Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"amfiboliit" - 26 õppematerjali

amfiboliit on regionaalmoonde kivim, tekkides sügaval maakoores.
thumbnail
5
docx

Litosfäär

Mandriline maakoor Mandriline maakoor ehk kontinentaalne maakoor on mandrite ja mandrilavade alune maakooretüüp. Mandrilise maakoore paksus on 25 kuni 70 km, keskmine umbes 40 km, mis on tüüpiline settelavadele ehk platvormidele. Oluliselt paksem on maakoor mäestike ehk orogeensete vööndite piires kontinentaalne maakoor kolmest selgesti eristuvast kihist ­ lasuvast settelisest pealiskorrast ja lamavast kristalsest aluskorrast, mille all omakorda on gabroidse koostisega kivimkiht. Keskmine kiht koosneb mitmesugustest moondekivimeist (peamiselt gneiss, migmatiit ja amfiboliit). Ookealine maakoor Ookeaniline maakoor on ränivaese koostisega kivimeist koosnev õhuke maakooretüüp. Vanus ei ületa 400miljonit aastat. 2.Laamad Laam on litosfääri osa, mis piirneb seismiliselt aktiivsete vöönditega. Ookeaniline maakoor ja ookeaniline maakoor Lahknevad ja see annab magmale võimaluse maakoorde tungida. Sellepärast tekivad sealsetes pii...

Geograafia
241 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Materjal geograafia eksamiks

(mereloomade jäänused, soolalademed). Settekivim - kivim, mis on tekkinud lahustest väljasadestumise teel või murenemissaaduste ja organismide jäänuste ladestumisel ja kivistumisel. Tardkivim ­ ehk. Magmakivim, mis on magma tardumisel tekkinud kivim. Moondekivim ­ kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moondunud kivim.(kvartsiit, gneiss, amfiboliit , kilt ja marmor). Paljand ­ ala, kus paljanduvad aluspõhjakivimid. Kivistis e. Fossiil ­ mistahes elusvormi või selle elutegevuse mineraalistunud jäljend. Pinnamood e. Reljeef ­ vaadeldava maaala pinnavormide kogum. Mägi ­ looduslik künkast kõrgem positiivne pinnavorm. (alampiir 300 või 600 meetrit). Mäestik ­ piklik ja enamasti laamade põrkepiirkonnas asuv positiivne pinnavorm. Tekivad kahe mandrilise laama kokkupõrkel (Andid, Uuralid)....

Geograafia
322 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Geograafia kordamine 8.klass

klass PILET 1 1. Loodus ja inimetgevus. Peamised keskkonnaprobleemis maailmas: kasvuhooneefekt. osoonikihi hõrenemine, happevihmad, kliima soojenemise probleem. GLOBAALSED KESKKONNAPROBLEEMID · Õhu saastumine, kliima soojenemine, osoonikihi hõrenemine Õhk on eriti saastunud suurlinnades. Inimese majandustegevus ja tihenev liiklus põhjustavad sageli looduse reostumist. Suurte tehaste lähedal reostuvad õhk ja veekogud. Õhusaaste tekitab kasvuhooneefekti, mille tagajärel tõuseb keskmine tmpetatuur ja muutub maailma kliima. KASVUHOONEEFEKT ­ Tööstustest, elumajade korstendest, vulkaanisuitsust, autode heitgaasidest tekib nn kasvuhoonegaaside kiht. See koosneb süsihappegaasist CO 2, vingugaasist CO, veeaurust H2O, SO2, NO4. Päikesekiired pääsevad läbi kasvuhoonegaaside kihi sisse, aga välja enam ei saa. Tõimub ülemaailmne kliima soojenemi...

