eemshaven, Groningen, Haarlem, IJmuiden, Maastricht, Rotterdam, Terneuzen, Utrecht ja Vlissingen. Maanteede kogupikkuseks on 34 000 kilomeetrit. Hollandis asub 27 lennujaama, suurim neist on Schiphol, mis asub Amsterdami lähedal. TURISM Riigi tuludes on puhkemajandus tähtsal kohal, sest igal aastal külastab Hollandit 4 miljonit turisti. Madalmaid kutsuvad külastama tuulikud, juust ning tulbid. Kevadeti toimuvad lillemessid, mis on eriti populaarsed floristide seas. Eriti armastatud on turistide seas pealinn. Amsterdami armastatakse mitmel põhjusel - olgu siis selleks punaste laternate kvartalite keelatud nauding, täissuitsetatud coffeeshop'ide ebareaalsena näiv menüü, ohtlikult kaleidoskoopilisse maailma viivad maagilised seened või midagi hoopis teistlaadset - kohvikukultuur, Euroopa suurim muuseumide valik, boheemlaslik õhkkond, imelised kanalid, ajaloo- või kunstihuvi.

Geograafia → Geograafia
78 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Parasvöötme kliima

ARDU PÕHIKOOL REFERAAT "PARASVÖÖDE" nimi klass kuupäev ARDU 2007 Sisukord: Sisukord:..............................................................................................................................2 Parasvöötme kliima.............................................................................................................3 Mereline............................................................................................................................4 Mandriline........................................................................................................................4 Parasvöötme rohtla..............................................................................................................5 Asend ja kliima..................................................................................................

Geograafia → Geograafia
25 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Tapatöö jumal

koomilisi hetki. Oli tundmus nagu see kõik toimuks päriselt, kuna näidendis esinenud abieluvahelised probleemid on aktuaalsed igas perekonnas. Kord olid naised üksmeelselt meeste vastu, siis hoidsid abielupaarid omavahel kokku ning seejärel olid eri perede vastassoolised isikud samal arvamusel. Tegevus toimus Houille'de elutoas. Lavale oli kunstnik Jaak Vaus pannud laua, mille ümber olid kaks diivanit, paremal ääres oli tool ja tulbid ning ruumi teises otsas suur kamin. Tegu oli hubase sisustamisega. Ei olnud ühtegi üleliiast asja, mida kasutatud ei oleks. Arvan, et see on parimaid etendusi, mida siiani vaatamas olen käinud. ,,Tapatöö jumal" pani mind naerma, kuid samas ka mõtlema. Elus on palju väikesi asju, mille tõttu riidu minnakse, kuid tuleks ennem mõelda, kas tasub sääsest elevanti teha. Näidend oli väga hoogne ja tegevuste rohke ning haaras inimesi endaga kaasa

Kirjandus → Kirjandus
31 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Kliimavöötmad

Rohtlates kasvab palju stepirohtusid ja aruheina. Muudest taimedest kasvab nurmenukke, iiriseid, palderjani, metsikuid tulpe jt. oluline koht on ka tulekahjudel, mis takistavad metsastumist. Põudade ja külmadega kohastumiseks on mõnedel taimedel maa alused mugulad kuhu nad varuvad toitaineid. Eestis on sellised taimed krookus, tulp, hüatsint ja meelespea. aruhein metsikud tulbid Loomad 200 aastat tagasi oli rohtlates suurel arvul loomi. Inimtegevuse tagajärjel on nüüd mitmed liigid välja surnud või suremas. Väga tähtis osa on ka närilistel ja putukatel(vihmaussidel, termiitidel, sipelgatel) kes kaevavad pinnasesse käike ja segavad muldi. Mõnedel aastatel kasvav uruhiirte arvukus toob põllumajandusele suurt kahju. Linde mõjutab suuresti elutegevust steppides, sest seal hävitatakse nende pesi ja kasutatakse putukamürki.

Geograafia → Geograafia
12 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Bakterid & viirused

Peremeesraku DNA-st või RNA-st. Prebiootilistest isepaljunevatest RNA molekulidest. Viiruste evolutsiooni piirab nende genoomi suurus Erinevad viirused Bakteriviirused ehk bakteriofaagid Putukate viirused: kasutatakse kahjurputukate tõrjel Arboviirused ­ putukate ja puukide ülekantavad viirused Taimeviirused: teada üle 1000 taimeviiruse, Põllumajandusele pigem kahju kui kasu Rembrandti tulbid Inimestele Immuunsüsteem on loomade organismi kaitsesüsteem, mis pakub kaitset võõrorganismide valkude vastu. Koosneb antikehadest ja T-lümfotsüütidest. Antikehad on valgulised kaitsemolekulid, mis seonduvad võõrvalkudega ja suunavad need lagundamisele T-lümfotsüüdid hävitavad organismis võõrvalke tootvad valgud Organismi sattunud võõrainet, mis kutsub esile immuunvastuse, nimetatakse antigeeniks

