mistõttu nad on levinud eelkõige rohtla-tüüpi kooslustes. ● Eriti oluline koht on neil Aafrika savanniökosüsteemis ja Austraalia poolkõrbetes, kus esineb ka suurim liigiline mitmekesisus. ● Savannides on nad üheks arvukamaks puude ja põõsaste rühmaks, olles (muidu harvade puudega koosluses) pesapuuks paljudele linnuliikidele ja ka põhiliseks toidutaimeks kaelkirjakutele. ● Sarv-akaatsial on tekkinud huvitav sümbioos sipelgatega, kes elavad akaatsia okastes, söövad teatud lihakaid puu osi ja kaitsevad samal ajal puud muude loomade eest, hammustades neid kõvasti. Majanduslik tähtsus Piirkondades, kus akaatsiad laialt levinud on, on neile leitud mitmeid kasutusalasid: ● Beetliakaatsia lülipuidust saadakse parkainet. ● Hõbeakaatsiat kasvatatakse ilutaimena ning samuti koorest saadavate parkainete pärast. Lisaks saadakse temast parfümeerias kasutatavat mimoosiõli.
SISSEJUHATUS Käesolev töö on kirjeldab maailma kõrgeimat maismaalooma. Teistest loomadest võib suurima erinevusena öelda, et tal on tavatult pikk kael. Sarnaselt inimesele on tal aga kaelalülide arv sama. Eestis Tallinna Loomaaias kaelkirjakuid pole. Küll aga võib neid näha Riia loomaaias. Kaelkirjak on kõrgeim maismaaloom. Isasloom on 4,8...5,5 m, emasloom 3,9...4,5 m kõrge. Isaslooma kaal on kuni 900 kg, emasloomal 550...700 kg. Kaelkirjaku kaela pikkus ulatub kuni kahe meetrini, jalad on peaaegu sama pikad. Esijalad on tagajalgadest pikemad. Pea on suhteliselt väike, silmad on suured ja pikkade ripsmetega, need kaitsevad teravate (akaatsia-)ogade eest. Nahk on kollakas, pruunide laikudega, igal kaelkirjakul on erinev nahamuster (sarnaselt inimese sõrmejäljele). Kaelkirjaku peas on vähemalt kaks kõhrelist, hiljem luustuvat karvase nahaga kaetud sarve. Kaelkirjak on üks vähestest loomadest, kes sünnib sarvedega. Vastsündinu sar...
· Peamine vihmaper iood on märtsist maini. Taimestik Click to edit Master text styles Second level · Seal on üle 100 liigi Third level Fourth level puid. Fifth level · Kõige tuntuim on seal akaatsia puu. · Seal on veel mitmeid teisi erinevaid akaatsia liike ja muidki nagu näiteks vorstipuu,mille otsas kasvavad viljad Akaatsia puu meenutavad vorste. Vorstipuu Loomad Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level ·
Niilus-jõgi troopikas Aire Laanmets 10c TTG;2010 Üldiseloomustus Pikim jõgi maailmas(6695km) Aafrika manner Läbib Ugandat,Etioopiat, Sudaani ja Egiptust Troopiline õhumasst Taimeliigid on liigirikas ja loomaliigid on rikkalikud Abiootilised tegurid Valgus: a) valguslembelised-Niiluse akaatsia b) varjevärv loomadel -krokodill Temperatuur: pikad juure-saavad põhjavett kätte Ei pea tihti sööma-krokodill Elavad grupiti Niiluse akaatsia Niiluse krokodill Organismide vahelised suhted Sümbioos Krokodill Krokodilllind Paratism Ainupõlvsed elektrisäga Kisklus Merihunt Niiluse krokodill Konkurents Krokodillid oma vahel Taimtoidulisus
........................................................................................ 2. MULLASTIK & TAIMESTIK......................................................................... 2.1 MULLASTIK................................................................................................................................. 2.2 TAIMESTIK...................................................................................................................... 2.2.1 AKAATSIA................................................................................................................. 2.2.2 BAOBAB................................................................................................................... 3. LOOMASTIK...................................................................................................................... 3.1 KAELKIRJAK................................................................................................
valingud kulutavad maapinda. Taimestik Vihmaperioodil valitsevad kõikjal 23 meetri kõrgused kõrrelised; põua ajal kuivavad maapealsed osad täielikult. Rohukõrred kasvavad üksteisest tukkadena mõnekümnesentimeetriste vahemaade kaugusel. Puude koor on krobeline ja paks, tüvi jäme, et säilitada niiskust, ning oksad harunenud korrapäratult. Vähese niiskuse tõttu kasvavad puud hõredalt. Tuntumad savannitaimed on akaatsia, ahvileivapuu, eukalüpt, sõrmrohi ja pudelpuu. Akaatsia, preeria kaktus & ahvileivapuu Loomastik Savannis elavad suurte karjadena kabjalised (nt. ninasarvik, sebra), sõralised (nt. kaelkirjak, antiloop) ning suured kiskjad (nt. gepard, lõvi). Kodu saavad seal veel paljud linnud, putukas ja närilisi. Seosed rikkaliku rohukasvuga on kõige arvukamad rohusööjad loomad. Kohastumused: 1) veevajaduse rahuldab toit; 2) paljud liigid elavad karjades;
1. Vihmamets Päike seniidis- päikese kiired langevad maapinnale 90o nurga all. Mitmerindeline taimestik- erineva kõrgusega taimed. Liaanid- väänduva piki puutüvesid kuni kõrgemate puude latvadeni. Epifüüdid- puude okstel ja tüvedel kasvavad taimed . Mangroovid- puud, mis on kohastunud eluks soolases ja veises keskkonnas. Ferraliitmullad- vihmametsade all kujunenud keemiliselt murenenud lähtekivimile. Gorilla- suurim inimahv kes elab Ameerikas. Koolibri- maailma väikseim lind kes elab Aafrikas. Anakonda- maailma suurim madu kes elab Lõuna-Ameerikas. Selva- Lõuna-Ameerika vihmamets. 2. Savann Kampad- savannid Lõuna-Ameerikas. Mussoonid-püsiv tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale. Baobab- ahvileivapuu, üks jämedaim puu. Akaatsia- Aafrika savanni tüüpiline puu. Emu- suur lennuvõimetu lind kes elab Aafrikas. Termiidid- Aafrika ühiselul...
