Loodusvööndid (0)

1 Hindamata

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

JÄRJEST:
Jää- ja külmakõrbed polaarne
Tundrad ja metsatundrad lähispolaarne
Parasvöötme metsad parasvööde
rohtlad parasvööde ja lähistroopiline
Poolkõrbed ja kõrbed parasvööde, lähistroopiline, troopiline
Lähistroopilised loodusvööndid lähistroopiline
savannid ja lähisekvatoriaalsed metsad lähisekvatoriaalne
ekvatoriaalsed vihmametsad ekvatoriaalne
Jää- ja külmakõrbed

Asend:
Polaarjoone ümber nii Põhja- kui lõunapoolustel. Arktika ja Antarktika .
Arktika: põhjapooluste ümber
Antarktika: lõunapooluste ümber. Kolm ookeanit ümbritseb: Vaikne, Atlandi ja India ookean

Kliima:
Polaarkliimavööde,
Arktika: väga külm ka suvel. sademete hulk aastas 100-200 mm lumena.
Antarktika: suvel -30 talvel – 70, sademed 50-250 mm
3. Mullastik :
praktiliselt puuduvad
4. Taimestik
Arktika: Väga liigivaene, sest maad katab jää. Õistaimed – poolaarmagun, samblad ja samblikud .
Antarktika: rannikul ja saartel- samblad, samblikud, vetikad , plankton
5. Loomastik :
Arktika: morsk , hülged, kotikud, jääkaru, polaarrebane , polaarhunt, polaarkajakad,
Antarktika: pisivähid, hülged, vaalad ( sinivaal ), mõõkvaal, delfiin , hülged, merileopard, pingviinid.

Inimtegevus:
Arktika: hõre asutus, polaarjaamades jälgitakse ilma, jääväljade triivimist, vee omadusi jne.
Antarktika: Polaarjaamades
7.Mõisted:
jääväljade triivimine-püsijää, mis on hoovuse tõttu pidevas liikumises arktikas .
Külmapoolus- piirkond Maal, kus on mõõdetud kõige madalam aasta keskmine õhutemperatuur. Antarktikas .
Plankton- vees hõljuvate, valdavalt liikumisvõimetute pisiorganismide kogum.
Tundrad
1.Asend:
Vaid põhjapoolkeral Põhja- Jäämerd ümbritsevatel maismaa-aladel.

Kliima:
Lähispolaarne kliimavööde. Esineb polaarpäev ja polaaröö. Talv on pikk ja karm. Suvi pehmem. Vähe sademeid, langevad uduvihmana enamjaolt. Tugevad tuuled ja lumetuisud.

Mullastik:
Igikelts , vähe viljakad ja liig niisked

Taimestik:
Kidur . Esindatud samblad, samblikud, ja rohurinne kohati vähe metsarinnet.
Kanarbik, kääbuskask, pajupõõsad, kidur mänd, tundrakask, siberi kuusk , lehis.

Loomastik:
Polaarvöötme loomad ja linnud: põhjapõder, muskusveis , lumekakk, punakurk-kaur, lemming .

Inimtegevus:
Põlisrahvad: eskimod, tsuktsid, neenetsid, jakuudid ja saamid. Mere ligidal kütitakse mereloomi ja kalu. Merest eemal tegeldakse põhjapõderade kasvatamisega . Rändava eluviisiga .
Probleemid: Asulad on võtnud karjamaad oma alla. Rasked masinad vajutavad suvel pehmesse tundrapinnasesse jäljed, kuhu hakkab voolama pinnases olev vesi ja nii hävib ümbruskonna taimkate ja põdrad jäävad toituta.
7.Mõisted:
igikelts- aasta ringi jääs olev maa.
Parasvööde metsad
1.Asend
Põhjapoolkeral, Põhja-Ameerikas ja Euraasias .
Okasmetsad : kõige suurema pindalaga loodusvöönd.

Kliima:
Sademed 500-750mm.
Okasmetsad: Parasvõõtme külmemas osas.
Lehtmetsad : Parasvõõtme soojemad ja niiskemad osas.
3.Mullastik:
Okasmetsad: Leetmullad. Leetumine on mulla kujunemiseprotsess, mille käigus toitained lagundatakse ja uhutakse sademeteveega sügavale. Väheviljakad.
Lehtmetsad: Pruunmullad , keskmise viljakusega. Taime lehed kõdunevad.
4.Taimestik:
Okasmetsad: Kahtesuguseid- tumetaiga ja heletaiga . Siberi seedermänd, kuusk, lehis, mänd, pohl, samblikud.
Lehtmetsad: amuuri korgipuu, amuuri pärn,, kask, paju, haab, vaher , saar
Kultuurtaimed : rukis, kaer , kartul , lina, nisu, suhkrupeet
5.Loomastik
Okasmetsad: põder, pruunkaru , kobras , ilves, ameerika naarits , skunk, orav, valgejänes, kobras, ahm.
Lehtmetsad: metskits, hirv , metsnugis, halljänes, pesukaru , vöötorav.