Geograafia
400 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Litosfäär

Maakoores, kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes (üle 100-200ºC) kristalliseeruvad settekivimid ja ka paljud tardkivimid ümber uuteks mineraalide kooslusteks ­ moondekivimiteks. Nii on näiteks vilgukildas vilgu lehekesed tekkinud savimineraalide ümberkristalliseerumisel. Maapõue rõhkude tõttu asetuvad tekkivad vilgu lehekesed sageli ühte tasapinda. Sellepärast lõhestuvad kildad kergesti õhukesteks plaatideks. Moondekivim - kvartsiit, gneiss, amfiboliit , kilt ja marmor. Tardkivim ­ Basalt, Dioriit, Graniit Settekivim ­ fossiilid, liivakivi, lubjakivi, dolomiit, põlevkivi, pruunsüsi Purskekivimid ­ pimss, tuff Süvakivimid ­ graniit, gabro Setted ­ liiv, savi, moreen, kruus, rahnud, lubi Laamade lahknemine pangasmäestiku teke Mandrilise ja ookeanilise laama põrkumine või kahe mandrilise laama põrkumine kurdmäestiku teke Kontinentaalse rifti vöönd kurd-mäestiku teke...

Geograafia
299 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Litosfäär

Skaala ulatus 0-8,9 magnituudi 0-12 palli Millega mõõdetakse? seismograafiga Vaatlustega 3 aktiivset vulkaani 3 aktiivset maavärina kollet Etna, Itaalia Vaikse ookeani ida- ja läänerannik Stromboli, Itaalia Tsiili Kilauea, Hawaii Itaalia Kivimite liigitamine Moondekivim - kvartsiit, gneiss, amfiboliit , kilt ja marmor. Tardkivim ­ Basalt, Dioriit, Graniit Settekivim ­ fossiilid, liivakivi, lubjakivi, dolomiit, põlevkivi, pruunsüsi Purskekivimid ­ pimss, tuff Süvakivimid ­ graniit, gabro Setted ­ liiv, savi, moreen, kruus, rahnud, lubi MÕISTED Lõõmpilv - kuumadest gaasidest ja tefrast koosnev vulkaani nõlva pidi kiirelt alla liikuv tulikuum pilv Litosfäär - maa tahke väliskest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri pealsest vahevööst...

Geograafia
50 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Planeet Maa

Planeet Maa Referaat "Helesinise planeedi" ajalugu Maad hüütakse tema värvuse järgi ka "helesiniseks planeediks". Inimeste eluasemena nimetatakse teda maailmaks. Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna, suuruselt viies ning ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu. Maa on ainuke planeet meie Päikesesüsteemis, mis ei ole saanud oma nime kreeka mütoloogiast, vaid vanainglise ja...

Astronoomia
24 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Kivimid ja nende jaotus tekke põhjal

E E seritsiitkilt leheline ja eriteraline struktuur N E B Kristalne kilt Plaatjas tekstuur Gneiss Vöödiline tekstuur Aluseline tardkivim Amfiboliit Teraline struktuur Savikivim, Sarvkivi Teraline ja peitkristalne struktuur purskekivim Moondeprotsesside liigi järgi jaotatakse enamlevinud moondekivimid: · kivimid, mis tekivad kõrgel temperatuuril magmamasside kontaktil ümbriskivimitega, st kontaktmoondel; · kivimid, mis tekivad kõrgel rõhul murranguvööndeis, st purustusmoondel; · kivimid, mis tekivad mäetekkelistes piirkondades, st regionaalmoondel;...

Geoökoloogia
52 allalaadimist
thumbnail
66
doc

Kivimid, mineraalid

Graniit Pegmatiit Graniitporfüür Obsidiaan e. vulkaaniline klaas Pimss Dioriit Gabro Basalt Diabaas Kloriitkilt e. rohekilt Vilgukilt Gneiss Amfiboliit Kvartsiit Marmor '' Migmatiit Savi Graptoliitargilliit Liivakivi Konglomeraat Fosforiit Kips Travertiin Mergel Lubjakivi Dolomiit Vask Hõbe Kuld Väävel Grafiit Galeniit Sfaleriit Püriit Markasiit Haliit e.kivisool Sülviin Fluoriit Korund Hematiit Götiit Psilomelaan Kvarts Kaltsedon Opaal Oliviin Granaadid Berüll Augiit Küünekivi Kaoliniit Serpentiin Talk Biotiit Muskoviit Glaukoniit Päevakivid (plagioklassid, leelispäevakivid) Kaltsiit Aragoniit Malahhiit Barüüt Põlevkivi Kivisüsi ...

Ökoloogia
25 allalaadimist
thumbnail
49
pdf

Keskkonnafüüsika kordamisküsimuste vastused

Astronoomias kasutatavad mõõtühikud. Galaktikate liigitus. Linnutee. Astronoomiline ühik - on astronoomias kasutatav pikkusühik, mis võrdub Maa keskmise kaugusega Päikesest. Päikesest.1,495 978 7*1011 m Tähist a.ü. (e.k.) AU (ingl.) Päikesesüsteemi planeedid Toodud väärtused on keskmised kaugused. Planeet Kaugus Päikesest Merkuur 0,39 aü Veenus 0,72 aü Maa 1,00 aü Marss 1,52 aü Jupiter 5,20 aü Saturn 9,54 aü Uraan 19,2 aü Neptuun 30,1 aü Pluuto 39,44 aü Valgusaasta - vahemaa, mille valguskiir läbib vaakumis ühe troopilise aasta (365d 5h 48 min 46 sek) jooksul. 1 valgusaasta 63 241 aü Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. 1 valgusaasta = 9,4605 × 1012 km = 9 460 500 000 000 km = 0,307 parsekit = 6...

Keskkonnafüüsika
111 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Maa siseehitus - lühitutvustus

Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimitest ja tardkivimist (graniidist). Mandriline maakoor on paksem (25­70 km) kui ookeaniline, keskmine paksus on umbes 40 km. Mandrilise maakoore vanust hinnatakse 4 miljardile aastale. Oluliselt paksem on maakoor mäestike ehk orogeensete vööndite piires. Keskmisest õhem on mandriline maakoor mandriliste riftivööndite, kilpide ja mandrite äärealade all. Reeglina koosneb kontinentaalne maakoor kolmest selgesti eristuvast kihist ­ lasuvast settelisest pealiskorrast, lamavast kristalsest aluskorrast ja selle all olevast gabroidse koostisega kivimkiht. Viimast nimetatakse vahel basaldikihiks, ehkki see on ebasobiv nimetus, sest vulkaanilist kivimit basalti ei saa sellises sügavuses kuidagi olla. Ülemine korrus ehk setteline pealiskord võib ka puududa, nii o...

Geograafia
15 allalaadimist
thumbnail
31
doc

Maateaduse alused I kordamisküsimused

Mis on uniformism ja aktualismi printsiip? Uniformism on geoloogiline maailma tõlgendamise viis, mille jägi maailma täna mõjutavad loodusseadused on universaalsed ehk ajas muutumatud. Uniformismiprintsiibi loojaks peetakse briti geoloogi J. Huttonit, kes sõnastas selle järgnevalt: No vestige of a beginning, no prospect of an end (pole mingit märki algusest, mitte mingit väljavaadet lõpule). Vanemas kirjanduses on uniformismi nimetatud ka aktualismiks. Printsiip on sama, selle kohaselt on maailma täna mõjutavad loodusseadused universaalsed ehk ajas muutumatud. Toimusid põhimõtteliselt samade seaduspärasuste alusel nii minevikus, kui toimuvad tänapäeval ja ka tulevikus. Inglise geoloog Ch. Lyell formuleeris aktualismiprintsiibi, selle järgi toimusid geoloogilised protsessid Maal minev...

Maateadus
81 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Kordamine geograafia kontrolltööks

Peenestatud materjal (kruus, liiv jne) kantakse tuule või vooluvee poolt nõgudesse ehk settebasseinidesse või veekogudesse, kus ta kihiliselt settib (näiteks fossiilid, kvarts, lubjakivi, kisivüsi, turvas, põlevkivi, liivakivi). Moondekivimid - Kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moondunud kivimid. Lähtekivimeiks võivad olla nii sette-, tard- kui ka moondekivimid ise. Levinud moondekivimiteks on näiteks kvartsiit, gneiss, amfiboliit , kilt ja marmor. Fossiilid ­ Kivistunud looma- ja taimejäänused. Mineraalid - Keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine. Mineraale leidub kivimites. Mineraal peab esinema looduses. Näiteks vääris- ja poolvääriskivid, kvarts, kuld, dolomiit jm. Maak ­ Maavara millest eemaldatakse enamasti metalle. Maake moodustavad maakmineraalid on näiteks püriit (rauamaak), galeniit (pliimaak), sfaleriit (tsingimaak),...

Geograafia
88 allalaadimist
thumbnail
26
pptx

Eesti kivimid PowerPoint

LIIVAKIVIPALJANDID KUI PIUSA KOOPAD e juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeer tase Teine tase Kolmas tase Kolmas tase Neljas tase Neljas tase Viies tase Viies tase Ø AMFIBOLIIT Amfiboliit on sätendav tume moondekivim. Amfiboliit koosneb valdavalt küünekivist ja plagioklassist. Amfiboliit on regionaalmoonde kivim, tekkides sügaval maakoores. Lähtekivimiks on enamasti aluselised vulkaanilised kivimid, näiteks basalt. Seega kuulub amfiboliit metabasiitide hulka. Amfiboliiti on suhteliselt lihtne ära tunda, sest tema peamisel koostisosal, küünekivil, on tugev läige, mis teeb amfiboliidi värske murdepinna sädelevaks. Värvus: must kuni roheline....

Geograafia
18 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Geograafia KT "Litosfäär"

Litosfäär Litosfäär koosneb maakoorest ja vahevöö ülemisest osast. Astenosfäär on piiriks litosfäärile. Settekivimid (kivimid, mis tekivad setendite kõvastumisel): Liivakivi, põlevkivi,lubjakivi, fosforiit (pruunikas, tükiline). Moondekivimid (kivimitüüp, mis moodustub juba olemasolevate kivimite moodnel): Marmor, eklogiit, gneiss (sinine, valged triibud), graniit (punane, täpiline), amfiboliit . Magma- ehk tardkivimid (kivimid, mis moodustuvad magma tahknemisel): Graniit, basalt. 1.1 Laamtektoonika Põhilised laamad: Põhja-Ameerika laam, Vaikse ookeani laam, Lõuna-Ameerika laam, Aafrika laam, Euraasia laam, India-Austraalia laam, Antarktika laam. Laamtektoonika - litosfääri laamade liikumisi uuriv teadus Transformatsioon ­ laamade liikumine küljetsi Divergents - ookeaniliste laamade lahknemine. Konvergets - igasuguste laamade põrkumine...

Geograafia
80 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Kivimid ja mineraalid

KR ­ kriipsuvärvus S ­ setteline teke, sh MA ­ aluseline L ­ lõhenevus K ­ keemiline ML ­ leeliseline M ­ murre BK ­ biokeemiline HT ­ hüdrotermaalne teke K ­ kõvadus M ­ magmaline teke, sh PN ­ pneumatolüütiline teke T- tihedus MH ­ happeline MO ­ moondeline teke MUR ­ teke murenemisel MK ­ keskmine NIMETUS KUJU VÄRVUS LÄIGE LÕHENEVU KÕVADUS TEKE ISELOOMULIKUD VALEM KRIIPSUVÄRV S MURRE TIHEDUS TUNNUSED SÜNGOO...

Maateadus
37 allalaadimist
thumbnail
52
doc

Maateaduse aluste kordamine eksamiks

füüsiline geograafia ja geoloogia Loodusgeograafia tähtsamad harudistsipliinid on:  geomorfoloogia – teadus Maa reljeefist ja pinnavormidest  meteoroloogia – teadus Maa atmosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest  klimatoloogia – teadus Maa kliimast kui pikajalisest ilmade režiimist  hüdroloogia – teadus Maa hüdrosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest  okeanograafia – maailmamere uurimisega tegelev teadusharu  mullageograafia – muldade levikut ja selle põhjuseid uuriv teadusharu  biogeograafia – teadus elusorganismide ja nende koosluste geograafilisest levikust  paleogeograafia – teadus Maa biosfääri arengust geoloogilises minevikus  maastikuökoloogia – teadus, mis uurib aineringete ja energiavoogude, samuti organismide ja nende koosluste dünaamikat loodusgeograafilistes kompleksides e. maastikes Kõigi maateaduste harude...

Maateadus
76 allalaadimist
thumbnail
3
docx

LITOSFÄÄR

Litosfäär Litosfäär koosneb maakoorest ja vahevöö ülemisest osast. Astenosfäär on piiriks litosfäärile. Settekivimid (kivimid, mis tekivad setendite kõvastumisel): Liivakivi, põlevkivi,lubjakivi, fosforiit (pruunikas, tükiline). Moondekivimid (kivimitüüp, mis moodustub juba olemasolevate kivimite moodnel): Marmor, eklogiit, gneiss (sinine, valged triibud), graniit (punane, täpiline), amfiboliit . Magma- ehk tardkivimid (kivimid, mis moodustuvad magma tahknemisel): Graniit, basalt. 1.1. Laamtektoonika Põhilised laamad: Põhja-Ameerika laam, Vaikse ookeani laam, Lõuna-Ameerika laam, Aafrika laam, Euraasia laam, India-Austraalia laam, Antarktika laam. Laamtektoonika - litosfääri laamade liikumisi uuriv teadus Transformatsioon ­ laamade liikumine küljetsi Divergents - ookeaniliste laamade lahknemine. Konvergets - igasuguste laamade põrkumine...

Geograafia
16 allalaadimist
thumbnail
106
pptx

Geoloogia - kivimite powerpoint

Allikalubi Amfiboliit Haliit e. keedusool Argiliit Graniit Aleoroliit Basalt Kabro Bretza Granaat Grafiit Magnetiit Hematiit Kaoloniitsavi Kivisüsi ( läikiv ) + antratsiit Konglomeraat Kilt Karbonaatsed kivimid kips Põlevkivi e. kukersiit Devoni liivakivi Kivigraniit Lipariit Kvarts Lubjakivi Kivisüsi Migmatiit Püriit Marmor Malahiit Ordoviitsiumi liivakivi Kvartsiit Turvas Päevakivi Götiit e . sooraud Pimss Sinisavi Pruunsüsi Sarvkivi Vilgud Väävel talk Sfaleriit kaltsiit Obsidia an Gneiss Vilgukilt Ultraaluseline süvakivim Galeniit Devoni savi paas fluoriit Orbuse kaantega liivakivi ...

Maateadus
25 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Lääne-Virumaa

I 1990 muudeti Rakvere maakonnaks ja 26. III 1990 Lääne-Virumaaks. (joonis 1) Kaardil on Lääne-Virumaa (2003) [7] Aluskord Millest koosneb aluskord? Aluspõhi koosneb kahest korrusest, nii nagu see on iseloomulik kõigile platvormidele. Kõige all lasub paks moonde- ja tardkivimitest aluskord. Tardkivimid( graniit, millest tuntumad on rabakivid rabakivi) ja moondekivimid( gneiss, kvartsiit, kildad, amfiboliit ja marmor) [1] [2] 3 Peamiselt moodustavad aluskorra Proterosoikumi moondekivimid, mille sees on kohati nooremaid tardkivimite intrusiive. Aluskord on põhja-lõuna suunas kaldu, kus kivimite kaldenurk on u. 15° Lääne – Virumaal lasub aluskord 200-300m sügavusel (joonis 1) [3] ’ Joonis 1...

Geograafia
6 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Geoloogia kivimid

ALEOROLIIT AMFIBOLIIT ARGILIIT ASBESTITRIIP GRAFIIT KALKOPÜRIIT KAOLINIITSAVI KLORIIT MALAHIIT OOBULUS LIIVAKIVI MIGMATIIT SVALERIIT ...

Bioloogia
6 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun