aeglase rütmiga . Kiirema rütmi ajal soleeris algul flööt , siis hiljem kammerorkester. Suve osa ei olnud nii väga meeldejääv kui kevad. Järgmine osa oli sügis (adagio molto) , mis algas ka rahulikumalt , tagasihoidlikumalt , vaikselt ning mängis kogu koosseis.Arvan , et püüti edasi anda sügise nukrameelsust ja seda , et lehed langevad puudelt , linnud hakkavad ära lendama ja ka sügise halli , vihmast , sombust ilma.Vahepeal luges Üllar Saaremäe vaheteksti( vahetekst oli iga aastaaja vahel) ning siis esitleti sügise(allegro) erksamat poolt , erksaid värvi lehti . Rütm oli väga hoogne , vahepeal soleeris ka flööt , mis kirjeldas minu arvates lehtede lendu. Talv (allegro) algas jällegi vaikselt flöödi soologa , mis kirjeldas väga hästi lumehebe lendu , tasapisi liitus kogu kammerorkester. Mõne aja pärast muutus rütm kiiremaks , võib isegi öelda tugevamaks , hoogsamaks
Lähisekvatoriaalne kliimavööde on vahekliimavööde, kus talvel valitseb troopiline õhumass ja suvel ekvatoriaalne õhumass. Lähisekvatoriaalsele kliimale on iseloomulikud kuum ja kuiv talv ning kuum ja niiske suvi. Talvel valitsevad seal troopilised õhumassid kuiva ja läbipaistva õhuga ning Päike asub peaaegu kogu aeg seniidis. Suvel valitsevad ekvatoriaalsed õhumassid ning iga päev sajab vihma.Eristatakse kuiva aastaaega talvel ja vihmast aastaaega suvel. Nende pikkus sõltub koha asukohast: mida lähem koht ekvaatoriaalvöötme poole, seda pikem on vihmane aastaaeg ja lühem kuiv aastaaeg. Kokkuvõtteks on et lähisekvatoriaalne kliimavööde on vahekliimavööde kus on talvel troopiline õhumass ja suvel ekvatoriaalne õhumass, kuiv talv ja suvi on kuum ja niiske, suvel sajab iga päev vihma. Kasutatud kirjandu: wikipedia, õpik.
keskmiselt 1000-1500mm, tuulepealsel nõlvul 3000-6000. Induse-Gangese madaliku loodeosas ja Dekkani sisealal 60-400mm. Jaanuari keskmine temperatuur Himaalaja jalamil on 15 kraadi, lõunaosas 27 kraadi. India loodeosas valitseb lähistroopiline mäestikukliima, Himaalajas ja Karakorumis kõrgmäestikukliima. Veestik Siseveekogusid on tihedalt, mis omakorda hõlbustab maa niisutamist. Suurimad jõed on Ganges, Prahmaputra, Indus, Narmada, Godavari, Krishna ja Mahanadi. Himaalajast algavad vihmast, lume-ja jääsulamisveest toituvad jõed on veerohkemad ja nende kõrgvesi püsib märtsist novembrini. Dekkanilt algavail, ainult vihmast toituvate jõgede kõrgvesi kestab juunist novembrini. Sageli on jõgedel, mis algavad Himaalajast, palju üleujutusi. Mullastik ja taimkate Mullastikus on peamiselt punamullad, lateriitmullad, basaltidelt tekkinud troopilised mustmullad ja lammimullad. Loodusliku taimkatte on inimtegevus suurelt osalt hävitanud või seda tugevasti muutnud
Draakonimäed. Savannid asuvad Aafrika keskosas. Savannis vahelduvad vihma- ja kuivaperioodid. Savanni röövloomad on gepard ja lõvi. Siin elavad ka lennuvõimetud jaanalinnud, pikkade jalgadega sekretärlinnud ja raisakotkad, kes otsivad savanni kohal tiireldes surnud loomi. Ahvileivapuu on Aafrika savannides kasvav pudelikujulise tüve ja lühikeste okstega heitleheline puu. Ta on üks maailma kõige jämedamaid puid - läbimõõt 12 m. Aafrika jõed toituvad peamiselt vihmast, seetõttu esinevad seal hooajalised üleujutused. Suurimad jõed on Niilus Millised inimesed elavad Aafrikas? Aafrikas elab üle 10% maakera rahvastikust. Aafrika on hõredasti asustatud. Tihedaim on rahvastik Niiluse jõe kallastel ja Vahemere rannikul, hõre kõrbetes, savannides ja vihmametsades. Aafrika põlisasukad on negriidse rassi esindajad, Põhja-Aafrika ammused asukad on ka araablased. Madagaskari elanikud malagassid pärinevad aga India ookeani rannikult.
KOHTLA-JÄRVE JÄRVE GÜMNAASIUM Juhan Liivi luuletused Referaat Kohtla-Järve 2014 Sügise Igav liiv ja tühi väli, taevas pilvine, jõuan tulles metsa äärde, tuleb nõmmetee. Männi roheline samet, üksik metsatee: pedak heleroheline, kask kuldkollane. Pedak heleroheline, kask kuldkollane! Nõmm on sügisele langend kaenlasse. Sügis Kaselehekene, meie väraval. Langeb oksalt alla, langeb värinal. Vaatan metsa poole: pilve vanunud! Minu meel ja mõte nagu leheke! Kurva pilve, närtsinud metsa sarnane. Külm Mets härmatises surnuvaik, koit idas veripunane, õhk kristallisid piserdab, õhk põhjast tuleleil on see! Loom koiduvalgel kisendab, hunt, põder, metskits ägavad. Kord-korralt külm sääl plaksatab, siis jällegi kõik surnuvaik... Koit idas veripunane. Sügis Sügisetuul raputab puul, küürutab kõveral kõrrel kui sandike! Sügisene kodu Mu armas kodu, väikene, sääl eemal mäe pääl! Su üle särab päikene, p...
1. Mis mõjutab merevee omadusi? -mere pinnale langev päikese kiirguse hulk -soolsus -soolsus -veetemperatuur -vee ringlemine 2. Mitu % päikesekiirgust neeldub merevees ja kui palju peegeldub? -merevees neeldub 92% ja 8% peegeldub tagasi atmosfääri 3. Kuidas toimud soojuse ümberpaigutumine veega? -neeldumine lõppeb 30-40 m sügavusel. Seetõttu on veekogu paari meetri paksune pinnaskiht soojem kui sügavamate kihtide vesi 4. Millises maailmapiirkonnas on merevesi soolasem? Miks? -lähistroopilistel aladel, sest seal toimub suur auramine, mis ületab sademeid mitmekordselt. 5. Iseloomusta soolsust kui elustiku faktorit. -merevee soolsus mõjutab liikide arvu. Mis on suurim 35-40% soolsuse korral ning kõige väiksem 5-15% juures. Mida soolasem on vesi seda rohkem on liike. 6. Iseloomusta kulutus rannikut, langrannikuid ning selgita, kuidas mõjutab lainetus rannikule? -Kulutusrandadele on iseloomulik rannajoone sirgemaks muutumi...