Inimtegevus:
Okasmetsad: tselluloosi- ja paberitööstused, karusloomade küttimin. maavarade kaevandamisel tekkivad tööstusjääkmed.
Lehtmetsad: põlluharimine, rajutakse metsi maha.
7.Mõisted:
taiga - okasmetsad
heletaiga- valgusrohked männi- ja lehismetsad.
Tumetaiga- varjukad kuuse- ja nulumetsad.
mitmerindelised metsad- kõrgemad puud kasvavad koos madalamate puude ja põõsastega.
Rohtlad

Asend:
Põhja-Ameerika- preeria
Euraasias, kuivalembelisede kõrrelised - stepp
Alam- Doonau madalikul- pusta
Lõuna-Ameerika- pampa

Kliima:
Tugevalt mandrline kliima. Talv on külm ja suvi palav . Suve lõpul võib- olla põud. 250- 550 mm. Parasvõõtme soojemas osas.

Mullastik:
Mustmullad, maailma viljakamad mullad .

Taimestik:
Vara kevadel õitsevad: pojengid, krookused, tulbid, kuldtähed
Suve alguses: suvepüksid, hiirehernes , tõrvalill
Kesksuvel : vägiheinad, jumikad
Suve lõpul: taimestik närbub, õitseb ainult osa kuumusega kohastunud maltsalisi ja poolpõõsaid.
Stepile on iseloomulik veerpallid, meenutavad kerajat põõsast, murduvad kergesti ja veerevad tuulega mööda maad edasi.
Kultuurtaimed: päevalill, sojauba , lina, rapsi, aed- puuviljad
5.Loomastik:
antiloopid, piison, saiga , suurhüpik, suslikud , pimerott, hamster , stepituhkur, koiott , puuma , nandu .
6.Inimtegevus:
Üles haritud rohtlad. Kütimine, karilooma kasvatamine , tööstus( nafta , maagaas, kivisüsi, rauamaag), maa harimine. Nimetatakse viljaaidaks. Niiskemates kohtades mais ja kuivemates nisu.
Põhiliselt kasvatatakse karjades: veiseid, lambai
Maa liigsest ülesharimisest ja ülekarjadamisest pinnas allub kergelt vee ja tuuleerosioonile.
Kõrbed

Asend:
Pöörijoonte läheduses. Mandrite kuivades sisepiirkondadesse, neid on ka külmade merehoovuste naabruses. Esindatud- Põhja-Ameerikas, Lõuna-Ameerikas, Euraasias, Aafrikas ja Austraalias.
2.Kliima:
Parasvõõtme lõunaosas, lähistroopilises ja troopilises kliimavöödmes. Aasta sademete hulk alla 250 mm ja seegi kogus langeb põhiliselt talve kuudel. Sajab vahel kuiva vihma, sademed auravad õhus, jõudmata maapinnale. Öösel 0 kraadi , päeval kuni 50C.
3.Mullad:
Praktiliselt puudub, kuid on hallmullad ja punamullad .
Savikõrb- savikas muld , muutlik veerežiim, poolpõõsas-valgepuju
Lössikõrb-tekkinud kohtadesse, kus leidub mäestikest väljakantud peeneteralist materjali. Löss on ühtlane tolmjas liivsavi, asuvad mäestike ligidal, niisked.
Kivikõrb- ehk rähakõrbes on maapinnad kaetud jämedama kivimaterjaliga, enamasti teravaservaliste kivikestega, mis on pärit vanade mäestike kulumisprotsessidest. Levind -poolpõõsadm ogamalts , efedra, läätspuu.
Liivakõrb- kõige levinumad. Nõrgub sademetevesi sügavale ja nii moodustub põhjavee varu. Kättesaadav ainult sügavale ulatuvate juurtega taimedele. Tuule pärast esineb rohkesti luiteid. Kõvalehelised põõsastaimed- liivaakaatsia, lehitud põõsad( efedra, valge saksauul ).
4.Taimestik:
Kõige rohkem- matsalisi, korvõielisi ja liblikõielisi. Savi- ja kivikõrbed on peaaegu elutud . Sügavale ulatuvad juured ja väiksed lehed, nad õitsevad ja viljuvad kiiresti. Paljud taimed on suure toiteväärtusega, neid tarvitatakse söödaks ja toiduks või ravimiteks . Kalligoonum, saksauulid, tamarisk, agaav , aaloe, kaktused , piimalilled, velvitšia. Mitmeaastased rohttaimed : kõrbetarn,
puju , kaameliastel. Kultuurtaimed: arbuus ja melon , datlipalm.
5.Loomastik:
Taluvad hästi kuumust, selleks on soomuseline kehakate, varjevärvus, väike veevajadus . Enamus uru- ja ööloomad, osad teevad kuumuse kaitseks suveuinakut. Liivakõrbetes palju närilisi, nt suslik ja liivarott. Roomajad : kobra, gürsa ja eefa. Tuntumad: kaamelid , kängurud, kõrberebane, skorpion.

Inimtegevus:
Elab üle 1 miljardi inimese. Rändkarjakasvatamine, põlluharimisega saab tegelda ainult seal, kus leidub vett. Oaasides kasvatadakse: virsikuid, puuvilla, ka nisu ja otra. Karjas peetakse: kitsi , lambaid , kaameleid, eesleid ja veiseid. Kaevandamine: nafta, maagaasi ja soola. Kõrbestumise peamine põhjus on ülekarjatamine. Kõrbed laienevad lõuna suunas kiirusega 6 km aastas.
7.Mõisted:
oaas - ala kõrbes, kus põhjavesi on maapinna lähedal.
Soolajärv- soolaseveeline järv kuiva kliimaga alal, kus auramine ületab magevee juurdevoolu.
soolak - soolarikka pinnasega ala kõrbes.
Kõrbestumine- kõrbete tekkimine ja laienemine, põhjustatud looduslikest teguritest ja inimmõjust.
Lähistroopilised loodusvööndid

Asend:
Lähistroopilises kliimavõõtmes. 30. ja 40. kraadide vahel.
2.Kliima:
Vihmane talv ja kuiv suvi. Alla 4 C ei lange temperatuur. Vahel võib saadada lund. Ampliuut on 10 kraadi keskmiselt.
VAHEMERELISED ALAD:
1.Asend:

ja 40. kraadi vahel.
2.Kliima:
Kuum 24-25 c päikesepäisteline ja kuiv suvi ning soe 10 c ja sademeterohke talv. Suvel mõjutavad kliimat kõige rohkem troopilised õhumassid, talvel parasvöötme õhumassid. Inimesed peavad lõunapuhkusi,sest päeval on suvel palav. Esineb maavärinaid ja vulkaani purskeid , ka mudavoolud.
3.Mullastik:
Pruunmullad, Erodeeritud materjal koguneb orgudesse, moodustades laialdasi tasandikke , kus setete paksus ulatub mitmekümne meetrini, levivad huumusrikkad mullad.
4.Taimestik:
Mets on säilinud rohkem ainult saartel. Mujal on asemele kasvanud tihe võsa, mille moodustavad igihaljad ja astlalised põõsad(tsitrused ja oleander) ja madalad kõvalehelised puud( pistaatia, pukspuu , õlipuu). Veel: kõpressid, piiniad, õlipuud, tamm, loorber, seedrid, jaanileivapuud. Paljud puude lehed on kaetud vaha- või vaigukihiga – eukalüpt. Mõned lehed on kitsad või kaetud karvakestega- vähendab auramist. Kultuurtaimed: teraviljad, puuviljad-nisu, mais, mandariin, viinamari , virsik, apelsin , oliivipuud
5.Loomastik:
panda, puuma, tiiger, alligaator , madukael, haigur
6.Inimtegevus:
Viljakasvatamine, Puhke ja turismipaigad. Suure hulga autote heitgaasid ohustavad inimesi mürgipilved.

Mõisted:
mangroovtihnikud- puude tihnik, tõusu aeg latvad, mõõna hingamisjuured
Savannid ja lähisekvatoriaalsed metsad

Asend:
Pöörijoontest ekvaatori poole.
2. Kliima:
Suvepoolaastal kujundab ekvatoriaalsed, talvepoolaastal troopilised õhumassid. Kui suvel on päike seniidis ja ilma kujundab ekvatoriaalne õhk, siis on vihmane aastaaeg . Troopiline õhk toob aga kuiva aastaaja. Õhutemperatuur alati soe. Aasta sademete hulk 250-2000 mm.
3.Mullastik:
Vihmasel ajal mulda sattunud orgaanilised ained lagunevad kiiresti, kuid samal ajal toimub ka taimedele vajalike toitainete väljauhtumine. Punakaspruunid mullad.
4. Taimestik:
Lähisekvatoriaalse kliimaga aladel põhiline taimkattetüüp on savann . Seda iseloomustavad vihmasel aastaajal kõrgeks kasvavad kõrrelised rohttaimed, torkpõõsad ja hõredalt paiknevad kuivalembelisede puud. Taimed kasvavad vihmaga kiiresti. Akaatsiad . Ahvileivapuud, piimalilled, võsa, pudelpuud. Ljaano on tasase pinnamoega palmisavann, akaatsiad ja kaktused. Kampo on põõsassavann, mis läheb kohati üle hõredaks metsaks. Taimedel on
paks koor, jäigad või lihakad lehed ja varred, lai juurestik või jäme tüvi.
5. Loomastik:
rohusööjad: antiloopidm kaelkirjak, gasellid, sebrad, ninasarvikud, elevandid
kiskjad : lõvid, gepardid , leopardid, šaakalid, hüäänid, krokodillid
linnud: jaanalind , veel: hirved , känguru, vombat , metssead, vöölased, nandu, jaaguar .
6. Inimtegevus:
Tihe asustus. Inimesed süütavad sageli savanne, karjamaid laiendatakse. Peetakse lihaveiseid, sea ja lambakasvatusega seal kus on levinud tsetsekärpsed. Rajatud: suhkruroo , kohvi, kakao istandused . Kasvatadakse: hirssi, sorgot, nisu, maisi. Kõrbestuvad, sest rajutakse metsi maha. Maavarad .
7.Mõisted:
seniit -lagipunkt, päikese kõrgeim keskpäevane asend
troopika- palavvööde
Ekvatoriaalsed vihmametsad

Asend:
Mõlemal pool ekvaatorit umbes 5. laiuskraadini.
2.Kliima:
Ekvatoriaalne kliimavõõtmes. Igavene suvi-kuumus ja niiskus. Kõikide kuude keskmine õhutemperatuur on 26-29C. Sajab palju, aastas 1500-2000 mm. Nende hulk ületab auramise ja õhuniiskus on suur.

Mullastik:
Punakaspruunid ehk ferralliitmullad, rohke niiskuse ja soojuse tõttu on aineringe vihmametsades väga kiire, toimub ulatuslik uhtumine ja soostumine . Taimed omastavad mineraalid mullast kiiresti.

Taimestik:
Värvilised ja lõhnavad õied meelidavad tolmlejaid. Tugijuured toetavad puid. Õhujuured, aitavad vihma vett omastada- kakaopuu . Liaanid on puude tüvedel siuglevad kuni 300m pikkused puitunud tüvega taimed- must pipar , vanill
Epifüüdid ehk pealistaimed, kinnituvad puude tüvele, okstele, lehtedele, ilma neid kahjustamata, toituvad õhus ja sademetevees olevatest ainetest, samblad, orhideed,väiksemad puud ja põõsad.
Kägipuu hävitab suureks saades puu.

Loomastik:
metssead, pühvlid, kääbusjõehobud, okaapid, ninasarvikud, metssead, inimahvid , gorillad, konnad , laisikud, puuma, anakonda, leopard , piraaja

Inimtegevus:
Hõreda asutusega. Alepõllundus, mets raiutakse maha ja ära põletatakse, kasvatadakse omatarbeks- bataat , saagopalm, maniokk, jamssi, tarot.
Omatarbeks peetakse sigu ja linde. Istandused suurel aladel. Põletamisel puitu satub õhku süsihappegaasi. Kasvatadakse: õli- ja kookospalmi, banaane ananasse, kohvi- ja kakaopuud. Kasutadakse lehti ravimiteks. Vihmametsade rüüstamine: Vihmametsad on oluline koht fotosünteesis. Vihmametsade hävitamisega kasvab väljasurevate taime- loomaliikide arv. Hõimud kaovad. Erosiooni ja maalihete oht suureneb. Mõtlemata raisatakse puid, mis on oluline loodusvara .

.ODT Laadi alla originaalfail 8 lk · .odt · 35 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-05-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti

35 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

bluesky Õppematerjali autor

Kõikide loodusvööndite iseloomustus. Eraldi välja toodud, seal elutsevad loomad, taimed ja tähtsamad asjad.

geograafia loodusvööndid külmakõrbed tundrad parasvöötme metsad rohtlad kõrbed savannid vihmametsad

Sarnased õppematerjalid

sxw

Loodusvööndid

Loodusvööndid · Jää- ja külmakõrbed. Asuvad polaarvöötmes. Maakera põhja- ja lõunapoolust ümbritsevad alad on kaetud säravvalge jää ja lumega. Neid polaaraladel paiknevaid igilume ja püsiva jääkatte all olevaid alasid nimetatakse jää- ja külmakõrbedeks. Kliima on väga karm ja õhutempeatuur suuremal osal alast on aasta läbi alla 0 kraadi. Kliima karmust suurendab polaarpäeva ja polaaröö vaheldumine. Arktika: talvine õhutemperatuur on umbes -50 kraadi, sademed enamasti lumena ja umbes 100-200mm aastas, sajuga kaasned tugev tuul, virmalised, elustik on liigivaene, kasvavad vetikad, mõne lumevaba kuu jooksul kasvavad ka õistaimed nt. polaarmagun, loomadest on sinivaal, morsk, hülged, kotikud, kalad, jääkaru, polaarrebane, polaarkajakad, hahad, püsiv asutus puudub, töötavad polaarjaamad. Antarktika: kõige karmim kliima maakeral, suvel on õhutempeatuur -30...-35 kraadi, talvel on tavaline -70 kraadi, tugevad tuuled

Geograafia

doc

Loodusvööndid

mussoone) 5. Poolkõrbed ja kõrbed a) Parasvöötme lõunaosas, lähitrooplises ja troopilises kliimavöötmes. Esinevad savi-, lössi-, kivi-, soola-ja liivamullad. Taimedest aloe, kaktused, piimalilled, veevitsia jt. Loomadest sarvikrästik, punakänguru, kõrberebane, skorpion. Inimtegevusest on rändkarjakasvatajad. Probleemid : kõrbete laienemine ehk kõrbestumine 6. Lähistroopilised loodusvööndid a) Vahemerelised alad- Vahemereäärtes põhja- ja lõuna Anatrika lääneosas, kliimavöönd on lähistroopiline. Esinevad huumoririkkad pruunmullad. Taimedest õlipuu, seedrid : kõvaleheline taimkate. Loomadest panda, tiiger, puuma, haigur, madukael. Inimtegevus Kullaotsijad ning põllumjandus. Probleemid joogivee hankimine. b) Rohtlad Euroopas ja Aasias, kliimavööde parasvööde. Mullad mustmullad

Geograafia

doc

Kliimavööndid

Jää- ja külmakõrbed Geograafiline asend : põhja- ja lõunapoolust ümbritseval alal. Kliimavööde : polaarvööde Mullad : mullad puuduvad, kuna maapinda katab jää Taimed : kasvavad vaid arktilistel saartel ja mererannikutel ; vetikad, samblikud Loomad : sinivaalad, morsad, rikkalikult kalu, jääkarud, pingviinid, hülged Inimtegevus : kalapüük, küttimine, polaaruurijad, maavarade kaevandamine Probleemid : liiga külm, liigelda ei saa, teid pole, osooniauk(Antarktikas) Tundrad ja metsatundrad Geograafiline asend : paikneb põhjapoolkeral Põhja-Jäämerd ümbritseval maismaal Kliimavööde : lähispolaarne Mullad : igikeltsa tõttu on maapind jäätunud ; mulla paksus väike Taimed : kidurad, madalad ja üldiselt vähe Loomad : põhiliselt põhjapõdrad Inimtegevus : mereloomade ja kalade küttimine, põhjapõtrade kasvatamine, maavarade kaevandamine Probleemid : kavanduste ja asulate alla on jäänud endised karjamaad ; torusid ei saa maasse paigaldada Parasvöötme okas

Geograafia

odp

Loodusvööndid

Loodusvööndid Klõpsake juhtslaidi alamtiitli laadi redigeerimiseks 27.12.12 Mis on loodusvööndid? Loodusvööndid on erinevate, neile iseloomulike tingimustega elukeskkonnad Omavahel erinevad vööndid kliima, mullastiku, loomastiku, taimestiku ja mitmesuguste välisjõudude iseloomu poolest Oluline on erinevus sademete hulgas Ühte vööndisse võib kuuluda mitu erinevat paikkonda ja isegi neis on erinevad loomad, taimed, mullad jne Loodusvööndite piirid ei ole järsud, sest tingimused (eelkõige kliima) muutuvad järk-järgult ja nii tekivad suurte vööndite vahele

Geograafia

doc

Geograafia kordamine 8.klass

mõjutab aga inimeste elukvaliteeti. Paljudes stepivööndi piirkondades leidub tööstuslikult tähtsaid maavarasid (kivisüsi, rauamaak, värvilised metallid). Maavarade leiukohtadesse on kujunenud suured tööstusasulad, kus sulatatakse maagist metalli ja valmistatakse sellest põllutöömasinaid, tööstusseadmeid jpm. 2. Aafrikat, Austraaliat ja Antarktist ümbritsevad mered ja lahed. PILET 9 1. Parasvöötme okasmets. ASEND JA KLIIMA Taiga- ehk okasmetsavöönd on noor loodusvöönd, kuna tekkis viimase 10000 aasta jooksul pärast viimast mandrijäätumist. Nii Euraasias kui ka Põhja-Ameerikas hõlmab see ulatuslikke igikülmunud alasid. Taigavööndis on jahe ja niiske suvi ning külm talv. Taigavööndi erinevates osades kõigub tº ja sademete hulk tugevasti. Polaaralade naabruses, kõrgmäestikes, Euraasia mandri siseosas ning Põhja-Ameerikas Alaska poolsaarel ja Kanada arktilises saarestikus on talved eriti karmid ning maa aasta läbi külmunud

Geograafia

odt

Loodusvööndid

3. Piirkonnad Vahemere äärsed maad, Lõuna-Aafrika, Austraalia edelarannik, Põhja-Ameerika läänerannik, Lõuna-Ameerika lõunarannik. 4. Taimestik peavad taluma kuivust. Enamjaolt tsitrusviljad, oliivipuud. Metsaraie ja ülekarjatamise tõttu on valdavalt säilinud põõsarinne, sest see on piirkond, kus inimtegevus on kestnud tuhandeid aastaid. 5. Loomastik lambad, kitsed, sest nad pole paljunõudlikud. Pole liigirikas loodusvöönd. 6. Mullastik väikese toitaine- ja huumuse sisaldusega 7. Inimesed tegevusalad: karjakasvatus, istandustes taimede kasvatamine, turism. Ajalooline ja kultuuriline paik. PARASVÖÖTME ROHTLA 1. Kliimavööde parasvööde 2. Kliima temperatuuride aastaringne amplituud on suur. Sademeid piisavalt. 3. Piirkonnad Euraasia (stepp), Põhja-Ameerika (preeria), Lõuna-Ameerika (pampa), Lõuna-Aafrika (veld), Ungari (pusta). 4

Geograafia

doc

Loodusvööndid - referaat

Loodusvööndid Geograafia õpimapp 8 klass ASUKOHT MULLAD KLIIMADIAGRAMM KULTUURTAIMED LOODUSVÖÖND LOOMAD TAIMED KESKKONNAPROBLEEMID Ekvaatorilähedased alad Kesk-Aafrikas, Lõuna-Ameerikas ja Kagu-Aasias; mullad enamasti vanad; lähtekivim sügavalt murenenud; raudoksiidist punased; horisontideks liigestumata; happelised; mineraalivaesed; bataat; maniokk; targo; EKVATORIAALNE tingimused eluks väga suhkruroog; saago; kohvi; mitmekesised; liikide arvukuselt VIHMAMETS kakao; vürtsid; ainulaadne; koduks pooltele tihe; lopsakas; liigirikas; loomali

maailma loodusgeograafia ja geograafiliste...

docx

Geograafia loodusvööndite tabel

Loodusvöönd Geograafiline Kliimavööde Mullad Elustik Inimtegevus Probleemid asend Taimed Loomad 1.Jää ja Põhjapoolkera Polaarvööde Igikelts Taimestik on Morsk, Eskimod Hiiglaslikud külmakõrbed ümbruses. kidur. Elustik jääkaru, sooritavad toidu jääkamakad a)Arktikas (hõlmab Põhja- on Antarktikas Weddeli otsinuil retki. ohustavad Jäämere koos liigivaene. hüljes, Gööni Töötavad laevu, seal on sealsete väikeste (lumejääväljad hüljes, vahelduvate palju ja suurte el tai

Geograafia

Rohkem sarnaseid