Vee all saaki jälitades kasutab ta tiibu nagu loibi ning on võimeline vee all ujudes sööma. Pildil on Kuningpingviinid. Leviala ja Elupaik:Keiserpingviin elab Antarktika rannikul ja sellega piirnevates meredes. Koos adeelia pingviiniga, kes on temast 3 korda väiksem, on keiserpingviin ainuke , kes pesitseb Antarktikas. Klassifikatsioon: Selts:pingviinilised sugukond:pingviinlased Pikkus ja Kaal: Ta on keskmiselt 1,2m pikk ja kaalub 20-40 kg. Eluiga: Keiserpingviin elab umbes 20 aastat. Sigimine: Suguküpsus:3-6 aasta vanuselt. Paaritumine:Märts-Detsember. Kurn:1 valge muna. Haudeaeg: Isalind haub muna 2 kuud, hoides seda jalgade vahel ja kattes külma eest nahavoldiga. Koorunud poega hoiavad mõlemad vanalinnud...
Pingviinlased on lennuvõimetud veelinnud, kellest enamik elab lõunapoolkeral, eriti Antarktikas. Pingviinlaste sugukonda kuulub kuus perekonda. Need on Aptenodytes, Eudyptes, Eudyptula, Megadyptes, Pygoscelis ja Spheniscus. 1.1.1 Aptenodytes Aptenodytes on lindude perekond pingviinlaste sugukonnast. Aptenodytes perekonda kuuluvad kaks liiki Kuningpingviin (Aptenodytes patagonicus) ja Keiserpingviin (Aptenodytes forsteri). Fossiilse liigina kuulub Aptenodytes perekonda veel Aptenodytes ridgeni. 1.1.1.1 Kuningpingviin Kuningpingviini ladina keelne nimi on Aptenodytes patagonicus. Kuningpingviini iseloomulikeks tunnusteks on must pea ja oranzid laigud kõrvade juures. Kuningpingviinil on võimas nokk, mis on kohane libedate kalade ja teiste loomade haaramiseks. Kuningpingviin on suuruselt teine pingviin keiserpingviini järel. Tema pikkus on kuni 1 meeter ja kaal 20 kilogrammi...
klass PILET 1 1. Loodus ja inimetgevus. Peamised keskkonnaprobleemis maailmas: kasvuhooneefekt. osoonikihi hõrenemine, happevihmad, kliima soojenemise probleem. GLOBAALSED KESKKONNAPROBLEEMID · Õhu saastumine, kliima soojenemine, osoonikihi hõrenemine Õhk on eriti saastunud suurlinnades. Inimese majandustegevus ja tihenev liiklus põhjustavad sageli looduse reostumist. Suurte tehaste lähedal reostuvad õhk ja veekogud. Õhusaaste tekitab kasvuhooneefekti, mille tagajärel tõuseb keskmine tmpetatuur ja muutub maailma kliima. KASVUHOONEEFEKT Tööstustest, elumajade korstendest, vulkaanisuitsust, autode heitgaasidest tekib nn kasvuhoonegaaside kiht. See koosneb süsihappegaasist CO 2, vingugaasist CO, veeaurust H2O, SO2, NO4. Päikesekiired pääsevad läbi kasvuhoonegaaside kihi sisse, aga välja enam ei saa. Tõimub ülemaailmne kliima soojenemi...
Jäävöödi taimestik. Vetikad, samblad, seened (paiknevad oaasides). 11.Miks ulatub tundra Põhja- Ameerika idarannikul kaugemal lõunasse kui Euroopa põhjaosas? Kuna Põhja- Atlandi hoovus toob sooja vett ja selle kohale sooja õhku Euroopa loodeossa. 12.Tundra loomastik. Lemming, valgejänes, polaarrebane, põhjapõder, pono, karibuu, lumekakk, lumepüü, lagled, ännid, kaljukajakad, kihulased. 13.Jäävööndi loomastik. Adeeliapingviinid, lonthüljes, sinivaal, keiserpingviin , gröönihüljes, valgevaal, jääkaru, morsk. 14.Kus elab jääkaru? Jääkaru elab ainult põhjapoolusel. 15.Kus elab pingviin? Pingviin elab ainult lõunapoolusel. 16.Inimtegevus tundras. Põhjapõtrade kasvatused, kalapüük, mereloomade küttimine. 17.Inimtegevus jäävööndis. Kalapüük, küttimine, uurimistööd, teaduseksperimendid. 18.Missugused on tähtsamad keskkonna probleemid tundras? Maavarade kaevandamine rikub pinnast. Tööstus ettevõtted saastavad...
Pingviinid on kohastunud eluks meres paremini kui ükski teine linnuliik. Pingviinid ujuvad ning sukelduvad väga hästi ja osavalt. Ujumiseks kasutavad nad oma tugevaid loiva-taolisi tiibu. Pingviinide ujumiskiirus on umbes 5-10 km/h, vahel isegi kuni 36 km/t. Vee all võib keiserpingviin veeta 9 minutit. Maismaal liiguvad pingviinid püstasendis ja neil on kummaline vaaruv kõnnak. Vahel võivad nad ka kõhu peal liuelda. Pingviinid ei saa lennata ega joosta. Pingviinide tihe kehakate on kaitseks külma ja niiskuse vastu. Nende tihe kehakate koosneb läikivatest vettpidavatest sulgedest, see tagabki pingviinidele kuivuse ja soojuse. Peale selle aitab külma vastu alusnaha paks rasvakiht, mis on 7 cm paks. Pingviine on ligi 17 liiki...
3)suured kõrvad 4)rasvakiht 5)osadel talveuni Tüüpilised loomad: põhjapõder, lumekakk, Norra lemming, lumepüü, karipuu. Inimeste tegevusalad: küttimine, kalastamine, põhjapõtrade kasvatamine. JÄÄVÖÖND: Kliimavööde: arktiline(polaarne) Kliima: terve aasta vältel kaetud lume ja jääga. Riigid: Antarktika, Gröönimaa. Taimed: mikroskoopilised vetikad, seened. Tüüpilised loomad: sinivaal, keiserpingviin , morsk, valgevaal, jääkaru, grööni hüljes. Inimeste tegevusalad: kalastamine, hüljeste küttimine, kivisöe kaevandamine, teaduslikud katsed....
Lühikese suve jooksul jõuavad linnud oma pojad üles kasvatada ning talveks lennatakse ära soojematele aladele lõunasse (lõunapolaarpiirkonnast muidugi vastupidi põhja).Väiksemaist kiskjaist esineb veidi soojemates piirkondades polaarrebane, kes toitub väikestest närilistest, peamiselt lemmingutest. Viimased vajavad omakorda toiduks taimi, mida kasvab vaid jäävööndi äärealadel külmakõrbetes Jääkaru oma poegadega Keiserpingviin Vaala saba KÜLMAKÕRB. Külmakõrb ääristab kitsa ja katkendliku ribana jäävööndit. See on ala, kus suvekuudel tõuseb õhutemperatuur plusskraadidesse ja lumi sulab üheks kaheks kuuks. Sajab vähe, suvekuudel peamiselt uduvihma, sageli esineb udu. Taimedest kasvavad seal vetikad, seened, samblikud, samblad ning üksikud rohttaimed. Külmakõrb INIMESED JÄÄVÖÖNDIS JA KÜLMAKÕRBES. Püsiv inimasustus jäävööndis üldiselt puudub...
aurumist on seal kuiv mis huumust tekitaks. Seal söövad seal teisi loomi. Pooluste juures. külm. on igikelts. Näited: sinivaal, keiserpingviin , jääkaru, morsk, valgevaal, hüljes Asub Euraasia põhja Lühike suvi. Talved Nõrgalt arenenud mullastik. Liigivaena taimestik. Esineb igikelts ja Eluga tundra karmi kliimaga on Tundra osas ja Ameerika pikad...