Sademed. Vett, mis langeb pilvedest, nimetatakse sademeteks. Üks sademete vorm - vihmapiisad- tekib pilvedes, kui õhuvoolud moodustavad tillukeste veepiiskade omavahelise põrkumise. Need piisakesed liituvad suuremateks piiskateks, mis langevad vihmana alla. Õhk peab olema niiske, et vesi jõuaks aurustumata maapinnale, nii et selline sademete teke on iseloomulik põhiliselt troopilistele aladele. Enamik vihmast tekib kõigepealt jääkristallidena kõrgel atmosfääris madala temperatuuriga pilvedes. Jääkristallid kasvavad suuremaks, kui vesi nende peal külmub. Kas kristallid jõuavad maapinnale vihma või lumena, sõltub kõrgusest, millel nad külmuvad minimaalsest kõrgusest, millel temperatuurid ja rõhk üldse põhjustavad vee külmumise. Kui külmumine toimub madalamal kui 300 meetrit maapinnast, siis pole jääkristallidel aega enne maapinnale jõudmist sulada, nii et nad langevad lumena
Toomas Nipernaadi Toomas on näiliselt harilik rändur ja suvenautija. Reisides mööda päikselist kui ka vihmast Eestimaad, tutvub ta erinevate inimestega. Neile mulje avaldamiseks valetab ta kas mõnikord enda ameti, päritolu, varanduse või kavatsuste kohta. Peaaegu kõikjal, kus ta peatub on ka naine, kellele ta oma armastust vannub ja kõik ilusa kokku valetab. Nii jääbki tunne, nagu tahab ta lihtsalt iga tüdrukuga mängida ja näha, kui kaugele ta suudab suhte viia, sest varem või hiljem lahkub ta mingil põhjusel ikkagi, kas siis neiu teadmata või nõusolekul. Kui ta
Leonardo da Vinci õppis Firenze tollase juhtiva maalikunstniku ja skulptori Andrea del Verrocchio käe all. 1516. a kutsus Prantsuse kuningas Francois I kuulsa Leonardo da Vinci oma nõuandjaks kunstiasjus Leonardo kunstiloomingut täiendavad tema arvukad analüütilised joonistused Ta kujutas oma visanditel inimese anatoomiat (anatoomia tundmaõppimiseks lahkas ta üle 30 laiba) Ta joonistas tugevaid hobuseid, tegi maastikuvisandeid udust, vihmast, katastroofinägemusi veekeeristest. Vitruviuse inimene Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Mona Lisa Second level Third level
tugevasti,aga kõrgustikud soodustavad pilvede kogunemist. 3. Läänemere veetaseme kõikumised sõltuvad: 9. Tsüklon-madalrõhkkond ehk õhu rõhu miinimum.On ümbritsevast · Valitsevatest tuultest madalama õhurõhuga ala.Tsüklonis liiguad tuuled keskme suunas. · Pikad põua perioodid 10. Tsüklonis liiguvad tuuled keskme suunas.Toovad pilves ja tuulist 4. Läänemeri on väga reostunud sest: ilma,suvel jahedat vihmast aga talvel pehmet ja lumist ilma. · Väga tihe asustus 11. Tsüklonid tekivad Atlandi Ookeanis.Islandi lähedal. 12. Antitsüklon on ümbritsevast kõrgema õhu rõhuga ala,tekivad Eestist · Pikad põua perioodid Ida pool ja Skandinaavia poolsaare kohal. 5. Kulutusrannad on: 13. Toovad selget ilma vaikse tuulega kuiva
peamiselt Läänemaal ja Saaremaal lõppesid küünlapäeval jõulud, mujal olid need pühad lõpetatud kolmekuningapäevaga. Sellel päeval pidi pool inimeste ja loomade toidust alles olema. Ridamisi oli ilmaendeid, sest küünlapäeva ilma seostati suvise ilmaga, eeskätt aga viljasaagiga. Oli küünlapäev selge, siis oodati head suve. Sajune küünlapäev ennustas vihmast suve. Kui küünlapäeval jää külmast praksunud, siis oli jaagupipäevaks oodata äikest. *Kombed, tavad Sellel päeval oli rangelt keelatud ketramine Rituaalseteks toitudeks olid odratangu või odrajahupuder. Sealiha, pea, jalad või külg. Punane õlu ja viin, 20. sajandil ka vein, mahl ja punased marjad. Päev oli eelkõige naiste püha. Naised pidid siis ilmtingimata punast veini jooma, see andis hea tervise ja pani põsed punama. Mehed võtsid siis kodused
savannimetsi, savanne ja kuivalembesi astelvõsasid (Thari kõrbes). Lääne- Ghattide tuulealustel nõlvadel, Hindustani poolsaare kirdeosas ja Induse- Gangese madaliku idaosas kasvab heitlehiseid mussoonmetsi, Lääne-Ghattide ja Himaalaja idaosa tuulepealseil nõlvul troopilisi vihmametsi. Veestik Siseveekogusid on tihedalt (see hõlbustab niisutusmaaviljelust). Suuremad jõed: Ganges, Brahmaputra, Indus, Narmada, Godavari, Krishna ja Mahanadi. Himaalajast algavad vihmast, lume- ja jääsulamisveest toituvad jõed on veerohkemad ja nende kõrgvesi püsib märtsist novembrini. Dekkanilt algavail, 8 ainult vihmast toituvail jõgedel on kõrgvesi juunist novembrini. Sageli on jõgedel, eriti Himaalajast lähtuvail, suuri üleujutusi. Pinnamood Hindustani poolsaar on eelkambriumi platvorm, millel loodes lasuvad paksud basaltkatted. Valdav on 300-800 m kõrgune sügavate orgudega lõhestunud lainjas, üksikute lavamägedega tasandik-Dekkani kiltmaa
aastast jaguneb Hiina Rahvavabariigi ning Hiina Vabariigi vahel. Hiina pindala on 9 640 821km². Pindala poolest on Hiina kolmas riik maailmas. Sellel tohutult suurel ja vaheldusrikkal maa-alal on aukartust äratavaid mäestikke, mis hõlmavad 43% pindalast. Hiina suured jõed on alati väetanud neid ümbritsevaid maid. Need jõed olid eelduseks iidse tsivilisatsiooni kujunemisele. Tiibeti jõest algavad jõed on talvel veevaesed, kuid suvel muutuvad need suurest vihmast tulvavooludeks. Jõed läbivad nii avaraid viljakaid kui ka kitsaid ja sügavaid orge moodustades tihti kõrgeid astmelisi veejugasid. Põhja-Ameerika pindala - 24 709 000 km2 Hiina pindala - 9 640 821 km2 Austraalia pindala - 704 366 km2 Euroopa pindala - 83 858 km2b
Üleujutus Üleujutus, mis on ühtlasi ka kõige tavalisem loodusõnnetus, on ajutiselt maad kattev vesi, mis on reeglina põhjustatud tugevast vihmast ja kiirest lume sulamisest. Üleujutust on lihtsam ette ennustada kui ükskõik millist teist loodusõnnetust. Kuidas tekivad Üleujutus kui maa ajutine kattumine veega on tingitud: A) pinnasevete väljumisest oma normaalsetest piiridest B) tugevate vihmahoogude tulemusena. Esimesel juhul võivad üleujutusi tekitada tormid, maanihked, maavärinad, tsunaamid, kunsttammide purunemine jms. Teisel juhul võivad üleujutuse põhjused olla tugev vihmasadu, lumesajule järgnev sulamine jms.