kõigub (300-1000) Mullastik Punakaspruunmullad Pruunmullad Mullastiku kujundamist mõjutab kuiva ja niiske perioodi vaheldumine Vähe toitaineid Loomastik Kiskijad-gepardid, lõvid, hüüanid, leopardid, krokodillid .... Rohusööjad-antiloopid, gasellid, pühvlid, elevandid, kaelkirjakud, sebrad .... Taimestik Jäme tüvi, jäigad lehed, lihakad lehed ja varred, paks koor Savannis kasvavad nt: Baobab e. Ahvileivapuu, Akaatsia Inimtegevus savannides Levinud on karjakasvatus ja põllumajandus (alasid kasutatakse korduvalt ja see kurnab maa välja) Savannides on palju rahvusparke Küttimisega Levinud turism Kasutatud kirjandus www.neti.ee 8.kl geograafia õpik
Savannid Kerli Heilu 8.klass Savannid Kliima Kaks aastaaega suvi ja talv Suvi on vihmane ja talv kuiv Mullastik ferralliitmuld Suur raua ja alumiiniumi sisaldus Huumusevaene, vähe viljakas Niiskel ajal on kaetud sageli veega, kuival aastaajal kuivab läbi ja tekib LATERIITKIHT, mis meenutab telliskivi. Taimestik Kohastunud põuaperioodidega. Vastupidavad Valitsevad kõrrelised, mis on tavaliselt 1 2m kõrged. Akaatsia Ahvileivapuu e. baobab Purpurhiidkirss e. Ahvileivapuu e. baobab Harilik sõrmrohi elevandirohi Palmid Pudelipuud Loomastik Arvukalt rohusööjaid imetajaid. Toituvad erinevatest taimedest ja nende osadest. Liiguvad karjadena Kuivaperioodil kogunevad veekogude lähedusse. ...
Vahes ühimevad teiste loomadega segakarjadeks. Suurus · Kaelkirjaku õla kõrgus on kuni 3m ja kaela pikkus kuni 2.25m isased kaaluvad umbes 750kg, emased natuke vähem. Välimus · Kaelkirjakul on suur sinine keel. · Tal on lapilise mustriga nahk ja väheldase karvaga kaetud luusarved. · Kahe ühesuguse mustriga kaelkirjakut pole siiani leitud. Toitumus harjumused · Vihmavarju moodi laiuva võraga akaatsia all toitu küünitav kaelkirjak nosib lehti viie meetri kõrgustelt puudelt. · Kaelkirjak on taimtoiduline. Paljunemine · Jooksuaeg on juulist-augustini. · Tiinus kestab kuni 450päeva. · Sünnib üks poeg. · Pulmamängus taplevad, pekstes üksteist pea ja kaelaga. Huvitavat · Kaelkirjak võib anda vaenlasele esijalgadega surmava hoobi. · Kaelkirjak ajab juues jalad harki. Kasutatud kirjandus: · "Eneke2" · "Ene4" · Pildid: http://www
Kaelkirjak on kõrgeim maismaaloom. Isasloom on 4,8...5,5 m, emasloom 3,9...4,5 m kõrge. Isaslooma kaal on kuni 900 kg, emasloomal 550...700 kg. Kaelkirjaku kaela pikkus ulatub kuni kahe meetrini, jalad on peaaegu sama pikad. Esijalad on tagajalgadest pikemad (vaata joonis 1). Pea on suhteliselt väike, silmad on suured ja pikkade ripsmetega, need kaitsevad teravate (akaatsia-)ogade eest.(Wikipedia 2010) http://et.wikipedia.org/wiki/Kaelkirjak Lõuna-Aafrika Vabariigis hukkus kaelkirjaku rünnaku tagajärjel koertega jalutanud naine (Hein 2010) http://www.elu24.ee/?id=262176 Harjumispärane eluviis: Elab vabade karjadena. Eluiga: 25 aastat (vangistuses). Häälitsused: Nohisemine ja huilgamine. Toitumine: Puude ja põõsaste lehed-oksad, rohi, taimed, puuviljad.(Pollock 2001: 7) ,,Loomade elu" Steve Pollock lk 7, 28-29 Joonis 1.Kaelkirjakud liiguvad ka maal ebatavaliselt, kõigutades oma pikka kaela (Loomauudised 2010 )
Uulu kirik Uulu kirik asub Pärnu maakonnas Tahkuranna vallas Uulu külas, 500 meetrit eemal Pärnu- Ikla maanteest. Kiriku laskis 1880. aastal ehitada kuulsaim Uulu mõisnik, Peterburi õukonnategelane parun Reinhold Stael von Holstein, kelle eestvõttel ja toel ehitati ka Tahkuranna ja Häädemeeste luteri kirikud. Uulu kirik valmis mõisa lähedusse härraspere kodukirikuks. Mõisa juurde viis tänaseni säilinud läätspuude ja tammedega ääristatud allee, mida rahvasuus kutsutakse ,,akaatsia teeks". Kiriku läheduses asub mõisaomaniku hauakamber, mille otsimine võssakasvanud kaldapealselt pakub põnevust nii suurtele kui väikestele külaelanikele. Tegemist on maakiviehitisega, mida ilmestavad teravkaarsete akende paekivist raamistused. Kirikul puudub torn, sest see õhati Nõukogude Liidu ametivõimude korraldusel 1950. aastate lõpul. Nõukogude ajal hoone pühakojana kasutusel ei olnud, seda tarvitati algul vilj...
· magneesium 30.12.12 Evelin Pärn 20 Import · meditsiin · põllumasinad · autod · tekstiil · toorained · toiduained · nafta 30.12.12 Evelin Pärn 21 Elekter · Elektrit toodetakse hüdroelektijaamades (99,9%) ja fossiilkütuste abil (0,1%) 30.12.12 Evelin Pärn 22 Metsamajandus · Metsa on Ghanas 38,5% · Peamised puuliigid on eebenipuu, Aafrika managon, seeder, odum, ahvileivapuu, shea puu ja akaatsia. · Suuremad metsamassiivid paiknevad riigi lõuna osas. 30.12.12 Evelin Pärn 23 Shea puu 30.12.12 Evelin Pärn 24 Eebenipuu 30.12.12 Evelin Pärn 25 Akaatsia puu 30.12.12 Evelin Pärn 26 Transport 30.12.12 Evelin Pärn 27 30.12.12 Evelin Pärn 28 Ghanas on neli tähtsamat sadamat · Takoradi sadam · Elmina sadam · Saltpondi sadam · Tema sadam 30.12
pinnasesse sattunud orgaanilised ained kiiresti ning nad uhutakse sügavamale. Põua ajal laguneb orgaaniline aine aeglaselt, kuna ainest lagundavate mikroorganismide elutegevus on kuivusest pärsitud. Savannimullad on tavaliselt üsna viljakad. 4.Pilt. Mulla profiil. 4 TAIMESTIK Tüüpilisteks savannitaimedeks on akaatsia, ahvileivapuu, sõrmrohi, purpur-hiidhirss, eukalüpt ja pudelpuu. Rohttaimedest on valdavaks vihmaperioodil kiiresti kasvavad kõrrelised. Põuaperioodil taimede maapealsed osad kuivavad, säilivad vaid maasisesed juured ja alumistes lehetuppedes asuvad pungad. Vihmaperioodil võivad taimed kasvada kuni kahe-kolme meetri kõrguseks, kuid leidub ka kuni viie meetri kõrguseid liike. Tüüpiliste savannikõrreliste varred ja lehed on üsna jäigad ning paindumatud. Kui niiskust on
Seinad heledad või kaetud mustrilise kangaga Põrandal matid Suletud, väheste akendega Maalitud sirmid, õlilambid Rikkalike maalingutega kaunistatud Vähe mööblit Kokkulappimise tehnika väikesed puutükid ühendati kinnituspukadega, täiendavelt kasutati taimset või nahkset nööri, hiljem metallist naelu. Mööbli pind kaeti pahtliga, selle peale maaliti, immiteeriti puud või kivi Kasutati vineerimist ja dekoortehnikaid Materjal- akaatsia, tamarisk, seeder, küpress, eebenipuu VOODID - Vanimad on puutüvedest kokkuseotud - Voodijalad olid härjasõra või lõvikäpa kujuga - Voodiraam üle tõmmatud naha või kangaga, selle peal madrats - Võis olla peats või jalus, nikerdatud näiteks lõvimaski kujuline - Patja polnud, selle asemel jäik peatugi LAUAD - Väikesed - Plaat oli puust, punutud, metallist või kivist - Jalgu 1, 2, 3, 4 ; vormilt sarnased nagu tooli- ja voodijalad MAHUTID
Toita. vaene. samblikud. Füüsikaline m. 10. Poolusi ümbritsev Kogu aasta Puudub. Mikrosk. vetikad Jäävöönd ala. maapind kaetud Füüsikaline ja mõned seened. lume ja jääga. murenemine. Tähtsamad taimed neis vööndites: 1. Ekvatoriaalne vihmamets 2. Savann akaatsia, boabab. 3. Kõrb velvetsia, sukulendid, aaloe. 4. Vahem. põõsastik ja mets rosmariin, salvei , oliivipuu, korgitamm. 5. Rohtla tarn, puju, pojeng. 6. Parasvöötme sega- ja lehtmets kask, vaher, tamm, kuusk, mänd. 7. Parasvöötme mussoonmets liaanid 8. Parasvöötme okasmets - kuusk, mänd, tsuuga, sekvoia. 9. Tundra sablik, jõhvikas, sookail. 10. Jäävöönd - samblad / samblikud.
kautsukipuu väärispuit mangroov(juured vees) Savann 2 aastaaega ferralliitmuld kõrrelised, sebra, aafrika karjakasvatus, kohvipuu, puuvill, ananass niiske ja kuiv, ahvileivapuu elevant, lõvi, pällundus, kultuurtaimed sajab suvel , akaatsia, koaala, hüään pildistamine (meie talvel) sõrmrohi Kõrb kuum, kuiv, hallmuld kaktus, öine eluviis, rändkarjakasvatu külm kõrb Gobi kõrb troopiline datlipalm, kaamel, s, sukulent(koguvad vee aaloe karakal, oaasipõllundus lehtedesse, vartesse vms, nt
Vetevõrk: Talvel jõed veerikkad, suvel veevaesed. Karst- nähtus, mis esineb vees lahustuvates kivimites, kus põhjavesi kannab lah.kivimid ära.T ekivad erinevad pinnavormid. Mullad: Pruunmullad(niisutamisel viljakas) Probleemid: muldade väljakurnamine, vee-ja tuuleerosioonid. Taimestik: Intensiivne maakasutus, torkiv võsa, metsad hävinud. makja-kadakas, maasikapuu, puis-eerika gariig- salvei, lavendel, Austraalia- eukalüptid, rohtpuu, akaatsia Loomastik: Suuri loomasid vähe, mägedes mäger, ilves, kärp Linnud: vutid, turteltuvi, faasan, pelikan Californias: Jänes, maod Austraalias: Emu, känguru, kuskus Sipelgad, nahkloom Põllumajandus: Talvel teravili, suvel juur- ja puuvili.
savannirohi paljudes kohtades põlema. Kuivanud taimkattest saab rammus tuhk. Tuli liigub aga kiiresti ja leekides hukuvad maapeal elavad sisalikud, maod ja putukad Taimestik Savanni katavad põhiliselt vihmaperioodil kiiresti kasvavad kõrrelised. Rohttaimed kasvavad 23m pikkuseks. Nende varred on jäigad. Puud kasvavad väga hõredalt. Nende koor on paks ja juured pikad Paljud puud langetavad oma lehed. põuaperioodiks maha. Taimede eripärad Akaatsia on kasvatanud Baobabil e. ahvileivapuul endale laia lameda krooni, on väga jäme tulekindel mis arjab alumisi oksi, et tüvi, mis kogub endasse need ära ei kuivaks. vett nagu käsn. Loomastik Savannis on levinud suurte rohusööjate loomade karjad : antiloobid, elevandid. Neile peavad jahti suured kiskjad : lõvid, hüäänid, leopardid, gepardid, saakalid. Lindudest elab savannis lennuvõimetud jaanalinnud, flamingod, pardud, marabud.
aknad Eg. Uue Riigi arh., Amon Ra tempel Karnakis Eg. Uue Riigi arh., Amon Ra tempel Luxoris, sissepääs u.1417 1379 eKr Eg. Uue Riigi arh., Hatshhepsuti matmispaik, u.1480 eKr, Deir el Baharis Eg. Uue Riigi arh., Ramses II tempel Abu Simbelis, u.1257 eKr Eg. pinnakunst, reljeef, Nebamuni aed, 1400 eKr. Eg. Keskmise riigi pinnakunst Khnuhmotepi hauakambrist, u.1900 eKr. Eg. Keskmise Riigi pinnakunst, Linnud akaatsia põõsas, Khnuhmotepi hauakambrist, u.1900 eKr. Eg. pinnakunst, Linnujaht, u.1450 eKr Eg. maal papüürusel nn. Surnuteraamatu üks pilt, u.1285 eKr Egiptuse skulptuur, Echnatoni portree u.1360 eKr Eg.Uue Riigi skulpt., Kuninganna Nofretete büst, u.1360 eKr. Eg. Uue Riigi pinnakunst, Echnaton ja Nofretete oma lastega u.1345 eKr Eg. Uue Riigi Pinnakunst, Tutanhamon ja tema naine, u.1355 42 eKr Eg. Uue Riigi skulpt.,
kliimavööde mäestike varjus, esinevad kilpkonn, varaan, viigikaktus, külmade hoovuste hallmullad või kõrbehiir joosuapuu punamullad ligidal Savann Lähis Kõrbede ja lähis- Pruunmullad, Lõvi, gepard, sebra, Baobab, akaatsia, ekvatoriaalne ekvatoriaalsete punamullad elevant, kaelkirjak, palm, ananass, mussoonmetsade ninasarvik, flamingo, sõrmrohi, vahel termiidid, gnuu, elevandirohi, paavian, raisakotkas, pudelipuu,
lähis- laiuskraadil (vähe datlipalmid, skorpionid, kaevandamine, sooldumine, kuivus, troopiline ja huumust) aaloepuu, kõrbe- karjakasvatus vee puudus natuke liiva- rebased, parasvöödet akaatsia, hüäänid, agaavid, antiloobid, tääkliilja kaamel, kilpkonn, gepard, maod Savann Lähis- Mussoon- Ferralliit- Palmid, Flamingod, Karjakasvatus, Muldade
356-359) KAELKIRJAKU ELUPAIK Kaelkirjak on kõrgeim maismaaloom, kes elab savannides.Kaelkirjak on levinud Aafrikas Sahara kõrbest lõuna pool, asustab puude ja põõsaste, eriti akaatsiatega kaetud savanne. Põhja-Aafrikas elanud alamliigid on ammu välja surnud.Pärismaalased peavad teda pühaks ja puutumatuks loomaks.(http://et.wikipedia.org/wiki/Kaelkirjak ) KAELKIRJAKU KEHAEHITUS Kaekirjaku keel on 45 cm pikk ja ta ülahuul on hästi arenenud, et see võimaldaks tal akaatsia lehti rebida saamata ise seejuures torgata.(lisa1) (raamat „Maaloodus“, kirjastus koolibri lk.8-9.) Isaslooma kõrgus on 4,8 – 5,5 m, emasloomal 3,9 – 4,5 m. Isaslooma kaal on kuni 900 kg, emasloomal 550 – 700 kg.Kaelkirjaku kaela pikkus ulatub kuni kahe meetrini. Kaelkirjaku kaelas on ainult seitse kaelalüli. Kaelkirjaku jalad on pea sama pikad, kui kaelgi.Kaelkirjaku esijalad on tagajalgadest pikemad. Kaelkirjaku nahk on kollakas pruunide laikudega, igal kaelkirjakul on erinev
ligidal hallmullad või põhjaveereostus punamullad Savann Lähis Kõrbede ja lähis- Pruunmullad, Lõvi, gepard, sebra, elevant, Baobab, akaatsia, palm, Põllumajandus, turism, Ülekarjatamine, ekvatoriaalne ekvatoriaalsete punamullad kaelkirjak, ninasarvik, ananass, sõrmrohi, maavarade kaevandamine tulekahjud, muldade mussoonmetsade flamingo, termiidid, gnuu, elevandirohi, pudelipuu, vaesumine,
· Rooma kotkad, lõvid · Mesilased (töökus) · Greifid, kimäärid, luiged · Antiiksed vaasid, urnid · Loorberid, liiliad, palmetid · Sõjariistad · Korintose order, lootoskapiteel · N-täht (nagu napooljon) · Egiptuse motiivid (piiramatu võim): · Nofretete siluett, sfinks, obelisk · Kuld, pronks · Intensiivsed värvid · Pompei punane · Tume sidrunkollane · Lapis lazuli · Raskepärane mööbel · Mööbliesemed seisavad poodiumil · Mahagon, akaatsia, õunapuu jm kohalik · Lauad eelistatult ümarad · Plaadil lai raam · Raamil antiikmotiividega dekoor · Marmorplaadid · Jalad sambataolised või terved figuurid · Kasutatakse ka tripoodi ja x-jalgu · Dekoor kullatud, osaliselt ka patineeritud, et näeks vana ja auväärne välja Karusselli triumfikaar · Kapid-kummutid pikkade jalgadega, raskepärasel poodiumil. · Sekretärkappidel sageli allalastav klapp, kasutatav lauapinnana
Kuna nendel laiuskraadidel puhub kagupassaat, asub Suur Liivakõrb tuulealusel nõlval. Seega on tekkinud pidev kõrgrõhkkond ja väga kuiv kliima. Lisaks möödub rannikust Lääne-Austraalia külm hoovus, mis mõjutab samuti kuiva kliima teket. TAIMESTIK Suur Liivakõrbe taimed on peamiselt roht- ja põõsastaimed, kuid seal esineb ka üksikuid õistaimi. Suure Liivakõrbe domineerivaks taimeks on Spinifex. Põõsastest leidub Suures Liivakõrbes mitmeid akaatsia liike. Üks neist on inglisekeelse nimega umbrella bush (Acacia ligulata). 4 LOOMASTIK Suur Liivakõrb pole eriti liigirohke loomade poolest. Väiksematest loomadest elab seal inglisekeelse nimetusega bilby,kellel on hästi suured kõrvad. Kõige tuntum on punane känguru. Suure Liivakõrbe roomajatest on inglisekeelse nimega Thorny Devil, ehk Okkaline draakon või okkaline kurat (Moloch horridus)
hoovuste ligidal või nafta- ja punamullad põhjaveereostus Savann Lähis Kõrbede ja lähis- Pruunmullad, Lõvi, gepard, sebra, Baobab, akaatsia, Põllumajandus, turism, Ülekarjatamine, ekvatoriaalne ekvatoriaalsete punamullad elevant, kaelkirjak, palm, ananass, maavarade tulekahjud, muldade mussoonmetsade ninasarvik, flamingo, sõrmrohi, kaevandamine vaesumine,
Mööbli interjöör Egiptuse ajalugu Teave mööbli ajaloost: · Kuiv kliima soosis esemete säilimist · Lisainformatsioon vaasi- ja seinamaalingutelt ning seinareljeefidelt Mööbli materjalid · Akaatsia · Tamarisk · Seeder · Süüriast toodud seeder ja küpress Tehnoloogia · Tehnoloogiliselt olid egiptlased primitiivsed, kuid nutikad. · Kokkulappimistehnika- väiksemad puutükid ühendati üksteisega tihvtide ehk kinnituspulkade abil, täiendavalt kasutati ühenduskohtade püsimiseks taimset või nahkset nööri. Detailide ühendamisel tekkinud praod topiti täis ning mööbli pind kaeti pahtliga. · Vineerimine
NAMIBI KÕRB ASEND JA ULATUS Namibi kõrb on teadaolevalt vanim kõrb maailmas. See asub Aafrika mandri ja Aafrika maailmajao edelaosas Namiibia riigis. NAMIBI KÕRBE ASEND Läänes piirneb Namibi kõrb Atlandi ookeaniga, idas Suure astanguga, lõunas Oranje ja põhjas Cunene jõega. Kõrbe laius on 50-160 km, pikkus 1600km. ning pindala 80 000 km2. KLIIMA JA TEKKEPÕHJUSED Namibi kõrb on tekkinud kahel põhjusel. Esiteks ta asub pöörijoontel, kus on aasta läbi kõrge rõhk, laskuvad õhuvoolud ning sademeid ei teki. Lisaks mõõdub sealt külm Benguela hoovus, mille kohal on vähe veeauru ning tänu sellele sademed praktiliselt puuduvad. UDU NAMIBI KÕRBE RANNIKUL Namibi kõrbes on aastas umbes 320 päikesepaistelist päeva. Kõrbe idaosas Suure astangu jalami lähedal sajab aastas 80-100mm. Atlandi ookeani rannikul kül...
(joonis 4) Akaatsiatel on astlad rohusööjate eemale hoidmiseks. (1) Aafrika savanniliikidel on iseloomulik "vihmavarjukujuline" võra. Õied on tavaliselt suhteliselt väikesed, 6 kollased, kobarates. Seemned valmivad kaunades. Juurestik on lai ja sügav.(8) (joonis3) Purpur-hiidhirss ehk elevandirohi võib kasvada kuni 5m kõrguseks. Sõrmrohi kasvab maailmas kõikjal, kus on soe ja jätkub sademeid. (4) joonis 3 Akaatsia joonis 4 ahvileivapuu Loomastik: Vastavalt savannideslevinud taimestikule on kohastunud ka loomariik. Nad saavad koos eksisteerida seetõttu, et toituvad erinevatest taimedest ja nende osadest ning teevad seda ka eri aegadel. (4) Näiteks söövad elevandid ja kaelkirjakud põõsaste ja puude oksi ning lehti, sebrad ja sinignuudid aga rohtu. Taimed on vähem toitvad kui liha, seetõttu peavad rohusööjad terve päeva toitumisega tegelema. Savanni paljud
Mets riigi pindalast (%) 86 5 1 1 Metsamaa pindala ühe 4,9 9 0,05 inimese kohta (ha) Metsad Parasvöötme okas- ja Troopiline niiske lehtmets lehtmetsad 9 (savannid ja kõrbed) 2 Põhilised puud Harilik mänd, harilik kuusk, Palmid, akaatsia 2 lehtpuud (peamiselt kask) 5 Metsa aastane juurdekasv - -13 (%) Metsa aastane juurdekasv 1-2 9 -12000 4 (ha) Hektaritagavara (m3 ) 104 9 - Eksport Paber, kartong, tselluloos, Punutised, saematerjal,
Avaookean. Metsatüüp Riigid, kus selline Peamised Iseloomustus metsatüüp kasvab puuliigid Ekv. L-Ameerika, Kesk- Plamid, Väärispuidu üleraie, Vihmamets Aafrika, Kongo, punanepuu puud- ed Brasiilia, Soome hapnikutootjad. Lähisekv. Columbia, Etioopia Palmid, Puud kütteks, Hõrendikud akaatsia, aastane juurdekasv sandlipuu väiksem Lähistroopi ka metsad Brasiilia keskosa -okas- ja -aastane juurdekasv *niisked USA, Austraalia, lehtpuud suht suur *kuivad vahemeremaad -tam, loorber, - väike küpress Parasvöötm -suurbritaania, Iirimaa, Tamm, vaher, -suur e leht- ja Pr
Riigi põllumaj.struktuur sõltub looduslikest tingimustest, ajaloolise arengu iseärasusest, sotsiaal-majanduslikest suhetest, rahvuslikest traditsioonidest. Maailma maakasutus põllumajanduslik maa(31%: rohumaa-21%; haritav maa-10%), metsamaa(27%), siseveekogud,liustikud(20%), kõlbmatu,vähekõlblik,rikutud maa(19%), teed ja ehitised(3%). Kaubaline ja omatarbeline põllumaj.erinevus- omatarbeline(elatus e.naturaalmajanduslik)- kasvatatakse põllusaadusi või peetakse loomi ainult oma pere toitmiseks; kaubalise(turumajanduslik) eesmärgiks on aga toodangu müük. Parasvöötmes 1 saak aastas- kapitali käive on aeglane, tööjõuvajadus hooajaline, toodangu ületalve säilitamine kulukas ja suurte kadudega. Looduslikud ja majanduslikud tegurid mis mõjutavad põllujmaj loodusl: kliima,mullad,reljeef;majand: kapital,tööjõud,valitsuse poliitika. Ekstensiivne,intensiivne tootmine eks:tsentnerit hektari kohta on väike(usa); intens: on suur(suurbritannia...
maastikku piklikud luited. Lõunaosas esineb ka kivikõrbesid. 5. Taimestik ja loomastik Suur Liivakõrbe taimed on peamiselt roht- ja põõsastaimed, kuid seal esineb ka üksikuid õistaimi. 1) Üks tavaline rohttaim kannab inglise keeles nime feather-top spinifex (lad. k. Triodia schinzii). See taim on kitsaste sulgjate lehtedega, et need auraks vähem. 2) Põõsastest leidub Suures Liivakõrbes mitmeid akaatsia liike, üks neist on inglisekeelse nimega umbrella bush (Acacia ligulata). Selle põõsa lehed on kitsad ja neid katab vahakiht, et toimuks vähem auramist. 3) Õistaimedest kasvab Suures Liivakõrbes näiteks inglisekeelse nimega tinsel flower (Cyanostegia cyanocalyx), millel on okkasarnased lehed, mida katab vahakiht, et vähendada jällegi
Savann Asend : 10. ja 20. laiuskraadide vahemikus. Kliima : Aastaaegu kaks niiske ja kuiv. Taimestik : Enamus kõrrelised. Tihe ja tugevasti põimunud juurestik. Mullad : Ferralliitmullad. Loomastik : Liigirikas loomastik. Palju rohusööjaid imetajaid. Inimesed : Tihe rahvastik. Suurtes istandustes kasvatatakse puuvilla, teed, kohvi, maapähklit. Turismindus, karjatamine. Loomaliigid : koaala, sebra, lõvi, elevant. Taimeliigid : ahvileivapuu, akaatsia, sõrmrohi, purpur-hiidhirss. Kõrb Asend : 20ndate ja 30ndate laiuskraadide vahemikus. Kliima : Õhk on väga kuiv. Sademeid langeb harva. Taimestik : Paljudel taimedel on väga sügavale ulatuv juurestik. Mullastik : Mullad sisaldavad väga vähe huumust. Värvus ühtlane helehall. Mulla pinnal on rohkesti sooli. Loomastik : Loomad jäävad suveunne, öine eluviis, heledavärvilised.
põhjenda V:Ferraliitmullad,väheviljakad, sest niiskust vähe,inimtegevus,põlengute sagedus,lateriitkiht. 8.Mis on lateriitmuld ? V:Maapinnal moodustuv punane telliskivi meenutav kiht.Vaid vähesed taimed saavad seal kasvada mulla kõvaduse tõttu. 9.Millised on valdavad taimed savannides. V: 1-2 m kõrgused kõrrelised. Neil on tihe ja tugevasti põimunud juurestik, mis kasutab ära kogu sajuperioodil mulda imbunud niisukuse ja võimaldab üle elalda ajutise põuaperioodi. Levinumad on akaatsia, palmid. Pudelpuud. 10.Iseloomusta lähemalt ühte savannitaime ja savannilooma. V: Koaala kohev karv ja alati kikkis kõrvadega sööb vaid eukalüptilehti. Ta on austraallaste armastatuim loom. Koaala on imetaja, kes kuulub seltsi kukrulised ja sugukonda koaalalased.Ahvileivapuu ehk baobab Aafrika savannides on maailma üks jämedamaid puid. Ahvileivapuul on sõrmjad liitlehed ning suured, valged ja lõhenevad õied 11
1. Berberis vulgaris - Harilik kukerpuu 1 2. Berberis thunbergii Thunberi kukerpuu 2 3. Philadelphus coronarius Harilik ebajasmiin 3 4. Ribes rubrum Punane sõstar 4 5. Ribes nigrum Must sõstar 5 6. Ribes alpinum Mage sõstar 6 7. Physocarpus opulifolius Harilik-, või Lodjap-Põisenelas 7 8. Spirea chamaedryfolia Taraenelas 8 9. Contoneaster lucidus Läikiv tuhkpuu 9 10. Pyrus communis Harilik pirnipuu 10 11. Malus domestica Aedõunapuu 11 12. Sorbus aucupari...
moodustades lateriitkihi. hästi põlenguid või kiiresti aegadel. Seal on termiitide puuvilla, teed, kohv, Vaid vähesed puud taastuda. kõrged pesad. maapähklid. suudavad oma juured Näide: ahvileivapuu, akaatsia, Näide: koaala, sebra, emu, sealt läbi puurida. sõrmrohi, hiidhirss. lõvi, elevant, ninasarvik, termiit, hüaän Ekvaatoriäärsed Valitsed Palav ja Seal on kujunenud Seal on väga palju taimi
taimed : poolpõõsad, ogamalts, läätspuu. · Liivakõrb Kõige levinum.Sademetevesi nõrgub sügavale ja moodustub vee varu . põhjavesi on saadaval ainult pikkadejuurtega taimedel.tuuletõttu esinevad luited, mis vb ohustavad inimtegevust.liikuvad liivad takistavad taimede kasvu.kui taimed liivaall mattuvad, kasvavad kiiresti uued asemele.tähtsamad eluvormid on kõvalehelised põõsastimed.taimed:valge saksauul,liiva akaatsia. · Kõrbeid eristatakse pinnase iseloomu ja veereziimi järgi . Elustik Taimestik : talub suurt kuumst ja kuivust .Kõige rohkem on taimedest liblikõielisi, korvõielisi, altsalisi. Kuivalembelised taimed on : saksauulid, kolligoonium, agaav, aaloe, kaktused,piimalill. Mitmeaastased rohttaimed :puju, kaameliastel. Kõrbepäritolu kultuurtaimed on arbuus ja melon.kõrbes kasvatatav tähtsaim kultuurtaim on datlipalm. kÕrbeloomad: taluvad hästi kuumust
üksteisega tihedasti läbi põimunud puude võrad varjavad metsaalust päikesekiirte eest. Vihmamets on valgusvaene kooslus, mistõttu rohttaimi ja põõsaid praktiliselt pole. Rohurinne esineb vaid lagendikel, kus on rohkem valgust. Enamik vihmametsa loomadest elutseb ühel puurinnetest. Savann Taimestik Savann on troopiline või lähistroopiline Tüüpilisteks savannitaimedeks on puisrohtla. Savannid on rohttaimedega akaatsia, ahvileivapuu, sõrmrohi, kaetud suured tasandikud, mida purpur-hiidhirss, eukalüpt ja ilmestavad üksikud puud. Savannis levib pudelpuu. Rohttaimedest on lausaliselt rohurinne, kuna rohttaimed ei valdavaks vihmaperioodil kiiresti vaja palju vihma ning taluvad kuivust. kasvavad kõrrelised. Põuaperioodil Savannis on kaks aastaaega: vihmane ja taimede maapealsed osad kuivavad, kuiv
Sisekujundus- on tervik mis saavutatakse üksik esemete paiknemisest ruumis Disain- on kunst luua tooteid ja teenuseid ja lahendusi, mis lihtsamad kergemad, odavamad, mugavamad, turvalisem, ilusam jne. ANTIIK AEG Vana-Egiptus Arhitektuur- *Kultus(jumalad) *Kuntsinikud ja arhidektid *kuld, hõbe , nende sulam elektron Intrjöör-*seinamaalid *skulptuurid *laemaalid *seinaplaadid illustreeritud *marmor *põrandaplaadid valgetest kivi plaatitest Mõõbel-*akaatsia *seeder *küpress *eeden *nikerduste jaoks vääris metalle *nöörid Kasutati lappimis tehnikat, nikerdamine, immitatsioonide andmine, punase klaasi tükke, käetugedel on lõvimaskid ja mao kujutised, papüürest kokku punutud ja tänu sellele muutus konstruktsioon kerge ja pehmeks. Sel...
taimed, kautsukipuu. Loomad:mitmekesisus Tüüpilised loomad: aara(papagoi), gorilla, tõmmukaiman, kapibaara, jaaguar, anakonda, taapir. Inimeste tegevusalad: küttimine, kalastamine, metsaandide korjamine, maaviljelus. SAVANN: Kliimavööde: lähisekvatoriaalne Kliima: kaks aastaaega (niiske, kuiv), Temp. Talvel madalam, kui suvel, talvel sajab vähem. Riigid: Austraalia, India, Venezuela, Keenia. Mullad: ferralliitmullad Taimed: 1-2m kõrrelised, Tüüpilised taimed: sõrmrohi, akaatsia, ahvileivapuu, palm, pudelpuu, purpur-hiidhirss Kultuurtaimed: mais, maniokk, bataat, tee, kohv, puuvill. Tüüpilised loomad: ninasarvik, aafrika elevant, sebra, emu, hüaan, termiit, lõvi, koaala. Inimeste tegevusalad: karjakasvatus, vee hankimine, turism, (põlluharimine) KÕRB: Kliimavööde: troopiline Asukoht: pöörijoonte piirkond, külmade hooviste naabruses, kuivades siseosades. Kliima: kuum, kuiv, sajab väga harva, suur temp. Kõikumine, aurumine on suurem
METSAVARUD JA METSATÜÜBID Metsavarude suurust iseloomustatakse: - Pindala (ha) - Metsasus (%) - Puiduvaru (m3/ tihumeeter) - Metsa juurdekasv (m3/aastas/ha) - Metsa liigiline koosseis Metsatüübid: 1. Ekvatoriaalsed vihmametsad Brasiilia, Indoneesia ... - Puuliigid: Viigipuu, eebenipuu, mahagon, roosipuu Suur juurdekasv (kuni 50 m3/ha aastas), pindala väheneb raie tõttu. 2. Lähisekvatoriaalsed hõrendikud Keenia, Tansaania ... - Puuliigid: Akaatsia, ahvileivapuu Looduskeskkonda säilitav tähtsus, kasutatakse puid kütteks, liigiline koosseis ja juurdekasv on väiksem kui vihmametsades. 3. Lähistroopika metsad Niisked: USA, Austraalia Pähklipuu, datlipuu, eukalüpt suhteliselt suur juurdekasv. Kuivad: USA, Austraalia, vahemeremaad Madal tootlikkus, vähe säilinud. 4. Parasvöötme leht- ja segametsad USA, Prantsusmaa, Eesti ... - Puuliigid:
kahjustamata. ORKAAN – ehk taifuun Kariibi meres. MANGROOV - puud, mis on kohastunud eluks soolases ja veises keskkonnas. 2. Nimeta savannitaimedele iseloomulikke kohastumusi(3) Taimed taluvad põuda ja saavad hakkama ferraliit mulaga mis põua ajal kivi kõvaks muutub, Pikk ja tihe juurestik, puudel paks koor ja jäme tüvi, jäme tüvi on vee kogumiseks, jäigad ja lihakad lehed, Nimeta savannialade looduslikke puuliike( 5) ahvileivapuu ehk baobab, pudelpuu, akaatsia, eebenipuu, 3. Millised on vihmametsadele iseloomulikud tunnused ( rindelisus, valgus, taimede kasv, õied, lehed….)Olulisimad! 1-Alus mets on pime ja hämar. 2Taimede õied on värvikirevad ja keerulise õie ehitusega . 3 Väga kiire aine ringe ( pidev õitsemine ja viljumine). 4mitme rindelisus palju erinevaid taime ja loomaliike. 4.Tõmba joon alla ekvatoriaalse vihmametsa looduslikele taimeliikidele(5) loorberipuu, roosipuu, heveapuu, suhkruroog, mahagon, eebenipuu, banaan, balsapuu, 5
· Tsiili keskosas kasvab üle 1500 TSIILI ainult sellele regioonile omase taimeliigi. · Nende hulgas palmid, kaktused. KAPLINN Lõuna Aafrikas Kaplinna ümbruse ~6000 taimeliigist on enamik levinud üksnes sellel maa- Prootead alal. Paljud toalilled on pärit Lõuna- Aafrikast. Paradiisilinnulilled Rohtpuu AUSTRAALIA Eukalüptid Akaatsia LOOMASTIK · Ainuüksi sellele vööndile omaseid loomi elab vähe. · Enamasti on tegemist naabervööndites elutsevate loomadega. · Mäestikumetsades on loomastik liigirikkam. Sardiinia mägilammas e. muflon KREEKA MÄGIMETSADES Mäger Ilves Kärp Rebane LINNUD Turteltuvi Hõbehaigur Vutid Faasan Pelikan
EESTI KIRJAKEEL 17.- 18.sajandil. Vana kirjaviis "Keel ja ühiskond" X klassile 9. ptk Mare Hallop KiNG 14.10.2013 30.10.2012 17. sajandi lõpp 17. saj lõpp kirjakeele arengus murranguline: § oli tegeldud ligi 100 aastat piibli tõlkimisega, § suurem osa uuest testamendist põhjaeesti keelde tõlgitud, § olemas lõunaeestikeelne vana testamendi tõlge, 1680 suur pööre: Bengt Gottfried Forseliuse (1660 1688) § ettepanek - rahvahariduse arendamise ja rahvakoolide arendamiseks kergem kirjaviis, vana kirjaviis ehk Forseliuse kirjaviis kasutas oma aabitsas (1685 pole säilinud), põhjustas keelevaidlusi piiblikonverentsidel (1686, 1687), süsteemsuse ja lihtsuse pärast võeti...
Seal on termiitide kõrged moodustades lateriitkihi. Vaid taastuda. pesad. vähesed puud suudavad oma juured sealt läbi puurida. Näide: ahvileivapuu, akaatsia, sõrmrohi, Näide: koaala, sebra, emu, lõvi, hiidhirss. elevant, ninasarvik, termiit, hüaän Ekvatoriaalne Ekvaatoriäärsed alad. Valitsed Palav ja väga niiske ekvatoriaalne Seal on kujunenud
Test 19 1 Translate. 1 Hollandi maadeuurijad kaardistasid Austraalia lääneranniku. Dutch explorers mapped the western coast of Australia. 2 Britannia saatis tuhandeid süüdimõistetuid Austraaliasse. Britain sent thousands of convicts to Australia. 3 Eukalüpt ja akaatsia on kõige tavalisemad taimeliigid. The Eucalyptus and the Acacia are the most common types of flora. 4 Känguru saad on umbes saja kilomeetri kaugusel lõunarannikust. Kangaruu Island is about 100km off the southern coast. 5 Austraalia taimestik on värvirikas. The flora of Australia is colorful. 6 Kängurud ja koaalad on kukkurloomad. The kangaroos and koalas are marsupials.
sigisibulad esinevad maapeal ning on muguljalt paksenenud. Arenevad õisikus(küüslauk) või lehtede kaenlais. 4. (2) Mis on mükoriisa? Kellel esineb? On seeneniidistiku ja juurekoe tihe ühendus, moodustuvad põhiliselt kübarseened. 5. (1) Mis on fülloklaadid? on lame, lehekujuline lehe ülesannet täitev vars, nagu näiteks ruskusel, viigikaktusel. Erinevalt lehest kannab kladood pungi. Füllood on ilma labata, lamendunud lehekujulise rootsuga leht, nagu paljudel akaatsia 1. (3) Õhulõhe ehitus (joonis) 2. (2) Mis on pung? Kuhu pungad tekivad? Pungaks nimetatkse kasvukuhikut koos teda katvate soomustega. Pungas asuvad lehealgmed. Pungad asuvad lehtede kaenaldes. 3. (3) Millistest taimeorganitest saadakse linakiudu? Miks kasutatakse just lina ja mitte nt kõrrelisi? Linakiudu saadakse varrest. Kiud ulatuvad linavarres enamasti juurekaelast kuni hargnemiskohani. Kiud koosneb puhtast puitumata tselluloosist. 4
Riietutakse õhukeselt. SAVANN 1. Kliimavööde lähisekvatoriaalne kliimavööde 2. Kliima 2 aastaaega: niiske ja kuiv aastaaeg Temperatuur aastaringselt ühtlaselt kõrge. Sademeid suvel palju, talvel vähe 3. Piirkonnad Aafrika, Brasiilia, Mehhiko, Austraalia, India ja Indoneesia 4. Taimestik peamised taimed on 1-2m kõrgused kõrrelised. Neil on tihe ja tugevasti põimunud juurestik. Levinud taimed on akaatsia, ahvileivapuu, palmid, pudelpuud. Savannis kasvavad puud taluvad hästi põlenguid ja suudavad püsima jääda või kiiresti taastuda. 5. Mullastik Savannis on ferralliitmullad. Niiskel aastaajal on muld sageli kaetud veega, kuid kuival aastaajal kuivavad mullad ära ja muutuvad punaseks, mis sarnanevad telliskivile. 6. Loomastik liigirikas, enamasti rohusööjad imetajad. Paljud liiguvad ringi karjadena
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
