Antarktis Markus Kitt 10.b 2011 Abiootilised tegurid Elukeskkond ·Antarktise elukeskonnaks on jää ja lumi, see on tingitud aastaringsest külmast. Temperatuur ·Antarktis on kõige külmem piirkond meie planeedil. Aasta keskmine temperatuur jääb vahemikku -5...-25, sõltuvalt asukohast. Temperatuur tõuseb üle nulli vaid suvekuudel ja seda ka ainult soojemates piirkondades. Sademed ·Antarktis on külmunud kõrb, kus esineb sademeid väga vähesel hulgal, enamjaolt lumena. Pidevalt puhuvate tugevate tuulte tõttu on mahasadanud lumehulga täpne mõõtmine väga raske. Ida-Antarktise platoo suurematel kõrgustel esineb lund harva ning sademeteks on väiksed jääkristallid, mida esineb aastas vaid paari sentimeetri jagu. Tsüklonite põhjustatud suurimad lumesajud esinevad Antarktika poolsaare läänerannikul. Paari suvekuu jooksul on mandri
Koostaja : muna - klass Juhentaja : - - 2010 Sisukord Sissejuhatus 3 Antarktika 4 Antarktika avastuslugu 6 Eestlasi-eestimaalasi Antarktikas 7 Antarktis 9 Antarktise avastamine 11 Kokkuvõte 12 Kasutatud kirjandus 13 ' 2 Sissejuhatus Antarktis on manner lõunapolaarvöötmes . Ta on maakera kõrgeim manner ja üle 98% on kaetud mandri jääga . Antarktika aga on lõunapolaarpiirkond, mis hõlmab Antarktist ja seda
Gröönimaa kõrgeim mäetipp on Gunnbjørn Fjeld - 3694 m. Valdav osa Gröönimaa mägedest jääb siiski alla 1500 meetri. Island v Vatnajökull on islandi suurim liustik (8100 km² ehk 8% Islandi pindalast). Jääkihi keskmine paksus on 400 m, kuid ulatub keskosas 1000 meetrini. v Liustiku lõunaserval asub Islandi kõrgeim tipp Hvannadalshnjúkur 2199 m. Alpid Alpid on Euroopa kõrgeim mäestik, mille suurim kõrgus on 4808 m (Mont Blanc). antarktis Antarktis on Maa lõunapoolust ümbritsev manner. Antarktis paikneb lõunapoolkeral Antarktika maailmajaos ning seda ümbritseb Lõuna-Jäämeri. Pindala14 000 000 km2 Jäävaba mandriosa 280 000 km.
suudavad kohastuda Antarktise karmi kliimaga. Siinsed suurimad taimed on samblad, samblikud ja üks liik kõrrelisi (kastevars). Vees on rikkalikult planktonit, vetikaid. Loomastik · Elustik on enamasti seotud veega. · Antarktika üheks sümboliks peetakse lennuvõimetut pingviini. Antarktikas elab 17 pingviiniliiki. · Hülged, merileopardid · Sinivaalad, mõõkvaalad · Tormilinnud, ännid, albatrossid Asustus · Antarktis on ainuke manner, kus puudub alaline asustus. · Antarktise ainukesed elanikud on teadlased, kes töötavad siin lühiajaliselt · Polaaruurijad elavad spetsiaalsetes külmakindlates uurimisjaamades (polaarjaamades). · On olemas kindlad rahvusvahelised reeglid Antarktika leping1961.aastast, mis keelab siin peaaegu igasuguse majandustegevuse · keelatud on kasutada Antarktist sõjalistel eesmärkidel · Antarktis ei kuulu ühelegi riigile
geograafilistest nähtustest arvuti abil. Kasutatakse erinevate piirkondade täpsel kirjeldamisel ja arendamisel. 9. Milliseid regioone eristatakse loodusgeograafias? iga loodusvööndit iseloomustub just talle omane kliima , taimkate ja loomastik. 10. Milliseid regioone eristatakse inimgeograafias? keele, usu, kultuuri v riikide arengutaseme järgi 11. Loetle mandrid. Euraasia, Austraalia, Lõuna.-Ameerika, Põhja-Ameerika, Aafrika, Antarktis, 12. Loetle maailmajaod. Aafrika, Aasia, Euroopa, Ameerika, Austraalia ja Okeaania, Antarktika 13. Nimeta kõik kliimavöötmed maakeral. Ekvatoriaalne, Lähisekvatoriaalne, Troopiline, Lähistroopiline, Parasvööde, Lähisarktiline, Arktiline/Antarktiline. 14. Mis ühendab samas kultuuriruumis elavaid inimesi? sarnased väärtushinnangud, mõtlemisharjumused ja tegevusviisid 15. Miks võeti juba minevikus ette merereise võõrastele maadele? eesmärgiks oli
India Ookean Kärolin Puusild 12.klass Põhiandmed ● Piiravad Euraasia, Aafrika, Austraalia ja Antarktis ● Enamik lõunapoolkeral ● 22° lõunalaiust, 76° idapikkust Põhiandmed ● Piiravad Euraasia, Aafrika, Austraalia ja Antarktis ● Enamik lõunapoolkeral ● 22° lõunalaiust, 76° idapikkust Veekogu mõõtmed ● Maht 292,131,000 km³ ● Moodustab 20% hüdrosfäärist ● Keskmine sügavus 3890 m ● Sügavaim koht Sunda süvik 7729 m allpool merepinda ● Kogu pindala 73,556,000 km² Liigitamine ● Soolane - mage vesi -> veeauruna maismaa kohal -> sademed -> pinnaveekogudesse ja põhjaveekihtidesse -> ookeani tagasi.
1.mandrid: Euraasia, Aafrika, Austraalia, P-Ameerika, L-Ameerika, Antarktis 2.maailmajaod: Euroopa, Aasia, Ameerika, Antarktika, Austraalia ja Okeaania, Aafrika 3. Milline Euroopa osa on valdavalt tasandikuline? Ida-Euroopa lauskmaa 4. Millised kivimid paljanduvad Fennoskandias? Kristalsed kivimid 5. Skeemi järgi ära tunda kurdmäestik ja pangasmäestik. A-pangamäestik B-kurdmäestik 6. Osata nimetada üks kurdmäestik ja üks pangasmäestik Euroopas. Kurdmäestik-Juura mäestik Pangasmäestik- madal mäestikud kummalgi pool Reini orgu. 7
India ookean India ookean on ookean, mida piiravad Euraasia, Aafrika, Austraalia ja Antarktis. Enamik ookeanist jääb lõunapoolkerale. India ookean on geoloogiliselt kõige noorem ookean, mis tekkis Gondwana ürgmandri lagunemise tulemusel. India ookean moodustab umbes 21% maailmamere kogupinnast. Ookeani keskmine sügavus on 3850 meetrit. India ookeani eraldab Atlandi ookeanist 20° idapikkuse meridiaan ning Vaiksest ookeanist suured ja väikesed Sunda saared, Uus-Ginea ja Tasmaania lõunatippu Kaguneeme läbiv meridiaan (umbes 147° idapikkust).
Mandrid ja Maailmajaod Maailmajaod: 1. Ameerika 2. Aafrika 3. Euroopa 4. Aasia 5. Austraalia ja okeaania 6. Antarktika Mandrid: 1. Põhja-Ameerika 2. Lõuna-Ameerika 3. Aafrika 4. Euraasia 5. Austraalia 6. Antarktis Kolooniad - Toodangu hankijad, teiste heaks töö tegijad. Saavad väikest palka. Emamaad - Võimsad riigid, kes kontrollivad kuidas nende heaks tööd tehakse. Saavad kasumit. Maadeavastajad: 1. Christoph Kolumbus (1492-1493) Avastas Ameerika. 2. James Cook (1768-1771) Käis ümber maailma kolm tiiru ning leidis Austraalia. 3. Fernão de Magalhães (1519-1522) Üritas leida läänepoolset teed Vürtsisaarteni Indoneesias
aber der Rhein, der Main, der Neckar,der Don -e : die Liebe, die Katze aber der Junge, Löwe -t die Stadt aber der Staat -ei;-heit;-keit;-schaft;-ung : die Übung -age;-ät;-anz;-enz;-ie;-ik;-ion die Antartik NEUTRA Farbnamen das Rot das Blau Hotels,Cafes,kinos das Cinamon, das Dorpat Chemische Elemente: das Gold, sad Silber Buchstaben,Sprachen das Ypsilon, das Deutsch Kontinente,Länder,Inselnt,Orte, das Kleine Põlva Aber der Irak, die Türkei, Die Schweiz,die Krim, Die Antarktis, der Balkan, die Lausitz -chen;-lein Das Tischlein, das Mädchen Substativiere Infinitive: das Lesen, das Sprechen Mit Ge- das Gemüse, das Gebirge -ett;-il;-ma;-o;-um das Kabinett, Das Drama, das Konto
SUUR JA VÄIKEALGUSTÄHT Läbiv suurtäht: 1.isiku-ja olendinimed : Nt: Vanapagan,Peeter Esimene, Kalevipoeg. Sidekriipsuga kirjutatakse näiteks kirjanduslikud nimed, mille esimene pool iseloomustab teist: Sauna- Madis, Kupu-Kai, Kupja-Prits, Räpsi-Rein , Pläralära-Leenu, Kaval-Ants. 2.Koha ja ehitise nimed: nt: Virumaa, Kadriorg, Elva, Siver, Antarktis,Emajõgi, Teravmäed, Sõsarsaared,Metsakalmistu,Vabadussammas, Kolm Venda 3.Kohanimi täiendina , mis viitavad riigile,maale,territooriumile, mis märgivad kohakuuluvust: Eesti fosforiit,Eesti loodus, Saarema dolomiit,Siberi taiga,Leedu vapp, Aasia maad, Ungari saapad väikese algustähega kirjutakse: keeled,keelerühmad,rahvad,hõimud,kultuuri-jaühiskondlikud elu nähtusi märkivad ühendid : jaapani keel, läänemeresoome hõimud, eesti kirjanik, läti rahvalaul 4
Kuidas jaotatakse tavaliselt maailmameri? 4 suureks ookeaniks Nimeta ookeanid Atlandi, India ja Vaikne Ookean ning Põhja-Jäämeri Kus asub maailmamere sügavaim koht Kõige suuremas ja kõige sügavamas ookeanis ? Vaikses ookeanis. 11 022 m. Mis on kõige väiksem ja madalam ookean? Põhja-Jäämeri Kuidas jaotub maakeral vesi ja maismaa? Vesi 71% Maismaa29% Nimeta mandrid Euraasia, Aafrika, Põhja-Ameerika, Lõuna-Ameerika, Antarktis, Austraalia Kõige väiksem manner - Austraalia Kõige suurem manner ? Euraasia Maakera kõrgeim koht - Dzomolungma mägi Himaalaja kõrgustikus 8846m Maismaa madalaim koht ? Euraasia mandriedelaosas Surnumeres 395 allpool merepinda. Nimeta maailma suuremad saared Gröönimaa (kõige suurem), Uus-Guinea, Kalimantan ja Madagaskar. Saarestik - koosneb mitmest saarest, nt Jaapan, Aleuudid, Kuriilid Näita kaardil kõik ookeanid saared ja suuremad saared ja saarestikud Samakõrgusjooned e
KÕRB Kerttu Kislõi TUTVUSTUS · Kõrbed asuvad pöörijaante piirkonnas, kus aastaläbi valitseb kõrgrõhkkond · Maailma suurima pindalaga kõrb on Antarktis ning suurima pindalaga kuumakõrb on Sahara, mis asub PõhjaAafrikas · Kaks kõige kuivemat kõrbe on Namibi, mis asub LõunaAafrikas ja Atacama, mis asub LõunaAmeerikas · Surmaorg ja Patagoonia on kõrbed , mis on tekkinud mäestike ja mägismaade varjus KLIIMA · Aastane sademete hulk jääb alla 250 mm (sademeid harva) · Õhk on väga kuiv ja taevas on pilvitu · Päeval võib olla umbes 50 kuumakraadi, aga öösel võib langeda temperatuur alla nulli
Vahekliimavöötmetes on pool aastat üks, pool aastat teine õhumass (lähispolaarne, lähistroopiline, lähisekvatoriaalne. Poolustelt ekvaatorini tekivad erinevad taimkattetüübid, sest taimed on kahastunud erinevate ilmastikutingimustega. Loodusvööndis levib vastavalt kliimale, mullale, pinna ehitusele ja veestikule iseloomulik taimkattetüüp. Muld on maakoore pindmine kobe kiht. Mullatekke tegurid on kivimite murenemine, taimed ja mikroorganismid. Jäävöönd: Gröönimaa, Antarktis, Arktika O. saared; polaarne kliimavööde, külm, kuiv, alla 0º, kõrgrõhkkonnad, polaaröö ja päev; muld laiguti ja väga õhuke; samblad, samblikud; plankton, vaalad, hülged, morsad, albatrossid, PP jääkaru, LP pingviin; Inimesi ple. Mandrijää on väheliikuv jääkate. Mandriliustik on libisev jääkate. Jäämägi on mandriliustiku murdunud tükk. Murenemine on temperatuuri
Paralleelid- ehk rööbikud on ekvaatoriga paralleelsed kaardivõrgu jooned. Need on kujutletavad ringjooned Meridiaanid- kaardivõrgu jooned, mis on paralleelsed 0-meridiaaniga Geograafiline koordinaat- koosneb laiuskraadist ja pikkuskraadist Kohalik aeg- päikese järgi määratud aeg Kuupäevaraja- kokkuleppeline joon, millest algab uue kuupäeva lugemine Manner- suurim maismaa osa (Euraasia, Aafrika, Põhja-Ameerika, Lõuna- Ameerika, Antarktis, Austraalia) Maailmajagu- suur maismaa ala, mille piirid on kokkuleppelised ning välja kujunenud inimasustuse ja kultuuriajalooga (Euroopa, Aasia, Aafrika, Austraalia ja Okeaania, Ameerika, Antarktika) Ookean- maaimamere suurim osa (Vaikne ookean, Atlandi ookean, India ookean, Põhja-jäämeri)
Kõrb Kõrb on ala, kus aastane sademete hulk jääb alla 250 mm. Kõrbete elustik on suhteliselt vaene ning inimasustus reeglina hõre. Bioproduktsioon on madal. Maailma suurima pindalaga kõrb on Antarktis ning suurima pindalaga kuumakõrb Sahara. Kõrbed võivad moodustuda mitmel erineval põhjusel. -Kõrbed on levinud troopikas umbes kolmekümnendal laiuskraadil nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. Selle põhjuseks on atmosfääri tsirkulatsiooni iseärasused, mis põhjustavad madalrõhkkonna ja valdavalt niiske kliima ekvaatori lähistel ning püsiva kõrgrõhkkonna ning kuiva kliima troopikas. Selle kohta on täpsemalt kirjas artiklis Hadley rakk. Selline kõrb on Sahara.
uinakusse jääma. Kui tulevad vihmad, siis ärkavad nad, kasvavad suureks, paarituvad ja munevad. Paljud linnud ja närilised sigivad ainult pärast talvist vihmaaega või selle ajal, sest see soodustab taimede kasvu, mis on järglaste jaoks vajalikud. Osad loomad on võimelised reguleerima oma kehatemperatuuri ja südame tuksumist, nii saavad nad kuumust taluda. Kõrbeloomadest on tuntuim kaamel. Maailmasuurima pindalaga kõrb on Antarktis ning suurima pindalaga kuumakõrb Sahara. KÕRBED VÕIVAD MOODUSTUDA MITMEL ERINEVAL PÕHJUSEL. Kõrbed on levinud troopikas umbes kolmekümnendal laiuskraadil nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. Selle põhjuseks on atmosfääri tsirkulatsiooni iseärasused, mis põhjustavad madalrõhkkonna ja valdavalt niiske kliima ekvaatori lähistel ning püsiva kõrgrõhkkonna ning kuiva kliima troopikas.
Taastumatud loodusvarad Ammenduvad loodusvarad, mida on võimatu taastada või mille taastamine võtab miljoneid aastaid aega (kõik maavarad). Sudu Suitsust ja suitsulisanditest mürgine udu. Ürgaegkond Algas laamade liikumine. Aguaegkond Suured kurrutused. Vanaaegkond Oli ainult üks manner Pangaea. Suured kurrutusperioodid. Pandaea hakkas lagunema, tekkisid Lauraasia (P-Ameerika, Euraasia) ja Gondvana (L-Ameerika, Aafrika, Austraalia, Antarktis, Hindustani ps.). Keskaegkond Tugev kurrutus, kus tekkisid uuemad mäestikud. Kujunesid uhtmadalikud. Uusaegkond Jaotatakse Paleogeeniks, Neogeeniks ja Kvaternaariks. Rängad vulkaanipursked ja maavärinad. Tekkisid Malawi, Baikali ja Tanganjika järv ning Punane meri. Kujunes Vaikse Ookeani tulerõngas. Kujunesid välja tänapäevased mandrid. Jääajad. Vanade mägede tipud on aegade jooksul muutunud ümarateks, nõlvad laugemaks ja kogu mäestik on madaldunud
lumetormist arvata ning jäid nõutult seisma. Kahjuks oli lumetorm nii võimas, et hävitas kõik ettejääva ning kattis kogu mandri lumega. Hävitav lumetorm oli jumala Diana poolt, kes arvas, et inimesed peavad olema rahul sellega, mis neile antud on. Diana arust oli Aison liiga egoistlik ning leppimatu oma olukorraga, mistõttu otsustas ta kuningriigi elu lõpetada. Sellest saadik peale, on Maa lõunapoolsust ümbritsevat mandrit teatud Antarktise nime all. Antarktis on 98% kaetud jääga, ning on üks külmemaid paiku maailmas. Kuid tõde, mis tegelikult jää sinna mandrile tõi, teavad vähesed. Andres Alla
ehk külmhooneperioodidele Maa ajaloos, sest külmem kliima tähendab väiksemat aurumist. Samuti on kõrbed omased perioodidele, mil moodustusid hiidmandrid, mille sisemus asus kaugel niiskusallikast ehk ookeanist. Et Maa kliima on viimaste miljonite aastate jooksul olnud suhteliselt külm, on ka kõrbed tänapäeval laialt levinud ökosüsteemiks. Kõrbete elustik on suhteliselt vaene ning inimasustus reeglina hõre. Bioproduktsioon on madal. Maailma suurima pindalaga kõrb on Antarktis ning suurima pindalaga kuumakõrb Sahara Kõrbed võivad moodustuda mitmel erineval põhjusel. Kõrbed on levinud troopikas umbes kolmekümnendal laiuskraadil nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. Selle põhjuseks on atmosfääri tsirkulatsiooni iseärasused, mis põhjustavad madalrõhkkonna ja valdavalt niiske kliima ekvaatori lähistel ning püsiva kõrgrõhkkonna ning kuiva kliima troopikas. Selle kohta on täpsemalt kirjas artiklis Hadley rakk. Selline kõrb on Sahara
maailma kiireima mereimetaja. Tema sööstude kiirus võib ulatuda kuni 56 km/h. Mõõkvaal elavab 5 10nest loomast koosnevas parves. Ta toitub kaladest, kalmaaridest ja isegi vaaladest, kes on tast kuni kümme korda suuremad. Nt: küürvaal. Ta on tuntud ka nimega mõrtsukavaal, kuid inimesi ta ei söö. Looduslikke vaenlasi tal pole. Nad on pikaealised - emased võivad elada kuni 90 aastaseks, kuid paljunevad aeglaselt. Järglasid saavad üle 8 aasta. Inimtegevus Viimastel aastatel on Antarktis muutunud ka turismipiirkonnaks, kuhu korraldatakse laevareise, vaadeldakse pingviine ja kohalikku ainulaadset loodust ning hea ilmaga tehakse ka retki poolusele. Teadlased kasutavad maismaal rändamiseks erilisi roomiksõidukeid. 1194. aastal leppisid Antarktika lepingus osalevad riigid kokku vaalade kaitseala, et säästa Antarktika vaalasi hoolimatust püügist. Käredast pakasest hoolimata on paljud riigid kuulutanud Antarktika piirkondi enda valdusteks.
Lemming- paksu ja tiheda karvaga väike elukas. Saamid- Euroopas elavad laplase. Innuitid- Põhja-Ameerikas elavad eskimod. 9. Jäävöönd Mandrijää- suure ja paksu jää kihiga liustik. Jäämägi- mere pinna tiirlev liustik. Külmakõrb- jäävööndi äärealadel oaasid. Pingviin- põhiline elaja Antarktikas ( lõunapoolus ). Jääkaru- põhiline elaja Arktikas ( põhjapoolusel ). Arktika- põhjapoolus ( meri ). Antarktis- lõunapoolus ( manner ). Nunatakid- lumest väljaulatuvad kaljunukid.
L-ameerika Aconague 6960m Andid Austraalia ja Met. Cook 3464m Uus-Meremaa okeaania Aasia Everest 8046m Himaalaja P-Ameerika McKinley 6194m Kordiljeerid Aafrika Kilimanjaaro 5095m Ida-aafrika mägismaa Euroopa Elbrus 5642m Suur Kaukausus Antarktis Vinson 5140 Kivimid ja kivimite ringe Pinnacormide, ning neid moodustavate kivimite teke ja aerng Laava tungib maapinnale -> jahtub/tardub -> tekivad tardkivimid -> päike murendab -> tekivad setted -> setted kuhjuvad -> tekivad settekivimid -> erinevad kivimid satuvad subtoosi -> kivimid jäävad maa alla -> kuumeneb temp. -> tekivad moondekivimid -> kui kaevandatatkse, vajuvad maa alla rohkem -> sulvad üles -> tekib magma ....
ehk külmhooneperioodidele Maa ajaloos, sest külmem kliima tähendab väiksemat aurumist. Samuti on kõrbed omased perioodidele, mil moodustusid hiidmandrid, mille sisemus asus kaugel niiskusallikast ehk ookeanist. Et Maa kliima on viimaste miljonite aastate jooksul olnud suhteliselt külm, on ka kõrbed tänapäeval laialt levinud ökosüsteemiks. Kõrbete elustik on suhteliselt vaene ning inimasustus reeglina hõre. Bioproduktsioon on madal. Maailma suurima pindalaga kõrb on Antarktis ning suurima pindalaga kuumakõrb Sahara. Kõrbed võivad moodustuda mitmel erineval põhjusel. Kõrbed on levinud troopikas umbes kolmekümnendal laiuskraadil nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. Selle põhjuseks on atmosfääri tsirkulatsiooni iseärasused, mis põhjustavad madalrõhkkonna ja valdavalt niiske kliima ekvaatori lähistel ning püsiva kõrgrõhkkonna ning kuiva kliima troopikas. Selle kohta on täpsemalt kirjas artiklis Hadley rakk. Selline kõrb on Sahara
(loodusvormid) Jäämeri, Kura kurk, Hea Lootuse neem, Sõrve säär, Suur Munamägi Maad, paikkonnad, alad Kuramaa, Ees-Aasia, Lähis- ilmakaarte järgi Ida, Põhjamaad Maailmajaod ja mandrid Euroopa, Aasia, Euraasia, Aafrika, Põhja - Ameerika, Antarktis Taevakehad ja nende Neptuun, Orion, Suur Vanker, süsteemid Maa, Galaktika Ehitised Pikk Hermann, Jumalaema Nimetused: raekoda, Uinumise klooster, Pühavaimu lennujaam, kaubahall, kirik, Pääsupesa, linnahall Vabadussammas Ruumid Tuhande Samba saal, Nimetused:
Välisehitus Maailmamere tasemest kõrgemal asuvaid alasid nimetatakse mandriteks ja saarteks . Maa pind on 71% ulatuses kaetud soolas vedela veega, mis moodustab maailmamere,28% on maismaad. · Tavaliselt eristatakse nelja ookeani: · Vaikne ookean · Atlandi ookean · India ookean ja · PõhjaJäämeri. · Maailma suuremad ja tuntumad kõrgmäestikud on Himaalaja, Andid, Mandrid on : Kaukasus, Alpid. Euraasia,Aafrika,Antarktis,Austraalia, Lõunaja Pähja Ameerika Liikumine · Koos Päikesesüsteemiga liigub Maa kosmoses kiirusega umbes 20,1 km/s. · Maa koos oma loodusliku kaaslase Kuuga tiirleb mööda ellipsikujulist orbiiti ümber Päikese. Tiirlemisperiood (nn täheaasta) on 365 ööpäeva 6 tundi 9 minutit 9,98 · Maa pöörleb ümber oma keset läbiva mõttelise polaartelje. Täispöörde ümbritseva galaktilise
SELLE NORRALANE AMUNDSEN. 4) 18-19. sajand arvati, et L-poolkeral asub hiigelmanner TERRA AUSTRALIS, kuigi keegi polnud kunagi seda näinud. Esimesena purjetas sealkandis hollandlane Abel Tasman, kelle järgi tasmaania nimetati. Siiski 1770. aastal avastas Austraalia James Cook, sel ajal kaardistati ka austraaliat. Aafrika sisealade uurija DAVID LIVINGSTONE tahtis leida Niiluse algust, kuid ei leidnud. Ta avastas NJASSA JÄRVE, KONGO JÕE ja VICTORIA JÄRVE. 5) ANTARKTIS- 1819-1821 SOORITAS VENELASTE EKSPEDITSIOON ÜMBER ANTARKTISE PURJETAMIST NING 1820a. loetakse ANTARKTISE AVASTAMISEKS. Purjetati kahe laevaga, mille üks kapten oli baltisakslane Bellingshausesn ja teise kapteniks Lazarev. 6) LÕUNAPOOLUS- esimesena jõudis lõunapoolusele roald amundsen (NOR) 14.detsember 1911. amundsen oli ka esimene mees põhjapoolusel. Teisena jõudis lõunapoolusele Robert Scott (ENG), kes sinna kahjuks suri. Sinna jõudis ta vaid kuu hiljem 17
ja rabapüü jpt. Paikneb Põhja- Jäämere rannikualadel, Alaska poolsaarel, Gröönimaa lõunaosas. (Lepasaar, Lumiste 2006, Lk 67) Aastaajad polaaraladel Aasta vältel teeb Maa tiiru ümber Päikese. Kui põhjapoolkera on pöördunud Päikese poole on seal suvi ja lõunapoolkeral talv. Maa telje kallakusest tingituna on polaaraladel suvel koguaeg valge ning talvel pime. (Colvin, Speare 1996, Lk 72) ANTARKTIKA Maa kõige külmem ja eraldatum kontinent -Antarktis, u. 13 340 000 km² pindalaga on suuruselt viies kontinent. (Varley, Miles 1995, Lk 108) See on 99 % ulatuses kaetud jääkilbiga, mille keskmine paksus on 2500m. Kõige paksem on jääkilp Adelie maa rannikul – 4776m. (Raitviir, 2001 , 78 )Arktika jääb Ameerika lõunatipust 1000 km kaugusele. Antarktikat ümbritsevad maakera kõige tormisemad mered. Antarktika liustikud sisaldavad tuhandete aastate vanust jääd. Tuuleiilid võivad puhuda 300 km /h
On jääkattega järvi ja ka mittekülmuvaid järvi. Enamus järvi on kristallselged, väiksema fütoplanktoni toodanguga. KLIIMA. Jäävöönd on poolusi ümbritsev ala,kus maapind on kogu aasta jooksul kaetud lume ja jääga.Sademeid on suhteliselt vähe ja on miinuskraadid põhimõtteliselt aastaringselt. Tugevaimaiks tuulteks on mõõdetud 90 m/s. Kõige madalamaks temperatuuriks ajaloos on mõõdetud 89,2 0C. Antarktis on kõige külmem, tuulisem, kuivem ja isoleeritum manner maakeral. Pooluste lähedal on väga külm sellepärast, et päikesekiired langevad sinna suvelgi väga väikese nurga alt, peamiselt peegelduvad kiired valgelt lumepinnalt atmosfääri tagasi. Talvel valitseb pool aastat pilkane pimedus ehk polaaröö, taevast võivad sellal valgustada imeilusad virmalised. Talvekuudel temperatuur üle 20 kraadi ei tõuse, sademeid langeb ainult lumena (aga väga vähe neidki)
mullageograafia. Inimgeograafia : rahvastikugeograafia, linnageograafia, ajalooline geograafia, poliitgeograafia, majandusgeograafia, transpordigeograafia, kultuurigeograafia, meditsiinigeograafia. Loodusgeograafia uurib looduses toimuvaid protsesse ja nende vahelisi seoseid. Inimgeograafia uurib ühiskondlike nähtuste ruumilist korraldust. 22.Mandrid, maailmajaod ja ilmakaared. Mandrid - Põhja - Ameerika, Lõuna - Ameerika, Aafrika, Antarktis, Austraalia, Euraasia. Maailmajaod - Ameerika, Euroopa, Aasia, Aafrika, Austraalia ja okeaania, Antarktika. Ilmakaared : Loe Põhi(N) Kirre (W) Lääs < > Ida(E) Edel Lõuna(S) Kagu 23.Mõisted. Pinnamood ehk reljeef on mingi piirkonna üldine iseloom. See moodustub pidevalt sisejõu ja välisjõu toimel. Pinnavorm on maapinna ebatasasused, maapinna ja merepõhja osad, mis erinevad ümbritsevast alast kõrguse, välisilme, siseehituse ja tekke poolest.
ehk külmhooneperioodidele Maa ajaloos, sest külmem kliima tähendab väiksemat aurumist. Samuti on kõrbed omased perioodidele, mil moodustusid hiidmandrid, mille sisemus asus kaugel niiskusallikast ehk ookeanist. Et Maa kliima on viimaste miljonite aastate jooksul olnud suhteliselt külm, on ka kõrbed tänapäeval laialt levinud ökosüsteemiks. Kõrbete elustik on suhteliselt vaene ning inimasustus reeglina hõre. Bioproduktsioon on madal. Maailma suurima pindalaga kõrb on Antarktis ning suurima pindalaga kuumakõrb Sahara. Kõrbed võivad moodustuda mitmel erineval põhjusel. Kõrbed on levinud troopikas umbes kolmekümnendal laiuskraadil nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. Selle põhjuseks on atmosfääri tsirkulatsiooni iseärasused, mis põhjustavad madalrõhkkonna ja valdavalt niiske kliima ekvaatori lähistel ning püsiva kõrgrõhkkonna ning kuiva kliima troopikas. Selle kohta on täpsemalt kirjas artiklis Hadley rakk. Selline kõrb on Sahara
Ilm Inimese enesetunne MADALRÕHKKOND Suvel: Talvel: KÕRGRÕHKKKOND Suvel: Talvel: 9. KLIIMA NÄITAJAD min - max maailmas Eestis Õhutemperatuur *veebruari ja juuli isoterm *absoluutne max +58ºC (Liibüas) *absoluutne min 89ºC (Antarktis) +36,6 ºC *aastane temp. amplituud 68ºC +34ºC (Oimjakon) 43 ºC sademete hulk 0,8 mm aastas (Tiilis) (kuus, aastas) 11684 mm (Hawai) Õhurõhk 684 mmHg, 760 mmHg, 808 ( M, N, K) mmHg Õhuniiskus (%) Päikesepaiste kestus 4300 tundi aastas (Sahara) (tundi aastas) Lumikate *paksus *päevade arv Tuule suund (tuulteroos)
Golfi hoovus (Põhja-Atlandi hoovus)' ALBEEDO Maapinnale langeva ja sealt peegelduva kiirgusenergia suhe. Albeedo iseloomustab pinna peegeldumisvõimet. Tume maapind neeljab palju kiirgust (muld) Kõige enam peegeldab kiirgust tagasu igijää ja lumi. KIIRGUSBILANSS Maakera keskmine õhtutemperatuur on +15 kraadi Piirkonniti kiirgusbilanss erinev. Ekvatoriaalses vööndus kõige suurem, pooluste suunas väheneb. Negatiivne kiirgusbilanss on lume ja jääga aladel (Gröönimaa, Antarktis jm.) ÕHURINGLUS e. ATMOSFÄÄRI ÜLDTSIRKULATSIOON · Püsiv kogu maakera hõlmav õhu liikumine, mis toimub päikesekiirguse ebaühtlase jaotumise tõttu. · CORILOSLI JÕUD- inertsjõud, mis tekib Maa pöörlemise tõttu ümbes oma telje; kõik liikuvad kehad kalduvad otsesihist kõrvale. Põhjapoolkeral paremale ja lõunapoolkeral vasakule. TUULED · Passaadid- püsiva suunaga tuled, mis puhuvad 30.laiuskraadidel ekvaatori suunas.
Elevant Elevant kuulub imetajate klassi londiliste seltsi. Tänapäevaste elevantide eellased on asustanud peaaegu kõiki kontinente (v.a. Austraalia ja Antarktis). Need olid erineva suurusega loomad: hobusesuurusest kuni 5m kõrguse lõunaelevandini. Elevandid elasid peamiselt metsades, savannides ja jõeorgudes. Kliima jahenemisel kohastus üks liik, mammut, isegi tundra karmide tingimustega. Nüüdisajaks on neist säilinud ainult kaks liiki, kes kuuluvad küll ühte sugukonda, kuid kumbki omaette perekonda. Elevantide kehaehituses on eriline nende lont, millele pole loomariigis analoogi. See on ninaga kokkukasvanud ülahuul
Põhjavesi- maa sees olev vaba vesi vettpidaval sette- või kivimikihil Allikas- põhjavesi voolab maapinnale Geiser- perioodiliselt purskav kuumaveeallikas Soo- märgala, mille pind on kaetud turbaga Mäeliustik- Levivad kõikjal kõrgmäestikes, mida soojem kliimavööde, seda kõrgemal võib mäeliustik esineda, mäeliustikest saavad alguse paljud mäestikujõed Mandriliustik- Ulatuslik kumer jääkilp, mis katab suurt maismaa-ala, näiteks Gröönimaa ja Antarktis, liiguvad aeglaselt, tavaliselt mõni meeter aastas Lähtekivim- kivim, mille moondumise tagajärjel vastav moondekivim tekkis Huumus- maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise saadus, maapinna lähedusse kõdukihi alla moodustunud pruuni või musta värvusega amorfne aine. Huumus muudab mulla viljakaks Leetunud muld- harilikult lubjavaesel lähtekivimil tekkinud kuiv või parasniiske muld. Tekivad ilma rohttaimedeta männimetsade alla ning puudub huumus. Valkjashall,
Tuulte väli paneb tõusva õhuvoolu pöörlema ja nii tekibki kiirelt pöörlev ja tolmuimejana töötav pilv. Madala rõhuga keskmega haarab ta endaga kaasa kõike, mis teele ette jääb. PILET 3 1. Maailma jagumemine regioonideks: mandrid, ookeanid, kliimavöötmed, maailmajaod, kultuurialad. MANNER maakoore osa, mis enamasti ulatub üle maailmameie taseme ning mille ehitusse kuulub graniitkest. Euraasia, Aafrika, Põhja-Ameerika, Lõuna-Ameerika, Austraalia, Antarktis MAAILMAJAGU suur maismaa-ala, mida iseloomustab sealsete rahvastele omane kultuur ja olustikulised iseärasused. Euroopa, Aasia, Aafrika, Ameerika, Austraalia ja Okeaania, Antarktika MAAILMAMERI veteväli, mille moodustavad kõik omavahel ühenduses olevad ookeanid ja mered. OOKEANID Vaikne ookean, Atlandi ookean, India ookean, Põhja-Jäämeri Mandrid Maailmajaod Ookeanid
Aleeria 10,004,322 Ameerika Samoa - Ameerika Ühendriigid 237,909,140 Andorra 1,014 Angola 10,802,044 Anguilla - Antarktis - Antigua ja Barbuda - Aomen (Macao) 28,288 Araabia Ühendemiraadid 29,326,409 Argentina 28,530,639 Armeenia 1,105,621
Ameerika nimetud. Peale seda hakkasid maadeavastajad minema Ameerikasse Hispaaniast. Kolumbus tahtis leida teed Indiasse. Hakati otsima teed ümber Ameerika. Selle reisi võtsid ette Fernao de Magalhaes ja Juan Sebastian. Nad tegid esimese ümbermaailma reisi aastatel 1519-1522. Peale Ameerika avastamist hakkas sisekolonisatsioon. Prantslased jõudsid Suure järvistu piirkonda ja hiljem Mississipi orgu 17. sajandil. Mandritest avastati kõige hiljem Antarktis, mis avastati 19. sajandil. Sinna oli raske ligi pääseda ja sellepärast oli see kaua avastamatta. Selle avastamist jagavad tagantjärele James Cook ja Saaremaal sündinud meresõitja Fabian Gottlieb Benjamin von Bellingshausen. Pärast Ameerika avastamist püsis maadeavastajate peamine huvi Loodeväila ja Kirdeväila otsinguil. Esimesena jõudis Põhjapoolusele Robert Peary aastal 1909. 19. sajandi alguseks olid kõigi mandrite, v.a Antarktise kontuurid selged.
• Suuremõõtkavalised (1cm-1km või vähem)- kujutab väikest maa-ala täpselt. Suunad Asimuut- nurk põhjasuuna ja objektisuuna vahel. Kaardil mõõdetakse malliga, looduses kompassiga. Asimuudi nurka mõõdetakse alati põhjast iga suunas. 2. Pinnamood Maismaa keset merd Maakera suurimad pinnavormid on mandrid ja ookeaninõod. Mandrid jagunevad: Euraasia, Aafrika, Austraalia, Põhja- Ameerika, Lõuna-Ameerika, Antarktis. Euraasia ja Aafrika moodustavad Vana Maailma. Ameerikat kutsutakse Uueks Maailmaks. Maailmajaod jagunevad: Euroopa, Aasia, Ameerika, Antarktika, Austraalia ja Okeaania, Aafrika. Veealused mäestikud Mandrite ja madalamate äärealade üleujutatud alasid nimetatakse mandrilavaks. Mandrilaval on vee sügavus enamasti alla 200 meetri, vahel harva suurem. Mandri ja ookeani geoloogiliseks piiriks on mandrinõlv- kitsas riba, kus maailmamere põhi laskub
Koperaatsiat, oli neil kõigil selle laeva vastu soojad ja head sõnad. Kõik jätsid Koperaatsiaga kenasti hüvasti, teades selle nõrkusi kuid ometi oli see laev justkui truu sõber. Kui Juhan Smuul enam Koperaatsiat “Pobeda” pardalt ei näinud, tundis ta, et tema reis oleks sellel kohal lõppenud. Smuuli jaoks on see reis üks tema elu laineharju, mis pahisedes orgu langeb ja puruneb. Arvan, et eesti rahval ja Juhan Smuulil oli väga hea meel, et ta sellise reisi ette võttis kuna Antarktis oli senini tundmatu teema eesti kirjanduses. Sellised kirjelused vaikiti varem maha. Arvan, et Smuul tõi suurepäraselt välja oma reisikogemuse, mis on ihulähedaselt läbitunnetatud asjad.
Pikk jalg, Taani Kuninga aed. Maastikuesemed: Emajõgi, Peipsi järv, 4) rahva- ja hõimunimetused: läti rahvas, Krimmi poolsaar, Hea Lootuse neem, paapua hõimud. Sõrve säär, Suur Munamägi. Maad, paikkonnad, alad ilmakaare Rahvuskuuluvuse märkimiseks ka mujal: järgi: Kuramaa, Siber, Lähis-Ida, Ida- eesti kirjandus, läti rahvalaul, vene ballett. Euroopa, Idamaad, Põhjamaad. Maailmajaod ja mandrid: Euroopa, Aasia, Põhja-Ameerika, Antarktis. Taevakehad ja nende süsteemid: Kassiopeia, Suur Vanker, Põhjanael, Koot ja Reha, Maa, Päike, Kuu, Kalad, Jäär. Ruumid: Tuhande Samba saal, Merevaigutuba (vrd kaminasaal). Ehitised: Pikk Hermann, Kolm Õde, Pühavaimu kirik, Kadrioru staadion, Suur Rannavärav, Inglisild, Patkuli trepp. Ülekantud tähenduses: Ameerikaid enam ei avastata. See talu on minu Vargamäe. Kohanime täpsustav täiend suure tähega, liitub sidekriipsu abil: Kesk- Euroopa, Taga-Kaukaasia, Ladina-
Ükskõik milline on jõe läte, vesi leiab ikka kõige lühema ja lihtsama tee allapoole. Alguses väikeste nirekestena, mis kokku voolates moodustavad väikesi ojasid, mis omakorda ühinevad tugevamaks vooluks. Allamäge tormates haarab see veevool kallastelt kaasa liiva, savi ja kruusa. Nendest pinnaseosakestest saavadki "uuristavad hambad", mis purevad terveid orgusid, kanjoneid ja loovad joaastanguid. Kõrbed ei pea alati kuumad olema Antarktis on üks kõrbetest, kuigi sealsed temperatuurid ulatuvad -50º kuni -70º C. Kõik kõrbed pole liivakõrbed: 85% maailma kõrbetes ei paista silmapiiril ühtegi liivaluidet. Kõigil neil piirkondadel on üks ühine omadus: kuivus. Kõrb ongi suur maa-ala, mis saab sademeid alla 250 mm aastas. Nad katavad ühe viiendiku Maa pindalast ja neid leidub kõigil mandritel. Kõrbetaimed on imetlusväärsel viisil harjunud vähese veega
kõrbete liike on olemas. Ma püüan leida kõiki vastuseid oma küsimustele. Ma loodan,et mu töö tuleb huvitav ja ma saan töö ülesandega hakkama. Mis on kõrb? Kõrb on kuiva ja kuuma kliimaga ala, kus aastane sademete hulk jääb alla 250 mm. Keskmine temperatuur ei ole kõrbe definitsiooni seisukohast oluline, sest kõrbed esinevad nii troopilises kui ka arktilises kliimavöötme. Kõrbete elustik on suhteliselt vaene ning inimasustus reeglina hõre. Maailma suurima pindalaga kõrb on Antarktis ning suurima pindalaga kuumakõrb Sahara. Kus kõrbed asuvad? Kõrbed on levinud troopikas umbes kolmekümnendal laiuskraadil nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. Selle põhjuseks on atmosfääri tsirkulatsiooni iseärasused, mis põhjustavad madalrõhkkonna ja valdavalt niiske kliima ekvaatori lähistel ning püsiva kõrgrõhkkonna ning kuiva kliima troopikas. Selline kõrb on Sahara. Kõrbed on levinud ka keskmistel laiustel ja seda
Ediacara ehk Vend Geoloogiline olustik Ediacara ajastu algas 630 ja lõppes 542 miljoni aasta eest, kestes kokku 88 miljonit aastat. Umbes miljard aastat tagasi Proterosoikumis moodustus Maal praktiliselt kõiki ürgseid mandriplokke ühendav Rodinia ülimanner ehk superkontinent. Ediacara ajastul hakkas see lagunema. Kõigepealt eraldusid teineteisest kaks suuremat osa, ekvatoriaalse asendiga Gondwana hiidmanner, kuhu kuulusid tänapäeva Aafrika, Araabia, India, Hiina, Austraalia, Antarktis jne. ning lõunanaba piirkonnas paiknenud osa, kuhu kuulusid Põhja-Ameerika (Laurentia), Põhja- ja Ida-Euroopa (Baltika), Siber, Kasahstan jm. Viimane jagunes juba Ediacara ajastul ülalnimetatud väiksemateks osadeks, samal ajal kui Gondwana pidas põhiosas vastu kuni Keskaegkonnani. Rodinia moodustus ca 1100 Ma tagasi (www.scotese.com). Elustik On leitud ränikäsnade skeletiosi, hulkraksete vetikate ning mitmesuguste ainuraksete organismide (akritarhid) kivistisi.
juuni 1943 (viie aasata pärast peale lõpetamist). Arutati, kellele õpetajatest märk kinkida. Märkide kohaletoimetajateks said Jaak ja Riks. Seitsmeteistkümnes peatükk Nädal peale tellimuse sisse andmist sai Jaak märgid kätte. Ta jagas need klassis laiali ning asus õpetajatele kuuluvaid märke koos Riksiga kohale toimetama. Härra Weseler sai poiste käest oma üheteistkümnenda märgi. Weseler oli töötanud idee kallal, et Austraalia ja Antarktis on kosmosest kukkunud. Ühes prantsuse ajakirjas oli samal teemal kirjutanud üks prantslane samal teemal. Direktor Puhmil oli palju erinevaid teenetemärke ning Wikmani kooli oma ei tahtnud kuidagi nende juurde mahtuda. Direktor asetas selle laekasse ilma sinise ümbriskarbita. Kaheksateistkümnes peatükk Õpetaja Hellmannile anti märk üle klassis, sest teda polnud kordagi kodus olnud. Sellega loodeti ka
Sellesse lõikus praeguse Vahemere, Kaukaasia ja Himaalaja kohal paiknenud Tethyse ookean.(Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn 2004) Keskaegkonna jooksul, alates Juura ajastust (199-145 mln a tagasi), hakkas Pangae intensiivselt lagunema, eriti tema lõunapoolne, Gondwana mandrite osa. Kriidi ajastu jooksul (145-65 mln a tagasi) eraldusid peaaegu kõik nüüdismandrid üksteisest, viimastena Põhja- Ameerika ja Euraasia ning Austraalia ja Antarktis. Hakkasi tekkima Atlandi ja India ookean . Nende pidev laienemine ning mandrite asetumine oma praegusele kohale on kestnud kogu Uusaegkonna ehk Kainosoikumi. Selle jooksul sulgus Tethyse ookean ja tema kohale kerkisid Alpi-Himaalaja süsteemi noored kurdmäed. Vahemeri, Must ja Kaspia meri on selle kadunud ookeani viimased jäänukid.(Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn 2004) Üleöeldu kinnitab, et Maa ajaloos on mitu korda tsükliliselt vaheldunud mandrite lõhenemise
Munamägi, Rebasekoobas, Saja Hobuse puu, kriidikalju Kuningjärg, Põhjakivi; · maad, paikkonnad, alad ilmakaare järgi: Kuramaa, Vooremaa (Ida-Eesti osa), Siber, Ees-India, Lähis-Ida, Ida-Euroopa, Idamaad ehk Orient (Aasia ja Kirde-Aafrika maade koondnimi), Põhjamaad (Norra, Rootsi, Soome, Taani ja Islandi koondnimi), Baltimaad, Madalmaad; · maailmajaod: Aafrika, Euroopa, Aasia, Euraasia, Antarktis; · taevakehad ja nende süsteemid: Neptuun, Orion, Kassiopeia, Suur Vanker ehk Suure Vankri tähtkuju, Koot ja Reha, Väike Lõvi, Siirius, Põhjanael, Maa, Päike, Kuu, Galaktika (vrd nimetused maa, päike, kuu, galaktika); · ehitised: Pikk Hermann, Kolm Õde, Padise klooster, Pühavaimu kirik, Pääsupesa, Kadrioru staadion, Kuldjalatorn, Suur Rannavärav, Tuulepalee, Taevatempel, Inglisild,
keemiline keskkond ning suhted koosluse komponentide vahel ja naaberkooslustega moodustavad kokku ökosüsteemi. Millest moodustub gild? Gildiks nimetatakse samal troofilisel taseme asuvaid liike, mis kasutavad enam-vähem samu ressurse enam-vähem samasugusel moel Nimeta maakera biogeograafilised riikkonnad! Maa on jaotatud 8 suuremaks biogeograafiliseks riikkonnaks: · Palearktis · Afrotroopis · Indo-Malai · Australaasia · Okeaania rk · Nearktis · Neotroopis · Antarktis Millest sõltub liigrikkus? Liikide arvust ning sündmustest, mis võivad takkistada geeni liikumisele ning uute liikide tekkimisele Kirjelda liigirikkuse ja laiuskraadide omavahelist seost! Tavaline on liigirikkuse gradient troopika suunas- mida lähem ekvaatorida, seda on rohkem liiki ning pooluste suunas see arv väheneb. Kirjelda pindala ja liigrikkuse omavahelist seost! S= cAz S = liikide arv A= pindala c & z konstandid
keemiline keskkond ning suhted koosluse komponentide vahel ja naaberkooslustega moodustavad kokku ökosüsteemi. 10. Millest moodustub gild? Samal troofilisel tasemel asuvaid liike, mis kasutavad enam-vähem samu ressursse enam-vähem ühesugusel moel, nimetatakse kokkuvõtvalt gildiks. 11. Nimeta maakera biogeograafilised riikkonnad! - Palearktis - Afrotroopis - Indo-Malai - Australaasia - Okeaania rk - Nearktis - Neotroopis - Antarktis 12. Millest sõltub liigrikkus? Juurde tekkimine sõltub: ● Sündmustest, mis tekitavad takistusi geeni liikumisele ● Liikide arvust Liikide kadumine sõltub ● häirefaktorite tugevusest ja tüüpidest 13. Kirjelda liigirikkuse ja laiuskraadide omavahelist seost! - Tavaline on liigirikkuse gradient troopika suunas. VALEM S=cAz 14. Kirjelda pindala ja liigrikkuse omavahelist seost! Mida suurem pindala, seda suurem liigirikkus 15
Maailmamere hulka ei kuulu järved. Maailmamerd jaotatakse kokkuleppeliselt neljaks (harvem viieks) ookeaniks. Kindlalt on ookeanideks Atlandi, India, Vaikne ookean ja Põhja-Jäämeri, mõnikord loetakse ookeaniks ka Lõuna-Jäämerd ehk Lõunaookeani. - Manner ehk kontinent on maailmamerest ümbritsetud suur maismaa osa. Mandrid või nende osad koos ümbritsevate saartega moodustavad maailmajagusid. Mandreid on kokku 6 (Aafrika, Antarktis, Austraalia,Euraasia, L-Am ja P-Am). Maailmajagu on maailma suurjaotuse üksus, mis hõlmab mandri või osa sellest ning saari mandrit ümbritsevates meredes ja ookeanides. Maailmajagusid on samuti 6(Aafrika, Aasia, Ameerika, Antarktika, Austraalia ja Okeaania, Euroopa). 16. Maastikuline sfäär kui geosüsteem. -Maastikusfäär ehk geograafiline sfäär on Maa sfääriline kest, milles puutuvad kokku, põimuvad ja mõjutavad
annaabi.ee 