Nad paterdavad taarudes või libistavad end kõhuli mööda lund. Palju kodusemalt tunnevad nad end vees, kus suudavad ujuda kuni 40 km/h. Vee all liiguvad nad loivakujuliste tiibade abil. Jääle tagasi pääsemiseks viskuvad pingviinid suure kiiruse pealt veest välja ning maanduvad jääserval täpselt jalgadele. Kõik 17 pingviiniliiki elavad lõunapoolkeral, enamasti Antarktikas ja selle ümbruses. Antarktikas on aasta keskmine temperatuur 20 C. Kaks pingviiniliiki, kes sigivad Antarktise mandril, on keiserpingviin ja adeelia pingviin. Kuningpingviinid ja mitmed teised liigid sigivad kõik Antarktika saartel. Pingviinid toituvad kaladest ja kalmaaridest. Tihedad veekindlad karvataolised suled ja paks rasvakiht naha all annavad pingviinidele sooja. Nad sigivad maismaal suurtes kolooniates. Ühes koloonias võib...
Loomad ei fotosünteesi, liikumisvõime, meeleelundid, raku väliskiht õhuke, rakukest puudub, vakuoolid väikesed ja ajutised, taimedel 1 suur ja püsiv, taimerakkudes plastiidid Zooloogia - sõnasõnalises tõlkes kreeka keelest loomateadust (zoon loom, logos õpetus). ZOOLOOGIA teadus loomadest Morfoloogia teadus loomade ehituse muutumistest Embrüoloogia loomade individuaalsest arenemisest Füsioloogia organismis toimuvatest protsessidest Ökoloogia organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest Zoogeograafia loomade geograafilisest levikust Paleozooloogia väljasurnud loomadest Geneetika pärilikkuse seaduspärasustest loomadel Süstemaatika loomade mitmekesisusest ja klassifikatsioonist Protozooloogia ainuraksetest loomadest Malakoloogia limustest Helmintoloogia parasiitsetest ussidest Entomoloogia putukatest Ihtüoloogia kaladest Herpetoloogia kahepaiksetest ja room...
Antarktise mandrilt puuduvad seal püsivalt maismaal elavad selgroogsed loomad. Selgrootutest loomadest on enamik mikroskoopilised ning elavad mullas ja taimestikus. Nende hulgas on esindatud ainuraksed, keriloomad, loimurid jm. Teadaolevalt pesitseb Antarktisel vaid neli lennuvõimelist linnuliiki: antarktika änn, lumi- tormilind, lääne-tuppnokk ja lõunatiir. Pingviinilisi ehk lennuvõimetuid linnuliike pesitseb mandril neli liiki: adeelia pingviin, eeselpingviin, keiserpingviin ja valjaspingviin. Mereloomadest on esindatud sinivaalad, mõõkvaalad, hiidkalmaarid, merileopardid, merikarud, hülged jm. Keiserpingviinid Lumitormilind Toiduahelad Paljud Antarktise rannikuvetes elavad veeloomad sõltuvalt otseselt või kaudselt fütoplanktonist. Suurtes parvedes liikuvad ja fütoplanktonist ning merejää all kasvavatest vetikatest toituvad krillid ehk hiidvähid kuuluvad Lõuna-Jäämere ökosüsteemi võtmeliikide hulka. Krillidest toituvad...
varblased, kaaren, kodukakk, kassikakk jpt. • Hulgulinnud – liiguvad külmadel aastaaegadel oma pesitsuspaiga lähemas või kaugemas ümbruses ringi või siirduvad mõnevõrra lõuna poole. N. rähn, vares, leevike. • Rändlinnud – lahkuvad oma pesitsuskohast sügiseti järjekindlalt enam-vähem kaugele lõunasse – talikorterisse, kust nad kevadel oma haudealadele tagasi tulevad. N.valge- toonekurg ja pääsukesed ÜLEMSELTS PINGVIINILISED Keiserpingviin , kuningpignviin Arktiliseks mariinseks eluks kohastunud lennuvõimetud linnud. Sulestik on tihe, suled väiksed ja meenutavad soomuseid. Alusnahk paks ja rasvkoerikas. Eesjäsemed on muundunud kitsasteks loibadeks.. Tagajäsemed lühikesed ja asuvad kaugel keha tagaosas, seetõttu pingviinilised kõnnivad “püsti” ja abitult. ÜLEMSELTS UUDUSLÕUALISED Lennuvõimetud seltsid: Selts jaanalinnulised – Tiivad lühikesed, võimsad jalad kahe varbaga. Elavad karjadena., Jooksevad kiiresti N...
Kõrgeim taim on vöökõrguste tuttidena kasvav kõrreline. Need kastevarretutid on varjupaigaks ämblikele ja putukatele. Kastevars kasvab ka Antarktika poolsaarel. Antarktisest Lõuna-Ameerika poole suunduval poolsaarel on tingimused pehmemad ja seal elab enamus Antarktika maismaaloomi ja enamik Antarktika uurimisjaamu. Keiserpingviinid , hallpingviinid, kuningpingviinid, kuldkiirdpingviinid, mõõkpingviinid jt. pingviinid elavad Antarktikas. Keiserpingviin sukeldub 250m. sügavusele ja võib seal olla 20 min. Ta ujub 30 km/h. Keiserpingviinid munevad otse merejääle sügisel, just enne seda kui emaslind merele läheb. Mune hauvad isalinnud 2 kuud ja pärast koorumist tulevad emaslinnud merelt ja lasevad näljased isalinnud sööma. Poegade üleskasvatamine võtab aega 4 kuud. (Colvin, Speare 1996, Lk 74) Keiserpingviinid on suurimad pingviinid – 1, 2m pikad. (Feltwell, 1996,...
Polaar- ehk külmakõrbed on need alad jäävööndis, mis on suurema osa aastast jääst ja lumest vabad. Polaar- ehk külmakõrbetes esineb ka kidurat taimestikku. Põhjapoolkeral paikneb see vöönd peamiselt mandripiirist põhja poole jäävatel saartel. Ta hõlmab suurema osa Gröönimaast, Severnaja Zemljast ja teistest sealtkandi saartest. Kliima Pooluste lähedal on aasta läbi külm, sest päikesekiired langevad sinna suvelgi väga väikese nurga all ning peegelduvad helevalgelt lumepinnalt suuremalt jaolt atmosfääri tagasi. Talvel valitseb ligi pool aastat lausa pimedus- polaaröö. Kuna õhk on külm, valitseb jäävööndis laskuvate õhuvoolude tõttu aasta läbi kõrgrõhkkond. Tuul puhub enamasti poolustelt väiksemate laiuskraadide suunas. Sademeid on vähe ja need langevad alati lumen...
Pingviinlased Toomas Rüütel Kes nad on? Lennuvõimetud veelinnud Elavad enamjaolt Antarktikas 6 perekonda 17(20) liiki 2 välja surnud liiki (Waitaha pingviin, Cathami pingviin) Liigid Keiserpingviin on kõige suurem pingviinlane (90- 120 cm; 20-45 kg) Suuruselt teine on kungingpingviin (91-96 cm) Kääbuspingviin on kõige väiksem (30 cm, 1 kg) Kääbuspingviinid, Aafrika pingviinid elavad soojas Adeelia pingviinid on kõige arvukam pingviiniliik Keiserpingviin Kääbuspingviin Pingviinilised on… ... ülihästi kohanenud vee-eluga ja külmaga ... voolujoonelise kehaga, mida katavad soomusjad kattesuled, mille all on paks udusule kiht ...
Nad elavad peaaegu eranditult lõunapoolkeral; ainult üks liik, Galapagose pingviin, on leitud ekvaatorist põhjas. Pingviinid on kohanenud elama vees. Pingviinide sulestik on kontrastne tume ja valge, ja nende tiivad on kujunenud lestadeks. Selline värvus aitab neil vee all kiiresti peituda ja taustaga kokku sulanduda. Pingviinid toituvad kaladest, kalmaaridest ja muust püütud saagist. Nad veedavad umbes pool elu maal ja pool ookeanis. Suurim elav liik on keiserpingviin (Aptenodytes forsteri): keskmine täiskasvanu on umbes 1,1 m pikk ja kaalub 35 kg või rohkem. Väikseim pingviini liik on väike sinine pingviin (Eudyptula minor). Pikkus umbes 40 cm ja kaalub 1 kg. (https://en.wikipedia.org/wiki/Penguin) Kuningpingviinid sukelduvad sageli saagi püüdmiseks sügavale, umbes 45 meetristesse sügavustesse. Suurim teada olev sukeldumissügavus on 250 meetrit. Sukeldumiseks kasutavad nad oma ujujalgu ja tüüriks saba. Pingviinid pesitsevad kolooniatena...