6.a)tõusvate.b)Kiiresti.c)vähene.d)Suvi.e)palavad.f)pärastlõunal.g)ebasoodne 7.Paatide, Kanuudega, sest seal pole teid vaid põllumaad. 8.Sest seal on rauda ja alumiiniumit. 9.Seal on kõrge õhuniiskus ja rohkem valgust, värsked lehed, noorte puude nektar 10.Sademete rohkuse tõttu on jõed väga veerikkad, laiad, aeglase vooluga. 11.Sest seal on vulkaaniline ala ja muld viljakas 12.Et päike ei neelduks ja ei tekiks aurumine. 13.Õhujuured- aitavad vihmast vett omastada. Tugijuured- Toetavad taime juuri. 14.Raie, et kasutada metsa muul otstarbel peale metsanduse. 15.sest seal on setete tõttu viljakam muld ja rohkem valgust. 16.Brasiilia, Kesk-Aafrika vabariik, Kamerun, Malaisia 17. 18.Taimede/lehtede saadused, toorained.
lk 89) Vegetatsiooniperioodi pikkusest oleneb, mitu saaki aastas saadakse. aktiivsete temperatuuride summa - s.o temperatuur, mis saadakse, kui kasvuperioodi algusest summeeritakse kõik ööpäeva keskmised temperatuurid, mis ületavad + 10 kraadi. (Eestis kõigub 1650o 2000o vahel) Aktiivsete temperatuuride summa alusel eristatakse agrokliimavöötmed. niiskusolud - taimede veevajadus on erinev. Oluline pole mitte ainult sademete hulk vaid ka nende ajaline jaotus. (N: hirss vajab 3 vihmast ja 3 kuivemat kuud. Riis pidevat niiskust. Maapähkel 3 vihmast, kuid vaid 1 kuivemat kuud. Enamikele kultuurtaimedele ei sobi, et pikad kuivaperioodid vahelduvad üksikute sademeterikaste päevadega. Kunstlikku niisutust kasutatakse ka sademeterikastes maades (n. Norra, Rootsi, Soome, Eesti) 2. Mullad viljakus - viljakaimad mullad on mustmullad soojas parasvöötmes ja pruunmullad mõõdukas parasvöötme merelises. paksus, lõimis parima lõimisega on saviliiv- või liivsavimullad 3
...................................................... 9.) Kokkuvõte ....................................................................................... 10.) Kasutatud kirjandus ............................................................................. SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi teemaks on anda ülevaade sademetest. Kõigepealt mis on sademed ja millised alad Eestis saavad sademeid kõige enam. Eesti sademete jaotumisel on lähtutud vedelatest sademetest, ennekõike siis vihmast. Lühidalt on peatutud veel kliimadiagrammil, mis ta on ja milliseid andmeid seal kajastatakse. Lisaks veel antud ülevaade, mis on vihm, happesademed, lumi, lörts, lumikate, rahe, härmatis, kaste, hall ning jäide. Samas on kajastatud ka sademete reziimi kahte äärmust. Nendeks on siis vastavalt sademete puudusel tekkiv põud ning sademete ülekülluses kujunev uputus. Põgusalt on toodud välja ka merelise ja mandrilise kliima võrdlus ning Eestit mõjutavad õhumassid.
tema pliiats on vahe nagu skalpell, külm ja kiretu, saavutas kunstnik hiljem oma maalides terviklikkuse ja lihtsuse tänu joonistustele. Leonardo da Vinci kujutas oma visanditel inimese anatoomiat (anatoomia tundmaõppimiseks lahkas ta üle 30 laiba). Kindla käega on ta joonistanud emaihust eemaldatud loote. Visandeid-karaktereskiise leidub igast inimeast - noormehest groteskse vanameheni. Leonardo da Vinci joonistas tugevaid hobuseid, tegi maastikuvisandeid udust, vihmast, katastroofinägemusi veekeeristest. Teda võlus vee ürgne jõud. Leonardo da Vinci kirjutas: "Vee voolamine muudab maa palet ja sisemust. Veed purustaksid mäed, täidaksid orud ja teeksid maakerast täiusliku kera, kui vaid saaksid." Leonardo da Vinci suri 1519. aastal, legendi järgi Prantsuse kuninga käte vahel Looming Esimeseks säilinud Leonardo maaliks peetakse "Maarja kuulutust" (14721475). Selle perioodi olulisimaks teoseks peetakse "Kuningate kummardamist" (u
Kolmas tase mis põhjustel nad praegu näevad mind! Neljas tase Viies tase Jumal, nad ei suudaks ära laimatagi, kui teaksid, et olen vaba nagu lind! Mulle meeldib Anneli Orgusaar Mulle meeldib päike soe, see, kui kiisu sülle poeb. Kui kuivi juukseid kastab vihm ja saunas vihmast lõhnab viht. Mul tuju heaks teeb maasikmari ja saju ajal vihmavari ja see, kui õnn on minu õuel Muutke teksti laade ja mõni kroon on taskupõues. Teine tase Kolmas tase Neljas tase Mu vennakeste rõõmsad silmad, Viies tase ja taevas, kui on kenad ilmad. Kuid tuju tõstvaid asju teel võiks siiski ette tulla veel!
aastane õhutemperatuuride amplituud on suur. Kuigi on riigi lääneosas talved pehmemad kui idaosas, on siiski aasta keskmine õhutemperatuur Ukraina idaosas kõrgem. Aasta keskmine temperatuur Ukraina põhjaosas jääb +5,5°...+7 °C vahele, lõunaosas on see vaehmik aga +11°...+13 °C. Riigi lõunaosas on talve keskmine temperatuur alates -3 °C, suvel +23 °C. Ukraina kirdeosas on talve keskmine -8 °C, suvel võib keskmisteks temperatuurideks pidada kuni +18 °C . Aastas on keskmiselt 140 vihmast päeva. Kõige rohekm sajab juulis ja augustis Karpaadides, kus jõuavad sademed 1200 millimeetrini. Kõige vähem sajab detsembrist märtsini, eriti Musta ja Aasovi mere rannikul ning Krimmi steppides, kus sajab alla 400 mm aastas. Lund võib hakata ootama novembri lõpus või detsembri alguses. Vegetatsiooniperioodi pikkus on Ukrainas umbes 5-6 kuud, põhja pool lühem, kesk- ja lõunaosas pikem. Kuna riik asub mandrilises parasvöötmes on talved külmad ning
ehitada. 7. Aastaks 250 eKr oli tempel taastatud endises hiilguses ja kuulutati peatselt üheks seitsmest maailmaimest. 8. Aleksander Suur ise ei näinud iialgi oma unistuse täitumist, sest Artemise templi ülesehitamine võttis Efesose elanikelt 120 aastat. 2. Muuda lihtlause põimlauseks. 1. Vanaema ei teatanud oma tulekust. ................................................................................................ 2. Vihmast hoolimata läksin välja. ................................................................................................ 3. Pärast tunde lähen ma harva kohe koju. ................................................................................................ 4. Juhan kartis oma õpetajast emale vahele jääda. ................................................................................................ 5. Ma ei tea selle ajakirja asukohta. ................................................
Kõrgeim on temperatuur enne vihmaperioodi algust.India loodeosas(Kashmiris) valitseb lähistroopiline mäestikukliima,Himaalajas ja Karakorumis kõrgmäestikukliimas. Veestik Indias on palju siseveekogusid,mis hõlbustavad niisutusmaaviljelust.Suuremad jõed on Ganges,Brahmaputra,Indus,Narmada,Godavari,Krishna ja Mahanadi.Himaalajast algavad vihmast,lume-ja jääsulamisveest tõituvad jõed on veerohkemad ja nende kõrgvesi püsib märtsist novembrini.Dekkanilt algavail,ainult vihmast toituvail jõgedel on kõrgvesi juunist novembrini.Sageli on jõgedel,eriti Himaalajast lähtuvail,suuri üleujutusi. Maavarad. India tähtsaim maavara on süsi,mille maardlad asuvad Biharis,Orissas ja Madhya Pradeshis.Gujaratis,Assamis ja Maharasthra rannikul selfimeres leidub naftat.Orissas,Biharis,Madhya Pradeshis ja Maharasthras on aga maailma rikkamaid rauamaagimaardlaid kui ka mangaanimaardlad.Tähtsad on ka vilgu-,ilmeniidi-ja boksiidivarud
Nerva on Eesti graafikakunstnik. Sündinud 1972. aastal, hariduselt helilooja, kunstiga tegeleb aktiivselt alates 1998. aastast. Ta on teinud sadakond akrüülmaali, enam kui 200 graafikaseeriat, samuti on valminud mitu raamatut ja hulganisti postkaarte. Aastast 2002 on toimunud rohkem kui 60 isiknäitust Eestis ja välisriikides. Aastatel 19982000 joonistas Nerva sadakond pilti, kasutades akrüülvärve. Akrüülmaalide tegemisel töötas ta välja oma tehnika, kuidas pilti osaliselt katta, et saaks pritsida sujuvaid üleminekuid. Aastal 2002 hakkas Nerva kasutama suureformaadilist digitaalset joonistuslauda, mille sisse on ehitatud ekraan, mis joonistatavat pilti reaalajas sama koha peal näitab. Joonistamiseks kasutab ta survetundlikku pliiatsit ning pärast pildi valmimist vormistab selle printeri jaoks sobilikku formaati. Kuni aastani 2004 kasutas Nerva tehnoloogiat nimetusega "tindi baasil graafika sünteetilisel paberil" ning trükkis oma pildid...
impeerium. Põllumajandus oli Kolumbuse-eelsel ajal hästi arenenud. Põhiliselt kasvatati kartulit ja maisi. Peruus nägidki eurooplased esimest korda kartulit ja tõid selle endaga kaasa Euroopasse. Ma isiklikult ei kujutaks ette toidulauda ilma kartuliteta, on ju see eestlaste põhitoit. Võimalikult suure saagi saamiseks kasutasid inkad mäekülgedel nutikat terrasside-ja niisutussüsteemi. Terrassid võimaldasid põlluharimiseks kasutada rohkem maad ning kaitsesid pinnast vihmast ja tuulest tingitud erosiooni eest. Tööriistad aga polnud neil nii arenenud kui näiteks Euroopas, sest neid valmistati kivist. Kasutati lihtsaid töövahendeid nagu kaevekepp, kobestusnui ja kõblas. Veel oli oluliseks faktoriks tööjõud, sest õigeid veo-ega künniloomi neil polnud, nad kasutasid küll laamasid, kuid need suutsid vedada vaid väikesi koormaid. Kõrgkultuuri nõrgaks küljeks võib pidada seda, et inkad ei tundnud ratast, kuid siiski olid nad väga leidlikud
Üle 350 000 inimese viidi lähimatest aladest minema, üle 5.5 miljoni inimese elab endiselt tugevasti mõjutatud aladel. Kontaminatsioon tseesiumi ja strontsiumiga on üks põhilisi muresid - nad salvestuvad mulda aastakümneteks ja sisenevad läbi taimede uuesti toiduahelasse. Pärast plahvatust oli märke kõrgenenud radioaktiivsetest kontsentratsioonidest leitud peaagu kõikides riikides põhjapoolkeral. Levik oli ebaühtlane sõltudes tuulest ja vihmast. Skandinaavia sai tugevasti mõjutatud ning mõned Briti farmid on endiselt radiatsioonijärelvalve all. Tervisemõjud Kui palju inimesi kes on surnud või surevad edaspidi selle õnnetuse järelmõjudesse on ägeda vaidluse all. 9000 surma on eeldanud ÜRO juhitud Chernobyl Foorum. Paljud inimeste probleemid on majanduslikud ja psühholoogilised mitte otsesed terviseprobleemid ütles nende uuring. Samas on näiteks Greenpeace üks neist valitsusvälistest organisatsioonidest mis ennustab
Valusalt kõrvadest läbi lõikavad maailmatuuled. Kuid seinale langeb üks särav triip, külm pühalik valgusekiir. Kui kunagi üldse, siis praegu siit käib elu ja luule piir. Ood algebrale Punase tindita, Kahtedest vaba Pole mul ühtki Algebra vihiku. Nüüd ma ta pagana, Portfellist tirin, Ohkan kui eesel Ja sülitan pihku. Ootab mind igavana Isegi vihmast märg. See mis mu kätes Ei edasi nihku. Oleksin Dante, siis laseksin põrgus Patuseid istuda Algebra Taga Suur lärm Kuu Maal on Laps laulab, Kuu ei näe ega Maal on Trambib, kuule. Suitsuahjud, Karjub Kuu Pääl on mäed Saunad, Ja vaidleb, Seletab. ja Mered. Vasikadja koerad.
patroonide pealekäimisest. Leonardo nõudis, et tema otsus on, millal teost lõpetatuks lugeda, ja keelds seda üle andmast enne, kui ise tulemusega rahul oli. Leonardo kujutas oma visanditel inimese anatoomiat, mille tundmaõppimiseks lahkas ta üle 30 laiba. Kindla käega joonistas tae ma ihust eemaldatud loote. Visandeid leidub tema toestest igast inimeast noormehest vanameheni. Ta joonistas hobuseid, tegi maastikuvisandeid udust, vihmast, katastroofinägemusi veekeeristest. Ta pidas inimkeha täiuslikuks. Tema joonistus "Vitruviuse inimene" kujutab Vitruviuse loodud klassikalist valemit. Vitruvius avastas inimekehas kaks põhikujundit: täiusliku ringi ja ruudu. Käed harali katab inimene ringi, juid jalad koos ja käed väljasirutatult sobib ta ruutu. Inimkeha sai kõikide asjade mõõduks. Vasari on väitnud, et Leonardo da Vinci geniaalsus hämmastas ka kõige julgemaid vaimulikke
omamoodi sarnased, ühel on kujutatud vaadet kitsale tänavale, mida ääristavad vanaaegsed majad ning pildil ei ole ühtegi inimhinge. Teisel on pildistatud mingisuguse poe silti, mis ripub tänava kohal. Tekib tunne nagu oleks tegemist mahajäetud linnaga. Ma arvan, et nende piltidega on tahtnud kunstnik öelda, et ka väga melu täis kohtades võib inimene ennast üksikuna tunda. Üheksas teos näitab meile tundmatut naist kandmas kotti ja kõndimas mööda vanalinna. Kümnes kujutab vihmast päeva. Näha on, kuidas kõik vesi jookseb mööda tänavat ja purskab vihmaveetorudest välja. Üheteistkümnes kujutab lapsi pargis päeva ajal mingi kuju peal istumas. Kaheteistkümnes pilt on tehtud talvel ja jällegi on näha pildil naist kõndimas mööda lumist tänavat. Pildil on tunda üksindust, kuid usun, et too naine tegelikult ei ole üksik, vaid pigem jalutab koju, et siis kuuma kamina ees telekat vaadata. Peale kõigi nende tänavate
Brenneri algupärast motetti, ja 3 üldtuttavat koraali olid tema poolt meeskoorile seatud. Ülejäänud 7 laulu oli võetud saksa vaimulikust kooriliteratuurist. Nendest 5 pala kuulus vähetuntud autoritele ja 2 laulu saksa muusikaklassikasse: Beethoveni „Kõik taevad laulvad Jeehovale kiitust“ ning Mozarti „ Ave verum“. 4.2. Teine päev Kontsert algas vihmasajus. Otsustati isegi lauljate ja kuulajate vaeva vähendamiseks kava lühendada, kuid nõuti vihmast hoolimata suurema osa laulusde kordamist. Teise päeva kontserdikava koosnes 15 laulust. Peamiselt olid saksa laulud, kaks laulu soome kooriliteratuurist ning eesti laulud, nt „Sind surmani“, „Mu isamaa on minu arm“. Konstert õnnestus niisama hästi kui eelmisel päeval. 4.3. Kolmas päev
Üleujutused Silva Orav ja Mari-L is Sila tso Üleujutus, mis on ühtlasi ka kõige tavalisem loodusõnnetus, on ajutiselt maad kattev vesi, mis on reeglina põhjustatud tugevast vihmast ja kiirest lume sulamisest. Üleujutust on lihtsam ette ennustada kui ükskõik millist teist loodusõnnetust. Tekke põhjused Üleujutus kui maa ajutine kattumine veega on tingitud: A) pinnasevete väljumisest oma normaalsetest piiridest B) tugevate vihmahoogude tulemusena. Esimesel juhul võivad üleujutusi tekitada tormid, maanihked, maavärinad, tsunaamid, kunsttammide purunemine jms. Teisel juhul võivad üleujutuse põhjused olla tugev vihmasadu,
Hiina Hiina on maailma rahvarohkeim riik. Selles riigis elab viiendik maa inimkonnast. Pindalalt on Hiina kolmas riik. Sellel tohutult suurel ja vaheldusrikkal maa-alal on aukartust äratavaid mäestikke, mis hõlmavad 43% pindalast. Hiina suured jõed on alati väetanud neid ümbritsevaid maid. Need jõed olid eelduseks iidse tsivilisatsiooni kujunemisele. Tiibeti jõest algavad jõed on talvel veevaesed, kuid suvel muutuvad need suurest vihmast tulvavooludeks. Jõed läbivad nii avaraid viljakaid kui ka kitsaid ja sügavaid orge moodustades tihti kõrgeid astmelisi veejugasid. Aasia suurim jõgi on Jangtse ("suur jõgi"), mis voolab läbi maa ja on Hiina põhiline veetee. Huang He ("kollane jõgi") on tuntuks saanud oma traagiliste üleujutuste poolest. See möödub Pekingist ning suubub Tianjini linna lähedal Kollasesse merre. Xi Jiang ("läänejõgi") on Huang Hest lühem, kuid veehulgalt kolm korda suurem
c) külm ja lumine 3. Milline roog ei tohtinud hingede jaoks valmis pandud laualt puududa a) sõir ehk kohupiimajuust b) hapukapsasupp c) puder 4. Hingede poolt puutumata jäetud toit valmistas pererahvale a) rõõmu b) tuska 5. Ketramine ja õmblemine hingedeajal oli a) keelatud b) lubatud 6. Mõistatamisega tegelesid hingedeajal a) vanemad inimesed b) nooremad inimesed 7. Päikesepaiste ning härmatis tähendasid a) head viljasaaki ja ilusat heinaaega b) halba viljasaaki ja vihmast heinaaega 8. Põhja-Eestis nimetati hingedeaega ka a) jaguaeg b) jagamiseaeg c) jaaguaeg 9. Eestis algatas traditsiooni tähistada hingedepäeva a) Eesti Rahvakalendri Tähtpäevade Selts b) Eesti Muinsuskaitse Selts c) Eesti Pühade ja Kommete Selts Harjutus 2 - Kirjuta, kuidas tähistatakse sinu kodus hingedepäeva. ........................................................................................................................................ ......................................
Kaasaegsed eesti luuletajad Contra Kristiina Ehin Elo Viiding Autor: Contra Kodanikunimega Margus Konnula. Ta on sündinud 22. märtsil, 1974. aastal. Ta tuleb Lõuna- Eestist, Urvastest. Seal on ta üles kasvanud ja elab Urvastel tänaseni. Contra mängib oma päritolu tihti välja oma poeetilises biograafias, esitledes end kui "meest metsast" ja "meest Lõuna-Eestist". Selliseid väikse-küla identiteeti kuulutavaid kultuuritegelasi on viimasel ajal Eestis juurde tulnud. Contra oli mitu aastat Urvastes postiljon ja esitas ka seda ametit uhkusega. Contra on vabakutseline, teenides raha oma raamatute müügi ning esinemistega kõikjal üle Eesti. Ta esineb koolides, ärimeeste kogunemistel, kontsertidel ning kirjandusüritustel. Selline rahateenimisviis on praegu eesti luuletaja jaoks väga ebatavaline. 1981-1984 õppis Contra Urvaste Algkoolis. Kuldre koolis õppis ta aastatel 1984-1...
1970. aastate keskel käis Arvi Siig USA-s ja kirjutas sellest luuletsükli. Siia reaalidest rikas luule väljendab muuhulgas linnaromantikat. Kujunes 1950.1960. aastatel rockerite, nüüdisajal punkide kultuspoeediks. Arvi Siig on 1950. 1960. põlvkonna suurte nimede seast paljude arvates esimene. E. K. L.: "Samas on ta sellest plejaadist enam kui keegi teine rockerite põlvkonna keskne poeet. Ta tuli 1958. aastal kirjandusse kui nooruk õhtuselt tänavalt, vihmast ja neoontulede peegelduste vahelt. Mõnedki tema esimestesse poeesiakogudesse ("Trompetisoolo", 1962; "Reporter värsikaameraga", 1966 jt.) koondatud värsid said kultuslikeks. Nende selge sõnastus ja meeldesööbiv värsivorm oli mõistetav väga laiale lugejaskonnale." Andres Langemets: "Arvi Siig debüteeris esimeses luulekassetis 1962, aga 1966 ilmunud "Reporter värsikaameraga" oli raamat, mis pani tema rolli ja asendi luules pikaks ajaks paika.
§ turismi tipphooaeg on juuli keskpaigast augusti keskpaigani § eristatakse nelja erinevat hooaega KLIIMA § kevad kujuneb kõige lühemaks § suvi on troopiline, kuni 40°C § kõige soojem kuu on juuli, keskmiseks temperatuuriks on 22.2°C § kõige külmem kuu on jaanuar, keskmiseks temperatuuriks on 0.3°C § Makedoonia kõrgeimaks temperatuuriks on loetud 44.5°C ja külmemaiks 31.5°C § Skjopes on keskmiselt 64 vihmast päeva aastas § kõige märjemaks kuuks on oktoober(61 mm) ja kuiveim kuu on august(28 mm) VAATAMISVÄÄRSUSED(skopjes) § Järv Matka (Lake Matka) § Milleeniumi Rist (Millenium Cross) § EmaTheresa Mälestusmaja (Memorial House of Mother Theresa) § Kivisild (The Stone Bridge) § Skopje Kindlus Kale (Skopje Fortess Kale) § Skulptuur Sõdalane Hobusel (Warrior on a horse) VAATAMISVÄÄRSUSED
1970. aastate keskel käis Arvi Siig USA-s ja kirjutas sellest luuletsükli. Siia reaalidest rikas luule väljendab muuhulgas linnaromantikat. Kujunes 1950.1960. aastatel rockerite, nüüdisajal punkide kultuspoeediks. Arvi Siig on 1950. 1960. põlvkonna suurte nimede seast paljude arvates esimene. E. K. L.: "Samas on ta sellest plejaadist enam kui keegi teine rockerite põlvkonna keskne poeet. Ta tuli 1958. aastal kirjandusse kui nooruk õhtuselt tänavalt, vihmast ja neoontulede peegelduste vahelt. Mõnedki tema esimestesse poeesiakogudesse ("Trompetisoolo", 1962; "Reporter värsikaameraga", 1966 jt.) koondatud värsid said kultuslikeks. Nende selge sõnastus ja meeldesööbiv värsivorm oli mõistetav väga laiale lugejaskonnale." Andres Langemets: "Arvi Siig debüteeris esimeses luulekassetis 1962, aga 1966 ilmunud "Reporter värsikaameraga" oli raamat, mis pani tema rolli ja asendi luules pikaks ajaks paika.
1. Selgita lühidalt mulla tähtsust ja too näiteid. Maaviljelus-saadakse toiduaineid Vee filter- filtreerib sademed puhtaks põhjaveeks Elukeskkond- mullas elavad näiteks vihmauss, mullamutt Tootmisvahend- saab arendada põllumajandust Sümboolne- nt võeti hea õnne pärast kodukandi mulda kaasa Tihedalt seotud teiste sfääridega. Litosfääriga on seotud, sest seal on kivimid, mis murenevad ning sellest saab muld. Atmosfäär on seotud seetõttu, et sajavast vihmast saab hiljem põhjavesi, mida filtreerib muld. Mullastik+taimed= vahend kõrbestumise vastu 2. Too näiteid, kuidas on erinevates muldades omavahel seotud mulla vee- ja õhusisaldus. Liivmullad- kergemates muldades on osakeste vahel palju ruumi= palju õhku, lasevad vee läbi, soojeneb kiiremini Rasked ja tihedad savimullad hoiavad vett paremini, sest osakeste vahel on vähe ruumi ja õhku= niisked, soojenevad aeglaselt 3. Selgita mõisted.
11. Amid the Falling Snow 3:38 12. Water Shows the Hidden Heart 4:39 Amarantine Uskumatult rahustav lugu armastusest, selle võimalikust valust, pisaratest ja ilust. Enya toob oma rahustava ja meeletult võimsa häälega laulu ilu ja võlu. Lugu on tasakaalukas ja rahustava toimega, kuid siiski leidub selles ka piisavalt jõudu, et inimest (vähemalt mind) mõtlema panna. Lugu paneb ennast kuulama, kuulama sõnu ja aru saama laulu sisust. It's In the Rain Lugu ongi vihmast, kuid vihma tähendus on seotud taas pühendumise ja armastusega. Enya annab laulu sõnadega edasi looduse vägevust ja selle müstilisust. Lugu kuulates on tahtmine kohe vihma kätte joosta ja mõnu tunda piiskade puudutusest, sest laulu sõnades on vihm kui mõni olend, kes on sinuga iga kord, kui vihma sajab. Taas tuleb välja see, et mõttekas on tunda mõnu lihtsatest asjadest, kes kõiges on oma head ja vead. Meloodia on taas enyalikult
otsima endale uut kodu. · Antarktika jää sulab ruttu, mille tulemusena tõuseb merevee keskmine tase 5 meetri võrra. · Vähenevate sademete ning kõrbete pealetungi tõttu väheneb põllumajanduslik tootmine kogu maailmas. · Põllumajandus Austraalias peaaegu lõpeb. · Suurem osa Indiast kuivab. · Põud tabab eriti valusalt Põhja-Ameerika edelaosa, Kesk-Ameerikat, Vahemeremaid ja Lõuna-Aafrikat. · Lõuna-Euroopa jääb ilma 70% suvel sadavast vihmast. Kuumaperioodid kestavad keskmiselt 65 päeva kauem kui praegu, metsatulekahjud jõuavad Alpideni. · Euroopas väheneb alla sadav lumekogus 80% võrra, mis tekitab veepuuduse. · Suurbritannias võivad suvised temperatuurid tõusta 45 kraadini. · Kaspia mere veetase langeb 10 meetrit. · Veidi paremad saagid Kanadas ja Venemaal. · Inimtsivilisatsioon hakkab kokku varisema tervel maakeral puhkevad konfliktid ja sõjad.
või maaliti; seinad templites kaetud olenditega, kelles on inimese ja loomade tunnuseid; tähtsad olid väljakud, kus peeti rituaalseid pallimänge; ka stseene võitlusest ja sõjavangide ohverdamisest; figuurid maaliti telliskivipunase värviga; väga hoolikalt tehti nägu, keha oli sekundaarne; tolteekide templite puust lage kandsid hiiglaslikud kivist sõdurifiguurid Fakte: 1500 inkad, asteegid, olmeegid, tolteegid, maiad olud sõltusid metsikult vihmast ohverdati ka enda hulgast Mõni linn uhkem, teine kehvem Kirja asemel sõlmkiri Tiwanaku Päikesevärav Päikesejumal Virachocha e Kon-Tiki Vahepeal on ka realistlik periood (Moche) Tikal; Tula (Mehhiko); Chichen Itza; Macchu Pichu (Peruu) Alepõllunus rändleva eluviisiga Kulli küüned - Quetzalcoatl sulismadu (sisaldab nii kotkast kui ka madu)
Kõik gigandid ja kükloobid on kadunud. Jumalad pöördusid prometeuse ja tema venna ermeteus. Prometheus= ettemõtlemine- kõige inimsõbralikum jumal. Epimetheus=tagantjärele mõtlemine.Epimetheus andis loomadele kõik parimad omadused, luues loomad. Inimene jäi prometheuse peale, ta andis talle uhkeima kuju kahel jalal. Inimene pdi olema jumalate sarnane.Tuli oli teine relv inimestel loomade ja maailma vastu. Prometheus otsustas, et teeb savist ja vihmast inimese. Tulid jumalatesarnased ning Athena puhus hinge sisse. Inimesed ei osanud teha tööd. prometheus õpetas nad töötama. Jumalad muutusid aina ebausklikumaks. Zeus ütles, et inimesed peavad hakkama jumalatele ohvreid tooma. Zeus sai prometheusi peale pahakseks, sest Prometheus üritas teda petta. Võttis inimestelt tule- inimesed elasid väga halvasti. Prometheus läks võttis tule tagasi. Zeus lasi hephaistosel prometheusi kalju külge needa. Kuna ta armu ei
Seda võisid kasutada ainult mehed. Teiseks maisi harimise tööriistaks oli kõblas, mis koosnes tugevast ja lühikesest oksahargist ja selle otsa käivast pronksiteravikust. Seda võisid kasutada peale meeste ka naised. Valminud maisitõlvikutest eraldati terad ja viidi aitadesse. Võimalikult suure saagi saamiseks kasutasid inkad mäekülgedel nutikat terrasside ja niisutussüsteemi. Terrassid võimaldasid põlluharimiseks kasutada rohkem maad ning kaitsesid pinnast vihmast ja tuulest tingitud erosiooni eest. Tööriistad aga polnud neil siiski nii arenenud kui näiteks Euroopas, sest neid valmistati enamasti kivist ja puust. Veel oli oluliseks mõjutavaks faktoriks tööjõud, sest õigeid veo ega künniloomi neil polnud. Kasutati küll laamasid, kuid need suutsid vedada vaid väiksemaid koormaid. Koduloomi oli inkadel viis: laama, alpaka, koer, merisiga ja biisampart. Laamat peeti põhiliselt
MAGEVESI · Igijää ja lumi 75% · Põhjavesi 24% · Ülejäänud 1% Millest.. · Ülejäänud 1% millest · 60% järvedes · 35% mullas · 0,5% jõgedes · 4,5% veeaur atmosfääris VEERINGE · Vesi on maakeral pidevas liikumises ja moodustab veeringe. · Veeringe on pidev ja korduv liikumine Maa põhilistes sfäärides ja nende vahel. VEERINGE · Väike veeringe- vesi aurustub merepinnalt ning langeb sinna ka tagasi. 81% vihmast sajab ookeanide ja merede kohal. · Suur veeringe- merest aurustunud vesi kantakse pilvedena maismaa kohale, kus ta maha sajab. MAGE VESI · Puhas vesi on hinnaline loodusvara, mida peab kaitsma · Kasutatavat magedat vett saadakse jõgedest, järvedest ja põhjaveekihtidest. · Paljudes maakera piirkondades valitseb suur veepuudus. · 25% inimkonnastkannatab veepuuduse käes.
lõikavad maailmatuuled. · Kuid seinale langeb üks särav triip, külm pühalik valgusekiir. Kui kunagi üldse, siis praegu siit käib elu ja luule piir. OOD ALGEBRALE PUNASE TINDITA, KAHTEDEST VABA POLE MUL ÜHTKI ALGEBRA VIHKU. NÜÜD MA TA PAGANA, PORTFELLIST TIRIN, OHKAN KUI EESEL JA SÜLITAN PIHKU. OOTAB MIND IGAVANA ISEGI VIHMAST MÄRG. SEE MIS MU KÄTES EI EDASI NIHKU. OLEKSIN DANTE, SIIS LASEKSIN PÕRGUS PATUSEID ISTUDA ALGEBRA TAGA VIIVI LUIGE LUULETUSED, Täheke nr. 5, 1985 SUUR LÄRM LAPS LAULAB, TRAMBIB, KARJUB JA VAIDLEB, SELETAB. NII KISENDAMA HARJUB KA MAKK JA TELEKAS. ON TOAS NII PALJU LÄRMI, ET PÕRUB AKNAKLAAS. ON LÄBI ISA NÄRVID JA EMA VOODIS MAAS. KES LÄRMI LÖÖB JA RÖÖGIB,
Aafrika sademeterikkaim ala on Kameruni vulkaani läänenõlv, kus sademeid võib esineda kuni 11000 millimeetrit aastas. Päevane õhutemperatuuri kõikumine on rannikuäärsetel aladel suhteliselt väike, kuid suureneb märgatavalt platool. Kamerunis esineb kuiv ja vihmane aastaaeg. Vihmased kuud on põhjaosas juuni, juuli, august ja september. Lõunaosas kestab vihmane aastaaeg kauem - maist novembrini. Selle põhjuseks on Atlandi ookeani lähedus ning vihmametsad. Vihmast aastaaega iseloomustab suhteliselt madal õhutemperatuur. Sel aastaajal puhuvad Atlandi ookeanilt niisked edela mussoontuuled. Kuiva aastaaega iseloomustavad kõrged õhutemperatuurid (eriti päevasel ajal) ja pilvitud ilmad. Sel aastaajal puhub Sahara kõrbe poolt kuiv kirdetuul, mis toobki kaasa kuivemad ilmastikutingimused. Kõige soojemad kuud on Kamerunis märts, aprill ja mai, mil keskmine päevane õhutemperatuur võib ulatuda 30ºC kraadini.
saanud heina varuda, haigused. Suri 70 000-75 000 inimest, kindlasti orvud ja vanakesed. - Ees tis olid 1690. aastate alguse ilmastikutingimused põllumajandusele ebasoodsad. 1694. aasta sügisel sadas erakordselt palju vihma. 1695. aasta suvel sadas lakkamatult külma vihma, mistõttu vili ega aiasaadused ei valminud ega olnud võimalik ka heina teha. Kui vihmast pundunud vähene vili rehtedes ära kuivatati, jäid terad nii väikeseks nagu oleks tegemist köömnetega. Ka ei olnud 1695. aastal vihma tõttu võimalik õigel ajal talivilja külvata. - Näl ga suremine, mis oli alanud juba 1696. aasta kevadel, muutus sügiseks massiliseks. Suvel tabas maad kõigele lisaks ka loomataud. Sa
Tulemusena jäävad aknad üsna sügavale fassaadi sisse ja see muudab oluliselt maja välimust. Õigem oleks aknad siiski fassaadi tasapinda nihutada, lisasoojustusest loobumist ei julge nüüd enam soovitada, ehkki veel mitte väga ammu pakuti, et piisab palgivahede korralikust tihendamisest ja tuuletõkke paigaldamisest Vanades puitmajades on enamasti üsna hea õhuvahetus ehkki osal Tallinna vanadest puitmajadest on voodrilauad kinnitatud ilma tuulutusvaheta. Vihmast märgunud lauad n.ö. ,,kuivasid osaliselt sissepoole". Renoveeritud puitmajades see aga võimalik ei ole ja et ka ahikütttest on sageli loobutud, peab fassaadi tuulutus kindlasti toimima. Õhu pääsemiseks tuulutusvahesse piisab 5- 6 millimeetri laiusest pilust voodri alumise serva ja veelaua vahel, ülalt juhitakse õhk kas tuulutatava aluskatuse alla või tuulekasti laudade vahele jäetud piludesse. Vertikaalse laudise korral tuleb roovitise laudade alla panna distantsklotsid või
Ma arvan, et iga inimene teab, kuidas võluflöödi ooper kõlab, aga paljud ei pruugi tunda ära selle avamängu. Kohe eriti ei olegi midagi kuulda, jube vaikse algusega on ning siis muutus tempokamaks, aga oli ikka päris vaikne ja kohe tempo jäi samaks, aga muutus palju valjemaks ja isegi, et ehmatas natukene. Poolepealt lõppes ära ja algas uus osa, millel nii kaua aega ei läinud, et valjemaks ja kiiremaks muutuda. Kuidagi meenutas see mulle vihmast ilma ehk algues vaikselt tibutab ja siis hakkab kallama lausa. Huvitava faktina on kavas kirjas, et avamäng valmis ooperi teosest viimasena, mis tegelt on isegi loogiline, sest siis oli ooperist ülevaade olemas ja sai kirjutada sobiva avamängu. Kõige viimasena esitati Igor Stravinski ''Jeu de cartes'' / ''Kaardimäng'', mis koosnes 3. jaotusest. Sellesse ma ei suutnud eriti süveneda kuna seal olid liiga järsud muutused. Üks hetk on
väikseks. Välistatud pole ka põua esinemine, mille puhul õhutemperatuur üle 30 °C kuivatab nektari. Samuti võib määravaks faktoriks saada veel õhuniiskus. Kõige sobivamaks õhuniiskuseks on mesilaste jaoks 6080%. Kui pikka aega esinevad vihmased ilmad, siis suureneb nektaris selle tagajärjel liigselt veesisaldus ning mesilased ei soovi sellist nektarit enam korjata. Vihm võib ka nektari õiest täiesti välja uhtuda. Kõige soodsam aeg nektarierituse jaoks on 1-2 päeva pärast vihmast ilma. Taimede mõjutaks on valgus, nimelt päikesepaistelistel kohtadel eritavad taimed enam nektarit kui varjus ja mesilased saavad sellistelt taimedelt suuremat saaki, kuid alati ei pruugi mesilased just selliste taimede juurde sattuda. Lisaks võib taimede nektari-eritust vähendada tugev tuul, näiteks pärnal lausa 1013 korda ning Eestis esineb tugevaid tuuli, eriti rannikualadel. Teiseks teguriks, mis avaldab mõju mesilaste saagikusele on mullastik ning selle väetamine.
Maurice Maeterlinck ,,Sinilind" kokkuvõte Lisa: http://www.miksike.com/docs/lisa/sinilind_maeterlinck_liissandre.htm Sinilind on õnne sümbol.Tegelikult on õnnel tuhat nägu, igaühe jaoks on õnn erineva tähenduse ning varjundiga, mistõtu ongi selle leidmine peaaegu teostamatu, kättesaamatu nagu Maeterlincki sinilind. Tegelased: Ema Tyl Isa Tyl Mytyl-(6 a), tütar, Tyltyli õde Tyltyl-(10 a), poeg, Mytyli vend Haldjas Bérylune Leib Tuli Vesi Piim Suhkur Koer (Tylô) Kass (Tylette) Valgus Tunnid Vanaema Tyl Vanaisa Tyl Õed ja vennad (Pierrot, Robert, Jeannette, Madeline, Pierrette, Pauline, Riquette) Puud Loomad Saladused, Tähed, Lõhnad jt. Öö, Kummitused, Hirmud, Uni, Surm, Haigused, Nohu Sinised Lapsed Üheksa Planeedi Kuningas Armastajad Aeg Sündimata Vend Tüsedaim Õnn Teised tüsedad õnned (Õnn-Olla-Majaomanik, Rahuldatud-Edevuse-Õnn, Õnn-Juua-Kui- Enam-Janu-Pole, Õnn-Süüa-Kui-Enam-Kõht-Tühi-Pole jt.) Väikesed Rõõmu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