Bioloogia → Bioloogia
186 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Holland

Holland 1. 2012. aasta seisuga elab Hollandis 16 725 900 inimest[1]. See teeb rahvastiku keskmiseks tiheduseks 484 in/km², kui üksnes maismaad arvestada. Pindalalt on Holland väiksem kui Eesti, aga rahvaarvult enam kui 10 korda suurem. Maailmas on Holland rahvastiku tiheduselt 14., kusjuures Euroopas jääb ta selles osas alla üksnes 4 kääbusriigile.( Today, the former County of Holland consists of the two Dutch provinces of North Holland and South Holland, which together include the Netherlands' three largest cities: the capital city of Amsterdam; the seat of government of The Hague; andRotterdam, home of Europe's largest port. ) Enamik Hollandi elanikke on hollandlased, keda on 80,9%. Järgnevad indoneeslased (2,4%), sakslased (2,4%), türklased (2,2%), surinamlased (2,0%) ja marokolased (1,9%), ülejäänud rahvaid on alla 1%. Hollandi rahvuskeel on hollandi keel. Oma sõnul oskab 70'% inimesi suhtlustasandil piisavalt inglise keelt, 55­5...

Geograafia → Geograafia
7 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Hollandi etikett

Rahvuslus ja identiteet Hollandi maastik on igav ega paku vaheldust. Äkilised lisandused, nagu puud, on istutatud sirgete ridadenaja paigutatud mustritena. Vesi, mis ähvardab kogu maa enda alla matta, on korralikult suunatud sirgetesse kanalitesse, millel saab paadiga sõita. Enamik rahvaid näeb hollandlasi kui organiseeritud ja toimekaid inimesi, üsna sakslaste sarnaseid. Neid tuntakse kui roosapõskseid talumehi, kes elavad tuuleveskites ja kelle riidekapi põhjas on puukingad, aias tulbid ja sahvris hunnik juustukerasid Iseloom Hollandlased taluvad kõike, juhul, kui see ei piira nende enda vabadust: nad sallivad prostituutide enesepakkumist akende peal, meeste omavahelist niilustamist, kohvipoode, kus saab leti ääres kanepit osta ning kogu maailmast kokkutulnud põgenike ja immigrantide kentsakaid kombeid. Nad taluvad isegi seda, et inimesed nende kodumaad pidevalt Hollandiks kutsuvad, kuigi Hiolland on tegelikult üks osa Madalmaadest. Väärtushinnangud

Muu → Erialareferaat
7 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Hollandi toidud

Kuigi Holland on mõõtmetelt väike, on maal külastajale palju pakkuda. Holland on kuulsate kunstnike Vincent van Goghi, Rembrandti ja Veermeeri sünnimaa, Holland on lilleparkide ja tulbiväljade maa, veel 100 aastat tagasi oli maal 10000 töötavat tuuleveskit ning siiani on veskid Hollandi sümboliks, Holland on juustumaa ­ siit pärinevad kuulsad Gouda ja Edam. Hollandi rahvuslikuks sümboliks on punane tulp, ütleb ju laulusalmgi, et tulbid ja Amsterdam... Tulbiväljad kirendavad siin kevadel, talvel peab leppima turuga, kus müüakse lillesibulaid. Detsembris - jaanuaris on hall ja porine, lund sadavat harva. Kui välja arvata tihe asustus, siis kogu maa meenutab küllalt Eestit, olles tasane ja omades merepiiri nii põhjas kui läänes. Hollandlased on väga sõbralikud ja räägivad laitmatut inglise keelt. 2.Toitlustus 2.1 Hollandi toitumistavad

Eesti keel → Eesti keel
7 allalaadimist
thumbnail
7
rtf

Organismide paljunemine, mitoos, meioos, sugurakkude areng

Lk 113-114-Organismide paljunemine- sugurakkude areng Kas esitatud laused on tõesed v6i väärad? Vale viite korral lisage õige lause eitust mitte kasutades! 1. Generatiivsel paljunemisel saab uus organism alguse sügoodist. Tõene 2. Tsütokinees on rakutuuma jagunemine. Väär Karüokinees on rakutuuma jagunemine. 3. Kromatiidid lahknevad mitoosi anafaasis. Tõene 4. Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on haploidne kromosoomistik. Väär Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on geenide vahetus 5. Katteseemnetaimed paljunevad eostega. Väär Katteseemnetaimed paljunevad suguliselt seemntega mittesuguliselt risoomide, mugulate, sibulate, varre-või lehetükikeste abil. 6. Kõik inimese somaatilised rakud on diploidse kromosoomistikuga. Tõene 7. Kromatiidid lahknevad teise jagunemise anafaasis. Tõene 8. Viljastunud munarakku nimetakse ovogooniks. Väär Viljastunud munarakku nimetakse sügoodiks. Leidke kõige õigem vas...

