POLAARREBANE e. JÄÄREBANE Tutvustuseks Polaarrebane on väga hästi kohastunud eluks Arktika karmis kliimas. Tema tihe karvastik on talvel lumivalge, mistõttu muutub ta keset lumiseid lagendikke enamikule oma ohvritest märkamatuks. Kui päevad üha lühemaks muutuvad, tiheneb polaarrebase karvastik ning muudab järk-järgult oma värvust. Lühike hallikaspruuni värvusega karvastik muutub sabast alates kõigepealt halliks, hiljem talve saabudes aga lumivalgeks. Mõnedel loomadel on hallikassinise värvusega pikk
POLAARREBANE Kadri Koor 9 D klass Põlva Üg Polaarrebane elab Arktika tundrapiirkondades ALLIKAD: http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht http://www.google.ee/ http://www.arkive.org/ Loomade atlas TÄNAN KUULAMAST !!!
Tema tihe karvastik on talvel lumivalge, mistõttu muutub ta keset lumiseid lagendikke enamikule oma ohvritest märkamatuks. Kui päevad üha lühemaks muutuvad, tiheneb polaarrebase karvastik ning muudab järk-järgult oma värvust. Lühike hallikaspruuni värvusega karvastik muutub sabast alates kõigepealt halliks, hiljem talve saabudes aga lumivalgeks. Mõnedel loomadel on hallikassinise värvusega pikk talvekarvastik (nn sinirebased). Eluviis Suvel elutseb polaarrebane õõnsustes või urgudes, mida ta küngaste jalamile, järskudele mere-või jõekallastesse kaevab. Talvel kaevab ta sügavasse lumme omavahel ühendatud keeruliste käikude süsteemi, kus elab sageli koos mitu perekondlikku seltsingut. Kõige tüüpilisemad polaarrebaste elualad on künklikud lagetundrad. Et niisuguseid paiku on tundras vähe, kasutavad rebased urgusid aastast aastasse, koguni tuhandeid aastaid. Pollarrebase territooriumi suurus võib
Pingviinipere Vaalad Sinivaalad on maailma suurimad imetajad,kelle mass võib olla kuni 145 tonni ja pikkus kuni 32 meetrit.Ta toitub planktonist.Saaki otsides käib ta sügaval vee all ,käies vahepeal veepeal õhku hingamas. Vaalalised esinevad kõigis ookeanides,kuid kõige rohkem on neid Arktika ja Antarktika lähistel,sest seal on palju planktonit.Kui planktonit on vähe,elavad vaalad tänu oma paksule rasvakihile. Vaalad poraalaladel Noor polaarrebane Polaarrebane Polaarrebased on kohastunud elama karmides kliimatingimustes,mille tõttu on neil paks karvkate ja eriline organismi soojusvahetussüsteem.Väikese kehapindala tõttu on soojuskaod väikesed ja tema karvkatet peetakse loomade seas kõige soojemaks.Kui emarebane poegade eest hoolitseb,peab isane jahti ja toob toitu.Polaarrebane toitub lemmingutest,aga sööb ka polaarjäneseid loomade mune ja raipeid. Polaartalve lõpul,umbes märtsis- aprillis,moodustuvad
Jää -ja külmakõrbe loomastik Maismaal elavates loomadest üks tugevaim loom on jääkaru. Külmades vetes ujub maakera suurim imetaja- sinivaal. Tundra ja metsatundra loomastik Loomad kes tundras aasta läbi elvad on:Põhjapõder,lem -ming ja polaarrebane Lähistroopilised loodusvööndid Lähistroolise loodusvööndi haruldased loomad on:Puuma ja teravkoon-alligaator Üks Aafrika savannides elav loom kaelkirjak kes vajab vähe vett. Okasmetsa loomastik Kassikakk on okasmetsade üks levinumaid röövlinde. Vapiti on hirvlane
Sugukond: Jäneslased Perekond: Jänes · Rangelt taimetoiduline · Suvise pruuni kasuka vahetab talvel valge vastu 28.12.12 28.12.12 Lumepüü · Kanaliste seltsi kuuluv lind. · Sulestik on kevadel ja sügisel täiesti erinev. · Suurepäraselt kohastunud eluks äärmiselt ebasoodsates tingimustes. · Esineb teda põhjapoolkeral tundras ja kõrgmägedes ning isegi Arktikas. · Lumepüü ei ole kaitse all. 28.12.12 28.12.12 Polaarrebane Sugukond: Koerlased Perekond: Rebane Toitub kõigist endast väiksematest Kohustunud elama karmides külmades. Väike kehapindala, seega ka soojuskaod suuremad. 28.12.12 28.12.12 Kasutatud kirjandus. · http://et.wikipedia.org/wiki/Tupp-villpea · http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/tundra.ht · http://et.wikipedia.org/wiki/Tundra · http://www.cybernature.ee/herb/tuppvillpea.htm · http://et.wikipedia.org/wiki/Hallsamblik · http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/GAVARC2
• Taimed õitsevad kiiresti ning enamik taimi paljuneb vegetatiivselt. • Kasvavad paljud samblad ja samblikud, puhmastaimed, rohttaimed, kidurad puud ja põõsad. Näiteks Tupp-villpea Kanarbik Loomastik • Tundrad on liigivaesed. • Paljudel loomadel on tihe karvkate või sulestik ning paks nahaalune rasvkude. Suvel pesitsevad tundras paljud linnud (haned, pardid, luiged jt). • Loomadest elavad näiteks põhjapõder, muskusveis, lumekakk, lemming, polaarrebane, valgejänes. Näiteks Põhjapõder Polaarrebane Inimtegevus • Põhja-Ameerika põhjaosas elavad inuitid. • Inuitid ehk lääneeskimod on rühm rahvaid ja hõime. • Inuit (mitmus sõnast inuk) tähendab grööni keeles 'inimesed‘. • Inuitid kõnelevad inuiti keeli. • Inuitid on elanud Põhja-Ameerika rannikul, püüdes mereimetajaid ning küttides maismaal. Inuitid Kasutatud kirjandus • http://www.cybernature.ee/herb/kanarbik.jpg • http://bio.edu
Arktika Antarktika Taimed Kasvavad vetikad, samblad, Rannikutel ja saarte on samblikud. Jääväljadel taimi ei samblikud, samblad, vetikad. kasva. Väiksed lehed. Vetes on planktonit. Loomad Jääkarud, Kalad, vaalad, hülged, kalad,polaarrebane,morsk,hülged. linnud,delfiinid,pingviinid, Neil on paks karv, rasvakiht, loomplankton, pisivähid, kaitseb looma külma eest, heledat merileopardid. värvi. Inimtegevu peaaegu puudub, polaarjaamad Peaaegu puudub, s polaarjaamad.
Loodusvööndite loomastik Kairit Ladvig 8.Klass Kuldre Kool 2011 Jää-ja külmakõrbed POLAARREBANE Polaarrebase looduslik leviala on põhjapoolkera arktikapiirkonnad. Polaarrebane on koastunud elama karmis kliimas,selleks on tal paks karvakate. Toitub ta lemmingutes, polaarjänestest, kahepaiksetes ja ka loomade munadest ja raibetest. Tundrad ja metsatundrad PÕHJAPÕDER Põhjapõder (Rangifer tarandus) on hirvlaste sugukonda põhjapõdra perekonda kuuluv sõraline. Põhjapõdra toit on mitmekesine
puud taimekasvu takistavad tegurid: igikelts, lühike õitsemisperiood Islandi käokõrva kohastumused - madal, lehtjas, õitseb ja paljuneb lühikese aja jooksul, kidur Loomastik palju vaala-ja hülgeliike maismaal vähe loomi, peamiselt linnud, närilised polaarrebane: paks karvkate, talvel valge, suvel hallikas karvkate elutseb pimeduses, õõnsustes lihasööja, võib ka tormide tõttu mereelukaid süüa, sööb peamiselt närilisi polaarrebane väiksed kõrvalestad hoiavad ära soojuskao kevadel Inimtegevus Solheimi liustiku sulamine Islandil - liustike sulamine (kliimasoojenemine) - puud hävitatud - paljud liigid väljasurnud, nt liigse kalastamise tulemusena - liigne fossiilkütuste kasutus - veereostus, hoovuste tõttu saarel prügi Tegevusalad kalastamine turism peamine tegevusala, rännakud vulkaanide lähedusse, geotermilised väljad
Põhja-Kanada Kanada tundravööndis on jaanuari kekmine temperatuus alla -30 kraadi , juulis +5 kraadi. Taimkatte moodustavad nagu mujalgi tundras peamiselt samblad. Kivistel pindadel kasvavad samblikud. Loomadest on esindatud lemming , polaarrebane ja hunt , metsik põhjapõder karibuu- ning mustksuveis. Suvel pesitseb rannikutel hulgaliselt veelinde, meresid asustavad hülged ja põhjapoolkera suurimad loivalised morsad ehk merihobud. Atlandi ookeani loodeosa vetes elavad suured imetajad grööni vaalad. Rahvastiku peamine tegevusala nii talvel kui ka suvel on mereloomapüük ja kalastus. Eskimod saavad enamiku toidust ja rõivamaterjalidest mereloomadelt. Jahil ja koormate veol on
Samuti vastupidine nähtus polaaröö · Talveperioodil esineb looduslik vaatemäng virmalised · Põhja-Euroopas on tihe jõgede ja järvede võrk. Soomes Kemijoki, Inglismaal Thames, Iirimaal Shannon jpt · Esineb mitmeid erinevaid loodusvööndeid nagu jääkõrb, tundra, metsatundra, okasmetsad, segametsad ning laialehised metsad · Taimedest on esindatud vaevakask, kidur mänd, sookail ja kanarbik, loomadest ja lindudest polaarrebane, lemming, põhjapõder, jääkaru, lumekakk ning muud linnud. Ehk taimed ja loomad, mida mujal maailmas ei leia · Turismil on üks kõrghooaeg suvi, kuna talved on külmad ja pimedad · Kruiisiturism · Põhja-Euroopa riikides on vanalinnad koos oma losside, munakivi sillutise ja vanade kirikutega, mis on ainulaadsed kogu maailmas · Veel iseloomustavad erilised vaatamisväärsused nagu Big Ben, Loch Ness, Lapimaa,
Island Jaan Paljak 2012 Islandi asukoht Island on saareriik Euroopa loode osas. Island asub põhjapolaarjoone lähedal. Island on üks väheseid kohti maailmas, kus võib aktiivse vulkaani taustal näha virmalisi. Geoloogiline ehitus Islandi saar koosneb enamasti 400600 m kõrgusest laavaplatoost, kuigi seal leidub ka kihtvulkaane. Aktiivsuse põhjuseks on ilmselt see, et Island ei asetse mitte üksnes ookeani keskahelikul, vaid asub ka kuuma täpi ala kohal. Reykjavík q Maailma põhjapoolseim pealinn. q Reykjavíki nimi tähendab "Suitsude lahte" ning arvatakse tulenevat ümbruskonnas levinud kuumaveeallikatest. Veestik Järvi on Islandil vähe. Rannikualadel leidub tihedalt väikeseid ojasid. Suuremad jõed lähtuvad liustikest. Suvel, kui liustikuääred sulavad, on jõed rohkeveelised,talvel jäävad aga veeva...
Põhjapoolseim punkt asub Surtsey saarel Loodus Vulkaaniline saar ookeani keskahelikul Tekkinud Põhja-Ameerika ja Euraasia laama piiril 14-16 miljonit aastat tagasi Kõige ohtlikum vulkaan on Laki Kihtvulkaanidest tuntuim Hekla Pisikesi vulkaane esineb tihti, ohtlikke 5-6 a tagant Loomad Ümbritsevates vetes esineb 17 vaalaliiki ja mitu hülgeliiki Enne inimasutuste teket elas maismaal vaid polaarrebane On kohatud 369 linnuliiki Roomajad ja kahepaiksed puuduvad Saart ümbritsev meri on kalarikas Islandi lambakoer Tavaline Islandi talukoer, kes ainuke koeratõug Keskmist kasvu, pikema karvaga, kikkis kõrvadega Ei ole väljaõppinud talukoer Kasutatakse hobuste, lammaste karjatamisel, samuti koduvalvuritena Kuulekas ja vastupidav Toit Söövad vaala, hülge, kala ja lambaliha
Seetõttu kutsutakse selliseid pesitsuskolooniaid linnulaatadeks. Lühikese suve jooksul jõuavad linnud oma pojad üles kasvatada ning talveks lennatakse ära soojematele aladele - lõunasse (lõunapolaarpiirkonnast muidugi vastupidi - põhja). Maismaaloomadest on kõige karmima kliimaga kohastunud jääkaru, kelle keha katab tihe valge karvkate. See aitab kehasoojust hoida ja saakloomadele lume taustal märkamatuks jääda. Väiksemaist kiskjaist esineb veidi soojemates piirkondades polaarrebane, kes toitub väikestest närilistest, peamiselt lemmingutest. Viimased vajavad omakorda toiduks taimi, mida kasvab vaid jäävööndi äärealadel külmakõrbetes. Suur jääpank suve hakul Jääpangad vee ääres peale vulkaanipurset Sulavesi on uuristanud kanali Kalurilaev jääpanga juures Polaarrebane
paksus on 1790m ja maksimaalne 4500m Elustik · elustik liigivaene · Mulda esineb laiguti ja väga õhukese kihina ning taimede kasvitingimused on seal rasked · Taimedest on külmakõrbes sammalde kõrval esindatud vaid vähesed õistaimed (polaarmagun, kivirik), rannikul leidub samblike · Elustik esineb seal põhiliselt vees. · Tuntumad loomad külmakõrbes on hülged, jääkaru, küürvaal ja sinivaal, polaarrebane ja keiser pingviinid · Veeloomad toituvad peamiselt planktonist Inimtegevus · Elanikud tegelevad peamiselt kalade (tursk, lõhe)ja merevähkide (krevettide) püügiga ja nende konserveerimisega · Küttitakse ka hülgeid ja polaarrebaseid · Mcmurdo uurimisjaal Antarktikas, vajalikud tarbed toimetatakse kohale lennukite ja laevadega pildid
Island Veebruar 2011 Asukoht · Island asub Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Sotimaa ja Norra vahel. · Põhjapolaarjoone lähedal 63 ja 66 põhjalaiuse vahel kõrvalisel saarel. Kliima · Island asub lähispolaarsel laiuskraadil. · Asendi tõttu saab Island päikeselt vähe sooja. · Suvi on vilu ja lühike, keskmine temp. on +10 kraadi. · Talv on pehme, keskmine temp. on -10 kraadi. · Sademeid toovad Islandile lõunast ja edelast saabuvad soojemad õhumassid. Taimestik · Islandi loodusvööndiks tundra loodusvöönd, seetõttu on Islandile iseloomulikud puhmad, samblad ja samblikud, rohttaimed,kidurad puud ja põõsad. · Tavaliste puude kasvamist takistab madal õhutemperatuur, igikelts ja lühike vegetatsiooniperiood. · Taimed on madalad. · Juurestik on pinnapealne. Pohl Villpea Islandi Käokõrv Mullastik · Islandil on maapind sügavalt läbi külm...
8.Miks ei kasva puid tundras? Kuna on liiga niiske ning ei jagu piisavalt toitaineid. 9.Missugused on taime kohastumised tundras? Kasvavad külmalõhedes, hästi maaligi. 10.Jäävöödi taimestik. Vetikad, samblad, seened (paiknevad oaasides). 11.Miks ulatub tundra Põhja- Ameerika idarannikul kaugemal lõunasse kui Euroopa põhjaosas? Kuna Põhja- Atlandi hoovus toob sooja vett ja selle kohale sooja õhku Euroopa loodeossa. 12.Tundra loomastik. Lemming, valgejänes, polaarrebane, põhjapõder, pono, karibuu, lumekakk, lumepüü, lagled, ännid, kaljukajakad, kihulased. 13.Jäävööndi loomastik. Adeeliapingviinid, lonthüljes, sinivaal, keiserpingviin, gröönihüljes, valgevaal, jääkaru, morsk. 14.Kus elab jääkaru? Jääkaru elab ainult põhjapoolusel. 15.Kus elab pingviin? Pingviin elab ainult lõunapoolusel. 16.Inimtegevus tundras. Põhjapõtrade kasvatused, kalapüük, mereloomade küttimine. 17.Inimtegevus jäävööndis.
- Talv: Lõuna-Islandis kuni -10 ° C. Põhja-Islandis kuni umbes -15 °C. Aastane sademete hulk: Lõuna-Islandis 1000-2000mm Põhja-Islandis 500-1000mm Loodusvöönd Tundra - Viljatus - Õiget metsa pole - Võimas erosioon - Soostunud niidud (edelaosas) - Tundramuld nõrgalt arenenud - Igikelts Taimed - Madalkasvulised lilled ja rohttaimed, samblad, vaevakased, marjad. Loomad - Polaarrebane, põhjapõdrad, naaritsad. - Vetes ujub 17 erinevat vaalaliiki ja mitmeid hülgeliike. - Koduloomad: veised, lambad, hobused. - Lindude pesitsusala Inimesed - Usk - Luterlik riigikirik (84,04%). - Kõrge elatustase ja madal tööpuudus. - Aktiivne kultuurielu. Tegevusalad - Kalandus. - Turism. - Põlluharimine. - Lambakarjatamine. Islandi keelsed väljendid: Gòdan daginn! (gouthan daijinn) - Tere päevast!, Tere!
Suvi on tundras lühike, vaid kaks kuud. Sademeid langeb väga vähe, vaid 200mm aastas. Kuid needki põhjustavad pinnase liigniiskust, sest madala temp. tõttu on aurumine väike ja pinnasesse pääsenud vesi ei pääse igikeltsilt edasi. Taimestik koosneb puhmastest ja sammaldest, põõsastest kasvavad paju, lepp ja kask. Marju on väga palju: mustikad, metsmurakad, sinikad ja pohlad. Loomariik on suht hõre, elavad lemming(kes on väga närviline), polaarrebane, karibuu (põhjapõder). Linde on suve perioodil palju, tundra võõndi nuhtluseks on kihulased, seepärast soovitatakse tundrat külastada suve lõpul, kui marjad on valmis ja loodus muutub kirevaks. Inimasustus on suhteliselt hõre, põlisrahvusi on väga palju. Suurematest rahvusgruppidest võib nim. Laplasi, komid, handid, neneetsid, eveenid ja tsuksid. Põllumajandustegevus pole seal võimalik, põliselanikud tegelevad seal põhjapõdra kasvatuseja kalapüügiga
Jäävöönd Arktiline, Pooluste Mullad Jääkaru, morsk, hüljes, Taimestik puudub, antarktiline ümbruses puuduvad vaal, pingviin, kotik, esinevad samblikud plankton Tundra Lähisarktiline P-Ameerika ja Keltsmullad Põhjapõder, lemming, Samblad, samblikud Euraasia polaarrebane, kanarbik, kukemari põhjaosas lumekakk, polaarhunt vaevakask Okasmets Parasvööde Parasvöötme Leetmullad Pruunkaru, hunt, põder, Mänd, kuusk, lehis, jahedam osa kobras, soobel, saarmas arukask, nulg, pohl, mustikas,
Tundrad Lähis Põhja igikelts Samblad, Lumekakk, Põhjapõtrade Reostus, heitgaasid arktiline poolusel madalad lumepüü, kasvatus, ja veed, puhmad, valgejänes, kaevandused, roomikautode jäljed turbasamm polaarrebane, küttimine, al, paju, hundid, kalandus lepp, kask põhjapõder, merikotkas Parasvöötme Parasvööde Parasvöötme Vähevilja Kuusk, Ilves, põder, Metsandus, Metsatulekahjud,
Enim ohustatud liike leidub Bulgaarias ja Rumeenias. Põhilised ohutegurid on elupaikade halvenemine ja kadumine. Olulised on ka inimese otsene häiriv mõju, liikide liigkasutus ja võõrliikide mõju. Kõige halvimas olukorras olevad liigid: 1. Ibeeria ilves - Elutseb vaid Pürenee poolsaare edelaosas. Põhitoiduks on küülikud. Alates 1950. aastatest on küülikute arvukus vähenenud. Alles umbes 80140 looma. 2. Polaarrebane - Alles ligikaudu 120 isendit. Asurkonnad pole siiani toibunud küttimisest 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses. Konkurents on punarebasega, kellele kliima soojenemine annab eelise. See teema on mulle südamelähedane kuna tulevikus kui hästi läheb, siis sooviksin olla loomaarst. Alati kui on olnud vaba teema teha Power Pointi või plakatid, siis olen selleks teemaks valinud mitmekesisuse. Mina isiklikult arvan,
saabuvad soojemad õhumassid. Taimed katavad vaid väiksemat osa saarest. Liustikel ei kasva midagi, peaaegu paljad on ka liivikud ja sisemaa laavaväljad. Põhja- ja idarannikut katab enamasti tundrataimestik, märjas ja soojemas edelaosas levivad soostunud niidud turbamuldadel. Õiget metsa pole Islandil kunagi laialdaselt kasvanud. Islandit ümbritsevates vetes esineb 17 vaalaliiki ja mitu hülgeliiki. Maismaaimetajatest elas saarel enne inimasustuse teket vaid polaarrebane. Suhteliselt vaeses maismaaelustikus on olulisel kohal linnud. Islandil on kohatud 369 linnuliiki. Roomajad ja kahepaiksed puuduvad. Saart ümbritsev meri on kalarikas. Sisevetes elavad näiteks lõhilased. Pool rahvastikust elab pealinnas Reykjavíkis ja selle naabruses. Islandi sise-kõrgmaa on elamiskõlbmatu, mistõttu valdav enamik asulaid paikneb rannikul ja selle läheduses.
mets. jahutab Labradori hoovus; muld Troopiline Kõrb ja poolkõrb, õhuke, väheviljakas, igikelts; savann samblad, samblikud, Lähisekvatoriaalne Savann puhmastaimed, väikesed puud Ekvatoriaalne Vihmamets (metsatundras); lemming, valgejänes, polaarrebane, p-põder, lumekakk, -püü, hahk, part; Inim. hõredalt, veekogude ääres, põdrakasv, kaevand, kalastus. Igikelts on igavesti külmunud pinnas, mis suvel sulad 1 m. Okasmets: Kanada, USA, Venemaa, Rootsi; parasvööde, talvel -10º - -30º (Siber -70º), suvel 10-20º, 400-1000 mm, suur temp. kõikum; leetmuld; samblad, sõnajalad, jänesekapsas, mustikas, seedermänd, kask, haab, tumetaigas (mandrite äärealadel)
30) külmunud, samblikud, morsk, hülged, eskimod, Antarktika Suvel 5(0) <100mm igikelts, vetikad kotikud, jääkaru, neenetsid, Talvel -60(- polaarmagun polaarrebane, jakuudid, saamid 70) polaarhunt Suvel 5(-20) Artika Põhja-Jäämere 5(10) 100-200mm Igikelts, Samblad, Veeloomad, jääkaru, Põdra- ja saartel (-50) lörts, lumi, liustikud samblikud, linnulaadad mererahvad
kuni 15°C PõhjaIslandil ja Fourth level 10°C LõunaIslandil ning suvel Fifth level tõusta kuni + 23 C kraadini lõunas ja + 24,5 C kraadini põhjas. Islandi loomad Islandit ümbritsevates vetes esineb 17 vaalaliiki ja mitu hülgeliiki. Maismaaimetajatest elas saarel enne inimasustuse teket vaid polaarrebane. Suhteliselt vaeses maismaaelustikus on olulisel kohal linnud. Islandil on kohatud 369 linnuliiki (2006). Click to edit Master text styles Roomajad ja kahepaiksed puuduva Second level d. Third level Saart ümbritsev meri on kalarikas. Fourth level Sisevetes elavad näiteks lõhilased
paljad on ka liivikud ja sisemaa laavaväljad. Põhja- ja idarannikut katab enamasti tundrataimestik, märjas ja soojemas edelaosas levivad soostunud niidud turbamuldadel. Õiget metsa pole Islandil kunagi laialdaselt kasvanud. Vähesedki suuremad puud raiusid viikingid pärast saare asustamist maha. Loomastik Islandit ümbritsevates vetes esineb 17 vaalaliiki ja mitu hülgeliiki. Maismaaimetajatest elas saarel enne inimasustuse teket vaid polaarrebane. Suhteliselt vaeses maismaaelustikus on olulisel kohal linnud. Islandil on kohatud 369 linnuliiki. Roomajad ja kahepaiksed puuduvad. Saart ümbritsev meri on kalarikas. Sisevetes elavad näiteks lõhilased. Islandi hobune Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Inimtegevus
Kliima Asendi tõttu saab Island päikeselt vähe sooja isegi suvel. Rannikulgi on suvi lühike ja vilu. Talv on Põhja-Atlandi hoovuse mõjul siiski suhteliselt pehme. Sademeid toovad Islandile peamiselt lõunast ja edelast saabuvad soojemad õhumassid. Loomad Islandit ümbritsevates vetes esineb 17 vaalaliiki ja mitu hülgeliiki. Islandil on kohatud 369 linnuliiki (2006) Roomajad ja kahepaiksed puuduvad. Ümbritsev meri on väga kalarikas. Loomi on vähe. Enne inimasustuse teket oli vaid polaarrebane. Meri ja siseveed Meri Islandi ümber ei jäätu, kuid põhja- ja idarannikule kannab Ida-Grööni hoovus vahel talviti triivjääd. Islandil on ka väga palju allikaid ja geisreid. Islandil toimuvad kõige tihedamini geisri pursked ja nad on ka kõige tugevamad. Islandil on kaks kõige klassikalisemat geisrit Suur Geiser ja Strokkur. Järved, jõed Click to edit Master text styles Järvi on Islandil vähe. Üle 5 Second level
talvel mattuvad lume alla, leides nii kaitset tugeva pakase ja tuule eest. Põõsastest on esindatud paju ja lepp ning puhmastest vaevakask. Vaevakask ei meenuta sugugi meie kaske, vaid on näpuotsasuuruste lehtedega vastu maad surutud taim. Palju on marju: mustikas, mesimurakas, sinikas ja pohl. Laiadel aladel levivad sood, kus kasvavad turbasammal, villpea ja sookail. Loomad Loomaliike, kes aasta läbi tundras elavad, on suhteliselt vähe: väike näriline lemming, valgejänes, polaarrebane ja põhjapõder. Lindudest esineb lumekakk ja lumepüü. Suvel koguneb tundrasse pesitsema aga hulgaliselt veelinde: hanesid, parte, hahkasid, luiki.. jne. Mereäärsetel kaljudel peavad linnulaatu (Linnulaat on rannakaljudel pesitsevate lindude hiigelkoloonia) lagled, ännid, algid, kaljukajakad… jne. Neist on tähelepanuväärseim püstjalt lapiku nokaga jässakas lunn, keda kireva peasulestiku tõttu põhjamaa papagoiks hüütakse. Nuhtluseks tundras nii
Vaevakase lehed on väikesed ja ümarjad, ümbermõõt kuni 1 cm. Õitseaeg on mais. Loomastik Island on Euroopa tähtsaim vee- ja merelindude pesitsemisala. Islandi põhilise loomastiku moodustavadki linnud. Islandi rannikud on linnurohked, linnuliike umbes 400. Saart ümbritsev meri on kalarikas. Soolase vee kalu 150 eri liiki. Sisevetes elab rohkelt lõhilasi. Roomajad ja kahepaiksed puuduvad. Selgroogseid on maismaal vähe. Enim levinud loomaliik on polaarrebane. Islandi vetes on 17 erinevat vaalaliiki ja mitmeid hülgeliike. Koos inimesega on saarele tulnud kodu- ja metshiir, rändrott ning mink. XIX sajandil toodi saarele ka põhjapõtru, kelle järglased elavad tänapäevalgi Ida-Islandi ülangutel. Vahel harva eksivad Gröönimaalt Islandi põhjarannikule ka üksikud agressiivsed jääkarud. Polaarrebane Polaarrebane on väga hästi kohastunud eluks Arktika karmis kliimas.
ISLAND GEOLOOGILINE EHITUS Island on vulkaaniline saar ookeani keskahelikul, mis on tekkinud PõhjaAmeerika laama ja Euraasia laama piiril. Atlandi ookeani keskaheliku vulkaanipursked osutusid sellel mäestikulõigul nii aktiivseks, et lõpuks kerkisid ookeani kohale laava ja tuhamassid ning tekitasid saare. Aktiivsuse põhjuseks on ilmselt see, et Island ei asetse mitte üksnes ookeani keskahelikul, vaid asub ka kuuma täpi (laamasisene vulkaaniline piirkond) ala kohal. island Islandi pealinn on Reykjavik. Pindala on 103125 ruutkilomeetrit. Riigikeel on islandi keel. Rahvaarv: 318800 Rahaühik: kroon (ISK) Iseseisvus 17.juunil 1944. aastal. Vulkaanid Praegusaja aktiivsetest vulkaanidest on kõige ohtlikum Laki, umbes 25 km pikkune lõhe, millest siitsealt, võimsa purske ajal enam kui sajast punktist purskab tuhka ja voolab välja laavat. Pisikesi purskeid on saarel peaaegu pidevalt, ...
mattuvad lume alla, leides niimoodi kaitset tugeva pakase ja tuule eest. Põõsaist on esindatud paju ja lepp ning puhmaist vaevakask. Viimane ei meenuta sugugi meie kaske, vaid on näpuotsasuuruste lehtedega vastu maad surutud taim. Palju on marju: mustikas, mesimurakas, sinikas ja pohl. Loomad: Loomaliike, kes aasta läbi tundras elavad, on suhteliselt vähe: väike näriline lemming, valgejänes ja polaarrebane ning põhjapõder, keda Lapimaal kutsutakse poroks ja Kanadas karibuuks. Lindudest esineb lemminguid jahtiv lumekakk ja lumepüü. Suvel koguneb tundrasse pesitsema aga hulgaliselt veelinde: hanesid, parte, hahkasid, luiki ja paljusid teisi. Mereäärsetel kaljudel peavad linnulaatu lagled, ännid, algid, kaljukajakad ja muud merelinnud. Neist on tähelepanuväärseim püstjalt lapiku nokaga jässakas lunn, keda kireva peasulestiku tõttu põhjamaa papagoiks hüütakse
• rauda • Tsinki • Plaatinat • Uraani • Nioobiumi • Tantaali • Molübdeeni • Tsirkooniumi • Berülliumi • ütriumi Taimestik Saare lõunaosas • Kanarbik • Mustikas • Kukemari • samblikud Gröönimaa loodus • 500 taimeliiki • 700 seeneliiki umbes 60 linnuliik • meredes leidub 6 hülgeliiki • 15 vaalaliiki ja morsad • 9 loomaliiki (hunt, põhjapõder, kärp, ahm, lemming, valgejänes, jääkaru, polaarrebane Huvitavaid fakte Gröönimaast • ILULISSATI FJORD – UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud fjord. • Gröönimaa jäämäed triivivad kuni 4000 km kaugusele lõunasse ja neid on nähtud Bermuda saarte lähedal. Jäämäe veepealne osa on ainult 1/8 jäämäest. • Gröönimaa liustik moodustab maailma mageveevarudest umbes 10% ning selle sulamisel tõuseks maailmamere tase 6,5 meetrit. • Gröönimaal on maailma vanimad kivimid. Kohalik
Island Pindala: 103 000 km² Rahvaarv: 300 000 Riigikord: unitaarne vabariik Haldusjaotus: 7 ringkonda. Pealinn: Reykjavik Rahaühik: Kroon Linnastumine: 92% Sündimus: 15 Suremus: 7 Keskmine eluiga: 79 aastat. Põllumaj. % SKP-st 10 Tööstuse % SKP- st 22 Teeninduse % SKP- st 68 SKP $/in. 21 000 Eksportkaubad kala ja kalatooted, loomakasvatustooted Islandi Vabariik asub samanimelisel saarel Põhja-Euroopas Atlandi ookeani ja Põhja- Jäämere vahel, 287 km Gröönimaast kagus. Islandil kehtib 1944. aasta konstitutsioon. Riigipea on neljaks aastaks valitav president, seadusandlik võim kuulub kahekojalisele, samuti neljaks aastaks valitavale, parlamendile (Althing) ja presidendile. Täidesaatvat võimu teostavad presidendi ...
majandustegevust Tundra Lähisarktiline P-Ameerika ja Keltsmullad Põhjapõder, lemming, Samblad, samblikud, Põhjapõdra- kasvatus, Looduse aeglane Euraasia põhjaosas polaarrebane, kanarbik, kukemari, maavarade kaevandamine, taastumine, lumekakk, polaarhunt vaevakask kalapüük ja mereloomade tööstusettevõtte ja küttimine kaevanduste rajamine ja
Tundra Lähisarktiline P-Ameerika ja Keltsmullad Põhjapõder, Samblad, Põhjapõdra- kasvatus, Looduse aeglane Euraasia lemming, samblikud, maavarade taastumine, põhjaosas polaarrebane, kanarbik, kukemari, kaevandamine, tööstusettevõtte ja lumekakk, polaarhunt vaevakask kalapüük ja kaevanduste rajamine mereloomade küttimine ja haldamine
toidulisakoriluse ja kalapüügiga. Nad pidid ka valmistama kõik relvad ning töö- ja majapidamisriistad Lapsed pidid kindlasti oma panuse andma, niipea kui nad õppisid omal käel toime tulema. pühendati palju aega ja tähelepanu religioonile ja rituaalidele Joonistati väga palju koobaste seintele oma tähtsaid sündmusi ja loomasi. Inimesed kodustaasid loomi. Loomad Esimesed loomad olid linnud Järgnesid väiksemad kiskjad, kellest suurim oli polaarrebane. Jää taganedes ilmus tasapisi nii palju taimi, et põhjapõdrad said ära elatud. Rituaalid ja uskumused Rituaalid a) Surma ennetamine b) Ilma muutmine c) Ellu äratamine Uskumused d) Nad uskusid oma rituaalidesse e) Nad uskusid paganasse f) Nad uskusid, et pärast surma on elu. Olud Olud olid elamiseks väga kehvad, polnud haridust, polnud õiget majapidamist,ei olnud õigeid pesemis võimalusi, polnud häid laste kasvatamiseks võimalusi, söök ei olnud
sealsete väikeste (lumejääväljad hüljes, vahelduvate palju ja suurte el taimed ei merileopard, meeskondadega laevahukke saartega. Väike kasva. sinivaal, polaarjaamad. olnud. Talved riba Euraasia ja Taimedest on polaarrebane, Jaamade väga külmad Põhja-Ameerika kõige sinivaal. jälgitakse ning karmid. rannikut) Arktika vastupidavama (Kohastumise ilmastikku, lõunapiiri d sammal, ks paks jääväljade
Antarktika ranniku lähedal pesitsevad kinnisjääl keiserpingviinid. Adeeliapingviinid ehitavad kividest pesad jääst ja lumest vabadele pindadele. Suure kära tõttu kutsutakse selliseid pesitsuskolooniaid linnulaatadeks. Lühikese suve jooksul jõuavad linnud oma pojad üles kasvatada ning talveks lennatakse ära soojematele aladele lõunasse (lõunapolaarpiirkonnast muidugi vastupidi põhja).Väiksemaist kiskjaist esineb veidi soojemates piirkondades polaarrebane, kes toitub väikestest närilistest, peamiselt lemmingutest. Viimased vajavad omakorda toiduks taimi, mida kasvab vaid jäävööndi äärealadel külmakõrbetes Jääkaru oma poegadega Keiserpingviin Vaala saba KÜLMAKÕRB. Külmakõrb ääristab kitsa ja katkendliku ribana jäävööndit. See on ala, kus suvekuudel tõuseb õhutemperatuur plusskraadidesse ja lumi sulab üheks kaheks kuuks. Sajab vähe, suvekuudel peamiselt uduvihma, sageli esineb udu
Jää- ja külmakõrbed Arktika Põhjapooluse ümbrus. Hõlmab PõhjaJäämere koos saarte ning Euraasia ja PõhjaAmeerika rannikuga. Asend põhjapolaarjoonest põhjas. Alates 66 kraadi kuni 90 kraadi PL. Täpne lõunapiir : maismaa 10 kraadi,merel 5 kraadi samatemperatuurijoont. Põhiosa moodustab PõhjaJäämeri. Keskne manner puudub. Arktikasse kuulub Gröönimaa. Vaidlus merepõhja maavarade üle ( nafta,maagaas). Temperatuur on kõrgem kui antarktikas kuna , kuna antarktika kliima on mandriline. Samas Gröönimaa keskosas on mandriline (ja karmim) kliima. Gröönimaa keskosas talvel 50kraadi , suvel 10kraadi. Põhjajäämerel juulis 0 kraadi , rannikul võibolla üle 0 kraadi. Sademete hulk on väike (kõrgrõhkkond poolustel) 100200 mm/a. Sademed on lumena. Pooluste ümber puhuvad idatuuled...
lume alla, leides niimoodi kaitset tugeva pakase ja tuule eest. Põõsaist on esindatud paju ja lepp ning puhmaist vaevakask. Viimane ei meenuta sugugi meie kaske, vaid on näpuotsasuuruste lehtedega vastu maad surutud taim. Palju on marju: mustikas, mesimurakas, sinikas ja pohl. Laiadel aladel levivad sood, kus kasvavad turbasammal, villpea ja sookail. Loomad Loomaliike, kes aasta läbi tundras elavad, on suhteliselt vähe: väike näriline lemming, valgejänes ja polaarrebane ning põhjapõder, keda Lapimaal kutsutakse poroks ja Kanadas karibuuks. Lindudest esineb lemminguid jahtiv lumekakk ja lumepüü. Suvel koguneb tundrasse pesitsema aga hulgaliselt veelinde: hanesid, parte, hahkasid, luiki ja paljusid teisi. Mereäärsetel kaljudel peavad linnulaatu lagled, ännid, algid, kaljukajakad ja muud merelinnud. Neist on tähelepanuväärseim püstjalt lapiku nokaga jässakas lunn, keda kireva peasulestiku tõttu põhjamaa papagoiks hüütakse
Elustikurikkamad on jõgede kaldad ja orud, kus saavad kasvada isegi üksikud puud. (http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/tundrataimed.htm) 4 1.3Loomastik Tundra loomastik sõltub aastaajast. Loomad kes aastaringselt tundras elavad on tihe karvkate või sulestik ning paks nahaalune rasvkude nt. elavad seal väike näriline lemming, valgejänes ja polaarrebane ning põhjapõder. Lindudest lumekakk ja lumepüü (lisa1 ). Suvel pesitsevad tundras paljud linnud nt. pardid, haned, luiged, ännid, lagled, lunnid. Tundras on suvel palju sääski ja kimalasi. (http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/tundra_risto.htm) 1.4Inimene tundras Raskete kliimatingimuste tõttu elab tundras inimesi vähe. Asulad on tavaliselt jõgede ääres või rannikul. Igikeltsa tõttu on raskendatud teede ja elamute ehitus, majad ehitatakse
väle rebane Vulpes velox ja liivarebane Vulpes rueppelli. Paljud uurijad arvavad fennekrebase eraldi perekonda Fennecus. Geneetilised uuringud näitavad, et afgaani rebane on fennekrebase lähedane sugulane (lahknenud 34 miljonit aastat tagasi). Seega peaksid nad kuuluma samasse perekonda. Rebasele lähedased perekonnad on ka Atelocynus, maikong (Cerdocyon), Pseudalopex, pamparebane (Dusicyon), kõrvukrebane (Otocyon), hallrebane (Urocyon) ja polaarrebane (Alopex; kõige lähedasem). Nii hall- kui ka polaarebaseid on tahetud liita perekonnaga Vulpes. Üks ettepanek on vaadelda perekondi Vulpes, Fennecus ja Urocyon, kuid mitte perekonda Alopex) koera perekonna (Canis) alamperekonnana. Põhjaameerika punarebast on mõnikord nimetatud eraldi liigiks Vulpes fulva, kuid enamasti arvatakse ta punarebase alamliigiks (Vulpes vulpes fulva). (Punarebase levik) Kokkuvõte
Planktonist saavad söönuks nii kalad kui ka Maa suurimad imetajad - vaalad. Kaladest toituvad omakorda veelinnud, hülged ja morsad. Kalad on ka põhitoiduks veelindudele ,kes suvekuudel saarte rannakaljudel pesitsevad. Maismaaloomad -Kõige karmima kliimaga on kohastunud jääkaru, kelle keha katab tihe valge karvkate. See aitab kehasoojust hoida ja saakloomadele lume taustal märkamatuks jääda. Väiksemaist kiskjaist esineb veidi soojemates piirkondades polaarrebane, kes toitub väikestest närilistest, peamiselt lemmingutest. Viimased vajavad omakorda toiduks taimi, mida kasvab vaid jäävööndi äärealadel külmakõrbetes. Antarktika ranniku lähedal pesitsevad kinnisjääl keiser- pingviinid. Adeeliapingviinid ehitavad kividest pesad jääst ja lumest vabadele pindadele. Suvel koguneb polaaralade rannikukaljudele pesitsema tohutul hulgal linde, kes end seal väga kärarikkalt üleval peavad
Liigivaene elustik, peamiselt meredes Inimtegevus raskendatud, püsiasustus puudub Kõige vähem saastatud piirkond 27.12.12 Tundra ja metsatundra 27.12.12 Asuvad ainult põhjapoolkeral Esineb igikelts ja polügonaalpinnas Esineb polaarpäev ja -öö. Sademeid vähe Suur loomade ja lindude arvu kõikumine rännete tõttu Soostunud mullad, keltsmullad Loomadest põhjapõder, lemming, polaarrebane, linnud Kidur taimestik (samblad, samblikud, kanarbik, kääbuskask, pajud) Maavarade kaevandamine, mereloomade küttimine, kalapüük, põhjapõdrakasvatus Keskkonnaprobleemideks on pinnase reostus ja pinnase hävimine, looduse aeglane taastumine 27.12.12 Parasvöötmemetsad 27.12.12 Suurima levilaga loodusvöönd Põhja Ameerikas ja Euraasias Parasvöötme põhjaosas - taiga; Euroopas Läänemere ja Põhja-Ameerikas Suure
GRÖÖNIMAA Nimi Gröönimaa (taani k. Grønland, grööni k. Kalaallit Nunaat) Pindala: 2 166 086 km² (81% kaetud jääga, 410 449 km² jäävaba) Rahvaarv: 56 648 elanikku (01.01.2007.a.) Rahvastiku 0,03 inimest/km2, 0,14inimest/km2 jäävabal alal tihedus Ametlik keel: taani keel ja eskimo innuttuti murre (grööni keel) laiaulatusliku autonoomiaga parlamentaarne demokraatia Riigikord: konstitutsioonilise monarhia raames Riigipea: Taani kuninganna Margrethe II Valitsusjuht Peaminister Hans Enoksen (alates 14.12.2002.a.) Pealinn: Nuuk (Godthåb), 15 047 elanikku Rahaühik: Taani kroon Loomastik Kõikjal Gröönimaa jäävabadel aladel leidub elu. Maismaaimetajaid on Gröönimaal 9 liiki: hunt, põhjapõder, kärp, ahm, lemming, jänes, jääkaru,jne. Lisaks neile võib Lõuna-Gröönimaal kokku joosta ära karanu...
saarmas, ahm, siidisaba, käbilinnud, tuvi, kakulised. Inimesed: kaevandused, tööstusettevõtted, maagaas, teemandid, nafta, puidutööstus, hüdroelektrijaamad, kalapüük, puuviljad TUNDRA: 60-70 pl, ll. S: 5 T: -30. sajab 100mm suvel. Mullad: nõrgalt arenenud tundra mullad, igikelts, kirsmaa. Taimestik: paju, vaevakask, villpea, murakas, sinikad, kukemari, lumikäokõrv, islandi samblik, drüüas. Loomad: põhjapõder e. poro, polaarrebane, lemming, valge jänku, lumekakk, lumepüü, hahk, lagled, änn, alk, kaljukits, lemm, muskusveis. Inimesed: hõre asustus, põhjapõder, karjandus, kalapüük, veeimetajate püük, nafta, gaas, turism, loodusrahvad. Probleemid: heitveed. Heitgaasid. JÄÄVÖÖND 70-90 pl ll. Kv: polaarne, lähis polaarne. Gröönimaa S:5 T -30. Põhjapoolus S-30 T -70. vahelduvad austraalias idast läände: suur veelahkme ahelik, takistab passaattuuli.tundra ja taiga rohkem
· 1.Miks puudub tundravöönd lõunapoolkeral? · Sest lõunapoolkeral puudub vastaval laiuskraadil maismaa. · 2.Millest sõltub peamiselt tundravööndi ulatus? · Maailmamere- ja hoovuste mõjust. · 3.Miks on tundravööndis sageli maapind liigniiske, olgugi et sademeid on suhteliselt vähe? · Madala temperatuuri tõttu. · 4.Kirjlda lühidalt talve tundras! · Pikk, pakaseline, pooluse suunast puhuvad tuuled, tuisk, halb nähtavus. · 5.Missugust maakoore osa nimetatakse igikeltsaks ehk kirsmaaks? · Kestvalt külmunud pindmist osa. · 6.Millest oleneb igikeltsa paksus? · *talvisest õhutemperatuurist. · *lumikatte paksusest. · *kivimite lõhelisusest. · 7.Kus asub inertne kiht? · Teguskihi all. · 8.Millest oleneb teguskihi sulamise sügavus? · Pinnase soojusjuhtivusest, mehaanilisest koostisest ja taimkattest. · 9.Kuidas tekivad hüdrolakoliidid? · Põhjavee külmumisel kaasneva paisumise tagajärjel. · 10.Missugust loo...
teadlane. "Mul oli niisugune tunne, nagu viibiksin ma loomise alguse juures ja et elu tekkimine alles järgneb nendele päevadele. Tõsi, kohati võib Novaja Zemljal näha liikuvat looma. Isegi kaldast mõnevõrra eemal võib õhus kuulda suure kajaka karjeid või näha kiiresti sibavat lemmingut. Kuid maastiku elustamiseks on sellest kõigest liiga vähe. Tuulevaiksel päeval pole siin kuulda ühtki heli ega märgata liikumist. Ainult öösiti annab endast märku polaarrebane." Üksindustunne ja inimese jõuetus Põhja loodusjõudude ees ei vähenda aga põrmugi Baeri sihikindlust ja elurõõmu. Temale omase asjalikkusega hakkab ta uurima Novaja Zemlja lõunaosa. Mööda Nehvatovaja jõge siirduvad teadlased saare sisemusse. Mitu päeva uurivad nad Nehvatovaja jõe sängi kaudu üksteisega ühendatud soolajärvi. Nad elavad jahionnis. Nende kollektsioonid täienevad salveide, kollaste tulikate, roosade
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
