Loodusvööndid

Pärn, Heino

Loodusvööndid (11)

Põhikool - Geograafia - Geograafia

5 VÄGA HEA

EKVATORIAALNE VIHMAMETS

Kliimavööde – ekvatoriaalne kliimavööde

Kliima – temperatuur aastaringselt kõrge ja sademeid palju

Piirkonnad – Amasoonia, Kesk-Aafrika ( Kongo jõgikond), Indoneesia ja Uus- Guinea

Taimestik – 3 rinnet : 1) kõrge rinne: 30 – 40m kõrgused puud
                                       2) keskmine rinne: 20 – 30m kõrgused puud
                                       3) madalrinne: madalamad kui 20m kõrgused
                                           taimed
     Taimestik on väga värvikirev; põhilised taimed: viigipuu , bambus,
     mangroovtaimed, eebenipuu, kakaopuu , hevea, liaanid .
5.      Mullastik – ferralliitmullad - suure raua sisaldusega, punase värvusega mullad , sisaldavad vähe huumust ja on liigniisked.

Loomastik – erksavärvilised, liigirikas ; põhilised loomad: ahvid , maod , kaimanid, jaaguar, kahepaiksed , sisalikud, linnud .

Inimesed – Tegelevad loomade küttimisega, kalastamise, metsaandide korjamisega. Kehakatteid ja eluaseme jaoks materjali saadakse puude lehtedest, okstest ja võrsetest. Seal, kus ma on sobilik harimiseks, haritakse maad. Riietutakse õhukeselt.
SAVANN

Kliimavööde – lähisekvatoriaalne kliimavööde

Kliima – 2 aastaaega : niiske ja kuiv aastaaeg
     Temperatuur aastaringselt ühtlaselt kõrge.
Sademeid suvel palju, talvel vähe
3.      Piirkonnad – Aafrika, Brasiilia, Mehhiko, Austraalia , India ja      Indoneesia
4.      Taimestik – peamised taimed on 1-2m kõrgused kõrrelised. Neil on tihe ja tugevasti põimunud juurestik . Levinud taimed on akaatsia, ahvileivapuu , palmid, pudelpuud. Savannis kasvavad puud taluvad hästi põlenguid ja suudavad püsima jääda või kiiresti taastuda .
5.      Mullastik – Savannis on ferralliitmullad. Niiskel aastaajal on muld sageli kaetud veega, kuid kuival aastaajal kuivavad mullad ära ja muutuvad punaseks, mis sarnanevad telliskivile.
6.      Loomastik – liigirikas, enamasti rohusööjad imetajad . Paljud liiguvad ringi karjadena. Savannides on arvukalt mitme meetri kõrguseid koonusekujulisi termiitide pesakuhilaid. Põhilised loomad: lõvi, sebra, elevant , hüään, emu, ninasarvik , koaala.
7.      Inimesed – Aafrika savannides kasvab rahvastik väga kiiresti. Rannikualadele on tekkinud palju linnu. Vähemaks jääb savanni põliselanikke. Kasvatatakse lambaid , veiseid ja kitsi . Kariloomad on savannirahvaste peamiseks kaubaartikliks. Põlluharimisega tegeletakse vähe. Põhilised toiduviljad: mais, maniokk , bataat; istandustes kasvatatakse puuvilla , sisalit, teed, kohvi, maapähkleid, banaane.Kenyas ja Tansaanias on väga levinud turism . Palju rahvusparke, tegeletakse loomade püüdmise ja pildistamisega.
KÕRB
1.      Kliimavööde – troopiline , lähistroopiline kliimavööde
2.      Kliima – õhk väga kuiv. Taevas pilvitu ja sajab vähe. Temperatuur aastaringselt kuum. Ööpäevane temperatuuride amplituud suur (u. 50°C). Lõunapoolkeral sajab septembris ja oktoobris , põhjapoolkeral märtsis, aprillis ja mais.
3.      Piirkonnad – Aafrika (Sahara, Namib, Kalahari), Aasia (Gobi, Taklimakan, Karakum, Thar, Araabia), Austraalia, Põhja-Ameerika (Sonora).
4.      Taimestik – peamised taimed on põõsad ja poolpõõsad. Need on osaliselt igihaljad , osaliselt heitlehelised. Lehed tihti asendunud okastega . Taimedel suur, haruline ja sügavale ulatuv juurestik ja lühike eluiga. Põhilised taimed: kaktused, aaloed .
5.      Mullastik – vähe huumust, helehall. Mulla pinnale ja ülaossa ladestub palju sooli.
6.      Loomastik – öine eluviis. Enamasti heledavärvilised, väikese kehaga, pika sabaga. Paljud loomad jäävad suveunne. Puuduvad higinäärmed, kuid on soolanäärmed. Roomajate nahk on veekindel, saba pikk, sest seal saab vett hoida. Peamised loomad: närilised, iguaan , karakal, skorpion , kilpkonnad, maod, kaamelid.
7.      Inimesed – Kõrbeelanikud ( beduiinid , hotentotid, bušmanid, aborigeenid) on hästi kohastunud kuivuse ja kuumusega. Hangivad vett taimedest, loomadest ja pinnasest. Tegeletakse rändkarjakasvatusega, kui võimalik, siis ka põlluharimisega. Riietus hele ja terve keha on kaetud.
VAHEMERELINE PÕÕSASTIK JA VÕSA
1.      Kliimavööde – lähistroopiline kliimavööde
2.      Kliima – kuum, vähe sademeid. Kevadel ja talvel on sademeteperiood.
3.      Piirkonnad – Vahemere äärsed maad, Lõuna-Aafrika, Austraalia edelarannik, Põhja-Ameerika läänerannik, Lõuna-Ameerika lõunarannik.
4.      Taimestik – peavad taluma kuivust. Enamjaolt tsitrusviljad, oliivipuud. Metsaraie ja ülekarjatamise tõttu on valdavalt säilinud põõsarinne, sest see on piirkond, kus inimtegevus on kestnud tuhandeid aastaid.
5.      Loomastik – lambad, kitsed , sest nad pole paljunõudlikud. Pole liigirikas loodusvöönd.
6.      Mullastik – väikese toitaine - ja huumuse sisaldusega
7.      Inimesed – tegevusalad: karjakasvatus , istandustes taimede kasvatamine , turism. Ajalooline ja kultuuriline paik.
PARASVÖÖTME ROHTLA
1.      Kliimavööde – parasvööde
2.      Kliima – temperatuuride aastaringne amplituud on suur. Sademeid piisavalt.
3.      Piirkonnad – Euraasia ( stepp ), Põhja-Ameerika (preeria), Lõuna-Ameerika (pampa), Lõuna-Aafrika (veld), Ungari (pusta).
4.      Mullastik – mustmullad – kõige viljakamad mullad taimekasvatuseks (huumuse kiht väga paks)
5.      Taimestik – kõrrelised, rohtkate
6.      Loomastik – loomi vähe, sest pole piisavalt toitu. Peamiselt närilised ja hobused. Lennuvõimetud linnud.
7.      Inimtegevus – maailma suurimad teraviljalkasvatuse piirkonnad. Karjakasvatus.
PARASVÖÖTME SEGA- JA LEHTMETS
1.      Kliimavööde – parasvööde
2.      Kliima – kaks kliimatüüpi: 1) mereline kliima – sademeterikas, aastaringne temperatuuride amplituud väike: talvel soe, suvel jahe 2) mandriline kliima – kuiv, aastaringne temperatuuride amplituud suur: talvel külm, suvel soe
3.      Piirkonnad – Euroopa, USA idarannik , Ida-Hiina
4.      Mullastik – pruunmullad – toitainerohked, piisavalt huumust. Püsivad raua- ja alumiiniumiühendid.
5.      Taimestik – ulatuslikud metsad , sügisel värvikirevad. Kõrge puurinde alla kuuluvad pöök, tamm, vaher , kastan. Madalamas rindes on kask , paju, haab . Põõsad: sarapuu, kuslapuu. Rohu- ja samblarinnet palju.
6.      Loomastik – Peamiselt imetajad, kes toituvad seemnetest, pähklitest ja tammetõrudest. Mõned jäävad talveunne . Kiskjaid vähe, kuna kütitakse palju. Põhilised loomad: metssiga, pesukaru , nugis, hirv , naarits, pruunkaru .
7.      Inimesed – Tegeletakse karjakasvatuse, maaviljeluse, metsanduse ja maavarade kaevandamisega. Rannikul tegeletakse ka kalandusega. Kõige tihedam asustatus maailmas. Peamised põllukultuurid on nisu, rukis , oder, kartul . Kasvatatakse veiseid, lambaid.
PARASVÖÖTME OKASMETS
1.      Kliimavööde – parasvööde
2.      Kliima – jahe ja niiske suvi ning külm talv
3.      Piirkonnad – Euraasia põhjaosa, Põhja-Ameerika põhjaosa
4.      Mullastik – nõrgalt arenenud rohustuga okasmetsade all kujunevad leedemullad. Sademeid langeb rohkem, kui jõuab auruda, vee ülejääk imbub pinnasesse.
5.      Taimestik – okasmetsad ja sood . Peamised okaspuud : igihaljad mänd, kuusk ja nulg; suvehaljas lehis. Taiga okaspuudel on kooniline võra, peened okkad. Okaspuud jagunevad tumedaokkalisteks (kuusk ja nulg) ja heledaokkalisteks (mänd, seedermänd ja lehis)
6.      Loomastik – liigivaene. Peamised loomad on paksu karvkattega kiskjad. Nad toituvad väiksematest imetajatest. Veekogude ääres elab ka kopraid. Linnud toituvad käbideseemnetest, rändlinnud on enamasti putuktoidulised. Põhised loomad: karu, põder, hunt, soobel.
7.      Inimesed – lõunapoolsetel aladel tihedam inimtegevus. Põlde ei harita, sest puuduv sobiv maa. Põhilised tegevusalad on metsandus ja vähesel määral ka loomakasvatus .
TUNDRA
1.      Kliimavööde – lähispolaarne kliimavööde
2.      Kliima – 2 aastaaega: polaarpäev ja polaaröö. Rannikualadel soojem ja niiskem.
3.      Piirkonnad – Euraasia põhjarannik, Põhja-Ameerika põhjarannik
4.      Mullastik – õhuke mullakiht ja vähe viljakas
5.      Taimestik – peamised taimed on samblad , samblikud ja puhmastaimed. Lõuna pool on taimkate tihedam kui põhja pool. Niiskemates kohtades kasvavad samblad, kuivemates samblikud. Tundras on palju soid.
6.      Loomastik – vähe loomi. Jagunevad paikseteks ja rändasukateks. Paiksetel loomadel on suur ja kompaktne keha, paks karvkate , mis talvel on hele, suvel tume. Suvel koguvad naha alla paksu rasvakihi. Rändloomad toituvad suvel tundras, talvel metsavööndis. Põhilised loomad: põhjapõder, lemming , hülged.
7.      Inimesed – peamised tegevusalad on veeimetajad küttimine, kalastamine, põhjapõtrade karjatamine . Tundra elanikud: eskimod, saamid ehk laplased .
JÄÄVÖÖND
1.      Kliimavööde – arktiline, antarktiline kliimavööde
2.      Kliima – suur temperatuuride amplituud, vähe sademeid. Külm ja kuiv kliima. Kaks aastaaega: polaarpäev ja polaaröö
3.      Piirkonnad – Antarktika (lõunapoolkeral), Põhja-Ameerika, Gröönimaa, Põhja-Jäämere saared
4.      Mullastik – muldkate puudub
5.      Taimestik – peamiselt vetikad (vees) ja samblikud ( kividel )
6.      Loomastik – põhjapoolkeral kalad, hülged ja jääkarud; lõunapoolkeral pingviinid
7.      Inimesed – püsiv inimasustus puudub. Ainult Gröönimaal elab inimesi. Inuitid on kohastunud kõige karmimate kliimatingimustega. Nad on osavad kalastajad, hülgekütid. Elavad lumest onnides – igludes, liiguvad kelkudega ja ehitavad omapäraseid paate – kajakke. Tegelevad turismiga.

.ODT Laadi alla originaalfail 4 lk · .odt · 233 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-11-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti

233 laadimist Kokku alla laetud

11 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Heino Pärn Õppematerjali autor

Kontspekt, loodsusvööndid, EKVATORIAALNE VIHMAMETS, SAVANN, KÕRB, VAHEMERELINE PÕÕSASTIK JA VÕSA, PARASVÖÖTME ROHTLA,PARASVÖÖTME SEGA- JA LEHTMETS, PARASVÖÖTME OKASMETS, TUNDRA,JÄÄVÖÖND

kontspekt ekvatoriaalne vihmamets savann kõrb vahemereline põõsastik ja võsa parasvöötme rohtla parasvöötme sega- ja lehtmets parasvöötme okasmets tundra jäävöönd

Sarnased õppematerjalid

docx

Geograafia koolieksam 2013

Lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri, kuid pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud. See neeldub õhus, mille tagajärjel atmosfäär soojeneb. 2. Keemiatööstus. Keemiatööstus on tööstusharu, kus rakendatakse keemiatehnoloogiat, selleks et keemilise ümbertöötlemise kaudu muuta toorained (nafta, maagaas, õhk, vesi,metallid, mineraalid ja looduslikud orgaanilised materjalid) mitmesugusteks produktideks. Pilet 17. 1. Loodusvööndid. Kõrgusvööndilisus EKVATORIAALNE VIHMAMETS · Kliimavööde ekvatoriaalne kliimavööde · Kliima temperatuur aastaringselt kõrge ja sademeid palju · Piirkonnad Amasoonia, Kesk-Aafrika (Kongo jõgikond), Indoneesia ja Uus-Guinea · Taimestik 3 rinnet: 1) kõrge rinne: 30 40m kõrgused puud o 2) keskmine rinne: 20 30m kõrgused puud o 3) madalrinne: madalamad kui 20m kõrgused

Geograafia

doc

Põhjalik loodusvööndite tabel

ASEND KLIIMA VEESTIK ELUSTIK INIMTEGEVUS JA PROBLEEMID Tundra Tundrad levivad 2 aastaaega: polaarpäev ja polaaröö. Talv Pinnas liigniiske. Jõed: Ob, Taimestik: Inimeste põhitegevuseks on: põhjapoolkeral. on tundras pikk, külm ja tuisune, suvi Jenissei, Leena. Hiiglaslikud ·Lühike taimekasvuperiood ·põhjapõdrakasvatus Paikneb Põhja- lühike ja jahe. Rannikualadel soojem ja üleujutused. ·Kidur taimestik ·küttimine Ameerika ja niiskem. ·Puid ei ole ·kalapüük Euraasia põhjaosas

Geograafia

odt

Loodusvööndid

JÄRJEST: Jää- ja külmakõrbed polaarne Tundrad ja metsatundrad lähispolaarne Parasvöötme metsad parasvööde rohtlad parasvööde ja lähistroopiline Poolkõrbed ja kõrbed parasvööde, lähistroopiline, troopiline Lähistroopilised loodusvööndid lähistroopiline savannid ja lähisekvatoriaalsed metsad lähisekvatoriaalne ekvatoriaalsed vihmametsad ekvatoriaalne Jää ja külmakõrbed 1. Asend: Polaarjoone ümber nii Põhja- kui lõunapoolustel. Arktika ja Antarktika. Arktika: põhjapooluste ümber Antarktika: lõunapooluste ümber. Kolm ookeanit ümbritseb: Vaikne, Atlandi ja India ookean 2. Kliima: Polaarkliimavööde, Arktika: väga külm ka suvel

Geograafia

docx

loodusvööndite kokkuvõte

Loodusvööndite kokkuvõte Looduvöönd Asend Kliima Veestik ja Taimestik Loomastik Inimtegevus mullastik Jäävöönd Arktika- Kogu aasta väga Igilumi ja igijää- Mikroskoopilised Liigivaene. Eskimod elavad polaaralaümber külm. Lumi ja jää külmunud lumi ja vetikad ja Jääkarud, hülged, Põhja-Ameerikas põhjapooluse ei sula kunagi vesi, mis ei ole seened, tekivad keiserpingviinid Inimesed Antarktika- ära. Suvi on väga palju aastaid ära jää ja lume ja kalad püüavad kala, polaaralaümber lühike ja jahe, sulanud pinnale hülgeid lõunapooluse sul

maailma loodusgeograafia ja geograafiliste...

doc

Geograafia kordamine 8.klass

mõjutab aga inimeste elukvaliteeti. Paljudes stepivööndi piirkondades leidub tööstuslikult tähtsaid maavarasid (kivisüsi, rauamaak, värvilised metallid). Maavarade leiukohtadesse on kujunenud suured tööstusasulad, kus sulatatakse maagist metalli ja valmistatakse sellest põllutöömasinaid, tööstusseadmeid jpm. 2. Aafrikat, Austraaliat ja Antarktist ümbritsevad mered ja lahed. PILET 9 1. Parasvöötme okasmets. ASEND JA KLIIMA Taiga- ehk okasmetsavöönd on noor loodusvöönd, kuna tekkis viimase 10000 aasta jooksul pärast viimast mandrijäätumist. Nii Euraasias kui ka Põhja-Ameerikas hõlmab see ulatuslikke igikülmunud alasid. Taigavööndis on jahe ja niiske suvi ning külm talv. Taigavööndi erinevates osades kõigub tº ja sademete hulk tugevasti. Polaaralade naabruses, kõrgmäestikes, Euraasia mandri siseosas ning Põhja-Ameerikas Alaska poolsaarel ja Kanada arktilises saarestikus on talved eriti karmid ning maa aasta läbi külmunud

Geograafia

doc

Loodusvööndid

EKVATORIAALNE VIHMAMETS: Kliimavööde: ekvatoriaalne Kliima: palav ja niiske, aastaaegu ei saa eristada, temp. Suvel kõrgem kui talvel, keskmine temp. +25C, keskmine sademete hulk aastas 2000mm. Riigid: Brasiilia, Indoneesia, Libeeria. Mullad: ferralliitmullad Taimed: kolm rinnet: 1)30-40m, väiksed lehed, vihmavarjukujuline võra 2)20-30m, suuremad lehed, varju- ja niiskuslembelised 3)lehepuru, rohttaimestik puudub, kõik on kaetudd epifüütidega. Tüüpilised taimed: kakaopuu, hiidbambus, viigipuu, amasoonase viktooria, mangroov taimed, kautsukipuu. Loomad:mitmekesisus Tüüpilised loomad: aara(papagoi), gorilla, tõmmukaiman, kapibaara, jaaguar, anakonda, taapir. Inimeste tegevusalad: küttimine, kalastamine, metsaandide korjamine, maaviljelus. SAVANN: Kliimavööde: lähisekvatoriaalne Kliima: kaks aastaaega (niiske, kuiv), Temp. Talvel madalam, kui suvel, talvel sajab vähem. Riigid: Austraalia, India, Venezuela, Keenia. Mullad: fe

Geograafia

sxw

Kliimavööndid

ASEND KLIIMA MULLAD TAIMESTIK LOOMASTIK Jäävöönd Antarktika maailmajaos. Kliima on väga külm. Aga seal on väike Mullastik puudub seal peaaegu. Seal ei ole taimi Taimestiku on väga vähe et võib öelda et see lausa puudub Mõned loomad toituvad vees

Bioloogia

doc

Loodusvööndid

Vihmametsad Asend: Vihmametsad levivad ekvaatorilähedastel aladel. Kliima: Palav ja niiske. Aastaaegu pole võimalik eristada. Sademeid langeb umbes 2000 mm. Taimestik : Vihmametsad on maailma liigirikkaimad. Taimed võivad ühtaegu nii õitseda kui vilju kanda. Kasvavad paljud sellised taimed, mida kasutame maitseainetena nt : kohv, kakao, vürtsid, piprad, kaneel, vanill. Mullastik : Ferralliitmullad. Vihmad uhuvad mulla ülaosast toitained välja. Vesi kannab toitained sügavamale mulda ja mulla ülaossa tekib leedehorisont. Mullas vähe huumust. Loomastik : Liigirikas. Linnud ja loomad on väga lärmakad. Loomad, linnud ja taimed on väga värvikirevad. Inimesed : Vaid seal kus mets ookeani rannikuni ulatub, elab rahvast rohkem. Loomade küttimine, kalastamine, metsaandide korjamine, algeline maaviljelus. Loomaliigid : jaaguar, gorilla, anakonda, taapir. Taimeliigid : viigipuu, hiidbambus, kakaopuu, mangroovtaimed.

Geograafia

Rohkem sarnaseid