Bioloogia → Bioloogia
349 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Vastused teatud küsimustele Bioloogia gümnaasiumile II 3. kursus

Vastused 2/17) 1. sinihallitusjuust 2. antibiootikumid 3. viiruste abil aretatud tulbid. 4. sõnnik väetisena 5. Pesupulber 3/17) Mina pean kõige olulisemaks vaktseerimise põhimõtte avastamist, sest see on aidanud vältida ja levikut piirata väga jubedatel haigustel nagu marutaud, mis oli üks esimesi, samas tänapäeval vaktsineeritakse ka puukentsefaliidi vastu. Pärast vaktsineerimise leiutamist on suudetud päästa paljude inimeste elusid. 5/17) Antibiootikumide kasutamist haiguste ravis võimaldab asjaolu, et bakteriraku ehituses ja

Bioloogia → Bioloogia
334 allalaadimist
thumbnail
26
ppt

Uus, teadmistepõhine majandus

Samas sisaldub siin ka nn mullioht. Majandusmull Uutesse majandusharudesse voolav kapital tõstab vastavate ettevõtete aktsia väärtuse kõrgemale selle reaalsest tasemest. Seega nn mulli tekitabki majanduse mingi sektori liigkiire kasv (buum) ülejäänud sektoritega võrreldes. Esimese mullina majanduses on dateeritud 1636-37 Hollandis toimunud tulbisibulate plahvatuslik hinnatõus ­ nn tulbimaania. Tulbid toodi Euroopasse Otomani Impeeriumist 16. sajandil ja muutusid Hollandis väga populaarseks. 1635.a võis üks tulbisibul maksta tuhat floriini, kui keskmine palk oli 150 floriini. Tulpe vahetati maa, karja ja majade vastu. Hõive struktuurimuutused Kõigi arenevate riikide majandus teeb läbi kolm arenguetappi, igal etapil osutub majanduskasvu seisukohalt oluliseks erinev tegur: 1. Ressursipõhine majanduskasv lähtub eelkõige

Majandus → Majandus
37 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Eesti kunstimuuseumid

iseloomustab elegants, peen värvivalik ja kohati vaimukus. Maalijana kujunes ta välja Pariisi vabaakadeemiates, ent samas oli ta sügavalt seotud koduse põhjamaise keskkonnaga ja eesti rahvusliku kunstitraditsiooniga. Adamson-Ericu loodud tarbekunstiesemed olid unikaalsed, art deco sugemetega, ent samal ajal funktsionaalsed kunstiteosed. Tema loomingus peegeldub eesti kujutava ja tarbekunsti areng enam kui nelja aastakümne vältel. Adamson-Eric 1967. aastal Tallinnas Adamson-Eric. Tulbid. 1939. Õli, lõuend Kumu Esmakordselt oma peaaegu sajandipikkuse ajaloo jooksul on Eesti Kunstimuuseumil spetsiaalselt muuseumi vajadustele vastav ja eesti kunstile vääriline hoone ­ uus peahoone Kumu kunstimuuseum. 1993.­1994. aastal toimunud rahvusvahelise arhitektuurikonkursi võitis Soome arhitekt Pekka Vapaavuori. Hoone ehitust alustati 2002. aastal. Kumu kunstimuuseum avas uksed 18. veebruaril 2006. Uue muuseumihoone asukoha valik 1991

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Türgi referaat

Püha Nikolaus (ehk Santa Klaus, ehk Jõuluvana) sündis Türgi Vahemere rannikul Demres ja oli Myra piiskop Trooja sõjad toimusid praeguse Türgi lääneosas Türklased tutvustasid eurooplastele kohvi Vana-Kreeka eeposte Iliase ja Odüsseia autor Homeros sündis Smyrnas, tänases Izmiris Maailma esimene ,,iludusvõistlus" peeti Kaz Daði (Mount Ida) mäel. Võistlejateks olid Afrodite, Hera ja Athena, kohtunikuks Paris. Naiste vaheline rivaalitsemine ja kadedus viis Trooja sõdadeni Tulbid on pärit Türgist. 1554.aastal kinkis Ottomani sultani Süleiman Toreda saadik Charles V -le tulpe, mida me teame Hollandi tulpidena. Need esimesed tulibsibulad olid nii kallid, et 1 sibula eest sai osta Amsterdamis kanaliäärse maja koos aiaga. Türgi naised said hääleõiguslikuks paljudest Euroopa naistest varem - 1930. aastal. Türgi majandus on tugev, kiiresti arenev ning dünaamiline. Oma 874,5 miljardi dollari suuruse SKP-ga on Türgi 2009. aastal maailmas 17. kohal.

Geograafia → Geograafia
16 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun