Levila... Maroko, Alzeeria lõuna pool Atlase mäestikku, Tuneesia, Liibanon, idapoolsed Vahemeremaad, Türgi, Iraak, Iraan, Afganistan, Pakistan ja LoodeIndia Kohastumised Hea ronimis oskus aitab tal jahtida linde puu otsast või põõsastest kaitsevärvus kõigusoojane Muud huvitavat... Gürsa mürk võib surmata isegi inimese Nad on väga head ujujad ja ronijad Arvukus on küllalt kõrge 1 ha esineb kuni 4 isendit Kaunis piimalill e. Jõulutäht Euphorbia pulcherrima Jõulutäht... Põõsas mäestikunõlvadel kodumaal kuni 3 m kõrgune Taime väikesed kollased õied on ümbritsetud punaste kõrglehtedega paljud jõulutähe sordid erinevad kõrguse, lehekuju ja kõrglehtede värvuse (roosad, valged, rohekad) poolest. piimalilleliste piimmahl on mürgine Levila Jõulutähe kodumaa on Mehhiko Kohastumised Vajab lühikest päeva ja pikka ööd, et õitseda vajab vähe vett
Mõned aaloe liigid on oma koha leidnud meiegi kodudes, sest aaloe mahlal on mitmeks puhuks raviv toime. Aaloe kasvad ainult aafrika kõrbedes. joonis 7. aaloe Datlipalm- Datlipalm on oluline toiduallikas oaasides. Tema lehtedest saadakse materjali mattide ja katete tegemiseks. Sinna, kus datlipalm kasvama hakkab, tekib kindlasti oaas. joonis 8. datlipalm Piimalill- piimalill on kogub endasse vett, et seda kasutada kui vaja. Loomade eest on piimalillel kaitseks okkad. Piimalilles olev valge mahl on mürgine, selle sattumisel silma võib jääda pimedaks. joonis 9. piimalill INIMTEGEVUS Sahara on väga hõredasti asustatud piirkond, inimesed elavad peamiselt oaasides. Jõeoaase on küll vähe, kuid need on hästi suured. Egiptuse oaas Niiluse
Sahara Kõrb Maria Pihelgas 10 C 2007/2008 Inimesed Nomaadid Beduiinid Sahara kõrbele iseloomulikud taimeliigid: Taimestik on väga liigi vaene. · Piimalill · Kõrbesoomuk · Harjashein · Kõrbetarn · Oaasides Datli palm Datli palm Kõrbetarn Sahara kõrbele iseloomulikud loomaliigid: · Dromedar ehk ühe küüruga kaamel · Fennek ehk kõrbe rebane · Kõrbehiir · Ogasaba · Sipelgalõvi · Vees elavad soolavähikesed · Liivaiquaan · Sarvikrästik Fennek Dromedar Sarvikrästik
Paljud sademeid on tugevasti harunenud juurestik. loomad jäävad suveunne. VÄGA vähe. Enamik taimi on lühieataimed. Paljudel puudub higinääre. Näide: kaktus, piimalill, aaloe, Hästi elavad seal roomajad. velviitsia, mugulnurmikas, Neil on veekindel nahk. saksauul, tääkliilia, kaameliastel. Näide: karakal, kõrbehiir,
Loodusvööndid Savannid : · Asuvad palavvöötmes pöörijoonte vahel . Lähisekvatoriaalne , · Kliima on niiske ja kuiv · Suured rohusööjad loomad , nt : elevandid , lõvid , hüaanid , metspühvlid . · Taimed : kägistaja-viigipuu , vesirohi , piimalill , palmid , ahvileivapuu. · Mullad kuivavad kuival perioodil läbi , tekib punast telliskivi meenutav kõva lateriitkiht . · Tihti on põlengud · Põllundust tehakse käsitsi , mis teeb mulla väheviljakaks . Ekvatoriaalsed vihmametsad : · Palav , sajab palju , kuu keskmine temp. +25 C · Põhiliselt feralliitmullad ja pole eriti viljakad . · Taimestik on väga liigirikas , üle poolte liikide elab vihmametsades.
3. kõrge lehtliilia - Aspidistra elatior 4. kuningbegoonia Begonia × rex-cultorum 5. tiigerlehik Calathea 6. romblehine tsissus - Cissus rhombifolia 7. tups-rohtliilia - Chlorophytum comosum 8. portulak-turdleht - Crassula ovata 9. vahemere alpikann - Cyclamen persicum 10. lõhnav draakonipuu - Dracaena fragrans 11. ääris-draakonipuu Dracaena marginata 12. kuld-nõelköis - Epipremnum aureum 13. sulgas nõelköis - Epipremnum pinnatum 14. jõulutäht sün. kaunis piimalill - Euphorbia pulcherrima 15. bensoe-viigipuu - Ficus benjamina 16. harilik viigipuu - Ficus carica 17. kummipuu sün. kummi-viigipuu - Ficus elastica 18. harilik luuderohi - Hedera helix 19. roos-hibisk - Hibiscus rosa-sinensis 20. vöödiline ratsuritäht - Hippeastrum vittatum 21. harilik vahalill - Hoya carnosa 22. Blossfeldi kalanhoe - Kalanchoe blossfeldiana 23. õrn näsakaktus Mammillaria gracilis 24. kõrge nefroleep - Nephrolepis exaltata 25. õilis kuuking - Phalaenopsis amabilis 26
sademeid. 4. Liibüa kõrb on tekkinud tänu niiskete õhumasside liikumist takistavate mägede tõttu. 5. Liibüa kõrb on liiva- ja kivikõrb ,mis on kaetud jämeda kivimmaterjaliga ,mis on pärit kulunud mägedelt. (joonis 2) (joonis 2) 6. Liibüa kõrbes nagu ka kõigis teistes kõrbetes kasvavad taimed nõgudes, kus leidub kasvuks vajalikku vett. Seal kasvavad näiteks datlipalm ja piimalill. Liibüa kõrbes elavad varaanid, savirästikud ja kaksküürkaamlid, keda kasutatakse kõrbes ringi liikumiseks. 7. Kõrbealadel on linnu vähe ja ainuke asi millega enamus inimesi tegeleb on rändkarjakasvatusega (rändkarjakasvatajaid kutsutakse nomaadideks). Nomaadid kasvatavad peamiselt lambaid ja hobuseid. 8. Liibüa kõrbes on rahvastiku tihedus 1-4 inimest ruutkilomeetri kohta. Kasutatud kirjandus: http://beta.sedac.ciesin.columbia
· Liibüa Põhja-Aafrikas liiva-ja kivikõrb · Gobi Sise-Aasia, Mongoolia Hiina kivi- ja liivakõrb · Suur nõgu Põhja-Ameerika poolkõrb · Kalahari Lõuna-Aafrika poolkõrb Keskkonnaprobleemid · Liigse karjakasvatusega kaasneb kõrbealade laienemine · Oskamatu põlluharimise tagajärjel võivad jõed, järved ja oaasid ära kuivada · Muld võib soolduda ja muutuda kasutamiskõlbmatuks Kõrbes kasvavad taimed · Saksauul Tamarisk Agaav Aaloe Kaktus Piimalill Kõrbes kasvatatakse · Arbuus · Dattel · Melon · Nisu · Oder · Puuvill Kasutatud allikad · http://www.miksike.ee/docs/referaadid/korbetest.htm · http://www.hot.ee/voydmayne/referaadid/ref/korbed.html · http://www.miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-26-2.htm · http://t1.gstatic.com/images?q=tbn:ANd9GcRNXSxCZLCu3SK5YeHRKnMYLdty8c534EUTGtciR3Mgro7KJ8xBiuveQS · http://t0.gstatic.com/images
Erineb alleelide vahekord st.genet.strukt. Makro,mikroevol:-aluseks genet.muutlikkus.-toimuvad samad protsessid(looduslik valik,olelusvõitlus)(mikro:evol.muutused liigi sees-uued liigid toimub kiiremini,hõlmavad vähem isendeid,tugineb geeni alleelide muutmisele ühest vormist teise.makro:liigist kõrgemate org.rühmade teke.uut tüüpi geenide teke. Konvergents:erinevad liigid on ehituslikult sarnased või omavad sarnast omadust,need sarnasused tulenevad elust samas keskkonnas.N:hai-delfiin,piimalill-kaktus Divergents-eri elupaikade algtüüpide lahknemine uuteks liikideksN:imetajad kohastuvad eluks maal,vees Homoloogia-selgroogsete jäsemes koosenvad sarnastest nn.homoloogilistest elunditest.Tähstsus:h viitab õhise eellase viievarbalisele jäsemele,mis on aja jooksul läbi teinud mitmes.muutused vast.funkt.muutumisele. Inimene(s-kujul.selgroog,püstine kehahoiak,2ljalal)Ahv(selgrool puudub s-kuju-1kõverus,4jal jalal)-sarnane DNA,kromosoomide ehitus,ehituslik sarnasus.
saarmas. I lisasse kuuluvate liikide isendite sisse- ja väljavedu on lubatud ainult erandlikel tingimustel ja on allutatud väga rangetele eeskirjadele. Täiesti on keelatud nende transport kommertseesmärkidel. II kategooria: siia kuuluvad liigid, mis pole otseses väljasuremisohus, kuid kes võivad selleks kontrollimatu kaubitsemise käigus saada. Kõik primaadid (ahvid), kullilised, kakulised, papagoidest toalinnuna peetavad, sisalikke, madusi, kilpkonni, haruldasi akvaariumi kalu, piimalill, aaloe, ja katusi, mis esimeses lisas pole. Eestist on sinna kantud: hunt, karu ja ilves, must-toonekurg, sookurg, kõik kullilised ja kakulised, ussidest - apteegikaan ning taimedest kõik orhideed (käpalised). Viimati lisati sinna ka angerjas. Siia kuulub umbes 32 500 liiki. II lisasse kuuluvate isendite sisse- või väljaveol on vajalikud eriload III kategooria: siia kuuluvate liikide kauplemise kvoodid sätestab konkreetne riik ise.
Jõululilled Jõulukuuse kõrval kuuluvad 20. sajandi kodudesse toalilled, mille valik ja päritolugeograafia aina avarduvad. Mõned neist on olnud eriti hinnatud, sest õitsevad täpselt jõulude ajal, nagu kristusekroon, jõulukaktus, fuksia. Amarüllist ehk ratsuritähte on püütud ka ise kasvatada ja ilusaid suuri õisi õigeks päevaks ajatada. Paarikümnel viimasel aastal kuulub jõulude juurde jõulutäht ehk kaunis piimalill ehk poinsettia, mida ostetakse jõuluajaks poodidest. Kuigi jõulutähe erksad lehed võivad olla ka roosad, kollakad või valged, on muidugi punaseleheline vorm jõuludeks eelistatud. Jõulutähed kuuluvad Ameerikas jõulude juurde alates aastast 1828, Euroopasse jõudis see Mehhikost pärit lill hiljem, kuid näiteks kunstlilledest ukse- ja kuusekaunistusena on see tänapäeval väga sagedane. Kahjuks ongi selle taime eluiga Eesti kodus
kurnatud aladelt edasi. See toob kõrbe endaga kaasa. Kui pärast põuaperioodi ei lasta põllu ja karjamaadel normaalselt taastuda on tulemuused katastroofilised. Raiutaks ka puid ja põõsaid. Viigikaktus-Põhja-Ameerika Kaevurkilpkonn-Põhja-Ameerika lõunaosa Sarvik-lõgismadu Kesk ja Põhja-Ameerika Tääkliilia-Ameerika Kõrbeiguaan-Ameerika Aaloe-Aafrika Karakal-Aafrika ja Kesk-Aasia Hall kevadik-Kesk-Aasia Suuresarveline piimalill Velviitsia- Sahara(Aafrika) Turkestani magun- pärit ees-aasiast tänapäeval aasia ja euroopa Kõrbe kivitäks-Põhja-Aafrika ja Kesk-Aasia kuni Hiiina Väike-kõrbehiir- Aasia Skorpion- igal pool Kaameliastel-Aasia ja Aafrika Saksauul- ameerikast Mugulnurmikas-igal pool
Liigid · silinderjas havisaba (S. cylindrica) · kolmevöödiline havisaba ehk Hahni havisaba (S. trifasciata) · suur havisaba (S. grandis) · hüatsinthavisaba (S. hyancinthoides) · tihe havisaba (S. kirkii) · vaihavisaba (S. stuckyi) · põõsashavisaba (S. suffruticosa) · tseiloni havisaba (S. zeylanica) Taim on mürgine. JÕULUTÄHT Jõulutäht ehk kaunis piimalill (Euphorbia pulcherrima) on piimalilleliste sugukonda piimalille perekonda kuuluv taim. Looduslikult kasvab KeskAmeerika lehtmetsades, peamiselt Mehhiko Vaikse ookeani rannikul Sinaloa provintsist kagu suunas kuniGuatemaalasse. Teda on viidud ka Aafrika ja Austraalia troopikaaladele. Jõulutäht on põõsas või madal puu. Ta kasvab 0,64 meetrit kõrgeks. Oma loodusliku esinemise aladel armastavad inimesed seda toataimena kasvatada. Kõige
Lehtede vahelduvad värvilaigud mõjuvad meeleolukalt ka siis, kui sügisel on vähe õisi või need puuduvad hoopis. Kevadised sibullilled annavad rikkalikult värvi ja võtavad vähe ruumi, arvestada tuleb aga teiste samal ajal õitsevate taimede värviga. Taimed: o harilik kassikäpp Antennaria dioica o harilik kukehari Sedum acre o harilik käokuld Helichrysum arenarium o harilik merikann Armeria maritima o küpress-piimalill Euphorbia cyparissias o nõmm-liivatee Thymus serpyllum o nõmmnelk Dianthus arenarius o palu-karukell Pulsatilla patens o sile tondipea Dracocephalum ryschiana o ümaralehine kellukas Campanula rotundifolia o valge kukehari Sedum album o alpi aster Aster alpinus o alpi hanerohi Arabis alpina o armeenia mailane Veronica armena o aubrieeta Aubrieta spp. o basiilikulehine seebilill Saponaria ocymoides
kanarbik. Hemikrüptofüüdid (H) uuenemispungad asuvad maapinnal, neid kaitseb kulu või kõdukiht, enamus rohttaimi on hemikrüptofüüdid (kuldvits, kerahein, sõrmtarn jne). Krüptofüüdid uuenemispungad asuvad maa all (geofüüdid - lõokannus, tulp, sibul, kuldtäht jne) või vee all (helofüüdid vesiroosid, vesikupud, hundinuiad jmt). Terofüüdid üheaastased taimed, kes elavad ebasoodsa perioodi üle seemnetena (paljud umbrohud nagu punand, hiirekõrv, harilik piimalill jne) Eluvormide bioloogiline spekter on eluvormide protsentuaalne jaotumus mingis flooras, taimkattevööndis vôi piirkonnas. Näiteks troopikas on suhteliselt palju fanerofüüte, sealhulgas nii puid, epifüüte kui liaane. Tundras valitsevad kamefüüdid, sest praktiliselt alati on maapind kaetud üle 25 cm lumekihiga (selle all on soe!), vegetatsiooniperiood on aga liiga lühike, et igal aastal kulutada jõuvarusid uue rohtse varre moodustamiseks. Mägedes ja ka varjukates
Sademeid langeb harva. Taimestik : Paljudel taimedel on väga sügavale ulatuv juurestik. Mullastik : Mullad sisaldavad väga vähe huumust. Värvus ühtlane helehall. Mulla pinnal on rohkesti sooli. Loomastik : Loomad jäävad suveunne, öine eluviis, heledavärvilised. Inimesed : Nafta kaevandamine, taimekasvatus, loomakasvatus, rändkarjakasvatus. Loomaliigid : kaevurkilpkonn, skorpion, kõrbe-kivitäks, väike-kõrbehiir. Taimeliigid : viigikaktus, aaloe, saksauul, piimalill. Vahemereline põõsastik ja mets Asend : 30ndate ja 40ndate laiuskraadide vahemikus. Mandrite läänerannikuil ja Vahemere ümbruses. Kliima : päikesepaisteline suvi, jahe ja vihmane talv. Taimestik: nahkjad lehed. Loomastik: Leidub vähe loomaliike. Inimene: karjatamine, kalapüük, põllundus. Loomaliigid : känguru, ida-vöötorav, kvoll, muflon Taimeliigid : loorber, pistaatsia, maasikapuu, oliivipuu Parasvöötme rohtla
Taimed Kõrbetaimed võivad pikki kuid endas vett säilitada, oodates põuaperioodi lõppu ja saabuvaid sademeid. Kõige rohkem on maltsalisi, korvõielisi ja liblikõielisi taimi. Kõrbetaimedel on tavaliselt sügavale ulatuvad või laiuvad juured. Neil on väikesed lehed, nad õitsevad ja viljuvad kiiresti. Paljud kõrbetaimed on suure toiteväärtusega, nad on kasutuses inimeste ja loomade toiduks ja ravimtaimedeks. Mõningaid liike: saksauul, tamarisk, agaav, aaloe, kaktus, piimalill, velvitsia, k a kõrbetarn, puju, kaameliastel. k t u s loomad Kõrbeloomad taluvad hästi kuumust neil on soomuseline kehakate, varjevärvus ja väike veevajadus, toidu otsingul
Eluohtlike ägedate mürgistuste keskmiseks sageduseks arenenud maades loetakse kuni 4 juhtu 1000 elaniku kohta aastas, neist 1-1,5 % on mürgistused taimedega. Eesti ohtlikumad mürktaimed Eesti ohtlikemad mürktaimed on mürk-, surma- ja koeraputk, näsiniin, äiakas ja jugapuu. Vähem mürgised on ussilakk, sookail, mürktulikas, piimalilled, vereurmarohi, metspipar, soovõhk. Ilutaimedest on väga mürgised sinine käoking, sügislill, adoonis, oleander, upsujuur ja piimalill. Mürktaimede seas on ka ravimtaimi, näiteks unimagun, karumustikas, koerapöörirohi, ogaõun, maarjasõnajalg, maikelluke jt. Sinine käoking (Aconitum napellus) Kuni 1,5 m kõrgune mitmeaastane taim. Vars on püstine, suurte tumeroheliste sõrmjate lehtedega, õitseb juulist septemrini. Õied suured, sini-violetsed, koondunud kobarasse. Meil levinud kui ilutaim. Sinine käoking Euroopa kõige mürgisem taim, mis sisaldab alkaloid akonitiini.
inimtegevust.liikuvad liivad takistavad taimede kasvu.kui taimed liivaall mattuvad, kasvavad kiiresti uued asemele.tähtsamad eluvormid on kõvalehelised põõsastimed.taimed:valge saksauul,liiva akaatsia. · Kõrbeid eristatakse pinnase iseloomu ja veereziimi järgi . Elustik Taimestik : talub suurt kuumst ja kuivust .Kõige rohkem on taimedest liblikõielisi, korvõielisi, altsalisi. Kuivalembelised taimed on : saksauulid, kolligoonium, agaav, aaloe, kaktused,piimalill. Mitmeaastased rohttaimed :puju, kaameliastel. Kõrbepäritolu kultuurtaimed on arbuus ja melon.kõrbes kasvatatav tähtsaim kultuurtaim on datlipalm. kÕrbeloomad: taluvad hästi kuumust.neil on soomuseline kehakate ja kaitsevärvus.+väike veevajadus.enamik loomi on oma eluviisilt uru- ja ööloomad, osa neist teeb ka suveuinakut. kõrbe loomad :suslik, liivarott.kobra , eefa, .tuntuim kõrbeloom on kaamel. Inimtegenus · Rändkarjakasvatus (rändkarjus e
kui sademete hulk, kuivad ja kuumad tuuled, liivatormid. Riigid: Austraalia, Namiibia, Argentiina, Saudi-araabia, Egiptus, Alzeeria, Liibüa. Kõrbete liigid: kivikõrb, liivakõrb, savikõrb, soolakõrb, lössikõrb. Mullad: Hallmuld Taimed: Põõsad ja poolpõõsad, väiksed lehed, tihti asendunud okastega, lühiealised, lihakad lehed ja varred niiskuse hoidmiseks. Tüüpilised taimed: saksauul, tääkliilia, kaameliastel, mugulnurmikas, velviitsia, aaloe, suuresarveline piimalill, viigikaktus, hall kevadik. Kultuurtaimed: turkestani magun Loomad: öine eluviis, väike keha, pikk saba(küür) ladestuvad rasvad, varjevärvus, suveuni, väike veevajadus, higinäärmete asemel soolanäärmed, soomuseline kehakate. Tüüpilised loomad: skorpion, karakal, kaevurkilpkonn, sarvik-lõgismagu, karakal, väike-kõrbehiir, kõrbe-kivitäks, kõrbeiguaan. Inimeste tegevusalad: elatakse oaasides ja jõeorgudes, maavarade kaevandamine, soola tootmine, taime- ja loomaskasvatus.
com/Plants_Echinacea_purpurea.htm) Joonis 20. Purpur-siilkübar Kasutatud kirjandus: Eesti Päevaleht. 2000. Tervistav Siilkübar Purpur-siilkübarat peetakse ka üheks parimaks lõikelilleks. Kättesaadav http://www.epl.ee/news/melu/tervistav-siilkubar- purpur-siilkubarat-peetakse-ka-uheks-parimaks-loikelilleks.d?id=50854658. 08.08.2013 Seemnemaailm. Purpur-siilkübar Echinacea purpurea. Kättesaadav http://www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=332. 08.08.2013. 1.11 Piimalill (Euphorbia) Konkreetne liik: kuldne piimalill (Euphorbia polychroma) (joon. 21, joon.22) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 30-35 cm, laius kuni 40 cm. Taime välislaadi kirjeldus: keskmise kõrgusega puhmik. Moodustab keraja, tugevalt haruneva põõsa. Lehed: ümmargused, pikergused, hallikasrohelised, kauni sügisvärvusega. Õied või õisikud: kõrglehed on kuldkollased. Õitseb mais. Liigi eritunnused: hea meetaim, raviomadused on nii juurtel, vartel kui ka õitel.
........................................................................ 18 Kilpleht (Darmera) ................................................................................................................... 20 Kukekannus (Delphinium) ........................................................................................................ 22 Siilkübar (Echinacea) ............................................................................................................... 24 Piimalill (Euphorbia) ................................................................................................................ 26 Heleenium (Helenium) .............................................................................................................. 28 Lumeroos (Helleborus) ............................................................................................................. 30 Päevaliilia (Hemerocallis) .............................................................
oktoober kuivem muld Kukekannus Delphinium x hybridum ´Magic F. 80 cm juuni-august taevasinine Toitainerikas päikseline Heavenly Blue´ parasniiske muld Kuldne piimalill Euphorbia polychroma 40-50 cm mai-juuni Kõrglehed Kuivem päikseline kuldkollased tavaline muld Kurereha Geranium `Brookside' 40-50 cm juuni-august Suured sinised Tavaline Päikseline, parasniiske poolvarjuli-
Paljudel vähe. taimi on lühieataimed. puudub higinääre. Hästi elavad seal roomajad. Neil on veekindel nahk. Näide: kaktus, piimalill, aaloe, velviitsia, mugulnurmikas, saksauul, tääkliilia, Näide: karakal, kõrbehiir, iguaan, kaameliastel. skorpion, kaamel Jääb vihma- ja Aasta jaguneb seal Seal on ferralliitmullad
Kui vett on võimalik koguda, siis taim muutub siledamaks (voldid muutuvad lamedamaks). Kui vesi ära tarbitakse tõmbub taim kurruliseks tagasi. Datlipalm on oluline toiduallikas oaasides. Tema lehtedest saadakse materjali mattide ja katete tegemiseks. Sinna, kus datlipalm kasvama hakkab, tekib kindlasti oaas. Kaktusesarnane piimalill on põhiliselt Saharas ja Liibüas. Piimalille lehed on moondunud astlakujuliseks, et vähendada veeauramist. Loomastik: Loomad, kes elavad kõrbes, peavad võitlema ellujäämise nimel mitmete vaenulike ja raskete tingimustega. Tugev kuumus, põletav päike ja veepuudus on mõned neist raskustest, mis kõrbes ees ootavad. Selle vastu on kõrbeloomadel kujunenud mitmed kohastumused: mõned loomad ei joo kunagi, nemad saavad
lehed või muundunud astlad veeotsinguteks; vihmaperioodil niiskuse kao vähendamiseks; elutseb ka kõrbeliike; koguvad lehtedesse ja vartesse kollakaspruunid; võib esineda vett; lühieataimed; kuivaperioodi suveuni; higinäärmed puuduvad; elavad üle seemnete või maa- aluste osadena; velviitsia; piimalill; saksauul; kaktus; Kõrbealade laienemine savannide arvel; taimkatte hävimisel kõrbeliivad hakkavad liikuma ja on ohtlikud oaasidele; veekogud kuivavad (Araali meri), sest inimesed kasutavad vee ära; naftareostus piirkondades, kus pumbatakse naftat; Kõrb Sademed alla 100 mm. Kõrbeliigid: 1. Liivakõrb suured liivaluited, barhaanid. 2. Kivikõrb kaetud kividega. 3
Välispidine kokkupuude taimemahlaga võib põhjustada nahapõletikku, ekseemi, sügelust (Kaur jt, 2010). Nõges. Eestis väga mürgiseid nõgeseid ei kasva. Kõrvenõgest või raudnõgest katsudes pääseb kõrvetava toimega vedelik karva tipus olevast mahutist välja ja põhjustab kihelust, punetust, valu, ja kuplasid. Need aistingud mõne aja pärast mööduvad. Toore nõgese söömine võib esile kutsuda allergiat ja seedehäireid (Kaur jt, 2010). Harilik jõulutäht ehk piimalill. Taim on ohtlikult mürgine, sisaldades vähki tekitavat ja nahka ärritavat piimamahla. Sattudes nahale, limaskestadele või silma, võib tekitada kohalikke kahjustusi. Jõulutäht on põhjustanud raskeid mürgistusi lastel, kes on taime lehti närinud (Kaur jt, 2010). Alpikann. Mugula söömine põhjustab mürgistuse, mille tunnused on iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, kõhuvalu, tugevad krambid ja hingamislihaste halvatus. Taime mahl ärritab nahka (Kaur jt, 2010).
.....................................................................................................10 1.8 Kilpleht (Darmera)..........................................................................................................11 1.9 Kukekannus (Delphinium)..............................................................................................12 1.10 Siilkübar (Echinacea)....................................................................................................13 1.11 Piimalill.........................................................................................................................14 1.12 Heleenium (Helenium)..................................................................................................15 1.13 Lumeroos(Helleborus)..................................................................................................16 1.14 Päevaliilia (Hemerocallis)............................................................................................
Ta kasvab 2-5 m kõrguseks, tema korvõisik ehk korvik on aga 8-40 cm-se läbimõõduga. Taime hargnenud sammasjuur võib tungida 3-4 m sügavusele. Päevalille seemneid süüakse ja neist saab ka õli. Teda kasvatatakse Argentiinas, Rumeenias, Põhja- ja Kesk-Ameerika. 2 Tööstuskultuur Kautsukipuu on heitleheline piimalill. Lehed kolmetised, väikesed ühesugulised kroonlehtedeta õied asetsevad pööristes, vili on suur 3-seemneline kupar. Kautsukipuu piimmahl sisaldab lateksit. Sellest tehakse kummi. Peamised kasvatusalad: malaka poolsaar. Malai saarestik, tseiloni saared. Viigipuu on mittesöödav taim, roheliste lehtedega, tillukeste õitega mis on täielikult suletud. Kasvutingimustena vajab vähest valgust, kuid pidevat valgust. Kaitsma peab teda külma ja põua eest
euroopa humalpöök (Ostrya carpinifolia) ja õlipistaatsia (Pistacia terebinthus). Phrygana ehk früügana. Termin "früügana" tähistab avatud põõsastikku, kus kasvavad valdavalt madalad, padjakujulised, lõhnavad, ogalised või hallilehised kääbuspõõsad. Früügana alasid on saartel ja sagedaste suurte tulekahjude tõttu kahjustatud igihaljaste laialehiste metsade aladel, kus valdavad liigid on kiviroosik (Cistus sp.), okaskroon (Sarcopoterium spinosum), (Coridothymus capitatus), piimalill (Euphorbia acanthothamnus), piparrohi (Saturejia sp.), hermanni koldrohi (Anthyllis hermanniae), mikromeeria (Micromeria juliana). Lehtmetsad. Tammeliikidest, mis esinevad enamasti riigi mandriosa mägedes ja madalamate mägede nõlvadel kõrgusel 300 kuni 800 m, on kõige levinumad karvane tamm (Quercus pubescens) ja ungari 2 tamm (Q. Frainetto)
karikakar, humallutsern, harilik tõlkjas, valge mesikas, sirplutsern. Happesuse suhtes ükskõiksed: h. orashein, põldosi, rukkilill, hiirekõrv, roomav tulikas, kirburohud, linnurohud. Kehva mulda ja mulla happesust näitavad: harilik varakevadik, väike oblikas, põld-härghein, silmarohi, jusshein ja lamba aruhein. Head toitainetega varustatust näitavad umbrohud: tömbilehine oblikas, harilik punand, vesihein, hiirekõrv, piimalill, karvane võõrkakar, must maavits, raudnõges, harilik malts. Lämmastiku olemasolu näitavad umbrohud: h. orashein, harilik ristirohi, harilik piimohakas, kõrvenõges, mets-harakputk, roomav madar, vesihein, h. linnukapsas. Lämmastikuvaest mulda näitavad: aruporgand, harilik-kukehari, valge karikakar. Head huumusega varustatust näitavad: harilik piimalill, vesihein, raudnõges, võõrkakar. Umbrohud, mis näitavad probleeme veereiimi osas tihenemise tõttu ülemises mullakihis: roomav
Vabariigi ja Namiibia riikide territooriumil. Kõrbevööndis kasvavad peamiselt põõsad ja poolpõõsad, mis on osalt igihaljad, osalt heitlehised. Osa taimi koguvad niiskel ajal vee oma vartesse, juurtesse või viljadesse nn sukulentid. Enamik taimi on lühieataimed. Levinud on erinevad kaktuse liigid, aaloe, mugulnurmikas, kaameliastel. Namiibi kõrbele on iseloomulikud velvitsia ja suuresarveline piimalill. Nii nagu taimed, on ka kõrbeloomad kohastunud eluks veevaeses keskkonnas. Enamikkule loomadele on iseloomulik öine eluviis, heledavärviline karvastik, väike keha, pikk saba või küür, kuhu ladestuvad rasvad. Väga hästi on kõrbeeluga kohastunud roomajad maod, varaanid ja kilpkonnad. Teiste loomade seast on levinud karakal, kõrbehiir jm. Kõrbevööndi mullad sisaldavad väga vähe huumust j on seetõttu ühtlaselt helehallid ja väheviljakad. Siseveed: Järved
olla ka kaljused. Mõned kõrbed on kehvade rohumaadega, kuid täiesti elutud on üksnes Antarktika jääväljad. Maailma suurimad kõrbed: 1) Sahara Põhja-Aafrikas liiva,-kivi-,ja savikõrb 2) Liibüa Põhja-Aafrikas liiva,-ja kivikõrb 3) Gobi Sise-Aasia,Mongoolia,Hiina kivi,-ja liivakõrb 4) Suur nõgu Põhja-Ameerika poolkõrb,sooldunud alad 5) Kalahari Lõuna-Aafrika poolkõrb Kõrbes kasvavad taimed: 1) kaligoonum 2) saksauul 3) tamarisk 4) agraav 5) palmliilia 6) aaloe 7) kaktus 8) piimalill Kõrbes elavad loomad: 1) kaamel 2) kits 3) lammas Kõrbes kasvatatakse: 1) arbuus 2) dattel 3) melon 4) nisu 5) oder 6) puuvill Taimed Datlipalm Datlipalm on kõrbes kõige levinum palmiliik. Leidub peamiselt Saharas, Araabias. Ta on sealse kliimaga hästi kohanenud. Kuid ta kasvab ka väljaspool kõrbe. Datlipalm elab kuni 200 aastaseks. Kõrbes moodustavad datlipalmid oaase. Nad varjavad oma suurte lehtedega päikesevalgust. Tänu sellele saavad seal kasvada ka teised taimed
Selts malpiigialaadsed – Malpighiales (sün. kannikeselaadsed) Umbes 30 sugukonda, mis on ühendatud molekulaarsete andmete alusel (mõned pärinevad vana klassifikatsiooni väga erinevatest osadest) Morfoloogiliselt väga mitmekesine, ühiseid tunnuseid raske leida: palju puittaimi, sageli abilehed, õied viietised, tolmukaid palju – need ka rosiidide tunnused Sugukond piimalillelised – Euphorbiaceae Peamiselt troopiline sugukond, üle 7000 liigi Suurim perekond on piimalill (Euphorbia) Rohttaimed, põõsad ja puud, sageli piimasooned piimmahlaga Lehed vahelduvad lihtlehed, abilehtedega Õied ühesugulised, redutseerunud õieosade ja nektariketastega, koondunud keerukatesse õisikutesse Kroon lahklehine või puudub Tolmukaid 1 kuni palju Vili on kuprataoline jaguvili Brasiilia kautšukipuu (Hevea brasiliensis) Maniok (Manihot esculenta) Piimalilleliste õite redutseerumine kõige äärmuslikum perekonnas piimalill, kelle õisikut nim. tsüaatium
ühtviisi laialt kõigi nende nelja kohta. Kanaperse ja teised sarnased nimed on tekkinud nende taimede õite sarnasuse järgi: keskel on kollased putkõied ja servadel valgete pika naastuga keelõite ring. Selline õis on eestlastele meenutanud kana taguotsa, millel tuul on suled laiali ajanud. 9 Samuti kohtab kesalillel mitmeid teistele taimedele kuuluvaid nimesid: karikakrad, kummelid, piimalill. Kõik need viitavad sarnasusele vastavate taimedega. Kesalillel on karikakardega sarnased õied. Samuti on mõlemate lehed jagunenud peenteks hõlmadeks. Karikakral on aga siiski lehehõlmad lamedad, kesalillel aga päris niitjad, peaaegu nagu tilli lehed. Kesalill on harilikult karikakrast palju võimsama kasvuga. Sarnasus kummeliga seisneb lehtede ja õite välimuses, kuid kummelilõhna kesalillel pole. Mõnevõrra erinev on ka nende õisik. Kummeliõisik on kuhikjas ja
Disjunktsioonid · Ühe taksoni esinemine eri piirkondades · Katkemine barjääri tekke tõttu tekivad vahele mäed, ookean · Kauglevi · Grupidisjunktsioonid Holarktiline punahirv, harilik pöök Lemuuria Bipolaarne erinevatel poolkeradel IIIII - ei tea Konvergents evolutsiooni kaugete taksonite muutumine sarnasteks · N : Urson (Ameerika) , Okassiga ( vana maailm) Hunt- kukkurhunt Ümiseja-vombat Kaktus-piimalill ökogeograafilised seaduspärad · Biogeograafia ,, seadused" · Oluliste ökoloogiliste tunnuste muutumine ruumis · Makroökoloogia eelkäija! · Bergmanni seadus suurematel laiuskraadidel on loomade kehasuurus suurem · Alleni seadus soojaverelistel sugulasliikidel on külmas elavate SIIT KA PUUDU TEKST!!! · Glogeri seadus . niiske elupaiga loomad on tumedama kehavärvusega kui kuiva elupaigaga loomad Taimelehtede suurus ja kuju
Raskesti tõrjutav.) 2. Paljunemisviis enamus paljuneb seemnetega (e. generatiivselt), pikaealised on aga võimelised paljunema peale seemnete veel ka juure- ja varretükkidega või lehtedega (e. vegetatiivselt); 3. Eluea pikkuse järgi - lühiealised ja pikaealised umbrohud Lühiealised: Siia kuuluvad 1-2 aastased umbrohud. 1-aastased: valge hanemalts, konnatatar, kirju kõrvik, raudnõges, harilik nälghein, harilik piimalill, harilik punand, tähkjas rebashein, põldrõigas, põldsinep, verev iminõges · Suviumbrohud hakkavad kevadel seemnest kasvama, võivad anda suve jooksul mitu põlvkonda, aga talve saabudes surevad; · Talvituvad umbrohud on suviumbrohud, mis hakkavad samuti kevadel seemnest kasvama, võivad anda suvel mitu põlvkonda, ületalve aga talvituvad lehekodarikuga või puhmana.
arenenud sarnasteks seetõttu, et ökoloogiline roll ja eluviis nõuab just sellist eluvormi. Meenutavad disjunktsiooni, sest nii sarnased välimuselt, kuid evolutsioonilselt pole kunagi koos olnud. Nt urson (Ameerikad) ja okassiga (vana maailm), kapibaara (am) ja kääbusjõehobu (aaf), pakat (am) ja vesihirvik(aaf), aguuti (am) ja pisiantiloop (aaf), hallmasaama (am) ja kollaselg-kabrik (aaf). Pärisimetajate ja kukkurloomade sarnasus. Kaktus ja piimalill. Ökogeograafilised seaduspärad. · Biogeograafia ,,seadused" · Oluliste ökoloogiliste tunnuste muutumine ruumis (nt kehamassi suurus). · Need seaduspärad on makroökoloogia eelkäijad. · Bergmanni seadus suurematel laiuskraadidel on loomade kehasuurus suurem (et seda uurida on vaja levikuatlast, teadmist loomade kehamassist). Leidis peamiselt soojaverelistel loomadel sooja on kergem hoida, kui on
(Papaver). Anastomoosideta piimasooni esineb näiteks perekondades kassitapp (Convolvulus), lauk (Allium) ja vereurmarohi (Chelidonium). Lülitute piimasoonte rakud ei liitu, vaid iga piimasoon koosneb pikast, torujast rakust. Selliseid rakke ei tarvitse ühes taimes olla palju (5-6), kuid raku pikkus võib ulatuda viie meetrini. Harunevad lülitud piimasooned on perekondades igihali (Vinca), nõges (Urtica), kanep (Cannabis); harunematud esinevad perekondades piimalill (Euphorbia, joonis), oleander (Nerium), viigipuu (Ficus) jt. Nii lüliliste kui lülitute piimasoonte funktsiooni suhtes puudub botaanikutel ühine seisukoht. Idioblastid on sageli eritusfunktsiooniga. Nende produktideks on mitmesugused limad, eeterlikud õlid, kaltsiumoksalaadi kristallid (rafiidide või druusidena), alkaloidid, parkained jms. Mahutid ja käigud erinevad sekretoorsetest idioblastidest selle poolest, et kujutavad endast lüsigeenselt või
põldohakas, paiseleht, roomav tulikas, võilill, linnurohi, lõhnav kummel 3) varjutaluvad taimed: kilpjalg, harilik naat, harilik maajalg (kassiratas) 4) kuivad mullad: ahtalehine kõrvik, kollane karikakar, valge pusurohi, harilik kurekael, pehme kurereha 5) korralik mullastruktuur ja mullaelustik (küpse muld): kõrvenõges, hõlmlehine ja pärsia mailane, harilik punand, võõrkakar, valge hanemalts, verev iminõges, vesihein, piimalill 6) kerged mullad: kanarbik, kukemagun, must vägihein, piimalill Füüsikalised ja mehhaanilised omadused Plastilisus, sidusus, kleepuvus, mahumuutused - kõik need eelnevad mullaomadused tulenevad mullaosakeste eripinnast ja sellega seotud pinna vabast energiast. Kuna saviosakeste ja mulla kolloidide eripind on kõige suurem, etendavad just need suurt osa loetletud mullaomaduste kujunemisel. Sama pinnaenergia abil on nad võimelised siduma enda ümber kontsentriliselt vett. Vee
- Surmaputk- kogu taim on mürgine, eriliselt mürgised seemned, halvatus, haiseb ebameeldivalt, - Koerputk- kasvab raiesmikul, - koerapööri rohi- mürgisus säilib silos ja heinas. - Vereurmarohi- soolatüükapeale, põhjustab maohaigusi, kuivatamisel mürgisus ei kao, - Ülased ja sinililled- mürgised, kuivatamisel mürk kaob, - Maikelluke- eriti mürgised marjad, Soome rahvuslill - Kaunis Piimalill (jõulutäht)- mürgine, Looma ja karjamaa vahelised suhted Karjamaa kasutamine keerulisem, kui ühe aastaste kultuuride viljelemine. Heintaime liike rohkem, karjatamine loob uued tingimused, võrreldes rohu niitmisega. Karjatamisega kaasneb tallamine, väljaheited, mikrobioloogilised tegurid. Rohusöömine erineb rohu niitmisest. Niitmisega eemaldatakse kõik taimed valikuta, karjamaal söövad loomad valikuliselt, pidevalt kärbitakse paremaid taimi. Paremad taimed on
Paljudel kõrbetaimedel on väga sügavale ulatuv ning hargnenud juurestik, mis võimaldab vett kätte saada. Osa taimi koguvad niiskel ajal vee oma vartesse, lehtedesse, viljadesse, juurtesse ning kasutavad seda põuaperioodil sukulendid. Enamik taimi on lühealised. Viigikaktus lapikute lihakate vartega, kasvab looduslikult Põhja-Ameerkas. Aaloe palsude lihakate viljadega. Hall-kevadik lühieataim Aasia lähistroopilistes kõrbetes. Suuresarveline piimalill 2 meerti kõrgune, kaktusesarnane, haruline. Velviitsia haruldane Namibi kõrbe taim. Kasvab kogu elu kahe pika lehena, mis otsast narmendavad ja suurenevad. Türkmenistani magun pärit Aasiast. Tääkliilia Ameerika levinud kõrbetaim. Saksauul kõva puiduga, kasutatakse kütteks. Mugulnurmikas savikõrbete madal kõrreline. MULLASTIK Mullas sisaldavad vähe huumust ja on seetõttu ühtlaselt helehallid. Tugeva päikesekiirguse
alumisi osi toitainetega) toimub aga niineosa e floeemi kaudu. ERITUSKUDE Piimasooned on elusad rakud, Elundite sisemuses mille vakuoolides Eritised on lisaks (varufunktsiooniga rakuorganell) mittevajalikkusele taimel sisaldub piimmahl (magun, tihti ka kaitseks piimalill, Hevea piimmahlast taimtoiduliste loomade vastu, saadakse kautšukki) liigse vee eritemiseks, putukate ligimeelitamiseks, varuaineteks Eritusrakud paiknevad hajusalt Elundite välispinnal teiste rakkude vahel (nt teepõõsal ja loorberipuu lehtedes) Näärmekarvad (epidermi
annaabi.ee 
